6
EESTI ELU reedel, 18. märtsil 2022 — Friday, March 18, 2022
Merike Luguse kunst esindatud Torontos žüriinäitusel Kuni 30. märtsini saavad Toronto kunstihuvilised külas tada Dignam galeriis ja Ruth Upjohn galeriis Kanada naiste kunstiühingu (WAAC) žürii näitust ,,Echoes“, millel ka seos eestlastega. Nimelt osales žüriis EKKT (Eesti Kunstnike Koondise Torontos) president Elva Palo. Ja üheks žürii poolt välja valitud tööks, mis näitusel esitatud, on Merike Luguse ,,All That Is Solid Melts Into Air“. Näitusele esitas oma töid 180 kunstnikku Kanadast ja USAst ning üks Šveitsist, kokku 417 taiest erinevates tehnikates, mille hulgast kohtunikel ja kuraatoritel tuli oma valik teha. Merike Lugus ütleb oma kunstitöö tutvustuseks WAACi kodulehel (www.womwnsartofcanada.ca) järgmist: ,,The past ten years or so I have been developing a new way of paint ing, or ‘picture-making’, where
in I treat paint as skin, which can be manipulated, cut up or carved into. Each painting be comes ground for experimenta tion, and begins with a leap off a cliff. Some survive. As a toddler in post-war Europe, My mother began a story with the words:…and then came a powerful wind….The story never progressed further than delivering our family the gates of a strange city. That wind, for me, has become the metaphor for the tendency for things to fall apart, whether through war, or climate change. ‘All that is Solid’ tries to express that force.“ Kunstinäitusega saab tutvuda galeriis 23 Prince Arthur Ave, galerii on avatud teisipäevast laupäevani kl 10 h – 4 pl. Merike Luguse isikunäitus ,,Rhythm and Play“ on Ruth Upjohn galeriis avatud 1.-16. aprillini.
Emakeelepäeva e-etteütlus
keeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Keeleameti peaekspert Killu Mei, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome ning haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik Sirli Zupping. E-ette ütluse koordinaator oli Laura Raudnagel Vikerraadiost. Eetteütlust korraldas Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusminis tee riumiga. Vikerraadios luges teksti ette Kaja Kärner, videos vaegkuuljatele Veronika Uibo. Pärast e-etteütluse lõppu sai Vikerraadio koduleheküljel näha korrektset teksti koos paral l eelvõimalustega, enim tehtud vigu ning nende selgitusi. Selleaastane tekst: Rutlikult piki puise Vane muise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu. Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.
Mailis Sütiste-Gnannt Emakeelepäeval, 14. märtsil toimus algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Viker raadio e-etteütlus juba 15. korda. Raadioeetrist kuuldav tekst tuli sisestada etteütluse lehele, valida kategooria ja täita kontaktandmed. Ette ütlust sai teha kuues kategoo rias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlas ed. E-etteütlust oli võimalik teha ka nägemis- ja kuulmispuude ga inimestel. Samaaegselt raadioeetris kõlava tekstiga ilmus ERR.ee portaali video, kus teksti sai lugeda huultelt ning etteütluse lehekülg oli kohandatud nägemispuudega inimestele. Tänavune etteütluse tekst oli inspiratsiooni saanud Juri Lotmanist, raamatukogude aastast ja Kirjanike liidust. Teksti koostanud töögruppi kuulusid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur ja Tallinna Üli kooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli ema-
Nr. 11
Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva märgiti konverentsiga
Merike Luguse ,,All That Is Solid Melts Into Air“, mis valiti WAACi näi tusele.
VHK orkester ja dirigent Rasmus Puur esitlesid Mart Saare muusikaga plaati Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester ja dirigent Rasmus Puur esine sid kontsertidega Rakveres, Tartus ja Tallinnas, tutvusta des albumit Mart Saare loomingust. Kontsertidega tähistati ka helilooja 140. sün niaastapäeva, mis on 28. sep tembril. Plaat salvestati 2021. a suvel Vastseliina kirikus ja valmis möödunud aasta lõpus. Plaadil kõlavad Mart Saare koorimuusika kullafondist pärit teoste
„See on ju metsik metafiktsioon,“ lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, „keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!“ Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist. Eks ta ole. Paralleelvõimalused: • Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi / Juri Lotmani – tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee – mälestusmärgi • r-i / „r“-i • heade mõtete linnaga / Heade Mõtete Linnaga / Heade Mõtete linnaga / „Heade mõtete linnaga“ • e-etteütluslikku passusse pannud! / e-etteütluslikku passusse pannud. • Järgneb spontaanne kiidutorm: / Järgneb spontaanne
seaded keelpilliorkestrile, teiste hulgas ,,Põhjavaim“, ,,Laulik“, ,,Miks sa nutad, tammekene“ jt. Kokku kõlab plaadil 14 teost. Lisaks plaadi valmimisele tegid noored kontsertidega sissejuhatuse ka Mart Saare 140. sünniaastapäevale, mida tänavu aastal tähistatakse. «Helilooja sünniastapäevani on küll mõne võrra aega, kuivõrd ta sündist 28. septembril, kuid kindlasti on valminud plaat ning kontserdid ilusaks sissejuhatuseks aastale, mil tema loo ming loodetavasti paljusid kontserdisaale täidab,» sõnab Puur. Vanalinna Hariduskollegiumi muusikakooli õpilastest koosnevas VHK keelpilliorkestris musitseerivad noored vanuses 13–19 aastat. (PM/EE)
kiidutorm – / Järgneb spontaanne kiidutorm, • Eks ta ole. / Eks ta ole! Tänavu laekus kokku 8942 e-etteütlust, millest 36% osalejatest olid õpilased 278 koolist üle Eesti. Kõige rohkem õpilasi osales Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist. Täiesti õigesti kirjutatud etteütlusi oli vaid 13, umbes 100 etteütluses oli 1 või 2 eksimust. E-etteütluse üldvõitja täiskas vanute kategoorias oli Triin Siiber, kes pidas selleaastast etteütlust pigem lihtsaks. Ta ütles, et on alati kaasa kirjutanud ja tal on haridus eesti keele alal, kuigi ta hetkel sel alal ei tööta. Õpilaste kategoorias võitis Mona Rea Nerva Saverna Põhikoolist, filoloogide kategoorias Kärt Norman, muukeelsete kategoorias Jeff, välismaal elavate eestlaste hulgas Marilyn, nutiseadmega kirjutajate kategoorias Margit Keerov. Kirjutasin traditsiooniliselt kaasa minagi, aga suutsin ikka mõne vea teha. Pange ka teie end proovile!
Viljandis asutati 150 aastat tagasi, 1872. a Eesti Kirja meeste Selts. Aastatel 18721894 Tartus tegutsenud seltsi eesmärk oli eestikeelse kirjan duse edendamine ja selle kaudu Eesti rahva kultuuri taseme tõstmine. Seltsil oli oluline roll näiteks kooli õpikute väljaandmises, uue kirjaviisi levitamises ja rahva luule kogumises. Seltsi peeti rahvusliku liikumise vaimseks keskuseks ning tal oli tähtis roll teaduse, kirjanduse ja kunstide edendajana, kool meistrite õpetajana ning koo lide õppevara loojana. Seal juures oli selts ka viljakas kir jastaja ning rahvaluule ja vanavara koguja ning ajaloo tutvustaja. Seltsi asutamise 150. aasta päeva märgiti Eesti konverentsiga Kirjandusmuuseumis. Arhii vinäitusel oli tutvumiseks väljas eksponaate Eesti Kirjameeste Seltsi ja sellega seotud isikute kogudest – esitatud olid käsi kirjad, kirjad, fotod ja trükised. Üritusega seoses süüdati 8. ja 9. märtsil küünlad Eesti Kirjameeste Seltsi presidentide haudadel: Suure-Jaanis – Johann Köler, Tartu Raadi kalmistul – Jakob Hurt, Kurgjal – Carl Robert Jakobson, Tartu Uus-Jaani kalmistul – Mihkel Veske, Hugo Treffner ja Karl August Hermann. Juubeliürituse raames esitleti ka Eesti Panga välja antud 2- eurost pühendusmünti, millel on kujutatud avatud raamatut, mille ühel lehel on Eesti Kirja meeste Seltsi esimeselt presidendilt Jakob Hurdalt pärinev lause „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ ja Eesti Kir jameeste Seltsi asutamisaasta 1872. Mündi on kujundanud Riho Luuse. Erikujundusega 2-eurosed Soomes vermitud käibemündid kehtivad ametliku maksevahendina kogu euroalal. (Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum/Eesti Pank)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
