Vaimne tervis
Võta ennast kokku! Kindlasti on paljud meist sellist fraasi kuulnud ja aeg-ajalt ehk sõpradele ka öelnud. Tundub justkui lihtne – hakka lihtsalt tegutsema ja ära "kassi". Mis saab aga siis, kui see nii lihtne siiski pole? Levinud väärarusaamadest, vaimsest tervisest ja olukorrast Eestis räägib MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. TEKST: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Vaimne tervis leiab ühiskonnas üha rohkem kõlapinda
Anna-Kaisa Oidermaa sõnul mängib siin rolli koroona: "Ebatavaliselt pikaajaline stressifoon on saatnud ebatavaliselt suurt hulka inimestest ühel ja samal ajal. See on tekitanud mõistmise, et vaimne tervis on reaalne väärtus, mida saab kasvatada või kaotada. Probleeme on alati olnud, kuid varasematel kümnenditel on need olnud suuresti tabuteemadena varjul. Samas eriti noorte seas võib olla ka raskusi juurde tulnud ning neil puudub nõukaaegne taak, mis takistaks sellest rääkimist." Vaimne tervis ei ole Oidermaa sõnutsi ainult haiguse puudumine, vaid see on definitsiooni järgi seisund, milles inimene tuleb toime igapäevaste pingetega, suudab tegutseda, oma võimeid realiseerida ning ka ühiskonda väärtust juurde tuua. See on subjektiivne tunnetuse küsimus ja tähtis on teada, et vaimse tervise seisund ei sõltu nii palju diagnoosi puudumisest või olemasolust, vaid ongi muutlik. "Näiteks skisofreenia diagnoosiga inimene võib mõnel päeval tunda end vaimselt hoopis paremas seisundis kui inimene, kel igasugune diagnoos puudub," selgitab Oidermaa.
Eestlaste vaimne tervis
"Praegu oleme keerulises, kuid omamoodi põnevas kohas," ütleb Oidermaa, "enam ei kahelda, et vaimne tervis on oluline teema
40
ja sellest peab rääkima. Nüüd on küsimus selles, milliseid lahendusi leiame olukorras, kus raskused on ilmsiks saanud. See on võimalus arenguhüppeks, kui me seda maha ei maga." Nii Eestis kui ka mujal on kõige tavalisemad vaimse tervise probleemid ikka depressioon ja ärevushäired, palju räägitakse ka unehäiretest. Hinnanguliselt igal kolmandal või isegi igal teisel inimesel on elu jooksul mõni vaimse tervise probleemina määratletav seisund. Mida aga sellise seisundina mõista? "Tõesti, halb tuju või ka kurbus ja pahameel ei ole haigused. Kui aga enesetunne on muutunud juba mitme nädala või kuu vältel nii, et see hakkab elu segama, on põhjust mõelda, kas saaks olukorra parandamiseks midagi ette võtta," räägib Oidermaa. "Kõik me oleme väga erinevad, aga tihtipeale võivad probleemi märgata ka inimese lähedased. On ta endasse tõmbunud või kergemini ärrituv? Või erineb oluliselt oma "keskmisest" seisundist – on murelikum, hajuvama tähelepanuga, kummalisemate veendumustega?"
"Skisofreenia diagnoosiga inimene võib mõnel päeval tunda end vaimselt hoopis paremas seisundis kui inimene, kel igasugune diagnoos puudub."
