12
EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019
märkmik
Riina Kindlam
Kotkajärve pähklipuud ei ole müüt! Ema on mulle rääkinud, et Kotkajärvel oli algaastatel metsapähkleid. Tädigi mäle tab, kuidas skm Vello Soots tõmbas matkal Koprajärve äärde oksa alla, näitas rohe list tuppe ja lõikas lahti, tões tamaks pähkli olemasolu, mille peale väikelaps olla mõel nud: „Aga miks see pruun pole? Pähklid on ju pruunid!“ Kuid mina pole kogu oma eluaja jooksul Kotkajärve met sas luusides iialgi metsapähk leid näinud, kuigi olen väga igatsenud neid leida nagu ka muinasjutulist öökulli päevaui nakut tegemas. Pähklil olen va hepeal käinud Saaremaal küll ja veel – sarapuu on seal vaat et tüütu tegelane, mis igal pool tärkab ja vanadesse kiviae dadesse trügib. Samas on „seit sekümmend sarapuukeppi“ või vähemgi ülikasulikud ja head asjad! Väikeste puude toesta miseks näiteks. Ja terve sarapik, näiteks keset lehma karjamaad, võib olla oi kui kaunis, suisa maaliline-müstiline paik! Arvasin, et küllap on Kotka järve sarapuudega midagi vahe peal juhtunud, nagu looduses ikka kõigub (või seda kõiguta takse). Kuni nüüd ootamatult augustis... avastasin nn Talpaku mäel, Kotkajärve väravast mäest üles minnes tee ääres põõsa, millel Eesti kogemusest tuttavad suured lapergused lehed ja ennäe – pähklid! Oi kui kum malised! Kõigest 50 aastat võttis mul nende peale sattuda! Tekst ja fotod: RIINA KINDLAM
Lätlased õnnistasid Hamiltoni juubelitamme Päiksepaistelise laupäeva, 21. septembri hommikul kogunes Hamilton Bayfront Park’i koha lik lätlaste ühiskond koos kutsu tud külalistega Läti 100 puhul istutatud tamme ja selgitava tahvli õnnistamiseks. Oma sõna võtus tõi Hamiltoni Läti kogu duse õpetaja Davis Kaneps esile tamme kui tugevuse ja pika eluea sümboli Piiblis. Läti suur saadik Kanadas Karlis Eihen
Nr. 40
Peter Kalm esines põlisrahvaste keelte alasel konverentsil Pressiteade
Eesti metsa- ehk sarapuupähklitel sellist nokka küll pole! Mõni päev pärast avastust, Algonquin Pargi looduskeskust külastades, tutvustati sealgi liiki nimega Beaked hazel(nut), noisetier à long bec – eriti toreda prantsus keelse nimega „pika nokaga pähkel“, Corylus cornuta. Enamus olid üksikud, aga mõned ka kaksikpähklid ning puudeteatmik näitas, et on ka n-ö „kolmjala“ (või siis kolmnoka) variant, sarnanedes müstilise sümboliga, mis Karja kiriku laemaalingutel kujutatud. Augustis olid pähklid veel toored ja kui septembris läksin uuesti väikepuukest külastama, ei leidnud ainsamatki pähklit! Oravatel ja vöötoravatel oli suur lõikuspidu juba peetud.
Kaheraudne metsapähklipaar Kot kajärvel. Linnu pea ja noka kuju inspireerib tootemit või maski tegema küll!
Toorest peast augustis nopitud ja kodus kuivanud asitõend, mis vöötorava urgu ei jõudnud – Kot kajärve sarapuupähkel!
baums selgitas külalistele tamme tähtsust Läti riigi süm bolina ja Läti 100 aktsioonist istutada 100 tamme. Sõna võt sid veel David Christopherson (MP Hamilton Centre), Nrinder Nann (City Councillor Ward 3), Kazimieras Deksnys (President, Lithuanian Canadian Com munity), Merike Koger (Hamil toni Eesti ühiskond) ja Hamil toni linnapea esindaja. Läti kooli noored deklameerisid luulet, millele järgnes ülitore ringtants koos laulmisega, millest kõik kohalolijad paluti osa võtma. MERIKE KOGER
Esireas vasakult õp. Davis Kaneps, Kazimieras Deksnys, pr. Inara Eihenbauma, David Christopherson, Nrinder Nann, Karlis Eihenbaums ja linnapea esindaja.
17. septembril 2019 osales Peter Kalm raadiosaatest Eesti Pop Open Source North 60 Põliskeelte Taaselustamise Konverentsil Whitehorse’is, Yukoni Territooriumil ette kandega, kuidas saab kogu konna raadiojaamu kasutada, et peatada Kanada põlisrah vaste keelte väljasuremist ja soodustada nende taaselusta mist ning kasutamist esimeste rahvaste ja inuittide kogukon dades. Eesti Pop on unikaalne raa diosaade, mille programm on ainult eestikeelne ja on olnud pidevalt eetris alates jaanuarist 2005. See on ainus selline saade Põhja-Ameerikas. Saade on eet ris CJUC-FM Whitehorse raa dios ja samuti selle tütarjaa made sagedustel. Eesti Popi saab kuulata paljudes piirkon dades Yukonis. Kuigi PõhjaKanadas ei ole palju eesti keele kõnelejaid, on vastuvõtt koha like inimeste poolt olnud valda valt positiivne ja paljud on teinud päringuid selle kohta, mis keeles laule mängitakse. Muusika on tõeliselt univer saalne keel ja Kanada eestlased peaks olema uhked selle üle, kui hästi nende muusika on vastu võetud kanadalaste poolt, kes on nii paljude erinevate tausta dega. Peter Kalm rääkis oma isikli kust ja tööalasest taustast ja
Peter Kalm (vas.) ja Robert Hopkins.
oma kauaaegsest osalemisest Toronto eesti kogukonnas, ja kuidas tema kauaaegne sõber Robert Hopkins firmast Open Broadcaster tegi 2004. aastal ettepaneku teha Eesti raadio show’d kasutades Open Broad casteri arendatud kogukonna raadio tarkvara. Saatesse läks palju aega ja tööd, laadides lau lud laserplaatidelt ja ka failid raadiojaama andmebaasi. Võeti kontakti artistidega Eestis, kes olid väga õnnelikud, et nende laulud läksid eetrisse Kanadas ja aitasid kaasa, andes profes sionaalselt salvestatud introd ja jaama identifitseerimised. Ta seletas, kui kasulik see tehnoloogia võiks olla põlisrah vaste raadiojaamadele Kanadas ja kuidas sarnaseid raadio saateid saaks luua nende ühis kondades, mängides olulist rolli Kanada esimeste keelte taas elustamises, eriti kuna on ainult kolm põliskeelt (cree, ojibway ja inuktitut), millel on veel suur hulk kõnelejaid (kuigi mõned väiksemad keeled on endiselt
tugevad nende traditsioonilistes piirkondades). Ainult Nunavuti muusikaelus on üllatavalt suur hulk ansambleid ja lauljaid, ja nende arv kasvab aasta-aastalt. 2018. a Juno auhinna nominendi, inuiti päritoluga lauljanna Kelly Fraseri inuitikeelset muusika videot ,,Isuma“ näidati kon verentsil. Kelly Fraser on esinenud lugematuil kontsertidel üle kogu Kanada, andnud palju interv juusid ja oli külalisesineja ÜRO põliskeelte aasta konverentsil New Yorgis. Kelly ja Peter koh tusid kaks aastat tagasi ja neist on saanud head sõbrad, kes plaanivad koostööd mitmete projektidega lähitulevikus. Konverentsil olid ka mitmed teised kõnelejad, sealhulgas Robert Hopkins, Bill Polonsky, Bella Alphonse, Graham Gillies ja Vince Maggard ettekannetega avatud lähtekoodiga raadio tark vara, põliskogukonna raadio ja põlisrahvaste keele taaselusta mise teemadel.
Läänerindel… (Algus lk. 1)
dude, ajaloo allikate, ajalehtede, kirjade ja muude materjalide väljalõigetest näituselaual välja pandud mini-reisiatlas-sumadan, suure originaalse põgeniku kohvri sees oli kui kirss tordil. Selle mereveest parkunud kohv riga oli vanaema Hilja Hansson aastakümneid tagasi jõudnud Uude Maailma. Aga pidupäevatorti, maitsvat ja magusat sõime ka, sest kol mas sünnipäevalaps oli meie keskel veel – Meeta Vesik 95.
Oma meenutusi jagab Edda Davis. Vasakul istub dr. Juta Kitching. Foto: A. Tork
Lugu poleks täiuslik, kui sulg jätaks kokku põimimata imetabase romantika, mille keris meenutuste kohvilauas muude torgatuste seas lahti Kanada päritolu härrasmees Robert. Sõjajärgsete aastate Montreali ülikooli tudengkonna seas köitis tema pilku imekau nis neiu, kellega armastus säh vatas esimesest pilgust. Toona põgenikuna Kanada idaranni kule saabunud eesti piiga, nüüd ki veel daamilikku elegantsust kiirgav Marika tõde ei salga: „Jah, nii me kohtusime!“ Eda sine on kõik ajalugu – mitu kümmend aastat koos elatud elu, kolm last ja seitse lapselast. Kui armastus võidab, on lääne rindel endiselt muutusteta. ALGUR KAERMA Vancouveri Peetri koguduse õpetaja
Sünnipäevalapsed Leo Allas ja Espen Vahkel ja Peetri koguduse 69. aastapäeva tort. Foto: A. Tork
