This newspaper was mailed on Friday, March 18, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 11, 2022
Reedel, 18. märtsil — Friday, March 18
Ema keele päev Seda kohmakat pealkirja on võimalik ka lühemalt sõnasta da. Näiteks moodustada liitsõ na kahest esimesest või kahest viimasest ja ongi kahe sõnaga edastatud sõnum, millele reporter hetkelises ulakustu hinas kolm kulutas. Või kogu ni liita kõik kolm ja üheainsa sõnaga saavutada mõiste, mis Eestis alatas 1999. aastast on põlistatud Sonda koolmeister Meinhard Laksi algatusel tähistamaks selle noorelt lah kunud kirjamehe sünnipäeva, kes kunagi jalgsi Tartust Riiga läks. VEMU tähistas tänavu emakeelepäeva virtuaalselt Zoomi vahendusel pühapäeval, 13. märtsil. Nagu peaarhivaar Piret Noorhani oma sissejuhatavas sõnavõtus tähendas, sai seekordne teema alguse Kaja Weeks’i ingliskeelsest luulekogust „Mouth Quill“, mida hiljuti Eesti Elu veergudel tutvustas Andres Raudsepp. Pireti sõnul on kultuuripärandil hetkel rasked ajad, muud sündmused segavad vahele. Meie kultuur on keeleküsimus. Kui Piret aastaid tagasi Kanadasse elama asus, siis ta taipas, et tema kodu on eesti keel. Sõna sai USA-s sündinud Kaja Weeks, kes kasvas üles noorima lapsena eestikeelses ja –meelses perekonnas. Ta õppis muusikat ja klassikalist laulu. Noorena innustas teda kadunud lauljatar Ellen Parve-Valdsaar, kelle helletused olid tema jaoks ainulaadsed. Selle kaudu tutvus ta regilauluga, millel on eriline
Kaja Weeks
Kaja Telmet
värsimõõt ja esitusvorm. Eesti taasiseseisvumine oli läbimurre, mis võimaldas ligipääsu arhiividele ja kultuuripärandile. Luule tamist hakkas Kaja tõsiselt võtma alles keskeas. Regilaul kui veerev laulujõgi mõjutas ta identiteeti. Oma ingliskeelse luule kaudu soovis ta äratada huvi selle vastu ka mitte-eest lastes. Kaja lõpetas oma mõjuva sõnavõtu ühe luulenäitega. Kaja Telmet alustass oma sõnavõttu teise luuletusega noorema nimekaimu kogust. Tema hinnangu kohaselt on see luulekogu pühendatud emale ja emakeelele. Kõneleja tähendas, et oma rohketel Eesti-reisidel on ta ikka külastanud kalmis tuid, sest sinna on maetud meie minevik. Saksamaal sündinud Kaja kasvas üles USA-s Sea brooke’is, kus oli palju eestlasi ja jaapanlasi, mõlemad rahvusgrupid elasid kakskeelset elu. Veel ühe luuletuse Kaja Weeks’i kogust esitas Inga Eichenbaum. Rahvaluule- ja muusikateadlane Janika Oras Eesti Kirjan dusmuuseumist tunnistas, et väliseestlaste korraldatud üritusel osalemine on tema jaoks teine ja rikas maailm. Regilaul on suur ja arhailine laulukul tuur. Arhiivid sisaldavad umbes 150.000 regilauluteksti, suur hulk neist viisidega. See on kahe tuhande aasta vanune lau lutraditsioon, kus kaks erinevat rütmi vahelduvad. Regilaul on püsinud läbi sõdade ja katku aegade. Laulikud on tugevad ja elujõulised isiksused, neid tuleb hoida nii, nagu nemad hoiavad kogukonda. Regilaulude juurde pöördutakse üha tagasi ja antakse neile uusi tähendusi. Lõputu voolav jõgi loob meditatiivse seisundi. Regilaulu võib laulda õppimata ja ettevalmistamata, selles suheldakse peale inimeste ka esemete ja nähtus tega. Regilaul on väga sõna keskne, meloodia on siin teisejärguline. Triinu Viilukas ja Madli Oras Austriast jagasid oma muljeid regilaulust seoses an sambliga Wööt, milles nad mõlemad osalevad. Mainitud ansambel ei tegelenud alguses ainult rahvamuusikaga, muutus selles suunas toimus kuidagi iseenesest. Regilaulul on välis maal hoopis teine tähendus, see seob lauljaid vanema kultuuriga. Nad on üritanud seda teha ka saksa keeles. Nende esituses (Järgneb lk. 15)
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Vancouveris avaldati taas meelt Ukraina toetuseks
Jätkuvalt toimuvad mitmel pool maailmas meeleavaldused sõja vastu ja Ukraina toetuseks. Ka jätku vad sõjavastased protestiavaldused Vancouveris, millel osalevad ka kohalikud eestlased. Juuresolev pilt saabus Eesti Elu toimetusse Ingrid Soide vahendusel ja on võetud 13. märtsil Vancouveris Jack Poole Plaza juures toimunud meeleavaldusel. Fotol vasakul on Aarne Tork, kes esines Ukrainat toeta va sõnavõtuga Vancouveri Eesti Seltsi poolt. Tema kõne tekst on tänase lehe ingliskeelses osas lk 8.
Leedu taasiseseisvuspäeval Ottawas peeti meeles ka Ukrainat Ülle Baum Möödunud neljapäeval, 10. märtsil oli Kanada pealinna Lord Elgin hotell Leedu rah vusvärvides, sest hotelli saalis toimus iseseisvuspäeva pidulik tähistamine, mille korraldas Leedu Vabariigi suursaatkond Ottawas. Kohal viibis Kanada valitsuse liikmeid, mitme riigi suursaadikud, diplomaadid, Leedu kogukonna esindajad ja kutsutud külalised. Avakõnes ütles Leedu Vaba riigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, et on möödunud 32 aastat Leedu iseseisvuse taastamisest. 11. märtsil 1990 valiti demokraatlikult parlament ja lõppes viis aastakümmet kest n ud okupatsioon ning Leedu rahvas sai alustada elu uuesti vabas riigis. Leedulased olid ühed esimestest Euroopas, kes murdsid välja raudse ees riide tagant ja deklareerisid maailmas valjuhäälselt oma vabadust ja demokraatiat. Suursaadik Skusevičius tõi esile oma kõnes tänase olukorras maailmas, öeldes, et taas on käes eriline ja äärmuslik aeg inimkonna ajaloos, mille tõi välja Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Rahvad seisavad silmitsi väljakutsetega, mis on elu ja surma küsimus Ukraina ela nikele. Selles olukorras on Leedu ja Kanada valinud elu ja valguse tee…“
Suursaadik tutvustas kohalolijatele Ottawast pärit Kanada ukrainlastest perekonda: Simon ja Ashley Lewchuki ja nende lapsi Sophiet, Sami, Benjamini ja Oliveri. ,,Need lapsed on valmistanud hulgaliselt ukraina rahvusvärvides rinnamärke, mille müügist saadud raha läheb Punase Risti kaudu Ukraina perede abistamiseks. See on näide, kuidas ka lihtsate ideede elluviimisega saab olla natukenegi abiks Ukraina sõjas kannatanuile,“ ütles hr. Skusevičius. Ta lisas, et selle ühe perekonna laste algatuse tulemusel on juba kogutud tuhanded dollarid Ukraina Punase Risti heaks. Suursaadik rõhutas, et ukrainlased ei võitle praegu mitte ainult oma maa ja rahva, vaid kogu Euroopa eest.
ning tutvustas järgmist külalist, eestlastelegi hästi tuntud Kanada saadikut ja alalist esindajat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juures Robert Keith Rae’d. Hr Rae oli 32 aastat tagasi Ontario parlamendi liikmena delegatsioonis, mis tuli jälgima e simest vaba ja demokraatlikku valimist Lee dus. Pärast Leedu vabanemist saatis tolleaegne Ontario pro vintsi peaminister Bob Rae eks perte Kanadast, kes aitasid vahendada vahetusprogramme, et läbi viia reformi misprotsesse Balti riikides. Hr Rae kutsus 2009.a tunnustama 23. augustit Musta Lindi Päevana ja aitas läbi viia Kanada parlamendis (Järgneb lk. 13)
Kanada välisministeeriumi poolt tervitas Robert Oliphant (Parliamentary Secretary to the Minister of Foreign Affairs of Canada). Kanada oli esimene G7 riikidest, kes taasalustas diplomaatilised suhted Balti riikidega 30 aastat tagasi ning on nende aastate jooksul olnud kõigile Balti riikidele abiks ja toeks. Koostöö Balti riikide ja Kanada vahel on järjest arene nud ning tugevnenud nende 30 aasta jooksul. Suursaadik Skusevičius tänas kõiki, kes on panustanud omakorda Leedu Vabariigi ja Kanada suhete tugevdamisesse
Esineb Leedu suursaadik Kana das Darius Skusevičius. Foto: ©Ülle Baum
