4
EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022
Nr. 11
Käesoleva õppeaasta Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor on kultuuripsühholoog Jaan Valsiner Prof. Valsineri intervjuu Eesti Elule – tööst ja rahvusvaheli sest karjäärist ning peatsetest loengutest, mida huvilistel on võimalus kuulata. Jaan Valsiner on pika rahvusvahelise karjääriga tunnustatud kultuuripsühholoog, kes on oma uurimistöös sidunud psühholoogia ja semiootika, samuti aidanud tutvustada Eesti teadust maailmas. Sündinud Tallinnas ning saavutanud doktorikraadi Tartu Ülikoolist psühholoogia alal, töötas ta ülikooli juures abiprofessori ja vanemteadlasena, järgnes külalisprofessori töö Saksamaal ja pikaaegne karjäär Ameerika Ühendriikides alates 1980ndate aastate algusest. Jaan Valsiner on töötanud enam kui kolm aastakümmet USAs North Carolina Ülikoolis ja Clarki Ülikoolis, külastades
vahepeal külalisprofessorina Brasiilia, Jaapani, Austraalia, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Luxembourgi, Ühendkuning riikide ja Hollandi ülikoole. Ta töötab alates 2013. aastast Taanis Aalborgi Ülikoolis kul tuuripsühholoogia professorina, olles koostöös teiste Euroopa ülikoolidega, fookusega teoree tilisele innovatsioonile. Prof. Valsiner on mitmete kultuuripsühholoogia ajakirjade rajaja ja peatoimetaja, enam kui 40 raamatu ja sadade teaduslike tööde ning publikatsioonide autor; ta on pälvinud rohkelt prestiižikaid auhindu ning rahvusvahelist tunnustust. Ta on Tallinna Ülikooli audoktor ning Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Käesoleval õppeaastal töötab prof. Valsiner Tartu Ülikoolis väliseesti külalisprofessorina,
Aitame Ukraina üliõpilastel jätkata haridusteed Eestis – Tartu Ülikooli Fond vahendab annetusi Tartu Ülikooli stipendiumfondi Tartu Ülikool asutas stipen diumifondi, et koguda ja vahendada annetusi Ukraina üliõpilaste õpingute toetami seks Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et meie kohus on pakkuda Ukrainast Tartu Üli kooli õppima tulnud üliõpilas tele igakülgset tuge selleks, et nad tunneksid end turvaliselt nii praegusel ääretult raskel ajal kui ka tulevikule ja õpingutele mõeldes. „Ukraina üliõpilaste ülikoolitee peab jätkuma vaatamata nende noorte kodumaad ja peresid tabanud tragöödiale ning sellega kaasnevatele majanduslikele raskustele. Tartu Ülikooli iga liige, vilistlane, koostööpartner ja ka iga hariduse usku eestimaalane saab loodava stipendiumifondi kaudu sellele kaasa aidata,“ sõnas Asser. Fondi võivad teha annetusi nii ettevõtted kui ka eraisikud, annetuskeskkond on Tartu Üli kooli Sihtasutuse kodulehel: https://sihtasutus.ut.ee/toeta-ulikooli/tartu-ulikooli-ukraina-stipendiumi-fond Kanadas tehtud annetusi on võimalik suunata Ukraina
Foto: Andres Tennus
Stipendiumi Fondi, kasutades Tartu Ülikooli Fondi vahen deid. Toetust võib suunata eTtransfer’i kaudu tartulikoo lifond@gmail.com aadressile. Tartu Ülikooli Fondil on tulumaksuvaba staatus ning tulumaksuvaba kviitung saa detakse annetajatele, kes annetavad $25 või rohkem. Stipendiumi saavad taotleda Ukraina kodakondsusega bakalaureuse- ja magistriastme üli õpilased, kes õpivad Tartu Ülikoolis. Ühe stipendiumi suurus on kuni 2000 eurot. Tartu Ülikoolis õpib või töötab 146 Ukraina päritolu inimest. PEETER EINOLA Tartu Ülikooli Fond, Torontos
• Tartu Ülikooli etteasted seoses Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal Tartu Ülikool on alates sõja tegevuse puhkemisest Ukrainas tegelenud aktiivselt nii enda Ukraina kodanikest töötajate ja üliõpilaste abistamisega kui ka ettevalmistustega Ukrainast saabuvate põgenike vastuvõtuks. Vaata ülevaadet, mida on otsustatud:
mille stipendiumi väljaandmist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus, Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s. Prof. Valsiner peab märtsi lõpus ja aprilli alguses kolm veebiloengut (31.03., 6.04., 13.04.), mida saab näha TÜ veebilehelt ja mida ka meie lugejail on võimalus kuulata (vt kuulutust tänase lehe tagaküljel). Prof. Valsiner oli loengute eel heal meelel valmis vastama Eesti Elu küsimustele. Kõigepealt: milliseid tee masid plaanite käsitleda oma loengusarjas? Otsustasin kolme laiema teema kasuks, mis mulle näivad väga olulistena, nii Eestile kui ka arusaamadele kõrgharidusest ja psühholoogiast. Alustan teemal Eestilt maailmale ja maailmalt Eestile: Kuidas
• Ülikool vabastas Ukrainast pärit tudengid õppemaksust 2021./22. õppeaasta kevadse mestril ja 2022./23. õppeaasta sügissemestril. • Senat lõi Ukraina kodanikest üliõpilastele 2022. a võimaluse taotleda vajaduspõhist eritoetust. • Ülikool asutas stipendiumifondi, et koguda ja vahendada annetusi Ukraina üliõpilaste õpingute toetamiseks Tartu Üli koolis. Kutsume kogu ülikooliperet tegema annetusi Tartu Ülikooli Ukraina stipendiumi fondi ja jagama infot fondi kohta. • Et toetada Ukraina kodanike võimalust omandada kõrgharidust, pikendas ülikool võõr keelsete õppekavade vastuvõtuperioodi Ukraina kodanikele. Esimese ja teise õppeastme kandideerimistähtaeg pikeneb Ukraina kodanikele 1. juunini. Lisaks vabastati Ukraina koda nikud sisseastumisdokumentide menetlemise tasu maksmisest. • Koostöös Haridus- ja Tea dusministeeriumiga loob ülikool tasuta lisaõppekohad Ukraina kodanikele. 2022./2023. õppe aastal on ülikool valmis looma juurde kuni 250 tasuta õppekohta Ukrainast pärit üliõpilastele. Lisaks pakub ülikool töökohti Ukrainast saabuvatele akadeemilistele töötajatele. • Eesti ülikoolid otsustasid peatada koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega. Otsus puudutab ülikoolidevahelist institutsionaalset koostööd. 2022./2023. õppeaastal ei saa kõrghariduse esimese ja teise astme õppesse kandideerida Venemaa Föderatsiooni ega Valgevene kodanik, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega pikaajalist viisat või kes ei ole juba Eestis õppimas.
Prof. Jaan Valsiner.
analüüsida Eesti kultuuri ajaloolist potentsiaali? Minu peamiseks ideeks siin on just Eesti rahvusvaheliste seoste pidevus ja konstruktiivsus. Seda näeme nii kultuuris (Arvo Pärdi, Järvide perekonna ning teiste näitel) kui ettevõtluses ja tehnoloogias. Eestis tekkinud produktiivsed ideed on autorite initsiatiivil laiendatud mujale maailmas, seal edukalt arene nud, ning siis taas Eestis loonud aluse järgmisteks edasiaren guteks. Eesti kultuuri potent siaal on just sellises dünaamili ses seoses, kus piirid riikide, keelte ja ideede vahel muutuvad innovatsiooni toetavaks, mitte aga piiravaks, tingimuseks. Teise aulaloenguna on plaanis tutvustada laiemale publikule ühte suurt probleemi, milles psühholoogia kui eriala on pidevalt maadlemas. Teemaks on Hing kaob ära ja tuleb uuesti tagasi: Hingeteadused Lääne ja Ida vahel. Ajalooliselt on psühholoogia teadmine hingest – kuid viimase saja ja enama aasta jooksul pole hinge võimalik psühholoogias kasutada. Võrdluseks – muusikud kasutavad seda terminit ilma igasuguste vabandusteta, aga psühholoogid varjavad selle segaste sõnade (isiksus, identiteet jne.) taha. Samas on Idamaade – Jaapani, India – sotsiaalteadlased erinevate meile eksooti liste terminite toega jätnud hinge alles, ning tuleb tagasi ka Õhtumaalsetesse sotsiaalteadustesse. Kolmandaks teemaks on küsimus, mis on ülikool meie uuel sajandil. Kus me oleme – ÜLIkool või üli-KOOL…või üldse mitte kool? See on üle maailma tänapäeval valus küsimus – ülikoolid jäävad vaesemateks, vaja on raha, üliõpilasi tuleb juurde. Kuidas garanteerida ülikoolide juhtiv osa uute teadmiste loomisel? Või muutub ülikool lihtsalt kooliks, kus antakse välja lõputunnistusi ja kõik? Eestis käib praegu suur diskussioon ülikoolide rahastamise üle – mujal maailmas on harilik, et õppijad ise leiavad finantseeringu, aga Eestis seda miskipärast ei taheta lihtsalt vastu võtta. Olete töötanud Tartu Ülikoolis väliseesti külalispro fessorina alates käesoleva õppeaasta algusest. Milliseid aineid õpetate ja missugused on muljed? Kas Teie töö on
Foto: Andres Tennus
eesti või inglise keeles? Õpetan eriseminari – avatud kõigile huvilistele esimese aasta bakalaureuse tudengitest kuni doktorantide ja post-doktorantideni ning kõigile sotsiaateadustele – Pöördumatu aja s emiootika (Semiotics of Irreversible Time). See on minu viimase kahe aastakümne pea teema. Seminar on ingliskeelne, et kaasa tuua Tartu Ülikooli rahvusvahelist tudengite hulka. Seal on mul praegu osalejaid semiootikast (minu professuuri põhikoht), sotsioloogiast, psühholoogiast ja ka teistelt aladelt. Sellest kursusest peab tulema välja kaks raamatut – üks kogumik seminaris osalejate töödest, teiseks minu enda monograafia. Samuti nõustusin tooma Eestisse oma teise kursuse – Kvalitatiivsete meetodite konst rueerimine, mida olen Luxem bourgi Ülikoolis õpetanud viimase 10 aasta jooksul. See tuleb Tallinna Ülikoolis ning ta lisandub mu suhteliselt regulaarsele, iga-aastasele kursusele Uued suunad psühholoogias, mida Tallinna Ülikool on viimase aastakümne jooksul minult pidevalt tellinud. Seminar Tartus on inglis keelne, kursus Tallinnas eesti keelne. Kuidas Teile tundub, kas Eesti noorte psühholoogiatu dengite/psühholoogide seas on palju järelkasvu rahvusvaheli sel areenil Teie valdkonnas? Psühholoogia-tudengitega on mul rohkem kokkusaamist Tallinnas, ning sealt võin ütelda, et nad on väga hea potentsiaaliga. Kahjuks on psühholoogia õppekavad üle kogu maailma küllalt regiidsed ega võimalda noortel isemõtlejatel psühholoogia alal sageli vabalt areneda. Semiootikas on asjad vastupidi – tänu Juri Lotmani loodud Tartu koolkonnale, mida Kalevi Kull on edasi arendanud ning muutnud Tartu tänapäeval maailma kõige arenenumaks semiootika keskuseks, on uute ideede sissetoomine ning arendamine igapäevane ja produktiivne. Teie CV-st ilmneb, et juba oma varajase karjääri algus aastail 1980ndate aastate algul oli Teil võimalus asuda tööle algul Saksamaale ja see järel Ameerika Ühendriiki desse, kus sai alguse Teie aas (Järgneb lk. 13)
