12
EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021
Nr. 11
VEMU 9. tuluõhtuga tähistame 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest VEMU sõpradel on varsti põhjust peokleidid selga panna, kingad läikima lüüa ja virtuaalselt Tartu College’i saali koguneda: VEMU ÖÖTV toob teieni meie i gakevadise tippsündmuse, seekord virtuaalse VEMU tuluõhtu. 2020. aasta kevadel olime COVID-19 saabumisest veel nii suures segaduses, et tavapärane VEMU tuluõhtu jäi lihtsalt ära. Tänaseks oleme kohanenud ja omandanud uusi oskusi kultuurikorralda jatena: VEMU veebiprog ramm on vilgas ja mitmeke sine, publikuarvud kas vavad ja geograafia avardub – sünd mustel on osalejaid mitte ainult lähedalt, vaid ka kaugelt. Loodame, et VEMU tuluõhtu toob kokku palju vanu ja uusi sõpru õilsa eesmärgiga toetada VEMU uue hoone rajamise olu list etappi – esialgsete, enam kui kümne aasta taguste ehitus plaanide kohandamist muu tunud nõuetele ja vajadustele. 2020. aastal asus VEMU meeskond koostöös Eesti disai nibürooga TMD läbi mängima VEMU tulevase püsinäituse ideid ja tehnilisi lahendusi – valmis esimene näituse makett, millest ilmnes, et ekspositsioo nipinda oleks hädasti juurde vaja. Nüüd töötamegi koos arhitekt Alar Kongatsiga võima like lahenduste kallal ja see on toonud lisakulusid. Nimetatud tööd on ka ettevalmistuseks rahakogumiskampaania uuele jõulisele perioodile. Usun, et meie kõigi soov on ühel päeval
näha vana hea Tartu College’i ja uue Rahvusvahelise Eesti Keskuse vahel kolmandatki eesti maamärki – VEMU uut hoonet. On ju uue hoone esi mese etapi maa-alused tööd tehtud juba 12 aastat tagasi, mil toimusid ümberehitused Tartu College’i alumisel garaažikorru sel, arhiivihoidlas. Ka oleme viimase 12 aastaga kogunud 1,8 miljonit dollarit toetust uue maja rajamiseks, mille eest palju tänu kõigile lahketele annetajatele. Augustis möödub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. See ajalooline sündmus ei muutnud üksnes elu Eestis, vaid tõukas uude ajajärku ka väliseesti kogukonnad. Sündmustele elati ja aidati kaasa kõikjal, kus eestlasi elamas oli. Neid aegu tahamegi meenutada. VEMU ÖÖ TV ja Estonian Music Weeki eriporgrammi ,,30 aastat taasiseseisvat Eestit“ saab 23. aprillil 2021 kell 19.00-21.30 vaadata veebist. Mida pa kume? Peokõnelejaks on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mar ju Lauristin, kes tollastes sündmustes ise aktiivselt kaasa lõi. Prof. Lauristin räägib meile sellest, millisena paistavad 30 aasta tagused sündmused nüüd, kuhu on oma arengus jõudnud tänane Eesti ja milline võiks olla meie riigi, rahva ja eestluse tulevik. Kuulata saab Kanada eest laste meenutusi neist murdelis test aegadest ja ka sündmustest siinsamas Torontos. Vaatame vanu filmilõike baltlaste mee leavaldustest ja kogunemistest
Kanadas. Muusikat teevad ja mälestusi jagavad laulva revo lutsiooni kangelased Ivo Linna ja Antti Kammiste. Näeme kroonikafilme Ivo Linna ja Alo Mattiiseni külaskäigust Kana dasse. Sündmuse ajal loosime osavõtjate vahel välja Tartu College 50 meeneid. Pidulikku nostalgiatoitu val mistab meie kõigi poolt palavalt armastatud Ülle Veltmann. Oleme kindlad, et pika koroo na-aasta jooksul olete kõik tema eestipäraseid hõrgutisi igatsema hakanud. Seepärast pakume Toronto elanikele võimaluse tellida take out toitu ja jooke, millele saab järele tulla Tartu College’isse päev enne tuluõh tut, 22. aprillil kell 17-20. Kui teil ei ole võimalik endal toidu järele tulla, tellige toit koju kul leriga (lisatasu eest, ainult Torontos). Ka alkohoolsed joo gid on lisatasu eest. Tuluõhtule saate regist reerida alates 29. märtsist VEMU veebilehel vemu.ca või helistades Tartu College’i kontorisse telefonil 416 925 9405 esmaspäevast reedeni kell 9-16. Osavõtutasu on $150 koos toiduga (millele lisandub tasu kulleriteenuse ja alkoholi eest) või $100 ilma toiduta. Osavõtutasust $75 läheb VEMU uue hoone toe tuseks, selle eest saab toetaja tulumaksukviitungi. Osavõtu tasu maksjatele saadetakse link ürituse jälgimiseks. Jälgi reklaami: vemu.ca, eestielu. com. Küsimustega pöördu: piretnoorhani@gmail.com
Saagem tuttavaks: kinnisvaramaakler Triinu Lumi
kasvanud Eestis, Tallinna lähis tel ja viimased 24 aastat on elanud Kanadas. Triinu peres kasvavad 18-aastane tütar ja 20-aastane poeg. Triinu on õppinud OREA (Ontario Real Estate Asso cia tion) Kolledžis ja on atesteeri tud kinnisvaramaakler Right at Home (RAH) Realty Inc büroos. RAH kinnisvarabüroo on asutatud 2004. aastal ja on üks suurimaid kinnisvarabüroo sid Toronto piirkonnas. Right At Home on aktiivne Habitat for Humanity toetaja ja ka Triinule on kogukonna aitamine väga tähtis. Oluline on tagada, et kõigil oleks koht, mida kutsuda koduks. Triinu teenindab rõõmuga ka kõiki kaasmaalasi, kes soovivad Hamiltoni-Burlingtoni-Niagara piirkonnas kinnisvara osta, müüa või rentida. Vaba aega sisustab Triinu spordi ja fotograafiaga.
Eestis lisandub jätkuvalt ööpäevaga üle 1000 positiivse testi
Triinu Lumi on 44 aastane Kanada eestlane, kes elab Ontarios, Stoney Creekis. Triinu on sündinud ja
TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA
Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070
PIRET NOORHANI
Terviseameti andmetel 18. märtsist lisandus Eestis viimase ööpäeva jooksul 1700 positiivset testi (analüüsiti 7706 koroonaviiruse testi). Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1039 inimesel. 809 uutest Harjumaa haigusjuhtu dest on Tallinnas. Ida-Virumaale 166, LääneVirumaale 100, Tartumaale 59, Viljandimaale 49, Järvamaale 38, Pärnumaale 37 ja Saare maale 29 uut positiivset testi. Raplamaale lisandus 26, Võru maale 21, Läänemaale 23, Jõgevamaale 19, Valgamaale 13, Hiiumaale 10 ja Põlvamaale 4 uut nakkusjuhtu. 67 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elu koht. 18. märtsi seisuga on terve nenud 64 690 inimest. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 150 844 inimesele, kaks doosi on saanud 53 987 inimest. (Allikas Terviseamet)
NOORTE NURK
Muinasjutumaa keel kui varandus Kui oled Tartus, ei saa mitte minemata jätta Toomemäele. Kas tuleb meelde, et seal par gis seisab 1983. aastast laial poodiumil J. Soansi ja A. Murdmaa kujundatud täies hiilguses eesti nimega mees, kepile toetudes, oma luuleri dadega? 2019. a Tallinnas, XXVII laulupeol „Minu arm“ esitati Pärt Uusbergi laulupeokantaat „Igaviku tuules“, mis algas ja lõppes mainitud monumendil olevate sõnadega ,,Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida.“ Need olid eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801 – 04.08.1822) luuletuse ,,Kuu“ armastatud luuleread. Alates 1996. a. tähistatakse emakeelepäeva nii Eestis kui ka paljudes eesti kogukondades üle maailma eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni auks tema sünni aastapäeval 14. märtsil. Ta oli üks esimesi eestikeelseid kirja nikke, kes rõhutas eesti keele ilu ja rahvuslikku väärtust. Toronto Eesti Seltsi Täien duskeskkooli ja -Gümnaasiumi kümmekond õpilast kuulasid huviga õpetaja Kai Kiilaspea vestlust noorest eesti luuletajast Petersonist, kes oma haigust trotsides matkas Riiast Tartusse, et osaleda Tartu Ülikooli õpin guis usuteaduskonnas ja kirjutas eestikeelseid luuletusi. Õpetaja pani noori mõtiskle ma keele ja emakeele mõiste üle. Kaob keel, kaob rahvas – see on nii mõtlemapanev just väikerahvaste puhul. Eesti keel on varandus eestlastele. Inglise keelt räägivad paljud, aga eesti keelt ainult umbes miljon ini mest. Millal tuli sõna ,,emakeel“ esimest korda kasutusele? Valve-Liivi Kingisepp, emeriit dotsent, keeleteadlane avaldas emakeelepäeva artiklis täpse vastuse. 16. septembril 1603. a. kasutas Tallinna Püha Vaimu kiriku diakon Georg Müller oma jutluses sõna ,,emakeel“, millega saaks appi kutsuda ja tänada jumalat eluheaduse eest.
Eesti keele tunnis oli huvi tavaid fakte ka Oskar Lutsust ja ,,Kevadest“, mida algselt ei soovitud isegi kirjastada. 1912. a. saadi koolilugudele kirjastaja ja menu oli suur. Nagu best seller tänapäeva mõistes, nagu ,,menuk“ uudissõnana. Noored said tunni lõpus kuulata ka ,,Eesti Laul 2021“ ingliskeelset võidulaulu ,,The Lucky One“ Uku Suviste esitu ses. Varasematel aastatel on ol nud ka eestikeelseid võidulaule, nagu ,,Kuula“, ,,Rändaja“, ,,Tii“, ,,Kaelakee hääl“ jmt. Kaob keel – kaob rahvas. Loodame, et see mõttetera on meil kõigil peas ja silme ees. Kas tuleb tuttav ette rahvus vahelises keeles? Cannot the tongue of this land, In the wind of incantation, Rising up to the heavens, Seek eternity? Emakeeletundi nautis EDA OJA
Kristjan Jaak Peterson (14.03. (vkj 02.03.) 1801- 4.08. (vkj 23. 07.) 1822) Tartu Toomemäel tuletab möödujaile meelde: ,,Kas siis selle maa keel….“. Foto: K. Kiilaspea
