2
EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022
Eesti toetab Moldovat erakorraliselt 100 000 euroga Ukraina sõjapõgenike abistamiseks
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:
eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca
Website:
www.eestielu.ca
Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja:
Kai Kiilaspea
Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Murelikult homsest Alati on olnud nii, et sõja läbi saavad jubagi rikkad rikkamaks, vaesed vaesemaks. Pole ime, et inimkonna ajaloos on just need, kel juba palju, tahtnud, et sõjad tuleks. USAs on see alati olnud selge. Ka Venemaal, kus vist hea tsaar on ainult mõisteliselt olnud. Ning kelle elu on alati ohus – vaatamata ihukaitsjate arvule. Tolerantses demokraatias elades on vähemalt lootus, et sel korral nii ei lähe. Ei mingid majanduslikud sanktsioonid aita hullude, nagu Valdimir Putini, vastu. Tal jubagi neid miljardeid nii, et nüüd vaid võimu kinnitamaks pommitab ta süütuid lapsi – ei talle ega ta õukonnale lähe korda, et turud on suletud. Läänes, kus miskipärast on kaua olnud kätepesemine moraalse toetuse andmisest, nüüd tuntakse ise, kuidas turu sulgemine vene naftale mõjutab igapäevast. Veel ei ole vägivald siia jõudnud – poelettidel aga küll. Rekordiliselt kõrged bensiinihinnad mõjutavad kõike. Kaupa tuleb ühest kohast teise toimetada, tõusvad kulud tähendavad, et elu jaoks vajalik (toit, arstimid) on kujunenud nii kalliks, et kahjuks peavad, eriti keskklass, vaesed otsustama, milleta elada ära saab. Põhja-Ameerikas on alati nii olnud, et pankurid muigavad oma otsuseid langetades, vabrikandid loevad rahulolevalt suurenevat sissetulekut, isegi kui kaup lettidele, müüki ei pääsegi. Paraku on just autokultuur tekitanud sõltuvuse. Vähesed suudavad elada nii, et jala toidupoodi minna. Eriti kui on väiksed lapsed. Noortele perekondadele, kes tulevikulootustele on raja nud oma igapäevase, on juba majanduslikult kannatanud pandeemia tõttu. Südantlõhestavaid lugusid kuuleme palju. Ja raske on külmaks jääda, kui loed või näed olukorraga leppivaid julgeid lapsi, kes pole veel elu isegi näinud. Ja ikka venelased pommitavad varjendeid. Teatrit, kus oli suurelt märgitud, et lapsed siin! Kõike ei saa ju majanduslikult kirjeldada. Isegi kui toidukorvihind on markantselt tõusnud tänu praegusele sõjale. Ukraina ju Euroopa suurim vilja tootja, leivahind on praegu uskumatu. Nagu ka piima oma, mis üllatab, kuna seda ju kaugelt ei pea vedama. Saame ju valida, kas autoga kusagile minna või kasutada seda ainult hädaolukorras. Mida üks megalomaan on vallandanud maailmale, oma riigile. Kõige rohkem muret aga tekitab see, et heaolu, mugavus riikide poliitikud lihtsalt ei kaitse ühte iseseisvat ja julget rahvast. Vabaduses elades, turvalises linnas, vaimselt küll teisi toetades, on väga raske leida praeguses maailmakorras midagi head. Kuid tuleb. Päike ikka tõuseb ja soojendab. TÕNU NAELAPEA
Välisminister Eva-Maria Lii mets kommenteeris humanitaar abi andmisest Moldovale järgnevalt: „Venemaa sõja tõttu Ukrainas on üle kolme miljoni inimese olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Erakordselt suur põgenike arv on tugeva surve alla pannud Ukraina naabermaad, eriti Moldova, kes on vastu võtnud rohkem sõjapõgenikke ühe elaniku kohta kui ükski teine riik. Seepärast eraldas välisministeerium erakor-
raliselt Moldovale 100 000 eurot, et toetada põgenike abistamist nii majutuse kui ka muu vajaliku abiga ning aidata kaasa Moldova ühiskondliku toimi mise tagamisele. Hoiame järjekindlalt tähelepanu nii Ukrainal kui ka teistel riikidel, mis Venemaa sõja tõttu kannatavad.“ Lisaks Eestile on Moldovat toetanud ka Läti ja Leedu, abi plaanivad anda Euroopa Liit ja USA. (VMPT/EE)
Emakeelepäeval toimus presidendi kantselei ees eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon
Taani kaitseväe Viikingi kompanii liitus NATO lahingugrupiga Tapal
Vabariigi Presidendi Kantselei ees toimus emakeelepäeval, 14. märtsil, suur lugemisakt sioon. President Alar Karis alustas lugemisaktsiooni päi kesetõusul (kell 6.41) ning kokku luges enam kui 70 Eesti inimest eestikeelseid tekste kuni päikeseloojanguni (18.21). Huvilised olid terve päeva jooksul oodatud presi dendi kantselei esisele platsile ettelugemist kuulama. Iga lugeja valis enda jaoks olulised või meelepärased tekstid, mida ta esitas 10 minuti jooksul, et juhtida tähelepanu, kui suur ja võimas on meie omakeelne ilm. Lugemisaktsioonist võtsid osa paljud tuntud ühiskonnategelased, kultuuri-, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiini mesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised. (Allikas: VPK)
Heategevuskontsert Slava Ukraini Eestis kogus 690 000 eurot Kolmapäeval Kanal 2, Posti mees online’i, Raadio 2 ja Raadio 4 kanalitel üheaegselt eetrisse läinud heategevus kontsert Slava Ukraini kogus 690 000 eurot. Kontserdil astusid lavale sajad esinejad, et koguda kolme tunni jooksul annetusi sõja piirkonna haiglaid abistava MTÜ Slava Ukraini toetuseks. Esinejate hulgas olid tuntud Eesti artistid, kõnelesid president Alar Karis, David Vseviov, Heinz Valk, Tiit Pruuli, Philippe Jordan ja Erki Tamm. Saate juhid olid Jüri Butšakov, Robert Rool ja Piret Laos. Kontsert korraldati kodanikualgatusena, mille kutsusid ellu Andres Kõpper, Mart Normet, Anneli Savitski, Mihkel Sirelpuu, Priit Mikk, Valter Soosalu, Terje ja Ruslan Trochynskyi. Kontserti aitasid korraldada tosinad vabatahtlikud. (PM/EE)
Esmaspäeval toimus Tapal ametlik tseremoonia, mille järel asus Taani kaitseväe Jüüti Tragunirügementi Vii kingikompanii täitma oma ülesandeid NATO lahingugru pis, kus nad integreeruvad Eesti Kaitseväe 1. jalaväebri gaadiga. Taani üksus asendas Prantsuse kaitseväe 5. Tra gunirügemendi, mis on osa lenud NATO lahingugrupis alates 2021. aasta märtsist. Taani kaitseväelased on osalenud NATO lahingugrupis Eestis alates aastast 2018. Peale konsultatsioone Eesti kaitseväega, on Prantsusmaa otsustanud pikendada Prantsuse vägede kohalolekut Eestis. Sel nädalal saabus Tapale ka enam kui 200 kaitseväelasest koosnev allüksus, et toetada juba seal asuvaid Eesti, Ühendkuningriigi ja Taani vägesid. „NATO liikmesriigid on tugevdanud oma kohalolekut NATO idatiival – mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Balti riikides,“ ütles NATO Eestisse eelpaigutatud vägede ülem kolonel Dai Bevan. Arvestades praegust julge olekuolukorda Euroopas on Prantsusmaa otsustanud ka tõsta ettepoole plaanipärast NATO Balti Õhuturbemissioonil osalemist. Neli Mirage 2000-5F hävitajat, mis pidid jõudma Eestisse märtsi lõpus on juba jõudnud Ämarile.koos enam kui 100 õhuväelasega. Kaitseväe Peastaabi andmetel teenib Tapal kaks lahingugruppi, kokku peaaegu 1700 kaitse väelast. (KMPT/EE)
Riigikogu esimehena jätkab Jüri Ratas Neljapäeval toimunud valimiste tulemusena jätkab riigikogu esimehena Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes sai 53 häält. Aseesimeestena jätkavad Hanno Pevkur (52 häält) ja Martin Helme (32 häält). Ratase vastu kandideerinud Isamaa juht Helir-Valdor Seeder sai 36 häält. Kuus riigikogu liiget esitas kehtetu sedeli, kuhu ei olnud märgistatud kumbagi kandidaa-
Nr. 11
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõneles Kanada parlamendis OTTAWA. Teisipäeval kõneles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi virtuaalselt Kanada parlamendi ees, rääkides reaalsest olukorrast ning tehes otsese palve edasise abi osas Ukrainale. Kõne lõpul tervi tati Zelenskõid püstiseistes ovatsioonidega. Pöördumise jooksul küsis Zelenskõi, kas kanadalased kujutaksid ette, kuidas oleks ärgata oma linna pommitamisega, põgeneda pommivarjenditesse limiteeritud toidu, vee ja ühendusega, nii kirjeldades sünget pilti, mida on kaasa toonud viimased 20 päeva Ukrainas ja märkides ka, et hukkunutest 97 on olnud lapsed. Ta pöördus otseselt Kanada peaminister Justin Trudeau poole, öeldes: ,,We’ve been friends with you, Justin. But also I would like you to under stand and I would like you to feel this. What we feel every day. We want to live and we want to be victorious.“ Oma kõnes tõi Zelenskõi välja ka Kanada linnasid ja olulisi tähiseid, nagu CN Tower, küsides, kuidas tunneksite, kui sinna langeksid pommid; ta nimetas ka Ukraina ajaloolisi paiku, mida on pommitatud. Ta lausus, et loomulikult ei soovi ta sellist asja kellelegi, kuid see on reaalsus, milles praegu elatakse. Zelenskõi väljendas tänulikkust Kanada senise abi eest, paludes siiski rohkemat – abi õhuruumi sulgemiseks. Kanadas elab üks suurimaid Ukraina kogukondi väljaspool Ukrainat. (Lüh. CTVNews; CBC)
Keskerakonna toetus langeb Viimase MTÜ Ühiskonna uuringute Instituudi ja uurin gufirma Norstat Eesti uuringu tulemustest selgub, et erakon dade reitingutabelit juhib jät kuvalt Reformierakond, keda toetab 26,4% vastanutest. Eesti Konservatiivset Rah vaerakonda toetab 21,8 % ja Eesti 200 18,8% valimisõigus likest Eesti kodanikest. Esikolmikule järgnevad Kesk erakond (16,4 %), Sotsiaal demok raatlik Erakond (7,6 %) ning Isamaa (6,7%). Rohelisi toetas 1,5 protsenti. Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,8% ja opositsioonierakondi 36,1%vastajatest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. veebruarist 14. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisea list Eesti Vabariigi kodanikku. (ERR/EE)
ti. Hääletamisest võttis osa 95 riigikogulast. (ERR/EE)
