Eesti Elu / Estonian Life No. 11 | March 19, 2021

This newspaper was mailed on Friday, March 19, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 11, 2021

Reedel, 19. märtsil — Friday, March 19

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Northern Birch Credit Unioni aastakoosolekust Northern Birch Credit Unioni ehk siis meie oma kogukonna panga jaoks oli märgiliseks tähtsündmuseks eelmisel nä­ ­ dalal (10. märtsil) toimunud peakoosolek. Esmakordselt koguneti uue nime all tege­ vusaastast kokkuvõtet tegema.

Lisaks peeti esimest korda koosolek interneti vahendusel Zoomi keskkonnas, lubades osalemist paljudele nendele, kes tavaolukorras ei tarvitseks isiklikult kohale tulla. Võib ka kohe öelda, et mingeid viperu­ si ei esinenud ning kõik toi­ mus vähemalt kõrvaltvaataja pilgule väga hästi organiseer­ ituna. Mis paneb siinkirjutaja mõtlema, kas tulevikus ei peakski kõik koosolekud uuele formaadile üle minema.

Tavapäraste sissejuhatavate toimingute kõrval jagati ka sel­ gitusi, kuidas täpselt kõik toi­ muma hakkab, kuidas käib hääletamine ja kuidas küsimuste esitamine. Seekord pidi koo­ s­ olekule tulija leppima küll

Panga tegevjuht Anita Saar

ainult piltide nägemisega, kui tutvustati nõukogu liikmeid ja panga töötajaid, ning traditsioo­ niline tänu jagamine plaksuta­ mise näol muutus mõtteliseks.

Panga tegevjuht Anita Saar tule­ tas ka meelde, et pank otsib ikka täiendust oma meeskonda, jagades praeguste teenistujate arvamust, et see on tõesti üks tore koht töötamiseks. Kooso­le­ kul oli ka kaks külalist, välis­ revident Joe Bates ja FSRA (ühispankade järelvaatamisor­ ganisatsioon) esindaja Alana McLeary.

Koosolekul peetud kahest kõnest, mille kandsid ette panga nõukogu esimees Ellen Valter ja panga tegevjuht Anita Saar, käis ühise joonena läbi, kui palju tööd ja vaeva on nähtud. Hoo­ limata valitsevale pandeemiale on suudetud pangategevus väga tugeva ja kindlana hoida. Võime väga uhked olla, et pank on jär­ jepidevalt ikka edasi tegutsenud, mis sellest, et kuulub väiksemate ühispankade hulka. Ontarios oli veel umbes 20 aastat tagasi üle kahesaja ühispanga, kuid täna­ seks on need kokku kuivanud 62 peale. Nendest vaid 11 on rahvusel põhinevad. Eelmisel aastal toimunud eestlaste ja lät­ laste panga ühinemine on väga märgiline, sest esimest korda üle 90-aastase ühispankade te­ gutsemise ajaloo, panid kaks erinevat rahvust oma leivad ­ ühte kappi. Ikka vaid tänu sellele, et teineteist usaldati ja ­ oldi valmis koostööks. Mis ai­ tab muidugi tugevamana edasi liikuda, sest hoolimata panga (Järgneb lk. 3)

Panga töötajatest on fotole jäänud Kersti Toomik Leivat, Morgen Liik, Helle Wichman, Miina (Yalle) Billones, Baiba Auzane.

Foto: NBCU

Kolmapäeval, 11. märtsil olid Ottawas National Day of Observance for the Victims of COVID-19 puhul rii­ gilipud pooles mastis.

Foto©Ülle Baum

11. märts 2021 – mälestamise päev Ottawas Ülle Baum Ottawas olid kolmapäeval, 11. märtsil riigilipud pooles mas­ tis, mälestamaks COVID 19 pandeemia tõttu elu kaotanud inimesi. Kanada peaminister Justin Trudeau oli selle päeva 8. märtsil kuulutanud välja kui National Day of Obser­ vance for the Victims of COVID 19. Oma avalduses sellel päeval märkis, Kanada peaminister: ,,Today, on the National Day of Observance for COVID-19, we honour every individual who lost their life to this disease, and we stand with the people they

loved as they continue to cope with this unimaginable loss.

Together, we also recognize all who have been impacted by the pandemic, and we reaffirm our commitment to work as Team Canada to beat this virus.“ Peaminister Trudeau lisas: ,,We also take this opportunity to thank our front line workers who have been working tireless­ ly every single day to keep us safe and healthy. We owe these everyday heroes an immense debt of gratitude, and we will continue to offer the support they need.“ Riikliku mälestuspäeva puhul helisesid keskpäeval Ottawas

parlamendimäel Peace Tower’i kariljonid Andrea McCrady esi­ tuses.

Sama päeva pärastlõunal kell 2.45 kuni 2.50 esitas Peace Tower’i kariljonidel Andrea McCardy Jaapani helilooja Teiichi Okano Furusato (My Homeland) arr. Minako Uchino, millele järgnes kümme Peace Tower’i suure kella lööki.

Nimelt möödus 11. märtsil Jaapani katastroofilisest maa­ värinast ja tsunamist 10 aastat.

Selle ühe maailma suurima maavärina tõttu kaotasid paljud oma elu, perekonnaliikmed ja tuttavad. Oma avalduses selle (Järgneb lk. 3)

Emakeelepäeva väliseesti õpetajate konverents Juba 11. korda toimusid 13. märtsil üleilmsed väliseesti õpetajate Emakeelepäevad, seekord olude sunnil Zoomi vahendusel. Kohtumine oli ettenähtud eelmise aasta märtsis Oslos, aga koroona­pandeemia tõttu lükkus üritus edasi sellesse aastasse. Nüüd saime lõpuks osa korraldajate Eesti Kool Oslos ja NorraEesti Ühingu külalislahkusest interneti vahendusel.

Konverentsi juhtis Eesti Kool Oslos administraator ja lapseva­ nem Eveliis Lundberg, kes tut­ vustas meile ka virtuaalekskur­ sioonil Oslo vaatamisväärsusi.

Osalejaid tervitas Eesti suursaa­ dik Norras Lauri Bambus, kes oma kõnes tuletas meelde 2019. aastal juubelilaulupeol kõlanud Doris Kareva sõnadele ja Tõnis Kõrvitsa loodud „Emakeele­ laulu“, mis tõi esile kaunid mälestused paljudega koosvee­ detud hetkedest Tallinna laulu­ väljakul. Imekauni norrakeelse

luuletusega tervitas kõiki Janne.

Saime osa Kristel Põdra ­loengust „Mindfulness-tüüpi Vai­ kuseminutite teooriast ja praktikast“, kus anti huvitavaid näiteid tähelepanu suunamise harjutustest, kuidas oma psüh­ holoogilist heaolu toetada ning olla hoolivam enese ja teiste suhtes. Järgmisena esines Tartu Ülikooli psühholingivistika dot­ sent ja eesti keele vanemteadur Virve-Anneli Vihman, kelle ettekanne „Mitmekeelse lapse arengust ja kasvatamisest“ ­baseerus isiklikul kogemusel ja leidis kuulajate hulgas elavat vastukaja. Mõlemad esinejad said pärastlõunal juhendada väliseesti õpetajaid oma praktil­ istes töötubades.

Lõunapausi järel osalesime Norrast 2012. aastal alguse saanud põnevas viktoriiniplat­ vormis Kahoot, kus sai panna proovile oma teadmised Norra ja norra keele kohta. Seejärel (Järgneb lk. 5)

Eveliis Lundberg, Eesti Kool Oslos administraator konverentsi juhtimas.

Lauri Bambus, Eesti suursaadik Norras Emakeelekonverentsil tervituskõnet pidamas.

2

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

Välisministeeriumi küsitlus: välismaal elavad eestlased tahavad osaleda Eesti arengus 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Pandeemia-aasta Nüüd on kanadalased juba aasta aega pidanud arvestama COVID-19 viiruse ülikiire levikuga ülemaailmselt. Ning silmapiiril pole kusagil kinnitust, et olukord paraneks. Pigem halveneb, sest kolmas laine, viiruse erimutatsioonidega, ei luba arvata, et saaksime nii-öelda normaalse elu tagasi.

Vaktsiinidega, mida üllatavalt kiiresti leiti, on olnud muresid, eriti ka sellega, kuidas või kellele süsti antakse. Kuigi on juba kuid olnud võimalus saada loodetavat ennetavat pritsi, on Ontarios vaid 2% kogukonnast saanud selle. Mure on ka olemas, et nii mõnigi ei soovi seda, kas hirmust või teadmatusest. Inimõiguste kaitsjad kardavad ühiskonna arengut, milles soositakse neid, kes saavad kinnitada, et on vaktsineeritud.

Paljud pole õppinud selle aastaga. Tuletaks meelde, et riigi pea­ minister pidi olema eneseisolatsioonis, kuna ta abikaasa oli Inglismaal viirusega kokku puutunud. Sinna reisides ajal, kui juba Euroopas oli teada, et tõsine pandeemia on Aasiast, täpsemalt Hiinast, valla pääsenud. Tänu just reisimisele. Ka riigipiir USAga suleti liialt hilja. Seal möllab pandeemia just ameeriklaste suhtumise tõttu, paljudki eiravad käske mitte koguneda hulgaliselt või maske kanda ka värskes õhus olles.

Elukutselised sportlased, kellest nii mõnigi on keeldunud mängimast, kuna ei soovi nakatuda, käituvad teiste reeglitega. Nägupidi koos, maskideta. Narr siis näha treenereid selliselt kaetult. Aga kas kaitstud? Sel nädalal tunnistas Toronto Raptors korvpallikoondise paremaid mängijaid Fred VanVleet, et oli viirusega kokku puutunud.

VanVleet ja teised mängijad on jälginud erinevaid isoleerimisreeg­ leid, niinimetatud mullis olekut, kuid seegi teda ei kaitsnud.

Toidupoodides, kus peab ju käima, on märgata enam ja enam inimeste n-ö koroonaväsimust. Inimesed lihtsalt ei hoia distantsi – mis on vahel ka võimatu, arvestades sellega, et poodide põranda­ pind on maksimaliseeritud kaubariiulite huvides. Kui on järjekorda poe või apteegi ees näha, siis on targem ühel teisel ajal tagasi tulla.

Sest garanteeritult on liiga palju inimesi oste tegmas, et jälgida turvalisuse huvides distantseerimist.

Välisministeerium viis välis­ maal elavate eestlaste seas läbi küsitluse, et uurida, kui oluliseks peavad nad oma igapäevaelus kodumaaga seon­ duvat. Samuti sooviti teada saada, mida nad oma­ korda riigilt ootavad, et neis kasvaks soov aidata kaasa Eesti tulevikueesmärkide saa­ vutamisele. „Peame väga oluliseks, et eestlased üle maailma tunnek­ sid, et nad on Eestile tähtsad, siia tagasi oodatud ning et neil endil oleks tahe anda oma osa meie arengusse ja tulevikku.

Selle saavutame pideva sisuka suhtluse ja partnerluse kaudu välismaal elavate eestlastega.

Seetõttu astubki välisministee­ rium samme, et välismaal elavatele eestlastele suunatud ­ tegevused oleksid tõepoolest mõtestatud ja kõigile neile päri­ selt vajalikud,“ sõnas minister Eva-Maria Liimets.

Möödunud aasta 18. oktoob­ rist kuni 28. novembrini toimu­ nud küsitluses osales ligi 2000 eestlast enam kui 70 riigist.

Küsitluses osalenud aktiivsei­ mad inimesed olid vanuses 26– 45. Üle poole küsitlusele vasta­ nutest oli enam kui kümme ­aastat Eestist eemal olnud.

Suur osa (76%) uuringus osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma ­kaasatusega rahul. Küsitluse tu­ lemustest sai välisministeerium kinnitust, et diasporaa soovib tugevat sidet Eesti riigiga ning tahab aidata meie kuvandit tut­ vustada ja välispoliitika sihte toetada. Eesti tutvustamisel soovitakse meist rääkida kui avatud, sallivast, arenemishimu­ lisest riigist.

Eesti identiteediga suhestu­

vad välismaal elavad eestlased suuresti emakeele kaudu. Ka võõrsil sündinud noorema põlv­ konna eestlased identifitseerivad end eesti kultuuri ja päritolu kaudu. Seejuures tõdesid küsit­ lusele vastanud, et just võõrsil elades mõistetakse teravamalt emakeele ja kultuuri väärtust.

Välismaal elavad eestlased ootavad, et saatkonnad hoiaksid neid oma tegevustega kursis.

Samuti on neil nii valmidus kui ka huvi lüüa kaasa saatkondade korraldatud ettevõtmistel, mis on seotud Eesti tutvustamisega.

Ka enamik (69%) võõrsil elavatest eestlastest on rahul neile pakutavate konsulaartee­ nustega. Seejuures oodatakse riigilt paindlikumaid ja täna­ ­ päevasemaid lahendusi konsu­ laarteenuste andmisel, näiteks passi ja ID-kaardi taotlemisel.

Eestisse tagasipöördumise ­otsus tehakse küsitlusele vasta­ nute sõnul sageli töö- ja elu­ keskkonna ning Eesti maine ja ühiskondliku sallivuse põhjal.

Kodumaale naasmisel peljatakse igapäevaeluga seonduvaid ras­ kusi, ka kohalike tõrjuvat hoia­ kut tagasitulijate vastu.

Välisministeeriumi uuringu täismahus kokkuvõte on leitav: https://vm.ee/sites/default/files/ diasporaa_kusitlus_kokku­ vote_1.pdf Küsitlusuuringu tulemustest räägib välisministeerium põhja­ likumalt 13. aprillil toimuval üleilmse eestluse virtuaalfooru­ mil, kus tutvustatakse lisaks tege­ vusi diasporaa valdkonnas ning esinevad ka välismaal ­elavad eestlased.

Välisministeerium tänab kõi­ ki küsitlusuuringus osalenud välismaal elavaid eestlasi.

(VMPT/EE)

President Ilves räägib Tartu Ülikooli avalikel loengutel digiajastu ohtudest demokraatiale

teks täpsem ja kiirem otsuste tegemine ning paremad avali­ kud teenused.

Digitaalne valitsemine ja peaaegu kohene andmetöötlus vajavad uusi valitsemisnõudeid ja eraelu kaitse meetmeid.

Lisaks on tehnoloogia areng ja laialdane juurdepääs tehnoloo­ giale viinud ühiskonnas ette­ nägematute ja radikaalsete muutusteni. See on muutnud ­ kuritegevust ning sünnitanud nii valitsuste kui ka eraisikute vastu suunatud hübriidsõdu ja ­ -rünnakuid. Küsimus pole enam selles, kas meid rünnatakse, vaid millal seda tehakse.

Laiaulatuslik juurdepääs uutele tehnoloogiatele ja piira­ matutele internetiressurssidele on võimaldanud kasutada võlts­ uudiseid, suunatud reklaami ja sotsiaalmeediat poliitiliste eesmärkide nimel. Kõigel sellel on olnud mitmekülgne mõju poliitikale, vandenõuteooriatele ja demokraatlikele protsessi­ dele. Globaalse võimu dünaa­ mika areneb edasi, tõenäoliselt kuhugi Hiina „algoritmilise autoritaarsuse“ ja USA „jälgi­ ­ miskapitalismi“ vahele. Kuhu sobitub Euroopa, kus kehtib

President Toomas Hendrik Ilves peab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauurin­ gute instituudi digiajastu demokraatia külalisprofesso­ rina 2021. aasta kevadsemest­ ril neli avalikku loengut tee­ mal „Turvalisus, demokraatia ja digitaalne maailm“.

Sel sajandil on toimunud teh­ noloogia kiire areng ja sellega seoses on esile kerkinud ka uued valitsemisvõimalused, näi­

Ning nagu teame, suurlinna kõnniteed on selliselt kavandatud, et nähes vastutulijat peab astuma kas eraomandi murule või autoteele.

Südalinnas ju sellist võimalust ei ole.

Majanduslikult ei julge enam keegi prognoosida, kui kaua läheb, enne kui suletud süsteem tagasi jalule saab. Paljudki töökohad ei tule kunagi tagasi. Kaua riik töötuid saab aidata, on küsitav. Õppida on paraku veel palju.

TÕNU NAELAPEA

President Toomas Hendrik Ilves digitaalse vabaduse auhinna üleandmise tseremoonial (2016).

Foto: presidentilves.ee

Jüri Ratas.

Foto:©Ülle Baum

Riigikogu uus esimees on Ratas Neljapäeval valiti uueks rii­gi­ kogu esimeheks Jüri Ratas (Keskerakond), esimeseks aseesimeheks Hanno Pevkur (Reformierakond) ja teiseks aseesimeheks Martin Helme (EKRE).

Keskerakond seadis spiikri kohale üles oma esimehe Jüri Ratase kandidatuuri, EKRE pani talle vastu Henn Põlluaasa kandidatuuri.

Ratas sai salajasel hääletusel 63 saadiku toetuse, Põlluäärt toetas 20 riigikogu liiget. Keh­ tetuid sedeleid oli 15.

Aseesimeeste valimistel sai Hanno Pevkur 59 häält ja Mar­ tin Helme 28 häält. Kehtetuid sedeleid oli kuus.

Riigikogu uue juhatuse voli­ tused kestavad aasta. (ERR/EE)

Peaminister Kaja Kallas nakatus koroonaviirusesse Peaminister Kaja Kallas tea­ tas sel nädalal, et on naka­ tunud koroonaviirusega ja viibib nädala lõpuni kodusel ravil. ,,Nagu paljud teist, tegin testi südamerahustuseks ja lähikond­ sete kaitseks. Mul oli vaid väike palavik ning positiivne tulemus pole see, mida ootasin – tões­ tus, kui salakaval see viirus on ja kui valvel me kõik peame olema, et viiruse levikut tõkes­ tada,“ kirjutas Kallas. ,,Ja nagu paljud teist, ei tea ka mina täpselt, kuidas ma na­ katuda võisin. Olin neljapäevani lähikontaktsena 10 päeva ene­ seisolatsioonis, isolatsioonist lahkudes tehtud PCR-test oli negatiivne ning enesetunne suurepärane. Ka pärast seda töötasin võimalikult palju inter­ neti teel, et vähendada kontakte.

Seegi on hea näide koroonavii­ ruse salakavalusest ja eriti tõhu­ sast nakkuvusest,“ lisas pea­ minister.

Valitsusjuhi ülesandeid täi­ dab vastavalt peaministri asen­ damise järjekorrale riigihalduse minister Jaak Aab. (D/EE)

eraelu puutumatus?

Sari koosneb neljast loen­ gust, millest igaüks avab teemat erineva nurga alt. Kõik loengud toimuvad Zoomi kaudu, inglise keeles ja on avatud kõigile ­huvilistele. Vajalik on eelregist­ reerumine.

Lisateave: Elis Vollmer, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliiti­ kauuringute instituudi projekti­ juht; elis.vollmer@ut.ee

(Allikas: Tartu Ülikool)

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Pandeemia ajal on isiklikud panagakontori külastused minimeeritud.

Fotol Ellen Leivat.

Foto: NBCU

Kassades teenindamas Helle Wichman ja Valdis Jevtejevs.

Foto: NBCU

Northern Birch…

(Algus lk. 1)

väiksusest on nõuded täpselt samasugused nagu nendel, ­ ­kellel varasid miljardites.

Aga mitte ainult pank tervi­ kuna ei vääri kiitust. Kiitust ja tänu jagati ka kõigile liikmetele, kes läksid kaasa pandeemiaga seotud muudatustega ning koha­ nesid uue olukorraga. Kasvas nende hulk, kes hakkasid ka­ sutama internetipanka või kon­ tori külastamise asemel haarasid abi saamiseks telefonitoru. Eriti kannatlikud on olnud lätlastest liikmed, kes pidid harjuma uute korraldustega seoses nende jaoks uue süsteemiga ning kes ­ said vana ECU disainiga dee­ betkaardid, sest uute tootmine venis erinevatel põhjustel. Mis tähendas, et mitte alati ei läinud kõik asjad nii, nagu planeeritud ja oodatud.

Lisaks peatusid mõlemad kõnelejaid pikemalt eesootaval pangasüsteemi muudatustel, mis viiakse läbi aprilli keskel. Uus süsteem, Fiserv DNA, on kasu­ tusel rohkem kui sajas ühispan­ gas üle Kanada. See tähendab mitmeid uusi võimalusi, pare­mat teenindust ja suuremat valikut, kuidas lihtsamalt oma pangan­ dust teha. Tasub jälgida panga kodulehte, et kõigega kursis olla. Ning südamele pandi, et kõik ikka avaks panga poolt saadud kirju, kus on tähtis in­ formatsioon, kuidas võimalikult valutult muudatustega kaasa minna.

Natuke ka panga numbritest.

Hoolimata kõigist etteveeretatud väljakutsetest saatis panka oota­ matu edu. Varad suurenesid 3.5% (nüüd 202.6 miljonit).

Kapitalikasv käis käsikäes vara­ dega, olles varadest 7.8%, kui teistel ühispankade keskmine on

6.8%. Laenud kasvasid 3% ja deposiidid 3.7%. Mis on mõle­ mad üllatavalt suured, arves­ tades eelmise aasta keerulist olukorda.

Loomulikult ei saaks sellisest eduloost rääkida, kui poleks liikmeid, kes truult oma kogu­ konna pangas tegutsevad. Seda see meie ühine pank ju ongi.

Panga liikmena toetab igaüks meie kogukondi. Kõige nähta­ vamalt nüüd uue stipendiumiga noortele, kes jätkavad õpinguid kõrgkoolides. Uue nime all loodi uus stipendiumifond – ­ Community Roots Scholarship – mille esimesteks stipendiaati­ deks olid: Kiira Käärid, Kaija Käärid, Natalija Vagners, Marta Kanne, Monika Hutchings, Liva Zemitis, Martins Linde, Liivi Sermat-Cooke.

Koosoleku lõpus oli võima­ lus omapoolseid küsimusi esi­ tada, millest järgnevalt lühike ülevaade. Kuna panga nõukogu pandi ühinemise käigus kokku eestlastest ja lätlastest vastavalt sellele, kui suured olid varad, siis see ei tähenda, et tulevikus sama tehakse. Nüüdsest on kõik ühe panga nime all. Tähtis on juhatusse leida liikmeid, kes ­annavad oma parima panga te­ gevuse toetuseks. – Koosoleku pidamiseks on vastavalt põhi­ seadusele vaja vaid 25 osalevat liiget. Kuigi eks ta ole nõnda, et mida rohkem kohale tullakse, seda rohkem saadakse ka üldi­ semat arvamust ning otsused ei tehta väikese grupiga, kes ­osalevad. – Liikmete arv ei ole aastatega vähenenud, hoolimata sellest, et koosoleku alguses lahkunud liikmete mälestami­ seks avaldatud nimekirjad võisid pikad tunduda. – Suured planeeritud kulutused sel aastal on peamiselt seotud uue süs­ teemi rakendamisega. – Ning

Viimasel nädalal on olnud tähelepanu keskmes vaktsi­ neerimised ja vaktsiinidega seonduv, näiteks otsusel ka­su­ tada AstraZeneca vaktsiini on olnud erinevaid seisukohti.

Avatud on registreerimis­ võimalusi ja vaktsineerimis­ keskusi; erinevates provint­ sides on erinev tempo ja prio­riteetsed grupid.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles teisi­ päeval, et hoiatuskellad kõlavad, et COVID-19 kolmas laine on löömas Kanadat – on näha ­tõusujoont.

Ontario Hospital Association ütles nädala alguses, et provints on juba COVID-19 kolmandas laines – viiruse variantide arv kasvab tugevalt ning ka inten­ siivravi vajavate patsientide arv liigub ülespoole.

Toronto meditsiiniametnik dr.

Eileen de Villa ütles esmas­ päeval, et tema meelest on veel vara öelda, kas provints on kol­ mandas laines, kuid kindlasti ei ole praegune suund see, kuhu tahame oma nakatumiste arvu minemas näha. Ta rõhutas, et meil on tegelikult siin palju kontrolli ja me teame, et see teeb vahe.

Provintsi kõrgeima tervi­ se­ ametniku dr. David Williamsi sõnul on Ontario võidujooksus ajaga: samaaegselt suurenevad vaktsineerimisnäitajad ja ka ­viiruse variandid.

Teisipäeval ütles provintsi COVID-19 Science Advisory Table, et provintsi osades kasva­ vad viirusnäitajad ekponent­ siaalselt, ning et provints on sisenenud kolmandasse lainesse.

Provintsi peaminister Doug Ford tuletas jätkuvalt meelde, et tuleb olla väga ettevaatlik ega tohi oma valvsust kaotada isegi sekundiks.

Ontario uute viirusjuhtude arvud on olnud viimasel nädalal järgmised: neljapäeval, 11. märt­ sil 1092, reedel 1371, laupäeval 1468, pühapäeval 1747 (ametnike sõnul oli kõrge arv seotud andmete ülekandmi­ sega), esmaspäeval 1268, teisi­ päeval 1074 (kuna eelneval päeval oli teste läbi viidud märkimisväärselt vähemal mää­ ral, oli selle päeva positiivsus­ näitaja 4,5%, päev varem 3,8%), kolmapäeval 1508 (11.

lõpuks… mõttel kontori avami­ sest Ottawas on täitsa jumet.

Kuigi kindlasti ei juhtuks see üleöö.

Viimaks võisid osalejad vir­ tuaalselt kaasa teha jalutuskäigu uues eestlaste keskuses paikne­ ma hakkavas pangakontoris.

Võrreldes meile kindlasti väga armsaks saanud praeguses hoo­ nes asuva kontoriga, erines see oma avara ja valgusküllase lähenemisega. Egas muud, kui pangale jääb üle vaid edu soovi­ da ning jääme põnevusega oota­ ma, millal uues kohas saame uksest sisse astuda. (ET)

päev järjest, mil arv ületas 1000 ja religioossetel teenistustel. piiri; selle päeva positiivsusnäi­ Quebecis registreeriti teisi­ taja oli 3,5%). päeval 561 ja kolmapäeval 703 Seitsme päeva keskmine arv uut viirusjuhtu, hospitaliseeri­ oli kolmapäeval 1361, nädal tute arv oli 532.

Peaminister varem oli see olnud 1238. ­ François Legault teatas teisi­ Kolmapäeval oli haiglaravil ole­ päeval, et provintsi nn. punastes vate patsientide arv 741, inten­ siivravi vajajate arv jõudis taas tsoonides lükatakse curfew kel­ laaega 9.30 õ peale (varem kl 8 300le.

Kolmapäeval möödus ka­ õ), et inimesed saaksid teha õhtuseid jalutuskäike, kuid aasta, kui peaminister Doug ­ ­ siseruumides kogunemised on Ford kuulutas Ontarios välja ­ endiselt keelatud. eriolukorra.

Provintsiametnike andmeil Albertas oli teisipäeval re­ oli teisipäevaks manustatud gist­ reeritud juhtude arv 355, Ontarios 1,243,123 doosi vakt­ Briti Kolumbias 556, Saskat­ siini, täielikult vaktsineerituid chewanis 156, Manitobas 111. oli pisut enam kui 288,900 Atlandi-äärses regioonis kokku inimest. teatati teisipäeval üheksast uuest Alates sellest nädalast lee­ viirusjuhtumist. vendati mõningaid piiranguid – osalejate arvu perekondlikes (Kanada ajakirjanduse põhjal – sündmustes: pulmades, matustel CTV News, CBC, Globalnews – EE)

11. märts 2021…

(Algus lk. 1)

10. aastapäeva puhul toonitas Kanada peaminister Justin Trudeau: ,,On this solemn anni­ versary, we join Japanese com­ munities in Canada and around the world to remember the vic­ tims of these tragic events. We offer our condolences to those who lost loved ones, and thank everyone who provided assis­ tance in the weeks and months following the disaster.“ Mäles­ tamaks suurt Ida-Jaapani maa­ värinat rõhutas Jaapani suursaa­ dik Kanadas Kawamura Yasu­ hisa oma avalduses ,,I would like to express my sincere grati­ tude to the people and the Government of Canada who provided Japan with their warm and heartfelt assistance. Japan will never forget the generosity Canada provided us.“ Tänasime mälestuspäeval, 11. märtsil Vahralehemaa pea­ linnas oma mõtetes sõprust ja

11. märtsil tänas Jaapani suure Ida-Jaapani maavärina 10. aasta­ päeva puhul Jaapani suursaadik Kawa­mura Yasuhisa Kanada va­litsust ja rahvast südamliku toetuse ning sõpruse eest. Fotol: Jaapani suursaadik Kawamura Yasuhisa Jaapani riigilipu ees.

Foto: ©Ülle Baum

kangelaslikkust inimeste ja rii­ kide ­vahel. Meil kõigil on oma osa täita, et maailm astuks käsikäes paremale tulevikule vastu.

4

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

1949. aasta 25. märts Pärnumaal Olen sündinud 1941. aastal Pärnus. Sõjavanker sõitis 1944. aasta sügisel meist jõhk­ ralt üle ja laastas armutult linna. Jäime ilma ajaloolisest „Endla“ teatrihoonest, Nikolai kirikust, suurest ilusast sillast ja paljust muustki. Hiljem aitasid punavõimud kaasa meie ajaloomälu enamalegi hävitamisele – peaasi, et mälestus Eesti Vabariigist kustuks. Kuna minu isa Johannes Madisson oli Pärnus väikekaupmees, tuli tal 1944. aastal oma senise elukutsega hüvasti jätta ja kohalikest „rahvavõimu“ esindajate sil­ ma alt kaduda – tavaliselt see aitas. Oli võimalus asuda oma ema Miina juurde PärnuJaagupisse praegusele aadres­ sile Pärnu mnt. 22. Majas oli viis tuba ja kahe pliidiga (üks meile, teine üürilistele) köök.

1944. aasta sügisel eelnes Punaarmee tankide sissesõidule alevisse noorema põlvkonna jaaguplaste varjumine metsa­ desse ja soosaartele, et mitte olla ahvatluseks „vabastajatele“.

Et ennetada Nõukogude Liidu agressioonivastast relvastatud rahvaülestõusu, kamandati ale­ visse jäänud vanurid mitmeks päevaks surnuaia kabeli luku taha rahunema ja nõukogude korraga harjuma. Tegelikult ­midagi uut polnud – seda kõike oli nähtud neli aastat varem ja selle tunnistajateks olid mitmed kalmukünkad samas surnuaias ja ümbruskonnas, samuti kabel ise. Lootus, et isa pääseb uue võimu tagakiusamise eest, luh­ tus. Alatu nõksuga, kohustusli­ kus korras Pärnu vangimajale küttepuude vedamisel, arreteeriti minu isa 1945. aasta jaanuaris ja ta oli Gulagis üheksa aastat.

Sellest kirjutas ta raamatu „Röövitud aastad“.

1949. aasta märts oli ärev.

Midagi halba oli tulemas, aga mis? Olin Pärnu-Jaagupi Mitte­ täieliku Keskkooli 1. klassi õpilasena koolivaheajal koos ­ emaga 24. märtsil Pärnus.

Olime Rauski tn. 14 teisel kor­ rusel elanud tädi Jevgenia Väina perel külas. Lähedusest Riia maanteelt kostis pidev auto­ mürin. Tädimees Vladimir vaa­ tas binokliga maanteele. Seal sõitis presendiga kaetud veoau­ tode voor. Täpselt sama pilt avanes üle Eesti ööl vastu 14. juunit 1941 – kas jälle küüdita­ mine? Elutarkade inimeste vaist ei vedanud alt. Kuivõrd tädi­ mees oli sõdinud Rebase patal­ jonis, võis karta kõige halve­ mat. Lahkusime majast üle jõe Tallinna maanteele, kus raama­ tukaupluse juhatajaks oli isa venna Madise naine Ella.

Ta majutas meid ööseks oma kaupluse leti taha põrandale ja saatis küüditamispäeva hommi­ kul teele Jaagupisse. Bussi­ jaamas oli vaikus. Ükski buss kuhugi ei sõitnud – ei tohtinud kellelegi anda võimalust küü­ ditajate eest põgenemiseks.

Hakkaja ja ettevõtlik ema rääkis ausalt ühele seal siiski seisnud ninaga väikebussi juhile loo sellest, et tema 12-aastane tütar oli jäänud üksi Jaagupisse saa­ tuse hoolde. Kindlasti autojuhil

endalgi lapsed kodus, ta võttis meilt raha küsimata, heast sü­ damest, selle keerulise reisi ette.

End võõra pilgu eest varjates külili istmel ­ algas meie sõit Jaagupi suunas.

Paar kilomeetrit enne Jaa­ gupit peatusime, sest oli ohtlik koos edasi sõita. Seisime Halinga küla Jaani talu ees.

Sealsed Albert ja Minna Jakob­ son olid meie peretuttavad – ema oli neil mõnikord vilja eest talutöid tegemas käinud. Läk­ sime nende juurde. Ema leppis pererahvaga kokku, et mina jään paigale, tema aga läheb vaatab, kuidas alevis seis on.

Aeg veeres, aga ema ei tulnud.

Olime nõutud, aga perenaine ­arvas, et võin alevisse minema hakata. Olin ärevil ja andsin jal­ gadele valu. Maanteel sõitsid küüditajate loperdavate presen­ tidega veoautod, kastis halavad inimesed ja püssidega sõdurid.

Hüppasin autode eest kraavi sügavasse lumme ja hing rinnus kinni, tormasin edasi.

Silmanurgast kirikutorni pii­ ludes tõttasin Lubjaahjumäest alla Halinga kuusiku servani.

Seal, lasterohkes Haljasmäede majas, otsustasin hinge tõmma­ ta (peretütar Elna oli minu õe Marlene klassiõde). Sattusin aga vihma käest räästa alla. Majja ilmusid julgeolekumehed, kelle eesmärgiks oli naabertalu Ruu­ ga vanema tütre Linda taba­ mine. Ta elas alevist eemal, kodu-uurijast abikaasa Juhani ­ talus Eense külas, kuid polnud küüditamise hetkel kodus. Teda tuldi vanemate ja nende naa­ b­ rite juurest otsima. Teda leidma­ ta, sattusin ootamatult löögi alla mina. Nimelt haarangust osa võtnud meie majas elanud julge­ olekutöötaja arvas mind meil samuti üürilisena elanud ja küüditamisele määratud loo­ma­ arsti Raudsepa peretütar Reet olevat. Muide, tema ja minu isa olid Pärnu vanglas koos ja siis mõlemad ka Siberis. See mõrt­ suka näoga julgeolekumees elas meie armust meie katuse all ja hakkas mind autosse ajama.

Temas puudus vähimgi inimlik­ kus, et mind, 8-aastast tüdru­ kutirtsu, südametult Siberisse saata. Sellele omavolile tegi lõpu Haljasmäe ema otsustav vaheleastumine. Ta selgitas, et ma pole Raudsepa, vaid Madis­ soni tütar.

Minu okkaline kannatuste rada aga jätkus. Jõudsin koju, kedagi seal polnud. Küll oli Raudseppade toa uks kinni pit­ seeritud. Läksin ema ja õde otsima. Ületasin näitleja Herta ­ Elviste ja tema vanemate maja krundi ja jõudsin kahara kuusehekini, mille taga kõrgus Jaagupi rahvamaja. Tardusin paigale, meie kallis kultuuri­ palee oli vangimajaks muude­ tud. Selle aknad olid laudadega kinni löödud ja õues askeldasid ümber veoautode püssimehed.

Kui autod suitsupilves kuhugi ära veeresid, hiilisin üle õue Klaari majja. Kuna ema suhtles perenaise Mariaga, lootsin sealt teda ja õde leida ja leidsingi.

Mind nähes ema ehmus, ise olin šokis – ei suutnud ühtki sõna rääkida, vaid mõmisesin mida­

gi. Majaperenaine tõi väikese pudeli palderjani ja kallas tilga suhkrutükile, neelasin selle alla, ei mõjunud. Krahmasin Marialt pudelikese ja kummutasin sõõ­ muga tilgatumaks. Pikkamööda rahunesin. Sain teada, et õde Marlene oli eelmise öö mööda saatnud kirikumõisa kunagises rentniku majas elanud klassiõe Vaike Soodla juures, aga hom­ mikul kohe koju loomi talitama tulnud.

Millalgi tormasid majja küü­ ditajad ja otsisid haigla medõde Aliide Raudseppa ja tema kaht tütart. Neid nad ei leidnud.

Millalgi tulid nad koos vahis­ tatud medõega tagasi. Pärast tema äraviimist asus Raudsep­ pade vara riisuma meil elanud julgeolekumehe proua. Veel sain teada, et seesama Aliide oli sel päeval Parasmaa kooliõpi­ lastele kaitsepookimist tegemas.

Oli küll koolivaheaeg, aga ­küllap oli lahti pääsenud mingi epideemia, mida oli vaja tõkes­ tama minna. Seal tšekistid ta vahistasid ja läksid haiglast ot­ sima tema tütart Reeta, keda teati seal ema ootamas. Seekord jäid inimkütid jälle tühjade kätega. Siia üks sangarlik vastu­ hakujuhtum.

Nimelt peitis keerulistel ae­ gadel Poolast Eestisse rännanud haigla ämmaemand Sara Milkoto Reeda mustapesu-kor­ vi. Sellest pidi vaikima kogu haigla personal nagu üks mees ja nii ka läks. Edasi varjas Reeta tema klassijuhataja Ellen Ujuk. Kiidusõnad ka Tallinna nakkushaiglale, kust sarlakeid põdenud Reeda medkooli õpi­ lasest õde Tiiut samuti tšekis­ tidele välja ei antud. Nii jäi kahel Eesti lapsel Risti raud­ ­ teejaama sõitmata ja Siberi õudused nägemata. Küll pidi ­ selle üle elama minu klassivend Ants Haidla. Reeda ja Tiiu tädi juures Elvas jõuti ära oodata ema tagasitulek külmalt maalt.

Kokkuvõtvalt saame öelda, et küüditamispäeva mõne tunniga põrmustati põlvkondade loodud Eesti jätkusuutlik põllumajan­ dus. See oli masendav lehekülg meie ajaloos, mille kinkisid meile Eesti kommunistid, kelle eesmärgiks oli millegipärast oma riigi, rahva ja kultuuri halastamatu hävitamine.

ANNE TAPUPERE küüditamispäeva mälestusi silus tekstiks ALDO KALS

KANADA UUDISED

ONTARIO. Provintsipolitsei andmetel oli 2020.a. 26% vähem liiklusõnnetusi kui aasta varem, kuid surmaga lõppevad jõudsid ajaloolisele kõrgusele, olles 22% võrra kõrgemal kui 2019.a. Teatavasti vähenes liiklus märgatavalt pandeemiaga seotud piirangute tõttu ja selle­ pärast oli ka autoõnnetuste arv väiksem; ent surmaga lõppevate õnnetuste puhul mängisid rolli liigne kiirus, hooletus, alkohol jm. (Lüh. CP24)

Mälestuskivi küüditatute mälestuseks Pärnu Jaagupis. Foto: G. Mölder

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas – uued suunad, uued sihid Järgnev on esimene artikkel sarjas, mis kirjeldab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) ning eesti kogukondade ja organisatsioonide tegevust üle Kanada.

Uhke ajalugu EKN on Kanada eestlaste riiklikult valitud keskorganisat­ sioon. Asutatud 1951. a, peami­ selt endiste Eesti parlamendi­ liikmete ja eksiilis olnud minist­ rite poolt, on EKN voli­ tatud esindama ning edendama Kanada eestlaste huve ja aren­ gut. Enne 1991. aastat oli EKNi peamine eesmärk arendada suhteid kõikide Kanada poliiti­ liste erakondade ja valitsus­ tasanditega ning avalikustada Nõukogude Liidu ebaseaduslik­ ku okupatsiooni Eestis. Neil aastatel oli peamine tegevus lo­ bitöö, kuna ülioluline oli hoida Balti riikide saatus lääneriikide valitsuste poliitilistes päeva­ kavas.

Nõukogude anneksiooni mit­ tetunnustamise de jure oli pidev lahing Ottawas, pidades silmas Nõukogude halastamatut survet selle hülgamiseks. Sel­ le­ ga oli seotud 1975. a allkirjasta­ tud Helsingi kokkulepete jälgimine, mis kohustas EKN-i e­sindajaid osalema arvukatel jätkukon­ verentsidel Euroopa ja PõhjaAmeerika pealinnades, et tun­ gida enesemääramise ja ini­ m­ õiguste järgimise poole, nagu sätestatud lepingutes, millele oli ka NSV Liit alla kirjutanud.

EKN tegi 1980-ndatel aktiivselt koostööd Eesti iseseisvusliiku­ mise juhtidega ja saatis aastatel 1990–1991 taasiseseisvumis­ protsessi raames Eestis asutatud Eesti Kongressile kaheksa vali­ tud delegaati esindama Kanada

eestlaskonda.

Pärast iseseisvuse taastamist keskendus EKNi tähelepanu Eestile poliitilise ja rahalise toetuse pakkumisele. 1990. ja ­ 2000. aastate jooksul, kui Eesti integreerus edukalt rahvusvahe­ listesse organisatsioonidesse (ÜRO, NATO, Euroopa Liit jne), hakkas EKN kaaluma uusi suundi ja sihte. Uus juhtkond, kes valiti 2015. a detsembris, pakkus uut energiat ja värskeid ideid. Viimastel aastatel on EKN keskendunud tugevamate suhete ja suhtlusvõrgustike aren­damisele Eesti ja diasporaa kogukondadega, et rahuldada nende muutuvaid vajadusi.

EKN-il on hetkel 22 esinda­ jat kogukondadest üle Kanada ja on Ülemaailmse Eesti Kesk­ nõukogu (ÜEKN), MTÜ Glo­ baalsed Eestlased, Kanada Balti Föderatsiooni ning Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu (CEEC) liige. EKN-il on Eesti Vabariigi valitsuse juures asuvas ülemaailmse eestluse koostöö­ komisjonis kaks liiget.

Tihedam koostöö ja suhtlus Hinnanguliselt elab ligi 1/5 kogu elanikkonnast, umbes 200 000 eestlast, praegu väljaspool Eestit. Tunnustades diasporaa tohutut potentsiaali ning samuti väljakutseid, millega väliseest­ lased keele ja kultuuri hoidmi­ sel silmitsi seisavad, käivitas EKN 2017. a sügisel toimunud üldkogul algatuse välismaal elavate kaasmaalaste suuremaks kaasamiseks ja esindamiseks Eesti valitsus­küsimustes.

Kevadel 2018 võttis Üle­ maailmne Eesti Kesknõukogu oma aastakoosolekul Tallinnas vastu EKN-i ambitsioonikad eesmärgid. EKN ja Rootsi kesk­ organisatsioon Rootsi Eestlaste Liit (REL) juhtisid algatust eesmärkide saavutamiseks koostöös Eesti justiitsministri (Järgneb lk. 5)

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja Möödunud nädalal esines ,,Pos­ timehe“ arvamusliidrite lõuna konverentsil ,,Eesti hariduse keel“ ettekandega ajakirja Aka­ deemia peatoimetaja, ,,Eesti keele arengukava“ töörühma juht Toomas Kiho. Autori ja Postimehe lahkel nõusolekul toome siin ära ettekande teksti.

Alustan kolme erikaalulise näitega laupäevast, 6. märtsist.

Sel päeval möödus 60 aastat Pärnu Endla õhkulaskmisest.

Sellega pidi hävitatama üks ­omariikluse sümboleid – oli ju iseseisvuse manifest 1918. aastal esmakordselt just Endla ­ rõdult ette kantud.

Samal päeval selgus ka tänavune Eesti laul – Eesti Rahvusringhäälingu kallis me­ gaprojekt on toonud meie laulu­ rahva esinduslauluks juba ei tea kui mitmendat korda inglis­ keelse pala. Eks ole seegi märk eestluse taandumisest.

Läinud laupäeval jõudis

August Rei 135 – unustatud riigimehe taasavastamine Tänapäeva noored teavad üld­ joontes, kes olid Päts, Tõnis­ son ja Laidoner. Neljanda omaaegse Eesti suurmehe August Rei nimi ja eelkõige roll meie omariikluse ajaloos on aga enamikele tundmatu.

22. märtsil möödub 135 aastat Rei sünnist. Üks Eesti rahvusväeosade loojaid, ajutise valitsuse ase­ peaminister, Asutava Kogu esi­ mees, Riigikogu esimees, riigi­ vanem, välisminister, Tallinna volikogu esimees, suursaadik Moskvas ja eelkõige Eesti ek­ siilvalitsuse pikaaegne juht – nendele August Rei tiitlitele on Eesti ajaloos väga vähestel midagi vastu panna. Ometigi ­ tuntakse Reid kodumaal üpris vähe.

Pilistvere kihelkonnast pärit Rei oli möödunud sajandi al­ guses tihedalt seotud põran­ daaluse võitlusega tsaarivõimu vastu. Ta oli üks Eesti sot­

minu postkasti ka kokkuvõte küsitlusest vanima eestikeelse keskkooli õpilaste seas. Küsiti, kas õpilane loeb ilukirjandust pigem eesti või inglise keeles.

Abiturientidest eelistas eesti keeles lugemist 65 protsenti, ent 10. klassis oli see protsent 38!

Muutus, taandumine toimub hirmuäratava kiirusega. Ja ma ei räägi sellest, et samas vanimas koolis õpib üks terve paralleel unelmate ingliskeelse õppekava järgi.

Niisiis, sõbrad, meil on aeg ärgata: me seisame valiku ees, kas Eestiga läheme edasi Eestina või kuidagi teisiti, kuidagi maiskondlikult. Küllap on ärkamiseks päris paras koht just Postimees, kes oma juht­ motos ei häbene valida poolt, vaid seisab eesti rahvuse, kul­ tuuri ja keele säilimise eest läbi aegade. Kui ta ka munade peal peab käima, tahaksin lootus­ rikkalt lisada.

Mida saame teha Eesti heaks, eestkätt eesti keele säili­ tamiseks ja arendamiseks, see

siaaldemokraatia rajajatest ja juhtidest. 1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni vedas Rei koos Konstantin Pätsiga Eesti rahvusväeosade loomist.

Tsaariväes karastatud sõdureid õnnestus koondada polguks, hil­ jem juba diviisiks. See oli väga oluline samm oma riigi suunas, aidates hiljem ka iseseisvust kaitsta.

Kui Saksa okupatsioon 1918. aasta novembris kokku varises, kutsus Päts Rei oma valitsusse töö- ja hoolekandeministriks.

Peagi algas aga ka tema töö Eesti välissaadikuna: 1918. ja 1919. aasta vahetusel läkitati ta Soome, et hankida sealsete sot­ sialistide toetust Vabadussõjas olevale Eestile.

August Rei missioon oli väga edukas. Ta esines det­ semb­ ri lõpus Helsingis Soome sotsiaaldemokraatide kongressil ja kirjelduses olukorda Eestis.

Järgmistel päevadel avaldas ligi 10 000 Soome meest valmisole­ kut oma vennasrahvale appi minna. Varsti selgus, et nii suurt abiväge Eesti aga ei vaja.

Soome üksused jõudsid Vaba­ dussõja rindele jaanuaris 1919, olles oma vaprusega suureks ergutuseks väsinud Eesti sõdu­ ­ ritele.

1919. aasta kevadel said ­sotsiaaldemokraadid võimsa võidu Austava Kogu valimistel.

August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse. See väga oodatud seadus lõpetas Eestis mõisaaja.

Vabadussõja rinnetel võidelnud mehed ja naised võitlesid nüüd oma enda maa eest. 1920. aasta juunis sai Asutava Kogu heaks­ kiidu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus, mis oli toonase maailma üks demokraatliku­ maid.

Rei jätkas aktiivselt poliitikas

ongi lähema 15 aasta vaates kir­ jas ,,Eesti keele arengukavas“.

Eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas ning tagada iga­ ühele õigus ja võimalus kasuta­ da Eestis eesti keelt. Sõbrad, need on ju keeleseaduse ürg­ põhimõtted, mida me Eestis tunneme ja millest ainult meie lähtuda saamegi. Need on ,,Eesti Eestina“ konstitutiivsed printsiibid, sine quae non.

Nende põhimõtete järgimiseks on vaja väsimata arendada eestikeelset kultuuriruumi ja ­ ­inforuumi ning hoolitseda eesti keele kindla staatuse ja hea maine eest: et oleks olemas vas­ tavalt toimiv seadusruum (nii siseriiklikult kui ka terve Euroo­pa mõistes) ning et meie keelehoiakud toetaksid eesti keele taevani tõusmist üles.

Aga on vaja ka poliitilist tahet. Ja siin on kauge kõmi­ ­ nana kuulda erakondlikku eba­ kindlust nii mõneltki poolt.

Kuidas on juhtunud nii, et keele arengukava, mille on ette val­ mistanud haridus- ja teadus­ ministeerium koos parimate keeleteadlastega, pole hoolimata

selle mitmest tutvustamisest rii­ gikogu kultuurikomisjonis ikka veel jõudnud riigikogu suurde saali? Ei selle ega eelmise valit­ suse ajal. Mitu korda on ta päevakorda pandud, kuid sealt ­ ikkagi välja võetud. Veelgi enam: kuidas on juhtunud nii, et ,,Eesti keele arengukava“ aren­ damine on jäänud toppama aas­ tateks? Jah, praegu on uus tekst valmis – küll eelnõuna, aga siis­ ki –, kuid pangem tähele, et senise keelestrateegia kehtivus­ aeg lõppes juba aastal 2017, ning edasi on töötatud kunstli­ kult pikendatud kava alusel, mille aeg on ammuilma ümber.

Meil tegelikult praegu polegi ühtki riiklikku strateegiadoku­ menti, mille alusel üldse keele­ poliitilisi otsuseid ja valikuid teha.

Ja siin pole juttu ainult neist kahest kuumast teemast, millest täna Postimehe lõunal juttu ­tuleb: üleminekust eestikeelsele kooliharidusele ning eesti keele saatusest ülikooli- ja teadus­ keelena. Need on muidugi keele saatuseteemad, kuid täielise keelelise eneseteadvuse ja aren­ gu saame saavutada ikka kõigi keelt mõjutavate tegurite aren­

damise koosmõjus. Keeleteadus, keeletaristu, keeletehnoloogia, oskussõnavara ajaga sammu ­pidamine, keelekorpused, sõnas­ tikud, ka teiste keelte valda­ mine, sealhulgas eesti keele val­ damine siinsete muulaste poolt, keele loomulik kasutamine, ­eestikeelsete kirjandustekstide tundmine, keele piirkondlikud erikujud, nimepoliitika ja palju muud.

Muidugi ei tee arengukava üksi – ka mitte siis, kui ta on kokku pandud kõige kõrgemal teaduslikul tasemel – ära kogu keeletööd, tema on vaid pinnas, millelt saavad võrsuda kon­ k­ reetsed programmid, kogu ­keelealane tegelik tegevus koos vastava rahastusega – just nii, nagu meie poliitilised otsustajad otsustada võtavad.

Niisiis jääbki üle loota, et ajakirjanduslik neljas võim oma tänaste lõunajuttudega jõuab ka riigivõimu teostajate kõrvu ning ,,Eesti keele arengukava“ stra­ teegilise aluspaberina kiidetakse heaks ja võetakse Eesti keele­ poliitika kujundamisel järg­ miseks 15 aastaks kasutusse.

Ulatus ju riigivalitsejate kõrvu isegi papa Jannsen oma lehega.

Eestlaste…

EKN-i prioriteet on olnud ühise infoplatvormi loomine globaalsetele eestlastele. Vaba­ tahtlikud – EKN-i president emeritus Marcus Kolga ja Kanada eestlane Tarmo Saks – on välja töötanud ülemaailmse Eesti veebisaidi https:// globalestonian.com/en, mis on Eesti Integratsiooni Sihtasutuse kaudu kingitud Eesti valitsusele ja selle ametlikuks veebiplatvor­ miks. Platvorm kaardistab Eesti organisatsioonid, üritused ja rühmad üle maailma ning koostab iganädalase üleilmse aruande Eesti riiklikule ring­ häälinguorganisatsioonile ERR.

mis. EKN on juhtivalt kaasatud, algatades uusi projekte ja tehes koostööd Eesti valitsuse, MTÜ Globaalsed Eestlased, Üle­ maailmse Eesti Kesknõukogu ja diasporaa kogukondadega. Hil­ juti osalesid EKNi liikmed Riigikogu väliskomisjoni vir­ tuaalsel istungil ja tutvusid uue välisministri Eva-Maria Lii­ metsa, kantsler Erki Kodari ja diasporaa nõunikega, et arutada ühishuve ja tuleviku suundi.

EKN on tugevalt avaldanud seisukoha, et kogukonnad üle ­ Kanada ja meie mitmekesised nooremad põlvkonnad oleksid kaasatud üleilmse eestluse pro­ grammi rakendamise protsessi ning tulevastesse ettevõtmis­ tesse.

Järgmine artikkel keskendub EKN-i tegevusele Kanadas.

(Algus lk. 4)

(hilisema välisministri) Urmas Reinsalu ning pärast Eesti vali­ misi märtsis 2019, uue rahvasti­ kuministri Riina Solmaniga.

2018. aasta sügisel juhtisid EKN ja REL initsiatiivi re­ gistreerida Tallinnas uus mitte­ tulundusühing MTÜ Global Estonian. Selle peamine ees­ märk on arendada laiapõhjalist koostööd ja kaasatust Eesti ­valitsuse ja väliseestlaste vahel.

Liikmeskond koosneb väljaku­ junenud diasporaa keskorgani­ satsioonidest – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Rahvus­ komitee Ühendriikides ja Üle­ maailmne Eesti Kesknõukogu.

Uusim liige on Eestlaste Üleilmne Noortevõrgustik.

ka pärast Vabadussõda, tõustes korra ka riigivanema ametisse.

Tema üks olulisemaid rolle oli aga kindlasti pärast Teist maail­ masõda eksiilvalitsuse juhina Eesti Vabariigi õigusliku järje­ pidevuse hoidmine. Kuigi de facto Eesti riiki maailmakaardil polnud, kestis see de jure edasi, kuni saime 1991. aastal oma ­riigi taastada.

August Rei suri Rootsis 1963. aastal. 2006. aastal maeti Rei ja tema abikaasa põrmud ümber kodumaa mulda Tallinna Metsakalmistul. Tema sünniko­ has Kurla koolimaja juures avati 2008. aastal mälestusmärk.

Nii on August Rei lugu suu­ resti Eesti Vabariigi lugu. Eesti riigi ühe looja ja järjepidevuse hoidja tegevus väärib hoidmist ja tutvustamist. JAAK JUSKE Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige

Uuendatud tuleviku poole Eestil on uus valitsus ja Üleilmse eestluse programm areneb ning võtab hoogu uues kodus Eesti Välisministee­riu­

Emakeelepäeva…

(Algus lk. 1)

järgnesid paralleelsed töötoad kolmes grupis: Vaikuseminutite tähelepanu- ja meelerahuhar­ jutamise töötuba, mida juhtis Kristel Põder, Esimese ja teise keele omandamisest lapseeas Virve-Anneli Vihmani juhen­ damisel, Mängulisi võtteid vir­ tuaalses keeleõppes Marii-Helen ja Raido Marmori juhendami­sel.

Töötoad olid väga huvitavad.

Ise osalesin kolmandas töötoas, kus saime oma asukohamaa nn knopkaga kõik virtuaalsele kaardile kanda ja täita ka väikeses grupis Padleti plat­ vormis tehtud ülesande piltide põhjal. Platvormil Mentimeeter koostasime koos tagasiside jaoks värvilise omadussõnadega täide­ tud kaardi. Oli väga tore ning

REET MARTEN SEHR Abiesimees, Globaalsed Eestlased

rikastav töötuba, sai palju naer­ da ning mõnusat seltskonda nautida.

Seejärel tervitas meid In­ tegratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ning lõpuks Katrin Maiste ja Heidy Eskor Kiviloo Eesti Instituudist.

Katrin Maiste kiitis tublisid õpetajaid ning rääkis meie minevikust-olevikust-tulevikust.

Heidy Eskor-Kiviloo rääkis õpetajatega peetud videovestlus­ test ja nende käigus tehtud ette­ panekutest. Oslo andis Ema­ keele­ päevade teatepulga edasi Hollandile, kus loodame järgmi­ sel kevadel taas päriselus kohtu­ da.

Suur aitäh kõikidele korral­ dajatele, esinejatele ja eesti keele õpetajatele kõikjal maail­ mas.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT Guermantes, Prantsusmaa

6

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Õnneliku ohkega luuletaja Eesti armastatud luuletajast Betti Alverist on valminud juba kolmas dokumentaalfilm. See­ kord võttis julguse rindu eesti kirjanik, näitleja, lavastaja, kul­ tuuriloolane ja filmi režissöör Enn Lillemets, kes koos produt­ sent (ka operaator, monteerija) Jaan Kolbergi ja toimetaja Viivi Luigega astus tuntud luuleini­ mese Betti Alveri eluradadel (1906-1989 Jõgevast Tartuni).

Betti Alver 1930.aastatel.

Foto: Vikipeedia

Filmiukse paotus Enn Lillemetsaga ,,Betti Alver. Ilmauks on irvakil“ Emakeelepäeva puhul jätsid 14. märtsil Betti Alveri luu­ leukse irvakile VEMU, Kot­ kajärve Metsaülikool ja Eesti Õppetöö Keskus Torontos, kes kutsusid nautima hinnatud luuletaja elusaatuse filmipee­ geldust interneti avarustes.

Vikerraadio e-etteütlus Mailis Sütiste-Gnannt Guermantes, Prantsusmaa Emakeelepäeva üheks oodatu­ maks sündmuseks oli sel aas­ tal juba 14. korda toimunud Vikerraadio e-etteütlus, mis seekord oli pühendatud jaa­ nuaris 80-aastaseks saanud eesti proosakirjanikule, luule­ tajale, kultuurikriitikule ja filosoofile Jaan Kaplinskile.

Tõsielufilmis on Enn Lille­ metsa hingestatud mõtisklus loomeinimese Betti Alveri elu keerdkäikudest. Filmi autoril oli isiklik side eesti luuletajaga, kellega ta kohtus esimest korda 1976. a. novembrikuus Betti Alveri 70. a sünnipäevapeol Tartu Ülikooli aulas, olles esi­ mese kursuse eesti filoloogia tu­ deng. Kuna Betti Alver hoidis oma isiksust varjul ja ta tihti ei kohtunud publikuga, siis too­ kord tuli hinnatud poeet isikli­ kult kohale.

Mitmeid erilisi kohtumisi meenutades lähendab filmi autor vaatajaid Betti Alveri ­ luulemaailma ja tema kaas­

Etteütluse teksti luges Viker­ raadios ette tuntud raadiohääl Kaja Kärner ja ka vaegkuuljatel oli võimalus kaasa kirjutada, lugedes teksti ERR-i portaalis üleval olnud videolt Erle Loonurme huulilt.

Sel aastal kirjutati rekordili­ selt 10 050 e-etteütlust, millest 75 vigadeta. Iga kirjutaja sai en­ dale eelnevalt valida kategooria: täiskasvanud, õpilased, filoloo­ gid, eestlased välismaal, muu emakeelega, vaegkuuljad. Täis­ kasvanute kategoorias ja üld­ võitjaks tuli Liisa-Andra Lohu, õpilaste kategoorias võitis Ing­

Kirjutise autor Prantsusmaal e-etteütlust kirjutamas.

aegsetega. Mõnusad jalutus­ käigud Toomemäel ja Pühastes (Alverite maakoht) koos Enn Lillemetsa ja näitleja Saara Nüganeniga avavad Betti Alveri luule motiive argisuse ja vaim­ suse poolel. Õhukivi motiiv (1969) luules, mis kätkeb mälu ja südametunnistust, on kantud Alveri abikaasa Heiti Talviku traagilisest saatusest. 1945. a. luuletaja Heiti Talvik arreteeriti.

Ta suri 1947. aastal Siberis.

Luuletaja Betti Alver kuulus luulerühmitusse Arbujad. Kui poeet Eesti Kirjanike Liidu koosseisust välja arvati 1950. a., siis paljud kirjandustegelased ei soovinud temaga enam suhelda.

Kirjandusteadlane Mart Lepik õhutas Alverit uuesti luuletama, leides talle ka tööd kirjan­ dusmuuseumis K.J. Petersoni saksakeelsete tekstide tõlkijana.

Nad abiellusid 1956. a. Samal aastal taastati ka poeedi kuulu­ vus kirjanike liidu ridadesse.

1986. a. ilmus poetessi viimane luulekogu ,,Korallid Emajões“, mida ilmestas õnne ja saatuse olemus aegade muutuvas voo­ lus.

Betti Alveril oli eriline side (Järgneb lk. 13)

rid Alla Hugo Treffneri Güm­ naasiumi 12. klassist. Eestlas­ test välismaal osutus võitjaks Merike Saarmann, vaegkuuljate hulgas Olav Kruus, filoloogi­ dest Kais Allkivi-Metsoja.

Nutiseadmega kirjutatud etteüt­ luse eriauhinna sai Irja Toots.

Etteütluse laused ja veaohtli­ kud kohad arutati hiljem läbi saates „Reporteritund“, kus neid kommenteerisid etteütluse koos­ tajate meeskonda kuulunud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur Joosep Susi ja Keeleameti peaekspert Killu Mei. Olin minagi 10 050 etteüt­ luse kirjutaja hulgas. Etteütlus ei tundunud väga keeruline, aga siiski õnnestus mul mõnes ­kohas kokku-lahkukirjutamisega eksida, näiteks nn ehk siis nii­ nimetatud tuleb kirjutada ­kokku, n-ö ehk siis nii-öelda sidekriipsuga. Ligi pooltele ­kirjutajatele komistuskiviks osu­ tunud sõna refleksioon mulle raskusi ei valmistanud. Vigade arutelus toodi ära ka tüüpilised komavead, et järellisandi järel omastavas käändes ei ole koma, nt Kaplinski, hiljutise juubi­ lari…. Kui järellisand on teistes käänetes, tuleb see aga eraldada komadega. Sõna soomeugrilik omadussõnana kirjutatakse kok­ ku ja ilma sidekriipsuta, samas soome-ugri sidekriipsuga.

Lisan ka etteütluse kontroll­ teksti koos paralleelvõimaluste­ ga, et saaksite end soovi korral ise proovile panna.

Kontrolltekst: Luulekogu „Tolmust ja vär­ videst“, niinimetatud 40 kiri ja kas või keelefilosoofiline esseis­ tika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubi­ lari paljutahulisel loometeel.

Nii-öelda kaplinskilikkuse

Nr. 11

Kaader filmist

Eesti film Bostonis Balti virtuaalsel mini-filmifestivalil! ,,Johannes Pääsukese tõeline elu“ 2.–4. aprill 2021 Kutsume Teid osalema meie esimesel virtuaalsel minifilmi­ festivalil. Eestit esinda­ vaks filmiks on Hardi Volmeri ,,Johannes Pääsukese tõeline elu.“ Bostoni Balti Filmifestival (BBFF) sai algatatud 2018. aas­ tal, kui Boston-Balti välisorga­ nisatsioonid tähistasid ühiselt Balti riikide 100 a juubeli suursündmust. Festivali eesmärk on pakkuda kultuurielamust ja koostööd. Toetada Eesti, Läti ja Leedu filmikultuuri levikut, just uuema kodumaise loomingu osas kultuurisündmuste vahen­ damise ja hoidmise näol.

Sel aastal avame 3. hooaja virtuaalse mini-festivaliga april­ likuus ja anname võimaluse nautida filmikunsti oma kodus.

Loodame, et sügisfestivalil on meil võimalus taas kohtuda juba kinosaalis.

Festivali kava: 2.-4. aprill 2021 – Avamine Eesti mängufilmiga ,,Johannes Pääsukese tõeline elu.“ Filmile järgneb intervjuu Hardi Vol­me­ riga, kes on Eestis tunnustatud filmirežissöör, lavastaja, teatri­ kunstnik, kujundaja ja muusik.

Hardi Volmeri mängufilm viib vaataja tagasi aastasse 1912 ja jutustab seiklusliku ja roman­ tilise loo Eesti esimesest filmi­ tegijast Johannes Pääsukesest läbi tema mõistatusliku uurimis­ retke Setomaal. Filmis kasuta­ takse originaalkaadreid Johan­ nes Pääsukese dok filmist „Retk läbi Setomaa“ ja põimitakse

need sujuvalt uude seiklusfilmi, heites põgusa pilgu Seto kultuu­ rile ja kommete omapärale.

Filmis on naeru, nuttu ja napsu, nagu igas argipäevas tol ajal kombeks oli.

9.-11. aprill 2021 Läti doku­ mentaalfilm ,,A to B Rollerski“.

Filmile järgneb intervjuu Raimonds Dombrovski ja režissöör Arnis Aspersiga.

Raimonds Dombrovski on Lätis sündinud, Ameerikasse emigreerinud ja nüüdseks tagasi Lätti naasnud 7-kordne laske­ suusameister. 1988. aastal sea­ dis ta endale hulljulge eesmärgi rullsuusatada 90 päevaga läbi 4200 miili, alustades Alaskalt ja lõpetades Mehhikos. 26 aastat hiljem, 2014. aastal, rullsuusa­ tas Raimonds sama distantsi teistkordselt läbi, seekord küll osaliselt. Film on kokku pandud originaalkaadrite põhjal ja ka­ jastab nii noore kui ka eluko­ genud sportlase ellusuhtumist, kordaminekuid ja saavutusi.

16.-18. aprill 2021 Leedu män­ gufilm ,,I want to live“. Filmile järgneb intervjuu Justinas Kri­ siunasega ja näitleja Deividas Breivega Romantiline draama, kus teismelised satuvad kokku sana­ tooriumis ühel eesmärgil, et oma tervist parandada, aga lahkuvad sealt hoopis teisel ­ tagajärjel.

Lisainfo ja piletite müük: https://www.bostonbalticfilm. org

pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates „Ööülikool“, ning ühte­ kuuluvustunne loodusega.

Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteüt­ luse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhin­ naga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüs­ teemi ja väge täis keele eest.

Inimlik-lihtsates refleksiooni­ des mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib.

Emakeelt, mida meie, lääne­ meresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õieti.

Paralleelvõimalused: • kas või / kasvõi • Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari / Jaan Kaplinski – ­hiljutise juubilari – • Inimlik-lihtsates / inimlikliht­ sates • emakest Maad / emakest maad • üle ekspluateerib / üleeks­ plua­teerib • läänemeresoomlased ja loodu­ susku rahvas, / – lääne­ meresoomlased ja loodususku rahvas – • õieti / õigesti Kontrollsüsteem oli leebe üle­ liigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1045 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 27

28

29

30

32 35

36

38

39

48

49

10

11

24

25

26

44

45

46

37

42 47

9

34

40

41

43 50

51

52

53

54

55

56

57

58

PAREMALE:

1. Komplekt (ingl.k.).

4. Sort.

8. Vee-elanik.

12. Ennäe!

13. Vorm sõnast ,,andma“.

14. Tuntud autorendifirma.

15. Luure Keskagentuur (ingl.k. CIA) lühend.

16. _____eam, päikesekiir (ingl.k.).

17. Malakas, peenem kaigas.

18. Küla Mulgi vallas.

20. Tuntud rahvusvaheline uudisteagentuur (lüh.).

22. Tuntud rahvus­ vaheline klubi, Eestis asut. 1930, esimene president J. Laidoner.

24. Põder (ingl.k.).

27. Kuur, küün.

30. Tuntud eestlaste kindlustusfirma Torontos.

32. Türgi ohvitseri tiitel.

33. Naisenimi.

34. Virk, tegus.

35. Küla LääneVirumaal, tuntud kalakasvatuse poolest.

37. Elevandi kehaosa.

38. Royal Ontario

Museum.

39. Lõpposa, lõpetus.

42. Toomas (lüh.).

43. Eesti aupea­ konsul Torontos.

47. Veealune kõrgendik meres.

50. Minevikuvorm sõnast ,,elama“.

52. Hele õlu (ingl.k.).

53. Haldusüksus Venemaal.

54. Vähipüügiriist.

55. Piirkond.

56. Veniv materjal.

57. Gal____, ruum või ehitis kunsti­ kogu jaoks.

58. Tik- _____.

21. For your information.

23. Teat. kala.

24. Õlikompanii.

25. Looma kehapiir­kond ribide ja puusade vahel (ingl.k.).

26. Luu. 27. Maa keset vett.

28. Põllumajandus-.

29. Pildiümbris.

31. Olematust väljendava numbri.

33. Juhtival kohal (järjekorras).

36. Lendav taldrik, seletamatu lendobjekt.

ALLA: 40. Kogu aeg, pide 1. Talvine valt. lõbusõiduvahend.

41. Läänemere 2. Peruu indiaankagu- ja võib-olla lane. ka idakaldal 3. Kali. elanud rahvas, 4. Kauboi keda on mainitud töövahend.

1.–10. sajandi 5. Eskimo, innuiit allikates. (ingl.k.).

42. ,,Meeskond“, 6. Kõrts (ingl.k.). mugandus ingl.

7. Teat. lõbustus­ keelest. asutus.

8. Salk, rühm, grupp 44. Aam, tõrs.

45. Üles ja _____. inimesi.

46. Tiikpuu (ingl. k.)

9. Auk. 47. Ühesugused 10. _____l, kaunis kaashäälikud. rohttaim.

48. Mõistus.

11. Küsima (ingl.k.).

49. Rahvusmeeskoor 19. Tehislik kanal – (lüh.).

Pearu & Andrese suur vaidlus­ 51. Rooma kodu kaitobjekt. sevaim (ingl.k.).

Tule külastama Läti Maja poodi!

Oleme alates 22. märtsist taas avatud E-R kl 8 h-3 p.l Müügil pirukad, rukkileib, läti supid, maiustused, raamatud, muusika ja käsitöö.

Peatselt müügil ka ,,Kalevi“ kommivabriku maiustused Tellida saab kodulehelt www.letsshop.org Jälgi meie Facebooki lehte ,,Latvian Store-Letts Shop Toronto“ uudisteks ja täpsemaks infoks.

Läti Maja – 4 Credit Union Dr, Toronto

T

Paremale: 1. (On) sakk (peas), 5. Isa,

31

33

S

Ristsõna nr. 1044 LAHENDUS

21

23

I

8. Kell, 12. Agar, 13. Tik(-tak), 14.

Agan, 15. Aara, 16. Ais, 17. Sort, 18.

Vatt, 19. Asiaa(t), 21. Tal, 23. Praha, 27. Arm, 30. Sit, 32. Liaan, 33. Aaa, 34. Karla (kalendrisaba), 36. Vat, 37.

Raspe(l), 39. Ilu, 40. Ars, 41.

Ankee(t), 42. ESK, 44. Itali, 47. Raas, 51. Taat, 54. Nav(alnõi), 55. Elva, 56.

Essu, 57. NBA, 58. (R)iver, 59. Mais, 60. Eat, 51. Mesi.

Alla: 1. Saav, 2. Agaa, 3. Kart, 4.

Kratt, 5. Itaalia, 6. Siis, 7. Aksi, 8.

Kasari, 9. EGO, 10. Lar, 11. LNT, 20.

Aplaus, 22. Askeet, 24. (Urmo) Aava, 25. Haar, 26. Ants, 27. Aara, 28. (K) raan, 29. Mask, 31. Tri, 35. L. Leivat, 38. Peitus, 43. Kreem, 45. Anne, 46.

Laba(k), 48. Alve(r), 49. Avis, 50.

Sari, 51. TEM, 52. Asa, 53. Asi.

Nädala retsept

Kodune pizza singi, spinati ja erinevate juustudega Kaire Tensuda Kodus pizza valmistamine pakub palju erinevaid võimalusi – kasutada just nii palju täidi­ seid/katteid/maitseaineid, kui on soovi ja alati on ka võimalus pool-ja-pool variandiks, arvesta­ des näiteks, et mõni sööja eelistab hästi palju spinatit ja üldse mitte sinki või sibulat ja teine vastupidi. Ka neljandike ulatuses võib lisada erinevaid täidiseid, tuues sisse veelgi rohkem variatsioone.

Valmistusained: 1 ümmargune pizza-põhi (võib osta või ise valmistada) pool tassi punast kastet 1 tass lahjat sinki või eelnevalt küpsetatud kanaliha; hakitud kuubikuteks 1 väike sibul; hakitud 1 tass hakitud spinatit maitsestamiseks kuivatatud basiilikut, küüslaugusoola vm.

1 tass erinevaid riivitud juuste (parmesan, mozzarella, ched­ dar vm.) või riivjuustu segu Valmistusviis: Asetada pizza-põhi küpsetu­s­ alusele, katta punase kastmega ning laduda peale täidised ja maitseained, kõige lõpuks riivi­ tud juustud.

Küpsetada eelsoojendatud ahjus 400 F kraadi juures umbes 15-20 minutit, kuni põhi on krõbe ning juustud sulanud.

Kui täidiseid on rohkem, võib ka küpsetusaeg olla suurem; ­vajadusel reguleerida ahju tem­ peratuuri.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

7

Volli veste

Vallatusest Vanuigi paistan olevat isegi suurem koerpoiss, ku siis, mil vanalell pidi mind kantseldama. Vähemalt ku temakest usku­ da. Me oleme ju ninatpidi koos igal sel Issanda päival, kuid inämp ku normaalne. Selle kartsasoleku tõttu, meil ka väikene mull süüdi. Kertul on ikke mõni sõbranna täie mõis­ tuse juures. Küll oskab ta kõnõtraadil vadrata-padrata, vahel tundide kaupa. No ju ikke parem, ku vanakõbõkõse targutusi kuulata.

Hiljuti pahvatas ommukust kohvi, putru nautides, et ma lähenen elule praegast vaid kolmel viisil. Kas kobisen, po­ bisen võ lobisen. Olenevalt kellajast. No villa tuleb visata, sealt see viimane. Esimesed kaks lähenemist aga ju tänu meie narrile olemasolule. Mida poliidikud ei oska parempaks teha, vaid ainult viletsamaks. Ja lobisen vaid Etsi ja Karlaga, ei keegi teine ju võta mind tõsiselt.

Aga see nähvamine sündis, kuna jälle kasutasin toda tore­ dat kofeiinisüsti, mis pööningul asuva mõttemootori alati paneb mõnusalt surisema. Vaat asusin vilusoveerima. Just selletõttu, et oli emakeelepäev, mulle on jube tähtis eesti kee­ les ennast väljendada. Kuid see keel on ka kummaline, vahel ei saa aru miks üks väljendus on nii, teine naa. Võtame näi­ tuseks püha abielu. Miks ütleme, et naise võtad, aga mehele minnakse? Võta võ jäta, mina sest aru ei saa. Kas see põle kuidagi seksistlik, eriti tänapäeval. Nigu ütleks, et kahe laula­ tatu kooselus oleks inämp võimu mehel ku naisel. Teame ju, et on vastupidine.

Veel abielu teemal. Miks on laulatud naisterahvas äkki tanu all. Mehe kaabust põle juttugi. (Kuigi ma pole sellist peakatet aastaid kandnud, põle ju inämp moes. Nüüd vaid on peas nokkmüts aias töötades, et päike ei kõrvetaks).

Põgenen igal päival parki. See sobib meile mõlempile – saame rahu nink ei pea konutama kelleris. Muidu saan ainult apteeki võ toidupoodi, temake ei soovi neis käia. Ärge ühi­ sest jalutuskäigust küsigi. Temakese jaoks on see liigpalju trabelit talvel. Oleks et autosõit, aga kardan, et kardavoi peab kinni ja küsib, miks kodus ei ole.

Hea oli, et pudrumulk suleti. Võinuks karta, et asun ingli­ se keele juurde. Et kuidas sõnad enam ei tähenda miskitki. Ju tohib siin riigis nüid kaks samast soost inemest altari ette as­ tuda, saada manitsussõnad peale loetud. Kuidas aga mõlem­ pit on husbantit ep minu pää oska seletada. Abielus saab olla ju vaid üks, mette kaks. Meie sõna abikaasa on ilus ja neut­ raalne.

Mina pooldan tänapäivil eriti emakeelset sõna – tuhvli­ alune. Nii see ju on, eriti kui ei saa inämp nii tihti oma valla­ tusi valla lasta. Pooldan ikke emakeelt üle angliski, see ju märksa keerulisem ja segasem.

VABARNA VOLLI

Grammydel tehti ajalugu

Muhulased said oma aabitsa

Möödunud pühapäeval selgu­ sid Los Angeleses 63.

Grammyde võitjad. Õhtu suurim võitja oli Beyoncé, kes võitis neli Grammyt ja on nüüd läbi aegade enim Grammysid võitnud nais­ muusik, kellel kokku nüüd juba 28 kuldgrammofoni.

Beyonce jagab koos Quincy Jonesiga teist kohta enim Grammysid võitnud muusikute üldedetabelis Ungari-Briti he­ lilooja Sir Georg Solti järel.

Billie Eilish võitis teist aastat järjest aasta salvestise Grammy ja on läbi aegade teine muusik, kel see õnnestub. Sel korral või­ tis ta selle loo eest ,,Everything I Wanted“. Eilish ja tema vend Finneas võitsid Grammy ka loo ,,No Time to Die“ eest, mis on loodud samanimelise James Bondi filmi jaoks.

Taylor Swift võitis kolman­ dat korda aasta parima albumi Grammy, sel korral albumi ,,Folklore“ eest. 2010. aastal võitis ta Grammy samas kate­ goorias albumi ,,Fearless“ ja aastal 2016 albumi ,,1989“ eest.

Ta on esimene naismuusik, kes on võitnud aasta parima albumi Grammy kolmel eri aastal.

Eestis on koostatud mitmeid piirkondlike aabitsaid. Hiljuti valmis muhulaste ,,Oabits“.

Aabitsat koostati kolm aastat ja meeskonda kuulus kümme­ kond muhulast. Muhu Oabitsa saamisloos märgis suurt rolli heatahtlik kadedus ja ka muhu­ laste jonn! ,,Oabitsa me tegime­ gi selle­pärast, et alguses ta saigi sellest suurest kadedusest, et kihnlastel on, aga meil pole!“, ütles üks koostajatest.

Aabitsa loojad loodavad, et see aitab muhulaste identiteeti hoida ja kanda. (ERR/EE)

Naljanurk Langevarjuhüpete kursu­ sel selgitab instruktor: ,,Kui olete jõudnud kõr­ gusele 100 meetrit, siis val­ mistuge maandumiseks.“ ,,Aga kuidas ma tean, et maani on jäänud 100 meet­ rit?“ küsib kursustel osalev tütarlaps. ,,Sellel kõrgusel hakkate juba inimeste nägusid ära tundma.“ ,,Aga mis siis, kui mul pole seal all ühtegi tuttavat?“

8

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

On the Wall: The Märt Laarman 125th Anniversary Show Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Soviet nostalgia and Stalin’s lingering presence (II) The Day of Remembrance of the Victims of Political Repressions was formally established as a public holi­ day in 1991, just before the collapse of the Soviet Union.

On October 30th, somber memorial services memo­ rialize those 800,000 who were executed between 1921 and 1953, the year Stalin died. Compiled by Russian re­ searchers, this total is grossly low and represents only those that can be officially docu­ mented. At least one million perished in the Gulag. The deaths are attributed to Stalin’s rule and Western esti­ mates place both totals much higher.

The commemorations are supported by the Russian Orthodox Church which suf­ fered severe repressions under Stalin. While Putin’s govern­ ment enjoys a mutually bene­ ficial relationship with the Church, the Kremlin is still criticized for being too lenient ­ about Soviet crimes. This is the dichotomy between the increas­ ing acceptance of Stalin with the rejection of his murderous record.

The denunciation of Stalin began with Nikita Khrushchev, with most of Stalin’s statues removed across the Soviet ­ Union, when streets were re­ named while statues and city squares dedicated to Lenin re­ mained intact everywhere. In spite of the historic WWII battle of Stalingrad, even this ­ city was renamed to Volgograd.

In spite of the city thereafter re­ ­ viving the Stalingrad name two times for anniversaries, it was still rejected for Volgograd.

That has been the open public record.

It can be legitimately argued that the glorification of Stalin has been a purposeful, yet subtle policy during the Putin ­ years. The celebrations sur­ rounding May 9th, the anniver­ sary of the ‘Great Patriotic War’ have become increasingly gran­ diose in scale – the intrusion of the pandemic notwithstanding.

During the warm-up days, the old films and other programs for the public and also for schools do not portray Stalin unfavorably.

Finding redeeming aspects of

Stalin and his period is also associated with Russia’s de­ ­ teriorating relations with the West. It’s been suggested that the enormous sacrifice of Russians in the war is being now presented not only as a victory (implied here is Stalin’s victory) over Nazi Germany but also a battle against the West.

The historically crucial contri­ bution of war supplies and the military prowess of the Western allies has been deliberately ­minimized.

Polls indicate that Stalin still remains as an integral part of Russians’ historical memory. A 2019 survey showed that fully 70% of respondents said Stalin’s rule had been good for the country and 46% said the mass killings, political persecution and repression of Stalin’s era were “in some way” or “defi­ nitely” justified by the results achieved. The 70% is a major change from a 2016 poll which indicated that 54% felt the same way.

Observers point out that a “creeping re-Stalinization” is evident in different aspects of Russian society. Souvenirs, new monuments, pro-Stalin rallies certainly are obvious signs of a surge in interest. Very few films about the dictator mention the brutal purges of society during his reign. A catalog of Stalin films lists only a handful that cover the victims of Stalin’s massacres while the rest depict him as a saviour of the people, victorious not only in war but also in defeating all evil.

Some Russian academics see this steady aggrandizement of Stalin as the lack of credible scholarly research of the period in history and weak content in education. After decades of avoiding the uncomfortable truth, myths about Stalin have found fertile places to blossom.

It’s interesting to note that Russian authors are currently prodigiously writing volumes on both Stalin and Vladimir Putin. This is seen as taking ­advantage of the wide fascina­ tion for both rulers which in turn provides a lucrative market for publishers. But does this dual fascination translate into perceived parallels between the two?

It would be wrong to find

February 22nd, 2021 marked 125 years since Estonian printmaker Märt Laarman was born. A 125 year show has been put on in his honour by his granddaughter Eeva Laarman, assisted by Henn Sarv. And with the show run­ ning until the 31st of March, Eeva wrote to EKKT (The Society of Estonian Artists in Toronto) to invite those who are interested to see what his art was all about.

Märt Laarman was born in Viljandi County in 1896. From age 16 to 20, he studied art in Rakvere, and then at the studio school of Ants Laikmaa. Tartu’s E-Kunstisalong gallery has ­described how he filled quite a few different roles in his life­ time: as a graphic artist for books, as a teacher of the Estonian language, and an art reviewer. He was a member of Eesti Kunstnikkude Rühma (The Estonian Artists’ Group) start­ ing in 1924, and Eesti Kunstnike Liit (The Estonian Artists’ Association) from 1945.

Elva Palo, President of EKKT, notes that his works “are in many books and at KUMU Art Museum in Tallinn.” Now, there is the ­opportunity to virtually see the trajectory of Laarman’s art.

There are a few different styles of work in the show.

Some of it, like his loose guašš (gouache) portraits and geo­ metric abstract paintings, fall outside of printmaking.

However, the materials that Laarman frequently created with were wood and linoleum, which he would cut his designs into. Ink would be applied to

equivalency between Putin’s inequities and Stalin’s crimes. ­ Yes, both men are seen as simi­ larly standing up to the West, but Putin’s suppression of his political opponents does not ­approach in sheer enormity the scale of Stalin’s atrocities.

There are, however, a few similarities: Both Stalin and Putin promised to bring stabili­ ty after a period of war (Stalin) and social chaos (Putin). Both advocated the same solution – a tough grip on ruling the govern­ ment to repel foreign aggression and suppress internal turmoil.

They were both able to control the political playground that eliminated any opposition or threat to their supremacy. Both felt the international political landscape as confrontational and menacing, while the West viewed Russia as ominous, ­especially for its neighbours.

However, Putin is steadily sanitizing Stalin’s record, moulding him as a mighty lead­ er who vanquished fascism.

This is seen as Putin’s program in boosting his image as a pow­ erful leader of the people.

Märt Laarman’s woodcut print “Õhtu.”

the surface before it was pressed to make a print. What’s most appealing about print­ making is its basis in the act of reduction. You have to take something away strategically from a surface to make it appear, rather than making a ­ mark onto a surface. It’s two dimensional sculpture in that ­ sense.

Of this exhibition, the high­ lights are his cubist prints.

From the Kuu (“Moon”) col­ lection in this virtual show, there is the woodcut print “Õhtu” (“Evening”) from 1947 to 1948. In this image, we see a

Wide differences between the two men are also glaringly apparent: The sovereignty of ­ Putin’s Russia is not faced with the threats that confronted Stalin’s Soviet Union. Stalin was paranoid about losing his chokehold on power and this re­ sulted in millions dead or cast in the Gulag.

While Putin also uses re­ morseless violence, he wields it in a calculated and methodical way. We remember that the sec­ ond attack on the Chechens in 1999 resulted in some 25,000 civilian deaths. The war ended not with the enemy totally van­ quished, but in a clever prag­ matic compromise, with one of the competing Chechen clans in power as puppets for Putin.

A very basic difference be­ tween the two leaders is drawn by their distinct economic ideologies. While Stalin pur­ ­ sued the defeat of capitalism globally, Putin, together with his wealthy cronies, are eager to be accepted as members of the world elite of the filthy rich.

(to be continued)

ladder to the moon. It’s sus­ pended upward effortlessly through a bank of clouds that is opening up. On the edge of a wall in the middle ground, there is a figure holding their hand up and gazing sky high, embody­ ing the awe humans have about the moon. It invites viewers up, with the first step of the ladder illuminated in moonlight.

Then there is “Oleviste ja Niguliste”, a woodcut from 1927 of St. Olaf’s and St. Nicholas’ churches in Tallinn.

This one is interesting as it shows these two peaks in the skyline of Estonia’s capital ­before damage was inflicted by bombing during the Second World War. Their profiles are sliced and crested with shadows and lines that really make the spires look like they’re stretch­ ing upwards.

In addition to prints, there is also a gouache painting that fits together with the cubist work.

“Kompositsioon” (“Com­posi­ tion”), from 1974, is arranged like an elusive maze of geomet­ ric shapes. Walls and corners prevent the whole scene from being visible. At the bottom, we can see a staircase leading into an underground space.

What were cubists like Laarman trying to say with their art?

The Tate Modern presents this as an explanation of cubist aims, at least in their early 20th century heyday: “By breaking objects and figures down into distinct areas – or planes – the artists aimed to show different viewpoints at the same time and within the same space and so suggest their three dimensional form... They wanted to show things as they really are – not just to show what they look like.”

LAAS LEIVAT

(Continued on page 11)

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

9

How can tokens and cryptocurrency restore value to non-tangible products?

Vincent Teetsov On Thursday March 11th, a digital collage titled Everydays – The First 5,000 Days by an artist named Beeple was auctioned by Christie’s, sell­ ­ ing for 69.3 million US dol­ lars. The collage is gigantic, with many individual images for the new owner to pore over. Its authenticity and provenance are verified due to the fact that it is an NFT, or non-fungible token. Each NFT has a unique digital property, which you might compare to a limited edition print of a ­photograph.

NFTs are deposited on a blockchain, a digital ledger, where “blocks” are representa­ tions of transactions. Each block contains transaction data, a “hash” code that identifies the block, and the hash code of the block that comes before it.

Every block is connected, and if something is changed in one block, that block’s code changes and invalidates the connection to other blocks down the chain.

This is the kind of technology that cryptocurrencies like Bitcoin and Ether use. Estonia’s e-residency program also uses a blockchain.

The difference with NFTs, compared to cryptocurrency, is that they cannot be exchanged for currency like Euros or Canadian Dollars. They are ­limited and cannot be replicated.

Beyond NFTs, tokens have gathered interest as a concept, including in Estonia. “estcoin” was unveiled in December 2017 by Kaspar Korjus, managing director of the e-residency program in Estonia. At first, it was seem­ ingly miscommunicated in the media, that it would be a na­ tional cryptocurrency, pegged to the value of the Euro and used by all Estonians. This required clarification, especially after former European Central Bank President and Italian Prime Minister Mario Draghi said that “no [European Union] member state can introduce its own currency.” Further explanation ­ from Triin Oppi, former Media Adviser to the Estonian Government, revealed that, in fact, estcoin is meant to be a “token” for use by e-residents rather than all transactions in Estonia.

The tokens aren’t as radical as they were originally antici­ pated to be. Yet, along with the Estonian government being enthusiastic about e-residency ­ and secure internet voting, a government openly discussing tokens shows that Estonia is fertile ground for innovative forms of financial compensa­ tion. In October 2020, the Bank of Estonia announced that they had launched “a multi-year project... to research how tech­

nologically suitable the Esto­ nian e-government core tech­ nology is for operating a central bank digital currency.”

There are several obstacles, at least psychological ones, that would need to be overcome for the use of tokens to become more mainstream.

Public blockchains, which Bitcoin and Ethereum (which generates Ether cryptocurrency) use, are decentralized. They can’t be controlled or changed by an entity like a bank. There is concern from financial insti­ tutions and intermediaries over how public blockchains can’t be regulated. It also isn’t possible to track transactions back to the individuals involved, which could make criminal activity easier to get away with.

Adding data to a blockchain like that of Ethereum uses a significant amount of electricity, due to its “proof of work” cryp­ tography system used to se­ curely add transactions to the blockchain. The news site Vox has relayed a claim from the Institute of Electrical and Electronics Engineers that “one transaction uses more power than the average US household does in a day...” Vitalik Buterin, the inventor of Ethereum, who grew up in Toronto, has ex­ pressed that reducing energy consumption is part of the plan.

Using a “proof of stake” block­ chain is one possible option to consume less energy.

NFTs have come in the form of slam dunk clips from NBA games, as well as the latest album by Kings of Leon. ­ There’s buy-in from big names.

But as an outsider to NFTs, and cryptocurrency, I’m concerned about how speculative the value of tokens and cryptocurrencies is. Few people are in the posi­ tion to spend millions (or thou­ sands) on a digital image. Even if you invested less, though, you could still incur a painful loss if the tide quickly changes and public faith in a token or cryptocurrency’s value disap­ pears.

Don’t get me wrong, I think it’s admirable how typically intangible goods, like digital ­ drawings, photographs, or songs, are being held up for their value. This is value that has very much evaporated due to how small, easy to duplicate, and indistinct digital items have become. But the potential insta­ bility of that value is worrying.

And if you’re worried and late to approach the technology as a result, you face something that’s inaccessible and expen­ sive. I would add, too, how con­ founding the information out there about tokens and crypto­ currency is. Greater clarity in education about these technolo­ gies would draw in the interest and trust of the people who could benefit most from it.

Beeple’s digital collage “Everydays: The First 5,000 Days”.

Women in Estonian government since 1992 ERR Kaja Kallas’ government, which was sworn in recently, has seven female ministers and eight male ministers, meaning women make up 46.67 percent of ministerial roles in government – the highest proportion for a government in independent ­ Estonia’s history.

In Kallas’ new coalition, women hold the positions of prime minister, justice, foreign, culture, education, social pro­ tection and finance ministers.

But how do previous govern­ ments compare? In total, since 1992, when governments first started to be selected based on the rules of the constitution, 127 men and 31 women have been allocated ministerial roles.

The highest number of women in a government, be­ ­ sides Kallas’, was in Taavi Rõivas’ (Reform) first coalition (2014-2015) when six of 17 ministerial roles, or 35.29 ­percent, were given to women.

This is followed by Siim Kallas’ (Reform) government (2002-2003) which had five female ministers out of 16, or ­ 31.25 percent.

Joint third place is given to Rõivas’ second coalition (20152016) and Jüri Ratas’ first (2016-2019), which both had 25 percent of ministerial posts held by women. There were five women out of 20 ministers in Rõivas’ cabinet and Ratas had six female ministers out of 23.

Ratas’ second government (2019-2021) had four female ministers out of 22 – or 18.18 percent – and Andrus Ansip’s second coalition (2007-2011) – three of 18 ministers or 16.67 percent.

The lowest number of ­women, one of 15 ministers, or 6.67 percent, was in Andres Tarand’s first administration (1994-1995) and the second lowest share was 9.09 percent in Tiit Vähi’s third coalition (1995-1997).

The majority of governments since 1992 have allocated fewer than 20 percent of ministerial positions to women. Looking at the posts women have held, they have most often been allo­ cated the position of minister of social affairs or social welfare.

In total, women have held these positions in eight governments.

There have been six female ministers of culture and five ministers of education and re­ search.

Women have held seven positions as various economic ­ ministers, such as minister for foreign trade and information technology, minister for eco­ nomic affairs and infrastructure or minister for enterprise.

Mailis Reps (Center), Urve Palo (then SDE) and Keit Pentus-Rosimannus (Reform) have each held ministerial roles four times. When it comes to the prime minister, only one of 16 has been a woman, i.e. the new incumbent, Kaja Kallas.

It should also not be forgot­ ten that Estonia has a female president in Kersti Kaljulaid, a female EU commissioner – Kadri Simson (Center) – and female chancellor of justice Ülle Madise.

Women also have high-rank­ ing roles in most of Estonia’s political parties. Turning to non-parliamentary parties first, Züleyxa Izmailova is co-chair­ man of the Estonian Green Party, and Kristina Kallas is the leader of Eesti 200.

Of the parliamentary parties, Mailis Reps is deputy chairman of the Center Party and led the coalition negotiations on the party’s behalf, Kaja Kallas is chairman of the Reform Party, and the Social Democratic Party’s (SDE) Riina Sikkut is a former health minister.

There are 28 women in the 101-seat Riigikogu and two of Estonia’s seven MEPs are female – Marina Kaljurand ­ (SDE) and Yana Toom (Center).

The first woman elected to the Estonian parliament was Emma Asson in 1919.

Estonia’s female ministers and prime ministers since 1992: Siiri Oviir, social affairs minis­ ter (1995), (2002-2003) Lagle Parek, interior minister (1992) Marju Lauristin, social affairs minister (1992-1994) Liia Hänni, reform minister (1992-1994),(1994-1995) Liina Tõnnisson, economic minister (1995), economic and ­ communication minister (20022003), Tiiu Aro, social affairs minister

(1996-1997) Andra Veidemann, European minister (1996-1997) Signe Kivi, culture minister (1999-2002), (2002) Katrin Saks, population minis­ ter (1999-2002) Mailis Reps, education ­minis­ter (2002-2003), (2005-2007), (2016­2019), (2019-2020) Kristiina Ojuland, foreign minister (2002-2003), (2003­ 2005) Ester Tuiksoo, rural affairs minister (2004-2005), (2005­ 2007) Laine Randjärv, culture minis­ ter (2007-2011), Urve Palo, population minister (2007-2009); economic affairs and infrastructure minister (2014); enterprise minister (2014-2015); enterprise and technology minister (20162018) Maret Maripuu, social affairs minister (2007-2009) Keit Pentus-Rosimannus, envi­ ronment minister (2011), (2014); foreign minister (20142015); finance minister (2021 – ongoing) Urve Tiidus, culture minister (2013), (2014) Anne Sulling, foreign trade and IT minister (2014) Helmen Kütt, social protection minister (2014) Maris Lauri, finance minister (2014), justice minister (2021 – ongoing) Marina Kaljurand, foreign affairs minister (2015-2016) Kadri Simson, economic affairs and infrastructure minister (2016-2019), Kaia Iva, social protection ­minister (2016-2019), Katri Raik, interior minister (2018-2019) Riina Sikkut, work and health minister (2018-2019) Riina Solman, population ­minister (2019-2020) Kert Kingo, foreign trade and IT minister (2019-2020) Anneli Ott, public administra­ tion (2020-2021), culture minis­ ter (2021 – ongoing) Liina Kersna, education and research minister (2021 – on­ ­ going) Signe Riisalo, social protection minister (2021 – ongoing) Eva-Maria Liimets, foreign minister (2021 – ongoing) Kaja Kallas, prime minister (2021 – ongoing)

10

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

Language Lounge: Estonian sign language Vincent Teetsov Like many people probably, I used to have the false under­ standing that Deaf communi­ ties around the world commu­ nicate with one sign language that is clearly understood everywhere. In reality, there are many different sign lan­ guages, just as there are many different spoken languages.

Eesti viipekeel (EVK, or Estonian Sign Language) is one of these. According to Merilin Miljan, of the Institute of the Estonian Language, EVK is “the first language of about 2,000 deaf people living in Estonia”, in addition to there being a number of Estonians who communicate with Russian Sign Language. This doesn’t include deaf people who ­ communicate verbally and use ­ lip reading.

In the academic journal Sign Language Studies, Estonian ­linguist Kadri Hein-Loik writes of how the first Deaf school in Estonia was founded in Vändra, Pärnu County by a pastor named Ernst Sokolovski. This was in 1866, when Estonia was part of the Russian Empire.

Along with minimal research comparing EVK to other sign languages like Finnish Sign Language, and also due to the high percentage of similar signs between EVK and Russian Sign Language, linguists have reached the conclusion that EVK is linked to Russian Sign Language in its origins. By extension, this would connect ­ EVK to the French Sign Language Family, and going back far enough, to signs used by monks in the Medieval era.

Conversely, Finnish Sign Language comes from Swedish

Sign Language. Outside of Québec, deaf people in Canada commonly use American Sign Language, which also originated from French Sign Language.

EVK has taken on variations across regions and over time.

The signs that are used can change, as can the rhythm in which they flow. Across the world, there are approximately 300 different signed languages, and if verbal languages are shared between two countries, it doesn’t necessarily mean that the same sign language is used in both countries. For instance, Argentine Sign Language and Spanish Sign Language are dif­ ferent and wouldn’t be declared “mutually intelligible.” Like­ wise, a signed language in one particular nation can have very different grammar from its ver­ bal counterpart. There is a rich culture behind each signed ­language.

Though, it has often not been regarded that way. At the 2nd International Congress on Edu­ cation of the Deaf, taking place in Milan in 1880, educators passed resolutions to ban the use of sign language in schools, based on what they deemed to be the “incontestable superiority of articulation”, or oral commu­ nication. These resolutions were addressed at the 1980 Congress in Hamburg and apologized for at the 2010 Congress in Van­ couver, British Columbia. This recognition initiates a path to action and respect.

With the Language Act in 2007, EVK received official ­status as a language in Estonia.

Most recently, Eesti Viipekeele Selts (the Estonian Sign Lan­ guage Society) was founded in November 2020, with the aim to “popularize Estonian Sign

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

Ken Valvur’s Sake and Sushi mission Vincent Teetsov Estonia and Japan have more in common than you might expect. A reverence for nature is mutual. “Forest bathing” is a cultural phenomenon in both places, as practitioners

seek a calming physiological effect by being surrounded by trees. There is an awareness of transience in life, as demonstrated by the seasons.

In Japan, that awareness is called aware, and is rein­ forced by the yearly growth and release of cherry blos­ soms. In Estonia, sunlight is transient. In summer, it’s bountiful. In winter, it is scarce.

BBC reported that 50 percent of Estonians “believe in a spirit or life force.” That belief may connect to nature or our ances­ tors. In the Shinto faith of Japan, kami are the spirits of aspects of nature and sometimes those who are deceased.

Photo: Ontario Spring Water Sake Company

Then, Estonians and Japanese also both enjoy fresh fish and a nice drink to fill our bellies and wind down. Beer is popular, but for harder stuff, there’s vodka in Estonia, and sake in Japan.

In North America, Estonian-

Still from Jari Pärgma’s “Oh, What A World” video.

Language and contribute to its development.” The educational system is becoming more informed, moving away from ­ the time before the 90s when, as Kadri Hein-Loik describes, deaf children were considered to have mental disabilities due to challenges in speech acquisi­ tion.

Beyond the educational s­ystem and academic studies, one can’t ignore the power of interpersonal communication and multimedia across Deaf communities. YouTuber Jari Pärgma performs Estonian Sign Language translations of songs like Kacey Musgraves’ “Oh, What A World” and Ariana Grande’s “thank u, next.” The shapes made by his hands are a conduit for the emotion of the lyrics. Love. Wonder. Confi­ dence and toughness for the latter song. And in case we ­ don’t know Estonian Sign Language, we can see it in his facial expressions.

We think so much about how to communicate the Estonian language verbally, but there is much for us to learn with re­ gard to sign languages, so that communication can take place between everyone. Commu­ ni­ cation, after all, is a cornerstone for meaningful relationships with our peers.

Canadian Ken Valvur has leaped fully into the Japanese side of things. In fact, you could consider him a diplomat of Japanese cuisine.

Valvur started small, opening a sushi takeout operation in Toronto in 1996, after working in finance for several years in Tokyo. This grew into Bento Sushi, a brand that rode on the wave of Japanese food’s in­ creased popularity outside of Japan. It’s now frequently named “North America’s se­ cond-largest sushi-brand”, and definitely is the biggest in Canada. You’ve probably seen Bento Sushi all over the Greater Toronto Area and other parts of Canada, including in grocery stores such as Real Canadian Superstore.

In 2007, Valvur sold Bento Sushi. Brewing sake became his next target, leading him to found Ontario Spring Water Sake Company (or Izumi Sake Brewery) in 2011. A few points underscore sake production at Ontario Spring Water Sake Company.

The sake is unpasteurized, to be served and sold to customers fresh. It is made with soft

New Digital Marketing Strategist hired As the International Estonian Centre project continues to grow and take shape in downtown Toronto, a new Digital Marketing Strategist has been hired.

Emily Baillie is a Digital Marketing Consultant & Professor with 15 years of experience in the marketing industry and on a part-time basis, Emily will lead the go-tomarket planning and execution of a digital communications strategy for the project.

Heili Toome, International Estonian Centre Inc. board chair noted that many ­excellent and qualified candidates applied for the position. “In Emily is a winning combination of being a seasoned marketing professional and many connections to Estonian culture”, said Heili, “Emily brings core competencies, experience, and a fresh perspective to the project. We’re simply delighted that she is joining the team!”

Emily is similarly enthusiastic, saying “I am thrilled to be part of a dynamic team that is working hard to shape the future of the Estonian community in Toronto, for Estonians in North America and further afield.This project will elevate all things Estonian to a new leveld, and I look forward to applying my marketing expertise to help the centre achieve its goals.”

Emily laughs about the seeming secret club that being Estonian brings with it: “It was an Estonian neighbour of my mother’s who connected me with the posting for this position. Estonians may be small in number,

but the tentacles reach wide!”

Emily is married to Kristian Puhvel who is a proud Estonian-Canadian from Mont­ real. Emily has travelled to Estonia and is very impressed with the depth and breadth of the cultural heritage and the digital-first society. Emily and Kristian live in Horseshoe Valley (located one hour north of Toronto) with their young daughter Lucy.

She teaches marketing courses at McMaster University and Humber College.

Through her consulting business Compass Content Marketing she has provided content and social media marketing services to a range of clients including MasterCard, Northern Ontario Travel, GlaxoSmithKline, Tourism Toronto and more. She is a member of the Canadian Marketing Association.

Please mark March 24, 2021 at 1900h ET in your calendar for our next Community Engagement Session where we’ll have some exciting news to share and provide updates on project progress, we’ll post the Zoom details to estoniancentre.ca site!

­ ater, painstakingly brought in w from the best sources in Ontario. Junmai rice and koji fungus (aspergillus oryzae) are used in the brewing process.

Don’t worry, though, it’s not too different than using starter for your rye bread.

The sake is based on long­standing tradition: the Miyasaka Brewing Company, which has been around in the city of Nagano for approximately 400 years, assisted Valvur when he began making the sake. Expert advice and equipment was brought in from Japan to the brewery’s location in Toronto’s Distillery District, where Gooderham & Worts whisky distillery once stood. In its place, Ontario Spring Water Sake Company brews 20,000 ­litres of sake each year, both to be tasted at its wooden tables and long bar, or from bottles sold at LCBO locations.

In autumn 2017, Valvur

joined the Board for British brand YO! Sushi, who pur­ chased Bento Sushi for 100 million Canadian dollars. QSR magazine has identified YO! Sushi as “the first restaurant in the U.K. to deliver sushi via conveyor belt.” With this pur­ chase, both companies intended to cooperate and expand further across North America.

More recently, the brewery has started to offer sake fla­ voured with lime; or even sake apple cider with hints of ginger and maple syrup – sake that’s respectful to Japanese practices, but is a truly Canadian fusion.

The sake has become a trusted brand by izakaya taverns in Toronto, rounding out their welcoming and hearty am­ ­ biance. In this way, the initial food and drink missions have united, with an Estonian at the helm, continuing to make it an unstoppable force on the food scene.

Keep in touch with project news • Visit our website for updates • Sign up for our monthly email newsletter • Follow us on Facebook: @EestiKeskus

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

77 acres along the Black River protected thanks to Marley family and The Couchiching Conservancy

shared president of the Couchiching Conservancy, Neil Gray. “There is still a strong desire to protect land along the Black River Wildlands. This is demonstrated by generous do­ nors such as the Marley family.

I would like to extend a huge thanks to the Marley family for their donation of land to the Conservancy”. This particular parcel helps fulfill the Conservancy’s long term plan of assembling large tracts of habitat. These corridors are es­ pecially important in letting species move freely throughout their ecosystem. We are very grateful to add the Marley prop­ erty to the land already protect­ ed along the corridor.

Story and History of the Property from the Marley family:

The Conservancy is celebrat­ ing its newest Nature Reserve, thanks to a donation by the Marley family!

Located 17km east of Washago, it is between the Adams Nature Reserve (10 km to west, protected in 2016), Taylor Nature Reserve (4.7km to the west, protected in 2020) and Ron Reid Nature Reserve (2.6 km to east, protected in

2017), the property has a direct connection to the Ontario Parks Queen Elizabeth II Wildlands Provincial Park (QEII) at the southern boundary. It is Anishinabewaki, Huron-Wen­ dat, Mississauga and Haude­ nosaunee territory.

Landscape and Species: • Typical mix of Canadian Shield granite rock with wet

Reet and Jaanus Marley

Leida and Roman Marley

wooded ravines; • Several small marshy areas that are defined by their button­ bush and meadowsweet shrubs; • Open rock outcrops are lushly covered in lichens and mosses with small cherry trees estab­ lishing themselves in the cracks and crevasses; • Scarlet Tanager, Baltimore Oriole and many more; • Moose, Black Bear and White-tailed Deer; • Otter, Beaver and Muskrats are commonly observed along the Black River; • Painted Trillium and many fern species are found along the riverbank.

The Black River Wildlands has been identified as a priority area for protection by the Conservancy due to the pres­ ence of Species at Risk, oppor­ tunities for protection and con­ nection to other conserved lands. This work is within the Conservancy’s Corridors Cam­ paign with includes the Carden Alvar which lies to the southeast. Donations to this Cam­ paign helps to power the Conservancy to carry out land owner discussions, moving a donation through the Ecological Gifts process and has supported the creation of this Reserve.

This project was made possi­ ble by a 100% donation by the Marley family to The Cou­ chiching Conservancy under the Government of Canada’s Eco­logical Gifts Program. This program provides enhanced tax incentives for individuals or corporations who donate eco­ logically significant land. The family has donated the southern parcel of 77-acres while retain­ ing the parcel north of the river with their family cottage on it.

“During this trying time of Covid, the Conservancy has had to adapt its work in many ways but there has been no change to the way our amazing members have continued to support the protection of natural habitats”,

When Leida Randsalu and Roman Marley were forced to leave behind their homes in Estonia due to the advancing Soviet Army in the fall of 1944, they found refuge in Sweden.

There they married and had a son, Jaanus. In 1951, they were welcomed as immigrants to Canada and had a second son, Toomas.

Once they had settled here, found jobs and bought a house in Toronto, it was important to them to have some property with more space and close to water. “A family needs land!” said Roman. In September 1962, he found an advertise­ ment for a 100 acre property with a river running through it.

He obtained a map and the fam­ ily got into the 1961 Pontiac and drove there. On that day a Boy Scout Troop was camping there. After talking with the boys and walking along the riv­ er, the property was to every­ one’s liking and just what was needed – trees, water, cliffs to climb and animal trails to walk along. Thus, in 1962, they pur­ chased 100 acres on the Black River for $900! Initially, they built a small cottage and as the family grew, an addition was built. They thought it was very important to have a place to run around, be in nature and be free.

Leida, Roman and their fam­ ily which now includes 5 grand­ children and 3 great-grand­ daughters have enjoyed many wonderful years on the proper­ ty. It is a great place to watch turtles hatching and laying eggs, follow the life cycles of butterflies, make maple syrup, observe the behaviour of foxes, beavers and moose, watch the night sky and listen to whippoor-wills, owls and cuckoos.

We have been able to enjoy the property in all seasons, al­ though the black flies and mos­ quitoes do make springtime dif­ ficult.

“So many of my childhood memories are of the cottage – baking bread outside with my grandmother in the woodfired oven, staging plays with my cousins where we weren’t both­ ering anyone with how loud we were, climbing to the top of the cliff and exploring forest depths, rolling in the snow from

11

On the wall…

(Continued from page 8)

We could see prints by Laarman in this light. However, more than being a mix of per­ spectives, his prints distill something we see with our eyes into their most simplified ­pieces. The clutter is removed.

Laarman depicted fairly stan­ dard subject matter for a cubist practitioner. Portraits, abstrac­ tion, and a few industrial images. There’s also one of a ­ cellist. Something about acous­ tic instruments appeals to cub­ ists despite their roundness.

How­ever, he also ventured out­ side of this style, covering more detailed rural Estonian scenes ­ of forests, swans, and crows on wooden fences. Artists aren’t stuck in one stylistic format, and truly, some ideas can’t be expressed unless you try out new tools and techniques.

There is a baker’s dozen of sections you can access on the virtual gallery, and when you click on one of these links, look out for the play and pause but­ tons, which start and stop the rotation of art in that section, as though you were walking around taking them in sequen­ tially.

You can see the virtual exhi­ bition at mart125.laarman.ee.

a winter sauna.” – Karin Marley “Our cottage is one of the places where I have developed a love and passion for nature throughout my life. It’s a place that’s calm, where we can dis­ connect and immerse ourselves in nature. But we chuckle a bit when people comment on how quiet it must be up there. At the Black River, surrounded by wetlands, the river and the for­ est, nature is never really quiet.

We’re glad to have a place that’s so loud with nature sounds, whether that’s the nighttime chorus of spring peepers, the red squirrels squab­ bling in the trees, poplar leaves rustling in the wind, or the phoebes feeding their young in their nest above my bedroom window.” – Elin Marley “Leida and Roman are no longer with us but we hope to continue enjoying the cottage for many years to come. For that reason, we have decided to donate about 9 tenths of the land to The Couchiching Conservancy so that it can be enjoyed by others and protected from development.” – Reet and Jaanus Marley “Preserving this piece of land will preserve my grandpar­ ents’ dreams from their time as new immigrants, and their love of the country that became their home.” – Karin Marley “I am so thankful to my grandparents for giving us this place, and proud that we can share part of our property with a community of like-minded na­ ture nuts.” – Elin Marley Information contributed by Reet and Januus Marley, Karin Marley and Elin Marley.

12

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

VEMU 9. tuluõhtuga tähistame 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest VEMU sõpradel on varsti põhjust peokleidid selga panna, kingad läikima lüüa ja virtuaalselt Tartu College’i saali koguneda: VEMU ÖÖTV toob teieni meie ­i gakevadise tippsündmuse, seekord virtuaalse VEMU tuluõhtu. 2020. aasta kevadel olime COVID-19 saabumisest veel nii suures segaduses, et tavapärane VEMU tuluõhtu jäi lihtsalt ära. Tänaseks oleme kohanenud ja omandanud uusi oskusi kultuuri­korral­da­ jatena: VEMU veebiprog­ ramm on vilgas ja mitmeke­ sine, publikuarvud kas­ vavad ja geograafia avardub – sünd­ mustel on osalejaid mitte ainult lähedalt, vaid ka kaugelt.

Loodame, et VEMU tuluõhtu toob kokku palju vanu ja uusi sõpru õilsa eesmärgiga toetada VEMU uue hoone rajamise olu­ list etappi – esialgsete, enam kui kümne aasta taguste ehitus­ plaanide kohandamist muu­ tunud nõuetele ja vajadustele.

2020. aastal asus VEMU meeskond koostöös Eesti disai­ nibürooga TMD läbi mängima VEMU tulevase püsinäituse ideid ja tehnilisi lahendusi – valmis esimene näituse makett, millest ilmnes, et ekspositsioo­ nipinda oleks hädasti juurde vaja. Nüüd töötamegi koos ­arhitekt Alar Kongatsiga võima­ like lahenduste kallal ja see on toonud lisakulusid. Nimetatud tööd on ka ettevalmistuseks ­rahakogumiskampaania uuele jõulisele perioodile. Usun, et meie kõigi soov on ühel päeval

näha vana hea Tartu College’i ja uue Rahvusvahelise Eesti Keskuse vahel kolmandatki eesti maamärki – VEMU uut ­ hoonet. On ju uue hoone esi­ mese etapi maa-alused tööd ­tehtud juba 12 aastat tagasi, mil toimusid ümberehitused Tartu College’i alumisel garaažikorru­ sel, arhiivihoidlas. Ka oleme viimase 12 aastaga kogunud 1,8 miljonit dollarit toetust uue maja rajamiseks, mille eest palju tänu kõigile lahketele ­ ­annetajatele.

Augustis möödub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. See ajalooline sündmus ei muutnud üksnes elu Eestis, vaid tõukas uude ajajärku ka väliseesti kogukonnad. Sündmustele elati ja aidati kaasa kõikjal, kus eestlasi elamas oli. Neid aegu tahamegi meenutada. VEMU ÖÖ TV ja Estonian Music Weeki eriporgrammi ,,30 aastat taasiseseisvat Eestit“ saab 23. aprillil 2021 kell 19.00-21.30 vaadata veebist. Mida pa­ kume? Peokõnelejaks on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mar­ ju Lauristin, kes tollastes sündmustes ise aktiivselt kaasa lõi. Prof. Lauristin räägib meile sellest, millisena paistavad 30 aasta tagused sündmused nüüd, kuhu on oma arengus jõudnud tänane Eesti ja milline võiks olla meie riigi, rahva ja eestluse tulevik.

Kuulata saab Kanada eest­ laste meenutusi neist murdelis­ test aegadest ja ka sündmustest siinsamas Torontos. Vaatame vanu filmilõike baltlaste mee­ leavaldustest ja kogunemistest

Kanadas. Muusikat teevad ja mälestusi jagavad laulva revo­ lutsiooni kangelased Ivo Linna ja Antti Kammiste. Näeme kroo­nikafilme Ivo Linna ja Alo Mattiiseni külaskäigust Kana­ dasse. Sündmuse ajal loosime osavõtjate vahel välja Tartu College 50 meeneid.

Pidulikku nostalgiatoitu val­ mistab meie kõigi poolt palavalt armastatud Ülle Veltmann.

Oleme kindlad, et pika koroo­ na-aasta jooksul olete kõik tema eestipäraseid hõrgutisi igatsema hakanud. Seepärast pakume Toronto elanikele võimaluse ­tellida take out toitu ja jooke, millele saab järele tulla Tartu College’isse päev enne tuluõh­ tut, 22. aprillil kell 17-20. Kui teil ei ole võimalik endal toidu järele tulla, tellige toit koju kul­ leriga (lisatasu eest, ainult Torontos). Ka alkohoolsed joo­ gid on lisatasu eest.

Tuluõhtule saate regist­ reerida alates 29. märtsist VEMU veebilehel vemu.ca või helistades Tartu College’i kontorisse telefonil 416 925 9405 esmaspäevast reedeni kell 9-16. Osavõtutasu on $150 koos toiduga (millele lisandub tasu kulleriteenuse ja alkoholi eest) või $100 ilma toiduta. Osavõtutasust $75 läheb VEMU uue hoone toe­ tuseks, selle eest saab toetaja tulumaksukviitungi. Osa­võtu­ tasu maksjatele saadetakse link ürituse jälgimiseks.

Jälgi reklaami: vemu.ca, eestielu. com. Küsimustega pöördu: piretnoorhani@gmail.com

Saagem tuttavaks: kinnisvaramaakler Triinu Lumi

kasvanud Eestis, Tallinna lähis­ tel ja viimased 24 aastat on elanud Kanadas. Triinu peres kasvavad 18-aastane tütar ja 20-aastane poeg.

Triinu on õppinud OREA (Ontario Real Estate Asso­ cia­ tion) Kolledžis ja on atesteeri­ tud kinnisvaramaakler Right at Home (RAH) Realty Inc büroos. RAH kinnisvarabüroo on asutatud 2004. aastal ja on üks suurimaid kinnisvarabüroo­ sid Toronto piirkonnas. Right At Home on aktiivne Habitat for Humanity toetaja ja ka Triinule on kogukonna aitamine väga tähtis. Oluline on tagada, et kõigil oleks koht, mida kutsuda koduks.

Triinu teenindab rõõmuga ka kõiki kaasmaalasi, kes soovivad Hamiltoni-Burlingtoni-Niagara piirkonnas kinnisvara osta, müüa või rentida. Vaba aega sisustab Triinu spordi ja fotograafiaga.

Eestis lisandub jätkuvalt ööpäevaga üle 1000 positiivse testi

Triinu Lumi on 44 aastane Kanada eestlane, kes elab Ontarios, Stoney Creekis.

Triinu on sündinud ja

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

PIRET NOORHANI

Terviseameti andmetel 18. märtsist lisandus Eestis viimase ööpäeva jooksul 1700 positiivset testi (analüüsiti 7706 koroonaviiruse testi).

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1039 inimesel. 809 uutest Harjumaa haigusjuhtu­ dest on Tallinnas.

Ida-Virumaale 166, LääneVirumaale 100, Tartumaale 59, Viljandimaale 49, Järvamaale 38, Pärnumaale 37 ja Saare­ maale 29 uut positiivset testi.

Raplamaale lisandus 26, Võru­ maale 21, Läänemaale 23, Jõgevamaale 19, Valgamaale 13, Hiiumaale 10 ja Põlvamaale 4 uut nakkusjuhtu. 67 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elu­ koht.

18. märtsi seisuga on terve­ nenud 64 690 inimest.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 150 844 inimesele, kaks doosi on saanud 53 987 inimest.

(Allikas Terviseamet)

NOORTE NURK

Muinasjutumaa keel kui varandus Kui oled Tartus, ei saa mitte minemata jätta Toomemäele.

Kas tuleb meelde, et seal par­ gis seisab 1983. aastast laial poodiumil J. Soansi ja A. Murdmaa kujundatud täies hiilguses eesti nimega mees, kepile toetudes, oma luuleri­ dadega?

2019. a Tallinnas, XXVII laulupeol „Minu arm“ esitati Pärt Uusbergi laulupeokantaat „Igaviku tuules“, mis algas ja lõppes mainitud monumendil olevate sõnadega ,,Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku ­ omale otsida.“ Need olid eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801 – 04.08.1822) luuletuse ,,Kuu“ armastatud luuleread.

Alates 1996. a. tähistatakse emakeelepäeva nii Eestis kui ka paljudes eesti kogukondades üle maailma eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni auks tema sünni­ aastapäeval 14. märtsil. Ta oli üks esimesi eestikeelseid kirja­ nikke, kes rõhutas eesti keele ilu ja rahvuslikku väärtust.

Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskeskkooli ja -Gümnaasiumi kümmekond õpilast kuulasid huviga õpetaja Kai Kiilaspea vestlust noorest eesti luuletajast Petersonist, kes oma haigust trotsides matkas Riiast Tartusse, et osaleda Tartu Ülikooli õpin­ guis usuteaduskonnas ja kirjutas eestikeelseid luuletusi. Õpetaja pani noori mõtiskle­ ma keele ja emakeele mõiste üle. Kaob keel, kaob rahvas – see on nii mõtlemapanev just väikerahvaste puhul. Eesti keel on varandus eestlastele. Inglise keelt räägivad paljud, aga eesti keelt ainult umbes miljon ini­ mest.

Millal tuli sõna ,,emakeel“ esimest korda kasutusele?

Valve-Liivi Kingisepp, emeriit­ dotsent, keeleteadlane avaldas emakeelepäeva artiklis täpse vastuse. 16. septembril 1603. a. kasutas Tallinna Püha Vaimu kiriku diakon Georg Müller oma jutluses sõna ,,emakeel“, millega saaks appi kutsuda ja tänada jumalat eluheaduse eest.

Eesti keele tunnis oli huvi­ tavaid fakte ka Oskar Lutsust ja ,,Kevadest“, mida algselt ei soovitud isegi kirjastada. 1912. a. saadi koolilugudele kirjastaja ja menu oli suur. Nagu best­ seller tänapäeva mõistes, nagu ,,menuk“ uudissõnana.

Noored said tunni lõpus kuulata ka ,,Eesti Laul 2021“ ­ ingliskeelset võidulaulu ,,The Lucky One“ Uku Suviste esitu­ ses. Varasematel aastatel on ol­ nud ka eestikeelseid võidulaule, nagu ,,Kuula“, ,,Rändaja“, ,,Tii“, ,,Kaelakee hääl“ jmt.

Kaob keel – kaob rahvas.

Loodame, et see mõttetera on meil kõigil peas ja silme ees.

Kas tuleb tuttav ette rahvus­ vahelises keeles?

Cannot the tongue of this land, In the wind of incantation, Rising up to the heavens, Seek eternity?

Emakeeletundi nautis EDA OJA

Kristjan Jaak Peterson (14.03. (vkj 02.03.) 1801- 4.08. (vkj 23. 07.)

1822) Tartu Toomemäel tuletab möödujaile meelde: ,,Kas siis selle maa keel….“.

Foto: K. Kiilaspea

Nr. 11

märkmik

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Õnneliku ohkega…

Riina Kindlam

(Algus lk. 6)

taimede ja loodusega. Oma sügava filosoofilise arusaamaga kirjeldas ta ennast kui kuristiku­ lille, kui raudteelille. Ta voolis looduselemendid poeetilisteks kujunditeks.

Kassil on kasukas, pealkirja küsimus viitab lume alla korduvalt jäävatele kevade esimestele sibultaimede õitele. Fotol on Saaremaal 15.03 tabatud ärkajad-tärkajad, maadligi on märtsikellukesed, (snowflakes, Leucojum).

Foto: Keskkonnaagentuuri palgeraamat ehk veispuuk ehk Facebook

Kuidas nad ellu jäävad?

Jooksed lillepoest kähku autosse, kaisutades paberisse mähitud lillekimpu nagu vast­ sündinut. Nende kroonlehed võivad ju kergesti saada kül­ makahjustusi. Aga on ka teist masti lilli, pealtnäha sama haprad, kuid neil on väike saladus. Külma aitavad taime­ del trotsida taimemahlas leiduvad erilised külmumis­ vastased valgud (proteiinid) ehk – bioloogilised ANTI­ FRIISID, antifreeze proteins (AFP). Need takistavad jää­k­ristallide moodustumist ning piiravad nende suurust ja kasvu. See kaitseb taimerakke kahjustuste eest.

Antifriisi teame igapäevaselt pigem seoses oma sõiduautode­ ga kui külmakindlat jahutusve­ delikku, mille külmumistem­ peratuur on veega võrrelduna madalam. Antifriiside valmista­ miseks segatakse enamasti destilleeritud vesi mingisuguse ­ alkoholiga. See on justkui esi­ mestest lilledest väga kauge maailm, aga inimene jõudiski alles suhteliselt hiljuti taimede saladuste ja nutikuseni. „Krõbedama külma saabudes võivad kaotada taimed küll aju­ tiselt oma jäikuse ja pikali maha vajuda, kuid sisuliselt jäävad nende koed siiski ter­ veks. Nii saavadki need tem­ peratuuri tõustes erilise vaevata toibuda. Taimede täpne külma­ taluvus on liigiti erinev,“ annab teada Eesti Rahvusringhäälingu huvitav Novaatori nimeline tea­

„Me oleme ikka veel siin!“ kostus naabermaja valgeks väljaks muutunud peenrast. „Tekk visati juba kolmandat korda peale, aga me oleme kannatlikud ja mis pea­ mine – visad! Päris ära me ei külmu, päästerõngaks on looduslik antifriis,“ sosistavad Tuulemaa tänava lumikellukesed, (snowdrops, Galanthus nivalis).

Foto: Riina Kindlam

dusuudiste portaal (www.novaa­ tor.err.ee).

Samas võiks küsida, miks teatud taimed üldse nii vara õitsevad? Seda, et varajased ­ taimed kasutavad juhust rüübata rohket valgust enne, kui puud nende kohal lehte lähevad, on loogiline järeldus, mis vastab tõele. Aga enamik taimi vajab ka putukate abi tolmlemisel.

Väga palju neid lume kohal ei lendle, küll aga tiirutavad nad juba nt lumikellukeste loodus­ likel kodumaadel Türgis, Kau­ kaasias ja mujal. Niisiis on varajane õitsemise aeg ja võsu areng neile sisse kodeeritud ehk talletatud nagu ka eelmisel kasvuperioodil nende sibulasse (keldrisse) talletatud toiduvaru. „Aiataimena paljuneb lumi­ kelluke enamasti vegetatiivselt sibulatega, sest Põhja- ja KeskEuroopas lumikellukestel kui siin mittelooduslikel taimedel puudub tolmeldaja. Küll aga on lumikelluke looduslikes kasvu­ kohtades putuktolmlev taim,“ selgitas Tallinna Botaanikaaia taimeteadlane Urmas Laansoo.

Mitte ainult sellised lume­ proovis ellujääjad taimed ei ­tooda jää struktuuri korrastavaid polüpeptiide, vaid seda teevad ka teatud bakterid, seened ja loomad. Üha rohkem on tõendeid näiteks selle kohta, et külmumisvastased valgud ehk AFP-d suhtlevad imetajate (mammals) rakumembraanide­ ga, et kaitsta neid külmakahjus­ tuste eest.

Kas Eesti loodus huvitab ja kõnetab – kutsub lähemalt uuri­ ma ehk „läheb korda“ – ei jäta ükskõikseks? Sel juhul on rõõm edastada teadet, et nüüd olevat kõik (või vähemalt suurem osa) Eesti loodust ja elurikkust puudutavat põnevat ja harivat informatsiooni ühes kohas, sest valmis on saanud Keskkonna­ agentuuri värske looduse teema­ portaal Loodusveeb (www.loo­ dusveeb.ee/et). Kohtume seal!

Või lumisel peenral, metsa ­kevadisel üleujutusalal või putu­ kaväilal. Oo, mis uus mõiste!

Väil on läbisõidutee. Putu­ ka­ väila kavandatakse PõhjaTallinnasse Kopli (rongide) kaubajaamast Stroomi rannani. ­ Kõigepealt putukad, siis ini­ mesed (kergliiklejad) ja siis ­alles tramm.

Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee.

Me seisime raudsel sillal.

Sinu ees oli raudne tee.

Aeg raputas aardeid mu ette.

Sinu ees oli raudne tee.

Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee.

Kõik mu aegade aarded on hallid.

Jumet pole ka jumalatõel.

Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel.

Dokfilm on huvitatult lahen­ datud, sest ei ole jälgitud kro­ noloogilist lähenemist luuletaja elule. Filmi vestja Enn Lille­ mets peatub oma vaimse õpetaja elupaikades Tartus, Pärnus, Pühastes, Jõgeval, jutustades lugusid luuletajast ning tema ­ ­eakaaslastest kirjandusinimes­ test. Filmis on ajastu iseloo­ mustamiseks näidatud fotosid ja käsikirju, (loodus)maastikke Betti Alveri luule esitamisel, Ott Kangilaski illustratsioone luulekogule ,,Tähetund“ (1966).

Filmis esinevad poeedid Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat oma meenutuste ja luulevaliku­ ga. Muusikaliseks meelestajaks on kandlemängija Tuule Kann, kes toob filmi sobivaid ja luule­ ga ühendavaid Johann Sebastian Bachi ja Rudolf Tobiase heli­ motiive.

Tund Betti Alveriga möödus välgukiirusel tema ajatu ja ajali­ ku poeesiafilmi kütkes. Ekraani vahendusel jätkus videovestlus filmi teemadel VEMU peaar­ hivaari Piret Noorhani ja kirjan­ dusteadlase Sirje Kiini kaasabil.

Huvitav oli tõdeda, et ühel filmivaatajal olid Torontos oma kodualbumis fotod Betti Al­ verist kui perekonnasõbrast.

Vesteldes selgus, et Sirje Kiini lemmikluuletuste hulka kuulub Betti Alveri ,,Tulipunane vih­ mavari“, mida Eesti kooli­ noored teavad peast ette lugeda.

Alveri poeetilist riimilist luulet on raske olnud tõlkida teistesse keeltesse, poeeme on tõlgitud rohkem.

Hingede kriuksudes on luu­ leuks sulgumas. Meenutuseks viin teid kõiki mõttes Tallin­ nasse 2019. a üldlaulupeole, kus ühendkooride võimsa lauluna kõlas helilooja Gustav Erne­ saksa ,,Kuulajale“ Betti Alveri sõnumiga: ,,Su elus kumiseb kaasa tulevik, minevik, olevik, aegade armas kannel, sina ­õnnelik, õnnelik, õnnelik!“ See oli minu ülikooliaastate meelis­ luuletus Betti Alveri sulest.

Et tuua huvilisteni haaravaid vestlusi ja filme interneti kaudu, on VEMU virtuaalprogrammi

13

ALPAKA pakub sooja ka kevadel Meie poed pärast piiranguid taas avatud

ALPAKASHOP CF Sherway Gardens, Toronto Tel. 514 562 3040; sales@alpakashop.ca

CF Rideau Centre, Ottawa Tel. 438 778 6222; sales@alpakashop.ca

CF Laval, Montréal Tel. 438 778 6222; sales@alpakashop.ca

CF Fairview Pointe Claire, Montréal Tel. 438 778 6222; sales@alpakashop.ca

Kevadpakkumised -30–50% Luksuslik, vastupidav ja haruldane: alpakade soojast ja pehmest villast valmistatud sallid, mütsid, kampsunid jpm.

WARMEST OF EMOTIONS by ALPAKA! 100% sure and safe – curbside pickup

www.alpakashop.ca

S P ORT

Karel Tilga tegi hiilgava tulemuse seitsmevõistluses Karel Tilga võitis eelmisel nädalavahetusel USA-s Fay­ etteville’is toimunud üliõpilas­ liiga NCAA finaalvõistlusel seitsmevõistluses kuldmedali võimsa isikliku rekordiga 6264 punkti! Märtsi alguses toimunud Euroopa sisemeist­ rivõistlustel oleks selline punktisumma andnud hõbe­ medali.

Georgia ülikoolis õppiv Tilga püstitas koguni kuuel alal isik­ liku rekordi.

Tilga senine isiklik rekord oli 6019 punkti, uue tulemusega tõusis ta Eesti kõigi aegade ede­ tabelis 12. kohalt neljandaks.

Vaid punkti kaugusele jäi Maicel Uibo (6265), ees on ka Mikk Pahapill (6362) ja re­ kordimees Erki Nool (6374).

Maailma hooaja edetabelis tõusis Tilga Mayeri ja Ilja Škurenjovi (6269) järel kolman­ daks. (D/EE)

võimalik toetada veebilehe ­k audu: https://www.canada­ helps.org/en/dn/56403 ​ Lõpetuseks sobivad Betti Alveri ajatud mõtted: ,,Kõike võib tahta, karta ja loota, seda mis tuleb, mitte keegi ei oota…“ 23. aprillil on kavas VEMU tuluõhtu väga huvitava vir­ tuaalse programmiga. Uute kohtumisteni helesinisel ekraa­ nil!

EDA OJA

Gorbatšovi arvates rikuti N. Liidu lagunemisega rahva tahet Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov leiab, et 30 aastat tagasi toimunud referendum Nõukogude Liidu säilitamise üle oli vajalik ja õiglane ning liidu lagunemine oli kogu rahva tahte vastane. „Referendumi tulemused ei olnud mitte ainult huvitavad, vaid üllatavad: enamik nõu­ kogude inimesi avaldas arva­must Nõukogude Liidu säilitamise poolt,“ vahendas uudisteportaal Delfi Gorbatšovi Interfaxile ­antud arvamust.

Gorbatšov tuletas meelde, et just selle referendumi alusel ­toimus Novo-Ogarjovo protsess liidulepingu väljatöötamiseks: „Projekt oli täielikult etteval­ mistatud ja 1991. aasta 20. au­ gustil oleks see pidanud allkir­ jastatama, aga selle lepingu allkirjastamise nurjas riikliku erakorralise olukorra komitee putš.“ 1991. aasta 17. märtsil toi­ mus Nõukogude Liidus referen­ dum, millel küsiti, kas toetate N. Liidu säilitamist võrdõigus­ like suveräänsete riikide ja vabariikide uuendatud föderat­ sioonina. Poolt hääletas 76,43% valimas käinutest.

Balti riigid referendumist osa ei võtnud. Sama aasta 3. märtsil toimus Eestis oma referendum, kus küsimus oli: kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseis­ vuse ja sõltumatuse taastamist?

Poolt oli 77,83% vastanutest.

(D/EE)

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

AMATÖÖR ARUTLEB… Põhimõttekindel mees Marko Mäetamm, rahvus­vaheliselt tunnustatud kunstnik Lugu ilmub siin tänu autori ja edasi.org lahkele nõusolekule Olen väga põhimõttekindel inimene. Kui ma midagi olen otsustanud, siis nii on. Ja ma ei otsusta mitte mingisuguse uitmõtte või emotsiooni ajel, vaid ikka pärast pikka ja põhjalikku kaalumist. Et mis on kõnealuse asja plussid ja miinused ning mida see mis­i­ ganes miski endaga kaasa toob. Näiteks kui võtta endale koer. See pole mingi niisama asi. Eriti veel, kui sa ei ela majas, vaid korteris. Ja eriti veel, kui sul juba on kass.

Selline asi ei sobi kusagile!

Korteris ei ole koera koht!!

Aastaid on lapsed meile koe­ ra tahtnud võtta, aga minu poolt on tulnud alati üks ja seesama kindel põhimõtteline ,,ei“.

Nüüd pole lapsed enam mingisugused väikesed lapsed ja teavad ise, mis on hea mõte ja mis mitte. Mingisuguseid ebamõistlikke nõudmisi ei esita nad juba ammu ja seetõttu ei pea ma ka enam nii väga põhimõttekindel olema. Võib veidi lõdvemaks lasta. Aga nagu elus ikka – piisab sul ennast vaid hetkeks lõdvaks lasta kui…

Loen mina ühel õhtul mõnu­ sasti köögidiivanil raamatut, kui ilmuvad meie lapsed. Jäävad mu ette seisma ja ma saan kohe aru, et nad tahavad minult ­midagi. Mul on raamatus paras­ jagu väga huvitav koht ja teen, nagu ei näekski neid. Muidugi saavad nad sellest aru, et ma niimoodi teen ja seisavad edasi.

Ja muigavad imelikult. Muiake muiake, ega sealt midagi head ilmselt ei tule. Aga no OK. Mina: ,,Ma loen!“ Nemad: ,,Võõtame koooeeera.“ Mina: ,,Nalja teete! Mis koera?“ Nemad: ,,Sõbrannal on puudlil pojad ja väga nunnud, võtame ühe endale!“ Mina: ,,Puudli?!“ Nemad: ,,Jah, puudli. Keskmise suurusega. Musta!“ Mina: ,,Meil on kass.“ Nemad: ,,Kassil ongi üksi igav!“ Mina: ,,Arvate või?“ Nemad: ,,Jaaa!“ Lapsed tajuvad selgelt, et ma ei viitsi väga süveneda ja haistavad võimalust. Järgneb

Kultuurikeskuse idee Tartu südalinna tekitab vaidlusi Riikliku tähtsusega kultuu­ riobjekti rahastusele kandi­ deeriv Tartu südalinna kul­ tuurikeskus on põhjustanud tartlaste seas vaidluse, kas kesklinna park on keskuse jaoks õige koht. Ühel pool on allkirju koguv petitsioon pargi loodusliku keskkonna

pikem põhjendus, miks just puudel ja miks meil seda just nüüd oleks hea võtta ja kui toredad on selle pesakonna esi­ ­ vanemad ja nii edasi ja nii edasi. Kuni ma mingil hetkel, ja tuleb tunnistada, et silmi raama­ tust tõstmata, ühman midagi, mis kõlab nagu nõusoleku moo­ di, kuigi otseselt midagi sellist ma ei ütle. Oma arust. Laste arust just ütlen, sest emale ütlevad nad õhtul, et issi oli nõus.

Paaril järgmisel päeval me sellest ei räägi ja olen täiesti kindel, et me ei räägigi sellest rohkem, sest no mis koera me siia korterisse ikka võtame?

Pealegi on meil ju kass.

Paaril järgmisel päeval käib koerateema läbi mõnel üksikul korral, aga niimoodi põgusalt.

Aga niimoodi põgusalt on see teema varemgi läbi käinud, see­ ga ei näe ma selles erilist ohtu.

Mingil päeval on lapsed organiseerinud meile ühis­ ­ külastuse kõnealuse koerapere juurde. Niisama, et näha, kui nunnud need koerapojad siis ­ikkagi on ja milline näeb välja nende ema.

See külaskäik ei kohusta mõistagi millekski, samas oleks ju päris huvitav ka, millised need puudlikutsikad siis on ja kui suur näeb välja täiskas­ va­ nud peast üks keskmine puudel.

Selgub, et lapsed on seal käinud korduvalt ja üks kut­ sikatest olekski justnagu juba välja valitud. Selline kõige ­ilusam ja nunnum.

Koerapoegi on kokku viis või kuus või seitse ja kõik täiesti ühesugused nunnud, nii et mina ei tee nendel küll mingit vahet.

Koeraomanik ja meie lapsed aga näivad tegevat ja meile demonstreeritakse seda n-ö meie koera. Ilus on ta küll. Mustad ümmargused silmad karvases näos, kena läikiv must nina, nummid lopakad kõrvad kahel pool pead ja kõver saba. Ja must nagu öö, nii et kui ta sülle võtad ja kui sul on seljas ka midagi musta, siis koera prak­ ­ tiliselt ei näegi. Hambad koera nunnus roosas suus on teravad nagu nõelad, nii et pole raske ette kujutada, mis jääb või õigemini ei jää järele meie ­ jalanõudest või üldse kõigest, kui see elukas meie ilusas 76 ruuduses korteris omapäi peaks jäetama. Või noh, peaaegu omapäi. Päris omapäi ta sinna kuidagi jääda ei saa, sest meil on ju kass. Huvitav, kuidas nad kassiga ikka läbi hakkavad

kaitseks, teisalt ütleb linn, et pargikeskkonda ehitis ära ei riku.

Südalinna kultuurikeskuse ehk SüKu katuse alla on plaanis tuua Tartu linnaraamatukogu ja riigile kuuluv Tartu kunstimuu­ seum. Linnavalitsuse sõnul saab hoonet ehitada, säilitades pargi­ keskkonna, petitsiooni algata­ nud tartlane Anna Aljanaki seda ei usu. Petitsioon ,,Peatada kesklinna pargi maharaiumine“ ­ on nelja päevaga kogunud ligi

Nr. 11

Lahkus perekonnasõber

Benita Mullaste Kaastunne ANNA-LYLE ja SYLVIALE Mälestavad INGI-MAI, LILLU ja ERIK

Mälestame kurbuses

s­aama…? Ja kes temaga väljas käima hakkab…?

Taban ennas mõtlevat nii, nagu see olekski juba meie koer. Lapsi vaadates tundub, et nemad mõtlevad juba ammu nii ja millegipärast paistab ka mu naine sedamoodi mõtlevat, arvestades millise näoga ta seda n-ö meie koera vaatab. Õnneks täna midagi otsustama ei pea, pojad peavad olema vähemalt kuu aega veel oma ema juures ja nelja nädala jooksul võib juh­ tuda nii mõndagi. Küllap tuleb kõigil ikka aru pähe.

Kuu aega hiljem istub see pesakonna kõige nunnum koer meie elutoas ja tõenäoliselt mõtleb, kes on see õudsete kol­ laste silmade ja teravate kolm­ nurksete kõrvadega loom, kes teda diivani seljatoe pealt põl­ gusega jälgib. Esikus lösutab kaks kilekotitäit PET CITY-st ostetud koerakraami – palle, närimiseks mõeldud kondi moodi asju, erikujulisi piiksu­ ­ vaid ja krabisevaid mänguasju, mingi nöörist punutud moo­ dustis, ilmselt samuti närimi­ seks, suur pehme pesa, söögi­ nõud ja mitu hiiglaslikku kotti koeratoitu. Kõik need aastad köögiukse kõrval paiknenud kassi sööginurk on kolitud põrandalt köögikapi peale, et koer sellele jumala eest ligi ei pääseks, sest see solvaks kassi ja võtaks ära tema turvatunde.

Nüüd, nädal aega hiljem, võib liialdamata öelda, et elu meie 76 ruutmeetrises korteris on tundmatuseni muutunud.

Korter on ka muutunud. Ja kass on muutunud. Küll mitte füüsi­ liselt, aga päris sama kass pole see enam kindlasti. Ka koer on muutunud. Kiiremaks, nahaalse­ maks, tüki suuremaks ja märga­ tavalt osavamaks ka. Aga nunnu on ta ikkagi. Vaata, et võib-olla isegi veel nunnum kui enne.

Mina olen aga ikka sama põhimõttekindel mees edasi.

Benita Mullaste’t Avaldame kaastunnet ANNA-LYLE ja SYLVIALE ANNE ja GEORGE perega

Mälestame kurbuses kauaaegset tuttavat

Oudi Lillioja VAIKE KÜLVET EDA LOO

Kindral Johannes Kert saadeti viimsele teekonnale Endine kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem kindralleit­ nant Johannes Kert saadeti 14. märtsil toimunud leina­ta­ litluste ning kaitseväeliste ­austusavaldustega viimsele teekonnale.

Matusetalitus algas Tallinnas Jaani kirikus leinatalitusega pere ja nende poolt kutsustud lähimate sõprade ringis. Oma­ poolsed hüvastijätukõned pida­ sid talitusel Johannes Kerdi tütar Mirjam Kert, president Kersti Kaljulaid ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin ­ Herem.

Pärast leinatalitust tõsteti kindral Kerdi sark Vabaduse väljakul suurtükilafetile, mis liikus läbi linna kaitseväe kal­ ­ mistule.

Teel kalmistule peatus sark

kaitseväe peastaabi territooriu­ mil, kus kaitseväelased, kaitse­ liitlased ning liputoimkonnad avaldasid lahkunud kindralile au. Seejärel liikus sark kait­ seväe kalmistule, kus kindral­ leitnant Johannes Kert mulda sängitati.

Kell 15.20 kõlasid lahkunud kindrali auks 122-millimeetriste haubitsate aupaugud.

Kaitseväe väeosades ja Kait­ seliidu malevates heisati riigi­ lipud leinalippudena päikese tõusust päikese loojanguni.

3. detsembril 1959. aastal sündinud kindralleitnant Johan­ nes Kert lahkus tänavu 4. märt­ sil. Kindral Kert oli Kaitseliidu ülem 1993-1996 ja juhtis kait­ seväge 1996-2000 aastani.

(KVPST/EE)

4000 allkirja.

Aastate jooksul on asukohana arutatud ka Atlantise piirkonda, kuid seal on linnamaad keskuse jaoks liiga vähe. Samuti on teh­ tud ettepanekuid tuua kunsti­ muuseumi uus hoone Eesti Rahva Muuseumi kõrvale.

Kas südalinna keskust riik rahastada otsustab, peaks selgu­ ma lähikuudel. Keskuse maksu­ mus oleks ligi 60 miljonit eurot.

(ERR/EE)

Foto: mil.ee

14

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Alates 15. märtsist on leevendatud koroonapiiranguid. Nüüd on lubatud kirikutesse jumalateenistustele kirikuliste hulk, mis ei ületa 15% kirikusaali mahutavusest. EELK Toronto Peetri kirikusse tohime seega vastu võtta korraga kuni 45 inimest.

Pühapäevastele jumalateenis­ tustele tulla soovides enam eelnevalt registreeruma ei pea.

Eelregistreerimine on vajalik Suure Reede ja Ülestõusmis­ püha jumalateenistustele. Ko­­ guduse kant­ selei emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või telefonil 416 483 5847 Kui soovite, et toome Teile armulaua annid koju, palun tea­ tage eenimetatud kontaktidele.

Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MUALAUAGA. Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Reedel, 2. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 4. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­MALATEENISTUS AR­­MU­ LAUAGA. Kirikusse tuleme vaid siis, kui oleme terved.

Kirikus olles kanname maski ja hoiame 2-meetrist füüsilist distant­si.

Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

S P ORT

Eerik Haamer tõusis teivashüppes Eestis teiseks Eesti teivashüppaja Eerik Haamer ületas eelmisel ­nädalal Arkansase osariigis Fayetteville’is toimunud USA üliõpilaste kergejõustiku sise­ meistrivõistlustel kolm korda isiklikku rekordit ja tuli nel­ jandaks.

20-aastane eestlane oli tänavu talvel ületanud 5.45, kuid Fayetteville’is sooritas ta õnnestunud esimesed katsed 5.30, 5.40 ja 5.50 peal.

Eesti kõigi aegade siseedeta­ belis möödus ta sellega Erki Noolest (5.50) ja jääb alla vaid Valeri Bukrejevile (5.65).

Väljas on Bukrejev hüpanud 5.86 ja Nool 5.60. Haameri parim tulemus välitingimustes on 5.35. (ERR/EE)

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 21. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jeesus on Tee, Tõde ja Elu”.

Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALATEENISTUS. Jut­lus pastor Timo Lige: „Jeesus on Teeniv Kuningas”. Muusika TEBK ansambel.

Reedel, 2. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE VIRTUAALNE MUUSIKALINE PALVUS-MÕ­ TISKLUS. Sõna ja muusika Timo ja Monika Lige. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 4. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Jeesus on Ülestõusmine ja Elu”. Muusika TEBK virtuaalkoor.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Suure Reede ja Ülestõus­ mispühade jumalateenistuste lingid on alates vastavatest kuupäevadest üleval ja ligi­ pää­ setavad ka Eesti Elu veebilehe (eestielu.ca) kaudu.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Kannatuse pühapäev Paastuaja 5. pühapäev kõneleb meile kannatusest ja juhtsalmiks on Jeesuse sõnad: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teeni­ da ja anda oma elu lunaks ­paljude eest!“ Mt 20:28 Pandeemias vaevlev maailm on lisaks nakkusest tuleneva tervisekriisiga silmitsi ka vaimse tervise kriisiga. Üha rohkem inimesi ei suuda vastu pidada kuhjuvale ja meeli ahistavale masendusele. Seega oleme olukorras, kus peame tunnistama, et lisaks tõhusatele vaktsiinidele vajame ka üha rohkem vaimset tuge.

Inimene on läbi ajaloo ot­ sinud taolistel aegadel abi reli­

Veebruaris sündis Eestis 993 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti veebruaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 993 sündi, neist 484 tütarlast ja 509 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 16 paari (neli paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja viis sega­ paari). Tallinnas registreeriti 329 sündi, Harjumaal 154, Hiiumaal 6, Ida-Virumaal 68, Jõgevamaal 12, Järvamaal 19, Läänemaal 13, Lääne-Virumaal 38, Põlvamaal 25, Pärnumaal 51, Raplamaal 27, Saaremaal 27, Tartumaal 140, Valgamaal 14, Viljandimaal 39 ja Võru­ maal 31 lapse sünd.

Tüdrukute nimedena olid eelistatud Sofia, Eliise, Marta, Roosi, Emma, Eva, Lenna ja Maria ning poiste nimedena Henri, Kristofer, Gregor, Mak­ sim, Mark, Robin, Stefan, Hugo ja Markus.

Veebruaris sõlmiti 260 abielu, neist 36 notarite ja 8 vaimulike poolt. Lahutati 167 abielu, neist 27 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1464 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 955 sündi, 1265 surma, 548 abielu ja 193 abielu­ lahutust. (SiMPT/EE)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE

gioonist. Pealiskaudse ülbusega peavad usuvastased usklikke naiivseteks unistajateks, kes rat­ sionaalse tegutsemise asemel palvetavad kellegi nähtamatu poole. Võib-olla on nad ise ka pettunud enda taolises lihtsa­ meelses uskumise viisis. Tege­lik usk pole lihtsalt põliste usu­ kommete järgimine ja iidsete pühade lugude meenutamine.

Usk on elulaad, hingeline val­ misolek ka ootamatult keeru­ liste olukordade läbi- ja üleela­ miseks. Sellise usuni kasvamine nõuab vaieldamatult alandlikku kannatlikkust.

Usk annab võime näha en­ nast ja oma häda tillukese osakesena suurest tervikust, aja ja ruumi piire ületavast Jumala loodud igikestvast korrast. Usu valguses omandab kaos, mis muidu lööks meid hirmu pime­ dusega, mööduva ja üleelatava nähtuse piirjooned. Igavikku ot­ sides omandab inimene vabas­ tava ja lunastava ajalikkuse taju – äratundmise, et häda ja vilet­ sus on mööduv ning üksnes Jumala armastus on igavene.

Sekulariseerunud maailmas tundub vahel, et neid, kes usust tõelist tuge leiavad on vähe. Nii

see tegelikult ei ole. Uskmatuid on usklikega võrreldes kaduv­ väike osa inimkonnast. Maailma 7,58 miljardist elanikust kuulub üksnes üheksa suurima usundi järgijate hulka 6,92 miljardit inimest. Neist 2.2 miljardit on kristlased.

Seega tasub ülemiselt riiulilt või kapinurgast vanaema Piibel uuesti üles otsida ja rohtu kasvanud kirikutee uuesti käida­ vaks tallata. Seda võib tarvis minna, sest inimtarkusele ra­ jatud maailm võib meid veelgi üllatada mõne nii targa hädaga, mille üleelamiseks vajame elule alust, mis iial ei kõigu.

Jeesus ütles: ,,Kas te pole lugenud seda kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlb­ matuks – seesama on saanud nurgakiviks!?“ Mk 12:10 Kõigeväeline Jumal, Sa andsid oma Poja inimeste kätte, kes Ta tapsid. Andesta meile vastuhakk Sinu seleta­ matule armastusele ja luba meil osa saada päästest, mille Sina oled maailmale kinki­ nud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen!

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

B.M., LL.B.

Tellimine saata

Advokaat—Notar

EESTI ELU

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

Tellige EESTI ELU!

Andres Raudsepa poolt pildistatud ja juubeliks kingitud foto

Tänuavaldus

Leivati pihtimus seoses tema 80. sünnipäeva ülistuste puhul

Mis on kõige ilusam sõna sinu emakeeles/ emakeeltes ja miks just see sõna?

Emakeelepäeva puhul küsisin oma eesti keele õpilastelt, mis on kõige ilusam sõna nende emakeeles või emakeeltes.

Teema kasvas nagu lumepall ja olen selle nädala jooksul saanud väga palju erinevaid sõnu paljudest maailma keel­ test. Sellepärast mõtlesingi teemat põhjalikumalt uurida ja palun vastata sellisele küsi­ musele: „Mis on kõige ilusam sõna sinu emakeeles/ema­ keeltes ja miks just see sõna?“ Küsimus on suunatud igas vanuses inimestele kõikjal ­maailmas, kelle üheks emakee­ leks või suhtluskeeleks on eesti keel või kes õpivad eesti keelt.

Näide: Minu 10-aastane kol­ mekeelne tütar vastas nii: „Eesti keeles ‘emme’ ja saksa keeles

Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mit­teametlik kohtumine Krim­ mi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edas­ tamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteeri­ mise kohta.

‘Papa’“, aga seejärel täiendas oma arvamust: „Minu emakee­ les, eesti keeles meeldib mulle väga ‘liblikas’, sest see sõna heliseb, kuna seal on kaks ­ L-tähte ja need L-tähed on nagu suured tiivad, mis kannavad teda õhus ning viivad mind laulmise mõttele ka. Minu isa keeles, saksa keeles ‘die Liebe’armastus, sest mu peres on ar­ mastus ja ma armastan väga loomi. Minu maa keeles, prant­ suse keeles ‘magnifique’- suure­ pärane, sest see kõlab nii la­ hedalt, see -gn- seal keskel ja prantsuse keel on ka suure­ pärane.“ Saatke oma emakeele kauni­ mad sõnad palun meilile msy­ tiste@live.de, lisage juurde ka oma vanus. Jagan Teiega kind­ lasti ka tulemusi.

Suur aitäh juba ette kõigile osalemast!

Heade soovidega MAILIS SÜTISTE-GNANNT Eesti keele huvilised Prantsusmaal

Pärast kohtumist tegi Eesti koos samameelsete ÜRO Jul­ge­ olekunõukogu liikmesriikidega avalduse pressile, milles juhiti tähelepanu istungi propagan­ distlikule sisule ja lükati ümber Venemaa valeinfo.

Krimmi annekteerimist tauni­ va ühise pressiavalduse tegid üheskoos Ameerika Ühend­rii­ gid, Austraalia, Belgia, Bulgaa­ ria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik.

(VMPT/EE)

Teade Eesti Elu kontor on üles­tõusmispühade ajal suletud reedel, 2. ja esmaspäeval, 5. aprillil.

Armas lugeja, olete õigustatud küsima ,,Kuidas on see võima­ lik, et Leivat, kes iseloo­mustab ennast tüütuseni malbeks Hiidlaseks, lubab Eesti Elul upitada teda paremini kui Hollywoodi tähe avalike suhete spets?“ Vastus: ,,Liht-labane edevus!“ Veel: ,,Miks Leivati puudu­ jääke, nõrkusi ja vigu ei toodud välja? Nendest saaks sama pika loo, kui neist, mis ilmusid.“ Leivat: ,,Veelgi pikem.“ Pakkusin Eesti Elule kena summa, et jätta minu pahad omadused artiklist välja. Kuid Eesti Elu keeldus raha vastu võtmast. Eesti Elu asutaja, kaas-Hiidlane Elmar Tampõld, oleks tõenäoliselt pakkumisest hoidumise heaks kiitnud.

Maasoolast Hiidlane peaks ju tõrjuma edevust. Aga edevus lubab mul uskuda, et Eesti Elu ei pingutanud üle minu kohta ülistustega ning see on tõepoo­ lest joovastav.

Edevus ei lase ka ennast är­ ritada teiste arvamustest, nagu ,,Leivat jälle kõnepuldist lobi­ semas, nii ennast täis“. Kuidas küla koerale,nõnda koer külale.

Mis??? Või vastupidi.

Nali naljaks. Raputan het­ keks oma sarkasmi maha ja SIIRALT TÄNAN KÕIKI loen­ damatute heatahtlike õnnesoo­ vide ja liigutavate sõnade eest, riiklikke asutusi ja organisatsi­ oone, oma kaaskonsulit Thomas Heinsood, kolleege, C!F!E! Fraatereid, sõpru, sugulasi nii välismaal kui Eestis.

Perekond korraldas külma ilma kiuste, paari sõbra ringis lühikese sünnipäeva tähistamise laste tagahoovis – kõik mas­ keeritud. Tuuli, Eila, Eliise ja Imbi lavastasid lühinäidendina mõned küljed minu iseloomust.

Huvitav, edevus just ei paistnud silma. Kuid edevus lubab mul hoobelda, et ,,Tõepoolest noo­ red dramaturgid suutsid mind üpris osavalt tabada.“ Lõpetan Kalju Lepiku luulega: ,,Minul on karvased sääred ja karvane rind. Kogu küla peab ahviks mind. … Minul on õige jäme tõrrepõhja hääl, õhtu hilja

Sündmuste kalender • Pühap., 21. märtsil kl 2 p.l.

Metsaülikooli veebiseminar: JÜRGEN ROOSTE, www.eesti. ca/mu.

• Kolmap., 24. märtsil kl 7 õ EESTI KESKUSE TEATED JA UUDISED Zoomis.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULU­ÕHTU (virtu­ aalselt). Registr. algab 29.03.

2021.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVI­P OEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esi­ tamise tähtaeg. kui hõikan kodumäel. … Aga mu süda on vaba, vaba kui lind.

Siiski linnuks ei pea keegi mind.“ Lihtsurelik LAAS LEIVAT,

tüütu põlis-Hiidlane

Euroopa Liit arutab rohelise passi kasutusele võttu Kui USA ja Suurbritannia ei luba eksportida vaktsiine ja nende koostisosi Euroopa Liitu, siis ei luba Euroopa Liit viia vaktsiine ja koostisosi ka enda maadest välja, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Presi­ dent pani ette ka vaktsineeri­ missertifikaadi ehk nõnda­ nimetatud rohelise passi sisse­ seadmise, et vaktsineeritud eurooplastel oleks võimalik liidu piirides reisida.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia on Rohelise passi või vähemalt selle nii vara kasu­ tusele võtmise osas skeptilised.

Mõned teised riigid, näiteks Austria soovivad vaktsiinipassi juba varem.

Maailma Tervis­eorganisat­ sioon pole vaktsiinipassi juuru­ tamist otse hukka mõistnud, kuid soovitab sellega olla ette­ vaatlik, et maailmas levivat ebaõiglust uue reisidokumendi­ ga ei suurendataks. (ERR/EE)