2
EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019
Nr. 40
Europarlament kiitis Simsoni kandidatuuri heaks
Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes
Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Kanada föderaalvalimised ukse ees Taas on aeg sealmaal, kus nelja aasta järel on kanadalastel võimalus anda oma hääl selle nimel, keda usaldada riiki juhtima järgnevaks nelja-aastaseks perioodiks. Valimiskampaania sai ametlikult alguse 11. septembril, millele järgneva 40 päeva jooksul saavad parteide juhid kanadalastele oma platvorme tutvustada ja seisukohti edastada, mille alusel siis inimesed 21. oktoobril – valimispäeval – oma otsuse langetavad (kes nimetatud päeval valima minna ei saa, on võimalik hääletada ka eelvalimistel või posti teel). Valida saavad kõik kanadalased, kes valimispäevaks on saanud 18 aastat vanaks. Föderaalsete parteide esindajad – Liberaalide Partei juht ja praegune peaminister Justin Trudeau, Konservatiivide Partei juht Andrew Scheer, Uusdemokraatide Partei juht Jagmeet Singh, Rohelise Partei juht Elizabeth May ning People’s Party of Canada juht Maxime Bernier – sõidavad valimiskampaania käigus mööda riiki, kohtuvad valijatega ning annavad lubadusi, mida nad teeksid, kui saavad valituks. Valimiskampaania teemad hõlmavad kanadalaste jaoks elulise ja üli olulise tähtsusega küsimusi nagu tervishoid, turvalisus, majandus, sissetulekud, maksud, haridus, immigratsioon jm. ning mis eriti päevakorral, kliimamuudatused. Teatavasti toimusid eelmisel reedel, saades inspiratsiooni noore Rootsi kliima-aktivisti Greta Thunbergi tegevusest, protestimarsid, millest võtsid osa kümned tuhanded kanadalased, nõudes, nii nagu tehti samal ajal toimunud üritustel üle maailma, riigijuhtidelt suurema tähelepanu pööramist kliimamuutuste probleemile. Kanada peaminister Justin Trudeau kohtus Montrealis Greta Thunbergiga ka isiklikult. Kuna kliimamuutustega seonduv on väga aktuaalne, on need teemad ka parteide platvormides olulisel kohal, ja mitmed valijad lähtuvad otsust tehes ka sellest. Valimiskampaania käigus oleme meedia vahendusel saanud lugeda mitmetest küsitlustulemustest, mis vaatlevad parteide populaarsust valimiste eel. Selgus, et neljast suuremast parteist on liberaalid ja konservatiivid olnud pea tasavägised (üle 30%-ga), järgnevad uusdemokraadid, Roheline Partei ning People’s Party of Canada. Eks täpsed toetajanumbrid võivad valimiskampaania käigus veel muutuda; väga olulisel kohal on parteijuhtide televisioonidebatid, mis on toimumas. Kolmapäeva õhtul toimus eeskätt Quebec’i valijaid silmas pidades esi mene, prantsuskeelne debatt, millest võtsid osa Justin Trudeau, Andrew Scheer, Jagmeet Singh ja Bloc Québécois (seda parteid saab valida Quebec’is) juht Yves-François Blanchet. Tuleval nädalal järgnevad kaks debatti, kus osalevad ka Elizabeth May ja Maxime Bernier. Nagu ikka, on valimiskampaania käigus kerkinud esile ka mõningad skandaalid nagu seoses kellegi minevikus juhtunud tegude või väljaütlemistega, mis nüüd esile toodud. Ajakirjanduses kajastatu põhjal on valija see, kes teeb oma otsuse kõiki aspekte arvesse võttes. Kindlasti on neid valijaid, kes juba ammu teavad, kellele – kas siis lähtudes partei eelistusest või konkreetsest kandidaadist – oma hääl anda; kes aga veel kindel pole, jõuab kindlasti lähinädalatel parteide platvormidega põhjalikumalt tutvuda, et langetatav otsus saaks igati läbikaalutletud. KAIRE TENSUDA
Sel nädalal oli Eesti voliniku kandidaat Euroopa Komisjoni Kadri Simson Euroopa Parla mendi kuulamisel. Simson näitas küsimustele vastates energeetikavaldkonnas orien teerumist, aga mitte veenvat poliitilist visiooni. Parlamen dif raktsioonid kiitsid pärast esialgset kahtlemist tema es i nemise siiski heaks ja lisakü simusi esitama ei hakka. Kadri Simsonil tuli selgitada eelkõige seda, kuidas Euroopa energeetikas kliimaneutraalsuse ni jõuda ja mida see majandus likult tähendab. Teravaimad küsimused puu
dutasid Eesti ja Kadri Simsoni isiklikku poliitilist pühendu must. Keskerakonna esimees, pea minister Jüri Ratas kommen teeris Simsoni esinemist sot siaalmeedias: ,,Mul on väga hea meel, et Kadri Simsoni kan didatuur Euroopa Komisjoni energiavoliniku ametikohale on leidnud toetust europarlamendi liikmete poolt. Loodan, et tule vane komisjoni koosseis saab Ursula Von der Leyeni juhtimi sel astuda ametisse peatselt ning novembrist alustada juba sisu list tööd,“ kirjutas ta sotsiaal meedias. (ERR/EE)
Foto: Vikipeedia
Eesti uus suursaadik UNESCO juures on Clyde Kull Teisipäeval, 1. oktoobril andis Eesti alaline esindaja UNESCO juures Clyde Kull Pariisis UNESCO peadirek torile Audrey Azoulay’le üle oma volikirja. Volikirja üleandmisele järg nenud vestluses tõi suursaadik Kull esile UNESCO tähtsust mitmetel Eesti jaoks olulistel teemadel. „Eesti tunnustab UNESCO rolli inimõiguste, väl jendusvabaduse ning ajakirja nike turvalisuse ja kaitse taga misel,“ sõnas Kull. Peadirektor Azoulay kinnitas, et riikide nagu Eesti häälekas toetus antud teemadel on märgilise tähtsusega. Samuti räägiti UNESCO te gevusest Ukrainas ning olukorra seirest Krimmis ja Sevastopolis organisatsiooni tegevusvald kondades vastavalt UNESCO täitevkogu mandaadile. Vesteldi ka põlisrahvaste kaitsest ning
2019. aastal UNESCO juhti mise all toimuvast rahvusvahe lisest põliskeelte aastast, mille juhtkomitee liige Eesti on. Peadirektor tunnustas Eesti tegevust ülemaailmse kõrghari duskvalifikatsioonide tunnusta mise konventsiooni välja tööta misel ning avaldas lootust, et konventsioon võetakse vastu eeloleval UNESCO peakonve rentsil novembris. ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (Uni ted Nations Educational, Scien tific and Cultural Organization – UNESCO) on ÜRO eriorga nisatsioon, mille eesmärk on kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, edendades riikide vahelist koostööd hariduse, kul tuuri, teaduse, tehnoloogia ja meedia valdkonnas. UNESCO peakorter asub Pariisis, Eesti ühines organisatsiooniga 1991. aastal.
Clyde Kull on sündinud 1959. aastal Võrus ja lõpetanud 1985. aastal Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Insti tuu di. Eesti välisteenistuses töötab ta 1991. aastast. Aastail 1992-1996 oli Clyde Kull Eesti suursaadik Belgias ning Eesti alaline esindaja NATO juures, 1992-1997 esindas ta Eestit Euroopa Liidu juures Brüsselis, 2000-2004 ÜRO peakorteri ja teiste rahvusvaheliste organisat sioonide juures Genfis ning 2004-2008 oli suursaadik Sak sa maal. 2012. aastast kuni 2019. aasta suveni oli Kull Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuht ja esindaja alaliste esindajate komitees.
Eesti valitsus toetab Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050
seid maksuotsuseid.
Viljandis tähistati maaseaduse 100. aastapäeva
Neljapäeval kiitis Eesti valit sus heaks riigi seisukohad Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta. Valitsus peab oluliseks, et arvestataks liikmesriikide ja piirkondade eripärasid ning klii maneutraalsuse saavutamist toe taks piisavad ülemineku meetmed. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavu tamiseks neile sobivaid vii se, sealhulgas teha kliimaneutraal suse saavutamiseks suverään
Soomes Kuopios hukkus mõõgarünnakus ukrainlanna Teisipäeval toimus Soomes Kuopios kutsekooli ruumides mõõgarünnak, mille tagajärjel sai vigastada kümme inimest. Rünnakus hukkus ukrainlanna. Politsei on kinnitanud, et mõõgaga ründaja on 1994. a
Eesti peab ka oluliseks, et üleminek kliimaneutraalsusele toimuks järk-järgult ning tähelepanu pöörataks võimalike negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamisele. Suur töö seisab ees, et leida sobivad ja kesk konnasõbralikud tehnoloogiad süsinikuheite vähendamiseks, püüdmiseks ja ümbertöötlemi seks. Samuti alternatiiv kütuste kasutuselevõtuks, hoonete ener giatõhususe tõstmiseks ja taas tuvenergia salvestamiseks. Eesti inimesed peavad klii maküsimustega tegelemist täht saks. Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste koha selt toetab 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa majanduse 2050. aastaks kliimaneu traalseks muutmist. (ERR/EE)
sündinud soomlane Joel Otto Aukusti Marin, kes on ka ise Savo kutsekooli õpilane, vahen dab Soome ringhääling Yle. Kahtlusalune pole politsei andmetel varem toime pannud vägivallakuritegusid. Võimalike motiivide kohta pole Soome politsei veel midagi öelnud. Praeguse teadmise järgi te gutses Marin üksinda ning tegemist pole organiseeritud kuritegevusega. Ründaja kasutas relvana mõõka. (Yle/ERR/EE)
Suursaadik Kull on määratud Eesti suursaadikuks Prantsus maal ning resideerib Pariisis. (VMPT/EE)
Pühapäeval, 29. septembril toimus Viljandi Ugala teatris EV100 tänugala „Maaga rahva pidu“, millega pandi punkt Eesti Vabariik 100 programmile „EV100 igas kü las“. Projekti raames tegid kogukonnad riigi juubeliks üle 620 kingituse. Galaga tähistati ka 100 aasta möö dumist 56 000 talu loomist võimaldanud maaseaduse vas tuvõtmisest. „Eesti Vabariigi 100. aasta päev jõudis tänu meie tegusate kogukondadele kõikjale Eestis,“ ütles Eesti Vabariik 100 suur sündmuste juht Margus Kaster palu. „Need 620 kingitust passi vad suurepäraselt päeva, kus tähistame ka 56 000 uue talu rajamise aluseks olnud maasea duse sajandat aastapäeva. Sajaaastase vahega näitavad mõle mad meie kogukondade tuge vust ja tegusust.“ Tänugalal esinesid kõnega president Kersti Kaljulaid, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, kogukondade ja põllumajandusorganisatsioonide esindajad. (Allikas:EV100)
