Nr. 40
EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019
Väliseestlaste sportlastest ja spordiedust ESTO valguses Tiit Lääne (Ilmunud 27. juuni 2019 Maalehes. Siin avaldatud autori lahkel loal) Kui 1972. aastal sai Torontos teoks esimene ESTO, oli kõige laiaulatuslikum osa just spor divõistlustel, millest võttis osa umbes 400 sportlast kümnel spordialal: kergejõustik, uju mine, tennis, lauatennis, golf, male, bridž, laskmine, korv- ja võrkpall. Osalejate nimekiri oli muljetavaldav. Sport tõi rahvuskaaslased kokku ESTOde idee algataja ja vaimne isa Robert Kreem aval das arvamust, et just sport oli eestlaste kokkusaamise üks peamisi ühendavaid jõude. Esimesel ESTO-l moodustati ka Välis-Eesti Spordiliit, mille esimeheks valiti praegu Pärnus elav Erich Roodus. Neli aastat hiljem (1976) Baltimore’is toi munud teisel ESTO-l asutati aga Eesti Sport Paguluses In formatsioonikeskus, mille tööd hakkas juhtima Eesti Spordiliit Ameerika Ühendriikides arhi vaar Herbert Lääne. Tema koos tas ja andis aastatel 1980-2000 ilmunud väliseesti spordielu jäädvustavat ajakirja Sport Bülletään välja kuni oma sur mani. Viimast korda oli arvesta tav spordiprogramm ESTOdel kavas 1988.a Melbourne’is ja viimast korda toimusid ametli kud spordivõistlused 2000. aastal Torontos. Nii nagu väliseestlus terviku na on aegade jooksul paratama tult omandanud laias maailmas sootuks kitsama kandepinna, on teise tähenduse saanud ka sport. See on jäänudki eestlaste järel tulijate, üksiküritajate kanda. Koos eestlaskonna kahanemise ga on eksisteerimise lõpetanud ning minevikku kadunud ena mik spordiühendusi ja organi satsioone. Seepärast marginali seerus sport ka viimastel ESTOdel, muutudes maailma eestlaste päevadel üheks väi keseks osaks. Ent eelnev on meenutamist väärt. Väliseesti esimesed spor diühendused moodustati Sak samaa põgenikelaagrites juba 1945. a sügisel. Nii jõuti 1946. a Augsburgis juba ka I Balti mängude korraldamiseni ja olümpia-aastal 1948 viidi Nürn bergis ja Hamburgis koos saa tusekaaslastega läbi protesti olümpiad. Ja 1952. a jõudsid esimesed sõjajärgsed väliseestlased oma uute elukohamaade koondislas tena olümpiamängudele. Esi mesena kuulus see au suusataja Juku Pendile, kes esindas Saksamaad Oslo taliolümpial 50 km suusamaratonis. Samal su vel Helsingis alustas pikka teed maailma paremikus Rootsis elav maadleja Edvin Vesterby, kes lõpetas oma olümpiadebüü di 4. kohaga. Vesterby võitis esimesena olümpiamedali Vesterbyst sai esimene välis eestlane, kes võitnud olümpia
medali. Selle suursaavutusega sai Läänemaalt Rooslepast pärit Vesterby hakkama 1956. a Melbourne’is, kui võitis Rootsi värvides kehakaalus kuni 57 kg kreeka-rooma maadluses hõbe medali. Kirkaim medal jäi tema sõnul venelaste südametunnis tusele. Küsimusele, palju sellest hõbemedalist kuulub Rootsile, palju Eestile, vastab kolmedel olümpiamängudel esinelikusse jõudnud Vesterby: ,,See on fiftyfifty. Aga mu süda kuulub Eestile.“ Juba 75 aastat Stockholmis elanud Vesterby on tänini ainus Eesti maadleja, kes kolmedel olümpiamängudel jõudnud nelja parema hulka. Neljas oli ta ka Rooma mängudel 1960. Lisaks kolmele olümpiale tuli ta veel neljal korral neljandale kohale 1950ndate MM-võistlustel. Aastaid hiljemgi on Vesterby kinnitanud, et maakera kuk lapoolel peetud olümpiamängu del oli ta elu parimas vormis. Terve aasta polnud ta kaotanud ainsatki matši. Ei kodus, ei võõrsil. Olümpial oli tal üks eesmärk – võita kuldmedal. Kuid juba esimene ring lõi kaardid segi, sest Vesterby kao tas punktidega bulgaarlasele Stoikovile. Edasi tuli küll võit austerlase Brunneri üle, aga et esimeste hulka jõuda, tuli sel jatada järgmine vastane, nime kas türklane Yilmaz. Vesterby suutiski sellega toime tulla ja koht esiviisikus oli sellega käes. Neljandas ringis jäi Vesterby loosiga vabaks. Et kaotuspunk tidega langesid välja Kämmerer (Saksa) ja tiitlikaitsja Hodos (Ungari), oli medalikolmik sel gunud. Viiendas matšis läks eestlane kokku Rumeenia esin daja Francisc Horvathiga. Vesterby pidas seda rumeenlast oma tugevaimaks konkurendiks. ,,See oli tegelikult kärbes kaalu sisuline finaal, mis mul õnnestus punktidega võita.“ Kümme minutit pärast võidukat matši pidi Vesterby aga minema venelase Konstantin Võrupajae vi vastu, kes oli rumeenlasele kaotanud. ,,Palusin küll veel kümme minutit lisapuhkust, aga seda mulle ei antud. See oli õhtu viimane matš ja publik ootas. Nii pidin asuma ebavõrd sesse heitlusse puhanud vene lase vastu. Kaotasin seljaga ja sain venelase järel hõbemedali.“ Vesterby usub, et venelased teadsid väga hästi, kust ta tege likult pärit on. Unikaalne rekordimees Sarapuu Tugevatel organisatsioonilis tel alustel oli eestlaste spordite gevus Austraalias ja Okeaanias. Juba 1948. a loodi Adelaide’i korvpalliklubi Estonia, 1953. a moodustati Eesti Spordiliit Austraalias ja järgmisel aastal korraldati esimesed üleman d rilised spordimängud Mel bourne’is. Hiljem jõuti Balti mängude korraldamiseni, Ade laide’i Eesti Spordikooli asuta miseni ning anti välja ajalehte Eesti Spordileht ja ajakirja
Sporditeel. Rohelise mandri nimekaim väliseesti sportlane oli Perthis sündinud ujuja John Kulasalu, kes tuli kahekordseks Briti Ühenduse meistriks ning võitis 1973. aastal MM-võistlustel Austraalia nelikus 4 x 200 m vabaujumises hõbemedali. Regiooni silmapaistev spor dinimi oli aga poole sajandi jooksul suuri tegusid teinud Uus-Meremaa malemeister Ort vin Sarapuu. 1924. aastal Narvas sündinud maletaja tuli aastatel 1952-1990 Uus-Mere maa meistriks 20 korda, millega jõudis isegi Guinnessi rekor diraamatusse. Lisaks esindas ta kümme korda saareriiki male olümpial, mängides valdavalt kas esimesel või teisel laual. Sarapuu parim olümpiaesitus oli vahest 1978 Buenos Aireses, kus Uus-Meremaa saavutas 29. koha ja esimesel laual maleta nud Sarapuu võiduprotsent oli 63,6. Üheteistkümnest partiist kaotas ta vaid ühe ja seda Lää ne-Saksa suurmeistrile Robert Hübnerile. 1966. aastal võitis Sarapuu MM-võistluste FIDE turniiri ja pääses esmakordselt MMi tsoonidevahelisele turnii rile – teise eestlasena pärast Paul Kerest. 1967. aastal legen daarsel Sousse’i turniiril, mille liider Robert Fischer pooleli jät tis, saavutas Sarapuu 21. koha. Võrkpall – eestlaste esindusmäng Pallimängudest saavutasid väliseestlased kõige suuremat edu võrkpallis. Nii Austraalias kui Kanadas olid just eestlased suuresti selle ala maaletoojad. Austraalias andsid Eesti mees- ja naiskonnad tooni nii osariikide kui ka riigi meistrivõistlustel. Sageli mängisid finaalturniiridel kaasa ainult eestlaste võistkon nad. Kui 1974. a moodustati Austraalia koondised, mahtusid sinna kohe ka eestlased. Kümme aastat Austraalia esindusmees konda kuulunud Hillary Ran niko tegi kaasa 1975. a toimunud Montreali olümpia valikturniiril, kus olümpiapiletist jäädi vaid ühe koha kaugusele. Neli aastat hiljem pakuti Austraalia koon disele kohta Moskva mängude võrkpalliturniiril, aga sellest loobuti ise. ,,Ma ei tea, miks liit nii ot sustas. Austraaliast saadeti sportlasi Moskvasse küll, aga võrkpallureid mitte. Minu ainus olümpiavõimalus sellega luhtus,“ räägib Sydneys elav Ranniko. See-eest mängis ta koos teiste koondislastega Stockholmis toi munud ESTO-l. Kui aga 1982. a mängis Austraalia koondis Argentinas toimunud MMil, kuulusid lisaks Rannikole meeskonda ka Raoul Tuul ja Andres Lomp. Turniiril, mille Austraalia lõpetas 22. ko haga, tuli NSV Liidu koondise ga maailmameistriks Viljar Loor. Teine edukas väliseesti võrk pallikants oli Kanada, kus eestlaste meeskond Toronto Central YMCA tõusis 1953. a Kanada meistritroonile ja hoidis seda positsiooni seitse aastat järjest. Kui 1959. aastal toimusid Chicagos järjekordsed Pan-
13
Spordiga on eestlastel alati tihe suhe olnud, ükskõik millisel mandril nad ka elavad. Praegu on Tartu College’i allkorrusel avatud näitus, mis valmis VEMU ja Eesti Spordimuuseumi koostöös ning oli eksponeeritud ESTO 2019 raames Tartus. Suvise näituse avamisel on tehtud pilt Tiit Rometist, kellel oli huvitav lugu rääkida omaaegse NL võrkpallikoondise võistlussärgist, mis oli näitusel väljas. Foto: Paul Kiilaspea
Ameerika mängud, koosnes Kanada esindusmeeskond val davalt eestlastest. Tiitlivõistlus tel esindasid Kanadat Ilmar Kasekamp, Uno Sõrra, Loit Maripuu, Vende Tark, Ragnar Pohlak, Lembit Aedma (kapten) ja lisaks veel kaks läti ning üks poola rahvusest mängija. Nagu meenutab Torontos elav Ilmar Kasekamp, mindi suurturniirile tegelikult pooliku meeskonnaga. ,,Meil oli ainult üheksa mängijat lubatud 12 ase mel. Ju siis ei olnud täis meeskonna väljasaatmiseks pii savalt raha. Lisaks tabasid meeskonda turniiri eel ja alguses mitmed rasked tagasilöögid.“ Enne ajaloolist suurturniiri hukkus autoõnnetuses Central YMCA tugisambaid, meeskonna kapten Heino Paide. Ja turniiri esimeses mängus Venezuela vastu sai vigastada mees konna parim mängija Lembit Aedma, kes enam kaasa mängida ei saanudki. III Pan-Ameerika mängude võrkpalliturniiril osales üheksa meeskonda, kes mängisid esial gu kahes grupis. Eesti mees kond (tegelikult siis Kanada) alustas 3:2 võidumänguga Venezuela vastu. Seejärel kaotati ootamatult 2:3 Domini kaanile. Siis saadi veenev 3:0 võit Haiti üle ja mindi vahegrupi otsusta vas mängus kokku Mehhikoga. Medalimängudele jõudmiseks vajas Eesti võitu, aga närve söövas mängus tuli vastu võtta valus 2:3 kaotus. Teisel finaalturniiril (5.-9. kohani) võideti järjepanu 3:1 tu levane võrkpallimaailma valitse ja Kuuba, seejärel 3:0 nii Puerto Rico kui teistkordselt Haiti, ent Venezuelale jäädi sedapuhku 1:3 alla. Kokkuvõttes seega suurvõistlustel 6. koht, mis tegelikkuses oli pettumuseks. Meeskonna treeneri ja mänedžeri Arvo Tiiduse sõnul olid mehed USA ja Brasiilia järel väärt kolmandat kohta, kuid kaks ootamatut kaotust taandasid meeskonna medaliko halt. Võimekad vennad sadude saarelt Sõjaeelsetest Eesti sporditip pudest jõudis pärast sõda ain sana Islandile Eesti jalgpalli
koondise ja Estonia jalgpalliklu bi väravavaht Evald Mikson. Nõukogude võimuorganite poolt taga otsitud mees ja hiljem ka tagaselja surma mõistetud Mik soni abielust Sigridur Bjama dottiriga sündisid ka kaks poega, kellest mõlemad tõusid rahvus vahelisteks jalgpallitähtedeks. 1950. aastal sündinud Johannes Edvaldsson mängis 1971-1983 Islandi koondise eest 34 korda. Tema suhteliselt väike koondisemängude arv oli tingi tud asjaolust, et Johannes mängis profina kuue klubi eest kolmes maailmajaos. Seda nii Aafrikas, Euroopas kui ka Ameerikas. Aastatel 1973 ja 1974 valiti Johannes Islandi parimaks jalgpalluriks ning 1974. a teenis ta koguni saare riigi aasta sportlase tiitli. Kõnekas on aga fakt, et 1971. a mängis ta Islandi olüm piameeskonnas Müncheni män gude valikturniiril ühes grupis Prantsusmaa ja NSV Liiduga. Kuid Johannes keeldus sõitmast Kiievisse valikmängule NSV Liiduga, protesteerides sellega NSV Liidu jätkuva agressiooni vastu Baltimaades. ,,Mulle on sellised asjad alati hinge läinud,“ lausus Johannes. 1957. aastal sündinud Atli Edvaldsson mängis aastatel 1976-1991 seevastu Islandi eest 70 mängu, millega tõusis toona ka riigi rekordinternatsionaaliks. 1978. aastal sai temast esimene islandlane, kes hakkas mängima Bundesliigas. Kaheksa aasta jooksul mängis ta Bundesliigas 224 mängu ja lõi 59 väravat. Profikarjääri lõpetas Türgis. 1995. aastal ka Eesti koda kondsuse saanud Atli Edvalds son on lisaks jalgpallile tulnud Islandi meistriks ka võrk- ja käsipallis. Kui aga 1991. aasta 26. au gustil kirjutati Reykjavíkis alla Islandi ja kolme Balti riigi diplomaatiliste suhete taasta misele, viibis selle juures ka saareriigi ainus eestlane Evald Mikson. ,,Jõudsin ära oodata. See oli minu elu õnnelikem hetk,“ kirjutas Mikson pärast seda.
