Eramaja ehituse ABC (sügis 2020) by Eesti Päevalehe

Mida peaks teadma enne ehitusloa taotlemist?

LK 17 SÜGIS 2020

KA S S E E ON G I SU P L AAN?

EnergiaStuudio TERE@ENERGIASTUUDIO.EE +372 533 5761

SOOJUSPUMBAD KÜTTEJAOTUS SOOJUSKIIRGURID

VEEVARUSTUS VENTILATSIOON PÄIKESEPANEELID

SISUKORD 6 Kuidas valida ukselukku? 8 Välisuks – kas soojustatud või täispuidust? 9 Puitaken või plastaken? 10 Kodu soojustamine õhutiheda PUR-vahuga 17 Mida peaks teadma enne ehitusloa taotlemist? 23 Millega tuba soojaks kütta? 26 Millist katust majale valida? 32 Tark kodu säästab aega ja pakub mugavust 35 Tee rõdust mõnus aastaringne õuetuba 39 Elektriohud, mille korral peaks kindlasti elektriku kutsuma 40 Mida on vaja teha ehitise kasutusloa saamiseks? 4

ERAMAJA EHITUSE ABC

Eramaja Ehituse ABC Majaehitus on suur ettevõtmine, mis saab alguse planeerimisest. Loomulikult ei puuduta ehitusteemad ainult majaomanikke, vaid koduomanikke üldisemalt. Väljaandest leiavad nõuandeid kõik, kes soovivad midagi ehitada või oma kodu täiendada. Alustame väga praktilistest nõuannetest. Millisel juhul peaks elektriku koju kutsuma? Teatavasti võivad elektriprobleemid lõppeda väga tõsiste tagajärgedega. Kui tuled plinkima hakkavad või külmkapp särtsu annab, mis siis ette võtta? Tõsiseid tagajärgi võivad kaasa tuua ka puudujäägid kodu turvalisuses. Kuidas peaks kodu kurjamite eest kaitsma ja milliseid turvasüsteeme üldse tänapäeval pakutakse? Eramaja Ehituse ABC-st leiab veel teisigi väga argipäevaseid probleemipüstitusi. Enne igasugust ehitusprojekti tuleb taotleda ehitusluba. Või … kas ikka tuleb? Teine teema on ehitise kasutusluba – mis on ehitusja kasutusloa vahe ja kuidas neid taotleda? Väljaandest leiab vastuseid ja selgitusi. Samuti leiab siit nõuandeid reaalsete ehituslahenduste kohta. Milline uks kodule valida? Aga aken – kas plast või puit? Või hoopiski toasoojuse kohta – milline on kõige ökonoomsem küttelahendus? Teatavasti on tehnoloogia järjest kiiremas arengus. Mida võiks tähendada väljend tark kodu? Igasugune ehitus või suurem renoveerimisprojekt algab ideest. Eramaja Ehituse ABC just neid pakubki – erinevaid ideid ja ettepanekuid, nõuandeid ja soovitusi. Igati praktiline lugemine kõigile koduentusiastidele. Head lugemist!

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

UKSELUKK

Kuidas valida

ukselukku? Mida me kõik iga päev korduvalt katsume? Hambahari, külmik ja kohvimasin... Kodust väljudes korteri, trepikoja jne uste lingid ning käepidemed. Ja viimaseid katsuvad peale meie kõik maja elanikud, postiljonid, kullerid, külalised, remondimehed, poliitagitaatorid ja teised oma usu kuulutajad. Ja pöörame just nüüd erilist tähelepanu tervisele ja haiguste leviku tõkestamisele. RIHO EVER, LUKUEXPERT FOTO: SHUTTERSTOCK

Praegusel ajal pööratakse läbipääsu lahenduste juures lisaks füüsilisele turvalisusele üha rohkem tähelepanu turvalisusele meditsiinilises mõttes. Ärimajades juba aastaid kasutusel olnud kontaktivabad läbipääsulahendused liiguvad kiirelt ka elumajadesse. Kiibiga, koodiga, äpiga, st ilma võtmeta luku avamine ja ilma lingist või käepidemest haaramata uke avamine muutub üha igapäevasemaks. Kortermaja või ka eramu puhul on võimalik luua lahendus, kus uks avatakse piltlikult öeldes ilma käsi taskust välja võtmata ja pärast sisenemist uks taas sulgub ja lukustub. Külaline peab fonosüsteemi abil edastama elanikule signaali, aga rohkem ei ole tal vaja ust ega linki puudutada. Sellisel moel hoitakse ka bakterid ja viirused majast eemal. On olemas ka antibakteriaalse pinnaviimistlusega tootesari. Sul võivad taskus olla jalg- ja autovärava, garaaži, välisukse, tehnilise ruumi, keldri, trepikoja kuuri, postkasti, suvila, külaliskorteri jne võtmed. Võimalik on luua lukusari, kus saab ühe võtmega avada kõik sarja kuuluvad lukud. Või on sama sarja võtemtel erinevad õigused.

ERAMAJA EHITUSE ABC

Peavõti teeb avab kõik lukud, koristaja oma avab ainult jalgvärava ja välisukse ning sinna vahele võib jääda hulk kombinatsioone, mida erinevad võtmed avavad. Moodsamate lukkude puhul võivad võtmete õigused olla ka eemalt administreerimiskeskkonna kaudu hallatavad.

Mida veel silmas pidada? Funktsionaalsus ja kasutusmugavus Ukseluku valikul on tähtis teada, milleks lukku vaja läheb, kes seda kasutavad ja kuidas neil oleks seda võimalikult lihtne teha. Välisustele tuleks valida tugevdatud konstruktsiooniga lukk, mis peab hästi vastu suurele kasutuskoormusele ja on kaua töökorras. Lisaks tugevdatud konstruktsioonile peaks selline lukk olema seestpoolt kergesti avatav, et hädaolukorras saaks hoonest tõrgeteta väljuda. Korteri või eramaja välisustele tuleks paigaldada turvalukk. See võib olla multifunktsionaalselt kasutus- ja turvalukk ühes lukus või siis eraldi lukkudena. Välisustel on

oluline turvalisus, kuid ka kasutusmugavus. Turvalisuse tagamiseks kasuta koduuksel lukku, mille ukse seestpoolt avamise funktsiooni on võimalik fikseerida. See laseb kasutajal kodus olles ust seestpoolt ilma võtmeta avada, kuid raskendab akna kaudu sisenenud vargal ukse kaudu lahkumist. Siseustel on lukk pigem piirava funktsiooniga. Lukk peab hoidma ukse kinnises asendis, et vältida tuuletõmbust või takistada uksest sisenemist (näiteks tualettruumis või vannitoas). Sellised lukud ei vaja kõiki välisustele mõeldud funktsioone. Siseuste lukud on lihtsad ja tavaliselt palju soodsama hinnaga.

Turvalisus Luku peamine ülesanne on hoida ust turvaliselt ja kindlalt kinni. Siseustel ei ole vaja suurt turvalisust, kuna ukse konstruktsioon on kerge ning tegemist on juba kolmanda lukustusega pärast trepikoja- ja korteriust. Korteri või eramaja välisuksel peaks olema lukustuse turvalisus kõige suurem. Läbi selle ukse sisenetakse privaatsesse ruumi, mida on vaja kaitsta võõraste ja soovimatute külaliste eest.

Välimus ehk disain Kui kaks esimest punkti on valimise käigus läbi käidud, tuleks keskenduda luku välimusele. Erinõudmised disaini osas on enamasti maitse asi, kuid lähtuda võiks ka sobivusest korteri, maja ja ukse enda disainiga. Eksklusiivsus ja eridisain lisavad uksele väärtust.

Tule tutvu näidismajaga! Tel. 6 229 221, 50 61 409

UKS

TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: SHUTTERSTOCK

Välisuks –

kas soojustatud või täispuidust? Kui valida soojustatud või täispuidust välisukse vahel, siis asjatundjad soovitavad esimest. Soojustatud ustele valmistatakse esmalt männipuidust karkass, mis täidetakse vahtplastiga. Seejärel liimitakse karkassile peale õhuke alumiiniumleht ja selle peale omakorda puitkiudplaat. Aavo Puukoda OÜ omanik Avo Põldma rääkis, et soojustatud välisuks sobib pisut paremini kui täispuidust uks. Esiteks, nagu nimigi ütleb, on soojustatud uks soojapidavam. Teiseks on see ka stabiilsem ega mängi nii palju ilmamuutustega kaasa kui täispuidust uks. Kui vihmasel perioodil on õhuniiskuse tase pikemat aega kõrge, siis puit paisub ja kui

seejärel päike taas mitu päeva kuivatab, siis tõmbub puit jälle ajapikku kokku. Täispuitukse puhul on ainult aja küsimus, millal tekivad ukse kilpide sisse väkesed mõrad. Soojustatud uksega seda hirmu ei ole ja seetõttu sobivadki soojustatud uksed paremini väliskeskkonda. Uksekilpide sees kasutatakse tavaliselt soojustuseks SPU-d. See on penoplastitaoline materjal, aga penoplastist tihedam. See ei vetti ega tõmbu kokku, ei pehki ega hallita ja selle soojustusomadused ei muutu aastakümnetega. Tavaliselt on täitematerjal 50 mm paks. Penoplast ja SPU-plaat tõkestavad müra ning on tuulekindlad. Allikas: EPL-i erileht Soe Kodu

KAASAEGSED LUKU- JA LÄBIPÄÄSULAHENDUSED

Turvatunde liider

Anna vanadele lukkudele tuld – nii kodus kui tööl. Tutvu kaasaegsete luku- ja läbipääsusüsteemidega meie kodulehel või kauplustes üle Eesti.

Läbipääsusüsteemid Läbipääsu tarvikud Lukkude sarjastamine Võtmete valmistamine Lukkude parandus Lukkude hooldamine Erilahendused

19. sajand

20. sajand

21. sajand

Volitatud esindaja.

Tallinna LukuExpert

Tartu LukuExpert

/ LukuExpert maja

/ Tevo Ehituskaup

Pärnu LukuExpert / Port Artur 2

Viljandi LukuExpert / Viljandi Centrum

Tartu mnt 74 5307 4732 74@lukuexpert.ee

Riia mnt 140b 5307 3051 tartu@lukuexpert.ee

Luku-Expert OÜ | Tartu mnt. 74, Tallinn | 641 0610 | info@lukuexpert.ee

Lai 11 447 8601 parnu@lukuexpert.ee

Tallinna mnt 24 435 1155 viljandi@lukuexpert.ee

lukuexpert.ee

AKEN

Puitaken või plastaken? Vaatame lähemalt kahte igipõlist rivaali – PVC- ehk plastakent ja puitakent –, kuna need kaks on kodude soojustamisel enam levinud. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Kui soojapidav on puitaken? Kas plastaken hoiab rohkem sooja? Kuna aken koosneb kahest peamisest komponendist – raamist ja klaasist –, siis tuleb akna soojapidavuse kindlakstegemisel vaadata neid eraldi. Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori uuringust selgub, et kehvemal plastakna raamil võib soojusjuhtivustegur Uf olla isegi kuni 5,0 W/m²K ning parimatel soojuskatkestusega puit- ja plastraamidel 0,6W/m²K. Klaaspakette valides tuleks võrrelda ka nende soojusjuhtivustegurit ehk

U-arvu. Näiteks on U-arv kahekordsel argooniga täidetud klaaspaketil 1,1– 1,3 W/m²K, krüptooniga täidetud kolmekordsel klaaspaketil on sama näitaja 0,5 W/m²K. Kindlasti tuleks vaadata akende valikul kogu akna U-arvu, mis heal soojapidaval aknal peaks olema 1 W/m²K lähedal.

Kas aknaid peab ka hooldama? Kuna aknad on pidevas kontaktis ilmastiku mõjudega, nagu vihm või intensiivne päike, vajavad puitaknad

aja jooksul korduvalt värvimist ja korrastust. Samas ei jää ilmastikust puutumata ka plastaknad. Aja jooksul tuhmuvad ka nende värvid, selle vältimiseks soovitatakse neid puhastada spetsiaalsete vahenditega. Kui juba kodu renoveerimine või soojustamine on plaani võetud, tuleks akende valikul lähtuda ka ümbruskonnast. Näiteks ei pruugi kohalik omavalitsus anda miljööväärtuslikul alal asuvale hoonele luba paigaldada plastaknaid. Seega on maja soojustamisel ja akende valikul kõige olulisem korralik projekt, kuhu on kirja pandud soovitud tulemuseks vajalik akende soojusjuhtivustegur. Kui aga soovitakse ainult aknaid vahetada, ei ole projekt kohustuslik ja seega tuleks lähtuda kogu akna soojusjuhtivustegurist ehk U-arvust. Allikad: Elar Häidberg, Arco Vara blogi, moodnekodu.ee

ERAMAJA EHITUSE ABC

SOOJUSTUS

Kodu soojustamine õhutiheda PUR-vahuga Polüuretaanvahtu ehk PUR-vahtu peetakse tänapäeval üheks parimaks võimaluseks, kuidas erinevate hoonete soojustamine efektiivselt ja potentsiaalseid probleeme ennetavalt lahendada. Kuigi kahekomponendiline isolatsioonivahend on pidevas täiendamises, on tegu siiski maailmas juba aastakümneid kasutusel olnud materjaliga. TEKST: UKU ADRIAN ILVES

Teadaolevalt on PUR-vahtu Eestis kasutatud umbes 15 aastat, kuid laiemas maailmas juba aastakümneid varem. Tänapäevane polüuretaanvaht arenes välja 1980ndate alguses, kuid selle juured ulatuvad kaugemasse minevikku, 1930ndate lõppu. Spetsialistid tõdevad, et teadlikkus pole Eestis selles osas veel kindlasti oma tippu saavutanud ja harvad ei ole ka

sellised reaktsioonid nagu “teeme ikka villaga, nagu vanasti tehti”.

Mis see PUR-vaht siis täpsemalt on? Polüuretaanvahtu võib tegelikult leida ka mööblist, jalatsitaldadest, autoistmetest ja tehnikast. Seda peetakse tõhusaimaks hoonete soojustamise vahendiks vundamendist ka-

tuseni, mis nakkub sisuliselt kõikide pindadega ning suudab täita ehitise konstruktsioonis kõik praod ja tühimikud, tungides ka kõige pisematesse kohtadesse. Hoonete soojustamisel PUR-vahuga ei jää külmasilda ja edasised kulutused küttele ning jahutamisele jäävad minimaalseteks. Ka ei vaju vaht ära ega kaota ajas oma soojapidavust. Vaht pihustatakse pindadele kõrgtehnoloogiliselt keerukate ja hinnaliste seadmetega. Kokkupuutel pinnaga reageerib vaht sisuliselt kohe ja paisub kümnetes kordades. PUR-vaht jaguneb avatud ja suletud pooridega vahuks ning mõlemal on oma kindel otstarve. Eesti Varaehituse tegevjuht Raul Õuemets toob näiteks, et suletud poorid sobi-

SOOJUSTUS vad reeglina väliskonstruktsioonidele ja avatud poorid pigem sisekonstruktsioonidele, näiteks vaheseintele. “Millegi sulgemiseks selliselt, et külm ja niiskus konstruktsiooni tungida ei saaks, sobib suletud pooridega vaht. Kui see ei ole oluline, näiteks kahe toa vahelise vaheseina või vahelae puhul, kasutatakse aga pigem avatud pooridega vahtu.” Vello Purre ettevõttest Therm toob näite: “Olen vahel kontrollinud ja lõiganud vahust jupikese ning pannud selle kodus veeämbrisse. Suletud pooridega vaht jääb alati pinnale nagu õngekork ja kunagi ei tõmba vett täis. Avatud pooridega vaht on aga nagu käsn ja tõmbab vee sisse.”

PUR-vaht võrreldes teiste soojustusmaterjalidega Puresti asutaja Koit Helmrosin rõhutab, et PUR-vahu kõige olulisem eelis ja näitaja traditsiooniliste plaatmaterjalide ees on õhutihedus. Erinevate plaatide paigaldamisel osutubki tihti probleemiks just korrekt-

Foto: Shutterstock

ne paigaldus, mitte aga lahendus kui niisugune. Vahu tihedus on suletud pooril keskmiselt umbes 33–43 kg/m3 ja avatud pooril 8–12 kg/m3. Soojusjuhtivus on suletud pooril reeglina vahemikus 0,020–0,022 W/mK ja avatud pooril 0,037–0,039 W/mK. Väiksem number tähendab paremat tulemust, kuid ajaga see paratamatult veidi suureneb.

Õuemetsa sõnul on näiteks vill iseenesest hea soojustusmaterjal, kuid seda vaid korrektsel paigaldamisel. “Kui seespool on väga hästi teibitud aurutõke ja väljaspool korralikult, tihedalt ja õigete teipidega teibitud tuuletõke ning kuskilt mitte midagi läbi ei lähe, kõik praod on akende, uste, katuse, tuuletõkke ja vundamendi vahel täidetud, siis see ka töötab. Soojustusmaterjalil peab oma

SOOJUSTUS

Foto: Shutterstock

funktsiooni täitmiseks olema seespool aurutõke ja väljaspool tuuletõke ning see toobki meid suletud pooridega vahu juurde. Milles tema tohutu eelis seisneb? See täidab korraga kolme funktsiooni: toimib aurutõkkena, tuuletõkkena ja peab omakorda looduses järele proovitud tingimustes kuni 2,7 korda paremini sooja kui vill. Ja seda just sellepärast, et villa paigaldamisel on vead väga kerged tulema just paigaldajate lohakuse või siis oskamatuse tõttu.” Ka Vello Purre rõhutab, et suletud pooridega polüuretaanvaht annab kaks korda õhema kihiga vähemalt sama tulemuse kui ükskõik milline muu materjal, olgu see siis penoplast, vill, termovaht või avatud pooridega PUR-vaht, ehk maja konstruktsioon tuleb “saledam” kui teiste lahendustega.

Peaaegu kõik konstruktsioonid PUR-vahuga on soojustatavad sisuliselt igasugused ruumid ja konstruktsioonid, nii puit- kui ka kivimajad, mahutid, angaarid, vundamendid ning katuselaed. “Olen kuulnud, et USA-s on suletud pooridega PUR-vaht tormipiirkondades tungivalt soovituslik soojustusmaterjal. Usun tõesti, et see pole linnalegend,” ütleb Õuemets ja lisab, et siiski on üks koht, kuhu see ei sobi – värskelt uus ehk vajumata palkmaja. Vaht on tugev ega lase majal vajuda. “Maja vajumine on loomulik protsess, mida ei tohi takistada.

ERAMAJA EHITUSE ABC

Aga üle kümne aasta vanuste palkmajade puhul on see jällegi ideaalne. Eks majaomanik tunneb täpselt, millal tema maja on ära vajunud. Samuti ei sobi palkmaja soojustamiseks avatud pooridega vaht, kuna niiskus liigub talvel vahu sisse ja selle soojapidavus väheneb iga päevaga. Palkmajadele on võimatu korralikku aurutõket paigaldada.”

Kallim või siiski mitte? Hinna kalliduse osas tuleb arvestada mitmeid detaile ja teisalt ei tohiks spetsialistide sõnul ka ainult hinnast lähtuda. “Traditsiooniline vill on materjalina üldiselt ikkagi odavam, kuid siin on ka see nüanss, et oma aega ei arvestata sisse. PUR-vahu puhul lisanduvad paigaldajad, kahe mehe töötunnid ja nii edasi,” ütleb Helmrosin. “Kui võtta arvesse villa paigaldamisel ka töömeeste aeg ja tasu, on PUR-vaht võrdlemisi samas hinnaklassis. Teostus on lihtsalt nii palju kiirem.” “Ei ole kallim,” ütleb Õuemets kokkuvõtvalt. “Kui võrrelda erinevate lahenduste soojapidavust ja arvestada kõiki vajaminevaid tegureid, siis sama soojapidavuse saavutamiseks tuleb suletud pooridega PUR-vahuga soojustamine odavam kui villaga.”

Tee paigaldaja osas eeltööd Kas paigaldaja jagab kodulehel põhjalikku infot, suudab vastata sinu küsimustele ja pakkuda välja õigemaid lahendusi, ning milline varustus ja

sertifikaadid tal on? Need on olulised küsimused, mida tuleb Helmrosina sõnul paigaldajat valides arvestada. Erinevaid pakkujaid on tema sõnul Eestis umbes 30. “Tuleb ennast lihtsalt ise natukene rohkem kurssi viia, mitte ainult hinna järgi otsustada. Loomulikult on ka pakkujaid, kes oma tööd nii hästi veel ei tunne. Tegelikult ongi 99,99% vastutus sellel inimesel, kes püstolit käes hoiab ja sulle selle vahu seina laseb. Puresti meeste õppeperiood kestab näiteks minimaalselt ühe aasta, alles siis läheb mees ilma kogenuma juhendajata ise objektile.”

Veel kasutegureid Polüuretaanvaht Helmrosina sõnul inimese tervisele ohtlik ei ole ja ruumi kahjulikke heitmeid ei tekita, korrektselt paigaldatuna jääb see kogu kasutusperioodi jooksul inertseks. Boonusena parandab see kodude sisekliimat, kuna see ei hallita ega mädane. Lisaks juba varem mainitud minimaalselt kaks korda paremale soojapidavusele ning tuule- ja aurutõkkele suletud pooridega vahu puhul toob Purre välja teisigi kasutegureid, miks võiks suletud pooridega PUR-vahtu maja soojustamisel eelistada. Üks oluline näitaja on tugevus, mis tugevdab konstruktsioone, samuti vastupidavus. Tema sõnul pole võimalik PUR-vahtu paigaldada ebakvaliteetselt, nii et materjal kuidagi nihkuks, vajuks või “kogemata” mõnda pragu ei täida. Samuti tähendab tugevus tugevust temperatuuri kontekstis. “Sertifikaadijärgne temperatuuritaluvus on 110 kraadi ehk õhutemperatuurid ei tee talle vähimatki kahju. Ka viiekümnene miinuskraad ei tee talle kindlasti midagi. Ei olegi kuulnud, et ükski looduslik temperatuur talle kahju võiks teha,” ütleb Purre, lisades, et vaid otsene päikesevalgus ja sihipärane füüsiline kahjustamine mõjutavad PUR-vahu kestvust. “UV-kiirguse tõttu see küll ära ei lagune ja kasutuks ei muutu, aga tema soojusomadused selle tulemusel siiski ajapikku alanevad. Seega on mõistlik PUR-vaht katta pärast paigaldust paari nädala jooksul.”

ROOFIT.SOLAR

Katus, mis toodab elektrit Poleks ju paha, kui keegi aitaks maksta kinni poole või parimal juhul isegi terve koduse elektriarve. Unustage ära rikas Ameerika onu või lotomiljonid, elektriarved aitab kinni plekkida kodumaja vihma ja tormi eest juba niigi kaitsev teraskatus. Eesti firma Roofit.solar toodetud katusematerjal toodab päikesest elektrit. Kõik on iseenesest väga lihtne: katusepaneelide sisse on paigaldatud elektrit tootvad õhukesed päikeseelemendid – täpsemalt monokristalsed ränielemendid. Katuselt saadud elekter paneb seejärel kodus põlema tuled, tööle ventilatsiooni, laeb täis koolitöid tegevate laste rüperaalid ja mobiiltelefonid, laseb küpsetada ahjus saia või vaadata telekast jalgpalli. Ning elekter, mis jääb majapidamisest üle, müüakse automaatselt kõrgemat hinda pakkuvale ostjale.

aastas tarbitavast elektrist katta ära katus,” leiab Maripuu.

Lihtne ja kiire paigaldada, aastatepikkune kasu

Katus vähendab elektriarveid Tabasalus lasi kodu renoveerinud Kari Maripuu päikese poole vaatava katusepoole ehitada Roofit.solar paneelidest. Innovatiivne päikesekatus näeb välja nagu traditsiooniline teraskatus ja on elektriliselt sama võimas nagu tavalised päikesepaneelid. Maripuu investeeris päikesekatuse 60 ruutmeetri ehitamisse 12 000 eurot, summa, mis järgmise tosinkonna aasta jooksul teenib end tagasi ja hakkab siis omaniku rahakotti täitma. “Minu maja tarbib aastas ligikaudu 18 000 kWh. Katus sai selle aasta märtsis majale peale ja elektrit tootma, hetkeseisuga on see kolmetoalise korteri suurune katus tootnud päikesest 7800 kWh. Ning seda ju suhteliselt kesise suvega aastal. Hindan, et tulevikus võiks ligi poole meie kodu

ERAMAJA EHITUSE ABC

KredEx ja Elering tulevad appi! Miks aga hakata just nüüd oma majale uut katust planeerima ja panema? Esiteks KredExi toetusmeede enne 2000. aastat ehitatud väikeelamute rekonstrueerimiseks, samuti saab neilt taotleda hoone energiaklassi tõstmist. Olulisem on aga Eleringi taastuvenergia toetus, mida makstakse kõigile alla 50 kW suurustele süsteemidele, mis ühendatakse võrku selle aasta jooksul. Toetust maksab Elering järgmised 12 aastat iga võrku müüdud kWh kohta 5,37 senti.

Roofit.solar katus pannakse kokku teraspaneelidest, need ühendatakse omavahel jadasse, mis omakorda läbi inverteri maja elektrivõrguga seotakse. Esimene Roofit.solar elektrit tootev katus paigaldati 2017. aastal ja nüüdseks saab selliseid kokku lugeda juba sadakond, seda kaheksas erinevas riigis - Rootsis, Saksamaal, Norras, Taanis ja nii edasi. Kui hetkel on võimalik panna elektrit tootma klassikaline plekk-katus, siis järgmistel aastatel on plaanis hakata klientidele pakkuma ka näiteks nii elektrit tootvat kivikatuse sarnast modulaarset teraskatust kui ka moodsaid click-kinnitusega katusepaneele. Kui jätta kõrvale kasu teenitud eurodest, siis mis eelised sellisel katusel veel on? „Muidugi keskkonnahoid ja CO2 tootmise vähendamine. Hinnanguliselt jääb 10 kW võimsusega katuse puhul 25 aasta jooksul põletamata 298 tonni põlevkivi ja hoitakse ära 9,9 tonni CO2 tekitamist. Sama kogus CO2 tekib, kui sõita 78 tiiru autoga ümber maakera,” räägib ettevõtte asutaja ja tegevjuht Andri Jagomägi. Roofit.solar +372 529 2521 info@roofit.solar www.roofit.solar

SB KESKKÜTTESEADMED Eestis on igal suuremal pelletitootjal ja -müüjal olemas puhurauto, mis kaalub teile toodava pelleti 10 kilo täpsusega ja maksate ainult selle koguse eest, mis teile punkrisse mahtus.

Puhastamise olulisus Suurem osa pelletiga kütjaid kasutab siiski väikepakki ja nädalast mahutit. Kord nädalas tuleb pelleteid juurde valada ja kord nädalas oleks mõistlik ka põletit ja katelt puhastada. Nüüd jõudsimegi järgmise suure küsimuseni: kui tihti pean oma pelletikatelt puhastama? Reeglina ühe korra nädalas. Kui puhastate katelt korra nädalas, teenib teie katel teid kaua ja õnnelikult.

Pellet – kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult. Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi: hagu, poomkanti, kõverat ja kõike muud sarnast. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ja kõik muu – see, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid – jahvatatakse ning pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu tänapäevane versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Valik on laialdane Eestis toodetakse pelleteid kordades rohkem, kui me siin ära tarvitada suudame, seepärast ei ole muret, et kütus otsa lõpeb. Pigem on valik nii avar, et tekivad hoopis teistsugused küsimused: kas 6 või 8 millimeetrit, heledad või natuke tõmmumad, pi-

ERAMAJA EHITUSE ABC

kad või lühikesed, väikeses kotis või hoopis puhurautoga? Proovime nendele küsimustele vastata. Kui teil on tavaline pelletipõleti, siis ei ole vahet, kas kütta 6 või 8 mm pelletiga. Mida väiksema võimsusega on teie kütteseade, seda suurema tõenäosusega eelistab see 6 mm pelletit. Näiteks pelletikaminad töötavad 6-millimeetrise pelletiga stabiilsemalt kui 8-millimeetrisega. Heledad või tumedad – see oleneb väga palju maitsest. Reegel on selline, et kui olete leidnud pelletitootja, kelle pelletitega rahul olete, ärge minge 10-eurose säästu liimile, vaid kütke terviseks. Kas eelistada väikeses kotis pelleteid või puhurauto transporti? See sõltub sellest, milliseid otsuseid olete teinud maja ehitades – kui on võimalik puhutav punker kuhugi mahutada, siis on see väga mugav viis pelletite hoidmiseks.

Ilus, tark ja kvaliteetne Juhul, kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale sellise pelletikatla, mis ise enesega hakkama saab, tuleb teil umbes korra kahe kuu jooksul tuhk katlast välja viia ja see ongi kõik, sest nii katla kui ka põleti puhtana hoidmisega saab masin ise hakkama. Heal juhul saab masin hakkama veel palju enamaga: kontrollib tõmmet, võimsust, põlemise kvaliteeti, kütuse kogust, toatemperatuuri, pumpade tööd, sooja vee tegemist ning soovi korral lülitab sisse ka sauna ja tellib pelleteid juurdegi. Just selline on ka Pelletikeskuse uus valge kodumasin – PK15. Ilus ja tark, nagu üks koduabiline peabki olema. Katel läbis eelmisel suvel katsetused Saksamaal DBI instituudis ja vastab oma põlemise kvaliteedilt kõige rangematele pelletikateldele esitatavatele nõuetele. Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi – lihtsalt kliima on selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad. Küttemured, ütlesin? Mis mured need ka on? Tulge meile külla ja leiame parima võimaliku lahenduse!

Pelletikeskus, Sära tee 3, Peetri, Harjumaa.

EHITUSLUBA

Foto: Shutterstock

Mida peaks teadma enne ehitusloa taotlemist? Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi korrastati ehitisregistri andmed käesoleva aasta 1. jaanuariks, mille käigus kanti ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Nüüd peaksid registris olema kõik üle 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned. Mida siis ikkagi täpsemalt on vaja registrisse kanda ja kuidas? TOIMETAS: TAAVET KASE

Hooned saab registrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega. Samas on soovitatav hoonete puhul kohe registrisse kanda kõik olulised andmed: ehitise pindala, tehnosüsteemid, materjalid, millest hoone on ehitatud jne. See vähendab tulevikus võimalikku lisainfo esitamise vajadust. Samas, ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust, kohalik omavalitsus saab ka hiljem ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega.

Igat kuuri ja näiteks auto varikatust, mis jääb kehtestatud piiridesse, pole seega vaja registrisse kanda. Kõik eeltoodud määratluse alla käivad hooned, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 5 meetrit, vajavad rajamisel nii projekti kui ka KOV-ile esitatavat ehitusteatist. Muidugi elamu ja selle teenindamiseks vajalikud abihooned ehitisealuse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit ja kõrgemad kui 5 meetrit vajavad lisaks projektile ka juba ehitusluba.

Kõik hooned, mille ehitisealune pind ületab 60 ruutmeetrit, vajavad seaduse järgi täiskomplekti dokumentide esitamist.

Nõuded vanematele hoonetele pole tagantjärele kohustuslikud Kinnisvaraomanikud, kes ei plaani oma töökorras suvila või eramuga midagi ette võtta ega seda muuta, ei peaks väga muretsema. Ülejäänutele on nõuanne lihtne: ükskõik millist (uuemat või vanemat) kinnisvara ostes või näiteks olemasoleva elamu korrashoidu plaanides tasuks esmalt põhjalikult kaardistada ja dokumenteerida selle ehitustehniline seisukord ning tänapäevastele nõuetele vastavus. Oluline on teada, et tänapäevased nõuded vanematele hoonetele ei ole tagantjärele kuidagi kohustusliERAMAJA EHITUSE ABC

EHITUSLUBA

Foto: Shutterstock

kud juhul, kui on tagatud seal elavate inimeste ohutus. Võimalikud ohud inimeste tervisele tulenevad eelkõige kinnisvara ebapiisavast või asjatundmatust korrashoiust. Rahaliste vahendite kokkuhoiu soovist ajendatud kontrollimatu isetegevus või asjatundliku projektita ja inseneride järelevalveta ehitamine levib paraku siiani.

Mida tuleb enne ehitusloa taotlemist teha? 1. Tuleks valida krunt, kus on juba olemas vajalikud liitumispunktid vee- ja kanalisatsioonitrassiga, elektri- ning gaasivarustusega jm. Kui need puuduvad, siis tuleks enne krundi ostmist tutvuda põhjalikult detailplaneeringu ja omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustega. 2. Taotleda tehnovõrkudega liitumiseks tehnilised tingimused liitumisprojektide koostamiseks ja vajadusel sõlmida ka liitumislepingud. 3. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et kinnistul oleks õige sihtotstarve. Kui tegemist on sotsiaalmaaga, siis sinna ei saa endale elumaja ehitada. Väga sageli jääb ehitusluba saamata just põhjusel, et ei ole piisavalt uuritud, kas väljavalitud krundile võib üldse ehitada või mitte.

ERAMAJA EHITUSE ABC

4. Enne projekti koostamist tuleb kinnistule teha geodeetiline alusplaan ehk geoalus, mille peale on kantud kõik kommunikatsioonid, mis krundil olla võivad. Tuleb jälgida, et nende asukohad oleksid kooskõlastatud tehnovõrkude omanike või haldajatega. See on vajalik projekteerijale/arhitektile, et ta oskaks ehitise projekteerimisel nendega arvestada. 5. Arhitekt, kes koostab maja projekti, peab olema pädev ja kogemustega, tundma standardeid ning projekteerimistingimusi. Asjatundmatu arhitekt võib olla suureks takistuseks ehitusloa saamisel, sest tema käe alt tulev projekt ei vasta enamasti nõuetele, ka ei ole ta abiks ehitusloa taotlusprotsessis. 6. Kui projekt on valmis, tuleb see kooskõlastada päästeameti (selle kooskõlastuse võtab kohalik omavalitsus) ning teiste asjasse puutuvate ametkondade ja asutustega (nt tehnovõrkude omanikega). 7. Kui kõik vajalikud dokumendid on koos, tuleb need esitada elektrooniliselt läbi ehitisregistri koos ehitusloa avaldusega. Samuti tuleb maksta riigilõiv. Ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlemine pole just kergete killast ja hea oleks appi võtta mõni pädev isik, kes seda teha oskab, näiteks projekti koostanud arhitekt.

Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek: püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

Ehitusloa kehtivus Ehitusluba on tähtajatu, samas kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kusjuures ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Kohalik omavalitsus võib ehitusloa väljastamisest ka keelduda, seda enamasti juhul, kui taotluses on puudused või kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Puuduste kõrvaldamisel saab ehitusluba uuesti taotleda. Allikad: Moodne Kodu, ehitusseadustik

REKLAAM

Mitu paari

JALGU sul on?

Ku i s u l o n p a l av võ i k ü l m , võt a d tööriietel kihte vähemaks või paned juurde. Sa tahad, et tööriided ei hõõruks, pigistaks ja oleks turvalised. Kuid kas sul on kõrged nõudmised ka tööjalanõudele? Pöördumatu kahju, mida ebasobivad jalanõud su jalgadele teevad, võib avalduda alles aastate pärast. 25% sinu kehas olevatest luudest on jalalabades – kokku 2 x 26 luud (ühes jalas siis 26 luud). Lisaks on su labajalas 107 kõõlust, 27 lihast ja 16 liigest. Kõik see kokku peab kandma su keharaskust. Ning arvestades, et maaga puutub kokku vaid väike osa labajalast ning toetuspinda on vaid loetud ruutsentimeetrid, on su jalg kogu keha alustugi. Tuues paralleeli auto amortisaatoritega, siis sinu labajalgadel on mõnevõrra sarnane roll. Inimeste jalalabad on erinevad – pikkuselt, laiuselt, kujult, kõrguselt, jõult. Jalanõu, mis sobib ühele, võib teisele põhjustada palju probleeme. Kui veedad standardsetes tööjalanõudes iga päev 8–9 tundi, siis millise

koormuse su jalad saavad? Päev-kaks ei tee jalgadele suuremat kahju ja mõned rakud kannatad ju ära, kuid aastatepikkune ebasobivate jalanõude kandmine kulutab su „looduslikke amortisaatoreid“ juba üsna märgatavalt.

ON TURVAJALATSID. JA SIIS ON KÕRGEM LIIGA – SIEVI TURVAJALATSID! Kui sul tõepoolest on vaid üks paar jalgu, siis pead kaitsma neid ka tööõnnetuste eest. Selleks peadki kandma spetsiaalseid turvajalatseid. Sievi turvajalatsites kasutatakse varbakaitseid kolmest eri materjalist: teras, alumiinium ja komposiit. Sinu jalataldu kaitseb veelgi paremini naelaleastumiskaitse,

mis võib olla kas komposiittekstiilist või terasest. Näiteks on üldehitustel ja rasketööstuses ohud, mille eest kaitsevad kõige efektiivsemalt tugevast terasest kaitseelemendid. Kergemate ohtudega töökeskkonnas võib kasutada kergemaid ja pehmemaid sertifitseeritud turvaelemente. Turva- ja tööjalatseid kantakse pikalt, seetõttu peavad need olema ka väga mugavad – selle tagab eriline FlexEnergy tallaelement, hüppeliigest kaitsev viskoelastne voodrimaterjal (Memory Foam) ja erinevad sisetallad enamikule jalatüüpidele. Kõik Sievi jalatsid vastavad ESD nõuetele, mis aitab ära hoida ebameeldivad staatilise elektri löögid tundlikele seadmetele. Sievi jalatsite tallad kannatavad paljusid kemikaale.

Järve Keskuse Tööriistamarketi kaupluses on olemas laseri abil töötav ja masinnägemis-tehnoloogiat kasutav SieviScanner.

SieviScanner on aparaat, mis analüüsib sinu jalgade anatoomiat. Seade skannib sinu jalgade pikkuse, laiuse ja jalavõlvi kõrguse ning soovitab õige Sievi jalanõu suuruse, liistu laiuse ja sobiliku sisetalla tüübi. Õigete jalanõude ja anatoomiliselt sobivate sisetaldade valik pole kunagi olnud nii lihtne! Aparaadi kasutamine on kiire ja kerge – astud kasvõi sokkide väel seadmele (nagu vannitoakaalule) ja aparaat

teeb kõik vajaliku. Mõõtetulemused saadab aparaat soovi korral ka meili peale. Õige sobivusega Sievi turvajalatsid koos mugava Comfort+ sisetallaga teeb jalgadel toimetamise efektiivsemaks. Tüütu jala- ning seljavalu ei vaeva sind tööpäeva lõpuks ning sul on piisavalt energiat, et teha üks meeldiv jalutuskäik ka pärast tööd. Tule astu Tööriistamarketist läbi ja tee vaid paariminutiline protseduur läbi. Kui sul tagavarajalgu ei ole, siis korralikud tööjalanõud on asi, millelt sa ei tohi tingida.

Sievi on Põhja-Euroopa suurim töö- ja turvajalatsite tootja, kes on tuntud uusima tehnoloogia kasutamise ja kõrgete kvaliteedinõuete poolest. Sievil on oma testimislaboratoorium ja testijate võrgustik, et oleks võimalik analüüsida jalatsite omadusi võimalikult ehtsates töötingimustes. Sievi toodete hulgast leiad sobiva jalanõu igasse töölõiku, kus on vaja vastupidavat, turvalist ja mugavat jalanõud – alates saekaitsesaabastest kuni teenindusalal vajaminevate stiilsete ja mugavate jalatsiteni. Sievi tooteid küsi professionaalsete isikukaitsevahendite müüjate käest üle Eesti:

ENERGIASTUUDIO

Soojuspump aitab küttekuludelt kokku hoida Kuigi soojuspumba paigaldamine võib esialgu tunduda kulukas, aitab see pikemas perspektiivis küttearveid märgatavalt vähendada. Võrreldes teiste küttelahendustega ei saa mainimata jätta ka turvalisust ja mugavust – ühtne sisekliimalahendus on ohutu ning täisautomaatne. EnergiaStuudio juht Raido Rondo annab nõu, kuidas soojuspumpa valida ja mida peaks enne ostu kindlasti teadma. Millal on kõige õigem aeg sisekliimalahenduste peale mõtlema hakata? Mõelda võib sellele kogu aeg, kuid enne tegutsema hakkamist tuleks kindlasti spetsialistidega nõu pidada, kuna erinevaid sisekliimalahendusi on palju ja nende vahel valida on keeruline, kui erialaseid teadmisi napib. Miks võiks üldse kaaluda mõnd sisekliimalahendust, kui näiteks vana radiaator veel toimib ja tuba on soe? Tehnika areneb äärmiselt kiires tempos, mistõttu efektiivsuse näitajad Fotod: Shutterstock

ERAMAJA EHITUSE ABC

jahutus kui ka päikesepaneelid. Sellised lahendused tagavad minimaalsed püsikulud maksimaalse mugavuse juures.

on oluliselt muutunud, kui võrrelda neid nende näitajatega, mis olid kümme aastat tagasi. Jah, vana radiaator hoiab maja endiselt soojana, kuid kas ka efektiivselt? Tänapäevased seadmed kulutavad küttele palju vähem energiat, mis väljendub otse igakuistes püsikuludes.

Kui soojuspumpadest lähemalt rääkida, siis mis nende eelis teiste kütteliikide ees on?  Soojuspumbad on teadupärast kõige efektiivsemad ja säästlikumad küttelahendused. Kindlasti ei saa siinkohal märkimata jätta, et nende lahenduste juures mängib suurt rolli mugavus. Soojuspump on täisautomaatne ega vaja sekkumist muul moel, kui et kord aastas tuleb lasta spetsialistil süsteem ära hooldada.

Milliseid võimalusi tänapäeval selles valdkonnas siis pakutakse? Järjest rohkem ja rohkem eelistavad inimesed sisekliima täislahendusi, kus ühte süsteemi on koos töötama pandud nii ventilatsioon, küte,

Kui palju aitab soojuspump säästa? Sõltub, millega võrrelda. Kui võrrelda näiteks elektriküttega, siis on sääst mõnel juhul isegi 80 protsenti ja rohkemgi. Muude liikidega on raske otsest säästu arvutada, sest inim-

ENERGIASTUUDIO

Lühidalt – soojuspumba plussid

lik faktor (puudega kütmine) on erineva hinnaga. Kuna soojuspump on täisautomaatne, siis muidu kütmisele kuluva aja saate nüüd kasulikumalt ära kasutada – aeg on meil kõigil väga kallis ja seda tagasi ei saa. Milliseid soojuspumpasid tänapäeval siis pakutakse? Levinumad on maasoojuspump , õhk-vesisoojuspump ja õhk-õhksoojuspump. Mis nende vahe on peale selle, et näiteks maasoojuspump on rahvakeeli teada kui maaküte, mis paigaldatakse maa alla, teised aga läbi seina? Maasoojus- ja õhk-vesisoojuspump on sarnase tööpõhimõttega. Energia saadakse maa seest või õhust ning läbi soojuspumba antakse see edasi veele, mis omakorda soojendab kas põrandakütet või radiaatoreid. Õhk-õhksoojuspump saab samuti oma energia õhust, kuid puhub selle läbi soojuspumba ruumi. Selle lahendusega ei ole võimalik põrandaid ega radiaatoreid soojendada. Millele tasuks kindlasti mõelda, kui soojuspumpa valima hakatakse? Tasuks endale selgeks teha, et investeering tehakse pikaks ajaks (u 20 aastat) ja ei ole mõtet kohe kiiresti otsust langetada. Mõistlik on ennast kurssi viia, mida soojuspumpade pu-

hul võrrelda, ja loomulikult kaasata spetsialist, kellel on selles valdkonnas pikem kogemus ning lai silmaring. Maasoojuspumpa ilmselt inimene, kes seda kunagi varem teinud ei ole, päris ise paigaldama hakata ei saaks, aga kas õhksoojuspumba paigaldamisega saaks inimene ka ise hakkama? Me ei oska kõigi eest rääkida, kuid kindlasti on seda mõistlik tellida ettevõttest, kellel on selles vallas igapäevane kogemus olemas. Aastate jooksul oleme näinud igasuguseid „huvitavaid” paigaldusi, mis on olnud tarvis ümber teha, et soojuspump töötaks nii, nagu tehase poolt ette antud on. Algne sääst odavama paigaldusega ei pruugi ennast ära tasuda, kui see hiljem ümber tuleb teha. Kui soojuspump on nüüd paigas, siis kuidas edaspidi selle eest hoolt kanda tuleks? Meie soovitus on koduseid sisekliimaseadmeid ikkagi kord aastas hooldada lasta. Kõik, mis liigub, see kulub, ja regulaarselt hooldatud seadmed teenivad teid kindlasti kauem kui hooldamata seadmed. Jällegi on praktikast näiteid, kus hooldamata süsteemil on palju kõrgemad püsikulud kui hooldatud süsteemil. Piisab, kui nii lihtsad asjad nagu filtrid on mustad ja kohe peabki seade palju rohkem energiat kasutama.

1. Madalaimad ülalpidamiskulud Soojuspumpasid on oluliselt soodsam pidada kui põlemise põhimõttel ülesehitatud süsteeme. Lisaks, mida efektiivsemalt on süsteem üles ehitatud, seda suurem on ka pikaajaline kokkuhoid. Hoolimata sellest, et paigaldamiskulud võivad võrreldes muude kütteliikidega tunduda suuremad, võib selline investeering aastas palju kokku hoida. 2. Lihtne hooldada Soojuspumbad ei vaja regulaarset tähelepanu, kuid aastas korra oleks mõistlik kutsuda spetsialist, kes süsteemi üle vaatab ja vajalikud hooldustööd teeb. Selliselt tagab süsteem pikkadeks aastateks muretu, mugava ja säästliku sisekliima. 3. Turvaline Soojuspumbad on turvalisemad kui teised küttesüsteemid, milles kasutatakse näiteks õli või elavat tuld. 4. Väiksem süsinikureostus Soojuspumbad vähendavad sinu ja sinu elamise süsinikujälge, lisaks on nad tõhusad energia soojuseks muundajad. 5. Võimaldab jahutust Palavatel perioodidel on võimalik soojuspumpade tööpõhimõtet teistpidiseks keerata ehk kasutada neid ka jahutamisel. 6. Pikk kasutusiga Soojuspumba eluiga võib olla kuni 50 aastat, keskmiselt jääb see siiski 15–20 aasta kanti, sest teatavate probleemide esinemisel on pumba väljavahetamine kiirem ja lihtsam viis kui selle parandamine. Soojuspumbad on sellest hoolimata väga stabiilsed ja kindlad soojusallikad. 7. Riiklikud toetused On olemas toetusmeetmeid aitamaks omanikel nende elamuid rekonstrueerida. Toetuse eesmärk on väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine, energiakulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. ERAMAJA EHITUSE ABC

Meie põhjamaises kliimas on hea küttelahendus väga oluline. Pidevalt kallinev elekter ja küttematerjal ning kiire elutempo innustavad leidma optimaalset küttelahendust. Redwell Manufaktur GmbH on Austria ettevõte, mis on spetsialiseerunud infrapuna küttepaneelide arendamisele ja toot- misele juba aastast 1998. Redwell paneb rõhku keskkonnasäästlikkusele nii tooraine valikul kui tootmisprotsessis, kasutades tootmisel ainult rohelist energiat ja kvaliteetseid materjale. Rangelt kontrollitud tootmisprotsess ja käsitööna kokkupandud küttepaneelid tagavad töökindla tulemuse — toodetel on garantii 10 aastat. Infrapuna kütte- paneelid on laiemalt koduses kasutuses alates 2002. aastast. Tooted vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad energiamõjuga ökodisaini tooteid (Euroopa Liidu Teataja, 2009). Redwelli infrapuna kütteseadmed on saanud kvaliteedimärgise TÜV Nord ja CE-ohutusmärgise 2003. aastal, lisaks teisi rahvusvahelisi auhindu nii disaini kui efektiivsuse eest. Redwelli infrapunaküte on inimesele, kes hindab oma aega, tervislikku õhku enda ümber ja keskkonnasõbralikku lahendust. Infrapunaküttel on palju eeliseid teiste küttelahenduste ees. Olulisemad on energia kokkuhoid, lihtne paigaldus ja hooldusvaba kasutamine, samuti suur toodete valik. Energia kokkuhoid (uuringute järgi vähemalt 30%) saavutatakse

10 põhjust, miks valida Redwelli infrapunaküte • • • • • • • • • •

tänu sellele, et infrapunasoojus salvestub ruumi seintes, laes, põrandas, ka mööblis ja sisustu- ses. Salvestunud soojus püsib kauem ja tagab stabiilse temperatuuri. Tavapärase kütte puhul kondenseerub soe õhk külmadele välisseintele ja võib põhjustada hallituse arengut. Infrapunaküte hoiab seinad ja põrandad soojad, ennetades hallituse tekkimist. Igat infrapuna küttepaneeli juhitakse individuaalselt termostaadiga, see tagab optimaalse energiakasutuse ja soovitud temperatuuri. Suureks eeliseks on infrapuna küttepaneelide lihtne paigaldus nii seinale kui lakke. Infrapunaküte on hääletu, tervislik ja hooldusvaba ning sobib nii põhi- kui lisakütteks. Erinevalt UV- ja röntgenkiirgusest, on infrapunakiirgusel soodne mõju inimese tervisele. Infrapunakiirgus soojendab keha ja vereringe kannab soojuse kehas laiali. Infrapunasoojus tugevdab inimese immuunsussüsteemi ruumi õhuniiskust muutmata, ei kuivata inimese nahka ega limaskestasid. Liigesehaigusi põdevatele inimestele, allergikutele ja astmaatikutele mõjub õhu tsirkulatsiooni puudumine ja püsiv õhuniiskus väga positiivselt. Kinnituseks toodete kvaliteedi ja ökonoomsuse kohta on aastate jooksul Redwell Manufaktur GmbH toodetele omistatud erinevaid väga nimekaid autasusid ja sertifikaate.

Põrandast Laeni OÜ on Redwell Manufaktur GmbH ametlik esindaja Eestis ja Soomes. Aitame leida parima lahenduse just teie kodu ja kontori jaoks.

Optimaalne energiakasutus Sobib nii põhi- kui lisakütteks Lihtne paigaldus Hooldusvaba Mitmekülgne valik, kaunis disain Individuaalselt kohandatav ja juhitav Kasutatav koos „Targa kodu süsteemiga“ Sobilik allergikutele Austria kvaliteet Garantii 10 aastat

www.redwell.ee • e-post info@redwell.ee • tel 5326 7985

KÜTE

Millega tuba soojaks kütta? Kui kunagi tähendas toa soojaks kütmine ahju alla tule tegemist, siis nüüdseks on valikuid rohkem. Asi algab loomulikult maja soojustamisest – alles seejärel saab enda vajadustele sobiva kütteliigi valida. Milline on aga parim, millised on erinevate lahenduste plussid-miinused? TOIMETAS: SVEN SULA

Vead seisnevad selles, et põrandaküte köetakse liiga kuumaks, mille tagajärjel betoon praguneb ja tekivad sooja-külmatsoonid. Elektrikilbi peakaitse võib olla kütmise kõrgperioodide jaoks liiga väike või juhtmestik arvestatud väiksemale koormusele.

Keskküte Milline lahendus valida, seda saab otsustada nii mugavuse kui ka hinna järgi. Energeetik Kalvi Tedre ütleb solness.ee vahendusel, et kui on vaja valida kütteliik, aga eriti kindel selles ei olda, siis tasub eelistada oma katlaga lokaalset keskkütet, mille võib hiljem asendada ükskõik millise teise küttega (elekter, soojuspump, õlikatel). Küttesüsteem on oluline valida juba maja projekteerides, sest projektis tuleb arvesse võtta korstna ehitamist, tahkekütuste puhul hoidla asukohta ja suurust, vedelkütuste puhul keskkonna- ja ohutusnõudeid, gaasikütte puhul selle võimalikkust. Arvestada tuleb sundventilatsiooniga ja sellega, et küttesüs-

teemiga on otseselt seotud tarbevee tootmine. Küttesüsteemi valides ei tasu lähtuda ehitusmaksumusest, sest paari aastaga võivad suuremad küttearved odava ehitamisega säästetud raha nullida.

Elekterküte Lihtne ja odav paigaldada, mugav kasutada, automaatne. Öist elektrit salvestades tekib ebamugavusi: öösel köetakse toad palavaks, õhtul koju saabudes on need külmad. Kui siis köetakse tuba ruttu soojaks, kaob öise odavama elektri eelis. Paigaldamine annab nii palju rahalist võitu, et see kaalub üles kaotused elektriarves.

Keskmised ehituskulud, automatiseeritav. Kui panna vesipõrandaküte, siis saab vabaneda torudest ja radiaatoritest. Kütte saab teha salvestatavaks, lisades keskküttevõrku akumulatsioonipaake. Keskküttega saab toota tarbevett, mille kulu üldises soojusenergias võib olla 30

Küttesüsteemi valides ei tasu lähtuda ehitusmaksumusest, sest paari aastaga võivad suuremad küttearved odava ehitamisega säästetud raha nullida.

ERAMAJA EHITUSE ABC

KÜTE

protsenti. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikumaks muuta.

Gaasküte Odav rajada, väikesed küttekulud, täisautomaatne. See kõik kehtib siiski üksnes siis, kui gaasitoru kulgeb maja lähedalt. Sellisel juhul tasub tõsiselt kaaluda just seda kütteliiki.

Õliküte Odav rajada, automatiseeritav. Kerge kütteõli pideva kallinemise tõttu on küttekulud üle keskmise, kuid peaksid jääma siiski elekterküttest odavamaks. Hoidlat ehitades tuleb arvestada erinõudeid. Peamiselt eksitaksegi keskkonna- ja ohutusnõuete vastu.

Peab jälgima, et vee kogus küttesüsteemis oleks paras, muidu võib vesi keema minna.

Ventilatsiooniga soojuspump Keskmised küttekulud, automaatne. Eelis on see, et pole vaja rajada juurde sundventilatsiooni. Suvel sobib ka ruume jahutama. Ventilatsiooni soojuskadu on 20–30 protsenti küttest, kuid see suunatakse enamjaolt tuppa tagasi.

ERAMAJA EHITUSE ABC

Kallis ehitada, küttekulud on keskmised, töö automaatne. Erineb soojuspumbast selle poolest, et lisasoojust ei võeta välisõhust, vaid maapinnast, ja see tähendab talvel rohkem soojust. Kalliks teeb asja just maapinda soojuskontuuri ehitamine. Kasutegur on suurem kui õhksoojuspumbal. Valesti paigaldatud maapinna-küttekontuur põhjustab igikeltsa teket ja vähendab kasutegurit.

Kamin + elekter

Kui valitakse liiga väikese võimsusega kütteallikas, siis jäävad toad käreda pakasega külmaks.

Tahkekütus Süsteemi on odav ehitada, küttekulud väiksed. Vähemalt osaliselt automatiseeritav (pelletid, hakkpuit), saab kütta nii, et tubade temperatuur ei kõigu. Vaja on küttehoidlat ja kord päevas tuleb mugavus ohverdada, sest kütust on tarvis regulaarselt peale anda. Tahkekütuse jaoks on vaja eraldi hoidlat. Sobib säästlikule inimesele. Kui kütmise ebamugavusest villand saab, võib lisada kütteõlikatla.

Maasoojuspump

Sobib mugavust hindavale, kuid säästlikule inimesele, ent eeldab suurt alginvesteeringut. Kes tahab ventilatsiooni arvelt raha kokku hoida, võib valida lihtsa soojusvahetiga agregaadi. Sel juhul õnnestub kätte saada umbes 60 protsenti ventilatsiooni kaudu põgenevast soojusest. Kui valitakse liiga väikese võimsusega kütteallikas, siis jäävad toad käreda pakasega külmaks.

Elekterküte timmitakse ruumis miinimumtemperatuuri hoidma ja kui vaja, köetakse kaminat, ahju või pliiti. Elekter kütab ainult siis, kui ollakse pikemat aega ära, et vältida torustiku külmumist või kui tahetakse, et koju jõudes ootaks ees soe tuba. Elekter annab ahiküttele mugava alternatiivi.

Tahkekütus + õli Eelmisega sama eesmärk, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojendab suvel tarbevett ja hoiab talvel ruumi temperatuuri miinimumtasemel, aga tahkekütuse katla kanda on põhiküte. Kombineeritud kütte puhul saab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega ja võit küttekuludes on märgatav.

KATUS

Millist katust majale valida? Maja katus peab pidama kinni tuult ja vihma, taluma suurt lumekoormust ning ka kõrvetavat päikest. Majale tuleks ehitada katus, mis meeldib majaomanikule, sest katus paistab kaugele, selle all elatakse kaua, selle kuju ja materjali ei vahetata iga päev. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA FOTO: PEXELS.COM

Hea katus algab läbimõeldud planeerimisest. Alustades sellest, milline katus on projekteerimistingimustes ette nähtud, mis sobib ümbruskonnaga, ja lõpetades sellega, kuidas teha katusekattele sobilik konstruktsioon, aluskate, soojustus, tuulutus ning lisada toimiv

vihmaveesüsteem, nii et katus püsiks pea kohal tervena ja täidaks oma ülesannet aastakümneid. Uuele majale katusematerjali valides tuleb kaalukausile panna unistused ja võimalused ning leida nende vahel tasakaal. Materjalivalikul arvestatakse ka kaldega: mida lame-

dam katus, seda tihedam peaks olema kattematerjal.

Eesti kliimasse sobib viilkatus Tänapäeva väikemajal on kas viil-, pult- (ühe kaldega), poolkelp- või kelpkatus. Tehakse ka lamekatuseid, kuid siiski palju harvemini kui viilkatuseid. Eesti populaarseim katusetüüp ongi viilkatus, mis on kaetud kas pleki või kiviga.

KATUS

Viilkatus ja eriti laia katuseräästaga viilkatus on ka mõistetav ning ühtlasi asjalik valik, kuna seda tüüpi katuse järsk kalle võimaldab katuselt alla tulla liiglumel, mille raskus võiks katust tõsiselt kahjustada. Viilkatuse kattematerjali valik on lai. Järsule katusele sobib põhimõtteliselt mis tahes kate, kui aga ettevalmistustööd on korralikult tehtud. Sobivad nii kivi, teras,

vask, bituumen kui ka aspestivaba eterniit. Terasplekk võib olla tsingitud, lisakattekihiga, profiil- või valtsplekk. Levinud on ka kivikatused. Kivid on valmistatud betoonist või savist.

Plekk-katuse eeliseks on tema kerge kaal Terasplekk on tavaliselt kuumtsingitud ja pinnakattega kaetud. Selle eeliseks on kerge kaal ning profiilide,

pinnakatete ja värvide lai valik. Terasplekk-katust on lihtne hooldada ja see on väga vastupidav – elueaks lubavad eri tootjad kuni 40 aastat. Ka ei nõua kate massiivset katusekonstruktsiooni. Plekk-katustest kõige vastupidavam on valtsplekk-katus. Kasutatakse ka vaskplekki, eriti väärtuslikumatel hoonetel, ja vähesel määral ka alumiiniumplekki. Valtsplekk-katused on hästi veekindlad ja pika eaga ning neid iseloomustavad suured siledad plekkpinnad. Neil puuduvad kruviaugud ja jätkud on väga hermeetilised, kuid sellise katuse panekuks kulub palju aega. Valtsprofiil sobib kõigi hoonete katustele ja igasse arhitektuuripiirkonda, kaasa arvatud miljööväärtuslikesse rajoonidesse ning muinsuskaitse all olevatele majadele. Kõige odavamaks katusekatteks võib ehk pidada trapetsprofiile. Need on sirgjoonelised ja minimalistliku kujuga ning sobivad ka lamedamatele katustele.

KATUS Kivikatus on hea vaikne katus

Wienerberger AS-i näidistesaal Foto: Heikki Avent

Katusekivist saab ilusa efektse fassaadi Wienerberger AS pakub kaubamärkide Koramic ja Tondach all väga suurt valikut erinevate profiilide, värvide, varjundite ning tekstuuridega keraamilisi katusekive. Savist ehitusmaterjalid on soliidsed, tugevad, stabiilsed ja eriti vastupidavad, kuna nende kasutusaeg on rohkem kui 100 aastat. Katusekivid sobivad hästi nii uue katuse ehitamiseks kui ka vana renoveerimiseks. Huvitav suundumus ehituses on aga katusekivide kasutamine maja fassaadi katmiseks. Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evely Parv ütleb, et seda võimalust kasutatakse viimasel ajal aina enam ning võrreldes näiteks tellisfassaadiga on see lahendus vahel isegi soodsam. Samas on tulemus kaunis, sest pinnad jäävad ootamatud ja huvitavad. “See on viimaste aastate trend, mida ka Eestis üha aktiivsemalt kasutatakse,” selgitab Evelyn Parv. “Arvan, et paljude jaoks on see fassaadikattematerjalina kindlasti uus ja ootamatu lahendus.” Katusekivide valikuga saab tutvuda Wienerbergeri kodulehel wienerberger.ee ning tooteid oma silmaga vaadata ja oma käega katsuda näidistesalongis Peterburi tee 46 Tallinnas. Sealt leiab parima ja tunduvalt suurema tootevaliku kui kauplustes ning antakse professionaalset nõu. Evelyn Parv lisab, et näidistesalongi ei mahu ära siiski kogu toodang oma nüansirikkuses, aga kui inimene leiab huvitava toote ja soovib seda ka füüsiliselt näha, siis ei ole mingi probleem tellida talle näidis. Üksikelamu, kus katusekive on kasutatud katuse ja fassaadi katmiseks. Arhitektid Tauno Aadma ja Laur Pihel

Foto: Laur Pihel

Kivikatus on meie kliimas samuti väga hinnatud. Tegu on vastupidava katusekattega, peale selle on see vaikne ja tugevast sajust tingitud müra tuppa ei kosta. Kivi nõuab tugevat katusekonstruktsiooni ja on plekk-kattest kallim. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata roovituse õigele sammule, et see jääks täpselt kivimustri alla. Kivikatuste kivid valmistatakse kas betoonist või savist. Betoonkivide valmistamisel pressitakse pigmentidega segatud betoonimass vormi. Keraamilised kivid vormitakse savist ja põletatakse.

Bituumensindel on nägus ja sellega kaetud katus vaikne Bituumen on vastupidav, vaikne ja värviline katusekattematerjal, mis sobib nii uuele kui ka vanale majale ning igale katusetüübile, nagu viilkatus, mansardkatus, kelpkatus. Bituumensindli alusena kasutatakse täislaudist, mis muudab katuse ühtlaselt siledaks ja korrapäraseks ning sellisel katusel on hea turvaline liikuda. Bituumensindli pealiskiht on värvitud kivipuiste, mis kaitseb ultraviolettkiirguse ja ilmastikuolude eest. Sellist katust on lihtne paigaldada, kuna materjal on kerge ja painduv, ei nõua erilisi tööriistu ega vahendeid.

Tänapäeva eterniit on lihtsalt paigaldatav ja keskkonnasõbralik Eterniit on tänapäevane katusekate, mis on tulekindel, keskkonnasõbralik, hingav ja lihtne paigaldada. Paigaladamiseks pole vaja spetsiaalseid tööriistu ega eriteadmisi ja paljud eterniidiga kaetud katused tehakse valmis peremeeste endi kätega. Eterniitplaadid on valmistatud tsemendist, lubjakivist, amorfsest ränidioksiidist, tselluloosist, veest, mineraallisanditest ja asbesti välja vahetanud sünteetilisest PVA-kiust. Värvivalik on samuti suur ja lubab katusele panna ka erksavärvilise eterniidi. Tootja annab materjalile koguni 30-aastase garantii. Allikad: moodnekodu.ee, katus24.ee, ehituspood.eu, puumarket.ee

ERAMAJA EHITUSE ABC

WECKMAN EESTI

Talvele vastu kontrollitud katusega! Talv on kohe-kohe ukse ees ning õhtud muutuvad pimedaks ja ilmad kõledaks. Eesti ühe pikaaegseima katusematerjalide tootja Weckmani Eesti üksuse juht Peep Siimon annab paar olulist soovitust, millele vahetult enne talve oma katuse puhul tähelepanu pöörata. Mis seal salata, nii mõnelgi majaomanikul jääb pahatihti just katuse eest hoolitsemine kahe silma vahele. “Kuna talvised ilmastikuolud ja maad kattev lumevaip on katustele üsna korralik “katsumus”, on tihti just vahetult enne talve kõige olulisem enda peavarju seisukorda kontrollida. Nõnda on välistatud hilisemad tõsised probleemid,” märgib Peep Siimon.

Tee esmane ülevaatus Katuse seisukorrast annab aimu esmane ülevaatus ja kontroll, kas kõik katusedetailid on omal kohal ning nähtavate vigastusteta, sama lugu tihendite ja läbiviikude seisukorraga. “Nähes mõnd üksikut lahtist detaili, on ülioluline see võimalikult kiirelt taaskinnitada. Vastasel juhul võib üksikust kohast saada alguse mõni suurem katusega seotud probleem, leke vms,” jagab Weckmani juht Peep Siimon enda pikaajalisi kogemusi.

Puhasta katus looduslikust prahist Looduskaunis koht võib lisaks silmailule tekitada katusele ka mitmesugust looduslikku prahti, nii väiksemaid kui ka suuremaid puuoksi Oktoobrikuus ostetud lumetõkked erinevatele katusematerjalidele

25%

tavahinnast soodsamalt.

ja -lehti. “Kuigi väiksemad oksad ei pruugi tekitada otsest kahju, on oht katuse vigastustele sedavõrd tõenäolisem suuremate okste puhul.” Muu hulgas peaks kindlasti olema tähelepanelik ka sambla tekkimise suhtes. Sammaldunud katusel võivad tekkida katusematerjalile pöördumatud kahjud niiskuse ja orgaanika tõttu.

Muuda katus ohutuks Elukeskkonna mugavamaks ja ohutumaks muutmine on üleüldine trend, mida peaks jälgima ka ehitiste ja katuste puhul. Weckmani tooteportfellist leiab ORIMA® hinnatud kaldkatustele mõeldud ohutus- ja turvatooted. Nii saab iga majaomanik katuse-, seinaredeli ja katusesildade abil muuta katusele mineku ning seal liikumise tunduvalt ohutumaks. Korstna puhastamine ja hooldamine on iga-aastane majaomaniku tegevus, mida on selle vahetus läheduses asuvalt katusesillalt võimalik ohutult sooritada. Samuti on oluline varustada katus lumetõkkega, vältimaks lume kukkumist liikumisteedele. ORIMA® pakub kahesuguseid lumetõkkeid – toru- ja võrklumetõkked. Ovaalse ristlõikega lumetõkete torud

Kõigi korstnapühkijate lemmik! Piiratud koguses 2 m pikkuseid pruune ning tumehalle katusesildu profiilplekk- ja kärgkatustele. Hind koos käibemaksuga ainult 69 eurot komplekt. Kohe kätte!

on parim vastupanu lumekoormusele ja võrk-lumetõkked aitavad kõige efektiivsemalt ära hoida lumemasside katustelt langemise. Ka torulumetõketele on lisavarustusena võimalik lisada võrktõke. “ORIMA® töökindlus on aastatega taganud väga hea kvaliteedi ja saanud klientide rahulolevat tagasiside. ORIMA® ohutustoodetele kehtib kuni 50-aastase tootegarantii,” tunnistab Siimon.

Kontrolli ja puhasta vihmaveerennid Kuna sügisvihmade ja lume sulamisest tekkinud vesi vajab vaba liikumist, on talve saabudes oluline katusele tekkiva vee sujuv äravool. “Iga majaomanik peaks kontrollima, ega vihmaveerennid pole ummistunud või täitunud mingisuguse muu prahiga,” rõhutab Siimon rennide kontrollimise olulisust. Vastasel juhul hakkab vesi väljuma selleks mitte ette nähtud kohtadest, tekitades ajapikku lekkeid või muid kahjustusi. Kontrollitud katus vähendab probleemide tekkimise riski märgatavalt ning Weckman ja ORIMA® on selleks usaldusväärsed partnerid. www.weckman.ee

ORIMA® esindus Viimsis, Aiandi tee 25, 74001. AS ESCO Weckman Eesti www.weckman.ee 605 5690, 5866 8887 info@weckman.ee Weckman

ERAMAJA EHITUSE ABC

KREDEX

Kodud korda KredExi toel – terviklikult tehes võid säästa kuni poole maksumusest! JOONAS KERGE Sihtasutus KredEx

Kuni 50 000 eurot toetust terviklikuks rekonstrueerimiseks

Paljud on kuulnud, et kõikjal Eestis on korterelamud saanud soojustatud ja uue välisilme KredExi toel. Samavõrra vajavad aga korrastamist ka eramajad. Tuleb tõdeda, et koroonakevadega kaasnes kõige ebamugavaga ka kübeke positiivsust – varasemaga võrreldes on tänavu tuntavalt kasvanud KredExi poolt kodu kordategemiseks antav maksimaalne toetussumma. Ka laienes koduomanike ring, keda toetus võiks motiveerida kodumaja energiatõhusaks muutma.

Varem võis kodu renoveerija loota toetusele, mis katab kuni 30% ehitustööde maksumusest, ent see oli piiratud maksimaalselt 15 000 euroga elamu kohta. Tänavu on toetussummad kordades kasvanud. Kodumaja terviklikul rekonstrueerimisel – rahvapärasemalt täisremonti tehes – on toetusemäärad järgmised: w Tallinnas ja Tartus kuni 30% maksumusest ning kuni 30 000 eurot; w Tallinna ja Tartu ümbruse valdades kuni 40% ning maksimumsummana 40 000 eurot;

ERAMAJA EHITUSE ABC

w kõikjal mujal Eestis suisa kuni 50% ehitushinnast ja maksimumina 50 000 eurot. Ka on sel aastal võimalik korrastada uuemaid hooneid. Kui varem sai toetust taotleda enne 1993. aastat kasutusele võetud majadele, siis nüüd on piiriks 2000. aasta. Sealhulgas kvalifitseeruvad toetusele eramud, ridaelamuboksid, kaksikelamu sektsioonid, kahe korteriga elamud ja ridaelamud. Seega, kui võtta ette kodumaja täielik uuendamine, seades eesmärgiks energiamärgise C-klassi saavutamine, on väga paljudes piirkondades Eestis võimalik isegi kuni pool maksumusest tagasi saada.

KREDEX Osalise rekonstrueerimise puhul saab toetust kuni 30% ulatuses just energiatõhusust suurendavatele töödele, suurimaks toetussummaks ühe maja kohta 20 000 eurot. Uued aknad-uksed, soojustatud pööningu või küttesüsteemi saab paigaldada ka suvilasse-maamajja.

Materjalid ja töö telli spetsialistilt Selleaastaseks muudatuseks on ka tingimus, et tööd tuleb tellida kas mõnelt ehitusfirmalt, tootjatelt või edasimüüjatelt (aknad, uksed, küttesüsteemid jm). Samuti on oluline, et planeeritavatele töödele on küsitud kolm võrdlevat pakkumist. Asjatundjate kasutamine säästab omaniku aega ja reeglina annab ehitaja või teenusepakkuja oma töödele ka garantii.

Võta ühendust linna või vallaga

Remont suvilas-maakodus Toetust saab ka juhul, kui teed korda oma suvila-maakodu-aiamaja. Nüüd on tingimused oluliselt sõbralikumad ja mõistlik on ka maamajas sellele mõelda, kuidas see soojapidavamaks ning mugavamaks muuta ja seeläbi küttekuludelt kokku hoida. Suvekodu täisremondiga (ehitusprojektiga), millega hoone saavutab energiamärgise C-klassi, on võimalik tagasi saada kuni 30% kulutustest ja maksimaalselt 30 000 eurot. Seejuures pole tähtsust, kus piirkonnas suvekodu-maamaja asub.

Uued uksed-aknad, soojustus Lisaks terviklikule lähenemisele on mitmeid mooduseid maja soojapidavuse parandamiseks mõne väiksema tööga. Uued aknad-uksed, välisseinte, pööningu või katuse soojustamine. Samuti ka ahjude-elektriradiaatorite asendamine kordades mugavama/soodsama maasoojuspumba või õhk-vesisoojuspumbaga.

Olenemata sellest, kas plaanid osalist või terviklikku lähenemist, võta enne toetuse taotlemist ühendust oma valla- või linnavalitsuse ehitusspetsialistiga. Üldjuhul piisab ehitusteatisest, ent terviklikul rekonstrueerimisel võib vaja olla projekteerimistingimusi ja oma-

valitsuse kooskõlastust. Ning kui on plaanis ette võtta küttesüsteemi vahetus, vajab see samuti kooskõlastamist. Mullusest märkimisväärselt suuremaid toetusi saab taotleda ainult 2020. aasta lõpuni, seega pigem ei tasuks taotluse esitamist liialt talve peale jätta. Küll aga ei pea kõiki töid kohe tegema – toetuse saamiseks peavad ehitustööd olema tehtud 2021. aasta lõpuks. Veel üks väga oluline märkus: ühegi tööga ei tohi alustada enne taotluse esitamist ja juba tehtule toetust ei saa. Küll aga ei pea tööde alustamiseks ootama lõplikku vastust, vaid piisab taotluse esitamisest. Reeglina makstakse toetus välja ühes osas, tervikliku rekonstrueerimise puhul on võimalik taotleda toetuse väljamakset kahes osas. Toetuse eeldus on lõpule viidud tööd ja vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui nõutud, peavad esitatud olema kasutusteatis või kohaliku omavalitsuse antud kasutusluba ning tööde eest peab tasutud olema vähemalt osas, mida toetus ei kata. Vaata täpsemaid tingimusi veebis: www.kredex.ee/majaduueks

Majaomanik, kasuta julgelt seda võimalust! Eesti elamufondil on aastatepikkune remondivõlg. 2016. aasta Eurofoundi uuring tõi ehmatamapanevalt välja, et ligi viiendiku elanike eluruumides puudub tänapäevane pesemisvõimalus, samas suurusjärgus on probleeme niiskuse ja eluohtlike küttekolletega. Sellist olukorda saab kiirelt parandada vaid riigi toel. Aastaid on toetatud kortermajade renoveerimist, mis seadis eramuomanikud ebavõrdsesse olukorda. Kodu on kodu ja inimese tervis ning elukeskkond vajab kaitset ja tuge sõltumata omandivormist. Uued toetusmeetmed avavad ka eramajaomanikele võimaluse taotleda toetust elamise rekonstrueerimiseks või energiatõhususe suurendamiseks (uste-akende vahetamiseks, soojustamiseks, küttesüsteemi uuendamiseks). Tervitatav on, et toetused on seekord paindlikud, suunatud ka maa- ja suvekodude uuendamisele. Positiivne on seegi, et kaugemal suurtest tõmbekeskustest on toetusemäär suurem. Kasutage julgelt seda kauaoodatud võimalust! Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliidu esimees

ERAMAJA EHITUSE ABC

TARK KODU

Foto: Shutterstock

Tark kodu säästab aega ja pakub mugavust Targa kodu tarkus tuleb paljuski sellest, et peaaegu kõik tänapäevases majas on saanud külge nutikust ja internetiühenduse. Küttesüsteemist kuni akendeni, ventilatsioonist ukselukkude ja keriseni, valgustitest kõlarite ja külmikuteni... Kõik need targad internetiga seadmed saab panna toimima ühtse “ajuna”, et vähendada meie vaeva. TEKST: MARTIN HANSON

Hoonete automaatikalahenduste pakkuja Tasatek projektijuht Tarvi Kristman ütleb, et nüüd ongi vaja kõik see tarkus punuda ühtseks võrguks, mida siis inimene saaks telefoni või arvuti kaudu juhtida või juhiks süsteem ennast ette antud tingimuste järgi ise. Märksõna kogu nutimaja idee puhul on mugavus, kuid ka raha- ja ajasääst. Jung Estonia esindaja Mark Melts ütleb, et nutikodu loomisel on õige alustada sellest, kust king kõige enam pigistab. “Eesti inimesi huvitab kõige rohkem see, kuidas saaks ruumide kütmist ja ruumitemperatuuri reguleerimist automatiseerida ning küttekulusid kokku hoida. Tark kodu suudab siin palju pakkuda,” mainib Melts.

ERAMAJA EHITUSE ABC

Ukselukk palub kõlaril raadiot mängida Kõige arusaadavam nutikus majas on seotud sellega, kuidas kütte- ja ventilatsioonisüsteem tajub seda, mis kliima peaks hoones olema. Kuidas inimese abita lülitatakse soojus välja, kui elanikud on tööl, ja jälle sisse, kui neil on aeg hakata koju naasma. Või kuidas aknad ventileerivad ööseks toad värskeks või vannitoas avatuks, kui keegi on just duši all käinud. Samamoodi saab vastavalt inimese liikumisele panna sisse ja välja lülituma nii maja sise- kui ka välisvalgustid, nii et nad valgustavad vaid seda kohta, kus on inimene. Kui mainitud mõtted on need, mis muudavad elamise mugavaks, kuid

säästavad ka raha, siis teine pool nutimajast on seotud turvalisuse ja aja veetmisega. Targad ukselukud saab panna automaatselt sulguma, kui kindel mobiiltelefon on majast lahkunud, samuti liigub heli kõlarites mööda maja ringi sinna, kus inimene parasjagu paikneb. Samal ajal annab külmik teada, et piim on otsas, ja laste kojusaabumisel saab ahi signaali, et aeg on hakata ahju pandud praadi valmistama.

TARK KODU

Nutikas seade ei tee kodu targaks Tihti on kodus nutikaid seadmeid, mida on võimalik telefonist sisse-välja lülitada ja mille töötamist saab erinevate rakenduste abil juhtida. Senikaua, kuni need ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi, on tegemist eraldiseisvate nutikate lahendustega asjade interneti maailmas. Targast kodust saame rääkida siis, kui erinevate nutikate lahenduste juhtimine ühendatakse ühtsesse targa kodu süsteemi. Milliseid seadmeid targa kodu süsteemi liita, on mõistlik jätta omaniku enda otsustada. Inimeste elustiilid ja vajadused on erinevad, seetõttu ei ole mõistlik pakkuda välja standardset lahendust, mis sobib kõigile. Küll aga on Eestis trendiks, et esmalt huvituvad inimesed targa kodu süsteemidest seoses kütte- ja turvalahenduste kasutuselevõtuga. Inimesed tunnevad huvi ka valgustite juhtimise ja kardinate liigutamise automatiseerimise vastu, mis lisab koju mugavust. Iga uus seade targa kodu süsteemis loob kasutaja jaoks juurde mugavust ja ka kulude kokkuhoidu. Millised seadmed lõpuks targa kodu süsteemi jõuavad – see sõltub kasutaja elustiilist ja harjumustest. Mark Melts, Jung

Indome OÜ esindaja Lauri Lotamõis lisab, et nutikas kodu peaks olema koht, kus inimene saab lõõgastuda ja end kiirest argielust välja lülitada. “Praegu on meil rohkem kui kunagi varem puudust ajast. Just siin tulebki n-ö tark või nutikas kodu meile appi. Võib ju arvata, et mis see äpist juhitav lambipirn nii äge on, aga kui panna kõik väikesed tükid kokku üheks tervikuks, on päeva, nädala ja kuu lõikes vahe meeletu,” mainib Lotamõis. Mees toob ka lihtsa näite: tuled õhtul koju, värav avaneb ja saad auto ära parkida (värav sulgub ise), võtad

autost vajalikud asjad, kõnnid ukse juurde, ukse lukk avaneb ise – ei ole vaja taskust võtmeid otsida. Astudes pimedasse esikusse, süttib valgusti ja kustub vähese aja pärast, kui esikus enam kedagi ei viibi. Valvesüsteemi maha võttes käivitub ventilatsiooniseade automaatselt ja toob tuppa mõnusa värske õhu. “Need asjad ei ole ammu enam ulme, vaid keskmise kodu suurim probleem on see, et kõik kodused seadmed on ise natuke targad, kuid nende potentsiaali ei kasutata ära seni, kuni puudub üks platvorm või keskkond, mis seadmed ühtseks ökosüsteemiks seob,” lisab Lotamõis.

GPS ja internet Veel on võimalik ühendada ühtsesse nutimajasüsteemi inimese mobiiltelefon, millega teda vastavalt vajadusele positsioneerida – teha nii-öelda geofencing’ut. Kasutegur tuleb sisse sellest, et inimese koju või maamajja sõitmisel lülitatakse vastavalt inimese kaugusele sisse näiteks küttesüsteem, valgustid või saunakeris. “Üldiselt öeldakse, et kui uus küttesüsteem teenib ennast tasa 5–15 aastaga, siis nutimajasüsteem 3–5 aastaga. Seda siis otseselt elektri- ja küttekulu vähendamisest ülejäävate eurode kujul,” mainib Kristman. ERAMAJA EHITUSE ABC

∙ Elementmajad ∙ Moodulmajad ∙ Liimpuithallid

∙ Katusefermid ∙ Liimpuittalad ∙ Värvitud voodrilauad

www.pinska.ee

TALVEAED

Tee rõdust mõnus aastaringne õuetuba Esimeste külmakraadide saabudes tiritakse käbekähku õuemööbel tuppa peitu ja visatakse ära selleaastased suvikud. Soojade ilmade ja suvikutega hüvasti jättes ei peaks aga rõdu või terrass muutuma otsekui viljatuks tühermaaks, kuhu ülejäänud ajal aastast jalga ei tõsta. Kuidas luua oma rõdust hubane talveaed, mis leiaks kasutust aasta ringi? TOIMETAS: RIINA PALMISTE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Põrand korda

Mõtle mööbli valik läbi

Kui su rõdul ei ole veel korralikku põrandat või põrandakatet, siis alusta kindlasti sellest. Paljas betoon ei ole teadupärast jala all just kõige mõnusam – peale selle, et suvisel ajal tahaks ju ikkagi ka palja jalaga rõdule astuda, oleks ka külmemal ajal parem, kui niigi karget õhustikku ei toetaks omakorda külm ja kõle visuaal. Õdus ja soe lahendus on näiteks terrassilaudadest põrand. Ka terrassiplaadid – nii puidust kui ka kunstmaterjalist – annavad väga ilusa tulemuse.

Õuemööbli ostmine on paras raketiteadus. Ühelt poolt tahaks, et valitud mööbel näeks esinduslik välja. Samal ajal pole sugugi vähem oluline vastupidavus – keegi meist ei tahaks iga natukese aja tagant mööblit uue vastu välja vahetada. Kui rõdu on lahtine, tasub talviseks hooajaks valida näiteks pigem plastpunutisest välimööbel, mis kannatab nii vihma kui ka tuult. Väga hinnas on seal ka taaskasutus – miks mitte teha istumisnurk hoopis euroalustest ja kulunud õunakastidest. Nii ei ole ülemää-

ra kahju, kui ilmataadi kuri käsi endast jälgi maha jätab. Kinnisele rõdule on valik märksa laiem – olgu puit, rotang, metall või plast. Omale kohale võivad jääda isegi diivanid ja diivanipadjad.

Ära unusta rohelust On selge, et parema meelega ei tahaks kogu silmailu ja rohelust külmaks ajaks tuppa kolida. Siiski on külma suhtes kapriissed mitte ainult suurem osa püsikuid, vaid ka lillepotid ise. Aastaringse õuesolekuga saavad hakkama plastist lillepotid ja punutud korvikesed. Savi- ja terrakotapotid tasub aga külma käest tuppa ära tuua, kuna need imavad mullast niiskust. Seega, kui temperatuur langeb alla nulli, paisub vesi jääks ja lõhub potid. Selleks et ei peaks end sügistalvel rõdul istudes siiski kui tühermaal tundma, tasub rõdule sättida need taimemaailma esindajad, kes peavad vastu ka käredamatele temperatuuridele. VasERAMAJA EHITUSE ABC

TALVEAED

tu talve võiks rõdukasti istutada näiteks kanarbikud, eerikad või padipõõsad. Tuulisele rõdule sobivad hästi ka igihaljad okaspuud – need aitavad nii tuuletakistuse loomisel kui ka naabrite pilgu eest varjamisel. Hoopis teine lugu on kinnise rõduga. Talveaeda sobivate taimede valik on täiesti seinast seina: orhideedest ja

kannatuslilledest kuni sulgvõhikute ja sukulentideni.

Miks mitte klaasida? Nii mõnigi loobub rõdu aastaringsest kasutamisest lihtsalt seetõttu, et ei jaksa vihma, lume, tuule ja tolmuga rinda pista. Sellisel juhul võikski mõelda rõdu klaasimisele, sest su-

letud rõdudele koguneb vähem tolmu ja mõistagi püsib sellises õuetoas ka temperatuur soojem. Siinkohal ei peaks silme ette tulema paneelmajade plast- või puitraamidega rõduaknad. Kõige parem oleks paigaldada klaasist lükanduksed või -aknad, et oleks võimalik neid vastavalt ilmale kas avada või sulgeda.

TALVEAED

Rõduklaaside süsteem on iseenesest lihtne – see koosneb ülemisest ja alumisest pulbervärvitud alumiiniumprofiilist. Klaas on 6 mm või 8 mm paks, lihvitud servadega ja karastatud. See kinnitatakse profiili sisse neetidega. Rõdudel on lubatud kasutada ainult karastatud klaasi, sest purunemisel muutub klaas nn soo-

laks. Kindlasti ei saa kasutada tavalist aknaklaasi. Põhimõtteliselt saab klaasida iga rõdu – olgu see siis lodža ehk taandrõdu või maja fassaadist väljaulatuv rõdu. Põhiline on klaasimisel lagi, kuhu kinnitada ülemine profiil. Ülemine konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja jäik, et sinna saaks

klaasid kinnitada. Näiteks rippuva klaasisüsteemi puhul ripubki kogu raskus üleval. Kõige keerulisemas olukorras on ülemiste korruste elanikud, kel on väljaulatuvate rõdudega korterid. Sellisel juhul on rõdud sademetele täiesti avatud ja enne klaasimist tuleb paigaldada varikatus. Suletud rõdu annab tänu ilmastikukindlusele palju rohkem võimalusi selle kaunistamiseks, aga suurendab ka turvalisust ja vähendab mürataset. Samuti paraneb oluliselt soojapidavus. Mitmed mõõtmised on näidanud, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustele 1,5 °C võrra. Kuigi esmapilgul tundub nimetatud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid u 7,5%. Vähetähtis pole seegi, et klaasitud rõdu vähendab siseseinal kondensatsioonivee ja hallituse teket. Allikad: moodnekodu.ee, homify.ca

ELEKTER

Kutsu kindlasti elektrik, kui on plaanis: w elektriseadme remontimine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine; w elektrisüsteemide projekteerimine ja hooldamine; w kodumasinate, näiteks ahju või pliidi ühendamine elektrivõrguga; w juhtmestiku paigaldamine; w avariide kõrvaldamine.

Elektriohud, mille korral peaks kindlasti elektriku kutsuma Elektrisüsteemide ehitamine ja remont tasuks teadmiste puudumisel kindlasti professionaalidele usaldada. Kui pilt kehvasti seina riputada, kukub see maha ja läheb katki; valesti tehtud elektritööde puhul võivad tagajärjed aga hoopis tõsisemad olla. TOIMETAS: TAAVET KASE

Korgid löövad välja, pistikud sulavad Kui kaitseseade end automaatselt välja lülitab ja maja pimedaks lööb (eriti kui seda juhtub ebanormaalselt tihti), pole probleem üldjuhul kaitsmes, vaid liiga väikses juhtmestikus. Naabrimees võib küll 10-amprise kaitsekorgi 16-amprise vastu vahetada, kuid tihtipeale pole sellest kasu. Vanemad elektrijuhtmestikud pole lihtsalt mõeldud modernsete seadmete elektrimahu läbilaskmiseks. Sellisel juhul võib juhe hakata kuumenema – mida suurem koormus, seda kuumemaks see läheb – ja halvemal juhul saab sellest olukorrast alguse tulekahju. NB! Normaalselt toimiv elektrisüsteem (juhtmed, pistikupesad, lülitid jms) ei tee häält, ei erita suitsu ega ebameeldivat haisu.

Pliit, vann, külmkapp, kraanikauss vms annab elektrilöögi Probleem võib peituda maanduses. Eesti on täis aastakümnete eest ehi-

ERAMAJA EHITUSE ABC

tatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ja levinud kombe kohaselt ühendati seadmete (nt elektripliitide, pesumasinate jm) korpused hoonete veetorustiku külge. Ehitamise hetkel ja arvatavasti ka hiljem toimiski maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning see vahetati kas osaliselt või täielikult välja plasttorude vastu ja vana maanduslahendus katkes. Maandussüsteemide ülevaatus ja ehitus tuleb kindlasti jätta asjatundjate hooleks.

Valgustus vilgub, elektriseadmed lähevad läbi Tõenäoliselt pinge kõigub. Elektroonikaseadmed vajavad töötamiseks kvaliteetset toitepinget vahemikus 220–230 volti. Kui elektrisüsteemis on olnud rike, võib juhtmestikus hakata pinge kõikuma ja selle tulemusel rikki minna suur hulk elektroonikaseadmeid. Igal juhul tuleks eda-

siste kahjustuste vältimiseks vool välja lülitada ja kutsuda appi pädev elektrik, kes teeb pinge kvaliteedi analüüsi ning suudab leida probleemidele lahenduse.

Logisevad pistikupesad, lahtised juhtmed Katmata seinakontaktid kujutavad ohtu eelkõige lastele, ent pimedas ruumis võib lülitit otsides sealt tugeva elektrilöögi saada ka täiskasvanu. Veel halvem on olukord, kui lahtised juhtmed seinakontaktist välja ulatuvad – need tuleks kindlasti isoleerida ja katta. Ohtlikud on veel logisevad pesad ja lülitid, mis ei ole seina küljes korralikult kinni. Kui pesa või lülitit kasutatakse, liigub ka elektrijuhe ning võib saada viga või tulla ühendusest lahti. Lüliteid ja pesi tuleb regulaarselt kontrollida ja need vajaduse korral uute vastu välja vahetada. Allikas: energia.ee

Pea meeles! 1. Elektritöid võivad teha vastava pädevusega ettevõtted ja isikud, kes on registreeritud majandustegevuse registris. 2. Kui teed ise lihtsamaid elektritöid, lülita alati enne elekter välja.

Täitke oma unistus nutikast kodust Hager „Easy“ intelligentse hoone juhtimissüsteemi abil saate kõik oma unistused nutikast majast teoks teha. See on lihtsam, kiirem ja tõhusam kui kunagi varem.

UTU Powel OÜ Kassi 14, Tallinn Tel 5656 0000 mark@utu.ee

KASUTUSLUBA

Mida on vaja teha ehitise kasutusloa saamiseks? Kui kodu on valmis ehitatud, siis järgmine samm peaks olema kasutusloa taotlemine, mis on ehitise omaniku kohustus. Kõigil ehitistel, mis on saanud ehitusloa pärast 30.06.1995, peab pärast valmimist ja enne kasutuselevõttu olema kasutusluba või kasutusteatis ning ehitusdokumentatsioon. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA

Kasutusluba antakse siis, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Kasutusluba taotletakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist ainult ehitisregistrist. Taotlemiseks on vajalik ID-kaardiga autentimine. Millised dokumendid peavad kasutusloa taotlemiseks olemas olema ja kuidas taotlusprotsess käib, seda

ERAMAJA EHITUSE ABC

on lehel moodnekodu.ee põhjalikult selgitanud Lahe Kinnisvara kutseline maakler Li Otsing.

Millal on vaja kasutusluba, millal piisab kasutusteatisest? Kasutusteatise, kasutusloa ja ehitusprojekti olemasolu sõltub sellest, kui suure ehitisealuse pinnaga ja kõrge elamu või mitteelamu on. Selle kohta saab infot ehitusseadustiku lisast 2.

Näiteks kui rajada elamu, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus kuni 5 meetrit, on vaja kasutusteatist, ent kui rajada elamu, mis on suurem kui 60 ruutmeetrit, läheb tarvis juba kasutusluba. Kasutusluba on vaja taotleda, kui ehitustegevuseks on taotletud ehitusluba. Kasutusluba näitab, et ehitatud hoonet on nüüd võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, st ehitis on valmis,

KASUTUSLUBA

ehitustegevus on lõppenud ja ehitatud on projektidele ning seadustele vastavalt. Kasutusteatist on vaja taotleda, kui ehitustegevuseks on esitatud ehitisteatis. Kasutusteatis näitab sarnaselt kasutusloaga, et ehitustegevus on lõppenud ja hoonet või rajatist on võimalik kasutada otstarbekohaselt. Millal on vaja taotleda ehitusluba ja millal ehitusteatist, oleneb ehi-

tatavast mahust. Seda on võimalik vaadata ehitusseadustiku lisast 1. Kasutusloa ja kasutusteatise taotlemise kohustus tekib pärast ehitusloa või ehitisteatise taotlemist ning vastava loa saamisest kohalikust omavalitsusest. Juhul kui ehitustegevusega ei alustata, siis ehitusluba kaotab viie aasta jooksul kehtivuse ja kasutusluba taotleda ei ole tarvis. Küll aga on vaja tõestada, et ehitustegevust ei alustatud.

Kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid Kasutusloa taotlusele tuleb lisada loetelust oma ehitusprojektile vastavad dokumendid ja mõistlik on enne taotlusprotsessi kohalikust omavalitsusest järele uurida, mida nad täpsemalt nõuavad, sest mõned asjad on omavalitsustel erinevad.

tunde tunde Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba tagab kindlustagab tagabkindluskindlustunde tunde tunde Võta meie spetsialistidega

Vajalikud dokumendid: w ehitusprojekt, mille järgi on ehitis ehitatud. Kui ehitusluba on väljastatud enne aastat 2003, siis ka eelprojekt; w ehitise telgede mahamärkimise akt; w vundamendi teostusjoonis; w arhitektuursed teostusjoonised koos krundi teostusmõõdistusega; w eriosade teostusjoonised (vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter jne); w ehituspäevik; w kaetud tööde aktid; w ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on tellija ja töövõtja allkirjastatud; w välistrasside geodeetilised mõõdistusjoonised (hoonest kuni liitumispunktideni); w elektripaigaldise audit; w piksekaitse paigaldise kontrollmõõtmiste deklaratsioon või tunnistus; w gaasipaigaldise audit; w ventilatsiooni mõõdistamise aruanne ja sertifikaadid;

Võta Võta meie meie spetsialistidega spetsialistidega ühendust ühendust ja ja ajame ajame dokumendid dokumendid seadusega seadusega kooskõlla kooskõlla projektibüroo.ee projektibüroo.ee

Võta Võta meie meie spetsialistidega spetsialistidega ühendust ja ajame dokumendid ühendust ühendust ja ja ajame ajame dokumendid dokumendid seadusega kooskõlla seadusega seadusega kooskõlla kooskõlla

projektibüroo.ee projektibüroo.ee projektibüroo.ee

Kasutusluba Kasutusluba tagab tagabkindluskindlus-

nr nr11

kasutuslubade kasutuslubade taotleja taotlejaEestis* Eestis*

* 2019. * 2019. aastal aastal väljastati väljastati Projektibüroo Projektibüroo abil abil rohkem rohkem kui kui 250 250 kasutusluba kasutusluba

nr nr11

kasutuslubade kasutuslubade k taotleja taotlejaEestis* Eestis*

* 2019. * 2019. aastal aastal väljastati väljastati Projektibüroo Projektibüroo abil abil rohkem rohkem kui 250 kasutusluba kui 250 kasutusluba

KASUTUSLUBA

Kui ehitis on valmis ja ehitustegevus lõppenud ning ehitati vastavalt projektidele ja seadustele, saab hoonele kasutusloa.

w teeninduslepingute koopiad (elekter, vesi ja kanalisatsioon, gaas, prügivedu); w ehitusmaterjalide ja -toodete sertifikaadid (sh kanalisatsioonimahuti sertifikaat) w puurkaevu pass ja veeanalüüside akt; w signalisatsioonisüsteemide dokumentatsioon ja tehnilise kontrolli akt; w kustutussüsteemide dokumentatsioon ja tehnilise kontrolli akt; liginullenergiahoone ja netonullenergiahoone ehitamisel hoone õhupidavuse kontrollmõõtmise protokoll; w riigilõivu maksekorralduse koopia. Kui ehitisregistris tehakse taotlus kasutusloa saamiseks, tuleb tasuda ka riigilõiv. Kasutusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on vastavalt riigilõivuseadusele elamule 30 eurot ja mitteelamule 60 eurot. Riigilõiv tasutakse kohaliku omavalitsuse arveldusarvele ja see info on kohalike omavalitsuste veebilehtedel üleval.

Kasutusloa ja kasutusteatise taotlemise kohustus tekib pärast ehitusloa või ehitisteatise taotlemist ning vastava loa saamisest kohalikust omavalitsusest. Lisadokumendid päästeameti jaoks Määruse “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” kohaselt on nii, et tuleohutusnõuded peavad olema täidetud vastavalt ehitusloa andmise het-

ERAMAJA EHITUSE ABC

kel kehtinud seadusandlusele. Juhul kui praegu kehtivas seadusandluses on leebemad tuleohutusnõuded kui ehitusloa taotlemise ajal, võib rakendada leebemaid. Päästeameti jaoks on vastavalt oma küttesüsteemi liigile vaja esitada: w vastavusdeklaratsioon moodulkorstna paigalduse kohta; w tuletõkkeukse paigaldamise kaetud tööde akt, ukse ja tihendusmaterjali sertifikaat ning ukse paigaldusjuhend; w korstna ehitamine – kaetud tööde akt, korstnapühkija akt, tihendusmaterjalide sertifikaadid ja teostusjoonis; w veetorude läbiviimine tuletõkkekonstruktsioonist – kaetud tööde akt, manseti ja tihendusmaterjali sertifikaat ning manseti paigaldusjuhend; w ventilatsioonitorude läbiviimine tuletõkkekonstruktsioonist – kaetud tööde akt, tuletõkkeklapi ja tihendusmaterjali sertifikaat ning tuletõkkeklapi paigaldusjuhend; w seinte puitsõrestiku katmine kahekordse tulekindla kipskartongplaadiga – kaetud tööde akt ja plaadi sertifikaat; w vahelae puittalade katmine alt kahekordse ja pealt ühekordse tulekindla kipskartongplaadiga – kaetud tööde akt ja plaadi sertifikaat; w keldrikorruse lae ehitamine – kaetud tööde akt ja paneeli sertifikaat; w korruse vahelae valamine ja armeerimine – kaetud tööde akt, kus on näidatud betooni klass, armatuuri klass ja paigutus ning tulepüsivus; w katuse kandetarindite katmine tulekindla kipskartongplaadiga – kaetud tööde akt, plaadi sertifikaat;

Foto: pexels.com

w katuse kandetarindite võõpamine tulekaitsevõõbaga – kaetud tööde akt, võõba sertifikaat; w seinte ja lagede pinna katmine – kaetud tööde akt, materjali(de) sertifikaat; w välisseina välispinna katmine – kaetud tööde akt, materjali(de) sertifikaat.

Mis saab edasi, kui vajalikud dokumendid on esitatud? Pärast seda, kui ehitise omanik on teinud ehitisregistris taotluse kasutusloa saamiseks, tuleb KOV-i esindaja (enamasti ehitusspetsialist) koos päästeameti spetsialistiga kohale ehitist üle vaatama. Mõnikord on vaja ka mõne teise ameti kooskõlastust, näiteks maanteeameti kooskõlastust, kui ehitatakse tee kaitsetsooni, või muinsuskaitseameti kooskõlastust, kui tegemist on muinsuskaitse all oleva ehitisega. Kui ehitisega on kõik korras ja ka teiste ametite kooskõlastused on olemas, antakse kasutusluba enamasti KOV-i otsusega. Juhul kui ehitisega ei ole kõik korras, tehakse ettekirjutused ja määratakse aeg, mille jooksul peab ehitise omanik puudujäägid likvideerima. Pärast puuduste likvideerimist tullakse uuesti kohale. Kui näiteks maja ei ole projekti järgi ehitatud, siis tuleb teha projektimuudatused. Kui ehitis on rajatud ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektist erinevalt, tuleb kasutusloa taotlusega ehitisregistrisse esitada ka uus ehitusprojekt. Kui kasutusloa taotlus on ehitisregistrist tehtud, on KOV-il 30 päeva aega vastata. Kõik paranduste vajadused ja tegemised pikendavad kasutusloa saamise aega.

Hind 1,99 eurot

Eramaja ehituse ABC (sügis 2020)

Articles inside

Mida on vaja teha ehitise kasutusloa saamiseks?

Tee rõdust mõnus aastaringne õuetuba

Millist katust majale valida?

Kodu soojustamine õhutiheda PUR-vahuga

Tark kodu säästab aega ja pakub mugavust

Millega tuba soojaks kütta?

Välisuks – kas soojustatud või täispuidust?

Kuidas valida ukselukku?

Puitaken või plastaken?

Mida peaks teadma enne ehitusloa taotlemist?