Eesti Elu / Estonian Life No. 11 | March 18, 2022

This newspaper was mailed on Friday, March 18, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 11, 2022

Reedel, 18. märtsil — Friday, March 18

Ema keele päev Seda kohmakat pealkirja on võimalik ka lühemalt sõnasta­ da. Näiteks moodustada liitsõ­ na kahest esimesest või kahest viimasest ja ongi kahe sõnaga edastatud sõnum, millele reporter hetkelises ulakustu­ hinas kolm kulutas. Või kogu­ ni liita kõik kolm ja üheainsa sõnaga saavutada mõiste, mis Eestis alatas 1999. aastast on põlistatud Sonda koolmeister Meinhard Laksi algatusel tähistamaks selle noorelt lah­ kunud kirjamehe sünnipäeva, kes kunagi jalgsi Tartust Riiga läks.

VEMU tähistas tänavu emakeelepäeva virtuaalselt Zoomi vahendusel pühapäeval, 13. märtsil. Nagu peaarhivaar Piret Noorhani oma sissejuhatavas sõnavõtus tähendas, sai seekordne teema alguse Kaja Weeks’i ingliskeelsest luulekogust „Mouth Quill“, mida hiljuti Eesti Elu veergudel tutvustas Andres Raudsepp. Pireti sõnul on kultuuripärandil hetkel rasked ajad, muud sündmused segavad vahele. Meie kultuur on keeleküsimus. Kui Piret aastaid tagasi Kanadasse elama asus, siis ta taipas, et tema kodu on eesti keel.

Sõna sai USA-s sündinud Kaja Weeks, kes kasvas üles noorima lapsena eestikeelses ja –meelses perekonnas. Ta õppis muusikat ja klassikalist laulu.

Noorena innustas teda kadunud lauljatar Ellen Parve-Valdsaar, kelle helletused olid tema jaoks ainulaadsed. Selle kaudu tutvus ta regilauluga, millel on eriline

Kaja Weeks

Kaja Telmet

värsimõõt ja esitusvorm. Eesti taasiseseisvumine oli läbimurre, mis võimaldas ligipääsu arhiividele ja kultuuripärandile. Luule­ tamist hakkas Kaja tõsiselt võtma alles keskeas. Regilaul ­ kui veerev laulujõgi mõjutas ta identiteeti. Oma ingliskeelse luule kaudu soovis ta äratada huvi selle vastu ka mitte-eest­ lastes. Kaja lõpetas oma mõjuva sõnavõtu ühe luulenäitega.

Kaja Telmet alustass oma sõnavõttu teise luuletusega noorema nimekaimu kogust.

Tema hinnangu kohaselt on see luulekogu pühendatud emale ja emakeelele. Kõneleja tähendas, et oma rohketel Eesti-reisidel on ta ikka külastanud kalmis­ tuid, sest sinna on maetud meie minevik. Saksamaal sündinud Kaja kasvas üles USA-s Sea­ brooke’is, kus oli palju eestlasi ja jaapanlasi, mõlemad rahvusgrupid elasid kakskeelset elu.

Veel ühe luuletuse Kaja Weeks’i kogust esitas Inga Eichenbaum.

Rahvaluule- ja muusikateadlane Janika Oras Eesti Kirjan­ dusmuuseumist tunnistas, et väliseestlaste korraldatud üritusel osalemine on tema jaoks teine ja rikas maailm. Regilaul on suur ja arhailine laulukul­ tuur. Arhiivid sisaldavad umbes 150.000 regilauluteksti, suur hulk neist viisidega. See on kahe tuhande aasta vanune lau­ lutraditsioon, kus kaks erinevat rütmi vahelduvad. Regilaul on püsinud läbi sõdade ja katku­ aegade. Laulikud on tugevad ja elujõulised isiksused, neid tuleb hoida nii, nagu nemad hoiavad kogukonda. Regilaulude juurde pöördutakse üha tagasi ja antakse neile uusi tähendusi. ­ Lõputu voolav jõgi loob meditatiivse seisundi. Regilaulu võib laulda õppimata ja ettevalmistamata, selles suheldakse peale inimeste ka esemete ja nähtus­ tega. Regilaul on väga sõna­ keskne, meloodia on siin ­teisejärguline.

Triinu Viilukas ja Madli Oras Austriast jagasid oma muljeid regilaulust seoses an­ sambliga Wööt, milles nad mõlemad osalevad. Mainitud ansambel ei tegelenud alguses ainult rahvamuusikaga, muutus selles suunas toimus kuidagi iseenesest. Regilaulul on välis­ maal hoopis teine tähendus, see seob lauljaid vanema kultuuriga. Nad on üritanud seda teha ka saksa keeles. Nende esituses (Järgneb lk. 15)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Vancouveris avaldati taas meelt Ukraina toetuseks

Jätkuvalt toimuvad mitmel pool maailmas meeleavaldused sõja vastu ja Ukraina toetuseks. Ka jätku­ vad sõjavastased protestiavaldused Vancouveris, millel osalevad ka kohalikud eestlased. Juuresolev pilt saabus Eesti Elu toimetusse Ingrid Soide vahendusel ja on võetud 13. märtsil Vancouveris Jack Poole Plaza juures toimunud meeleavaldusel. Fotol vasakul on Aarne Tork, kes esines Ukrainat toeta­ va sõnavõtuga Vancouveri Eesti Seltsi poolt. Tema kõne tekst on tänase lehe ingliskeelses osas lk 8.

Leedu taasiseseisvuspäeval Ottawas peeti meeles ka Ukrainat Ülle Baum Möödunud neljapäeval, 10. märtsil oli Kanada pealinna Lord Elgin hotell Leedu rah­ vusvärvides, sest hotelli saalis toimus iseseisvuspäeva pidulik tähistamine, mille korraldas Leedu Vabariigi suursaatkond Ottawas.

Kohal viibis Kanada valitsuse liikmeid, mitme riigi suursaadikud, diplomaadid, Leedu kogukonna esindajad ja kutsutud külalised.

Avakõnes ütles Leedu Vaba­ riigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, et on möödunud 32 aastat Leedu iseseisvuse taastamisest. 11. märtsil 1990 ­ valiti demokraatlikult parlament ja lõppes viis aastakümmet kest­ n ud okupatsioon ning Leedu rahvas sai alustada elu uuesti vabas riigis. Leedulased olid ühed esimestest Euroopas, kes murdsid välja raudse ees­ riide tagant ja deklareerisid maailmas valjuhäälselt oma vabadust ja demokraatiat.

Suursaadik Skusevičius tõi esile oma kõnes tänase olukorras maailmas, öeldes, et taas on käes eriline ja äärmuslik aeg inimkonna ajaloos, mille tõi välja Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Rahvad seisavad silmitsi väljakutsetega, mis on elu ja surma küsimus Ukraina ela­ nikele. Selles olukorras on Leedu ja Kanada valinud elu ja valguse tee…“

Suursaadik tutvustas kohalolijatele Ottawast pärit Kanada ukrainlastest perekonda: Simon ja Ashley Lewchuki ja nende lapsi Sophiet, Sami, Benjamini ja Oliveri. ,,Need lapsed on valmistanud hulgaliselt ukraina rahvusvärvides rinnamärke, mille müügist saadud raha läheb Punase Risti kaudu Ukraina perede abistamiseks. See on näide, kuidas ka lihtsate ideede elluviimisega saab olla natukenegi abiks Ukraina sõjas kannatanuile,“ ütles hr. Skusevičius. Ta lisas, et selle ühe perekonna laste algatuse tulemusel on juba kogutud tuhanded dollarid Ukraina Punase Risti heaks.

Suursaadik rõhutas, et ukrainlased ei võitle praegu mitte ainult oma maa ja rahva, vaid kogu Euroopa eest.

ning tutvustas järgmist külalist, eestlastelegi hästi tuntud Kanada saadikut ja alalist esindajat Ühinenud Rahvaste ­ Organisatsiooni (ÜRO) juures Robert Keith Rae’d. Hr Rae oli 32 aastat tagasi Ontario parlamendi liikmena delegatsioonis, mis tuli jälgima e­ simest vaba ja demokraatlikku valimist Lee­ dus. Pärast Leedu vabanemist saatis tolleaegne Ontario pro­ vintsi peaminister Bob Rae eks­ perte Kanadast, kes aitasid vahendada vahetusprogramme, et läbi viia reformi­ misprotsesse Balti riikides. Hr Rae kutsus 2009.a tunnustama 23. augustit Musta Lindi Päevana ja aitas läbi viia Kanada parlamendis (Järgneb lk. 13)

Kanada välisministeeriumi poolt tervitas Robert Oliphant (Parliamentary Secretary to the Minister of Foreign Affairs of Canada). Kanada oli esimene G7 riikidest, kes taasalustas diplomaatilised suhted Balti riikidega 30 aastat tagasi ning ­ on nende aastate jooksul olnud kõigile Balti riikidele abiks ja toeks. Koostöö Balti riikide ja Kanada vahel on järjest arene­ nud ning tugevnenud nende 30 aasta jooksul.

Suursaadik Skusevičius tänas kõiki, kes on panustanud omakorda Leedu Vabariigi ja Kanada suhete tugevdamisesse

Esineb Leedu suursaadik Kana­ das Darius Skusevičius.

Foto: ©Ülle Baum

2

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Eesti toetab Moldovat erakorraliselt 100 000 euroga Ukraina sõjapõgenike abistamiseks

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Murelikult homsest Alati on olnud nii, et sõja läbi saavad jubagi rikkad rikkamaks, vaesed vaesemaks. Pole ime, et inimkonna ajaloos on just need, kel juba palju, tahtnud, et sõjad tuleks. USAs on see alati olnud selge. Ka Venemaal, kus vist hea tsaar on ainult mõisteliselt olnud. Ning kelle elu on alati ohus – vaatamata ihukaitsjate arvule.

Tolerantses demokraatias elades on vähemalt lootus, et sel korral nii ei lähe. Ei mingid majanduslikud sanktsioonid aita hullude, nagu Valdimir Putini, vastu. Tal jubagi neid miljardeid nii, et nüüd vaid võimu kinnitamaks pommitab ta süütuid lapsi – ei talle ega ta õukonnale lähe korda, et turud on suletud. Läänes, kus miskipärast on kaua olnud kätepesemine moraalse toetuse andmisest, nüüd tuntakse ise, kuidas turu sulgemine vene naftale mõjutab igapäevast. Veel ei ole vägivald siia jõudnud – poelettidel aga küll.

Rekordiliselt kõrged bensiinihinnad mõjutavad kõike. Kaupa tuleb ühest kohast teise toimetada, tõusvad kulud tähendavad, et elu jaoks vajalik (toit, arstimid) on kujunenud nii kalliks, et kahjuks peavad, eriti keskklass, vaesed otsustama, milleta elada ära saab. Põhja-Ameerikas on alati nii olnud, et pankurid muigavad oma otsuseid langetades, vabrikandid loevad rahulolevalt suurenevat sissetulekut, isegi kui kaup lettidele, müüki ei pääsegi.

Paraku on just autokultuur tekitanud sõltuvuse. Vähesed suudavad elada nii, et jala toidupoodi minna. Eriti kui on väiksed lapsed. Noortele perekondadele, kes tulevikulootustele on raja­ nud oma igapäevase, on juba majanduslikult kannatanud pandeemia tõttu. Südantlõhestavaid lugusid kuuleme palju. Ja raske on külmaks jääda, kui loed või näed olukorraga leppivaid julgeid lapsi, kes pole veel elu isegi näinud. Ja ikka venelased pommitavad varjendeid. Teatrit, kus oli suurelt märgitud, et lapsed siin!

Kõike ei saa ju majanduslikult kirjeldada. Isegi kui toidukorvihind on markantselt tõusnud tänu praegusele sõjale. Ukraina ju Euroopa suurim vilja tootja, leivahind on praegu uskumatu. Nagu ka piima oma, mis üllatab, kuna seda ju kaugelt ei pea vedama.

Saame ju valida, kas autoga kusagile minna või kasutada seda ainult hädaolukorras. Mida üks megalomaan on vallandanud maailmale, oma riigile.

Kõige rohkem muret aga tekitab see, et heaolu, mugavus­ riikide poliitikud lihtsalt ei kaitse ühte iseseisvat ja julget rahvast.

Vabaduses elades, turvalises linnas, vaimselt küll teisi toetades, on väga raske leida praeguses maailmakorras midagi head. Kuid tuleb. Päike ikka tõuseb ja soojendab.

TÕNU NAELAPEA

Välisminister Eva-Maria Lii­ mets kommenteeris humanitaar­ abi andmisest Moldovale järgnevalt: „Venemaa sõja tõttu Ukrainas on üle kolme miljoni inimese olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Erakordselt suur põgenike arv on tugeva surve alla pannud Ukraina naabermaad, eriti Moldova, kes on vastu võtnud rohkem sõjapõgenikke ühe elaniku kohta kui ükski teine riik. Seepärast eraldas välisministeerium erakor-

raliselt Moldovale 100 000 eurot, et toetada põgenike abistamist nii majutuse kui ka muu vajaliku abiga ning aidata kaasa Moldova ühiskondliku toimi­ mise tagamisele. Hoiame järjekindlalt tähelepanu nii Ukrainal kui ka teistel riikidel, mis Venemaa sõja tõttu kannatavad.“ Lisaks Eestile on Moldovat toetanud ka Läti ja Leedu, abi plaanivad anda Euroopa Liit ja USA. (VMPT/EE)

Emakeelepäeval toimus presidendi kantselei ees eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon

Taani kaitseväe Viikingi kompanii liitus NATO lahingugrupiga Tapal

Vabariigi Presidendi Kantselei ees toimus emakeelepäeval, 14. märtsil, suur lugemisakt­ sioon. President Alar Karis alustas lugemisaktsiooni päi­ kesetõusul (kell 6.41) ning kokku luges enam kui 70 Eesti inimest eestikeelseid ­tekste kuni päikeseloojanguni (18.21). Huvilised olid terve päeva jooksul oodatud presi­ dendi kantselei esisele platsile ettelugemist kuulama.

Iga lugeja valis enda jaoks olulised või meelepärased tekstid, mida ta esitas 10 minuti jooksul, et juhtida tähelepanu, kui suur ja võimas on meie omakeelne ilm.

Lugemisaktsioonist võtsid osa paljud tuntud ühiskonnategelased, kultuuri-, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiini­ mesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised. (Allikas: VPK)

Heategevuskontsert Slava Ukraini Eestis kogus 690 000 eurot Kolmapäeval Kanal 2, Posti­ mees online’i, Raadio 2 ja Raadio 4 kanalitel üheaegselt eetrisse läinud heategevus­ kontsert Slava Ukraini kogus 690 000 eurot.

Kontserdil astusid lavale sajad esinejad, et koguda kolme tunni jooksul annetusi sõja­ piirkonna haiglaid abistava MTÜ Slava Ukraini toetuseks.

Esinejate hulgas olid tuntud Eesti artistid, kõnelesid president Alar Karis, David Vseviov, Heinz Valk, Tiit Pruuli, Philippe Jordan ja Erki Tamm. Saate­ juhid olid Jüri Butšakov, Robert Rool ja Piret Laos.

Kontsert korraldati kodanikualgatusena, mille kutsusid ellu Andres Kõpper, Mart Normet, Anneli Savitski, Mihkel Sirelpuu, Priit Mikk, Valter Soosalu, Terje ja Ruslan Trochynskyi. Kontserti aitasid korraldada tosinad vabatahtlikud. (PM/EE)

Esmaspäeval toimus Tapal ametlik tseremoonia, mille järel asus Taani kaitseväe Jüüti Tragunirügementi Vii­ kingikompanii täitma oma ülesandeid NATO lahingugru­ pis, kus nad integreeruvad Eesti Kaitseväe 1. jalaväebri­ gaadiga. Taani üksus asendas Prantsuse kaitseväe 5. Tra­ gunirügemendi, mis on osa­ lenud NATO lahingugrupis alates 2021. aasta märtsist.

Taani kaitseväelased on osalenud NATO lahingugrupis Eestis alates aastast 2018.

Peale konsultatsioone Eesti kaitseväega, on Prantsusmaa otsustanud pikendada Prantsuse vägede kohalolekut Eestis. Sel nädalal saabus Tapale ka enam kui 200 kaitseväelasest koosnev allüksus, et toetada juba seal asuvaid Eesti, Ühendkuningriigi ja Taani vägesid. „NATO liikmesriigid on tugevdanud oma kohalolekut NATO idatiival – mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Balti riikides,“ ütles NATO Eestisse eelpaigutatud vägede ülem ­kolonel Dai Bevan.

Arvestades praegust julge­ olekuolukorda Euroopas on Prantsusmaa otsustanud ka tõsta ettepoole plaanipärast NATO Balti Õhuturbemissioonil osalemist. Neli Mirage 2000-5F hävitajat, mis pidid jõudma Eestisse märtsi lõpus on juba jõudnud Ämarile.koos enam kui 100 õhuväelasega.

Kaitseväe Peastaabi andmetel teenib Tapal kaks lahingugruppi, kokku peaaegu 1700 kaitse­ väelast. (KMPT/EE)

Riigikogu esimehena jätkab Jüri Ratas Neljapäeval toimunud valimiste tulemusena jätkab riigikogu esimehena Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes sai 53 häält.

Aseesimeestena jätkavad Hanno Pevkur (52 häält) ja Martin Helme (32 häält).

Ratase vastu kandideerinud Isamaa juht Helir-Valdor Seeder sai 36 häält.

Kuus riigikogu liiget esitas kehtetu sedeli, kuhu ei olnud märgistatud kumbagi kandidaa-

Nr. 11

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõneles Kanada parlamendis OTTAWA. Teisipäeval kõneles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi virtuaalselt Kanada parlamendi ees, rääkides reaalsest olukorrast ning tehes otsese palve edasise abi osas Ukrainale. Kõne lõpul tervi­ tati Zelenskõid püstiseistes ovatsioonidega.

Pöördumise jooksul küsis Zelenskõi, kas kanadalased kujutaksid ette, kuidas oleks ärgata oma linna pommitamisega, põgeneda pommivarjenditesse limiteeritud toidu, vee ja ühendusega, nii kirjeldades sünget pilti, mida on kaasa toonud viimased 20 päeva Ukrainas ja märkides ka, et hukkunutest 97 on olnud lapsed.

Ta pöördus otseselt Kanada peaminister Justin Trudeau poole, öeldes: ,,We’ve been friends with you, Justin. But also I would like you to under­ stand and I would like you to feel this. What we feel every day. We want to live and we want to be victorious.“ Oma kõnes tõi Zelenskõi välja ka Kanada linnasid ja ­olulisi tähiseid, nagu CN Tower, küsides, kuidas tunneksite, kui sinna langeksid pommid; ta nimetas ka Ukraina ajaloolisi paiku, mida on pommitatud. Ta lausus, et loomulikult ei soovi ta sellist asja kellelegi, kuid see on reaalsus, milles praegu elatakse.

Zelenskõi väljendas tänulikkust Kanada senise abi eest, paludes siiski rohkemat – abi ­ õhuruumi sulgemiseks.

Kanadas elab üks suurimaid Ukraina kogukondi väljaspool Ukrainat. (Lüh. CTVNews; CBC)

Keskerakonna toetus langeb Viimase MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat Eesti uuringu tulemustest selgub, et erakon­ dade reitingutabelit juhib jät­ kuvalt Reformierakond, keda toetab 26,4% vastanutest.

Eesti Konservatiivset Rah­ vaera­konda toetab 21,8 % ja Eesti 200 18,8% valimisõigus­ likest Eesti kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Kes­k­ erakond (16,4 %), Sotsiaal­ demok­ raatlik Erakond (7,6 %) ning Isamaa (6,7%). Rohelisi toetas 1,5 protsenti.

Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,8% ja opositsioonierakondi 36,1%vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. veebruarist 14. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisea­ list Eesti Vabariigi kodanikku.

(ERR/EE)

ti. Hääletamisest võttis osa 95 riigikogulast. (ERR/EE)

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

3

EERO toetab Ukraina pagulasi EERO (Estonian Ecumenical Relief Organization) tegi sel nädalal esimese $10,000 panga­ ülekande MTÜ-le Eesti Pagulasabi, et abistada Ukrainast Eestisse saabunud põgenikke. Jätkame korjan­ dust ja loodame varsti saata järgmised $10,000.

Suur osa esimesest panga­ ülekandest on tänu A.K.E.N.-ile (Akadeemilised Kanada Eesti Naised), kes annetas $7,000, et abistada Ukrainast sõja eest põgenenud lapsi ja toetada nende toimetulekut Eestis. Loodame, et Kanadas leidub ka teisi orga­ ­ nisatsioone, kes seda akt­ sioo­ni toetavad. Paljud meist on Teise maailmasõja põgenikud või nende järeltulijad ja teame, kui raske on kõike maha jätta ja nullist alustada.

EERO toetab koostöös MTÜ Eesti Pagulasabiga Ukraina ­põgenikke. Eesti Pagulasabi on Euroopa Liidu poolt sertifitsee­ ri­ tud humanitaarabi organisatsioon. Annetustest kaetakse evakuatsioonikulud, humani­ taarabi Ukrainas ja toetatakse Eestisse jõudvaid ukrainlasi.

Eesti Pagulasabi koordi­nee­rib

koostöös Eesti riigiga ja Punase Ristiga: • Sõjapõgenike ära toomist Ukraina piirilt. Korraldatakse evakuatsioonibusse Ukraina piirilt Eestisse, et Eestiga seotud ukrainlased jõuaksid turvalisse kohta. (Lisatud pilt on Medykast, Poola evakuatsioonibussist.) Jagatakse põgenikele suupisteid ja šokolaadi sõidu ajal, kuid enamusel pole suurt söögiisu.

• Põgenike toimetuleku toeta­ mine Eestis. Toetatakse igakülgselt Eestisse saabuvaid Ukraina sõjapõgenikke. (Eestis on mitu annetuspunkti ja asju toimetakse kohale, siis kui vaja. Pilt laoruumist lisatud). Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud saavad abi: - Vastuvõtukeskuses ja nõustamispunktis Tallinnas - Vastuvõtupunktides Tartus, Pärnus ja Rakveres • Humanitaarabi pakkumine Ukrainas kohapeal. Hetkel pakutakse tuge sõja tõttu kannatanud tsiviilisikutele, sh sise­ põgenikele, riigi idaosas ning viiakse ravimeid ja meditsiinitarvikuid haiglatele. Isegi

Buss, mis on tulnud Ukraina sõjapõgenikke Eestisse viima. Bussi esiklaasil on lisaks Ukraina lipule silt, et buss sõidab Eestisse ja et sõitu korraldab Eesti Pagulasabi (Estonian Refugee Council).

Mariupoli on jõudnud abi.

16. märtsi seisuga oli Ees­ tisse evakueeritud üle 23,000 inimese (~8600 alaealist), nen­ dest umbes 6,000 sõidavad edasi. (Andmed ERRi uudistest) Lisaks on paljud inimesed Eestisse jõudnud omal käel või olid Eestis juba sõja a­lguses.

On tõenaoline, et põgenike arv võib tõusta 30,000-ni ja mõnede arvates isegi kõrgemale. Lastele korraldakse Haridus- ja Teadus­ ministeeriumi poolt erakooli, kus osa kavast toimub ukraina keeles ja õpetakse eesti keelt, andes lastele kohanemisaega ja lootes, et lapsed lähevad septembris ­ eestikeelsetesse kooli­ desse. Umbes 40% nendest, kes jäävad Eestisse, on lapsed, kuid suur osa on veel imikud või pole kooliealised. Enamik põgenikest kavatseb sõja lõppedes Ukrai­ nasse tagasi pöörduda.

Põgenike arv on umbes 1,76% Eesti ­ elanikkonnast, sarnane protsent Kanada elanikkonnast tähendaks umbes 660,000 põgenikku.

Kuidas toetada: EEROl on Ukraina põgenike abiks avatud erikonto North­ ern Birch Credit Union pan­ gas, kuhu saab annetusi teha.

Annetada saab ka: e-transferiga: eerolaekur@ gmail.com (Palun lisage email ja postiaadress tulumaksukvii­ tungi jaoks).

Postiga: EERO Ukrainian Refugee Fund, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2 Saadame tulumaksukviitungid veebruaris 2023.

UUS Info: Kui soovite annetada kre­diit­ kaardiga või PayPaliga saab seda teha EERO annetus­ lehel Canada Helpsi kaudu. Canada Helps jagab nende k­ audu anne­ tajatele tulumaksukviitungid ja kord nädalas teeb pangaüle­ kande EERO Ukraina Põgeniku Fondi arvele. Link: https://www. canadahelps.org/en/dn/70820 Täname abilisi ja annetajaid!

EERO JUHATUS

S P ORT

Kristjan Ilves lõpetas MK-sarja viiendal kohal

Pilt laoruumist, kuhu on korjatud Ukraina põgenikele abivahendeid.

Kristjan Ilves lõpetas kahe­ võistluse MK-sarja hooaja viimase etapi eelmisel nädala­ vahetusel Schonachis 11. kohal ja tuli sarja kokku­ võttes viiendaks.

Sarja üldvõitjaks tuli norra­ lane Jarl Magnus Riiber 1383 punktiga, teine oli austerlane Johannes Lamparter (1362) ja kolmas sakslane Vinzenz Geiger (979). Ilvese (627) ette mahtus ka neljakordne olümpiavõitja Jörgen Graabak (783). Hüpete arvestuses oli Ilves Riiberi järel teine. (ERR/EE)

Soomlaste toetus NATO-ga liitumisele on kiiresti kasvanud Soomlaste toetus riigi astu­ misele kaitseorganisatsiooni NATO liikmeks on järsult kasvanud, ulatudes juba 62 protsendini. NATO populaar­ suse niivõrd järsu tõusu põh­ jus on Venemaa agressioon Ukrai­ nas, mis poliitikavaatle­ jate ja poliitikute hinnangul on muutnud soomlaste hoia­ kuid põhjalikult.

Helsingi keskraudteejaamal lehvib Ukraina lipp ja jaamahoone kuulsate skulptuuride käsivartele on joonistatud Ukraina territoriaalkaitse kollane käeside. Soomlased ei ole Ukrainat unustanud, vaid toetavad eba­ õig­lasesse sõtta kistud riiki sõna ja teoga.

Hiljuti toimusid Helsingis suured meeleavaldused Ukraina ja ukrainlaste toetuseks, aga igal argipäeval kogunevad riigijuhi ja marssali Mannerheimi ratsamonumendi juurde inime­ sed Ukraina toetuseks meelt avaldama.

Venemaa sõda Ukraina vastu on pannud soomlased küsima, kuidas käib muutunud oludes nende enda käsi. Vastus sellele küsimusele avaldub plahvatuslikus toetuse kasvus NATO-le.

Leedu suurendas kaitseeelarvet Leedu parlament otsustas nel­ japäeval ühehäälselt kiita heaks käesoleva aasta kaitse­eelarve tõus. Leedu kaitseku­ lutused on nüüd 2,5 protsenti SKP-st.

Riigi kaitsmiseks suunati 1,2 miljardi euro suurusele eelarve osale veel 298 miljonit. See tähendab, et Leedu kaitse­ eelarve osakaal SKP-st tõusis praeguselt veidi rohkem kui kahelt protsendilt kahele ja ­ poolele.

Suur osa lisaeelarvest ehk 185 miljonit eurot läheb relvastusele, täiendavalt ostetakse ka laskemoona ja mitmesugust tehnikat ning panustatakse küberkaitsesse. (ERR/EE)

,,Nüüd, viimase kuu jooksul on toimunud kiire muutus, see on väga erandlik, väga erakordne ja soomlaste puhul ülimalt haruldane. Soomlased enamasti ei muuda meelt nõnda kiiresti. See näitab, kui suur jahmatus Ukraina sõda soomlastele on olnud,“ rääkis Helsingin Sanomate arvamustoimetuse juhataja Saska Saarikoski. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Nr. 11

Käesoleva õppeaasta Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor on kultuuripsühholoog Jaan Valsiner Prof. Valsineri intervjuu Eesti Elule – tööst ja rahvusvaheli­ sest karjäärist ning peatsetest loengutest, mida huvilistel on võimalus kuulata.

Jaan Valsiner on pika rahvusvahelise karjääriga tunnustatud kultuuripsühholoog, kes on oma uurimistöös sidunud psühholoogia ja semiootika, samuti aidanud tutvustada Eesti teadust maailmas.

Sündinud Tallinnas ning saavutanud doktorikraadi Tartu Ülikoolist psühholoogia alal, töötas ta ülikooli juures abiprofessori ja vanemteadlasena, järgnes külalisprofessori töö Saksamaal ja pikaaegne karjäär Ameerika Ühendriikides alates 1980ndate aastate algusest.

Jaan Valsiner on töötanud enam kui kolm aastakümmet USAs North Carolina Ülikoolis ja Clarki Ülikoolis, külastades

vahepeal külalisprofessorina Brasiilia, Jaapani, Austraalia, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Luxem­bourgi, Ühendkuning­ riikide ja Hollandi ülikoole. Ta töötab alates 2013. aastast Taanis Aalborgi Ülikoolis kul­ tuuripsühholoogia professorina, olles koostöös teiste Euroopa ülikoolidega, fookusega teoree­ tilisele innovatsioonile.

Prof. Valsiner on mitmete kultuuripsühholoogia ajakirjade rajaja ja peatoimetaja, enam kui 40 raamatu ja sadade teaduslike tööde ning publikatsioonide autor; ta on pälvinud rohkelt ­ prestiižikaid auhindu ning rahvusvahelist tunnustust. Ta on Tallinna Ülikooli audoktor ning Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

Käesoleval õppeaastal töötab prof. Valsiner Tartu Ülikoolis väliseesti külalisprofessorina,

Aitame Ukraina üliõpilastel jätkata haridusteed Eestis – Tartu Ülikooli Fond vahendab annetusi Tartu Ülikooli stipendiumfondi Tartu Ülikool asutas stipen­ diumifondi, et koguda ja vahendada annetusi Ukraina üliõpilaste õpingute toetami­ seks Tartu Ülikoolis.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et meie kohus on pakkuda Ukrainast Tartu Üli­ kooli õppima tulnud üliõpilas­ tele igakülgset tuge selleks, et nad tunneksid end turvaliselt nii praegusel ääretult raskel ajal kui ka tulevikule ja õpingutele mõeldes. „Ukraina üliõpilaste ülikoolitee peab jätkuma vaatamata nende noorte kodumaad ja peresid tabanud tragöödiale ning sellega kaasnevatele majanduslikele raskustele. Tartu Ülikooli iga liige, vilistlane, koostööpartner ja ka iga hariduse usku eestimaalane saab loodava stipendiumifondi kaudu sellele kaasa aidata,“ sõnas Asser.

Fondi võivad teha annetusi nii ettevõtted kui ka eraisikud, annetuskeskkond on Tartu Üli­ kooli Sihtasutuse kodulehel: https://sihtasutus.ut.ee/toeta-ulikooli/tartu-ulikooli-ukraina-stipendiumi-fond Kanadas tehtud annetusi on võimalik suunata Ukraina

Foto: Andres Tennus

Stipendiumi Fondi, kasutades Tartu Ülikooli Fondi vahen­ deid. Toetust võib suunata eTtransfer’i kaudu tartulikoo­ lifond@gmail.com aadressile.

Tartu Ülikooli Fondil on ­tulu­maksuvaba staatus ning ­tulu­maksuvaba kviitung saa­ detakse annetajatele, kes anne­tavad $25 või rohkem.

Stipendiumi saavad taotleda Ukraina kodakondsusega bakalaureuse- ja magistriastme üli­ õpilased, kes õpivad Tartu Ülikoolis. Ühe stipendiumi suurus on kuni 2000 eurot.

Tartu Ülikoolis õpib või töötab 146 Ukraina päritolu inimest.

PEETER EINOLA Tartu Ülikooli Fond, Torontos

• Tartu Ülikooli etteasted seoses Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal Tartu Ülikool on alates sõja­ tegevuse puhkemisest Ukrainas tegelenud aktiivselt nii enda Ukraina kodanikest töötajate ja üliõpilaste abistamisega kui ka ettevalmistustega Ukrainast saabuvate põgenike vastuvõtuks.

Vaata ülevaadet, mida on otsustatud:

mille stipendiumi väljaandmist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus, Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.

Prof. Valsiner peab märtsi lõpus ja aprilli alguses kolm veebiloengut (31.03., 6.04., 13.04.), mida saab näha TÜ veebilehelt ja mida ka meie lugejail on võimalus kuulata (vt kuulutust tänase lehe tagaküljel). Prof. Valsiner oli loengute eel heal meelel valmis vastama Eesti Elu küsimustele.

Kõigepealt: milliseid tee­ ma­sid plaanite käsitleda oma loengusarjas?

Otsustasin kolme laiema teema kasuks, mis mulle näivad väga olulistena, nii Eestile kui ka arusaamadele kõrgharidusest ja psühholoogiast. Alustan teemal Eestilt maailmale ja maailmalt Eestile: Kuidas ­

• Ülikool vabastas Ukrainast pärit tudengid õppemaksust 2021./22. õppeaasta kevadse­ mestril ja 2022./23. õppeaasta sügissemestril.

• Senat lõi Ukraina kodanikest üliõpilastele 2022. a võimaluse taotleda vajaduspõhist eritoetust.

• Ülikool asutas stipendiumifondi, et koguda ja vahendada annetusi Ukraina üliõpilaste õpingute toetamiseks Tartu Üli­ koolis. Kutsume kogu ülikooliperet tegema annetusi Tartu Ülikooli Ukraina stipendiumi fondi ja jagama infot fondi kohta.

• Et toetada Ukraina kodanike võimalust omandada kõrgharidust, pikendas ülikool võõr­ keelsete õppekavade vastuvõtuperioodi Ukraina kodanikele.

Esimese ja teise õppeastme ­kandideerimistähtaeg pikeneb Ukraina kodanikele 1. juunini.

Lisaks vabastati Ukraina koda­ nikud sisseastumisdokumentide menetlemise tasu maksmisest.

• Koostöös Haridus- ja Tea­ dusministeeriumiga loob ülikool tasuta lisaõppekohad Ukraina kodanikele. 2022./2023. õppe­ aastal on ülikool valmis looma juurde kuni 250 tasuta õppekohta Ukrainast pärit üliõpilastele. Lisaks pakub ülikool töökohti Ukrainast saabuvatele akadeemilistele töötajatele.

• Eesti ülikoolid otsustasid peatada koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega. Otsus puudutab ülikoolidevahelist institutsionaalset koostööd.

2022./2023. õppeaastal ei saa kõrghariduse esimese ja teise astme õppesse kandideerida Venemaa Föderatsiooni ega Valgevene kodanik, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega pikaajalist viisat või kes ei ole juba Eestis õppimas.

Prof. Jaan Valsiner.

analüüsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaali? Minu peamiseks ideeks siin on just Eesti rahvusvaheliste seoste pidevus ja konstruktiivsus. Seda näeme nii kultuuris (Arvo Pärdi, Järvide perekonna ning teiste näitel) kui ettevõtluses ja tehnoloogias. Eestis tekkinud produktiivsed ideed on autorite initsiatiivil laiendatud mujale maailmas, seal edukalt arene­ nud, ning siis taas Eestis loonud aluse järgmisteks edasiaren­ guteks. Eesti kultuuri potent­ siaal on just sellises dünaamili­ ses seoses, kus piirid riikide, keelte ja ideede vahel muutuvad innovatsiooni toetavaks, mitte aga piiravaks, tingimuseks.

Teise aulaloenguna on plaanis tutvustada laiemale publikule ühte suurt probleemi, milles psühholoogia kui eriala on pidevalt maadlemas. Teemaks on Hing kaob ära ja tuleb uuesti tagasi: Hingeteadused Lääne ja Ida vahel. Ajalooliselt on psühholoogia teadmine hingest – kuid viimase saja ja enama aasta jooksul pole hinge võimalik psühholoogias kasutada.

Võrdluseks – muusikud kasutavad seda terminit ilma igasuguste vabandusteta, aga psühholoogid varjavad selle segaste sõnade (isiksus, identiteet jne.) taha. Samas on Idamaade – Jaapani, India – sotsiaalteadlased erinevate meile eksooti­ liste terminite toega jätnud hinge alles, ning tuleb tagasi ka Õhtumaalsetesse sotsiaalteadustesse.

Kolmandaks teemaks on küsimus, mis on ülikool meie uuel sajandil. Kus me oleme – ÜLIkool või üli-KOOL…või üldse mitte kool? See on üle maailma tänapäeval valus küsimus – ülikoolid jäävad vaesemateks, vaja on raha, üliõpilasi tuleb juurde. Kuidas garanteerida ülikoolide juhtiv osa uute teadmiste loomisel? Või muutub ülikool lihtsalt kooliks, kus antakse välja lõputunnistusi ja ­ kõik? Eestis käib praegu suur diskussioon ülikoolide rahastamise üle – mujal maailmas on harilik, et õppijad ise leiavad finantseeringu, aga Eestis seda ­ miskipärast ei taheta lihtsalt vastu võtta.

Olete töötanud Tartu Ülikoolis väliseesti külalispro­ fessorina alates käesoleva õppeaasta algusest. Milliseid aineid õpetate ja missugused on muljed? Kas Teie töö on

Foto: Andres Tennus

eesti või inglise keeles? Õpetan eriseminari – avatud kõigile huvilistele esimese aasta bakalaureuse tudengitest kuni doktorantide ja post-doktorantideni ning kõigile sotsiaateadustele – Pöördumatu aja ­s emiootika (Semiotics of Irreversible Time). See on minu viimase kahe aastakümne pea­ teema. Seminar on ingliskeelne, et kaasa tuua Tartu Ülikooli rahvusvahelist tudengite hulka.

Seal on mul praegu osalejaid semiootikast (minu professuuri põhikoht), sotsioloogiast, psühholoogiast ja ka teistelt aladelt.

Sellest kursusest peab tulema välja kaks raamatut – üks kogumik seminaris osalejate töödest, teiseks minu enda monograafia.

Samuti nõustusin tooma Eestisse oma teise kursuse – Kvalitatiivsete meetodite konst­ rueerimine, mida olen Luxem­ bourgi Ülikoolis õpetanud viimase 10 aasta jooksul. See tuleb Tallinna Ülikoolis ning ta lisandub mu suhteliselt regulaarsele, iga-aastasele kursusele Uued suunad psühholoogias, mida Tallinna Ülikool on viimase aastakümne jooksul ­minult pidevalt tellinud.

Seminar Tartus on inglis­ keelne, kursus Tallinnas eesti­ keelne.

Kuidas Teile tundub, kas Eesti noorte psühholoogiatu­ dengite/psühholoogide seas on palju järelkasvu rahvusvaheli­ sel areenil Teie valdkonnas?

Psühholoogia-tudengitega on mul rohkem kokkusaamist Tallinnas, ning sealt võin ütelda, et nad on väga hea potentsiaaliga. Kahjuks on psühholoogia õppekavad üle kogu maailma küllalt regiidsed ega võimalda noortel isemõtlejatel psühholoogia alal sageli vabalt ­ areneda.

Semiootikas on asjad vastupidi – tänu Juri Lotmani loodud Tartu koolkonnale, mida Kalevi Kull on edasi arendanud ning muutnud Tartu tänapäeval maailma kõige arenenumaks semiootika keskuseks, on uute ­ ideede sissetoomine ning arendamine igapäevane ja produktiivne.

Teie CV-st ilmneb, et juba oma varajase karjääri algus­ aastail 1980ndate aastate algul oli Teil võimalus asuda tööle algul Saksamaale ja see­ järel Ameerika Ühendriiki­ desse, kus sai alguse Teie aas­ (Järgneb lk. 13)

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Sõda ei tohi Eestis taastoota venekeelset kooli see on vaid jäämäe veepealne osa.

Hullem on see, et eesti venekeelses koolis ähvardab ukraina lapsi venestumine. Eestis on vene õppekeelega koole, kus suur osa õpetajatest ja ka juhtkonnast kannab Russki Mir’i vaimsust ja kultiveerib seda (praegu võib-olla varjatumalt) edasi.

Kuid asi pole üksnes õpetajate mentaliteedis. Sõjapõgenike lapsed on vene koolis igal juhul vähemus, kellel puuduvad sõb­ rad ja tuttavad. Neil ei jää seal muud üle, kui lõimuda kohalike vene noortega ning võtta omaks nende väärtushinnangud, kui

soovivad leida sõpru ja olla kambas. Nii mõneski vene koolis tuleks selleks salata maha oma identiteet ja tõde Ukraina sõja kohta.

Sellise arengu vältimiseks ­tuleks praegu esimese sammuna seaduse tasemel kehtestada, et kõigil uutel sisserändajatel on võimalik Eestis oma lastele valida vaid eesti õppekeelega ­ munitsipaalkool või siis mõne teise õppekeelega erakool. Ei saa lasta sõjal taastoota venemeelset kooli.

Viimase kolmekümne aasta arengud on näidanud, et vene õppekeelega kool ei ole suutnud ümber sündida euroopalikuks

kooliks. Suuresti on põhjuseks nõukogudeaegne koolikultuur, mis pole kuhugi kadunud. Selle vastu ei ole muud rohtu, kui vanad struktuurid lähematel ­ aastatel lammutada ja luua nende asemel uued. Kuidas seda teha, sõltub piirkonnast – Ida-Virumaa erineb Tallinnast, mis mõlemad erinevad ülejää­ nud Eestist.

Meil on vaja luua kool, kus vähemused saaks õppida ka oma keelt ja kultuuri, kuid lõimuksid ka ühiskonda. Prae­ gustes oludes on see realistlik vaid koos eestlastega eesti ­õppekeelega koolis õppides.

Igal juhul tähendab see suurt koormust ja kohanemissurvet eesti koolile. Esiteks tuleb jälgi-

Lõhestatud ühiskonnaga Eesti

osa eestlasi oli ja on tänaseni pidanud Eesti okupeerimist ja annekteerimist väga räigeks kuriteoks ning ajavahemikus 1992 – 1996 oleks tulnud ennistada riik, mis oli olnud rahvusvaheliselt tunnustatud ja lugupeetud aastast 1920 alates ning mille piir Nõukogude Liiduga oli Tartu rahulepingusse kirjutatud ja looduses tähistatud.

Eespool avaldatu kohaselt ongi eestlased oma riigi lõhestanud kaheks ühiskonnaks. Ilma et riigivõim ja peavoolu meedia oleks avaldanud arvamusi, mis oleksid saanud innustada ava­ likus ruumis üksikasjaliselt ja süvenenult arutama, kuidas hääleõiguslikud kodanikud peavad täitma kohustusi, mis on üheselt mõistetavalt põhiseadu­ ses sätestatud.

Eestile oleks lausa hukatuslik, kui jätkaksime senini raken-

datud, välisminister Liimetsa sõnastuse kohast „Eesti riiklikku poliitikat“. Et Venemaa Föderatsioon on senini Eestit pidanud Nõukogude Liidust lahkunud liiduvabariigiks, on täiesti järeldatavalt sätestatud piirilepingus, mille Eesti allkirjastas veebruaris 2014 ning mis on õnneks veel ratifitseerimata.

Nõukogude Liidu poolset Eesti okupeerimist ja genotsiidi ulatuslikku teostamist on käsit­ letud justkui ajaloolist paratamatust. Täiesti tühiseks on peetud Ameerika Ühendriikide kõrgemat riigivõimu nõustanud politoloogi Paul Goble’i hoiatust, et „Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ei saa pidada „mingiks ajaloo­ li­ seks õpetlaste vaheliseks nääk­ lemiseks; asi seisneb reaalses poliitikas ja reaalses võimus, mitte ainult möödunud sajandil,

vaid praegu ja ka tulevikus“.

(EWR 07.02.13). Paul Goble on tungivalt soovitanud ka mitte hetkekski unustada, et „Eestile on 1920. aasta Tartu rahuleping praegu sama tähtis, nagu see oli enne seda, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti.“ (Postimees 30.05.13).

sid sinna lähetada.

ENPA hääletas Venemaa Euroopa Nõukogust väljaheitmise poolt

Suurbritannia paigutab Poolasse uusima raketitõrjesüsteemi

Euroopa Nõukogu Parlamen­ taarne Assamblee (ENPA) hääletas teisipäeval Venemaa Euroopa Nõukogust väljaheit­ mise poolt.

Suurbritannia paigutab Poo­ lasse oma uusima keskmaa ra­­ketitõrjesüsteemi Sky Sabre, teatas neljapäeval kaitseminis­ ter Ben Wallace Varssavis. ,,Suurbritannia seisab NATO liitlase ja väga vana liitlasena Poola kõrval, kuna Poola kannab suurt osa selle sõja ­ tagajärgede koormast,“ ütles Wallace pärast Poola kaitse­ ministri Mariusz Błaszczakiga kohtumist.

Riigid sõlmisid ka kokkuleppe, millega Suurbritannia aitab Poolal seda raketitõrjesüsteemi arendada. Britid ei ole öelnud, millal süsteem Poola jõuab ega seda, kui kauaks see jääb. (PM/EE)

Prof. Martin Ehala, Postimees Eesti keele arengukava näeb ette ülemineku ühtsele eesti koolile aastaks 2035. Tuhan­ dete ukraina ja vene emakee­ lega laste saabumine Eestisse võib muuta selle eesmärgi saavutamatuks ja süvendada keelelist segregatsiooni veelgi.

Selle vältimiseks on vaja paari põhimõttelist otsust.

Kõige tähtsam on mitte täiendada vene õppekeelega koole uute õpilastega. On juba mainitud, et see võib kaasa tuua hõõrumisi ukraina ja vene identiteediga õpilaste vahel, kuid

Tõese murega tuleb tõdeda, et riigivõimu ei ole teostatud Selle pealkirjaga arvamuse „üksnes põhiseaduse ja sellega pädevust oli vabariigi aasta­ kooskõlas olevate seaduste alupäeva eel ETV (Eesti Tele­ sel“ (ps §3): ilma et meie päe­ visiooni) saatesse UV faktor valehed ja Rahvusringhääling kutsutud arutlema isikud, kes oleks märganud tähelepanu oma tegevusega võiksid ühis­ juhtida Eesti suveräänsust ohuskonda mõjutada üksmeelse­ malt Eesti rahvuse, keele ja tavale olukorrale. Pärast Teise kultuuri kestma jäämist es­ ­ maailmasõja lõppu ja Stalini ma­ tähtsaks pidama. Olemas­ surma olid Nõukogude Liidu oleva olukorra muutmise ette­ räiged kuriteod annekteeritud paneku tegemiseni ei jõutud. Eestis vähenenud. Augustis Saadet teleris jälgijana olin 1991 oli võimalik Eestil taas üllatunud, et arutelus osale­ olla iseseisev. Tagasivaatavalt jatest mitte keegi justkui ei on osa eestlasi arvanud, et too püüdnudki tuvastada miks „nõuka aeg“ ei olnudki nii väga Balti ketis suudeti üksmeelselt halb ning Eesti võibki – oleneEestile vabaduse ennistamist valt sellest, et ligemale üks kolmandik elanikest on vene nõuda ning nüüd tuleb ainult ­ oma erakonna huvide nimel kodukeelega – hakata toimima toimida. kaherahvuselise riigina. Teine

Harri Kivilo

USA suurendab Balti riikidele eraldatavat julgeolekuabi Ameerika Ühendriikide Kon­g­ ress võttis vastu 1,5 triljoni dollari suuruse eelarvepaketi, mis muuhulgas näeb 2022. a ette 180 miljoni dollari suurust julgeolekuabi Eestile, Lätile ja Leedule selleks eral­ di loodud Balti Julgeole­ kui­ nitsiatiivi raames, mida on üle 10 miljoni võrra rohkem kui eelmisel aastal.

USA julgeolekuabi Eestile on läbi aastate olnud märkimisväärne ning järjest kasvanud.

2020. aastal loodud Balti Julgeolekuinitsiatiiv võimaldab Ühendriikidel süsteemsemalt toetada Eesti, Läti ja Leedu ­iseseisva kaitsevõime ja omavahelise koostalitlusvõime arendamist, tuues Balti regiooni julgeolekumured USA seadu­ sandluses selgemalt välja.

Möödunud aastal eraldati init­ siatiivi raames Balti riikidele 169 miljonit dollarit. Tänu USA julgeolekuabile on Eesti, Läti ja Leedu suutnud mitmed oma sõjalise taristu ja võimearen­ duse projektid planeeritust kiiremini ellu viia. Peamine fookus on olnud erioperatsioo­ nide, õhukaitse, laskemoonavar-

Stoltenberg: NATO tahab idatiivale oluliselt rohkem vägesid paigutada NATO kaitseministrid tegid sel nädalal alliansi sõjalistele juhtidele ülesandeks koostada plaan alliansi idatiiva tugev­ damiseks Venemaa invasiooni järel Ukrainasse, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Stoltenbergi sõnul tuleb ­kokku panna plaan ,,pikaajalise kollektiivkaitse ja heidutuse ­uuendamiseks“.

Ehkki Poola on teinud üleskutse saata Ukrainasse rahuvalvemissioon humanitaarabi osutamiseks, kinnitas peasek­ retär, et allianss ei plaani väge-

ude ja mereolukorrateadlikkuse valdkondadel. Uue prioriteedina soovivad Balti riigid USA toetusel ühiselt välja arendada pikamaa kaudtule võimekuse.

Lisaks USA julgeolekuabile on tunduvalt suurenenud Ühendriikide relvajõudude kohalolek Läänemere piirkonnas.

USA tugevdus regioonile hõl­ mab F-35 hävitajaid, AH-64 ründekoptereid, Patriot õhutõr­

,,Toetame rahupüüdlusi, kutsume Venemaad, president (Vladimir) Putinit oma vägesid välja viima, kuid meil ei ole kavas viia NATO vägesid ­ Ukrainasse,“ sõnas Stoltenberg.

NATO on tõrjunud ka Ukraina üleskutse konflikti sekkuda, eeskätt läbi lennukeelu­ tsooni kehtestamise Vene pommirünnakute lõpetamiseks.

Alliansi teatel võib otsene sekkumine viia konfliktini Vene­ maaga, mis võib omakorda ­paisuda tuumasõjaks.

Liitlasriigid on saatnud Ukraina vägedele relvastust oma riigi kaitsmiseks, sealhulgas tanki- ja õhutõrje raketisüsteeme. (PM/EE)

jesedameid ja maaväeüksuste saatmist Läänemere piirkonda.

Vahetult pärast sõjategevuse intensiivistumist Ukrainas jõudsid Ämari lennubaasi kolm USA varghävitajat F-35 ja teised lennuvahendid. Balti riikides ­ toimuva Ühendriikide juhitava ­ õppuse Saber Strike raames harjutatakse muuhulgas õhutõrjet.

Lisaks teenivad Eestis Ühend­ riikide eriväelased. (KMPT/EE)

Venemaa väljaheitmise poolt hääletas 216 delegaati, kolm ei hääletanud ning keegi ei hääle­ tanud vastu, kirjutab Ukrinform. ,,Meil on väga kahju, et peame täna nõudma Venemaa väljaheitmist organisatsioonist pärast 25 liikmesusaastat. Aga kui sa ületad punase joone, siis ei ole sul kohta selles organisatsioonis. Mul on väga hea meel, et nende kahe päeva jooksul ei olnud meie assamblee mitte vastuolude areen, vaid agoraa ja seda näitas ka üksmeelne hääletus,“ rääkis ENPA president Tiny Kox. Mõni tund enne hääletust teatas Venemaa, et plaanib oma liikmesuse Euroopa Nõukogus peatada.

Kolmapäeval kinnitas komitee ühehäälselt otsuse algatada Venemaa nõukogust välja heitmise protsess. (ERR/EE)

da, et muu emakeelega õpilaste osakaal ei ületaks üheski koolis 30 protsenti. Uuringute järgi on see ülemine piir, kus lõimimine saaks toimuda haridust ja identiteeti kahjustamata. Ka see ülempiir tuleb ametlikult keh­ testada.

Kuid ka sellel juhul ei saa suurt hulka keeleoskuseta õpilasi lisada kohe tavaklassidesse.

Pigem vajame eesti õppekeelega koolide juurde ukraina ja vene õppekeelega osakondi, kus muu emakeelega lapsed saaksid turvalises keskkonnas omakeelset haridust ja eesti keele oskuse määral, et hiljemalt aasta pärast oleks võimalik õppida eestikeelses klassis.

Lausa hämmastama panevalt on meie riigi neljas võim oma lugejatele/kuulajatele kinnitanud, et Eestit on senini hästi valitsetud. Ent ometi ei ole meie päevalehed ning Rahvusring­ hääling ainsalgi korral avalikult analüüsinud, kas „hästi valitse­ mine“ on põhinenud meie põhiseaduses sätestatud õigustel ja kohustustel või põhiseaduse sätete suvaliselt teistsuguseks tõlgendamisel „Põhiseaduse kommenteeritud väljaande“ soo­ vituse kohaselt.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Merike Luguse kunst esindatud Torontos žüriinäitusel Kuni 30. märtsini saavad Toronto kunstihuvilised külas­ tada Dignam galeriis ja Ruth Upjohn galeriis Kanada naiste kunstiühingu (WAAC) žürii­ näitust ,,Echoes“, millel ka seos eestlastega. Nimelt osales žüriis EKKT (Eesti Kunstnike Koondise Torontos) president Elva Palo. Ja üheks žürii poolt välja valitud tööks, mis näitusel esitatud, on Merike Luguse ,,All That Is Solid Melts Into Air“.

Näitusele esitas oma töid 180 kunstnikku Kanadast ja USAst ning üks Šveitsist, kokku 417 taiest erinevates tehnikates, mille hulgast kohtunikel ja ­kuraatoritel tuli oma valik teha.

Merike Lugus ütleb oma ­kuns­titöö tutvustuseks WAACi ­kodulehel (www.womwnsartofcanada.ca) järgmist: ,,The past ten years or so I have been ­developing a new way of paint­ ing, or ‘picture-making’, where­

in I treat paint as skin, which can be manipulated, cut up or carved into. Each painting be­ comes ground for experimenta­ tion, and begins with a leap off a cliff. Some survive. As a ­toddler in post-war Europe, My mother began a story with the words:…and then came a powerful wind….The story ­ never progressed further than ­ delivering our family the gates of a strange city. That wind, for me, has become the metaphor for the tendency for things to fall apart, whether through war, or climate change. ‘All that is Solid’ tries to express that force.“ Kunstinäitusega saab tutvuda galeriis 23 Prince Arthur Ave, galerii on avatud teisipäevast laupäevani kl 10 h – 4 pl.

Merike Luguse isikunäitus ,,Rhythm and Play“ on Ruth Upjohn galeriis avatud 1.-16. aprillini.

Emakeelepäeva e-etteütlus

keeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Keeleameti peaekspert Killu Mei, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome ning haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele ­ nõunik Sirli Zupping. E-ette­ ütluse koordinaator oli Laura Raudnagel Vikerraadiost. E­ette­ütlust korraldas Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusminis­ tee­ riumiga.

Vikerraadios luges teksti ette Kaja Kärner, videos vaegkuuljatele Veronika Uibo.

Pärast e-etteütluse lõppu sai Vikerraadio koduleheküljel näha korrektset teksti koos paral­ l­ eelvõimalustega, enim tehtud vigu ning nende selgitusi.

Selleaastane tekst: Rutlikult piki puise Vane­ muise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.

Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus tea­dustraktaate neelav maa sool.

Mailis Sütiste-Gnannt Emakeelepäeval, 14. märtsil toimus algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Viker­ raadio e-etteütlus juba 15. korda. Raadioeetrist kuuldav tekst tuli sisestada etteütluse lehele, valida kategooria ja täita kontaktandmed. Ette­ ütlust sai teha kuues kategoo­ rias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega ini­me­sed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestla­s ed.

E-etteütlust oli võimalik teha ka nägemis- ja kuulmispuude­ ga inimestel. Sama­aeg­selt raadio­eetris kõlava teks­tiga ilmus ERR.ee portaali video, kus teksti sai lugeda huultelt ning etteütluse lehekülg oli kohandatud nägemispuudega inimestele.

Tänavune etteütluse tekst oli inspiratsiooni saanud Juri Lotmanist, raamatukogude aastast ja Kirjanike liidust. Teksti koostanud töögruppi kuulusid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur ja Tallinna Üli­ kooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli ema-

Nr. 11

Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva märgiti konverentsiga

Merike Luguse ,,All That Is Solid Melts Into Air“, mis valiti WAACi näi­ tusele.

VHK orkester ja dirigent Rasmus Puur esitlesid Mart Saare muusikaga plaati Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester ja dirigent Rasmus Puur esine­ sid kontsertidega Rakveres, Tartus ja Tallinnas, tutvusta­ des albumit Mart Saare loomingust. Kontsertidega tähistati ka helilooja 140. sün­ niaastapäeva, mis on 28. sep­ tembril.

Plaat salvestati 2021. a suvel Vastseliina kirikus ja valmis möödunud aasta lõpus. Plaadil kõlavad Mart Saare koorimuusika kullafondist pärit teoste

„See on ju metsik metafiktsioon,“ lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, „keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!“ Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.

Eks ta ole.

Paralleelvõimalused: • Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi / Juri Lotmani – tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee – mälestusmärgi • r-i / „r“-i • heade mõtete linnaga / Heade Mõtete Linnaga / Heade Mõtete linnaga / „Heade mõtete linnaga“ • e-etteütluslikku passusse pannud! / e-etteütluslikku passusse pannud.

• Järgneb spontaanne kiidutorm: / Järgneb spontaanne

seaded keelpilliorkestrile, teiste hulgas ,,Põhjavaim“, ,,Laulik“, ,,Miks sa nutad, tammekene“ jt.

Kokku kõlab plaadil 14 teost.

Lisaks plaadi valmimisele tegid noored kontsertidega sissejuhatuse ka Mart Saare 140. sünniaastapäevale, mida tänavu aastal tähistatakse. «Helilooja sünniastapäevani on küll mõne­ võrra aega, kuivõrd ta sündist 28. septembril, kuid kindlasti on valminud plaat ning kontserdid ilusaks sissejuhatuseks aastale, mil tema loo­ ming loodetavasti paljusid kontserdisaale täidab,» sõnab Puur.

Vanalinna Hariduskollegiumi muusikakooli õpilastest koosnevas VHK keelpilliorkestris musitseerivad noored vanuses 13–19 aastat. (PM/EE)

kiidutorm – / Järgneb spontaanne kiidutorm, • Eks ta ole. / Eks ta ole!

Tänavu laekus kokku 8942 e-etteütlust, millest 36% osalejatest olid õpilased 278 koolist üle Eesti. Kõige rohkem õpilasi osales Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist. Täiesti õigesti kirjutatud etteütlusi oli vaid 13, umbes 100 etteütluses oli 1 või 2 eksimust.

E-etteütluse üldvõitja täiskas­ vanute kategoorias oli Triin Siiber, kes pidas selleaastast etteütlust pigem lihtsaks. Ta ütles, et on alati kaasa kirjutanud ja tal on haridus eesti keele alal, kuigi ta hetkel sel alal ei tööta. Õpilaste kategoorias võitis Mona Rea Nerva Saverna Põhikoolist, filoloogide kategoorias Kärt Norman, muukeelsete kategoorias Jeff, välismaal elavate eestlaste hulgas Marilyn, nutiseadmega kirjutajate kategoorias Margit Keerov.

Kirjutasin traditsiooniliselt kaasa minagi, aga suutsin ikka mõne vea teha. Pange ka teie end proovile!

Viljandis asutati 150 aastat tagasi, 1872. a Eesti Kirja­ meeste Selts. Aastatel 18721894 Tartus tegutsenud seltsi eesmärk oli eestikeelse kirjan­ duse edendamine ja selle kaudu Eesti rahva kultuuri­ taseme tõstmine. Seltsil oli oluline roll näiteks kooli­ õpikute väljaandmises, uue kirjaviisi levitamises ja rahva­ luule kogumises. Seltsi peeti rahvusliku liikumise vaimseks keskuseks ning tal oli tähtis roll teaduse, kirjanduse ja kunstide edendajana, kool­ meistrite õpetajana ning koo­ lide õppevara loojana. Seal­ juures oli selts ka viljakas kir­ jastaja ning rahvaluule ja vanavara koguja ning ajaloo tutvustaja.

Seltsi asutamise 150. aasta­ päeva märgiti Eesti konverentsiga Kirjandusmuuseumis. Arhii­ vi­näitusel oli tutvumiseks väljas eksponaate Eesti Kirjameeste Seltsi ja sellega seotud isikute kogudest – esitatud olid käsi­ kirjad, kirjad, fotod ja trükised. Üritusega seoses süüdati 8. ja 9. märtsil küünlad Eesti Kirjameeste Seltsi presidentide haudadel: Suure-Jaanis – Johann Köler, Tartu Raadi kalmistul – Jakob Hurt, Kurgjal – Carl Robert Jakobson, Tartu Uus-Jaani kalmistul – Mihkel Veske, Hugo Treffner ja Karl August Hermann.

Juubeliürituse raames esitleti ka Eesti Panga välja antud 2-­ eurost pühendusmünti, millel on kujutatud avatud raamatut, mille ühel lehel on Eesti Kirja­ meeste Seltsi esimeselt presidendilt Jakob Hurdalt pärinev lause „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ ja Eesti Kir­ jameeste Seltsi asutamisaasta 1872. Mündi on kujundanud Riho Luuse. Erikujundusega 2-eurosed Soomes vermitud käibemündid kehtivad ametliku maksevahendina kogu euroalal.

(Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum/Eesti Pank)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1096 1

2

3

4

5

12

13

15

16 18

21

22

6

8

9

32

35

28

33

29

30

50

51

34

36

37

39 42

11

25

27

31

10

20 24

38

40

43

44

45

46

47

48

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Kratt, tulihänd.

5. Vali, kõvakäeline.

9. Speedway Grand Prix.

12. Sõja ja katkujumal Mesopotaamias.

13. Suurjärvistu järv.

14. Kauplemine; tulu, kasumit taotlev ettevõtmine, üritus v. tehing.

15. L____, ülearu.

16. Haiguslik unisus.

18. ____kas, jalanarts, kalts, räbal.

20. Eesti end. rallisõitja.

21. Asula Kirde-Eestis, kus toimus Narva lahingute üks episoode juulis 1944.

24. Tara.

26. Hoiatussignaal; üldine märguanne hädaohu korral.

27. Ei tohi välja lobiseda.

31. Vilistlane (lüh.).

32. V____x, kontakt­ läätsede bränd.

34. Piirkond.

35. Troopiline puuvili.

37. I ndia õpetuste põhimõisteid: iga tegu toob kaasa vastava tagajärje 39. Une-M____.

40. Teat. kaslane.

41. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

44. Aeg vastlapäevast lihavõtteni.

46. Kõrge poisihäälega meeslaulja vanasti ooperites v. kirikukoorides.

48. Rohkem.

52. Eesti Kunstide Keskus.

53. Naisenimi.

54. Saiavili.

55. A____p, end Eesti peaminister.

56. Augu valmistamiseks tarvitatav tööriist.

57. On igal inimesel.

ALLA:

1. Prince Edward Island.

2. Ohver (van.).

3. Auk, koobas.

4. Kiirpaat.

5. Küsisõna.

6. ____di, aralt, arglikult.

7. Usu- v kombetalituse kord.

8. Middle East Airlines.

9. Suur lutsusarnane soomusteta röövkala.

10. _____na, Ukraina rahaühik.

11. ______l. teetass Kesk-Aasia

49

rahvastel.

17. Tee. 19. ______us, lembetunne.

21. L_____, purskab vulkaanist.

22. T____, teat. kevadlill (ingl. k.).

23. Mitte tõde.

25. Loom, olend.

27. Patt (ingl.k.).

28. Viskenool (ingl.k.).

29. Fantastika.

30. Maa keset vett.

33. Eesti ohvitser, sai II maailmasõjas Auvere lahingus näidatud vapruse eest Raudristi Rüütliristi.

36. Mess, (vabaõhu) turg.

38. Vahend raadiolainete saatmiseks ja vastuvõtmiseks.

40. Isa; katoliku preester (ld. k.).

41. Maja silm.

42. Isand, härra, mõisnik.

43. M____, midagi; mingi asi.

45. Hommik (soome k.).

47. Puhka rahus (lad. k. lühend).

49. ____ ja naa.

50. Anti-ship missile.

51. _____du, tasuta, ilma.

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Provints teatas sel nädalal $28 miljoni dollari suurusest investeeringust, mis mõeldud kutseõppe treening­ programmidele, et aidata vä­hendada oskustööliste puudust.

Treeningprogrammides ühenda­ takse klassides toimuv õpe ­töökohtadel toimuvaga.

(Lüh. CTVNews)

TORONTO. Rekordiliselt kõrgenenud bensiinihindade tõttu (alates detsembrist 40%) on paljud inimesed muutnud oma ­ tööle- jm. sõidu plaane ning asunud kasutama ühistransporti.

Sõitjaskonna suurenemist on täheldanud nii Toronto Transii­ dikomisjon (TTC) kui Metro­ linx. (Lüh. CP24)

Naljanurk Sõbrad baaris. ,,Millest sa unistad?“ küsib üks. ,,Unistan, et jätan joomise maha.“ ,,Jäta siis,“ õhutab sõber. ,,No ma ei tea, kuidas ma ilma unistuseta edasi elan?“

T

Paremale: 1. Seep, 5. Alp, 8. Vaal,

17

23

S

Ristsõna nr. 1095 LAHENDUS

14

19

26

41

7

I

12. Agaa, 13. RUR, 14. Anne, 15.

Kallaste, 17. Niin, 18. Eit, 19. Eskimo, 21. Pasta, 24. Aspe, 25. (P)alat, 26.

Kitarrid, 30. Dam, 31. Samet, 32.

Ina(ri), 33. Ammukaar, 35. Siga, 36.

Nats, 37. Eksam, 38. Sangar, 41. Oka, 42. Tiia, 43. Eskaader, 48. (V)anir, 49.

Iga, 50. Loru, 51. Noni, 52. Dts, 53.

Anum.

Alla: 1. (Sik-)sak, 2. Ega, 3. Eal, 4.

Pa­­lett, 5. Arst, 6. Lut(s), 7. Preester, 8. Vanker, 9. Anii(s), 10. (V)anim, 11. Leno, 16. Aia, 20. Spat, 21. Pada, 22. Alam, 23. Samm, 24. Aimas, 26. Kaatreid, 27. Riis, 28. Inga, 29.

Daam, 31. Skaa(la), 34. Ungari, 35.

Skaala, 37. EKA, 38. Stan(d), 39.

Aino, 40. Niin, 41. Okas, 44. Sgt, 45.

Don, 46. Eru, 47. Rum.

Nädala retsept Juba kolmandat nädalat käib sõda Ukrainas. Oleme igal moel proovinud ja püüame edasi toetada praegu terve Euroopa eest võitlevat vaprat Ukraina rahvast. Kogu abi, mida sõjas kannatanutele pakume ei ole rahaline ega materiaalne, toetame neid ehk ka nähtama­ tult, kui jagame nende kultuuri. Tänases retsept­ inurgas on Vanaema Hewko boršisupi retsept, mida lahkelt lubas Eesti Elus vahendada meie lugejatele tema lapselaps Kelly-Ann. Taustalugu oma pikas elus palju läbi elanud vanaema Hewkost saab lugeda meie tänase lehe ingliskeelses osas lk 11.

Baba Hewko’s Borscht Recipe Hands on time: 30 minutes Total Time: 1 hours Makes: 12 servings

7

Volli veste

Poi kott Vist puhun liigtihti Karlaga. Kuid tervitan neid hetki olulise sõbraga – isegi tefelonil on hea pingeid leevendada. Annan andekski ku mind narritakse omateht väljendustega. (Ei ma tollest vanakesest viletsam põle. Oskan ise ka akkama saada, isegi ku põle relva kandnud, et olen nooremp. Mitte palju, aga ikke. Meie eas inämp see’p loe, peale peeglis nähtu.)

Vaat need kaks sõna pääliskirjas on ju korralikud emakeelsed sellised. Kui aga kokku kirjutada, kõva pee pehmeks teha, ii igrekiks ja kaa tseeks, siis ongi Teil teada, mida üits on otsus­tanud põhimõtteliselt teha. Isegi laensõnana on see poi kott meitel olemas. Majanduslikult teiste eitamine.

See pandeemia ja too vastik, väga vastik Vladimir on tekitanud olukorra, ku pean tõesti oma kopikaid lugema, tengelpung ei ole enam nii prinke. Lihtne on mette mõnda asja osta, aga teisteta ei saa ära elada. Lihtne ka mette venelaste toidupoodi minna, vaid ainult polskide omasse. Kus on eesti leib olemas, venelaste häid pirukaid aga põle. Noh, eks lepin.

Oi, kuramus, murdsin ühe enesele loodud eeskirja. Inäm ma venekeelseid sõnu ega väljendusi suhu ei võta. Eriti, kuna rääkisin rahast, mille ümber maailm ju keerlep. Isegi ei tõlgi kirillitsast, mida ma vaevu veerin. Üts hiljutine juhtum oll, ku Ets tuli oma lollitelefoniga meitele, näitamaks, mis seal sotsialistlikus meedias on toimumas. Palus, et onu, mida see tähendap. Oli maantee-silt, suu­ nad määratud. Kukkusin naerma. Ukrainlased saatsid venelased rumalasse kohta. Mida miski pärast valesti tõlgitakse inglise keelde, aga saan aru, et miks nonna. Inglise keelt rääkivatel on hoopis teine väljendus kui otsene tõlge, mida seal feisspukkis ja mujal tarvitatakse vistiti ohtralt.

Algavat effiga. Vanja aga teisiti.

Mõnda ma ikke suhu võtan. Sõnu tähendab. Isegi põhimõtte vastaselt. Toda venelaste väikest vett inäm ep saa ostagi siin. Valge viin, venelastelt juba ostetud, on siinse peaministri otsuse järgi monopoliletist lännu. No ma ei võta seda täpsustavat suhu ega seda feuervasserit samuti. Viskus ikke paremp, ku muud ravi ei leia.

Ja ütlen ikke, isegi kui vot tak inämp ei sobi, et idi domoi sobib küll ja küll hetkel. Mu poi kott ei vist kusagilemp vii – minust põle ei kahuriliha ega ka poliitikasse astujat. Tian vaid, et mu koduaknas ilutseb nüid ilus lipp, ülal sinine nigu puhas taivalaotus, all kollane nigu uhke viljapõld.

Nigu meil trikoloor – taevas, muld ja lumi. Milledeta vabana elada ei saa. Et miks kurjus ikke hambaid näitab ei saa aru. Ning milleks peabki. Paijehhali Moskvoi.

VABARNA VOLLI

Ingredients: 4 tbs butter 1 large onion, chopped 2 cups mushroom, roughly chopped 6 cloves garlic, finely chopped 2 cups carrot, shredded (about 2 large carrots) 2 cups green cabbage, shredded 6 stalks celery, chopped 4 cups store bought vegg broth, low sodium, no added sugar 2-3 cups beets, boiled and shredded (about 3-4 large beets) 8 cups cold water, separated into 2 cups and 6 cups 4 tsp Knor vegetable bouillon 2 tsp sea salt 1/3 cup apple cider vinegar 2 tsp granulated sugar ½ cup packed fresh dill, chopped 2 bay leaves ½ tsp Italian Seasoning (optional) Cracked pepper to taste Melt butter in an extra large stock pot (10+ qt).

Sauté chopped onion, mushroom and garlic until soft and the moisture has been released from mushrooms, about 5 ­minutes.

Add shredded carrot, cabbage, and chopped celery to pot, stir and continue sauteing vegetables for 2 mins.

Add shredded beets, 4 cups store-bought vegetable broth

and 2 cups water to pot.

Simmer vegetable for 5 mins to combine flavours.

Baba Tip!: To save time and money (and mess!), buy beets in season and/or on sale then boil and shred a large batch at once. Freeze in 2-3 cup batches.

You can then throw the pre-­ prepared shredded beets straight in from the freezer!

Add the remaining 6 cups of water and rest of the spices/­ flavourings.

Baba Tip!: Always adjust to personal taste. If too tart, add sugar. If too sweet, add vinegar.

If too bland, add salt. Don’t be afraid to keep tasting the broth at this stage and tweak it to your preference. Just remember Simmer for 30 mins. Adjust to add in small increments. You flavour if necessary. Enjoy with can always add more, but you a dollop of sour cream, some can’t take away! whole milk or just as is!

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

8

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Nr. 11

Seedrioru laagri registration is OPEN! We welcome all children ages 4–16 of Estonian Heri­ tage and those with ties to the Estonian community.

We especially encourage the older children to come this year, as COVID has prevented them from attending overnight camp for two years.

Come join us – make new friends, reconnect with old ones, and experience Seedrioru!

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The “Wall of Lies”

That scenario is being played out in Russia. Vladimir The Berlin Wall leaked news Solovjov, the most well-known from the West and it finally TV personality in Russia has a crumbled. Putin’s “Wall of full 25 hours per week of on-air Lies” is sturdier and mostly presence during prime-time impenetrable at this most hours. Very few in the West can come close to matching this. In ­crucial juncture.

Thus, Putin’s popularity is fact, it’s so recorded in the not plunging to new lows from Guinness Book of Records. its over 80% approval rate on Solovjov is also a trusted his invasion and annexation of ­member of Putin’s inner circle.

Sidebar – the Estonian conCrimea. Although new polls may not accurately reflect the nections: Solovjov is married to genuine attitudes about the Estonian Elsa Sepp, a former invasion of Ukraine, it’s still top model. Estonian member of ­ likely that about half of the the European Parliament, Yana country approves of the “special Toom, has appeared on military operation” to “de-nazi- Solovjov’s broadcasts on nufy” Ukraine and believe that the merous occasions. She explains West is responsible for the that this has enabled her to conflict. This has been the reach her Estonian (mainly ­ harangue from the Kremlin Russian-speaking) constituency ­ ­domestically and for audiences though a TV channel that most of them consider to be their abroad.

(Regarding the “de-nazify” prime source of information and mission of Putin, it’s starkly comment.

Another universally familiar ironic that he routinely enlists the likes of recognized neo-­ mouthpiece for Putin is Dmitri Nazis such as Dmitry Utkin, a Kisseljov, both an on-air permercenary with the Wagner sonality and a media executive group, a private army financed presiding over RT which also

by Putin-friendly oligarchs, includes Sputnik, both of which who proudly displays his are slavish magnifiers of the Kremlin’s narrative. Margarita Waffen-SS tattoos.)

Internationally he hasn’t Simonjan, the editor-in-chief of been as successful. The UN both RT and Sputnik advocated General assembly resolution on for the seizure and annexation March 2nd demanding that of the Ukraine’s Donbass one Russia “immediately, completely year ago.

The above a just a few of the and unconditionally withdraw all of its military forces from prominent media personalities the territory of Ukraine within that show nauseating servility its internationally recognized for Putin.

One also notices the relatively borders” was approved by 141 countries out of a total of 193. large number Estonian residents As expected, Belarus, North that regularly watch the Korea, Eritrea, Russia and Syria Kremlin-controlled, prime-time voted against while 35 ab- broadcasts on a regular basis. stained, including Venezuela Research indicates that some and China. (All media in China, 30,000 to 35,000 are constantly also totally government con- tuned in to them. To this must trolled, parrot the Kremlin’s be added the on-line audience fabrications unrepentant and and those with appropriate ­antennas which receive a signal. ­ naltered.) u Within Russia, only state- With the above in mind, it’s owned media outlets are rather disconcerting to see the operating, with the rest closed letter “Z” painted on cars driven ­ down. Anyone criticizing the on Estonian roads.

Even more insidious is the war is prosecuted. new slide show issued by the But consider this: If the likes Russian ministry of education of a Walter Cronkite or Tom for school children that encourBrokaw on TV were to claim ages them to hate Ukraine and that a US attack on Canada was to support the Russian “mission to prevent Canada from secretly of liberation”, a “special peace arming itself with Soviet nuclear mission” which is to “protect weapons, the average US TV ethnic Russians, fight Nazism viewer would likely take it at and stop NATO expansion”. face value, especially if legitimate information is blocked, The new education tool tells and all newspapers, radios, and children to trust the president’s internet sources repeated the words which are the most re­ same message. liable source of true informa-

Aarne Tork

Speech by Aarne Tork for Ukraine Rally on 13th March 2022 on behalf of the Vancouver Estonian Community All Vancouver Estonian orga­ nizations and their members stand in solidarity with the people and supporters of Ukraine in condemning the invasion of their beloved homeland by the Russian state. On the morning of February 24th, 2022, Van­ couver Estonians woke up hoping to celebrate Estonia’s Independence Day, but were instead confronted with ­images of a senseless military invasion by the same forces that stole Estonian freedom for over 50 years. We watched the horrific news and stared at each other in shock and disbelief.

Our Estonian Prime Minister Kaja Kallas has been a strong and loud advocate for Ukraine to become a member of the European Union in the months preceding the invasion and even more so now! She stated that the EU has a moral duty to start the process for the Ukraine to become a member state even

while it is at war with Putin.

The Estonian people have welcomed over 14,000 Ukrai­ nian refugees into their small but mighty country of only 1.4 million… and we are grateful to those individuals who hopped into their cars and delivered supplies and then stayed to help both inside and on the borders of Ukraine.

We stand together with all who condemn this war, in both its physical and mental dimensions because this fight is twofold: Not only does a war rage on the territorial battlefield, but also in the sphere of mis­ information and psychological manipulation.

The Vancouver Estonian Community will neither stop remembering nor reminding ­ others until this senseless war is over, and its initiators and its perpetuators are brought to ­justice.

SLAVA UKRAINI!!!

HEROIAM SLAVA!!!

tion. But because he can’t speak all the time, the youngsters are told that only government sources have any credence.

A couple of weeks before Russia attacked Ukraine, a ­petition authored by some 100 prominent rights advocates, ­scientists, journalists and politicians – the Congress of Russian Intellectuals – stated that the stand-off over Ukraine should be de-escalated. It went so far as to accuse the Russian leadership of “deceiving and using people” by promoting “only one point of view” on state run media.

But that was before the invasion.

The new laws prohibiting any criticism of the conflict lists harsh penalties for those daring to oppose the Kremlin.

It’s certainly noteworthy that numerous professional assemblies, cultural associations, ­academic groupings and others have submitted petitions calling for an end to hostilities. But

very few (if any) directly lay blame on, or condemn the actual initiator. This is some­ what similar to prominent Trump followers stating that Biden has been duly elected, but will not refute Trump’s “Big Lie” for fear of political ostracization. However, Trump’s nasty vindictiveness doesn’t ­approach the severity of a Putin reprisal governed by stringent legislation.

Camp Dates: After a successful year of running day camp in 2021, Seedrioru is offering BOTH day camp and overnight camp for 4 weeks this summer.

Overnight Camp will run from Sunday, July 10th – Saturday, August 6th.

Day Camp will run from Monday, July 11th – Friday August 5th. Day camp runs Monday through Friday, from 9 am – 5 pm.

Estonian culture, traditions, handicraft, swimming, sauna, beach volleyball, target shooting, tubing down the Grand River, campfires, singing & dancing. These elements will be part of EVERY week at camp!

Seedrioru’s beautiful natural resources combined with over 50 volunteers helping out during camp promises that each week will offer a different, enriched and rewarding camp ­ experience!

Survival Week The week of July 11–18th we will be running Survival Week theme! Kids will learn survival skills within a survivor type of game in challenges with mixed teams throughout the week. The activities, games, and challenges will mix Estonian culture and language foundation with survival elements. Fun and learning for all ages! Register today!

Register Today

It’s said that truth is the first casualty of war. Putin, however, started to butcher it years ago.

The suppression of truth by the Kremlin and the blatant lies meant for the world are so outrageously unbelievable. But ­ they have had their influence, especially amongst Russians.

Putin knows that his clasp on power could weaken unless he demonstrates with increasing ruthlessness, just how tough he is. And this includes reinforcing the “wall of lies”. LAAS LEIVAT

Tulge kaasa! Leian sõpru hulgana!

Visit www.seedrioru.com to register today!

Overnight Camp, price per week: First child, pre-registration received prior to May 31: $450.00, after June 1: $500.00 2nd child, pre-registration prior to May 31: $400.00, after June 1: $450.00 For additional children in same family prior to May 31: $350.00 after June1: $400.00 AND If your child has paid for any 2 weeks, then their 3rd week and/or 4th week is reduced: prior to May 31: $180.00, after June 1: $200.00 Day Camp, price per week/per child prior to May 31: $180.00, after June 1: $200.00

ESTONIAN LIFE

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

9

On the Wall: Extracting a dialogue from Toomas VinkLainas’ abstract art Vincent Teetsov It’s tempting, soon after first setting eyes on a work of art, to ask “what is it?” For prac­ tical purposes, we train our eyes to make associations from an early age, like when we sprawl out on the grass to look at the shapes of clouds in the sky.

If an artist has decided to be representational, an association is made, followed by an evaluation of whether we enjoy how they have represented a being, place, or object. However, when a work of art, either completed in a loose style or in total abstraction, does not register ­ with viewers’ eyes, how do we talk about it? Let’s not get lost in the tired debate of what art is or isn’t, but rather, determine how we have a real dialogue about what we see.

There won’t always be a manifesto to give us clear hints.

For example, the Painters Eleven, Toronto’s first group of abstract expressionist artists, said at their founding, “There is no manifesto here for the times, there is no jury but time. By now there is little harmony in the noticeable disagreement, but there is profound regard for the consequences of our complete

freedom.” If there’s no philo­ sophy to work with, the meaning is another layer deeper.

How cultures perceive the principles of design and colour are one clue: a painting with pastel colours is content and unburdened, reds call for attention, and an abundance of blue is dreamy and free. Erratic, scratchy lines indicate agitation, straight lines indicate focus.

Watch, then, for the deliberate use or neglect of design prin­ ciples like symmetry, repetition, blank space, and contrast. It will show us what we are ­supposed to notice.

Alternatively, there’s nothing stopping viewers from ignoring the non-representational intent of an abstract artwork and looking for recognizable beings, places, and objects. To do this is like using art as a Rorschach test that explains the inner workings of our minds.

Consider Estonian-American painter Toomas Vink-Lainas’ paintings and drawings, several of which are part of the Toronto Estonian Virtual Art Gallery (TEVAG) collection operated

by Jaak Järve and Mai Vomm Järve.

Looking at what’s listed as Vink 7 (painted in acrylic in a wide rectangular orientation)

Call Russia: If you’re a Russian speaker this could be the most important phone call you ever make Euronews, March, 2022 A group of Lithuanians have come together to launch a project calling for the Russian diaspora across the world to pick up the phone and call Russia. The aim is to get Russians to communicate with each other more, wherever they are, in an effort to stop the war in Ukraine.

“I think the only people who can stop this war are Russian citizens,” says Paulius Senuta, one of the organisers.

A website has been launched. Call Russia wants fluent Russian speakers from across the world to call Russians in Russia. Clicking the ‘Call Russia Now’ button on their website generates one of 40 million phone numbers from across the country.

According to Paulius, in the first two days of operation they had around 32,000 calls. The response is mixed – some don’t pick up, some hang up and some are willing to chat, they say. However, callers are invited to give feedback on their call and Paulius says so far around 50 per cent of calls are reported to have gone well.

All news outlets in Russia are now state controlled. In the Russian press, this is not a war.

Although some people do know

what is going on, many people still believe it’s a “special operation” where there have ­ been a few casualties but overall the Russian influence is a positive one, saving Ukrainians and bringing them aid.

Paulius emphasised that it was important for people to only call in Russian as not all Russians speak English – also English can be seen as the language of the aggressor and ­ the call is unlikely to go as well. According to Paulius, there’s between 30-40 million Russians living outside Russia and so if everyone made one call, that’s enough.

“I think everyone can do that,” he says. The aim of the call isn’t to completely change a person’s worldview. “That’s unachievable in a call,” he ­explains.

However, the organisation has worked with psychologists to provide advice on their website about how best to go about your call. “Ask them about how much they know about what is happening in Ukraine, to which they will answer that they know,” he says. “And then you share what you see in hundreds of pictures, videos, your conversations with people on what is going on. [...] You can’t fake everything on such a scale, so it

Photo: tevag.ca

our eyes are guided from right to left. White outlined details and swift black lines all blow away from a warm orange glow on the right side of the painting.

Blotches of red appear along the way to the washed out left side of the painting. To speculate about its meaning, think about what phenomena a loss of colour might stand for. The loss of heat and vegetation from autumn to winter; exchanging ­ safety for vulnerability. Think representationally, and you’ll notice the structure of Earth from the inner core, where the paint is blended tenderly on the canvas, to the crust, or the ­diminishing number of lights of a city from downtown to the outskirts.

All of this is sensed from a

shift in colour. As pioneering abstract painter Wassily Kan­ dinsky (who, in 1896, almost became professor of juris­ prudence at the University of Dorpat in Estonia) said “Colour is a power which directly in­ fluences the soul. Colour is the keyboard, the eyes are the hammers, the soul is the piano with many strings. The artist is the hand which plays, touching one key or another, to cause vibrations in the soul.”

More shape and perspective-oriented is Vink-Lainas’ mixed media drawing Vink 20 (24 x 18 inches). The most noticeable details here are the ­ downward and upward pyramidal shapes at the centre of the drawing and the grid in between, drawn with thin strokes.

All of the thin lines in this piece chaotically float around the prominent shapes in the centre. However, Vink-Lainas, having worked his whole career as a graphic artist, deftly placed the thin grid at just the right ­angle, so that all of the chaotic lines appear to originate from this grid. It’s as though we’re looking at objects falling into an abyss down a metal storm drain.

The next time you go to a gallery and appraise an abstract artwork, step back, then stand closer, consider the techniques used, how it interacts with your eyes and thoughts, and ponder what the artist is telling you.

Whether we love or loathe a work of art, it’s worth being able to understand its purpose.

Riigikogu passes communication calling for no-fly zone over Ukraine

the state of Ukraine in their fight against the Russian Federation, which has launched a criminal war, and calls on showing absolute support to Ukraine in its war for maintain­ ing its freedom, sovereignty and territorial integrity.

The Riigikogu underlines that the Russian Federation’s unprovoked aggression and military activities constitute a ­ crime against peace with no statute of limitations, and that all war crimes that have been committed will have to be ­punished.

The Riigikogu asks the UN member states to take imme­ diate steps to establish a no-fly zone in order to prevent massive civilian casualties in ­ Ukraine.

The Riigikogu urges all national parliaments to adopt ­ statements that call on their governments to support the imposition of additional sanc­ ­ tions against the Russian Federation, as well as the Republic of Belarus, which ­participates in the aggression.

The Riigikogu calls for the immediate imposition of a com­ prehensive trade embargo on the Russian Federation and the Republic of Belarus, which would restrict the capability of the aggressor states to wage war. The Riigikogu calls on states to close their airspace and ports to the aircraft and ships of the Russian Federation.

The Riigikogu calls on the members of the Parliamentary

Assembly of the Council of Europe to vote for excluding the Russian Federation from the membership of the Council of Europe, and calls on the mem­ ber states to adopt a relevant decision immediately.

The Riigikogu invites the member states to support Ukraine’s official application for the status of a EU candidate state and calls on granting Ukraine a roadmap to member­ ship in NATO. Ukraine’s president, Volody­ myr Zelenskyy, has reiterated calls for a NATO no-fly zone over non-NATO member Ukraine, arguing that it would protect NATO member states themselves as well as Ukrai­ nians.

So far, the U.S. and other NATO allies have declined to set up a no-fly zone, mainly in the interests of not escalating the current conflict further and bearing in mind Russia is a ­nuclear power.

A no-fly zone would require being enforced by NATO and would include preparedness to shoot down any aircraft violating the zone.

This would be the case even with limited no-fly zones cordoning off humanitarian corridors between Ukraine’s western border with the EU and its ­major cities.

ERR, March 2022 The Riigikogu has issued an appeal to legislatures in European Union and NATO member states for the imposi­ tion of a no-fly zone over Ukraine, in response to Russia’s war on that country, now in its third week.

The Riigikogu also invites EU member states to support Ukraine’s official application EU candidate state status, and calls for a road-map for Ukraine’s NATO membership as well.

Signed by Riigikogu speaker Jüri Ratas (Center), the parliament’s address passed a vote at the 101-seat chamber on Monday, with 90 MPs in favor.

The Riigikogu calls for the no-fly zone to avoid further mass civilian casualties in Ukraine, and also requests states close their ports and ­airspace to Russian flights and vessels.

The English text of the Riigikogu communication is as follows: The Riigikogu (Parliament of Estonia) expresses its support to the defenders and the people of must be true.”

“Most people agree that ­dying people is not good.”

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

10

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Estonian Destinations: Pärnu’s summer delights Vincent Teetsov Anywhere you travel in Estonia during the summer is sure to leave you with superb lifelong memories of long nights, warmth, carefree escapades, and new friends. However, the city of Pärnu, Estonia’s “summer capital”, is the most effortless in its embodiment of Estonian summer spirit. If ever a locale were to be seen as the “Riviera of Estonia”, it would be Pärnu.

Here are five ways you can ­partake in what this city has to offer.

SWIM (Pärnu rand/Pärnu beach): Start out with a relaxing stroll through the heart of town, where, depending on the day, you’ll find vendors selling produce, crafts, books, and curios. Dancers move in unison and musicians busk and serenade passersby, creating a particularly bustling atmosphere. More­ over, it’ll seem like you stepped back in time if you walk the streets during the Pärnu Hanseatic Days in July.

From the heart of town, make your way south to the beach where you’ll see volleyball games played in the soft sand, kids splashing in the shallow water with inflatables, folks laying down and soaking up the sun, and sailboats floating on the horizon. As you promenade down the beach with your shoes slung over your shoulder, relish

in that feeling of winter being far, far away.

The water of Pärnu Bay, blending into the Gulf of Riga, is mild, so you can jump in and get a good swim in while you’re there without turning blue. From Aloha Surf, you can rent bikes, stand-up paddle boards, kayaks, or learn how to kitesurf and skimboard.

When you’ve dried off, head up from the beach to one of the many bars and cafés where one can hang out with a cup of coffee. Also worth investigating in the vicinity are the bright and smooth functionalist forms of the Pärnu Beach Hotel, a pre-war gem that’s been designated as a kultuurimälestis, or national monument.

PLAY: For travellers with young children, connect to one of Estonia’s most well-known book and animation series at Lottemaa Theme Park, located just a short taxi ride or drive from the centre of Pärnu. Each ticket for visitors over the age of two costs 24 euros, while seniors pay 17 euros.

Open from 10:00 AM to 6:00 PM every day from June 11th to August 28th, the theme park has live character performances in costume, the life-sized homes of the stories’ characters, an obstacle course, and a whole ­ bunch of interactive inventions (a prominent feature of the world of Lotte). The inventions

Why Putin is botching his war Anton Oleniek, Memorial University, The conversation, March 2022 The war started by Vladimir Putin against Ukraine is not unfolding as he expected it would. His attempts to play the Cold War game of making threats to achieve his goals were not perceived as credible

by NATO. His hopes for a blitzkrieg have not materialized. His expectation that Russian troops would be met as liberators turned out to be wrong. Russian troops have failed to seize any of Ukraine’s major cities, including its capital of Kyiv, and may be running low on resources.

Putin’s bet was so risky because, according to my ­ research, loose institutional ­ constraints in Russia allow – if not encourage – excessive risk-taking and gambling in the highest offices. Putin’s Plan A was to coerce Ukraine to change its stated intention to join NATO by threatening the country. Since November 2021, there have been warnings that a full-scale Russian invasion of Ukraine was a real possibility as leaked military intelligence reports suggested a war in Ukraine would likely break out by the spring of 2022.

Around the same time,

Moscow disclosed a list of requirements to the West that ­ included a ban on NATO expansion eastward. It threatened to deploy “military-technical measures” if NATO did not ­recede.

On January2, Ukrainian President Volodymyr Zelensky did not consider Putin’s threats credible, nor a Russian invasion “imminent.” As with threats made during the Cold War, much depended on Putin’s ­credibility. According to Thomas Schelling, who won a Nobel Prize in economics for his research on conflict, only a ­ credible threat pays off: “The threat … makes one worse off than he need be in the event the tactic fails.”

To make a threat credible, the opponent’s choices and possible strategies must be properly assessed. Putin underestimated Zelensky’s perseverance and the constitutional requirements expected of him. Ukraine’s constitution declares “the strategic course of the state on acquiring full-fledged membership of Ukraine in the European Union and in the North Atlantic Treaty Organization.”

Putin’s Plan B was a blitzkrieg. Russia’s invasion of Ukraine began on Feb. 24, 2022, with massive shelling deep inside Ukrainian territory that was likely aimed at instill-

include a candy wrapper opener and a wooden, scooter-mounted trunk for carrying possessions on the go. If you’re not yet ­familiar with Lotte the dog, her friend Bruno, her little sister Roosi, and their rabbit friend Albert, try watching the ani­ mated film Lotte from Gadgetville first.

For sporty adults and teens, drive a quarter of an hour west from the city to White Beach Golf, where you can play a round of 18 holes in the fresh coastal air. https://lottemaa.ee/en/ EAT (Café Supelsaksad): When your legs are tired and your stomach is growling, stop by for a comforting meal at this cozy spot, with distinctive blue chairs and vibrant patterns adorning the tablecloths, lampshades, and wallpaper. The interiors – which won a prize ­ from the Eesti Sisearhitektide Liit (Estonian Association of Interior Designers) in 2010 – make a stopover at the restaurant akin to dining at a friend’s home, if said friend was a ­charismatic impressionist painter.

They serve a refined mix of seafood appetizers (like shrimp salad on crispy brioche), salads, soups, main dishes (including a five-mushroom ragout with goat cheese, pine nuts, and apple syrup), and dessert (they’re famous for the layered pastry ­ and cream of their Napoleon ?cake). Portions are generous, so stop by when you’re sufficiently hungry. https://www.supelsaksad.ee/ SEE (Endla Teater): Actress

Nr. 11

Photo: visitestonia.com

and educator Stella Adler once said “The theatre is a spiritual and social x-ray of its time.”

What better way, then, to witness the culture of Estonia, than through a theatre performance?

After a long day seeing the sights, you can dress up in your most elegant attire and round out the evening with a show at the most prestigious location to see theatre in the city. The theatre, which first opened its ­ doors in 1911, puts on quite a few homegrown comedies and tragicomedies, stand-up from the likes of Märt Avandi, and dramas written by international playwrights and translated to Estonian. For performances in the main hall, balcony seats go for 18 euros and orchestra seats for 20 euros.

While you wait for the show to start, you can take a look at the art on display in their gallery, featuring rotating ­ exhibitions of Estonian artists. ­ Among these have been the annual Pärnu Fotofest and the IN Graafika printmaking festival. https://www.endla.ee/

STAY (Wasa Resort): Located just a six minute walk away from the beach through beautiful grassy, tree-lined paths is this hotel that’s suitable for families and single travellers alike. Rooms, and entire or two-bedroom apartments nextdoor, are available for booking.

After a long day around town, you can come back to the spa to reset. Sweat it all out in the sauna, swim some laps in the pool, and ease your muscles in the jacuzzi. The spa also offers guests over two dozen ­ rejuvenating treatments: mas­ sages, facials, manicures, and pedicures. https://wasahotels.ee/resort/en/ ••• This, of course, is just scratch­ ing the surface of what you can do in Pärnu! As with any enjoy­ able trip, allow plenty of time to wander around and see the city without a schedule. And in each place you visit, make sure to ask for recommendations from locals, who will give you insights on the city that can only come from living there!

ing fear and awe in Ukraine’s Chechens managed to contain leaders and population. Putin and ultimately repulse the more probably expected Ukrainians potent opponent with the help to become demoralized and flee of mass mobilization and high if they were able to. morale.

Russian documents seized by When Russian occupants Ukrainian troops on March 2 ­recently attempted to distribute suggest that the military phase food to inhabitants of Kherson, of the invasion was expected to a regional capital in the southbe completed within 15 days of ern Ukraine temporarily seized its start. Planning and supplies by Russian troops, and to film didn’t extend beyond this time the process for the purposes of frame. That deadline for seizing propaganda, the city’s residents control of Ukraine hasn’t been stood by waving Ukrainian met. Russian troops have made flags. slow advances, though Ukraine We are witnessing the true has warned of escalation in the birth of the Ukrainian nation – aftermath of the recent deadly exactly the opposite of what bombing of a military base Putin was hoping to see by close to the Polish border. “freeing” Ukraine from Uk­ rai­ Shortly after the invasion, nian nationalists. It’s not just some Russian media started to the Ukrainian army containing publish stories on new “people’s the invasion – Ukraine’s people republics” and Russia as an are too. ­alternative to the Ukrainian state.

Putin’s clear miscalculations This déjà vu script was clear- have led some observers to ly inspired by the “Russian speculate about his state of Spring” in 2014 when Russia mind. But there may be an managed to stage referendums ­institutional explanation for his in the seized territories of troubles, rather than psy­ Donbas and Crimea, resulting chologi­ cal or medical. When in the emergence of self-­ power is not constrained, its declared republics in those holders tend to take excessive regions. Crimea was subse- risks regardless of mental sta­ quently annexed. bility.

This time, no Russian Spring That’s because they believe is forthcoming. Instead of citi- everything’s permitted. The abzens greeting Russian troops as sence of institutional constraints liberators, they are met with creates an impression that the Molotov cocktails, even in the terrible consequences of a bad regions where Russian speakers decision on the lives of innoprevail. This is similar to the cent citizens is negligible, at Finnish and Chechen conflicts least until accumulated errors with Russia. Both Finns and produce a disaster.

Not many heads of the state in the world face fewer constraints than Putin. The model of power that prevails in Russia is very close to absolute power with no strings attached. Putin controls nuclear weapons, which lessens if not removes geopolitical constraints. It comes as no surprise that he put Russia’s nuclear force on high alert as soon as the war started to go awry.

Russia is well-endowed in natural resources. Rents extracted from natural resources (total natural resources rents), particularly oil and gas, represented more than 13 per cent of Russia’s GDP in 2019. Russia is among the top 20 natural resources economies of the ­ world, according to this criterion.

Recent changes in Russia’s constitution allow Putin to serve two more presidential terms.

The Russian leader’s only ­potential challenger, Alexei Navalny, is behind prison bars on what he describes as trumped-up fraud charges, although he’s calling for Russians to take to the streets and protest the war.

This means there’s no incentive for Putin to be rational and cautious when making decisions that have profound consequences on the world. He doesn’t expect to pay the price for his errors – a perfect example of how absolute power corrupts absolutely.

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

11

MLI Senior Fellow Marcus Kolga recognized in Kremlin’s “blacklist” Russia recognizes effectiveness of Kolga’s work on MLI’s 12th anniversary, another milestone in the Institute’s growing record of success OTTAWA, ON (March 15, 2022) – MLI Senior Fellow Marcus Kolga has been sanc­ tioned by the Russian govern­ ment, in a clear testament to his effectiveness in advocating for sanctions against Kremlin oligarchs and human rights abusers, identifying and fact-checking Russian disin­ formation, and fighting against malign foreign inter­ ference from the regime.

“We welcome the Kremlin’s confirmation that MLI leads the country in bringing attention to the misdeeds, brutality and mendacity of the Putin regime, not least in Ukraine,” says MLI Managing Director Brian Lee Crowley.

“Canadians can count on us to continue to speak up in defence of our national interests in the face of foreign threats and intimidation and in favour of the collective security that defends and protects free democratic societies like ours.”

The Russian “blacklist” also targeted the prime minister, government ministers, MPs, and members of civil society, following remarks by Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy in the House of Commons earlier today. Kolga received ­

this badge of honour in recognition of his work in getting Canada to adopt Magnitsky ­legislation, his leadership as the founder of MLI’s DisinfoWatch project, and his outspoken media presence in the face of ­ Russia’s naked aggression in Ukraine and elsewhere.

“Marcus Kolga continues to be a preeminent voice and fearless proponent for the interests, values and freedoms shared by Canada and our allies,” says MLI’s Indo-Pacific Program Director, Jonathan Berkshire Miller.

Kolga’s award-winning work has included countless op-eds in major papers, including a 2019 op-ed that warned about the importance of exporting Ca­ ­ nadian energy products to Europe to offset Russian oil and gas. He has authored several papers for the Institute, including on Russian disinformation, election interference, and Russia and China’s neocolonial ambitions in Africa. He’s been an active participant in ­webinars, podcasts, and more.

In the last 30 days alone, Kolga has been cited over 600 times by the media, including CTV, CBC, Global News, Toronto Star, National Post,

Baba’s Borscht: Culture and Community Building through Cooking My Baba taught me how to make borscht in her small, yellow and brown kitchen one afternoon when I was old enough to know I should learn the family recipe, but not old enough to fully appreciate the powerhouse of a woman in front of me. This woman, who would take me to pick late spring straw­ berries in nearby farmer fields and would bring me to senior’s BINGO in the ­basement of the Ukrainian Catholic Church where I was baptised, was the sole matriarch of a displaced family who had re-established themselves in Canada after decades of hardship.

Olga Hewko, nee Stefany­ shyn, was born in the spring of 1921 in a small town outside Kyiv during the Ukrainian War of Independence (1917–1921).

Like so many Eastern Euro­ peans of her generation, the timing of her birth foretold trauma and insecurity. She persevered through the establishment of Soviet Rule, the first ‘Russification of Ukraine’ policy, the Holodomor – the Sovietimposed genocide of Ukrainians through catastrophic industria­ lised famine in the early 1930s killing millions − and then, as a young woman, the horrors and atrocities of WWII and the ­survival of a Nazi work camp.

Peace came for my Baba once she boarded a ship for Canada in 1945 and settled in Hamilton, ON, along with tens of thousands of other Ukrainian refugees who had the good fortune of being liberated on the Western side of Germany before the Iron Curtain fell. Once

Globe and Mail, Le Devoir, and much more.

As noted by MLI Foreign Policy Program Director Shuvaloy Majumdar, “my friend and colleague Marcus Kolga is a fierce advocate for human dignity, and no greater recognition of his fearless work can be conferred than by the Kremlin’s sanctions today.”

This is not the first time that Russia and its sympathizers have attempted to coerce the Macdonald-Laurier Institute or our fellows. We have stared down threats from Russia, as well as attempted intimidation from China’s “wolf warrior” diplomats and authoritarian thugs from all corners of the world.

MLI will remain undeterred.

Indeed, we celebrate how great an impact our work has had on Canadian public policy; the more the world’s despots try desperately to silence us, the more we will continue leading the charge.

Reflecting on the news, Kolga says that he is “honoured to have been named to Putin’s blacklist alongside leaders such as Ukrainian Canadian Con­ gress President Alexandra Chyczij. I am pleased to be in such great company as I con­ tinue my work in advocating for policy solutions that stand up for Canada’s interests and ­values at home and abroad.”

there, she raised her three sons and became an active member of the Ukrainian diaspora, servicing the community as a seamstress and cook. She continued being active within the community right up until she could no longer participate, and she passed away peacefully, surrounded by family, on July 30, 2017.

I never fully comprehended the amount of strength and resolve my Baba must have ­ embodied in her 97 years on ­ this planet. Living through such conflict and then having to start fresh in a foreign country without family or friends, she remained connected to her culture and helped build a community.

Through her cooking she was able to communicate her love and passion and keep all our bellies full! I am incredibly thankful that she passed down her gift to me and others in my family. I will always cherish the memories I have with her of rolling out dough for perogies, stuffing cabbage rolls full of ­delicious filling and setting the table to practice my counting in Ukrainian. I can’t wait to re­ create these memories with my own daughter and my future grandchildren, and I am also incredibly honoured to share ­ our family Borscht recipe [pg 7] with you, so my beloved Baba can continue to live on through her cooking!

KELLY-ANN HEWKO

Estonia’s Consul General in New York Kairi Künka, South Florida Estonian Society President Veljo Kurik, KESKUS donor Ene Riisna, KESKUS Project Lead Ellen Valter, Estonia’s Ambassador to the UN Sven Jürgenson, KESKUS donor Ilo-Mai Harding.

KESKUS collaborations with South Florida Estonians Independence Day celebrations in Palm Beach Lõuna Florida (South Florida) Estonian Society celebrated Vabariigi aastapäev (Estonia’s Independence Day) on Sun­day March 6, 2022 and welcomed Ellen Valter, Project Lead of KESKUS Inter­ national Esto­ nian Centre to its luncheon gathering at Sandhill Crane Golf Club in Palm Beach, Florida.

Led by Veljo Kurik, the Society’s president, Terje Van Schaik and Terje Hill, the Society regularly gathers together Florida Estonian residents, snowbirds, visitors and dignitaries.

This year’s Independence Day celebrations included Estonia’s Consul General in New York, Kairi Künka, and Estonia’s Ambassador to the United Nations, Sven Jürgen­ son. Ellen Valter presented the KESKUS project to the some 40 attendees after the luncheon (https://youtu.be/nNJmmpe-RHI), including the address from President Toomas Hendrik Ilves (https://youtu.be/jALq1fDJ43k).

With Palm Beach just a 3-hour plane ride away from KESKUS, much potential for

Estonia has sent Ukraine 2,000 tons of aid ERR, March 2022 Estonia has sent Ukraine 2,000 tons in humanitarian and military aid, said Mag­ nus-Valdemar Saar, director of the Center for Defense Investments (RKIK).

“Estonia has supported Ukraine with everything they have asked and we have been able to give. The lion’s share has been military aid – arms and ammunition, while medical and humanitarian aid has not

collaboration between Florida Estonians and KESKUS, including Estonian school and summer camps already began to develop.

Please mark your calendars for the virtual Community Engagement Session held on March 24, 2022 at 7pm, details at www.estoniancentre.ca/newsevents.

Get involved and help support our future Join the growing list of capital campaign donors! KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000.

KESKUS generous donors are listed on the KESKUS website.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All do­ nations will be issued a tax ­receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec been less important,” Saar said at a Ministry of Defense press conference on Monday. “Esto­ nia has sent to Ukraine over 2,000 Euro-pallets of goods weighing around 2,000 tons,” he added.

Saar emphasized that all shipments have arrived and reached the people who need them.

The head of RKIK remarked that aid has also come from companies, aid organizations and hospitals.

Saar also said that Estonia aims to send more humanitarian and military aid, whether wea­ pons or munitions, to Ukraine.

12

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Stockholmi esmaspäevaliikumine Ilusad Eesti naised jätkub Ukraina toeks

Järjekorras kolmandal esmaspäevaliikumise kogunemisel Ukraina toetamiseks pärast sõja puhkemist, 14. märtsil, Norrmalmstorgil Stockholmis. Vasakul on Rootsi poliitik, end. Euroopa parlamendi liige ja mõttekoja Frivärld esimees Gunnar Hökmark, kes on esmaspäevalii­ kumise algatanud neliku ainus elusolev liige. Teised algatajad olid Rootsi-eestlased Peeter Luksep ja Andres Küng ning rootslane Håkan Holmberg. Aastal 1999 pälvis Hökmark Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi. Keskel on Rootsi Eestlaste Liidu esimees Sirle Sööt ja paremal Eesti suursaadik Rootsis Margus Kolga. Foto: Kristjan Jättenfeldt

Esmaspäevaliikumine ehk es­ ­ maspäevamiitingud olid Balti­ maade iseseisvuse toetuseks korraldatud protestiavaldused Rootsis, mis toimusid 1990. a märtsist 1991. a septembrini, kokku 79 esmaspäeval. Esi­ mest korda koguneti Norr­ malmstorgi väljakule Stock­ holmis, seejärel samaaegselt igal esmaspäeval kell 12 üle Rootsi 20–30 linnas. Liiku­ mise algatajad olid Rootsis elavad eestlased Peeter Luksep ja Andres Küng ning rootslased Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg. ,,Miitingutel osales tavaliselt paarsada, dramaatiliste sündmuste ajal kuni paar tuhat ini­ mest. Miitingutel esinesid nii Rootsi kui Eesti juhtivad polii­ tikud ja kultuuritegelased, orkestrid ja koorid tulid miitin­ gutele tasuta esinema,“ saab lugeda Vikipeediast. Esmas­ päeva­miitingute korraldamispaika Norrmalmstorgil paigaldas Stockholmi linn skulptuuri ,,Vabaduse allikas“ (Frihetens källa), mis pidulikult avati 28.

mail 2004 Ukraina toetuseks koguneti taas Norrmalmstorgile Stock­ holmi südalinnas esmapäeval 28. veebruaril, neli päeva pärast vene vägede provotseerimata sissetungi vabasse Ukrainasse.

Taas kogunesid rahvamassid meelt avaldama 6. ja 13. märtsil. Eeloleval esmaspäeval tuleb järjekorras neljas kogunemine.

Demonstratsioone korraldab ­endiselt esmaspäevaliikumine.

Moderaatide ja liberaalide parteide liikmed veavad eest ning Rootsi Eestlaste Liit (REL) ja teised Balti koostöögrupi liikmed toetavad, teatas Rootsi Eestlaste Liidu esimees Sirle Sööt.

Korraldajad kutsuvad iga kord ka teisi erakondi ja eri­ nevaid saadikuid kõnelema.

Eelmisel esmaspäeval olid näiteks Keskerakonna esimees, Kanada suursaadik, erinevate noorteorganisatsioonide esindajad, jne,“ jätkas Sööt, kes järgmisel esmaspäeval on ise lubanud olla püüne peal.

Filateelia. Uus postmark

Ühingu rajamise mõte tuli päevakorrale Viljandis 1868. a juunis toimunud koolmeistrite konverentsil. Seltsi asutamise ­ eestvedajaks saab pidada Carl Robert Jakobsoni, kelle arvates oli Eestis vajalik kirjastuslik ettevõte. Nii oli juba algselt organisatsiooni ülesandeks eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse läbi.

Lisaks sellele on täpsustatud seltsi eesmärke põhikirja teises paragrahvis: raamatute kirjastamine, auhindade andmine, uurimisreiside korraldamine, teiste sarnaste seltsidega suhtlemine ning raamatukogu ja ­muuseumi rajamine.

Eesti Kirjameeste Seltsi esi­ ­ mene koosolek toimus 25. veeb­r uaril 1872 Viljandis Shwalbe võõrastemaja saalis.

Sellest võtsid osa seltsi liikmed, kes olid põhikirjale alla kirjutanud. Seltsi esimene presiden­ diks sai Jakob Hurt, kelle kirjutatud dokumenti seal esitati.

(Allikas: Omniva)

Eesti Kirjameeste Selts 150 Omniva (Eesti Post) lasi 9. märtsil käibele uue siseriikli­ kuks kasutamiseks mõeldud 0,90 € nominaalväärtusega postmargi, millega märgitakse Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva.

Margi kujundas Riho Luuse ja postmargid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Eesti Kirjameeste Selts oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud kirjanduslik ja kultuuriline selts.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Tänapäeva poliitilise korrekt­ susega arvestades peab olema jube ettevaatlik arvamusi esi­ tades. Mõneti õigustatult, mõneti mitte. Kuna ajaloolilisi kombeid ei saa alati täna­ päeva arvamuste järgi mõõta.

Kõik on kontekstis. Järgne­ vaid mõtteid olen mõlgutanud pärast seda, kui Andres Raud­sepp VEMU interneti teleotsesaates pandeemia esi­ mesel aastal rääkis kohalike (Tallinna Festivalil) ja Estode misside valimistest. Mis enam ei sobivat maailma pilti, alan­ davat naisi, ju nii ekspluatee­ ritakse neid, ilust tähtsam olevat mõistus, huumorisoon, ­ tarkus. Ja nii tüütuseni edasi.

Kriitikute järgi.

Mina aga päriks – mis on ilu hindamisel viga? Esteetika, maailma ilu, loomingut hinnates ning ka kauneid inimesi on juba antiikajast saadik tunnistatud.

Jah, misside valimine ei sobi enam üliliberaalsele, ülesärga­ nud (woke on tõesti nõme seisukoht) maailmapilti, küll on aga nii mitugi aberratsiooni jõudnud igapäevasesse, ning neid hälbimusi, kõrvalekaldeid peab kui mitte austama, siis vähemalt vaikselt respekteerima. Ja tehaksegi nii.

Tunnistan, et igal korral, kui ma olen kodumaal käinud, olen jahmatanud, pannes tähele kui palju ilusaid naisi on Eestis.

Ning mitte ainult noored, aga igas vanuses. See on lihtsalt fakt, ega’s selle kirjutamine, ütlemine, mind mingiks kahtla­ seks vihmamantlionuks tee. Ega vii ka eksiteele, tean küll, et silmarõõmu tuleb põgusalt ­ ­nautida. Aga seda viisakalt vist ikka tohib. Nii saab ka teadagi kõikjal, kus leidub eestlasi, mitte ainult kodumaal.

Skaudiveli Jaak Järve on mitte ainult andekas kunstnik, aga ka väga hea fotograaf.

80-ndate aastate alul andis ta välja eesti kaunitaride fotodega kalendri. Sellise, et ei tahtnud mõni kord kuud vahetadagi.

Kvaliteetne ja maitsekas, kõrgel tasemel. See on ikka arhiivis kusagil olemas – kes aga vana kalendrit alles hoiab? See vääris seda, kuigi vist Anno Domini 2022 sellist välja ei anta.

Pole seksism, kui hinnata ilu.

Luuletaja Sappho leidis AntiikKreeka ajal, et „kõik ilus on hea ja kes on hea, muutub varsti ilusaks“. Filosoof David Hume tõi esile selle tõiga, et asjade ilu sünnib vaataja meeles. Mis viis, vähemalt inglise keelt rääkivas maailmas mõisteni, et ilu on suhteline, oleneb vaatajast, ütlejast. Ning Puškin ütles ehk kõige tabavamalt – „kõik naised on imekaunid, aga ilu annab neiule mehe armastus“. No ütelge, kus on siin šovinism?

Paljud on kiired reageerima sellistel teemadel. Ajad aga on ka sellised, et on astutud samme selles suunas, et oleksime kõik võrdsed, mida paraku ajalooliselt pole olnud, mehed on võimutsenud. Peaminister Trudeau noorem leidis, veidi propagandistlikult, et ta ministrid peaks

Nr. 11

olema täpselt 50% mehed ja naised. Kuid käitumiselt pole ta kahjuks kellegi feminist. Ega sugugi usutav. Mida kinnitab ta lähenemine naisministrite protestidele ja nende kinnitustele, et peaminister ei ole sugugi muust huvitatud kui võimust, mitte võrdõiglusest. Miks muidu nad ametikohalt on tagasi astunud?

Peame hoiduma sõnakõlksudest, mineviku mõtteviisidest.

Ent ei saa aru, miks avalikult ei tohi enam sõna võtta kauniduse, ilu teemadel. On ju nii, et Hollywoodis on suured nais­ tähed, näitlejad pea kõik ­erakordsed iludused. Teatud topelt-standardid on meie ilmas olemas.

Jään seisukoha juurde, sest see on esiteks tõde tunnistav, aus ja sugugi mitte inimväärtusi vähendav. Misse, kas Tallinna Esto või Eesti me enam ei vali; Eestis on aga kena komme nimetada Aasta Ema, hinnates tema asendamatust. Bioloogi­ liselt saavad ju ainult emad järelkasvu inimkonnale tuua.

Memm on elus asendamatu. Ja alati, elu lõpunigi, hea ja ilus.

Kui jälgida moraalikoodeksit, siis ei tohiks muret olla. Pole see nagu muuseumis, kunstigaleriis kütkestunult maali ees seismine. Mis on samuti ilu ­hindamine. Eesti naine on ilus, vaieldamatult, tänu taevale.

TÕNU NAELAPEA

Kanada nädal võitluses COVID-19ga 11. märtsil, kui sai kaks ­aastat päevast, mil Maailma Tervise­ organisatsioon (WHO) deklareeris COVID-19 glo­baalse pandeemia, rääkis Ka­­na­da kõrgeima tervise­amet­niku asetäitja dr.

Howard Njoo, et kaks aastat tagasi ei osanud ei tema ega dr.

Tam arvata, kuidas viirus eska­ lee­rub, ning et ka nüüd annavad nad iganädalasi uudiskon­ verentse. Ent nüüd, kus Omicroni variandiga seonduv hullem aeg on möödas, ei märgi see siiski pandeemia lõppu – dr.

Njoo sõnul tuleb nüüdki, kui astume kolmandasse pandeemia-aastasse, oma valvsust säilitada. Eks­per­did ei tea veel, mis tuleb viiruse osas edaspidi, kas kerkib esile uusi variante; siiski arvas dr. Njoo, et Kanada on üsna hästi ette valmistatud potentsiaalseks COVID-19 taastekkeks.

• Kuigi suur osa nakatunutest on paranenud COVID-19 viiruse põdemise järel ilma komplikatsioonideta, on mitusada tuhat kanadalast, kes kannatavad viiruse sümptomite all veel kuid pärast selle läbipõdemist, mida nimetatakse pikaaegseks Co­ vidiks (long Covid). Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võivad selle all kannatada um­ bes 10% nakatunutest, sümp­ tomiteks näiteks suur väsimus ja elukvaliteedi langus.

• Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud

Anne Ruberg 1991. aasta seina­ plakatil, reklaamimas Molson Indy poolt korraldatud kartide võistlus­ sõitu Torontos.

Foto/plakati disain: Jaak Järve

Kanada ei luba Valgevene lennukeid oma õhuruumi Kanada transpordiminister Omar Algahabra teatas sel nädalal, et Valgevene lennu­ kitel keelustatakse Kanada õhuruumi sisenemine.

Otsuse põhjenduseks tuuakse Valgevene toetus Venemaa agressioonile Ukrainas.

Otsus kehtib teadmata ajani.

Piirang on osa hulgast majandusmeetmetest, mille Kanada on kehtestanud Venemaa otseste toetajate vastu. (CBC/EE)

järgmised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 10. märtsil 2125, reedel 2130, laupäeval 2015, pühapäeval 1631, esmaspäeval 1116, teisi­ päeval 1076, kolmapäeval 2011.

Haiglaravil oli sel päeval 649 patsienti (nädal varem 751), neist intensiivravil 204 (madalaim vastav arv alates 31. dets.

2021).

Provintsid on kaotamas allesjäänud piiranguid ja rahvatervise meetmeid. Üldine maskikohustus enamuses avalikes kohtades ja koolides lõpeb Ontarios 21. märtsil, kuigi mitme eksperdi arvates on see liiga vara. Muret on väljendanud selles osas ka haridusvaldkonna esindajad ning ka õpilaste ning lapsevanemate arvamused jagunevad kaheks. Osad muretsevad, et ­ maskikohustus lõpeb vahetult pärast märtsikuist koolivaheaega, mis võib tuua lisariske, kuna oli rohkem suhtlemist ning paljud pered näiteks reisisid; muret tuntakse ka nõrgenenud immuunsüsteemiga laste ja täiskasvanute pärast. Muidugi tuleb vaadata olukorda isikliku riski seisukohalt ja kanda soovi korral jätkuvalt edasi maski, eriti rahvarohketes kohtades, kuid see on edaspidi valik, mitte ­kohustus.

Maskikohustus jääb edasi keh­ tima ühistranspordis, tervis­ hoiu- ja hooldekodude sektoris jm. kõrge riskiga kohtades.

Alates 14. märtsist lõppesid Ontarios ka kohustuslikud vaktsiinimandaadid mitmete sektorite töötajaskonnale.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Käesoleva…

(Algus lk. 4)

Leedu ,,Lithuanian Diplomacy Star“ teenetemärgiga tunnustatud Bob Rae (keskel), koos Kesk- ja Ida-Euroopa Ülemkogu Kanadas presiden­ di Marcus Kolga ja Eesti Vabariigi suursaadikuga Kanadas Toomas Lukkiga.

Foto: ©Ülle Baum

Leedu…

(Algus lk. 1)

selle päeva kinnitamist natsisimi ja kommunismiohvrite mälestuspäevana.

Bob Rae’d tunnustati tänuks tema pikaajalise ja mitmekülgse abi eest ,,Lithuanian Diplomacy Star“ teenetemärgiga, mille järel esines hr. Rae kõnega.

Sündmusest võtsid osa ka Eesti ja Läti suursaadikud ning Ukraina ajutine asjur Andrii Bukvych ja Ihor Michal­ chyshyn, kes esindas Kanada Ukraina Kongressi. Muusika­ lises osas esinesid Leedu muusikud Kristina Kliorytė ja Aleksandras Stankevicius Mont­ realist.

Leedu Vabariigi taasiseseisvuspäeva tähistati ka pidulikult

Eiffeli torn kasvas kõrgemaks Maailma üks tuntumaid turis­ miatraktsioone Eiffeli torn Pariisis kasvas kuus meetrit kõrgemaks, kui sellele teisi­ päeval paigaldati uus DAB+ digitaalside antenn.

Torni kõrgus on nüüd 330 meetrit.

Eiffeli torn valmis 1889. a Pariisi maailmanäituseks, et tähistada Prantsuse revolutsioo­ ni 100. aastapäeva. Torn ehitati insener Gustave Eiffeli projekti järgi.

Torni on selle avamisest alates Vikipeedia andmeil külastanud üle 250 miljoni inimese, millega see on maailma enim külastatud tasuline ­turismiatraktsioon. (ERR/EE)

Hiina sulges koroona ülikiire leviku tõttu suurlinnu Nakatumiste suure arvu tõttu suleti Hiinas täielikult mitu väiksemat linna ning on keh­ testatud ranged reeglid Mandri-Hiina kahes suurimas linnas Shenzenis ja Shanghais.

13. märtsil tuvastati 3400 uut nakatumist, see on pea kahe­ kordne arv võrreldes päev varasemaga.

19 provintsi on hädas koroona delta- ja omikronvariandi laia levikuga. Teiste linnade hulgas on täielikult suletud 700 000 elanikuga Yanji linn.

(ERR/EE)

nädalavahetusel Torontos ning 11. märtsil korraldas Leedu Suursaatkond koos Toronto Leedu Maja ja Leedu Kanada kogukonnaga kontserdi ,,For Freedom Yours and Ours“.

Kogutud toetusraha sellel kontserdil läks Ukrainian Hu­ ­ manitarian Appeal’i toetuseks.

Selle kontserdi, millel esinesid Toronto sümfooniaorkestri ja Quartetto Gelato muusikud, üheks eestvedajaks oli Kanada leedu päritoluga muusik Atis Bankas.

Sellel ilusal Leedu iseseisvuspäeva üritusel viibides tunnetasid, kuivõrd lähedalt oleme me omavahel siin maailmas seotud. Me saame ka igaüks ulatada abikäe ja anda oma­ poolse panuse, kui selleks on nii suur vajadus antud hetkel maailmas.

USA otsustas anda Ukrainale hulkurdroone USA annab Ukrainale 800 miljoni dollari suuruse kait­ sepaketi raames ultramood­ sad kamikaze-hulkurdroonid.

Nende relvadega saab Vene­ maa tanke hävitada 40 kilo­ meetri kauguselt.

USA-s toodetud hulkur­ droonid Switchblades lastakse üles miinipildujalaadsest laskeseadeldisest, seejärel avanevad drooni tiivad ja need libisevad õhus oma varem defineeritud sihtmärkide poole. Droonid ­ jäävad õhku hetkeni, mil lahin­ gut pidava üksuse juht rünnakuks käsu annab.

Relval on kaks varianti, kõige võimsam on Switchblade 600, mis kaalub 23 kg. See relv suudab sihtmärgi kohal hõljuda 40 minutit ja ründab vastast kiirusega 185 km/h. Relv suudab läbistada tanki soomuse ja selle siis hävitada.

Relval on väiksem ja kergem versioon Switchblade 300, mis on mõeldud inimeste ründa­ miseks. Relv kaalub 2,5 kg ja suudab sihtmärgi kohal hõljuda 15 minutit.

Ukraina saab sadakond sellist tapjadrooni, vahendas The Times’i ERR. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

takümnete pikkune karjäär psühholoogiaprofessorina. Kui kerge või raske oli Teil tol ajal maailmas läbi lüüa ning kas Tartu Ülikooli haridus andis Teile suurepärase baasi eda­ siseks?

Tartu Ülikool andis mulle tudengina 1970ndatel aastatel ­ väga vaba kasvulava, kus mina ja mu kaaslased arendasid välja uusi suundi. Haridus oli traditsiooniline – ning väga hea.

Selle osa, mis puudus, tegime ise ära, nii et kui ma 1980ndate aastate alguses Läände sattusin, polnud mul mingeid raskusi läbi lüüa. Muidugi tuli palju töötada ning ebakindlust oli, kuid kõik kulges ilusti.

Ilmselt on Teil side Eestiga püsinud kõik need aasta­ kümned, teie raamat ,,Tee­ kond kultuuripsühholoo­ giasse“ ilmus eelmisel aastal ka eesti keeles. Kuidas tun­ nete end õppejõutöös kodu­ maal, oma koduülikoolis?

Mu sidemed Eestiga taastusid 1991. a pärast taasiseseisvumist, nii et mul avanes võimalus taas kodumaad külas­ tada, mis alates 1994. aastast on juhtunud vähemalt kord aastas, ning alati seoses õppetööga kas Tartus või Tallinnas. Seetõttu on lihtne tunda end kodumaal nagu kodus. Tartu Ülikool on muidugi mu alma mater – on meeldiv taas Tartu Ülikoolis tööd teha.

Muidugi on tänane Tartu Ülikool võrreldes minu tudengiaegadega täiesti uudne ning tõsiselt rahvusvaheline – kuu­ lates tudengeid Tartus tänaval ja kohvikutes rääkimas väga erinevates keeltes on tunda, kui tähtsaks kohaks see on, kuhu üle maailma noored tulevad õppima.

Mis on Teie edasiste töö­ alaste plaanide hulgas?

Praegu on töös raamat Carl Gustav Caruse (1789-1869) osast sotsiaalteaduste ja kunsti ajaloos. Carus oli arst, kunstnik, psühholoog ja filosoof. Ta elas Dresdenis, kuigi 1814. a oleks ta peaaegu üle kolinud Tartusse.

Jätkan oma kahe ajakirja (Culture & Psychology – Sage London, Integrative Psycholo­gi­ cal & Behavioral Science – Springer) ning rea raamatusarjade toimetamist. Pean loenguid Jaapanis, Brasiilias, Austrias, Taanis, Saksamaal, Luxembour­ gis ning loomulikult Eestis. Nii et aktiivset tegevust on väga palju, kõike pole kerge koordi­ neerida.

Küsis: KAIRE TENSUDA

KANADA UUDISED

ONTARIO. Provintsivalitsus teatas esmaspäeval enam kui $700 miljoni suurusest rahaeraldusest, mis on mõeldud kuni $5000 suurusteks makseteks selleks sobilikele meditsii­ niõdedele, hoidmaks neid selles ametis ning stabiliseerimaks tööjõudu tervishoiusektoris.

(Lüh. CP24)

märkmik

13

Riina Kindlam

Läinud nädalal ilmunud kirjanikke ja rahvuskangelasi käsitleva märk­ mikuloo ,,Lydia ja Lesja“ jätkuks on hetk Tartu kesklinnast. Sealsel Kastani tänav 65 maja seinal on graniidist mälestustahvel, mis meenu­ tab Ukraina kuulsa luuletaja Lesja Ukrajinka viibimist Emajõe Ateenas 122 aastat tagasi. Väga sobivalt on nimetatud majas 1999. aastast naiskorporatsiooni Amicitia konvendikorter ning samas majas tegutses kunagi Tartu Naisselts.

Foto: Raimu Hanson, Tartu Postimees

Lydia Pärnus, Lesja Tartus

osaleti ka Riia tänavas ukraina üliõpilasringi koosviibimisel, kus ta esitas oma luuletusi.

Veel on ajakirja ,,Keel ja Kirjandus“ 2/1971 avaldatud Raimu Hansoni 8. märtsi Sergei Issakovi artiklis märgiTartu Postimehe artiklist tud, et Lesja Ukrajinka ei jätnud ,,Ukrainlannast kirjanik hoia­ vastamata üliõpilaste ebaõigetas, et alandlikkus viib hu­ ­ tele mõtteavaldustele. ,,Otsusta­ kule“ saame teada, et 1890. valt astus ta just nende vastu, aastail tekkis Tartus oma­ kes passiivselt kurtsid ukraina laadne ukraina kultuurikes­ rahva raske saatuse pärast: tuleb kus, mis oli tihedalt seotud jätta tühipaljas hädaldamine ja ülikooliga, kus õppis palju halin, selle asemel on vaja teha ukrainlasi. Larõssa Kossatši, oma tööd, tegutseda käsi rüppe kirjanikuna tuntud kui Lesja laskmata Ukraina heaks. Ees­ Ukrajinka vend, füüsik Mõh­ kujuks olgu üliõpilastele suur hail, õppis ja töötas Tartu Ševtšenko (kirjanik ja maaliÜlikoolis ning neiu saabus kunstnik Tarass Ševtšenko), kes talle 1900. a. veebruaris küm­ isegi asumisel ja soldatipõlves neks päevaks külla. ,,Ka oskas jätkata võitlust isamaa Tartus jäi ta endale truuks: eest.“ luges palju, koostas referaadi Lesja vend elas ülalnime­ Heine kohta, tegi oma teoste tatud Tartu kesklinna majas korrektuuri ning arutas venna kümme aastat. Mälestustahvli ja vennanaisega filosoofia autor on Kiievi kunstnik Vitali ning kirjanduse küsimusi, mis Kademski ning selle paigaldas erutasid tol ajal kõiki eesrind­ Ukrainia riik suursaadik Mõko­ likke inimesi.“ la Makarevitši algatusel. Tahvel Vend viis õe Toomele ülikooli avati luuletaja 130. sünniaasta­ raamatukokku, mis olevat luule- päeval 25. veebruaril 2001. tajale sügava mulje jätnud ning RIINA KINDLAM, Tallinn

EL leppis kokku neljandas sanktsioonidepaketis Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid sel nädalal kokku ­neljandas sanktsioonidepake­ tis Venemaal, teatas Prantsus­ maa EL-i eesistumise büroo Twitteris.

Uute sanktsioonide detaile ei avaldatud, kuid Prantsusmaa ­esindus andis teada, et Venemaa enamsoodustusrežiimi staatus Maailma Kaubandus­organisat­ sioonis (WTO) tühistatakse, vahendas Reuters.

Viimane võib tähendada, et EL saab keelustada või keh­ testada karistavaid tollimakse Vene kaupadele ning panna Venemaa ühele pulgale PõhjaKorea ja Iraaniga.

Varasemast on teada allikate väited, et sanktsioonid peaksid hõlmama Venemaa terase ja raua impordikeeldu, luksuskau­ pade, sealhulgas üle 50 000 euro maksvate autode ekspordikeeldu Venemaale ning investeeringute keeldu nafta­ ette­ võtetesse ja energeetikasekto­ risse.

Lisaks võidakse lisada Chelsea jalgpalliklubi omanik Roman Abramovitš ja veel 14 Vene miljardäri EL-i sankt­ sioonide nimekirja.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et EL töötab ka selle nimel, et peatada Venemaa liikmeõigused juhtivates organisatsioonides, sealhulgas Rahvusvahelises Valuutafondis ja Maailma­ pan­ gas. (ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Nr. 11

Lahkus meie armas vend, onu ja vanaonu

LAHKUNUD ON MEIE KALLIS

Helle Suurallik Ludlow

Raivo Laaneorg

sündinud 19. augustil 1945 Rootsis surnud 11. märtsil 2022 Burlingtonis

sündinud 16. detsembril 1938 Hiiumaal surnud 11. märtsil 2022 Ajaxis, ON

Mälestavad sügavas leinas

Mälestavad sügavas leinas

BARRY, ABRIM, SONYA JACKSON, CARTER, NOLAN ANDRES, JESSICA, BENJAMIN TOM, TINA AILI LEE, REIN, SANDRA SUGULASED Eestis ja Rootsis

Puhka rahus!

VIVI, KARL ROBERT ja MERIKE perega INGRID ja THOMAS perega VALDEK ja MARLENE perega ANDREA ja FRED HANS, ESTER, NANCY, JOHN Puhka rahus!

Sügav kaastunne DAVIDILE perega ja WENDYLE perega

UINUS IGAVESELE UNELE MEIE KALLIS JA IMELINE EMA, VANAEMA JA ÄMM

Sale Katrin Marits

Lahkus meie armas sugulane

Helle Suurallik Ludlow

neiuna KIMMEL sündinud 31. detsembril 1927 Tapal surnud 14. märtsil 2022 West Vancouveris

Südamlik kaastunne

Mälestavad leinas

Leinavad eestis REET, KADI, JANNO, KASPAR, KIRKE

KARL ja DARYA SIERA, EERIKA ja KELLY JOHN ARVO ja LEELO, KAUR

Uinus vaikselt mu kallis sõber

Virve Jõgi

LAHKUS MEIE VÄGA ARMAS SUGULANE

Nils P. Parma

Mälestab leinas EDA KALM

1931 Tartu – 2022 Long Island, USA

Leinavad IVAR RASS perega

MIA HEINE perega SUGULASED USAs, Eestis ja Saksamaal

Puhka rahus

Virve Jõgi Kaastunne poegadele HILLARILE abikaasaga ja ARNELE perekonnaga

Rootsi kavatseb tõsta kaitsekulutusi Rootsis tuleb nüüdsest seni­ sest enamatel noortel ajatee­ nistuseks valmis olla, ütles peaminister Magdalena An­­ ders­son. ,,See on meie riigi jaoks suur ja oluline samm. Tahan selgelt välja öelda: senisest enamad noored peavad olema valmis sooritama sõjaväekohustuse ja andma panuse sõjalisse kaitsesse,“ ütles Anderson ajakirjanikele. Rootsi taastas 2017. a sõjaväekohustuse, mis oli kaotatud 2010. aastal.

Lisaks on valitsusel kavas tõsta kaitsekulutused 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

2020. aastal moodustasid kaitsekulutused 1,2 protsenti SKT-st, nähtub statistikaameti andmetest.

Rootsil on kavas julgeoleku tugevdamiseks süvendada ka koostööd teiste riikide, eeskätt Soomega, ütles kaitseminister Peter Hultqvist. Koostööd tõhustatakse ka NATO, USA ja Suurbritanniaga.

Puhka rahus, kallis

MALLE SALUSOO

Kristi Kaup-Vilu Mõeldes leinavatele TIIULE, KARINILE, KALEVILE perekondadega ANNE, TOIVO, DIANA, PAULA

Euroopa Kosmoseagentuur lõpetas Venemaaga ühise Marsi-missiooni

Kirjanike Liidu esimees sai Prantsuse suursaadikult ordeni

Neljapäeval teatas Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Vene­ maa ja Euroopa ühise Marsi-missiooni lõpetamisest. ,,Me mõistame sügavalt hukka Ukraina-vastase agressiooni traagilised tagajärjed. Tunnis­ tades mõju kosmoseuuringutele, järgib ESA täielikult Moskvavastaseid sanktsioone,“ vahendas ESAd rahvusringhääling..

ESA teatas, et rahvusvahelise kosmosejaama programm jätkub ja et peamine eesmärk on tagada ISS-i ohutu tegevuse jät-

Prantsuse suursaadik Éric Lamouroux andis 9. märtsil toimunud pidulikul vastuvõtul üle Prantsuse Kunstide ja Kir­ janduse ordeni kirjanikule, Eesti Kirjanike Liidu esimehele ja Prantsusmaa sõbrale Tiit Alek­ sejevile. (PM/EE) kamine, sealhulgas meeskonna ohutuse säilitamine.

Praegu töötab seal neli NASA astronauti, kaks Vene­ maa astronauti ja üks Euroopa astronaut. (ERR/EE)

Olly (Kuiva) Kopti 29.10.1922 20.3.2021 Kallis ema – on aasta sellest, kui Sa lahkusid.

,,Hea on teada et Sa ei kao iialgi.

Su veri elab edasi…“

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Sind leinavad HELI HARRY perega

www.eestielu.ca

Nr. 11

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval 20. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval 27. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Eelteated: Palmipuudepüha jumalateenistus 10. aprillil kell 11.30.

Suure Reede jumalateenistus 15. aprillil kell 11.30. Ülestõusmispüha jumalateenistus 17. aprillil kell 11.30.

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­ RON­TO EESTI BAP­T ISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 20. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL- JUMALA­ TEE­NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,See pole meie maailm”.

Muusika Joshua Boutiler.

Kolmapäeval, 23. märtsil kell 7 õ toimub koguduse AASTAPEAKOOSOLEK kirikus.

Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­L A­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Õnnistatud”. Muusika perekond Lige.

Pühapäeval, 3. aprillil kell 11.00 „LIVE“ JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Püha Vaimu annid”. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 10. aprillil kell 11.00 JUMALATEENISTUS ki­­ rikus. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Kui kivid kisendavad”. Muusika TEBK Ansambel.

EELTEATED: 3., 10., 15. ja 17. aprillil toimuvad jumalateenistused kirikus.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Kreml kehtestab oma sanktsioone Venemaa välisministeerium teatas teisipäeval, et Moskva lisas sanktsioonide nimekirja USA president Joe Bideni ja välisminister Antony Blinkeni. ,,Reaktsioonina enneolema­ tutele sanktsioonidele, alates selle aasta 15. märtsist on Venemaa sanktsioonide nimekirjas president Joe Biden, välisminister Antony Blinken, kaitseminister Austin ja kaitseväe ülemjuhataja kindral Mark Milley ning teised USA tuntud ametnikud,“ vahendas Venemaa välisministeeriumi teadet ERR. Lääneriigid kehtestasid pä­ rast Venemaa sissetungi Ukrainasse karmid Moskvavastased sanktsioonid. Venemaa peaminister Mihhail Mišustin ütles teisipäeval, et sanktsioo­ nide tõttu tuli valitsus välja kaheksa miljardi dollari suuruse abipaketiga. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus www.eestielu.ca

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Taaveti ja Koljati jätkusõda

v­ ennasrahvast. Suurem vend on ärritatud väiksema liigsest ­iseseisvusest ja allumatusest.

,,Aga Saul ütles Taavetile: ,,Ei suuda sina minna selle vilisti vastu, et temaga võidelda, sest sa oled noor, tema on aga noorest põlvest peale sõja­ mees.“ Aga Taavet ütles vilistile: ,,Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud. ...Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa mitte mõõga ega piigi abil, sest see on Issanda võitlus ja tema annab teid meie kätte.“ 1. Sm.17;33, 45,47 Puudutasin Taaveti ja Koljati teemat juba oma eelmises mõtiskluses seoses Vene ootamatu rünnakuga Ukraina vastu.

Lahingutegevus on kujunenud oodatust hoopis pikemaks.

Ukrainlased on kogu maailma üllatanud oma usu ja armastusega isamaa vastu. Määravaks ei ole saanud ,,mõõkade, piikide ja odade“ rohkus, vaid ukrainlaste terve võitlusvaim. Paljud kommentaatorid räägivad seoses ­sellega ukraina rahvuse ja keele tõeliselt taassünnist. Kurb on seejuures tõsiasi, et omavahel sõdivad kaks väga lähedast

Praegusel sõjal on ka oma religioosne tagapõhi, millest palju ei räägita. Venemaa dik­ taa­torist president ja riigikiriku patriarh on täitmas neile endi meelest antud ,,jumalikku missiooni“. Nimelt on juba aasta­ sadu teatud vene mõjuring­ kondades räägitud Moskvast kui kolmandast Roomast, kellelt ­oodatakse idakultuuri päästmist ,,manduvast“ läänekultuurist.

Rooma all mõeldakse maailma usulis-poliitilist keskust. Esi­ mene Rooma kaotas selle kiriku kahestumisega ida ja lääne kirikuks. Kirikukeskus viidi tänasesse Istanbuli. Istanbuli keskus kadus muhameedluse vallutustega ja seetõttu olevat saanud järgmiseks Roomaks Moskva.

Putin ja patriarh on leidnud nimetatud ,,vene maailma“ teooriale toetudes erakordse koostöö, mille üheks näiteks on Moskva lähedal valminud uus grandioosne relvajõudude pea­ katedraal. Selle katedraali üks ikoone ,,Mitte kätega tehtud Päästja e. Savoiur Not Made by Hands“ on president Putini isiklik annetus. Enne Ukrainasse tungimist tähistati 23. veebruaril Venemaal traditsioonilist relvajõudude päeva, millel patriarhi

peetud pöördumine oli märgi­ line.

On vaja küsida, mis toimub nii Vene presidendi kui patriarhi ajudes.

Mida ütleks Jumal kahe kahe vennasrahva sõjast, kus üks on kindlalt agressor ja n.n. vene usulispoliitilise maailma levitaja, teine enda sõltumatuse innukas kaitsja? Piiblis on kirjas: ,,Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad on nende appihüüdmise poole.“ Psalm 34;16 ,,Sest Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, AGA ISSANDA PALE ON NENDE VASTU, KES TEE­ VAD KURJA“ 1.Pt.3;12 Lõpetaksin Ukraina noore presidendi Volodõmõr Zelenskõi avaldusega: ,,Jumal näeb kõike ja vastab varjamatul kujul. Ei ole sellist varjendit, kuhu saad end peita Jumala eest. Isegi kui purustatakse kõik meie kated­ raalid ja kirikud, ei suudeta ­purustada meie usku Jumalasse ja isamaasse.“ Kristus õpetab palvetama: ,,Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal…“ Jumala veskid jahvatavad ­aeglaselt, aga õiglaselt!

Ema keele…

selt kakskümmend neli isikut, neist umbes pooled näo ja häälega. Osa eelistas jääda varju ja muist osales episoodiliselt.

Pisut kurvastavalt puudutas meessoost osavõtjate vähemus, kogu üritus oli rõhutatult feminiinne. Jäi piinlik mulje, et eesti

keel on nagu rahvarõivas, mida meesterahvas naljalt selga ei pane, kui ta just rahvatantsurühma ei kuulu. Sügav aupaklik kummardus daamidele, kes on loodud eestluse edasikandjaiks, olgu see siis keeles, regilaulus või üsas.

EERIK PURJE

(Algus lk. 1)

kuulsime paari regilaulunäidet.

Vestluses, mida juhendas Piret Noorhani, tekkis arutelu küsimuse ümber, kas ja kuivõrd regilaul üldse sobib esinemiseks või on see ainult seltskonnalaul.

Jõuti tõdemuseni, et esinemise puhuks tuleb luua eriline atmosfäär. Kokkuvõttes kumas kõigi esinejate sõnavõttudest läbi sõnum, et väliseestlus ei tarvitse keelehuvilisele olla mingiks tõkkeks ega halvavaks teguriks, pigem ehk vastupidi. Meenu­ tagem vaid Piret Noorhani ütlust, kus ta nimetab eesti keelt oma koduks. Või Kaja Weeks’i, kes peresiseselt suhtleb inglise keeles, kuid väljendab end veatus eesti keeles ja rakendab oma ingliskeelses luules regilaululisi elemente. Kaja Telmet külastab pidevalt Eestit ja uuendab oma võõrsil omandatud vana eesti keelt. Janika Orase siiras märkus väliseesti kui rikka maailma kohta on mõtlemapanev ja hingeminev. Krooniks Triinu Viiluka tõdemus, et regilauluni jõudmiseks pidid nad Eestist lahkuma ja et võõrsilt Eestit külastades häirivad kõrva vohavad anglitsismid.

Lõpuks serveeriti „magustoiduks“ videoklipp hiljutisest meeleavaldusest Ukraina heaks Tallinna Vabadusväljakul, kus esinesid regilaulikud Mari Kalkun ja Anna Hints.

Reporteri viimase tähele­ pa­ nekuna olgu mainitud, et emakeelepäeval (jah, ühes sõnas on ikka ainuõige) osales virtuaal-

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022

Nr. 11

Tellige EESTI ELU!

Seedrioru laagri registreerimine on AVATUD! Kõik eesti päritolu­ ga lapsed vanusega 4–16 aastat ja eesti kogukonnaga seotud lapsed on teretul­ nud!

Julgustame eriti laagrisse tulema vanemaid lapsi, kuna ­ COVID ei ole kaks aastat lasknud lastel üle öö laagrisse jäämist.

Tule – saa uusi sõpru, taasühine vanade sõpradega ja õpi tundma Seedrioru!

Laagri ajad: Pärast edukat 2021.a päevalaagrit pakub Seedrioru MÕLE­ MAT (päeva- ja üleöö) laagrit neli nädalat sel suvel. Üleöö-laager toimub püha­ päevast, 10. juulist kuni lau­ päeva, 6. augustini.

Päevalaager toimub esmas­ päevast, 11. juulist kuni reede, 5. augustini, iga päev esmas­ päevast reedeni kell 9 – 17.

Eesti kultuur, traditsioonid, käsitöö, ujumine, saun, ranna­ võrkpall, täpsuslaskmine, kummilsõit Grand jõel, lõkketuled, laulmine ja tantsimine on tegevused, mis on osa IGA nädala laagri kavast!

Imeilus looduskaunis koht, koos üle 50 vabatahtliku abiga.

Seedrioru laager lubab, et igal nädalal pakume erinevaid, huvi-

tavaid ja rahuldust pakkuvaid laagrikogemusi.

Ellujäämisnädal Plaanime teha 11. juulist kuni 18. juulini Ellujäämis­ nädala teemal! Nädala jooksul lapsed õpivad ellujäämisoskust läbi mängude. Tegevused, mängud ja väljakutsed on põimitud eesti kultuuri ja keelega koos ellujäämise elementidega. Nalja ja õppimist jätkub igale vanu­ sele! Registreeri täna!

Registeeri täna!

Tulge kaasa! Leian sõpru hulgana!

Külasta www.seedrioru.com, et registreerida täna! Üleöölaager, nädala hind: Esimene nädal, eel-regist­ reerimine enne 31. maid $450, pärast 1. juunit $500.

2. lapse eel-registreerimine enne 31. maid $400, pärast 1. juunit $450.

Sama pere lisalapsed enne 31. maid $350, pärast 1. juunit $400.

Kui lapse eest on kaheks nädalaks makstud, siis kolmas ja/või neljas nädala hind on ­allahinnatud: enne 31. maid on $180, pärast 1. juunit $200.

Päevalaager nädalas lapse kohta enne 31. maid on $180, pärast 1. juunit $200.

Teade

Eestisse praktikale!

Eesti juurtega noortel välis­ maal on esmakordselt võima­ lus taotleda endale prakti­ kastipendium, et Eestis 1-2 kuud (erialast) praktikat teha.

Stipendiumi abil saavad noored võimaluse tutvuda lähemalt Eestiga ja lõimuda siinsesse ühiskondlikku ellu, luua sidemeid ning miks mitte ka leida tuleviku töökoht.

• Praktikakoht tuleb noorel endal leida. Praktika kestus on 1-2 kuud. Praktika peab toimuma perioodil 1. juunist 30. novembrini 2022. Stipendiu­ mi­ taotluse esitamise tähtaeg on 31. märts 2022.

• Stipendium on mõeldud välismaal sündinud või vähemalt 5 viimast aastat Eestist ära olnud 21 – 35 aastastele Eesti noortele.

• Põhistipendium on mõeldud täisajaga praktikaks ühe või kahe kuu jooksul, mis maks­ takse välja ühekordselt ja mille suurus on kas 1500 eurot (minimaalselt 4 nädalat) või 3000 eurot (minimaalselt 8 nädalat).

Vajadusel makstakse lisaks sõidustipendiumi üheks reisiks ­ välisriigi elukohast (taotluses toodud asukoht ja aadress) Eestisse ja tagasi. Noor võib jääda ka kauemaks Eestisse, aga seda aega enam stipendium ei kataks.

Praktikastipendium Eestisse

S P ORT

Aleksa Gold uuendas Eesti rekordeid Torontos sündinud ja kas­ va­ nud Eesti ujuja Aleksa Gold püstitas kodulinnas Torontos eelmisel nädalal toimunud võistlustel kaks lühirajauju­ mise rahvusrekordit.

Naiste 200 m vabaltujumises

oli Goldi aeg 1.58,01, millega ületas enda paar aastat tagasi samuti Torontos ujutud senise rekordi kuue sajandiksekundiga.

400 meetri kompleksujumi­ ses võttis ta ajaga 4.45,95 üle Maria Romanjuki eelmisel ­suvel püstitatud rekordi.

Aleksa Goldi nimel on ka Eesti rekordid nii lühikeses kui ka pikas basseinis 100 ja 200 m seliliujumises. (ERR/EE)

Välismaal elav eesti juurtega noor – võimalus tulla Eestisse praktikale. Esita taotlus stipendiumi saamiseks või jaga infot teistega!

• Loe rohkem: https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/rk22/ • Vaata, mida räägib Juku Gold oma sellelaadsest kogemusest: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=H2NSph6pIpc

Sündmuste kalender • Neljap., 24. märtsil kl 7 õ KESKUSE INFOKOOSOLEK Zoomis.

• Neljapäeviti al. 24. märtsist 21. aprillini kl 6–9 õ “SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORK­ SHOP” koos ERIK LAARIGA. Registr. 13. märtsiks: vemuesc@ gmail.com • Laup., 26. märtsil kl 1 pl MALETURNIIR (Toronto Eesti Baptistikirikus, 883 Broadview Ave) Toronto Eesti Maleklubi korraldu­ sel. Reg. 20. märtsiks: jaakjarve@ aol.com • Teisip., 29. märtsil kl 7 õ algab 6-nädalane T.E.S. Täienduskooli online-kursus ,,INTRODUCTION TO ESTONIAN“ 2. poolaasta • Neljap., 31. märtsil kl 4-6 õ (UTC/GMT+3) JAAN VALSINERI LOENG “EESTILT MAAILMALE JA MAAILMALT EESTILE: KUIDAS ANALÜÜSIDA EESTI KULTUURI AJALOOLIST PO­­ TENT­­SIAALI?” (www.uttv.ee) • Kolmap., 6. apr. kl 4-6 õ (UTC/ GMT+3) JAAN VALSINERI LOENG “HING KAOB ÄRA JA TULEB UUESTI TAGASI: HINGETEADUSED LÄÄNE JA IDA VAHEL”. (www.uttv.ee) • Pühap., 10. aprillil kl 12.30-

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Hospital For Sick Children teatas, et võtab ravile kaks vähidiagnoosiga patsienti Ukrainast, kes on saabumas lähiajal. Lapsed tulevad Kana­ dasse koos peredega Poola kaudu. Haigla tegevjuht dr.

Ronald Cohn ütles, et see saab võimalikuks läbi koostöö, mis on SickKids haiglal Ukraina haiglatega. (Lüh. CBC) 3.30 pl LIHAVÕTTEPÜHADEBRUNCH Läti Majas, reserveeri­ mine 4. aprillini.

• Kolmap., 13. apr. kl 4-6 õ JAAN VALSINERI LOENG “KUS ME OLEME? ÜLI-kool VÕI üliKOOL... VÕI ÜLDSE MITTE KOOL? (www.uttv.ee) • T.E.S. Täienduskooli VIRTU­ AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: eestikool.ca.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA tele­ foniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL.