3 minute read
Võta ennast kokku
Kindlasti on paljud meist sellist fraasi kuulnud ja aeg-ajalt ehk sõpradele ka öelnud. Tundub justkui lihtne – hakka lihtsalt tegutsema ja ära "kassi". Mis saab aga siis, kui see nii lihtne siiski pole? Levinud väärarusaamadest, vaimsest tervisest ja olukorrast Eestis räägib MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.
TEKST: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Advertisement
Vaimne tervis leiab ühiskonnas üha rohkem kõlapinda
Anna-Kaisa Oidermaa sõnul mängib siin rolli koroona: "Ebatavaliselt pikaajaline stressifoon on saatnud ebatavaliselt suurt hulka inimestest ühel ja samal ajal. See on tekitanud mõistmise, et vaimne tervis on reaalne väärtus, mida saab kasvatada või kaotada. Probleeme on alati olnud, kuid varasematel kümnenditel on need olnud suuresti tabuteemadena varjul. Samas eriti noorte seas võib olla ka raskusi juurde tulnud ning neil puudub nõukaaegne taak, mis takistaks sellest rääkimist."
Vaimne tervis ei ole Oidermaa sõnutsi ainult haiguse puudumine, vaid see on definitsiooni järgi seisund, milles inimene tuleb toime igapäevaste pingetega, suudab tegutseda, oma võimeid realiseerida ning ka ühiskonda väärtust juurde tuua. See on subjektiivne tunnetuse küsimus ja tähtis on teada, et vaimse tervise seisund ei sõltu nii palju diagnoosi puudumisest või olemasolust, vaid ongi muutlik. "Näiteks skisofreenia diagnoosiga inimene võib mõnel päeval tunda end vaimselt hoopis paremas seisundis kui inimene, kel igasugune diagnoos puudub," selgitab Oidermaa.
Eestlaste vaimne tervis
"Praegu oleme keerulises, kuid omamoodi põnevas kohas," ütleb Oidermaa, "enam ei kahelda, et vaimne tervis on oluline teema ja sellest peab rääkima. Nüüd on küsimus selles, milliseid lahendusi leiame olukorras, kus raskused on ilmsiks saanud. See on võimalus arenguhüppeks, kui me seda maha ei maga."
Nii Eestis kui ka mujal on kõige tavalisemad vaimse tervise probleemid ikka depressioon ja ärevushäired, palju räägitakse ka unehäiretest. Hinnanguliselt igal kolmandal või isegi igal teisel inimesel on elu jooksul mõni vaimse tervise probleemina määratletav seisund. Mida aga sellise seisundina mõista? "Tõesti, halb tuju või ka kurbus ja pahameel ei ole haigused. Kui aga enesetunne on muutunud juba mitme nädala või kuu vältel nii, et see hakkab elu segama, on põhjust mõelda, kas saaks olukorra parandamiseks midagi ette võtta," räägib Oidermaa. "Kõik me oleme väga erinevad, aga tihtipeale võivad probleemi märgata ka inimese lähedased. On ta endasse tõmbunud või kergemini ärrituv? Või erineb oluliselt oma "keskmisest" seisundist – on murelikum, hajuvama tähelepanuga, kummalisemate veendumustega?"
Kuidas probleemid tekivad?
Oidermaa sõnul mängivad siinkohal rolli nii geneetiline komponent kui ka keskkonnamõju: "Vaimse tervise probleeme ei saa pärida nagu nina suurust või silmade värvi. Näiteks kui inimese mõlemal vanemal on diagnoositud skisofreenia, siis on 50% tõenäosus, et inimesel seda ei teki. Milline keskkond on meil juba ema kõhus sipeldes või milline on ema füüsiline ja vaimne tervis lapse esimestel eluaastatel – kõik see mõjutab häirete kujunemist või tervise tugevdamist. Kas meid koolis kiusatakse? Milliseid eluviise harrastame? Kas liigume piisavalt, kas kasutame mõnuaineid, kas üldine sotsiaalne ja lähem töine-kodune keskkond on sellised, mis meile sobivad? Keskkonnamõjusid on tõesti palju."
Psühholoog Oidermaa ei nõustu ka väitega, justkui kimbutaks vaimse tervise probleemid ainult keskealisi või vanemaid inimesi. "Suur osa vaimse tervise probleeme algab noores eas, seega peab ütlema, et vaimse tervise raskused on just noorte inimeste kõige levinumad tervisehädad. Depressiooni esineb nii lastel kui ka eakatel inimestel, nii meestel kui naistel, ülemäära töökatel kui töötutel."
"Sellised lööklaused nagu "võta end kokku", "mehed ei nuta", "mõtle positiivselt" kipuvad kergesti üle huulte tulema," räägib Oidermaa. "Tavaliselt ütlevad seda inimesed, kes ei suuda teise inimese raskust või ka raskeid emotsioone mõista ega välja kannatada. Kui kellelgi on aga näiteks murdunud jalaluu, ei kiputa soovitama, et proovi lihtsalt jalale toetuda ja edasi sammuda. Enne sellise soovituse andmist teistele (või ka endale) võiks olukorda natukene lähemalt uurida, küsida, arutleda, proovida aru saada, siis on ka võimalik mõista, kas tegu on olukorraga, kus on vaja väikest motivatsioonipuhangut või korralikku abi ja toetust."
Mida probleemi korral siis ikkagi teha? "Alustada võiks eneseabi nippide kasutamisest, nii-öelda vaimse tervise vitamiinide tasakaalu viimisest," selgitab Oidermaa. "Kindlasti võiks jagada lähedastega oma enesetunnet ning seda, millist abi praegu vajad – kas nõuannet, ärakuulamist, midagi praktilist või hoopis mingi regulaarsusega vestlemist? Järgmine samm oleks konsulteerida perearstiga ja alati saab kirjutada ka peaasi.ee nõustajatele, kes oskavad kindlasti aidata."
Hoia kinni enda päevaplaanist! Hoolitse enda personaalse hügieeni eest! Tee iga päev trenni või liigu vähemalt pool tundi! Suhtle lähedastega! Maga piisavalt ja toitu tervislikult! Aita teisi! Kontrolli enda alkoholitarbimist! Leia aega, et teha asju, mida tõeliselt naudid!
Kuidas vaimselt terve püsida? Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused:
