Eesti Elu / Estonian Life No. 12 | March 25, 2022

This newspaper was mailed on Friday, March 25, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 12, 2022

Reedel, 25. märtsil — Friday, March 25

www.eestielu.ca

Me ei unusta – 73 aastat märtsiküüditamisest

Märtsikuu, mis toob kaasa kevade saabumise, looduse tärkamise ja uuene­ mise ning peaks olema inimhingele rõõ­mustav ja positiivsust kaasa toov, on paljudele eestlas­tele üks kurvemaid ja masendavamaid aegu.

Märtsikuu algus tõi 1944. aastal kaasa suurpommitamised Eesti linnadele, mille tulemusel hävines ja varises rusudeks hulgaliselt hooneid ning mitte tõttu kaotasime tohtutult inimelusid.

Kuu lõpp 73 aastat tagasi lisas sellele veel massiliselt füüsilisi ja emotsionaalseid kaotusi, kui oma kodudest sunniti lahkuma tuhandeid inimesi. Nimelt sun­ niti 25.-28. märtsini 1949 vägivaldselt ümber asuma enam kui 20 000 Eesti elanikku, kes nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi Siberisse suunduvatele rongi­ dele. Kokku viidi kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist, Leedust – salastatud sõjalise operatsioo­ ni ,,Priboi“ (eesti k. ,,murdlaine“) käigus oma kodudest ära, vastu tundmatule tulevikule kaugel Venemaal Vikipeedia andmetel ligi 37 000 peret, umbes 95 000 inimest.

Eestist teadaolevatel andmetel ära viidud 20 702 inimesest olid 49,4% naised, 29,8% lapsed ja 20,8% mehed. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiu­ maalt, vanim 85-aastane Maria Räägel Abja vallast. Paljud äraviiduist ei pidanud vastu ränkrasket teekonda loomavaguneis ning ülejõu käiv töö, ala-

toitlus, haigused ja karm kliima lõpetasid paljude teiste elutee kodust kaugel. Kokku arvatakse vähemalt 3000 inimese kaotust.

Enamik küüditatutest vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal.

Küüditamise aastapäeva on vähem või rohkem märgitud alati. Ka neil aastatel, kui Eesti oli nõukogude okupatsiooni all – elus olid ju inimesed, kes ise või kelle lähedased olid Siberi tee läbi käinud. Kui ka polnud avalikke mälestusüritusi, hoiti elus mälestusi lähedaste ringis.

Sel aastal on küüditamine saanud uue näo. Eesti Vabariigi aastapäeval Venemaa alustatud relvastatud sissetung Ukrainasse on tänaseks kestnud juba üle kuu. Sõja käigus on Venemaa terrori eest pidanud põgenema juba miljoneid ukrainlasi. Ka see on küüditamine – rel­ vastatud vägivalla eest on olnud sunnitud oma kodu maha jätma põhiliselt lapsed, naised ja vanad. Et ellu jääda. Ka on tulnud teated, et pea maatasa Vene vägede poolt pommitatud Mariupolist hoiti lahti humanitaarkoridor vaid ühes suunas – Venemaale. Seegi on küüditamine Evakueerimise nime all.

Kõikide nende terroritegude

mäletamine on meie kohus.

Eestis heisatakse sel päeval üle riigi leinalipud. Tallinnas Vaba­ duse platsil seatakse kaheks päevaks üles installatsioon, mis kujutab endise Nõukogude Liidu piiri koos raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudtee ja sihtpunktid on tähistatud punaste tuledega.

Vabaduse väljakul süüdatakse 25. märtsi õhtul mälestusküünlad. Samuti stoimub sel päeval kommunismiohvrite memoriaali juures Maarjamäel mälestus­ tseremoonia. ,,Kui viimastel aastatel võis see sündmus hakata tunduma üha ajaloolisemana – on ju väheseks jäänud neid, kes selle isiklikult läbi elasid – siis värskete arengute valguses pole märtsiküüditamise meenutamine mitte ainult osa meie ühiskondlikust mälust, vaid puudutab valusalt kaasaega,“ vahendas Inimõiguste Instituudi esimehe Vootele Hanseni sõnu Posti­ mees. ,,Meie endi silme all ­sulgub naaberriik Venemaa. Ta ei meenuta mitte lihtsalt seda riiki ja süsteemi, mis 73 aasta eest üle 20 000 süütu Eesti inimese kaugetesse vangilaagritesse viis, vaid kahjuks näib Venemaa üha enam kollektiivse

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

LEP Seattle’is ootab!

35.

Lääneranniku Eesti Päevad toimuvad 25. – 27. juulini 2022 Suquamish Clearwateri puhkekeskuses, mis jääb Seattle’ist veidi loode poole. Veepiiril asuv puhke­ kes­ kus pakub privaatset ja kaunist kohta looduses, Puget Sound kaldal.

Registreerimine ja piletid Lääneranniku Eesti Päevade 2022 kodulehel: www. westcoast­estoniandays.com/tickets-registration Pühapäeval, 24. juulil ürituse eelpidu PRE-FUNK?? Festivali korraldajad teevad viimaseid ettevalmistusi, tantsijatel ja kooridel on võimalus kohapeal koos harjutada. Lapsed saavad õhtul basseini testida. Õhtu lõpeb sauna ning smore’idega lõkke ümber.

Pärast avatseremooniaid RAHVAPIDU, kus lisaks lauluja tantsupeole välipidu, kus esinevad Eesti Seltside koorid ja rahvatantsurühmad. Ära unusta tuua pastlaid ja laulikut, sest kõik saavad tantsida ja laulda!

SPORDIPÄEV lähedalasuvas linnapargis (tasuta transport puhkekeskusesse ja tagasi).

Lõbusad mängud ja turniirid täiskasvanutele ja lastele, kohal on õlletelk ning toiduauto.

Saame mängida ka lihtsa Mölkky mängu, mis sobilik igale vanusegrupile. Seattle ­ LEP 2022 organiseerijad esitasid naaberlinnade (Los Angeles, Portland, San Francisco ja Vancouver) Eesti seltsidele väljakutse ning saatsid laiali ­ nende isikliku Mölkky mängukomplekti. Play-off toimub Spordipäeval.

Võta osa LEPi traditsioonilisest Rock and Roll Galast. vangilaagrina. Viimastel kuudel ja nädalatel on kümned – kui mitte sajad – tuhanded haritud, ettevõtlikud ja laia silmaringiga vene inimesed oma kodumaalt lahkunud,“ lisas Hansen.

Oleme Kanadas liitunud Eestis MTÜ Tulipisar 2010. alustatud aktsiooniga süüdata ­ märtsiküüditamise aastapäeval küünlad tuhandete märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks.

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat koos Toronto Eesti Majaga ja Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskoolidega on korraldanud küünalde süütamist mitmel aastal, pandeemia tõttu pole seda

Naudi maitsvat Loode (North­ west) banketti, tule ja tantsi ­südamest, rüüpa veini vanade ja uute sõpradega ning jälgi, kuidas päike vaikselt majasteetlike Olümpia mägede taha loojub.

Meil on hea meel teatada, et festivalil osalejatel on võimalus leili võtta mobiilses saunas puhkekeskuse RV parklas. Plaanis on ka golfiturniir, põlisameerik­ laste kunsti ja kultuuri rigkäik, väljasõit hämmastavasse ja kaunisse The Bloedel Reserve ­ botaanikaaeda ja palju muud.

Tulge ja nautige elamusi, saage uusi tutvusi ning kohtuge vanade sõpradega! Meenutage mälestusi eelnevatelt LEP-delt ning tekitage uusi aastal 2022!

Ootame Sind LEP 2022 päevadele!

Registratsioon ja ürituse info West Coast Estonian Days/LEP 2022 kodulehel https://www. westcoastestoniandays.com/tickets-registration • LEP ,,Tavapilet“ (12a ja vanemad) on $150 + $20 registreerimistasu • Lapsed (11a ja nooremad) on tasuta • Rock n’ Roll Gala - $100 • Lastepidu (3-12a) Täiskas­va­ nute galapiletiga on tasuta Soodushinnaga hotellikohad veel saadaval. Link soodustusega saadetakse pileti ostul.

Lennuliinide soodustused saa­ daval. Link soodustuskoodiga saadetakse pileti ostul.

Küsimuste korral võtke meie­ga ühendust: info@westcoastestoniandays.com paaril viimasel aastal saanud läbi viia.

EV Aupeakonsulaat on teinud sel aastal aaljärgneva pöördumise: ,,25. märtsil mõõdub seitsekümmend kolm aastat, kui meie kodumaad okupeerinud N. Liit küüditas kümneid tuhandeid eestlasi Venemaa kaugustesse. Antud olukorras pole kolm aastat saadud koos olles ohvreid aus­ tada. EV Aupeakonsulaat kut­ sub kõiki üles selle tragöödia tähtpäeval süütama küünal oma kodudes nende ohvrite mälestuseks.“

2

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Nr. 12

Eesti saatis riigist välja kolm diplomaati

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Lootus põues Kevad on käes. Kõige optimislikum aasta-aeg. Lumi sulanud, vihmad pesevad eemale talve kõntsa, ilmad soojenevad nagu südamedki. Kuigi on juba kolmas pandeemia-kevad, valitseb ikka tunne, kõige kiuste, et läheme edasi tärkavasse rohelisse loodusesse, paastukuu viib sinna, jürikuu ja lehekuu on ju alati värskendavad.

Kevad annab inspiratsiooni loovhingedele. Luuletajatele, heli­ loojatele. Antonio Vivaldi „Kevad“ ta nelja aasta-aja tsüklist on rõõmus helind, pühendatud lootusele. Meie luulesuurus Marie Under pani sõnadesse tunde - kui kaunilt - luuletuses „Mu ke­ vad“. Ning seda enam kui sajandi eest, ajal, mil Euroopas möllas hirmus sõda. Nagu praegugi. Kuid optimism valitses. Luuletuse viimased kaks salmi võtavad väga hästi kokku seda, mida soojemad ilmad, rohelisemad murud ja õitsele puhkemas kevadekuulutajad krookused kinnitavad. „Mu meel läheb härdaks, niiskust nõrgub laugel: / õrn aimus küllusest, mis küll veel kaugel, / kuid mida oodata ju antud lootus. / Vist elus kaunimat ei olegi kui – ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan.“ Jah, viimane tali oli kuri ja külm. Ent see on nüüd seljataga ning isegi, kui elame pöörastel aegadel, peab underlikult lähenema. Et ehk lõppeb varsti sõjategevus, et ehk koroonaviirus taandub, et ehk majanduslik olukord taastub. Et ehk lapsed saavad julgelt vabaduses joosta ja mängida, kilgates päikesekiirte soojas embuses. Seda kõikjal, igas vabas riigis. Kui ainult poliitikud oma kohustusi täidaks. Ent see muremärk on püsinud kaua, sellest ajast peale, kui Hiina tapvast koldest asuti levitama viirust.

Kogemused õpetavad, suunavad elu. Ettevaatus meil kõigil olemas ja see on oluline osa hinge sees hoidmisest. Oi, kuidas aga aitab kaasa leebe kevadtuuleke, esimese punarindrästa nägemine, kardinalide vidistamise kuulamine. Juba on juba näha laglesid, kes on tagasi tulnud lõunast talvepuhkuselt. Pardid ojades – loodus ju elab!

Nagu inimkondki, vaatamata tohututele väljakutsetele, nii isiklikult kui kogukonniti, mõteldes viimases diplomaatiale ja demokraatiale. Ajalugu on õpetanud, et iga katk, kurjuseajastu kunagi vaibub. Ning pingutame, suuname eluenergia ikka parema, mitte halvema poole. Kõige kurja ja koleda kiuste toob kevad sellist arusaamist.

Lydia Koidula luuletas, et kevade on sala tulnud. Mis liigub linnu südames. Lõpetades luuletust üliposiitivselt – „Kevade, keva­de / jälle tuli tagasi!“ Liiguksime luuletajate eeskujul, lootus põues, rahu, ilu ja maailma tervise suunas. Suudame, kindlasti.

TÕNU NAELAPEA

Eesti välisministeerium kutsus 18. märtsil välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle diplomaatilise noodi selle kohta, et kolm Venemaa suur­ saatkonna diplomaatilise staa­ tusega töötajat on kuulutatud persona non grata’ks ja pea­ vad riigist 72 tunni jooksul lahkuma.

Kõik kolm on tegelenud otseselt ja aktiivselt Eesti julge­ oleku õõnestamisega ning Venemaa sõjategevust õigustava propaganda levitamisega.

Asekantsler Rein Tammsaar kinnitas Venemaa saadikule taas, et Eesti toetus Ukraina ­suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ning Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid.

Jätkates laiaulatuslikku sõja­ tegevust Ukraina vastu, rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist ­õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad tungivalt üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022, samuti Rahvus­ vahelise Kohtu otsust 16. märtsist 2022. Venemaa peab viivitamata lõpetama sõja Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja.

(VMPT/EE)

Euroopa poliitikud tahavad esitada Zelenskõi ja ukrainlased Nobeli rahupreemiale Hulk Euroopa poliitikuid tahavad esitada Ukraina presi­dendi Volodõmõr Zelens­ kõi ja Ukraina rahva tänavu Nobeli rahupreemiale.

Kuna Nobeli rahupreemia nominentide esitamise tähtaeg oli 31. jaanuar, paluvad poliitikud avalikus kirjas Nobeli komiteele tähtaega edasi lükata. ,,Ettepanek on rahvusvahelisele Nobeli rahupreemia komiteele esitatud. Seal on kaks soovi. Et tehtaks erand ja esitamise tähtaega lükataks märtsi lõpuni, sest sõda algas hiljem, kui oli Nobeli rahupreemia ­ametlik selleaastane tähtaeg. Et pikendataks ettepanekute tege­ mise tähtaega, arvestades seda katastroofi ja olukorda. Teiseks, et ühtlasi esitame kandidaadiks Nobeli rahupreemiale Ukraina presidendi Zelenskõi ja kogu Ukraina rahva,“ ütles Eesti Televisiooni saates ,,Ring­ vaa­ des“ Eesti saadik Euroopa Parlamendis Urmas Paet, kes on üks ettepanekule allakirjutanu.

Paet põhjendas Zelenskõi esitamist Nobeli rahupreemiale sellega, et Venemaa tegevus on vastupidine rahupreemia ees­ märgile ning Zelenskõi ja Ukraina rahvas võitlevad praegu mitte vaid oma riigi, vaid ka laiema rahu eest.

Poliitilised liidrid üle maailma saavad kirjale oma allkirja anda 30. märtsini. (ERR/EE)

Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse on Tallinnas Vene saatkonna ees jätkunud protestimeeleavaldused. Samuti on saatkonna ees pidevalt sõjavastaseid ja Ukrainat toetavate sõnumitega plakateid.

Foto: L. Kreinin

Välisminister Liimets: Venemaa saadab Euroopa Liit jätkab USA diplomaate igakülgset tugevat riigist välja toetust Ukrainale Venemaa teatas USA-le kolma­ Eesti välisminister Eva-Maria Liimets osales 22. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu (EL) üldasjade nõukogul, kus aru­ tati Ukraina toetamist, nende EL-ga liitumise perspektiivi ning vahetati mõtteid Euroo­ pa tuleviku konverentsi tee­ mal.

Välisminister Liimets rõhu­ tas, et EL peab Ukraina rahvast ja riiki jätkuvalt igakülgselt toetama ning survestama Vene­ maad sõda lõpetama. „Pean Euroopa Komisjoni aktiivsust Ukraina liitumisprotsessi suunal väga oluliseks, sest ukrainlased vajavad praegu kaalukaid ja oma riigi tuleviku kohta kindlust andvaid sõnumeid. Sõjas Venemaaga seisab Ukraina praegu samaväärselt nii enda demokraatliku arengu ja sõltumatuse kui ka Euroopa julge­ oleku ja väärtusruumi eest,“ sõnas minister Liimets.

Rääkides miljonitest Ukraina sõjapõgenikest ütles välisminister, et Euroopa Liit peab praegu tegema võimalikult palju, et neid inimesi igati aidata ning toetada oma liikmesriike nende vastuvõtmisel. (VMPT/EE)

USA kehtestas uued sanktsioonid Vene seadusandjatele ja kaitsetööstusele USA teatas neljapäeval, et on kehtestanud uued sanktsioo­ nid Vene seadusandjate, oli­ garhide ja kaitsetööstuse ette­ võtete vastu seoses Moskva sissetungiga Ukrainasse.

Meetmed näevad ette USA-s paiknevate varade külmutamist.

Nimekirjas on Vene riigiduu-

päeval, et saadab riigist välja täpsustamata arvu USA diplomaate, vahendas Reutersit rahvusringhäälingu portaal.

Venemaa sõnul on see vastus USA otsusele veebruarikuus, mille järgi saadeti riigist välja 12 Venemaa ÜRO missiooni ­liiget. USA nimetas väljasaadetud diplomaate Venemaa luure­ töötajateks. (ERR/EE)

Stoltenberg jätkab aasta NATO juhina Neljapäeval tehti alliansi tipp­ kohtumisel otsus, et NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega alliansi eesotsas pikendatakse sõja tõttu Ukrai­ nas aasta võrra.

Stoltenbergi praeguse ametiaja lõppedes 30. septembril, pidi ta asuma Norra keskpanga juhi kohale. Neljapäeval otsustasid NATO liikmesriikide juhid tema ametiaega pikendada ning ta jätkab alliansi eesotsas 30. septembrini 2023. (ERR/EE)

ma 328 liiget ja 48 kaitsetööstuse firmat, mis ,,toidavad Putini sõjamasinat“, märkis avaldus viitega Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

Samuti on nimekirjas üks väljapaistvamaid nimesid Vene­ maa suurima finantsinstitut­ siooni Sberbank tegevjuht German Gref.

USA rahandusministeerium teatas avalduses, et Washingtoni sammud on üldjoontes koos­ kõlas juba astutud meetmetega Euroopa Liidus, Suurbritannias ja Kanadas. (PM/EE)

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Kuninglik Walesi 1. pataljon võttis üle NATO eelpaigutatud vägede lahingugrupi juhtimise Eestis Ühendkuningriigi kuninglik Walesi 1. pataljon võttis möö­ dunud reedel Tapal piduliku tseremoonia raames üle NATO eelpaigutatud vägede (enhanced Forward Presence, eFP) lahingugrupi juhtimise Eestis.

Tseremoonia käigus andis ülesanded üle kuninglik tanki­ rügement ja seda tähistasid koos mõlema rügemendi sõdurid ja ohvitserid traditsioonilise paraa­ diga. Tseremoonia tähistas ka kuningliku tankirügemendi kuuekuise lahingugrupi juhtimise lõppemist. Selle aja jooksul viidi läbi mitu õppust, nende hulgas Winter Camp ja Bold Panzer.

Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi juhtimise alla integ­ reeritud kuninglikus Walesi 1. pataljoni lahingugrupis moodustavad põhilise lahingujõu ca 1200 sõjaväelast Ühend­kuning­ riigist, Prantsusmaalt ja Taanist. Üksust toetavad logistika ja planeerimiselemendid ning üksusega kaasneb soomusvõimekus nagu näiteks Challenger 2 tankid ja Warrior soomukid, ­pioneeri- ja suurtükiväe elemendid.

Kuninglik Walesi 1. pataljon on mehhaniseeritud jalaväeüksus, mille juured ulatuvad aastasse 1689. Üksus on osalenud kõigis suuremates sõdades, millest Briti armee on osa võtnud, sh. II maailmasõja Nor­

mandia dessandis ja operatsioo­ nidel Iraagis ja Afganistanis.

Varem on üksus viibinud Eestis 9-kuuse rotatsiooni ajal ja hiljuti osalesid õppusel Tallinn Dawn Saksamaal, et valmistuda 2022. a teenistuseks Eestis.

Kuninglik Walesi lahingugrupp on kümnes Ühendkuningriigi rotatsioon Eestis alates 2017. aasta algusest.

Kuninglik tankirügement saabus Eestisse septembris 2021 ja juhtis NATO liitlasvägede lahingugruppi viimased kuus ­ kuud ning osales Balti riikides erinevatel õppustel. Maailma vanim tankirügement jääb Eestisse, et toetada uut lahingugruppi ja oma liitlasi Eestis.

Esmakordselt alates asutamisest 2017. a koosneb eFP lahingugrupp üheaegselt Ühend­ kuningriigi, Prantsusmaa ja Taani vägedest, mis töötavad koos Eesti partneritega.

NATO lahingugruppi Eestis juhib Ühendkuningriik ning Prantsusmaa ja Taani saadavad lisavägesid iga-aastaste rotat­ sioonide käigus. Island panus­ tab samuti eFP missiooni peakorteris. eFP lahingugruppe Lätis, Leedus ja Poolas juhivad Kanada, Saksamaa ja USA. Kõik NATO lahingugrupid on integreeritud vastuvõtvate riikide brigaadidesse, et kindlustada liitlasvägede maksimaalne koostöövõime. (KMPT/EE)

Venemaa resolutsioon kukkus ÜRO julgeoleku­ nõukogus läbi

misele ja tsiivilkaitsele Ukrai­ nas, kuid ei maini Moskva rolli sõjas, vahendas Reutersit ERR. Resolutsiooni poolt hääletasid julgeolekunõukogus vaid Venemaa ise ja Hiina. Üle­ jää­ nud 13 liikmesriiki ei hääletanud.

Veebruaris blokeeris Vene­ maa ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsioo­ ni. (ERR/EE)

Venemaa koostatud resolut­ sioon Ukraina humanitaarabi kohta kukkus kolmapäeval ÜRO julgeolekunõukogus läbi.

Venemaa koostas resolut­ siooni, mis kutsus üles abi and-

Algas mereväe õppus Baltic MCM Squadex 22 Eesti mereväe miinijahtija EML Ugandi sõitis kolma­ päeval alanud rahvusvahe­ lisele miinitõrje õppusele Baltic MCM Squadex 22, et harjutada koostööd liitlaslae­ vadega.

Nädal aega kestev õppus Baltic MCM Squadex on

Läänemere riikide merevägede iga-aastane koostöö õppus, mille käigus harjutatakse mii­ nitõrjet ja laevade omavahelist vahelist koostööd. Tänavu otsitakse ja tehakse kahjutuks lõhekehi Eesti vetes. Õppusel osaleb kokku 11 laeva Saksamaalt, Eestist, Lätist ja Leedust. Lisaks osalevad Belgiast ja Taanist allveerobotid koos meeskondadega. Õppust juhib Saksamaa merevägi.

(KVPST/EE)

3

President Kaljulaidi fond toetas Ukraina meediat President Kaljulaidi fond kan­ dis kolmapäeval üle 100 000 eurot Ukraina sõltumatu aja­ kirjanduse toetuseks.

Esimeses voorus toetas president Kaljulaidi fond Ukrains­ kaya Pravdat ja Novoje Vremjat, mis on Ukraina suurima jälgijaskonnaga meediamajade hulgas. Meediamajad haldavad ja annavad välja nii lehti, uudisportaale, raadiokanaleid ja telejaamu ning seda nii inglise kui ukraina keeles. ,,Sõda jätkub ja seega jätkame ka Ukraina sõltumatu meedia toetamist. Ukrainas on puudus paljust, aga muu hulgas ka lihtsalt rahast: et osta kütust, osta süüa, osta majutust, osta sidevahendeid ja tehnikat.

Rahvusvaheline kogukond ja Ukraina elanikud võlgnevad Ukraina vabale ajakirjandusele tõesti palju. Täna tõestame, et hoolime, et nende töö saaks jätkuda,“ ütles Kaljulaid. (PM/EE)

ÜRO pagulasamet: Ukrainast on põgenenud üle 3,5 miljoni inimese Ukrainast on Venemaa sisse­ tungist alates põgenenud üle 3,5 miljoni inimese, teatas ÜRO pagulasamet UNHCR teisipäeval.

Alates 24. veebruarist, mil Vene väed pealetungi alustasid, on kodudest põgenenud üle 10 miljoni inimese – rohkem kui veerand Ukraina võimude kontrolli all olnud alade ela­ ­ nikkonnast.

UNHCR-i hinnangul on Ukraina põgenikekriisi rängim Euroopas pärast Teist maailma­ sõda.

Ligikaudu 90 % põgenikest on naised ja lapsed. Mehed vanuses 18-60 aastat on sõja­ väekohuslased ega tohi riigist lahkuda. ÜRO lastefondi UNICEF andmetel on Ukrainast põgenenute hulgas 1,5 miljonit last.

Rahvusvahelise Rände­organi­ satsiooni (IOM) andmetel on Ukrainast põgenenud ka 186 000 kolmandate riikide koda­ nikku.

Ukraina sees on ümber paik­ nenud ligi 6,5 miljonit inimest, kellest osa, kui mitte enamus võib sõja jätkudes samuti kodumaalt põgeneda, ütles IOM. Enne Venemaa sissetungi elas Ukraina valitsusele alluvatel aladel 37 miljonit inimest.

Paljud läände pagevad ukrainlased ületavad Poola, Ungari või Slovakkia piiri, et rännata sealt edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Sõja algusest saadik on Ukrainast Venemaale läinud 252 376 inimest. UNHCR-i andmetel läks enne sissetungi algust, 21.-23. veebruaril, separatistli­ kest piirkondadest Donetskist ja Luhanskist Venemaale 113 000 inimest. (PM/EE)

Peaminister Kallas: vajame Eestisse NATO diviisi ja õhukaitset Neljapäeval Brüsselis toimu­ nud NATO erakorralisel tipp­ kohtumisel arutati liitlaste heidutus- ja kaitsevõime tõst­ mist, NATO idatiiva tugev­ damist ning täiendavaid või­ malusi Ukraina toetamiseks.

Peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul tuleb NATOs välja töötada pikaajalised lahendused kindlustamaks Eesti kaitset muutunud julgeolekuolukorras. ,,Venemaa rünnakuga Ukrainas on selge, et Venemaa heidutamiseks ei piisa enam senisest ning peame olema valmis sel­ leks, et Venemaa testib ka NATO valmisolekut. Sestap peame liikuma heidutushoiakult kaitsevalmidusse,“ sõnas pea­ minister. ,,Eesti kaitseks vajame lahinguvalmis NATO diviisi, mis koosneb Eesti enda ja liitlaste üksustest ning juhtimisstruktuu­ rist. Samuti vajame tugevamat õhukaitset. Kaitsevalmiduse esi­ mene eesmärk on sõda ära hoida ning vajadusel igasugune rünnakukatse koheselt tagasi lüüa,“ selgitas Kallas.

Tippkohtumisel osalenud riigi- ja valitsusjuhid olid üks-

meelel, et NATO riigid peavad toetama Ukrainat senisest enam.

Eesti on andnud Ukrainale juba üle 220 miljoni euro väärtuses sõjalist ja humanitaarabi.

Kohtumisel arutati ka liitlaste kaitsevõime tugevdamist. ,,Va­ litsus on otsustanud investeerida erakorraliselt kaitsevõime tu­ gevdamisse ja meie kaitse­ eelarve on peagi 2,5% SKT-st.

On ülioluline, et kõik liitlased investeeriksid oma kaitsevõi­ messe lähiajal ja kokkulepitud 2% peab olema miinimum.

Oleme täpselt nii tugevad, kui on meie nõrgim lüli,“ märkis peaminister Kallas.

Järgmine NATO tippkoh­ tu­ mine toimub suvel Madridis.

(PM/EE)

Eesti valitsus kinnitas 600-miljonilise kaitsepaketi Neljapäeval kinnitas valitsuskabinet ligi 600 miljoni euro suuruse kaitse- ja sisejulgeoleku paketi. Paketi raames alusta­ takse keskmaa õhutõrje arendamist, mis on plaanis valmis saada 2025. aastaks.

Riigikaitsepakett on täiendus 380 miljonile eurole, mis valitsuse otsustas jaanuaris täiendavalt kaitsevaldkonnale eral­ dada. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Ehatare uudiseid

NOORTE NURK

Märtsikuu varjud T.E.S. Täienduskool

Eestlaste puhke- ja põetuskodu elanikel on kahe pandeemia­-aasta jooksul olnud tegevuses palju piiranguid – nagu kõikides teistes samalaadsetes hooldusasutustes. Õnneks pole Ehatares tänu ametkonna ja töötajate jõupingutustele elanike hulgas suuremaid koroonapuhanguid olnud. Kõik on aga õnnelikud, et piirangud on leevenenud ja saab jälle rohkem kokku tulla ning ühistegevustest osa võtta. Nii käis 8. märtsil Ehatare perele esinemas ja laulurõõmu pakkumas Enno Õunapuu. Püha Patricku päeva tähistati samuti meeleolukalt – kõikjal olid rohelised värvid, ela­ nike riietust täiendasid rohelised aksessuaa­rid ning isegi joogid klaasides olid sedakorda iirilikult roheli­sed.

Hea, et sel aastal ei lükatud Ontarios riigikoolide märtsi­ koolivaheaega edasi, nagu seda tehti 2021. aastal pan­ deemia tõttu. Ka Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli pere sai vaba nädala, et hinge tõmmata, kosuda ja nautida tegevusi eemal arvutist. Vahe­ puhkus saigi aga nädalaga läbi ja taas on noored eesti keele huvilised distantsõppel tagasi helendava ekraani ees.

22. märtsi teisipäevaõhtul kostus virtuaalklassides rohkem rääkimist- ikka eesti keeles.

Eve Järve klassi lapsed jutus­ tasid õhinaga oma koolivaheaja päevadest. Hillevi oli looduses ja suusatas. Rohkem meeldis talle mäesuusatamine kui murdmaasuusatamine. Petra tegi mäesuusatamist ja oli Montrea­ lis. Eva luges raamatuid, mängis kodus oma õega mänge.

Ta käis sõbra juures ja külastas ka Ontario Science Centre ­keskust.

Erika Kessa klassi noored vestlesid ka oma puhkenädalast.

Tuuli sõitis maale, puhkas ­hotellis, kus sai palju ujuda. Nii vahva oli ka õpetaja Erika muljeid kuulata. Ta käis tihti ­ kuumas saunas, ujus ja jalutas mitmeid kilomeetreid metsarajal iga päev. Tal käis külas poja­ tütar Marianne koos lastega, kes tahtsid kangesti mängida eesti kooli koos vanavanaemaga.

Heli Vanaselja õpilased rää­ kisid reisimisest ja õppisid uusi eestikeelseid sõnu. Mida näed lennujaamas ja lennuväljal?

Mida on vaja mahutada reisikohvrisse? Mida võtta ja mida jätta?!

Ka Emma Soolepa klassis oli palju jutustamist koolivaheaja

Eestlaste säästva tarbimise tase on Euroopa keskmisest madalam

Erinevate suurustega ruume saadaval Ehatare puhkekodus – lühiajaliseks puhkuseks või elamaasumiseks.

40 Old Kingston Road, Scarborough, ON M1E 3J5 Kontakt: Sirje Järvel 416-284-0828 – SJarvel@ehatare.ca TÖÖPAKKUMISED – soovitatav eesti keele oskus, aga ei ole kohustuslik.

Palun andke teade edasi, kui teate kedagi, kes otsib sellekohast tööd: Registered Nurse (RN), Registered Practical Nurse (RPN), Personal Support Worker (PSW), Cook, Housekeeper & Environmental Services Manager Kontakt: 416-284-0828 – info@ehatare.ca

Nr. 12

Intrumi iga-aastase uuringu kohaselt teevad 52 protsenti Euroopa tarbijatest sisseoste säästvalt ja ostaksid vaid ­keskkonnasõbralikult ette­võt­ telt; Eestis on see näitaja 35, Leedus 45 ja Lätis 34 prot­ senti.

Eestlastest tunnistas 45%, et nende huvi jätkusuutlikkuse vastu on motiveerinud neid ­kulutusi piirama, eelmisel aastal arvas nii 57% vastanutest.

Languse üheks peamiseks põhjuseks on Intrumi hinnangul kasvav inflatsioon, mis sunnib inimesi tegema soodsamaid, kuid vähem jätkusuutlikke valikuid. Kuna keskkonnasõbralikud tooted on sageli kallimad, siis 64% eestlastest ei saa endale lubada nii säästvat elu, ­ kui tahaksid, võrreldes 58% euroop­laste seas keskmiselt. ,,Sotsiaalmeedial on jätkuvalt oluline roll säästva tarbimise

tegevustest.

Jaak, Linden, Leila, Sara ja Andrea jutustasid oma koolivaheaja lugusid. Tunni lõpus aga puudutas õpetaja Eesti ajaloo ühte ränka ajaperioodi – märtsiküüditamist, mis kujunes ka järgneva ajalootunni teemaks.

25. märts 1949 – seda päeva (ka teisi järgnevaid) on raske sõnadesse panna. Kaksküm­ mend tuhat eestlast pidid oma kodud maha jätma ja nõuko­ gude võimu sunnil Siberisse sõitma. Sõna ,,küüditamine“ sai hoopis teise tähenduse. Algselt 17. sajandil rootsi keelest tulnud sõna ,,küüt“ tähendas ­ reisijateveo ja postiteenuse korraldust. Üks küüt võrdus ühe sõidutamise, veoga. Õpetaja Tiina Jenkins näitas tunnis õpilastele eesti filmide treilereid, mis kajastasid aja­ järgu traagilisust.

Filmid ,,Vehkleja“ ja ,,Seltsimees laps“ kujutasid tolleaegse elu karmust, kui sunniviisiliselt etteteatamata viidi minema pereliikmeid ja terveid perekondi. Mõned õpilased olid neid filme kunagi Toronto Eesti Majas kooliõhtul näinud. Joonisfilmis, mis algas eesti luuletaja Juhan Liivi sõnadega ,,veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole“ oli kujutatud maja, mille elanikke tabas julm saatus – sunniviisi­ line äraviimine külmale maale. Öised autotulede kiired, auto mürinad, piilumine kardinate vahelt – need hetked saatsid ­tuhandeid peresid.

Viimaseks näiteks kuulasid õpilased vastupanuliikumisest ja metsavendadest jutustavat laulu, mis keelati hiljem nõukogude võimu poolt ära. Koolinoor Jaak teadis seda laulu skautide laagrist.

25. märtsil vilgutab Eestis kaugustesse tuhandete küünalde meri. Küünalt süüdates EDA OJA

päevakajalisuses. Kuigi 27% eestlastest ütleb, et sotsiaalmeedia tekitab survet rohkem tarbida, tunnistab samas 28%, et see infokanal on suurendanud ka nende teadlikkust jätkusuutlike toodete ostmisest. See on eriti tugev trend Z-generatsiooni tarbijate seas, kus 52% osutab sotsiaalmeediale kui jätkusuutliku tarbimise allikale,“ ütles Intrum Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Valdav enamus ehk 72% Eestis vastanutest märgib, et parandab ja taaskasutab üha enam vanu esemeid, mitte ei osta uusi asju ning 69% tunnis­ tab, et tarbib järjest rohkem ­keskkonnamõju vähendamiseks uue toidu ostmise asemel eelmisest päevast üle jäänud toitu.

Euroopa tarbijamaksete a­ruanne 2021 põhineb välis­ küsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. 2021. a uuringus osales kokku 24 012 tarbijat.

Uuringuküsitlused viidi läbi 21.

07.- 26. 08.2021. (PM/EE)

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Värvipimedus Kahjuks on sel teemal varem­ gi kirjutatud. Kuid Toronto Stari ajakirjaniku Matt Elliotti hiljutine kirjutis vaid kinnitas seda, mida päevi­ kupidaja on ise märganud.

Pandeemia ajal on autojuhid, kas stressi või muu tõttu kujunenud sellisteks, kes enese ümber toimuvat ei märka. Uuringud kinnitavad seda, et äng ja vaimsed pinged – ning kellel meist neid ei ole, eriti teravalt nüüdses keerulises maailmas – vähendavad tähelepanu­ võimet. Autot juhtides aga on just valvsus tähtis.

Kaks head noort inimest võiksid pajatada, kuidas nende isa roolis olles värvikalt kirus kunagi teisi sohvreid. No kas see pole piisavalt roheline foor?

Mida ootate? Heledamat tooni või tumedamat? Või: ja-jah, punast tunnistavad ainult kommunistid. Kuna juba kaua on eiratud liiklusseadusi, lisades kollasel kiirust, vurades peatamishoiatuse valgusest kärmelt läbi. Kõike selleks, et hoida 30 sekundit kokku.

Elliott on noor isa, kolmekuine laps on vankris, liiguvad palju jala. Eriti nüüd, kui ilmad on paremad. Ning ta kirjutas, et enam ei julge ristmikule astuda,

kuna sohvrid, eriti just paremale poole suunda muutes, ei jälgi, mida jalakäijad teevad. Tihti ka telefonil – mitte Bluetoothil, aga käes hoitaval. Politseid, teadagi, pole viimase kahe aasta jooksul kusagil näha. No kas peab eluga alati riskima?

all. Foorituled andsid loa teele astuda, vaist ütles veel mitte. Ja seekord oli furgoon järelkäruga, täis ehitusmaterjali, mis oleks jalakäija omletiks teinud. Neid juhtumeid on olnud varemgi.

Kuhu teil nii kiire – jalakäijal ju eesõigus, ning puudub teraskilp.

Aga asi läheb täitsa käest ära. Siinsete ridade kirjutaja – kel pole juba enam kui veerand sajandit olnud tarvis eelkooliku lapsekäru tõmmata, kinnitab, et mõistlik on alati kindlaks teha, kas peaks betoonilt asfaldile ­astuma. Viimase kuu jooksul on kahel korral olnud tunne, et vanajumal kaitseb. Päevas ikka ­ kord tuleb saada värsket õhku, pööningut tuulutada, verering­ voolu eest hoolitseda.

Teine urisemine, jah selline, mitte nurisemine, on seotud ­suuna muutmise signaalide näitamiseks. No kas kõnniteel seisev peab ette aimama auto­ juhtide kavatsusi? See on kõige hullem just poodide, ostukes­ kuste juures. Kui 90-kraadist suunamuutust ette võetakse, peaks hoiatama kavatsustest.

See on seadus, milleks muidu on rooli küljes selline vahend?

Neil küll roheline ees – aga vaadake ometi, et ei oleks kedagi jalgsi tänavat ületamas.

Meie kandis on kolm ohtlikku ristmikku. Ühe juures seisin, juba – poliitiliselt korrektne see pole, aga valge mehike helkis fooril. Eks on ainus silma­ paistev värv pedestriaanile.

Autojuhile peaks aga punane, ükstapuha mis toonis, olema selge – kuna asetus on kolmest värvist ka kõige kõrgemal. Ei siin värvipimeduse argument ei pea paika. Sai oodatud, ja juba kui oleks olnud viis sekundit suurel teel, vuras üks noor naisterahvas autoga keelufoorist läbi, täie kiirusega. Ning muidugi oli ta telefonil.

Teisel juhtumil oli nii, et liiklustuled on pisikese kallaku

Markus Hess kui ‘süüdlane’: Vene süsteem peab ohtlikuks ühishuvides tegutsemist ja mälu Maarja Pärl Lõhmus Markus Hessi auväärne koht kanadalaste süüinimeste mustas listis viib mõtted aega, kus ­mustad nimekirjad oli sovetisüsteemi üks tööviis.* Kanada 313 inimese musta nimekirja silmitsedes näeme, et struktuursed suured vaenlased on kõigepealt osa Kanada rahvasaadikuid ja valitsust. ­ Nimestikku kurvastab Karina Gouldi nimi, sest seda perelaste – sotsiaalse arengu ­ministrit tasuks Venemaa pigem iseendale appi paluda.

Nimekirjas on Ukraina Kanada Kongressi ning seda juhtiva rahvuskomitee liikmed, sh särav tegus välisukrainlanna Alexandra Chyczij, hoides ukrainakanadalaste kongressi presidendi rolli.

Ent eriti pahad on NSVL repressioonide ajaloolise mälu ­ hoidjad.

Viiel kanadalasel lasub ‘süü’ mälumälestusmärgi püstitami­ ses, kahel mälestusmärgi püstitamisele ‘korduvalt’ kaasa ­aitamises.

Markus Hess, Khristina Dang, Ludwik Klimkowski, Robert Tmegl, Alide Forst­ manis (involved with the Memorial to the Victims of Communism).

Ian Ihnatowycz, Howard Sokolowski (repeat donor to the

Memorial to the Victims of Communism).

Selgitan, et sovetisüsteemis on sõna ‘korduvalt’ süüd raskendav asjaolu; ‘süsteemi’ üks töö oli uue kommunistliku inimese (ümber)kasvatamine; ‘korduv’ tähendas süsteemis töö häiret, tõotas mingi süsteemi­ mutri ‘vastutusele võtmist’, karistamist.

Markus Hessi puhul on ka huvitav, et ta suurepärast Musta Lindi Päeva (Black Ribbon Day) aktivismi pole toodud süüd ‘raskendava’ asjaoluna.

Näeme, et miskid mälu-teod võivad ajas ‘ununeda’, võivad saada andekski, aga nüüd on käsil hullem – vägivalla ohvrite memoriaal, mis pikkadeks sajanditeks jääb inimkonna mälu värskendama kui üleilmne hoiatus.

Keelatud inimesed Keelatud inimesed on olnud sovetisüsteemi argipraktika.

Eksisteerisid inimeste kohta nn mustad listid, kus on olnud rida kirjanikke, heliloojaid, muusikuid, kunstnikke.

Suurele osale neist kehtis ­sisepagulus. Välisilm, avalikkus oli nende ideedele, suhetele, töödele täielikult või osaliselt suletud.

Sa ei tohi ise näha reaalseid fakte, omada reaalset infot ja analüüse; teha analüüse.

Et pandeemia ajal on oht­ likum, kinnitab statistika.

Esimesel koroona-aastal langes markantselt liiklusõnnetustes – jalakäijad, jalg- ja mootorrattu­ rid, ka sohvrid – surma saanute arv. Aga mullu peaaegu kahe­ kordistus see number. Nende hulgas 25 jalameest. Elliotti ­järgi ähvardab tänavu arv veelgi enam tõusta. Eriti just nendes linnajagudes, kus tänavad ja kõnniteed on kitsad.

Ei kõnnitee kaitse – autojuhid on kaotanud auto juhtivuse, selgelt tähelepanu mujale suunates, mitte ilma tõttu ja on

Uue inimese kasvatamisel käib loovate ja mõtlevate inimeste sümboolne hävitamine – ettehävitamine, avalikkuse eest sulgemine.

Mälu sovetisüsteemis ‘Keelatud inimesed’ on olnud sovetisüsteemi argipraktika.

Seda süsteemi pidasid üleval partei ja tsensuur.

Sovetis eksisteeris sisepagulus, välisilma sulgemine idee­ dele, inimestele.

Humanism ja mälu jäädvus­ tamine olid lubatud vaid süsteemi huvides valikuliselt.

Soveti poliitika on lähtunud loosungist ‘kaadrid otsustavad kõik’, mis sorteerib inimesed ‘õigeteks’ ja ‘valedeks’.

Soveti mustadel nimekirjadel on oma kujunemislugu, traditsioon ja tähendus.

See kõik on salastatud, spetsiaalne märge dokumentidel.

Palju ühist on sovetiaja keelatud inimeste, salastatud raamatute, salajaste eri-raamatukogude, Ameerika Hääle väljaga, mida ühtekokku iseloo­ mustab küll avalikkuse eest keelamine, aga samas ‘orga­ nites’ ja ‘süsteemis’ nendega agar tutvumine, tundmaõppimine, kadestamine ja vihkamine.

Näiteks, seesama Ameerika Hääl püsis kgb-huviorbiidis sel määral, et igapäevaselt käis agar kõigi tekstide eetrist maha kirjutamine viies eksemplaris, ­ jälgimisametid töötasid pidevalt suure intensiivsusega just blacklisti nähtuste ja inimeste tundma õppimisel, olid tegelikult ise

trotuaarile eksinud surmavate tagajärgedega. Ning karistus on leebe, isegi kui on võetud inimelu. Kuna sohvreid reguleerivad seadused on sellised.

Ainult kui sihilikult, nagu on kurvalt viimastel aastatel juhtunud, sõidetakse inimesi maha, saab politsei esitada palju kõrgemaid karistusi, selliseid, mis kauaks trellide taha viivad.

Päevikupidaja elab linnajaos, kus ei ole kõnniteid. Ka maja on teekõveral. Ei julge isegi ületada, et saaks, nagu mõistus nõuab, kõndida nii, et oleks vastutuleva liikluse näha. See, muide, on ka seadus, mitte ainult mõistus. Kurvil on suur silt, 30 kilomeetrit tunnis. Ent tihti tuleb keegi selliselt kihutades, nagu arvaks, et Ott Tänak on roolis, et tuleb sammu kiirustada. Sai hiljuti nähtud, kuidas üks vanur, kel toeks nelja rattaga raam, jäi peaaegu auto alla.

Siis need, kes tuututavad ilma asjata. Jällegi stressi näitaja. Elu on paradoksaalselt nii kiire kui ka aeglane. Seda viimast nõuab ettevaatus, pandee­ miareeglid.

Muidugi on need mured tühised, võrreldes sellega, et süütud ei saa õuegi, peavad pommide eest varjuma – ja ka siis ei ole ellujäämiseks garan­ tiid. Lõpetaks sellega, et teisi­ päevases Staris oli täielikult

blacklist-inimeste ja kanalite pidevas mõjuväljas.

Samas püüti varjata poliitilist kultuurivahetust oma (TASSi) vastuinfo ja vastupoliitikaga.

Näiteks Ameerika Hääle persoone kaeti kohalikus raa­ ­ dioeetris kommentaaridega (raadiosaates ,,Maailm täna“, mille signatuuri sünge morse ja hääl kui ‘kutsung’ toimis paljudele kui meeldetuletus, et Ameerika Hääle lainepikkus üles otsida).

See pingeväli ja võitlustan­ der, kus maailma nähtusi kas nimetati ümber, sildistati või anti kaasa kinnisepiteet (näiteks ‘roiskuv kapitalism’ jm), muutus aastakümnetega võimsaks kultuurinähtuseks, mil oligi kaks ambivalentset poolt üks ühel ja teine teispool piiri, mis aga vastastikku ka dialoogis; sellisena tervik. Kumbki teisele kui elliptiline osa.

Sõna ‘eesti’, ‘eestlane’ olid keelatud sõnad; lubatud oli ‘eestimaalane’, mis hõlmas ‘kõiki’ jne.

Ajalugu oli eriti keelatud valdkond.

Ajaloomälu Vabadussõda – keelatud.

Hümn – keelatud. (Ükskord laulupeol puhkpilli­ orkestrite esinemisele mineku olukorras üks bassmängija törtsutas hümni kolm algusnooti, mispeale mingid mehed momentselt kui refleksiga tormasid, laulupeolapsi maha joostes, süüdlast karistama).

Sovetisüsteemi loogika See, mida mainin, toimis soveti suletud süsteemis.

maitsevaba, isegi inetu karika­ tuur juhtkirja kõrval. Oleme kaua kaalunud Stari tellimise tühistamist, kuna paljude arva­ mustega ei nõustu. Uudiseid ­tuuakse küll, aga just arvamuslood on loodetavasti iga ajalehe selgrooks. Kuna on ju muu meedia olemas, mis uudiseid kajastab, lähenemine neile, nende analüüs on see, mis lugejat tõmbab. Nimetatud joonis­ tusel seisavad kaks kindralit ja Putin suure maakaardi ees.

Millel hoonetele on suurelt kirjutatud kas kool, haigla, ­ s ünnitusmaja. Selge vihje ­ Mariuopoli teatrile, mille parklates oli suurte tähtedega kirjutatud deti. Vene keeles lapsed.

Ikka pommitati. Varjendist pääses 130 inimest, 1 300 aga olevat varemete all. Milline häbematus vene sõjaväe poolt.

Karikatuuri all oli tekst, küll on hea, et teatavad, kuhu pomme suunata. Uskumatult maitsetu. Siin, suht-rahulikku elu elades oled oma ukse taga enamuse päevast, nagu palutakse olla, kindlas ja turvalises kohas. Kuid enam ja enam ­tervise ja toidu ostmise huvides väljuda on kardetav tegu. Ja Elliottki ei osanud muud lahendust pakkuda kui seda, et kirjutades juhib tähelepanu autojuhtidele, kes ehk oma kombeid muudavad. Seda lootust jagame, selleks need read.

TÕNU NAELAPEA

Uus must nimekiri – blacklist – suletud süsteemi poolt ei suuda kahjustada küll mitte kedagi sel viisil nagu must nimekiri toimis suletud soveti süsteemis endas.

See peamine märgatav vahe on tsivilisatsioonierinevus.

Sovetiajal valitses jätkuv vastuolu olukorra ametliku nimetuse ja suhtega ning tegeliku sisehoiaku ja suhtega.

Miks?

See on eraldi teema, mis väärib edaspidi arutamist.

Blacklist töötab kui väärt mäluvärskendus.

••• Viide * https://www.eesti.ca/?op=allComments&article=59081 (Mustast nimekirjast ja teise eestlasena seal ära toodud Marcus Kolgast on pikemalt juttu Eesti Elu eelmise numbri (EE#11, 18.03.2022) ingliskeel­ ses osas lk 11) KANADA UUDISED

OTTAWA. Kanada pealinnas toimuv kuulus Tulbifestival tähistab tänavu oma 70. aasta­ päeva. Viimased kaks aastat on see sündmus toimunud virtuaalselt, kuid tänavu on plaanis isikliku osalemisvõimalusega üritused, kaasa arvatud õhtused filmivaatamised pargis. Võima­ likud on ka virtuaalprogrammid. Festival kestab 13.-23. maini. (Lüh. CTVNews)

6

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Nr. 12

Ajalooline meeskoor sai kohe ,,rattad alla“ Andres Raudsepp Toronto Eesti Meeskoor tegut­ seb taas. Pärast pikemat vaheaega leidsid lauluvennad end tagasi Eesti Maja suures saalis, silmad ja hääled tule­ viku suunas.

On toimunud juba kaks ­lauluproovi. Esimene neist, mis leidis aset neljapäeval, 17. märtsil, oli eriti tähendusrikas, kuna kohal olid nii lauluvend esimeselt harjutuselt aastal 1950 ja tuliuus liige kodumaalt. Mäles­ tati leinaluluga lahkunud lauluvenda ja jagati sobivat 70. ­aastapäeva tähistamise eset.

Teine lauluproov toimus juba tavalisel harjutuse päeval, st. teisipäeval (22. märtsil). Seoses sellega kinnitati meeskoori etteastumist eeloleval Võidu­ pühal juunis ja nende ridade kirjutaja sai teada, et oktoobris toimub ametlik 70. aastapäeva tähistamine. Nii et oleme laulu­ võimeliselt olemas!

Pakun põgusa ülevaate esimesest lauluproovist. Laulmise jooksul hakkasid maskid alla vajuma ja hääled pikapeale veidi jõudu võtma. Enne ja pärast proovi oli omavahel loomulikult palju jutuajamist. Tähistamaks kokku saamist, tuli esile ka vastav märjuke. Nii et omad mehed jälle koos!

Ajalooline isik laulumeeste seas on lv Enn Kiilaspea, kes oli kohal juba esimesel harjutusel, mis peeti pärast pandee­ miast põhjustatud kaheaastast sunnitud vaheaega. Tema oli ka ju päris esimesel harjutusel kohal aastal 1950. See on märki­ misväärne! Teised laulumehed, välja arvatud allakirjutanu, kes liitus küll alles 1964. a., on peamiselt põlvkond nooremad.

Pärast August Kiilaspead, kes oli esimene koorijuht, laulis koor pikemat aega Roman Toi

sujuva käe järgi. Lühikest aega juhatasid koori Asta Ballstadt ja Uno Kook, enne kui aastal 1981 astus noor Charles meie ette.

Siis saime pikemaks ajaks Kipperi kooriks.

Charles Kipperi ajastul, mis algas aastal 1981, käis mees­ koor tihti kodumaa pinnal.

Mäletan ise kontserte Kadrinas ning Kuressaares ja peatust Hiiumaal. Ei tohi unustada esi­ nemisi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Vahepeal mälestasime langenuid võitlusväljadel Sinimägedes. Charles lahkus 2018.a. alguses.

Nüüd juhatab meeskoori omal ajal sagedasti vilksunud Kanada ooperitäht Avo Kittask.

Ma ei mäleta, et ta oleks Kanada ooperilavastustel – nagu nüüd näeme – kunagi habet kandnud. Käisin teda vanasti ­tihti imetlemas. Nüüd seisab ta, väärika ilmega, meeskoori ees.

Esimesel proovil elustas koori ka omapärane hetk.

Kohale oli saabunud laulumees kodumaalt. Noor ja ettevõtlik Brait Õispuu tegi end kohe koduseks baritoni rühma keskel.

Mehed võtsid teda superlahkelt vastu ja ajasid temaga pikalt juttu.

Veel märkimisväärne esimesel proovil oli meeskoori 70. aastapäeva märkiva mälestu­ s­ eseme väljajagamine, mida korraldas koori esimees Juhani Eistrat. Keraamiline õllekruus oli kujundatud ja valmistatud noorema põlve vastava diplomeeritud kunstniku Ella Katarina Valge-Saar poolt, kes elab Canmore’is Albertas.

Enne proovi lõpetamiseks moto laulmist, toimus lahkunud lauluvenna Jaan Roosi mälestamine Topmani Requiemi heli­ des, kandes meid mõtteis paar aastat tagasi. Aga nüüd jälle edasi!

Toronto Eesti Meeskoori ridades on alates selle esimesest harjutusest laulnud Enn Kiilaspea (vas), tema kõrval Tõnu Altosaar.

Foto: P. Kiilaspea

Toronto Eesti Meeskoori lauluvendi esimesel lauluproovil pärast pikemat pausi, mis algas 2020. a. algusel.

Kodusena tundus Eesti Maja suur saal.

Foto: P. Kiilaspea

Peeter Rebase film ,,Tulilind“ jõuab USA kinoekraanidele Hiljuti Bostonis Balti filmifes­ tivalil linastunud Peeter Rebase debüütmängufilmi ,,Tulilind“ Põhja-Ameerika levitamisõigused omandas produktsioonifirma ja filmile­ vitaja Roadside Attractions, mis viib filmi USA-s enam kui 125 kino ekraanidele.

Põhja-Ameerika eksklusiivne esilinastus toimub 29. aprillil.

See on ,,Tulilinnu“ jaoks ülioluline sündmus. Leidsime USA turu jaoks väga tugeva partneri, kes suhtub iseseisva rahastusega tehtud filmidesse tõelise kirega,“ rääkis režissöör Peeter Rebane.

Roadside Attractions on levitanud selliseid filme, nagu näiteks ,,Ülisuur mina“ (Super­ size Me, 2004), ,,Riskipiir“ (Margin Call, 2011), ,,Man­ chester by the Sea“ (2016), ,,The Peanut Butter Falcon“ (2019) ja ,,Judy“ (2019).

(ERR/EE)

Petrone Prindilt ilmus Minu Colorado Eelmise aasta lõpul ilmus Petrone Prindi menukas ,,Minu“ sarjas raamat ,,Minu Colorado“, mille on kirja pannud Ene Sepp. „Colorado on see osariik, kus igal pool tõmmatakse kanepit, jah?“ on mult nii mõnedki korrad küsitud ning see paneb muigama. Tõsi, Colorado ja kanep käivad paljude jaoks käsikäes, ent mind võlub siiski Colorado lumerohke talv ja ­madalad miinuskraadid.

Suusapatrullina suusatan iga päev igal pool. Suuskadel õppisin, kuidas lõhkeaine abil nõlvu ohutuks muuta, mil moel aidata neid, kelle suusapäev lõpeb peapõrutuse või luumurruga, ning kuidas päästekelguga ka kõige järsematelt radadelt alla liuelda. Esimese hooaja jooksul näen rohkem vigastusi kui kogu eelneva elu jooksul kokku.

Lisaks vaheldusrikkale suusapatrulli tööle kogen muudki.

Kiht kihi haaval tutvun Colo­

rado värvikireva tausta, ajaloo ja olevikuga. Üleskistud raudteede asemele tekkinud matka­ rajad ja maalilised autoteed viivad kanjoniteni, kummituslinnadesse, väikestesse elavatesse küladesse, õitsvaid lilli täis mägiaasade ning lugema­ tute mägijärvedeni.

Nii et vastan: „Seda ka, jah, aga Colorado on siiski palju­ palju enamat kui lihtsalt kanep!“

,,Kalevipoeg“ ilmus võru keeles Märtsis ilmus Eesti rahvusee­ pos ,,Kalevipoeg“ võru keeles.

Eepose erinevate osade tõlki­ mine kestis kokku üle kuue aasta.

Intervjuus uudistesaatele Aktuaalne kaamera ütles tõlkija Urmas Kalla järgmist: ,,See oligi osade kaupa, said tunniga võib-olla lehekülje tõlgitud.

Olid head ja tuttavad sõnad võru ja eesti keeles ühtemoodi, aga siis jõudsin mõne värsi juurde, mille juures pool tundi istusin.“ Võrukeelset väljaannet kaunistavad Toomas Kuusingu linoollõike stiilis valmistatud ­illustratsioonid. ,,Kalevipojas“ leiavad äramainimist Võrumaa erinevad paigad. ,,Kreutzwald kirjutas selle ju Võru linnas ja tegelikult, kes eepost on lugenud, see teab, et seal on Võrumaad ka mainitud.

Seal on juttu Võhandu jõest ja lõpu osas Kalevipoeg nutab sõpru taga Koivajõe ääres,“ rääkis Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba. (ERR/EE)

ALBUM AVAILABLE • ORDER NOW www.thetopazduo.ca

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1097 1

2

3

Nädala retsept

60

61

8

9

15

16

17

19 22

20 23

35

37

38

43

31

32

33

36 39

41 45

50

51

56 59

1. ______la, endis­ aegne maakond praeguse EdelaEesti ja Põhja-Läti alal.

5. Papagoi.

9. Levinud silmahaigus.

12. Teat. kange alkohol.

13. Maa keset merd.

14. Sipelgas (ingl.k.).

15. L_____, ühelt poolt krobeline, teiselt poolt läikiv riie.

16. Linna kindlapiiriliste tunnustega osa.

17. Ä_____, Eesti mehenimi, Ernsti hüüdnimi.

18. Inglise kirjanik, ,,Karupoeg Puhhi“ autor.

20. Suur eepiline värssteos.

22. Ameerika Ühendriikide end. kõrgem sõjaväelane (snd 1936).

26. Foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, PõhjaAafrikas.

30. Eeskoda.

34. Rõivaeseme detail.

35. Mehenimi.

36. ______l, mitte kõrge.

11

25

44

PAREMALE:

10

21

30

34

42

24

29

40

Paremale: 1. Puuk, 5. Karm, 9. SGP,

58

7

14

28

Ristsõna nr. 1096 LAHENDUS

57

6

13

27

T

55

5

12

26

S

12. Erra, 13. Erie, 14. Äri, 15. (L)iiga, 16. Letargia, 18. Tallu(kas), 20. Aava, 21. Auvere, 24. Aed, 26. Alarm, 27. Saladus, 31. Vil, 32. (V)arilu(x), 34. Ala, 35. Apelsin, 37. Karma, 39.

(Une-M)ati, 40. Panter, 41. Asia, 44.

Paast, 46. Kastraat, 48. Enam, 52.

EKK, 53. Ilme, 54. Nisu, 55. (A)nsi(p), 56. Puur, 57. Nimi.

Alla: 1. PEI, 2. Uri, 3. Urg, 4. Kaater, 5. Kelle, 6. Arel(di), 7. Rituaal, 8.

Mea, 9. Säga, 10. Griv(na), 11.

Piaa(l), 17. Rada, 19. Armast(us), 21.

(L)aava, 22. (T)ulip, 23. Vale, 25.

Elukas, 27. Sin, 28. Dart, 29. Ulme, 30. Saar, 33. Riipalu, 36. Laat, 38.

Antenn, 40. Pater, 41. Aken, 42.

Saks, 43. (M)iski, 45. Aamu, 47. RIP, 49. Nii (ja naa), 50. Asm, 51. Mui(du).

4

18

I

52

53

54

37. Osa ringjoonest.

38. Purjelaev.

40. Kummaline, imelik, iseäralik.

42. Hoone kalmistul surnute hoidmiseks ja matusetalituseks.

45. Aastaaeg.

50. Naisenimi.

51. ,,Kuningas ______“, Shakespeare’i teos.

55. Linnu kodu.

56. London International Awards.

57. Etnograafiline-.

58. Kreeka täht.

59. _____d, inglise kõrg­aadlik.

60. Targaks peetav lind.

61. Suurim osa, kõige rohkem.

ALLA:

1. Laplane.

2. Kalevipoja koer.

3. Kehaosa.

4. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

5. American Society of Anesthesiolo­ gists.

6. Silmus.

7. _____k, vana­ inimene.

8. Sõjavägi.

9. Teat. kala.

10. Aastal (lad.k.).

LÜ H I DALT K ANADAST

OTTAWA. Teisipäeval teatas Kanada peaminister Justin Trudeau lepingust Liberaalide partei ja Uusdemokraatide partei (NDP) vahel, mis toob kaasa NDP poolse toetuse liberaalide valitsusele, hoid­ maks seda võimul kuni aastani 2025. Leping kannab nime Delivering for Canadians Now, A Supply and Confidence Agreement ning sisaldab kahe partei koostööd mitmetel aladel, kaasa arvatud tervishoid. Üheks plaaniks on uus hambaraviprogramm, esmalt alla 12aastastele lastele madala sissetulekuga peredes, mis laieneb hiljem mõnedele teistele gruppidele.

(Lüh. CBC)

46

47

48

49

11. Eesti Teadusinfosüsteem (lüh.).

19. European Space Agency.

21. M_____es, merel töötaja.

23. ______r, väikese londiga kabjaline imetaja.

24. Lumeonnid.

25. Mitte vana.

26. Ühesugused kaashäälikud.

27. Vorm sõnast ,,arg“.

28. Masti rõhtpuu.

29. Mitte haige.

31. Sik-____.

32. Ilmakaar.

33. Küsisõna.

39. Järjekord (lüh.).

41. Eesti helilooja (,,Kodumaine viis“).

42. Ajanäitaja.

43. Lennuki-, lennu-.

44. Väike restoran.

46. Teat. vehklemisstiil.

47. Suur veresoon.

48. Itaalia vahuvein.

49. Hea käitumise ja maitsega intelligentne naine.

52. Eesti Taaskasutus­ organisatsioon (lüh.).

53. Naisenimi.

54. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (lüh.).

KANADA. Canadian Medical Associationi sügisel läbi viidud küsitluse kohaselt (milles küsitleti umbes 4000 arsti) plaanivad ligi pooled (46%) arstidest lähema kahe aasta jooksul vähendada oma kliinilist tööd.

53% vastanuist teatas, et on kogenud kõrgel tasemel läbipõlemist (2017.a.oli vastav ­protsent 30). (Lüh. CP24) • ONTARIO. Hiljutine uurimus tõi välja, et kodutute populatsioonis oli septembrikuu seisuga saanud ühe COVID-19 vaktsiinidoosi alla 62%, samal ajal kui üldises täiskasvanute elanikkonnas oli vastav protsent üle 86%. Uuringus vaadeldi üle 23.000 täiskasvanut Ontarios, kes olid hiljuti kogenud kodutust. (Lüh. CP24)

Kanafilee-singirullid erinevate täidistega Kaire Tensuda Valmistusained: õhukeselt viilutatud suuri kanafilee- ja singiviile hakitud lehtsalatit hakitud sibulat keedetud lillkapsast keedetud riisi keedetud brokolit hapukoort majoneesi riivjuustu Valmistusviis: Täidis 1 Püreestada pehmeks keedetud lillkapsaõisikud kahvli abil, lisada pisut majoneesi ja hapukoort.

Täidis 2 Püreestada pehmeks keedetud brokoli õisikud kahvli abil, segada keedetud riisi ja majo­ neesiga.

Laotada kanafilee- ja singiviilud suurele taldrikule, puis­ tata peale hakitud lehtsalatit ja sibulat ning täidiseid, kõige peale riivjuustu, ja keerata ­kokku. Et rull koos püsiks, võib servadele „kokkukleepimiseks“ panna pisut majoneesi.

Naljanurk ,,Mida teha, kui keset lahingut laskemoon otsa saab?“ pärib noorsõdur. ,,Tuleb edasi tulistada vaenlase segadusse viimiseks,“ kõlab ülemuselt kindel vastus.

7

KARLA KALENDRISABA

Vanasõnad uues kuues Alles meil oli emakeele päev. Kõneldi, kuda keel muutkui muutub, aga seda ei kõneld keski, kuda eesti vanarahva tarkus kah muutub, kui Vene keisri suhu satub. Ei tähenda, kas keisri nimi on Ivan Irmus vai Valodja Valelik. Ma mõt­ len seda praegast keisrit, kes on pähe võtt, et Must meri tuleb punaseks värvida ja sirp ja aamer peale maalida. Musta mere ääres on ju Krainamaa, mida venelane proovib alla neelata. Eesti vanasõna ütleb, et suur tükk ajab suu lõhki, aga venelane vastab, et suurtükk sulgeb suu. Ja meie teame väga ästi, et süies kasvab isu. Kui Valodjal kõht Kiievi kotletti täis, tahab Maarjamaad magustoiduks peale.

Et valega ei jõua kaugele, on tõsi. Valelik venelane pole Krainamaal kuigi kaugele jõud, aga lääneriigid oma tõega pole paigastki ära saand. Kõik teavad, et krainlastel on õigus, aga mis sest kasu, kui nende õigus on õieli all ja vene kõverus kõhuli pääl. Vene Valodja on unt lambanahas, aga NATO on oopis lammas undinahas. Kõmiseb küll nigu tühi tünn, aga appi ei lähe. Nende motu on, et kus viga näed laita, seal pane ruttu silmad kinni ja ütle, et NATO netu. Kui akkad avitama, tuleb sõda. No minu arust ikke sõda juba käib, ja see NATO just sõjalise kaitse tarvis loodigi. Nojah, ädas tuntasse sõpra. Vaenlast veel paremini.

Krainamaa valitsejatele soovitatasse läbirääkimisi, et ei maksa jonni ajada, targem annab järele. Aga krainlane ar­ vab, et veel targem annab tülinorijale vasta pead, nii et kõrvad kõmisevad. Üteldasse veel, et ea sõna võidab võera väe. Oi, neid äid sõnu on krainlased kõvaste jagand. Ma olen õige mitut kuuld ja ütleks teile kah, kui toimetaja lubaks. Aga võeras vägi muutkui trügib peale, ei tee ütlemi­ sest väljagi, ometi nende armsas emakeeles õigatud. Nojah, aga ega venelased vist emakeele päeva ei tähistagi.

Julge pealeakkamine on pool võitu. Seda arvas vene Valodja kah ja akkas sõjaga julgelt peale. Pool võitu jusku oleks käes küll, aga ainult esimene pool ja see teine on visa tulema. Üteldasse, et lõpp ea, kõik ea. Aga see vist peris õige ei ole. Ead lõppu ootab kraina rahvas ja mitmed teised koos nendega, aga et see ea lõpp süita inimeste tapmised eaks teeb, seda mina küll ei usu.

Krainlased küsivad lääneriikidelt abi. Ega küsija suu pihta ei lööda, aga vastajad on küll irmul, et äkki saavad ise vasta vahtimist. Ja valedega vastamise kuntsi ei tunne keski nii ästi kui venelane. Istub oma Kremli trooni otsas ja vastab kõik küsimused ära. Üks jultund tark jõuab rohkem vastata kui ühessa lääne lolli küsida.

KARGU KARLA

Filateelia • Postmark

Au Ukrainale Alates 24. märtsist on Eestis käibel rahvusvahelistele kir­ jadele mõeldud 1.90 eurose nominaalväärtusega postmar­ gid ,,Au Ukrainale“ Ukraina lipuvärvides ja rahutuvi kujutisega postmargi, millel ukraina keeles ,,Au Ukrainale“ ja selle all ,,Eesti toetab Ukrainat“ kujundaja on Utopia.

Ukrainas algas sõda 24. veeb­ruaril 2022. a Venemaa sõjalise sissetungi ja rünnakuga Ukraina iseseisvuse vastu. See on jätk 2014. a alanud VeneUkraina sõjale.

,,Au Ukrainale!“ on Ukraina rahvuslik tervitus, mida tuntakse Ukraina suveräänsuse ja vastupanu sümbolina ning Ukraina relvajõudude ametliku tervitusena alates 2018. aastast. „Au Ukrainale“ postmark on Eesti sümboolne toetusavaldus Ukraina riigile ja rahvale oma iseseisvuse kaitsmisel.

(Allikas: Omniva)

unique inc.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Nr. 12

EERO supports Ukrainian refugees

This week the EERO – Ukrainian Refugee Fund sent $10,000 to Eesti Pagulasabi (the Estonian Refugee Council) and we hope to enough to take any lead in transfer a similar amount eliminating Putin. Similarly, again soon. some of the entrenched technoEERO (Estonian Ecumenical crats are obediently trying to Relief Organization) is grateful find ways to alleviate the hard- for the kindness and hard work ships of the crippling sanctions. of A.K.E.N. (Academic Cana­ However, stories about oli- dian Estonian Women’s Asso­ garchs grumbling about serious ciation), for supporting the threats to their fortunes have EERO Ukrainian Refugee Fund not made any discernible with $7,000. This donation will impact on Putin’s deadly help children and support the ­ ­single-mindedness. needs of Ukrainian refugees in Putin and his close cohorts Estonia. Both EERO and have structured the Russian A.K.E.N. have operated for state so as to limit any threats over 30 years and have worked to the regime. He has instilled together several times to fear in the public by arresting achieve common goals (Kuld or even killing dissidents, Südamete Ball, shipments of ­principled journalists and street school supplies, Rannakohvikprotesters. He has made the 25th anniversary, etc.). EERO government elite and oligarchs continues to collect donations dependent on his largess for and hopes that other organizatheir own security and well-­ tions will follow the example of being. these wonderful women. Many Some scholars have indicated Canadian Estonians were either that totalitarian leaders are bet- WW2 refugees or are the deter able to withstand battlefield scendants of refugees and theredefeats due to an established fore know what it means to mechanism suppressing dis­ abandon everything and start loyalty and dissent. However, again with nothing. research has shown that rulers EERO supports Ukrainian of whatever stripe, when suffer- refugees in partnership with ing a major wartime setback are Eesti Pagulasabi (Estonian removed from power 90% of Refugee Council), which is certhe time. But many have tified as a humanitarian organicautioned that Putin will des- zation by the European Union. ­ perately resist defeat, perhaps All donations are used to cover even to the extent of resorting the cost of evacuations, humanito nuclear weapons since his tarian aid in the Ukraine and personal survival is at stake. the urgent needs of Ukrainian Historians have noted that refugees in Estonia. departing authoritarian leaders Eesti Pagulasabi works with tend to be either forced out by government agencies and the the elite or the street. Possible Red Cross, through: scenarios are complicated and fraught with too many un­ • Transportation of refugees certainties. Currently, accurately from the Ukrainian border measuring the strength of Rus­ • Organization of evacuation buses to ensure the safety of sia’s opposition is impos­sible.

Some have also suggested a Ukrainians with ties to Estonia possible foreign-imposed regime • Distribution of snacks and change. This strategy is also dangerous because it backs Putin into a corner, eliminating a negotiated end to the war. gave the Kremlin carte blanche Impeachment? Not likely, to use the military “in defence” because only someone with a of Russians abroad. death wish would start the What about information war­process and it’s too lengthy. fare? But can breaking through The other possibility of not the Kremlin-imposed “Wall of replacing Putin, risks an urgently Lies” combat the Kremlin’s re-armed and revamped military ­decades-long, pervasive, ultra­poised for another adventurist nationalistic messaging. This attack, this time on the Baltics. has stoked the anti-West sentiIt could be initiated by false- ments of Russians, especially in flag accusations, involving the older generation and has Russian compatriots who are ­ become well rooted. Most suffering genocide, especially in Russians have limited access to Latvia and Estonia. In fact, with Western news and commentary. legislation passed years ago, Domestic, government-controlled

Is Putin invincible?

Since most observers have declared the invasion of Ukraine to be a disaster for Putin, could this foster his humiliating political demise, spur a palace takeover or force him to double down on slaughtering Ukrainians, a people he claims are intrinsi­ cally one with the Russian people?

So far after three weeks of unexpectedly slow progress in occupying Ukraine, his popu­ larity hasn’t significantly suffered, even with the harsh sanctions that the West predicts will be real game changer. The facts about Russian military in­ competence and the ruthless targeting of civilians have not ­ reached the average Russian.

One must also remember the immediate improvement in Putin’s low approval rate and the jubilation in the streets after he annexed Crimea in 2014. By 2015 his approval had risen to 81% in an outpouring of nationalistic zeal. Putin fully ­ understands that taking over foreign territory by force seems to be quite acceptable to most Russians.

The ultra-nationalistic fervour he has been stoking for over two decades has paid off institutionally. Changes in legislation and the constitution, passed by servile lawmakers guarantee him ultimate powers until 2036.

Ukrainian intelligence has mentioned the possibility of his inner military/security circle removing him from power. Others observe that Putin has surrounded himself with a diminishing group of jingoistic war-hawks who bolster his fixation on Russia as a world superpower and who tell him only what he wants to hear.

Scholars point out that autocrats often find someone to blame when wars go badly.

Thus, the fear of being named the fall guy could well drive people in Putin’s inner circle of military and security advisers to take him out to protect themselves. In fact, Ukrainian intelligence suggests that the head of the FSB, openly berated and humiliated for faulty intelligence assessments, would be a likely choice as the new autocrat in the Kremlin.

But there are no indications that anxious and bullied security elite members are troubled

chocolate to refugees during the trip • Supporting Ukrainian refugees in coping with urgent needs in Estonia • Establishment of multiple locations where local Estonians can donate clothing, household supplies, diapers and other items – staffed by volunteers, who deliver what is needed, when it is needed.

• Distribution of information and advice at registration centers in Tallinn, Tartu, Pärnu and Rakvere • Delivery of humanitarian aid to Ukraine with the help of their partners • Provision of aid packages to refugees, and delivery of medicine and medical supplies to hospitals within Ukraine. (Last week some of these supplies even reached Mariupol, which is currently under siege.)

As of March 16th, 22,000 Ukrainian refugees have been evacuated to Estonia, while around 6,000 are in transit to other countries (source: ERR News). Many Ukrainian refugees have travelled to Estonia in other ways or were in Estonia when the war started.

This number will likely rise to 30,000 or even higher.

sources are considered legitimate and therefore reliable.

A free Ukraine – nothing less is acceptable. However, no single playbook can ensure a quick change in Russian leadership. But Vladimir Putin and his co-criminals must be pushed from Ukraine. They are a danger to the world. The Kremlin’s leadership must be wrecked, bankrupted, ended. The grave tragedy is that Ukrainians are bearing the human costs for the rest of us.

LAAS LEIVAT

The Ministry of Education is establishing a school that will provide part of the curriculum in Ukrainian but also teach the children Estonian, with the hope that they will be able to integrate into regular Estonian schools in September.

About 40% of those refugees staying in Estonia are children, but the majority are infants or preschoolers. Ukrainian refugees account for about 1.67% of the Estonian population. The same percentage of refugees in Canada per population would translate to 660,000.

How to Donate: 1. Donate to the EERO Ukrainian Refugee fund account at Northern Birch Credit Union.

2. e-transfer to eerolaekur@ gmail.com (Please include your email and postal address for tax receipts) 3. Mail to EERO Ukrainian Refugee Fund, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2 Tax receipts will be issued

by EERO in 2023 for the above donations.

New Credit Card or PayPal d­onations can be done on the EERO donation page at Canada Helps. Canada Helps issues a tax receipt to these donors and transfers the donations weekly to the EERO Ukrainian Refugee account at Northern Birch Credit Union. Link: https://www. canadahelps.org/en/dn/70820 A huge thank-you to all our donors, to those who are planning their own fundraisers and to everyone who is helping to spread the word!

EERO BOARD OF DIRECTORS

ESTONIAN LIFE

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

9

Estonian Music Week brings jazz pianist Kristjan Randalu back to Toronto on April 12th Vincent Teetsov Spring is here, and with that return of vitality, Canada is getting back two year’s worth of events that were cancelled as a result of the pandemic. In late March 2020, Grammynominated Estonian pianist Kristjan Randalu was sched­ uled to play two nights at Toronto’s Jazz Bistro with saxophonist Mike Murley and then singer Geneviève Marentette; followed by a show at Hamilton’s Cotton Factory, alongside Terry Clarke, Reg Schwager, and Neil Swainson.

Now, at long last, Randalu will be back in North America for a string of dates. On April 1st, he will perform with bass vocalist Ain Anger and bassoonist Martin Kuuskmann at New York City’s Estonian House. This performance – part of the 50th Estonian Cultural Days held by the Foundation for Estonian Arts and Letters – has an emphasis on vocal pieces.

It includes two compositions by composer Tõnu Kõrvits, Randalu’s “Kolm ohvrikivi laulu”, and selections from Franz Schubert’s song cycle “Winter­ reise” (“Winter Journey”).

Randalu will then proceed to Brooklyn, San Antonio, and finally, to the historic Heliconian Hall (35 Hazelton Avenue, M5R 2E3) in Toronto’s Yorkville neighbourhood. This particular show, taking place on the evening of April 12th at 8:00 PM, is being organized by Estonian Music Week for their 2022 ­interim programming. The festival, which is a project created

by Estonian Museum Canada (VEMU), is continuing the momentum generated by the ­ successful hybrid concerts they put on in the autumn of 2021.

In contrast to Randalu’s other North American shows this spring, his Toronto show will mostly consist of solo piano, with accompaniment on a few songs by Mike Murley. Once again, the festival is curating Estonian and Canadian talent like they do best. The cancelled 2020 shows aside, Randalu played with Murley back in 2019, making for a cohesive pairing that Sebastian Buccioni (EMW’s Artistic and Executive Director) has called “a natural fit.”

As a band leader and member of numerous combos, including notable Canadian bands such as the Shuffle Demons and Metalwood, Murley has par­ ticipated in 14 Juno Awardwinning records. It’s easy to see why: his approach to the sax is smooth, melodious, and responsive to all that comes his way.

The larger part of this concert will feature songs from Randalu’s 2018 album Absence, recorded in Provence, France.

Producing the album was ECM Records founder Manfred Eicher, who has worked closely with jazz artists and contemporary Estonian classical com­ posers alike. These artists include Pat Metheny, Jack ­ DeJohnette, Arvo Pärt, and Erkki-Sven Tüür.

Before the concert, readers

On the Wall: the ceramic zeitgeist of Shary Boyle and Kris Lemsalu Malone Vincent Teetsov It was already theatrical before going inside. The fog hung like in a noir film around Queen’s Park and the entrance to the Gardiner Museum, where Shary Boyle launched the public celebra­ tion night of her latest exhibi­ tion Outside the Palace of Me. This museum – part of the Bloor Street Culture Corridor along with VEMU (Estonian Museum Canada) – is chock full of surprises seemingly any time one wanders in, even on a normal weekday evening. It’ll reset your system, recharge your batteries.

The excitement of enjoying art with other people was back, like a long lost friend. The room was dressed up and ready, vibrating with anticipation of the exhibit. Boyle, who grew up in Scarborough, was there to

share in this excitement and talk with the public.

After her opening statement and cheers from the crowd, guests went through a velvet curtain, through a door and out onto the runway-like platform into the room that holds the special exhibition. The only text present on the walls of the exhibition are the ones that greet you at the beginning, in which Boyle invites you “to assume the role of performer – as yourself.” Her art “asks us to both honour and challenge those parts of ourselves and each other that we present to the world, and those we keep hidden ­within.”

What awaits you inside is a carnival of human figures, made in porcelain, stoneware, and terracotta, with glazes and ­ enamels, accessories of metal, textiles, gold leaf, and the odd motor breathing life into what

For two years the members of the Toronto Estonian Men’s Choir have had to sing alone – at home, while driving, in the shower, one occasion while zooming, wherever. But finally they’re together again.

On March 17th, at Estonian House, they warmed up their vocal cords and tuned up their voices, ­preparing for their next concert – not virtual.

Photo: Andres Raudsepp

are recommended to seek out Absence; above all, the track “Partly Clouded.” If Murley joins in on this composition live on saxophone, emulating the role of the guitar in the recording, it will be a sound to behold. This lead part harmonizes Randalu’s thunderous, growling piano and goes astray vividly, like a dinghy on the open sea.

Also listen to “Sisu.” The intro is meditative and airy, which is deceptive, when presented with descending chords and a tantalizing lack of resolution in the middle part of the song.

These stimulating components of Randalu’s signature style have also been felt in the cinema world recently, as he contributed to the score of The Matrix Resurrections. His playing (such as in the piece “Meeting Trinity”) added to the sinister, self aware dynamic of the film, through alternating instances of off-kilter chords ­ and sparse, soft notes.

Kristjan Randalu’s name is appearing more and more in the music world, so it’s an honour that he is dedicating the concluding stop of his tour ­ through North America to catch

you could call the “cast” of Boyle’s exhibition.

In The Painter, a faceless woman gazes into a round ­mirror, looking at the face she drew onto the mirror in makeup.

It appears that she is preparing herself for a show; on the stage, or simply around scrutinizing peers, friends, or family.

On the left wall is White Elephant, a nine foot tall sculpture of a drastically elongated, seated woman, in bright white and off-white tones. Black eyebrows, eyes, lips, buttons, and the dark soles of her brogues mark out her expression and outline. Her physical proportions recall the transformations of Lewis Carroll’s Alice’s Adventures in Wonderland, but are also reminiscent of distortions and inequality with regard to people’s skin colour.

Between the full rotation of the woman’s head that viewers witness at unpredictable times, ­ and the dark, concentric Looney Tunes circles that radiate ­outward behind the woman, we observe a woman who is fraying.

In the third segment of the

up with Estonian Music Week’s audience.

••• To leap on this live music opportunity and start this next era of arts and culture on the right foot, get your tickets ($20 each) from estonianmusicweek.

ca. For the safety of concert-goers, Estonian Music Week will continue to require proof of vaccination to be shown and masks to be worn upon entry to the concert. Please let us know if you require exemption by contacting emw@vemu.ca.

room, “The Star”, one finds Centering, a coin-operated pottery wheel that spins five ­ spheres on a post, twirling ­fabric that’s attached to it. The spheres look like planets in an astronomical model. Except, this is not a display of heliocentrism, but rather, anthropo­ centrism. Boyle suggests, “we are all at the centre of the ­universe.”

thematically-tied drawings and paintings and a miniature, sculpted parade of characters that includes praying hands, drummers, flag bearers, and a mermaid advocating for the ­urgent causes of the world.

As this all unveiled itself and each viewer formed their own impression of the rich symbolism of the artworks, four musicians came into the room, sat

Elsewhere on the walls are

(Continued on page 10)

White Elephant by Shary Boyle and So Let Us Melt And Make No Noise

by Kris Lemsalu Malone.

Photo: Robert Glowacki

10

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Donor profile: Anonymous Donation delivers distinctive Estonian flavour to KESKUS Ask any Estonian to define one of the most enjoyable aspects of a gathering of friends and family, and often the answer is simple: it’s the food.

Warm memories of family kitchens and traditional foods have long figured prominently in the lives of people with Estonian roots. It stands to ­reason, therefore, that the heart of the new KESKUS Inter­ national Estonian Centre, in development in downtown ­ Toronto, will be the kitchen.

But this will not be just any ordinary kitchen – the key ­ingredient in the mix here will be the development of a professional culinary hub. The goal is to design a professional and modern catering space where everything from “suupisted” (hors d’oeuvres) for cocktail receptions of hundreds to inti­ mate multi-course dinners can be prepared.

“In loving memory of our parents, who chose Canada” Stepping forward to help make the catering kitchen a reality is generous support by ­ donors who wish to remain anonymous, an Ontario couple of Estonian heritage who believe strongly in helping the community grow, prosper and settle into a delicious future.

Their Kalevipoja Laud level ($100,000and above) donation pays tribute to all those who came before them to build the vibrant community we are proud of today.

“We are supporting the

Public support for refugees remains high in Estonia ERR, March 2022 Support for hosting refugees fleeing Russia’s invasion of Ukraine remains high in Estonia, ETV news show ‘Aktuaalne kaamera’ (AK) reported.

79 percent of the Estonian population supports the reception of refugees, according to the research, commissioned by the government office.

This figure rose to 92 percent when native Estonian ­ speakers-only were polled, compared with 51 percent of those of “other nationalities”, which in practice primarily means Russian-speakers.

While the figure for ethnic Estonians was largely unchanged on a poll taken in February, in the case of other nationalities, support for the reception of Ukrainian refugees has risen slightly.

Of those who have arrived in Estonia after fleeing the conflict, many have sought, and often found, work, while the ­ Unemployment Insurance Fund

tolerant people because of our parents having come here as refugees.”

Now, it is time to prepare for the future.

“We’d like this rich history to continue in a modern and sustainable setting. We will take pride in this building, and are eternally grateful for the ­dedication and passion of those leading the project that makes it possible.”

Please attend a (virtual) community engagement session on March 24 at 7pm, Zoom ­details are at estoniancentre.ca/ news-events.

d­evelopment of this wonderful new space in memory and honour of our family, of our ­ parents and grandparents, and indeed all those who came to Canada to start new lives.”

Donation supports modern catering kitchen “We absolutely need a firstclass kitchen to support the events and business at KESKUS. It will help make the centre a sustainable and successful gathering place. It’s a big project and has to stand on its own,” note the anonymous donors.

The donation will ensure that a state-of-the-art catering kitchen can be developed to support the multitude of events that will take place at KESKUS including weddings, conferences, meetings, cultural and community events and other family and business gatherings.

“Being part of the Estonian community has enriched us beyond measure,” the couple ­ explain. “Having a gathering place, a home, is so very important. We want to help build that same sense of community and belonging for the future.”

“We are proud, grateful Canadians who love our Estonian heritage!”

Our parents and grandparents led the way The couple recount how, when Estonians first arrived in Canada, many received a helping hand from other Estonians who had already settled here.

This often included offering room in their homes, lending

(Töötukassa) is helping those who have not yet.

With the new refugee re­ ception center opened in the southwestern Estonian city of Pärnu, many people have been applying to the Unemployment Insurance Fund office there.

Number of Ukrainian refugees arriving in Estonia falling Kristjan Heamäe, consultant at the Unemployment Insurance Fund Pärnu office, told AK that: “As of yesterday, there are 41 war refugees registered as unemployed in Pärnu, but almost 90 people have visited us here.

“Registering as unemployed provides an opportunity to use the Unemployment Insurance Fund’s services, though only those who have received international protection can register as unemployed,” Heamäe added.

“Being registered as unemployed is not a prerequisite for getting a job. However, if a person gets an offer from us, ­ we will mediate in the contact and they will have the opportunity to apply,” he went on, adding that training in extra skills such as language can be talked through with the advisor.

Nr. 12

KESKUS valued donors make a critical difference!

money and helping find ­employment.

They built and established community spaces, such as Toronto’s Estonian House and summer camps, frequently with volunteer expertise and labour.

“Estonians are hard-working, driven people. Our parents wanted us to achieve and did everything they could so we could be successful. They understood what was needed, ­ and that meant everyone had to pull together.”

“The community worked ­together in those early years to help each other. Now it is time for us to be doing the same.”

KESKUS location is second to none The couple are also very pleased with the KESKUS location in a dynamic part of ­ the city of Toronto known as the “Bloor Street Culture Corridor,” which is also home to many major institutions such as the University of Toronto,

On the wall…

(Continued from page 9)

down by the runway, and began to play a song on 13 ceramic bowls and four ocarinas.

Boyle’s work is a cause for ­reflection among all those who encounter it.

For that reason, and for the way they both construct worlds with ceramics, Estonian artist Kris Lemsalu Malone is another artist that comes to mind when seeing this local exhibition.

Lemsalu Malone’s art is identified by how she de­ liberately misplaces the silhouettes of people and animals within inanimate objects. In

There are more than 400 v­ acancies in Pärnu County, with 130 companies having expressed interest in offering jobs to Ukrainians, AK reported.

The same survey found that public trust of Estonian media channels’ coverage of the war remains high, including Esto­ nia­- based Russian-language sources, has grown, while that in Russian Federation based channels has declined.

Royal Ontario Museum, Royal Con­ servatory of Music and ­other ­attractions.

“We are very fortunate to be in this incredible location, and that Tartu College and the proposed VEMU attraction will be right next door. It will be a strong community centre that brings all our activities to­ gether.”

“We will take pride in this building” They reiterate that the reason the community is able to build this incredible new home is because of the foresight of ­ previous generations, and the ­ way they instilled knowledge of what it means to be Estonian in their children and grand­ children.

“The legacy of our parents and grandparents has made us who we are. We firmly believe that having that second culture and roots in Europe gives us a broad perspective on world ­affairs. It makes us better, more

Wisdom and Eggs, four grimacing ceramic heads, shaped like those of birds, are propped up inside reflective yellow jackets, with turtleneck sweaters underneath. They are sitting expectantly in a row on a long, in­ flatable red boat, as though they are waiting for rescue.

In Master of Silence, a heap of colourful fabrics is assembled in a seated position, with a hat, slithery green hands held together, and a face that watches with eight open eyes. The figure is deeply focused on some higher purpose.

Then, in So Let Us Melt And Make No Noise, a hooded ­figure sits on the bow of a boat, likely capsizing, as indicated by the bubbling of water underneath (a cluster of blue ­balloons). The figure is nonchalant, playing on a mini keyboard as the boat is pointing vertically out of the water.

Lemsalu Malone may joke with us through her art, but these are cathartic jokes.

Meanwhile, the nucleus of Shary Boyle’s art is the shaping of one’s identity; a paralyzing awareness of everyone else’s perception of who you are; and if you’re to think contemporarily,

We can’t do it without you!

Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific ­ ­areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000.

Donations can be made via the KESKUS website or for leadership donations, please call +1.647.250.7136 or email ­d onations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family and leadership gifts can be paid over time.

All donations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website www.estoniancentre.ca for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKESKUS, Instagram @ keskus.iec and Twitter @keskus

the ongoing song and dance of social media and the internet.

Boyle represented Canada at the Venice Biennale in 2013, and Lemsalu Malone represented Estonia there in 2019, ­confirming how ceramicists are truly reflecting the zeitgeist.

They’ve both cultivated a style that rearranges human figures based on troubling stimuli, showing our inner thoughts physically changing us.

And looking at these manifestations of problems in a room with so many other people makes it less gloomy. ­ We’re allowed to have struggles, and we don’t have to face them alone.

••• See Outside the Palace of Me until May 15th, 2022 at the Gardiner Museum (111 Queen’s Park, Toronto, ON M5S 2C7).

Museum entry is free every Wednesday night from 4:00 PM to 9:00 PM. At other times, for adults, admission is $15, for seniors it’s $11, and admission is free for students and children.

ESTONIAN LIFE

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

11

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Majake lookleval jõekaldal Tekst ja foto Kati Kiilaspea

Eesti lasteraamatute väljapanek Bologna lasteraamatumessil.

Foto: Eesti konsul Roomas Marika Ets Lampi

Ukraina väljapaneku boksis valitses tühjus. Seinal on inglise keeles kirjas: ,,See on Ukraina stend. Stend on ajutiselt tühi. See on tühi, kuna ukrainlased on eesliinil“. All on QR-kood. Seda nutitelefoniga ska­ neerides jõuad võrgulehele, kus on rohkem teavet ja nõuandeid Ukraina ja ukrainlaste abistamiseks.

Foto: Marika Ets Lampi

Eesti ja Ukraina lasteraamatud kõrvuti Bolognas Eesti lasteraamat sai suure rahvusvahelise tunnustuse Bologna lasteraamatumessi, maailma üht suurimat rah­ vusvahelist raamatumessi, peeti tänavu 59. korda 21.-24. märtsini. Eesti raamatukirjas­ tajad on osalenud lähemale 20 aastat ja seekordki oli neil üli­ malt silmapaistev väljapanek eesti autorite ja illustraatorite töid väikestele lugejatele, andis teada messi külastanud Eesti konsul Roomas Marika Ets Lampi. Ühtlasi sai avali­ kustatud, et Eesti on lasteraa­ matumessi aukülalisriik aastal 2025.

Rõõmustas ka uudis, et Indrek Koffi ja Elina Sildre

l­uulevormis lasteraamat „Kuhu lapsed said?“ valiti 100 parima BolognaRagazzi auhinnale esitatud teose hulka. Tegemist on ühega prestiižikamatest tunnustusest lasteraamatute kirjastamise valdkonnas. Auhinnale kandideeris sel aastal 2200 las­ teraamatut üle kogu maailma.

Otse Eesti raamatute väljapaneku kõrval oli Ukraina Kiievi Raamatuinstituudi boks, mis oli täiesti tühi. Olid vaid tühjad lauad ja erkaanile kuvatud sünge tekst: ,,This is the Ukrainian stand. This stand is temporarily empty. It is empty because Ukrainians are on the front line“. Mõnedel teistel riikidel, näiteks Leedul, oli välja pandud ukraina lasteraamatuid, kirjutas Marika Lampi.

Vahendas RIINA KINDLAM, Tallinn

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Kui juhtute olema Niagaraon-the-Lake’i või Niagara Falls’i piirkonnas, on Niagara Parkway ääres, just lõuna poole 4. Line’i huvitav vaata­ misväärsus, nimelt The Field House. Kahekorruseline tellis­ kivist maja on natuke eemal teest ning seda ehk kohe ei märka, kui ei oska vaadata, aga ta seisab ilusa krundi peal ning tal on omapärane ajalu­ gu. Mis hoone nii eriliseks teeb ning mis ta tähtsus? Seda saab edasi lugedes teada.

Field House asub lookleva Niagara jõe kaldal ning ta ümber on ammusel ajal istutatud sihvakad kastanipuud ja täna­ päeval on läheduses ka mitmed viinamarjaistandused. George Field ja tema perekond, nagu mitmedki teised varased elanikud Ontarios, olid Inglise kuningakoja lojalistid, pärit ­ Pennsylvaniast Ameerikas.

George teenis sõjaväes kolonel Butleri Rangerites ja kui Ameerika revolutsiooni tõttu oli vaja lojalistidel põgeneda põhja poole Kanadasse, täpsemalt Niagara piirkonda selles olu­ korras, asus ta koos Butleriga Niagara jõe kaldale umbes 1782. aastal.

Peale George’i surma taotles ta poeg Gilbert järgmise mõne aasta jooksul riigi käest 100 aakrit maad jõe kaldal kompensatsiooniks maa eest, mida nad kaotasid revolutsiooni ajal. Ta

Navalnõi mõisteti üheksaks aastaks vangi Sel nädalal määras Vene kohus omastamises ja koh­tusse lugupidamatus suhtu­m ises süüdi mõistetud opositsioo­ nipoliitiku Aleksei Navalnõile üheksa-aastase vanglakaris­ tuse. ,,Navalnõi pani toime pettuse, vara varguse organiseeritud grupi poolt,“ ütles kohtunik Margarita Kotova kohtuistungil, mis toimus väljaspool Moskvat Pokrovis, kus asub range režiimiga vangla, milles varem kaheks aastaks vangi mõistetud opositsioonijuhti kinni peetakse.

President Vladimir Putini häälekaim kriitik Navalnõi pandi vangi eelmisel aastal vana pettusesüüdistuse alusel. Enne seda oli ta üle elanud mürgitamiskatse, milles ta süüdistab Kremlit.

Navalnõi mürgitamine aastal 2020 ja vahistamine pärast taga­ situlekut taastusravilt Saksamaal pälvis ulatusliku rahvusvahelise hukkamõistu ja tõi kaasa ka lääneriikide sanktsioonid.

Vahistamise järel kuulutati Navalnõi poliitilised organisatsioonid ,,äärmuslikuks“ ja keelustati. (PM/EE)

Üks varasematest telliskivimajadest Ontarios nimega The Field House, ehitatud 1800. aastal.

sai selle maa kätte 1790. aastal ning 1800 ehitaski ta kahe­ korruselise maja, mida hakati kutsuma Field House’iks. See ongi just huvitav punkt; maja ehitati telliskivist, aga Ontarios ei kasutatud veel üldsegi tellis­ kivi ehitamiseks sellel ajal, tegelikult hakkas telliskivi tõeliselt levima ehitusmaterjalina siin alles 19. sajandi keskpaigas ja lõpu poole. Üks teooria võiks siis olla, et kuna Ameerika oli just teisel pool jõge ning seal ehitati juba 18. sajandi keskpaigas telliskivist maju, ehk toodi telliskivi siis Ameerikast selle maja ehitamiseks. Igatahes on maja üks esimestest (ehk isegi esimene) telliskivimaja On­ tarios.

Suure 1812. aasta sõja ajal kasutas Briti sõjavägi Field House’i haiglana ning puhkepaigana. Huvitav on siinkohas mainida, et kindral Brocki viimane pikem peatus enne surma oligi just selles majas sama

a­ asta oktoobris. Queenston Heightsi lahingus ja peale Fort George’i ülevõtmist mais 1813. aastal võttis Ameerika sõjavägi ka Field House’i üle. Pärast sõja lõppu taotles Fieldi perekond kompentsatsiooni riigilt kahjustuste eest majale sõja ajal ning hoone oli perekonna hoole all kuni 1925. aastani.

Nobeli rahupreemia venelasest laureaat paneb auhinna oksjonile

Venemaa ajalehe Novaja Gazeta asutaja ning peatoimetaja Muratov sai eelmisel aastal Nobeli rahupreemia teenete eest väljendusvabaduse kaitsmisel.

2021. aasta Nobeli rahu­preemia laureaat, venelane Dmitri Mu­­ ratov ütles, et tahab oma medali Ukraina sõjapõgenike toetuseks oksjonile panna, vahendas The Wall Street Journal’is avaldatut Postimees.

S P ORT

Karl Kuus oli edukas Kanada meistrivõistlustel Torontos kasvanud eesti noor­ mees Karl Kuus on tuttav pal­ judele tema suusasaavutuste poolest juba alates noorest east – ta on võitnud rohkesti medaleid ja tiitleid erinevatelt võistlustelt.

Vahepeal oli sellel mitu omanikku, kuni Robert J. Cudney ostis selle 1961. aastal.

1968. aastal omandas ehituse Ontario Heritage Foundation ning restaureeris selle; pärast seda on ta olnud eraomanduses kuni tänapäevani. Majal on ka omapärane see, et originaalne maa-alune veehoidla on ikka olemas ning ühendatud keldri­ korrusel. Maa-alale on ka mae­ tud mitmed perekonna liikmed üle aastate, ehk leiab seal ka veel mõned vanad hauakivid.

Veel üks huvitav paik avas­ tada Ontarios!

Nobeli komitee kirjeldas Novaja Gazetat kui Venemaa kõige sõltumatumat ajalehte.

4. märtsil teatas ajaleht, et lõpetab tsensuuri tõttu Venemaa Ukraina invasioonist kirjutamise. (PM/EE) Tänavusel Kanada meistri­ võistlustel saavutas 26-aastane Karl meeste slaalomis 5. koha, olles kolmas parim kanadalaste seas. Ja seda suhteliselt vähese treeninguga sel talvel.

Osler Bluff Ski Club’is (Ontario) 17. märtsil toimunud võistlusel tuli esimeseks kana­ dalane Simon Fournier. Karl Kuusi edestasid veel norralane Joachim Lindstoel, Jeffrey Read (Kanada) ja Mathias Tefre (Norra).

12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Nr. 12

Reisilugu

Lanzarote – vulkaanide saar Mailis Sütiste-Gnannt Üle kahe pika koroona-aasta õnnestus taas soojal maal puhkamas käia. Seekord a­ vastasime Kanaari saartest suuruselt neljandat – Lan­ zarotet, nautisime imehead vahemere kööki ja mõnusat hotelli, millel oma rand Atlandi ookeani ääres ja mitu basseini. Mööda kuldset liivaranda kulgevat promenaadi, mis aeg-ajalt vaheldus tumedate tardunud laavakivimitega kaetud rannaosadega, sai mitmeid kilomeetreid jalutada, jalgrattaga sõita või tervisejooksu teha.

Promenaadi ääristasid hotellid, restoranid, poed ja ostukes­ kused.

Lanzarote asub Hispaania maismaaosast 1000 km lääne pool ja vähem kui 150 km kaugusel Aafrika rannikust. Enamik üle 100 vulkaanist, mis 18. sajandil seal tekkisid, asuvad Timanfaya rahvuspargis. Vii­ mane vulkaanipurse toimus saarel 1824. aastal. Seal on aga ka 4000 aasta vanuseid vul­ kaane, nt Volcàn de la Corona, mis on saare kirde- ja kaguosa

vahel moodustanud laiaulatusliku tardunud laavaga maa-ala, mida nimetatakse Malpais.

Käisime meiegi Lanzarote kesk-lääneosas asuvas Timan­ faya vulkaanidepargis oma­ pärase kuumaastikuga tutvumas.

Timanfaya rahvuspark rajati 1974. a ja hõlmab saarel 54 km² kõige intensiivsema vulkaanilise tegevusega ala. Rahvuspargi sissepääsu juures asub kunstnik César Manrique’i loodud kuradikuju ja saab külastada vul­ kaanimuuseumit, kus keldrikorrusel saab kogeda ka imiteeritud vulkaanipurset. Vulkaanide vahel saab ringi sõita kaamelika­ ravani või bussiga. Autoga sai sõita vaid paar kilomeetrit ­rahvusparki sisse, Islote de Hilario’s ootas külastajaid buss, millega vulkaanide vahel ja nende kraatritel ringi tegime.

Teed olid imekitsad ja jäi üle vaid hinge kinni hoida ning imestada, kuidas bussijuht neil ülikitsastel vulkaanilistel mägiteedel manööverdas.

Meile avanes väga oma­ pärane erinevais värvitoonides laava ja vulkaanituhaga kaetud

Saarel on näha palju erinevaid kaktuseliike. Pildil olev kaktuseaed on pildistatud saare vanima veinikeldri El Grifo Lanzarote juures.

Vulkaanide vahel saab ringi sõita kaamelikaravaniga.

Los Jameos del Aqua.

Lanzarotel tuleb kindlasti külastada César Manrique majamuuseumit, mis asub 6 km kaugusel pealinna Arrecifest põhja pool Tahiche külas.

maastik, mis oli kord pruun, siis hall või must, ookerpunane või lausa kuldne. Jalgsi või autoga omapead seal ringi liikuda ei tohi. Huvitav oli see, et muidu nagu väljasurnud maastikul kasvab siiski ligi 180 samblikuliiki, mille värvus varieerub helehallidest kollaste toonideni.

Samuti võib päikese käes peesitamas või ringi sibamas näha Haria sisalikke, kes on vaid 20 cm pikad ja hästi kohastunud karmide elutingimustega. Sa­ muti võib kohata Periquin majorero gekosid. Tardunud laavas pesitsevad metstuvid. Vulkaani­ kalju sisse ehitatud nn kuradirestorani El Diablo, mille samuti kujundas Lanzarote tuntud kunstnik César Manrique, fassaad on kaetud vulkaaniliste kivimitega, mis sobib oivaliselt maastikuga. Restoranis saab vaadata 5 m sügavusse maa sisemuses asuvasse šahti, kus temperatuurid on 80-200°C vahel. Seda šahtiava kasutab ­ restorani köök loodusliku ahjuna.

Lanzarotel tuleb kindlasti külastada César Manrique majamuuseumit, mis asub 6 km kaugusel pealinna Arrecifest põhja pool Tahiche külas.

Tegemist on äärmiselt mitmekülgse ja andeka kunstnikuga, kes sündis 1919.a sel saarel, elas seal kuni 1987 ning kinkis seejärel oma maja fondina kaassaarlastele. 1945. aastal läks Manrique Madriidi, et õppida San Fernando Kaunite Kunstide Koolis maalieriala.1950-ndate lõpus oli ta oma abstraktsete teostega juba rahvusvaheliselt tuntud kunstnik. 1966-68 elas ta New Yorgis, kus esitles oma maale mainekates galeriides koos selliste tuntud kunstnikega nagu Joan Miro või Max Beckmann. Manrique tavatses öelda, et kuna „ta sündis Atlandi ookeani keskel asuval põlenud maaga saarel“, tegi temast tundliku inimese ja ta ­ ­otsustas oma elu sel saarel veeta ning Lanzarotet võimalikult hästi kogu maailmale tutvustada. Talle oli oluline elada loodusega kooskõlas ja kaitsta ­ looduskeskkonda. Koos lapse­ (Järgneb lk. 13)

Praeguse Teguise hooned on enamasti ehitatud 16. sajandil. Siin on kitsad munakividega tänavad, mida ääristavad frantsiskaanlaste ja dominikaanlaste kloostri hooned, ilus kirik, aadlipaleed ja looduslikest kivimitest või tellistest valgeks värvitud eramajad, millel kaunid sepis­ test rõdud.

Põllumajandusmuuseumis El Patio sai näha vanu põllutöömasinaid, Lanzarotel kasvatatavaid põllukultuure, käsitööna valmivaid rosette, linikuid, pitse ja kübaraid, korve ja keraamikat.

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Lanzarote…

(Algus lk. 12)

põlvesõbra José Ramirez Cerdàga, kes sel ajal oli Lanzarote saarenõukogu pre­ sident, õnnestus Manriquel Lanzarotel edendada ehitusstiili, mis ühendas arhitekti vaatenurgad ja looduskeskkonna füüsikalised aspektid.

Manrique teostas oma töid ilma eelneva konkreetse plaanita.

Ta töötas vastavalt kohalikke eripärasid arvesse võttes. Oma maja Tahiches kavandas ta tardunud laavavoolus viies ­ vulkaaniõõnsuses, millest iga­ ühe kujundas erineva värviga.

Maja kahekorruseline struktuur voolava vee, basseini, palmide ja kaktustega sobitub igati kohalikku vulkaanilisse maas­ tikku.

César Manrique Fond, mis 1992. a sisse pühitseti, püüab säilitada tema elutööd, seda ­uurida ja levitada. Majamuuseu­ mis on välja pandud Manrique’i maalid, joonistused, kavandid, skulptuurid, keraamikatööd, fotod, visandid elluviidud ja elluviimata projektidest.

Manrique rajas saarele ka ­kaktuseaia eesmärgiga läbi viia selle piirkonna botaanilisi uuringuid. Mustal vulkaanituhal ja piki kiviteid saab vaadelda üle 1400 kaktuseliigi ja kokku üle 10 000 taime. Enamik kaktuseid pärineb Ameerikast, aga on ka liike Madagaskarilt ja Kanaari saartelt. Mõned kaktused on vaid 2-3 cm, teised aga kuni 25 m kõrgused.

Manrique kujundas ka Casa Lagomari kalju sees asuva maja, mille üheks päevaks omandas filminäitleja Omar Sharif, kaotades selle järgmisel päeval bridži mängides. Oli tõesti muljet avaldav, kuidas vulkaanilised kivimid ja vesi ning taimed omavahel toreda koosluse moodustasid.

Corona vulkaani jalamil asub 4000 aastat tagasi tardunud laavaga kaetud ala, mille sise­ muses asuvad koopad ja õõnsused ning 6 km pikkune šaht, mis on 15 m kõrge ja 15 m lai.

See on pikim teadaolev vul­ kaanitunnel maailmas – Atlandi tunnel, kuhu pääseb Los Jameos del Aqua’st.

Külastasime ka Tinajo piirkonnas asuvat põllumajandusmuuseumit El Patio, kus sai näha vanu põllutöömasinaid, kõiki Lanzarotel kasvatatavaid põllukultuure, käsitööna valmivaid rosette, linikuid, pitse ja kübaraid, korve ja keraamikat.

Viinamarju kasvatakse Lan­ zarotel vulkaanituhas ja igale ­istikule on tuulekaitseks ümber ehitatud vulkaanilistest kivi­ mitest kaarekujulised aiad.

Taimedest on esindatud palju erinevaid kaktuseliike. Ühest kaktusest valmistatakse maitsvat punakat kaktusemett, mida pakuti meile El Grifo veinikeldris veini degusteerimisel juustude kõrvale. Sõna ‘jameo’ pärineb iidsetelt saareelanikelt ja tähen­ dab suurt koobast.

Los Jameos del Aqua oli esi­ mene arhitekti atraktsioon, mille Cesar Manrique 1968. a Lanzarotele kavandas. Sise­ ne­ des laskume 10 m sügavusele,

kus algab 15 m läbimõõduga ja 1625 meetri pikkune koobas. 70 meetrit sügavamal asub laa­ vaõõnsuses järv, mis asub allpool merepinda ja mis väikese maa-aluse tunneli kaudu mere­ veega varustatud on. Selles järves elavad väikesed pimedad albiinovähid. See haruldane loomaliik on selle koha sümboliks. Veidi edasi minnes näeme järgmist laavaõõnsust, kus asub bassein ja eksootiline aed. Los Jameos del Aquas asub ka 600 kohaga auditoorium, mis on harmoonilises kooskõlas loodusliku vulkaanilise keskkonnaga. Siin toimub igal aastal oktoobris muusikafestival, aga ka kontserdid, balleti- ja teatrietendused. Siin asub ka vulkaanimaja, kus selgitatakse vulkaa­ nilisi fenomene saarel ja kogu maailmas Lanzarote endine pealinn oli 15. sajandil San Miguel de Teguise, mis oli Kanaari saartel üks esimesi linnu. Praeguse Teguise hooned on enamasti ehitatud 16. sajandil. Siin on kitsad munakividega tänavad, mida ääristavad frantsiskaanlaste ja dominikaanlaste kloostri hooned, ilus kirik, aadlipaleed ja looduslikest kivimitest või tellistest valgeks värvitud era­ majad, millel kaunid sepistest rõdud. Teguise oli viimase saarekuninga Guardafrà tütar ja Jean de Bethencourt’i abikaasa.

Teguise linn oli pikka aega saare vaimne ja kultuuriline keskus. Siit organiseeriti vallu­ tusekspeditsioone teistele Ka­ naari saartele. 16.-18. sajandini langes linn mitmel korral piraa­ tide vallutusobjektiks, mistõttu paljud mälestusmärgid ja arhii­ vid seal hävitati. Igal püha­ päeval toimub Teguises turg, kus saab kohalikke käsitöötooteid ja toiduaineid osta.

Kuulsad ja väga maitsvad on Mojos – külmad universaal­ kastmed, millest roheline sisaldab koriandrit ja vürtsikam pu­ ­ nane paprikat, ning mida süüakse soolases vees keedetud väikeste kartulitega ehk Papas arrugadas’ega. Neid kastmeid pakutakse turgudel maitsta ja need on ka restoranides alati laual. Suurtel pannidel valmis­ takse hirsi- või kalapajarooga.

Erinevaid värskeid ookeanikalu ja mereande saab maitsta ookeani ääres asuvates küla­ restoranides. Käisime meiegi ühes sellises restoranis, mida kohalik talunik lahkelt soovitas ja saime nautida oivalist maitseelamust värsketest mereandidest, kalast ja sinna juurde imelist ookeanivaadet.

Kalapüügi kõrval arenes Lanzarotel teine oluline majandusharu – soola tootmine, sest soola oli vaja Aafrika rannikul kalapüüki teostavate kalalaevade varustamiseks. Külasta­ sime Yaiza piirkonnas asuvaid Janubio soolakasvatuse järvi – Salinas de Janubio, mis kunagi ookeani rannikule moodustusid ja seejärel soolabasseinideks muudeti, et seal soola setitada ja välja riisuda. Victor Fer­ nandez oli esimene soolakasvataja, samuti on ta paljude kanaari kupleede autor, mida ­ pidudel tänapäevalgi lauldakse. ­ Soolakasvatuse kõrval asub Janubio rand, mille taustal

13

S P ORT

Enamik üle 100 vulkaanist, mis 18. sajandil seal tekkisid, asuvad Timanfaya rahvuspargis.

Los Herviderose must laava-pankrannik asub Janubio soolabasseinide ja El Golfo vahel.

paistavad vulkaanide tipud.

Los Herviderose must laava­pankrannik asub Janubio soolabasseinide ja El Golfo vahel.

Los Hervideroses on hästi näha, kuidas laava ookeani voolamise ja tardumise tagajärjel on tekki­ nud tume pankrannik, millesse ookeanilained oma tugevate löökidega on aja jooksul uuristanud maa-alused käigud, šahtid ja sügavad sisselõiked.

Vesi on tunginud laavaranniku õõnsustesse ja purskab koobas­ test kõrvulukustava kohina ja vahuste lainetena pealispinnale.

Los Herviderose vahetus lähe­ duses asub El Golfo, mis on tekkinud 18. sajandil vulkaanipurske tagajärjel vulkaanikraatrisse ja on rooma amfiteatri kujuga. Kohalikud nimetavad ­ seda Roheliseks Laguuniks ehk Charco Los Clicos, sest selle vesi on smaragdroheline. Siit võib leida poolvääriskive – Olivinas, millest kohalikud käsitöömeistrid teevad originaalseid ehteid.

Lanzarote põhjapoolses tipus kerkib kaljust ja tardunud laavast Punta Farionese mäe­ nõlvak, mis ulatub merre. Selle koha ja Isla Graciosa edelaranniku vahel moodustub merekitsus, mis on tuntud El Rio nime all. 479 meetri kõrguselt vaateplatvormilt Mirador del Rio avaneb imeline vaade ookeanile, Graciosa saarele ja unustamatule vulkaanilisele maastikule. Kunstnik César Manrique rekonstrueeris siia ­endisesse kahurväeplatvormile restorani, mis asub kahe suure pinnase ja muruga kaetud kupli all. Nii jääb mulje, nagu oleks see ehitis mäe ja looduse

loomulik osa. Restoranil on suur panoraamaken, mille Manrique kujundas aknana kosmosesse. Siit on hea nautida ookeani ja taeva kokkusulamist.

Veetsime Lanzarotel vaid nädala ning kindlasti tahame sinna kord tagasi minna, sest väga palju jäi veel avastamata.

Saarel on ideaalne kliima, sooja aasta läbi umbes +19 kuni +25 kraadi, nii et ideaalne koht talvel mõnusaks soojamaa puhkuseks, mis pikitud hea ja tervisliku vahemere köögi ning suplustega ookeani soolases vees, samas on seal nii looduslikult kui ajalooliselt nii mõndagi avastada.

Bulgaaria saatis välja 10 Vene diplomaati Möödunud nädalal teatati Bulgaaria välisministeeriumi otsusest kuulutada kümme venelast soovimatuks isikuks.

Vene diplomaatidele anti 72 tundi riigist lahkumiseks.

Bulgaaria välisministeeriumi teatel konsulteeriti enne väljasaatmisotsuse avalikuks tege­ mist peaminister Kiril Petkoviga.

2. märtsil saatis Bulgaaria rii­ gist välja kaks Vene diplomaati, keda süüdistati spionaažis.

Bulgaaria, mis oli külma sõja ajal Nõukogude Liidu üks lähimaid liitlasi, on nüüd NATO ja Euroopa Liidu liige ning kritiseerinud teravalt Vene agres­ sioo­ ni Ukrainas. 2019. aastal saatis Bulgaaria luuramiskahtluse tõttu riigist välja kaheksa Vene diplomaati. (ERR/EE)

MOTOSPORT. Möödunud nädalavahetusel sai Bahreinis alguse uus vormel-1 hooaeg.

Esimene osavõistlus oli samas ka F2 masinatel, kus teist hooaega sõidab eestlane Jüri Vips.

Vips (Hitech GP) oli lau­ päevasel sprindisõidul seitsmes.

Pühapäevast põhisõitu alustas ta 3. positsioonilt, läks kiiresti ­sõitu juhtima ja püsis seal kuni ebaõnnestunud rehvivahetuseni, mis kukutas ta esikümnest välja. Kiired ringiajad ja õn­ nestunud möödasõidud tõstsid ta poodiu­ mile ja Vips lõpetas sõidu ­ kolmandal kohal. Lisaks sai ta kirja kiireima ringiaja.

Võitjaks tuli prantslane Theo Pourchaire (ART), teise koha sai uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin).

F1 põhisõidus sai Ferrari kaksikvõidu – esikohale tuli monacolane Charles Leclerc, edestades hispaanlast Carlos Sainzi (+5,598) ja britti Lewis Hamiltoni (Mercedes; +9,675).

Pikalt teisel kohal sõitnud eelmise aasta maailmameister Max Verstappen (Red Bull) ja tema katkestamise järel esikolmikusse tõusnud meeskonnakaaslane Sergio Perez katkes­ tasid sõidu lõpuosas tehniliste probleemide tõttu. (ERR/EE) • KERGEJÕUSTIK. Eesti sprinter Karl Erik Nazarov teenis Serbias Belgradis toimunud sisekergejõustiku MM-il 60 m jooksu finaalis (6,58) neljanda koha.

Maailmameistriks tuli Marcell Jacobs (6,41).

Eeljooksus püstitas Nazarov ajaga 6.55 uue Eesti rekordi.

• KERGEJÕUSTIK. Samadel võist­lus­tel saavutas Eesti mit­ mevõistleja Hans-Christian Hau­­senberg seitsmevõistluses uue isikliku rekordiga (6191 p) neljanda koha.

Karel Tilga kogus 5964 punkti ning sai üheksanda koha.

Maailmameistriks tuli kana­ dalane Damian Warner (6489 p), teine oli šveitslane Simon Ehammer (6363 p), kolmas aust­raallane Ashley Moloney (6344 p). (ERR/EE) • EKSTREEMSPORT. Ultra­ sport­ lane Joel Juht lõpetas poole tuhande kilomeetri pikkuse ränkraske polaarmaratoni.

Esimest korda 2019.a tuli tal ettevõtmine vigastuse tõttu ­katkestada.

Saates Ringvaade kommenteeris ta oma võistlust: ,,Me räägime ikka maailma kõige raskemast ultraformaadist, mis toimub miinuskraadides. Ka sellel üritusel oli –25 kraadi ja põhjatuuled. Erinevad võrdlused Yukon Arcticuga ja PõhjaRootsis Lapimaal oleva võistlusega oli see, et sellel korral oli raskem puhtalt seepärast, et ilmastikuolud muutusid nii drastiliselt.“ (ERR/EEE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

ERSO kontserdiga koguti Ukraina toetuseks üle 73 tuhande euro Eesti Riikliku Sümfoonia­ orkestri (ERSO) kontserdil eelmisel nädalal Ukraina toe­ tuseks koguti piletimüügist ja telefoni teel tehtud annetuste kaudu kokku 73 587 eurot.

Annetused lähevad organisatsioonile Come Back Alive, mis rahastab Ukraina vabaduse eest võitlejatele kaitsevarustuse soe­ tamist. Estonia kontserdisaalis paikneva annetuskasti vahen­ dusel koguti 1 345,2 eurot Punasele Ristile.

Kontserdi korralduskulud katsid Liviko ja Jungent.

ERSOt juhatas Kiievis sündinud ukraina dirigent Natalia

Euroopa Liit loob kiirreageerimisjõu Euroopa Liidu välis- ja kaitse­ ministrid kiitsid esmas­ päeval heaks julgeolekustra­ teegia ehk ,,Strateegilise kom­ passi“, mille eesmärk on ­tugevdada liidu sõjalist mõju­ võimu. Muu hulgas luuakse kuni 5000-liikmeline kiir­ reageerimisjõud.

EL-i välispoliitika esindaja Josep Borrelli sõnul hakati Euroopa kaitse-eesmärkide dokumendi kallal tööd tegema 2020. aastal enne koroonapandeemiat, lääne vägede Afganistanist lahkumist ning Ukraina sõda. Dokumendi järgi peaks EL oma kaitse-eesmärgid saavutama 2030. aastaks.

Pärast Venemaa invasiooni Ukrainasse 24. veebruaril on EL muutunud oma sõnavõtte Moskva suunas karmimaks. ,,EL peab suutma kaitsta oma kodanikke ja panustada rahvusvahelisse rahusse ja julgeolekusse,“ seisis liidu pressiteates.

EL on kinnitanud, et ei kavat­se NATO-ga konkureerida, vaid tegutseb oma julgeoleku nimel täienduseks alliansile.

Kiirreageerimisjõud asendavad olemasolevaid EL-i lahin­ gugruppe, mis liidul on 2007. aastast, kuid mida pole kunagi kasutatud.

Borrell rõhutas, et liikmesriikidele jäävad nende enda armeed, kuid riigid peavad hakkama tegema tihedamat koostööd.

(ERR/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

QUEBEC. Provintsi kevadine eelarve sisaldab endas $500 suurust ühekordset makset kõi­ gile täiskasvanud elanikele, kes teenivad aastas $100,000 või vähem, aitamaks toime tulla inflatsiooni mõjudega.

(Lüh. CTVNews) BRITI KOLUMBIA. Vaatlus­ kaamerad näitasid, et armastatud grisly-karu nimega Boo ärkas ühes B.C. suusakuurordis talveunest, ronides välja lume alt – karu jaoks on see tema 20. kevad. Turistidel on olnud võimalus seda karu eemalasuvast vaatluskohast suvekuudel tema mäeküljel asuvas naturaalses elukeskkonnas näha.

(Lüh. CTVNews)

Ponomartšuk, kes on alates 2018. aastast Kiievi kammerorkestri peadirigent. Aastail 2003–2020 oli Ponomartšuk Kesk-Ukrainas asuva Dnipro filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht.

Natalia Ponomartšuk lahkus Ukrainast 1. märtsil ning jõudis Saksamaa kaudu Eestisse 14. märtsi hilisõhtul.

Kontserdil soleeris ukraina nimekaim pianist Aleksei Botvinov, kes alates 2015. a korraldab mainekat klassikalise muusika festivali ,,Odessa Classics“. (PM/EE)

Šveits on külmutanud 5,6 miljardi euro väärtuses Vene varasid Šveits on pärast Venemaa tungimist Ukrainasse külmu­ tanud selle varasid summas 5,75 miljardit Šveitsi franki (5,6 miljardit eurot), ütles ­neljapäeval majandusminis­ teeriumi kõrge ametnik. Šveits ühines 28. veebruaril Euroopa Liidu sanktsioonidega, hoolimata oma traditsioonilisest neutraalsusest. Sest ajast alates on pangad kohustatud teatama majandusministeeriumile üksi­k­ isi­ kutest, ettevõtetest või juriidilistest isikutest, kelle vastu sanktsioonid on suunatud.

Vahendid on külmutatud, kuid neid ei konfiskeerita ja need jäävad asjaomase isiku omandisse, kuna Šveitsis puu­ dub õiguslik alus konfiskeeri­ miseks, lisas Bollinger Šveitsi agentuuri ATS andmeil. (PM/EE)

Koroona levib Eestis jätkuvalt Tartu ülikooli seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemus­ test selgus, et koroonaviiruse levimus Eesti täisealises ela­ nikkonnas on jaanuariga võr­ reldes kolmekordistunud.

Samuti on oluliselt vähenenud inimeste ettevaatlikkus.

Nakkus on laialdaselt levinud kõigis vanuserühmades, kuid teadlaste sõnul on haiguselaine tipp möödas.

Seireuuringu käigus testiti 9.–24. märtsini juhuvalimi alusel 2369 täisealist inimest. Neist 10,5% ehk keskmiselt iga üheksas sai positiivse testitulemuse.

Pooled neist olid koroona äsja läbi põdenud ja teistele nak­ kusohtu enam ei kujutanud, pooled olid veel nakkusohtlikud.

Uuringut juhtinud Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul näitab suur läbipõdenute osakaal, et seekordse nakkuslaine tipp on möödas.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt. (PM/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Märtsikuu koolivaheaeg tõi üle kahe aasta kaasa ka suurenenud reisimise laine. ­ Näiteks Toronto Pearsoni len­ nujaamas oli reede, 11. märts kõige reisijaterohkem päev alates pandeemia algusest.

Siiski ei ole reisimise tase ega reeglid veel tagasi pandee­miaeelses ajas: enne reisimist tuleb hoolikalt tutvuda sihtko­ ha reeglite ja nõuetega, ning samuti Kanadasse naasmisel.

Eelmisel nädalal teatas föderaalvalitsus, et alates 1. aprillist eemaldatakse Kana­ dasse sisenemiseks vajalik eelnev Covidi-testi nõue täielikult vaktsineeritud reisijate jaoks.

Paljusid hoidis reisimisel tagasi just testimise nõue – see võis näiteks kogu perega reisimisel lisada reisikuludele märkimisväärse summa, samuti võima­ liku positiivse tulemuse korral tuua kaasa reisi planeerimata pikenemist ja lisakulusid.

• Opositsiooniparteide esindajate tõstatatud küsimusele, millal ja millistel tingimustel ­ eemaldab föderaalvalitsus vaktsiinimandaadid reisijatele ja föderaaltöötajatele, vastas Ka­ na­ da terviseminister Jean-Yves Duclos hiljuti, et see on komp­ litseeritud – otsus baseerub paljudel asjaoludel, nagu vakt­ ­ sineerimisnäitaja, haiglavõimsused; epidemioloogiline pilt siin ja rahvusvaheliselt jm.

Kuigi suur osa piiranguist on Kanadas nüüdseks eemaldatud, kehtib jätkuvalt vaktsineerimiskohustus lennu- ja rongireisi­ jatele (mitte lähisõidurongides).

• Ontarios on viimase nädala uute viirusjuhtude arvud olnud järgmised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 17. märtsil 2398, reedel 2502, laupäeval 2078, pühapäeval 1680, esmaspäeval 1217, teisi­ päeval 1447, kolmapäeval 2149.

Haiglaravil oli sel päeval 611 patsienti (nädal varem 649), neist intensiivravil 174 (nädal varem 204).

Provintsi viimaste mudelprognooside kohaselt võib ees oodata mõningane tõus hospitaliseerimiste arvus praegusaja ja maikuu vahel, mis jääb eeldatavalt siiski tunduvalt alla ­ jaanuarikuu keskpaiga kõrgpunktile.

Enamuses Ontario kohtades lõppes selle nädala esmaspäe­ vast maski kandmise nõue, välja arvatud tervishoiu- ja hoolde­ kodude sektor, ühistransport jm.

Ekspordid on hoiatanud, et inimesed peavad olema valmis taas maskikohustuse kehtestamiseks, kui viirusnumbrid jõuavad jälle kõrgele tasemele, hakates mõjutama haiglakoormust. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 12

Kauaaegset head sõpra ja ristiema

Virve Jõgi Mälestavad leinas KOIDU KONZE ristipoeg KARL ja ERIK

Lahkus meie armas vend, onu ja vanaonu

Raivo Laaneorg sündinud 16. detsembril 1938 Hiiumaal surnud 11. märtsil 2022 Ajaxis, ON Mälestavad sügavas leinas VIVI, KARL ROBERT ja MERIKE perega INGRID ja THOMAS perega VALDEK ja MARLENE perega ANDREA ja FRED ANN, ESTER, NANCY, JOHN Puhka rahus!

Sügav kaastunne DAVIDILE perega ja WENDYLE perega

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on avatud teisi­ päeviti kell 12-3 ja neljapäeviti kell 11-1.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud!

Pool, Vladimir. Kon­stan­ tin Päts. Vang nr. 12.

Postimees Kirjastus, 2020

Raamatus on krono­ loogilise jutustusena avaldatud KGB ­ar­­hiividest pärinevad haruldased dokumendid – erakirjad, üle­kuulamisproto­ kollid ja fotod –, mis heidavad valgust president Konstantin Pätsi viimastele e­luaastatele ja tema pere käekäigule.

Raamatu koostaja ja autor Vladimir Pool on kunagine Eesti NSV KGB esimehe asetäitja ning majandusvastuluure juht. 2019. a ilmus tema autobiograafia „Minu elu ja teenistus KGBs“. Alates 1988. a juhtis ta Eesti NSV KGB komisjoni, kes tegeles NSV Liidu julgeolekuorganite ohvrite rehabiliteerimisega. See võimaldas talle juurdepääsu olulistele ja ka salajastele dokumentidele, mis heitsid valgust president Pätsu jt Eesti Vabariigi riigi­ tegelaste saatusele pärast 1940. a suve.

Kaasik, Peeter. Metsa­ ven­nad. AS Äripäev, 2020

Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid?

Raamatus „Metsavennad“ annavad uurimisrühma liikmed Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo ja Pearu Kuusk ülevaate 1941. a suvesõja sündmustest ja Teise maailmasõja järgsest metsa­ vendlusest. Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem käsitleb metsavendluse sõjalist tähtsust. ­ Lähemalt vaadeldakse mitme metsavennasalga saatust ning kergitatakse koos harrastus­ ajaloolase Üllar Kurikuga saladuskatet Eesti viimase metsa­ venna August Sabbe tegemis­ telt.

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval 27. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. aprillil kell 4 pl PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 10. aprillil kell 1.30 pl PALMIPUUDEPÜHA JUMALATEENISTUS. Reedel, 15. aprillil kell 10.30 h SUURE REEDE JUMA­ LA­ TEE­N ISTUS ARMULAUAGA EHATARES. Orel ja laul: Heli Tenno.

Reedel, 15. aprillil kell 1.30 pl SUURE REEDE JUMA­ LATEE­NISTUS ARMULAUAGA. Laulab Heli Tenno, klaveril Juha Tikkanen.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 1.30 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­MULAUAGA. Pühapäeval, 3. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 JUMA­ LATEENISTUS EHATA­RES. Pühapäeval, 10. aprillil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­­­ GA. Reedel, 10. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 17. aprillil kell

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­ RON­TO EESTI BAP­T ISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 27. märtsil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMA­L A­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Õnnistatud”. Muusika perekond Lige.

Pühapäeval, 3. aprillil kell 11.00 JUMALATEE­N ISTUS TEBK kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Püha Vaimu annid”.

Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 10. aprillil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA JU­MALA­TEENISTUS ki­­rikus.

Pastor Timo Lige jutlus: ,,Kui kivid kisendavad”. Muusika TEBK Ansambel. Pärast jumalateenistust koguneme ühisele lõunale. Osa­ võtu­ soovist palun teatada hiljemalt 3. aprilliks Monika PiilSmith’ile, tel.: 647-270-1953.

Info võib ka tekstida sellele numb­ rile.

Reedel, 15. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE JUMALATEE­ NISTUS kirikus. Pastor Timo Lige jutlus: „Ta on seal olnud”.

Muusika meesansambel.

Pühapäeval, 17. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS kirikus.

Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesust ei ole seal”. Muusika segakoor.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

S P ORT

Kelly Sildaru kindlustas MK-sarja üldvõidu Freestyle-suusataja Kelly Sildaru kindlustas veel enne finaali pargisõidus MK-sarja üldvõidu. Šveitsis Silvaplanas peetava MK-etapi kvalifikatsioonis suurepäraselt esinenud Sildaru sai neljapäeval esimese laskumise eest kirja 91 ja teise eest 92,5 punkti. Sellega kindlustas ta ka esikoha.

Sildaru teenis pargisõidus MK-üldvõidu tänu sellele, et ükski tema lähimatest kon­ kuren­tidest finaali ei jõudnud.

(PM/EE) 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 20. aprillil kell 11.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.30 JUMALA­T EENIS­T US ARMULAUAGA.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Eluleib 25. märtsil pühitseb ristikogu­ dus Issanda kuulutamise püha ehk paastumaarjapäeva.

Jõuludeni jääb sellest päevast üheksa kuud. Eesti rahvale on sama kuupäev läinud aja­ lukku 1949.a. suurküüdita­ mise kurva päevana, mil ühe ööga tuhanded kodud jäid tühjaks ning lugematud sü­da­ med taga nutma külmale maale kannatama ja surema viidud omakseid.

Seepärast jutustan loo, mille kuulsin Muhu Katariina koguduse eakatelt liikmetelt 1980ndate lõpus. Stalini ajal oli ka Muhumaale saadetud punakomissare, kes talusid kol­ hoosidesse ajasid ja ateistlikku propagandat tegid. Nemad koos­ tasid ka küüditatavate salajasi nimekirju. Ühel ööl murdsid kaks punategelast Muhu kirikusse, jõid ära armulauaveini ning roojasid armulauariistadele. Pärast seda häbitööd kihutasid nad mootorrattal Kuressaare suunas minema. Hommikul leiti väinatammi kõrvalt mõlkis mootorratas ning nende meeste laibad.

Kui miilits asus seda liiklusõnnetust uurima ja kohalikke elanikke üle kuulama, tuli välja, et suuremat meelehärmi kui kahe kommunisti hukkumine, valmistas võimudele asjaolu, et laipade juurest ei leitud üliolulist dokumenti, mis neil oleks pidanud kaasas olema. Nii sai kohalik rahvas aimu, et midagi kahtlast on karta ning mõnedki pered pääsesid seepärast enne

küüditamisööd pakku.

Muhu memmed, kes mulle selle loo jutustasid, olid kalju­ kindlalt veendunud, et Jumal karistas neid, kes püha sakramenti teotasid ning päästis seeläbi hulga süütuid elusid.

Iga kord, kui Muhus kogudusele armulauda pühitsesin ja jagasin, meenutasin Pühakirja sõna: See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks. Jh 6:50 Meie rahva ajaloos on olnud aegu, mil usku on püütud hävi­ tada või halvustada. Ometi ammutas Teisest ilmasõjast läbi tulnud põlvkond nii kodumaal kui võõrsil oma lootuse just ristiususu eluleivast. Järgmised ­ põlved on aga hakanud usu­ vabadust nii enesestmõistetavaks pidama, et ei pea usku Kristusesse enam eluliselt esmatähtsaks. Heade aegade üha laiemate valikuvabaduste keskel on paljudele usk igapäevaselt toitva eluleiva asemel muutunud üksnes sümbolväärtusega suu­ pisteks – nagu verivorst, mida

heal juhul kord aastas jõululaualt kalkuni või praetüki ­kõrvale jupike tõstetakse.

Praegusel äreval ajal, mil kogu maailma rahupõlve ohustab Venemaa ebainimlik sõda Ukraina rahva vastu, vajame eriliselt vaimutoitu, mida vaid ­ tõeline usk suudab anda.

Vajame nende elutarkade Muhu memmede siirast usku Jumalasse, kes ei jäta karistamata neid, kes jõhkralt rüvetavad kõike püha ning toidab oma lapsi õndsa usuga igavese tõe, armastuse ja elu võidusse vale, vihkamise ja surma üle.

Halastaja Jumal, armas taevane Isa, me täname Sind, et Sa oled andnud oma Poja Jeesuse Kristuse meile Elu­ leivaks, kes taevast on alla tulnud ja kingib maailmale ­ elu. Anna meile alati seda ­leiba, et Ta elaks meis ja meie Temas, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valit­ seb igavesest ajast igavesti.

Aamen.

Sanktsioonid mõjutavad Moskva Šeremetjevo lennujaama tööd

tatakse töökoht ja ravikindlustus.

Märtsi alguses peatas Šere­ metjevo kõik investeerimisprojektid, sulges ühe kolmest lennu­rajast, samuti ühe kolmest Moskva Šeremetjevo rahvus­ sel ajal töötanud terminalist vaheline lennujaam ja selle (veel kaks suleti ajutiselt juba tütarettevõtted saatsid Vene­ varem). maa-vastastest sanktsioonidest Šeremetjevo suurim kasutaja põhjustatud lennureiside vä­ ­ on Aeroflot. Enne sanktsioone henemise pärast 20 protsenti lendas ettevõte Ukraina olukorra oma töötajatest sundpuhku­ ja COVID-19 põhjustatud lensele. nunduskriisi tõttu peamiselt Tööseisaku ajal makstakse välismaistesse sihtkohtadesse. töötajale 2/3 palgast, neile säili- (PM/EE)

Suri Madeleine Albright 23. märtsil suri USA esimene naisvälisminister Madeleine Albright.

Albright (84) oli USA välispoliitika nägu külma sõja ning 11. septembri terrorirünnakute vahel. Albright oli president Bill Clintoni administratsiooni liige, olles kõigepealt USA suursaadik ÜRO-s. Clintoni teisel ametiajal sai Albrightist ­ välisminister.

Albright toetas NATO laienemist, nõudis alliansi sekkumist Balkanil genotsiidi ja etnilise puhastuse peatamiseks, püüdis vähendada tuumarelvade levikut ning toetas inimõigusi ja demok­raatiat kogu maailmas.

(ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Foto: Wikipedia

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022

Nr. 12

Tellige EESTI ELU!

Oleme Eesti Elu veergudel vahendanud pilte ja uudiseid erinevatest meeleavaldustest, mis nõuavad Venemaalt sõja lõpetamist Ukrainas. Juba 4. märtsi lehes avaldasime pildi paar päeva pärast sõja algust väikesel Kihnu saarel toimunud protestimeeleavaldusest, millel osales umbes kümnendik saare elanikkonnast. Teiste sõjavastaste plakatite hulgas olid ka kihnukeelsed sõnumid. Möödunud esmaspäeval, 14. märtsil märgiti Eestis emakeelepäeva. See päev on saanud nii oluliseks, et üle Eesti heisatakse ka riigilipud. Sel päeval pööratakse Eesti keelele ja selle rikkusele erilist tähelepanu.

Siinkohal, mil sõja algusest Ukrainas möödus 24. märtsil täpselt kuu aega, ongi sobiv ühendada Ukraina-teema ja kihnu keel. Nimelt saab plakatitelt lugeda selges kihnu keeles järgmisi jätkuvalt aktuaalseid sõnumeid: ,,Ukraina mual ond jõrmsad aad. Tehkend kõik mis suab et sõda läbi suaks“ ja ,,Põlõmtõ taris tapõlda karupidi kjõsku egä kraagõlda“.

Foto: Inger Lilles-Nestor

S P ORT

Arlet Levandi võitis noorte olümpiafestivalil kulla

Sündmuste kalender • Laup., 26. märtsil kl 1 pl MALETURNIIR (Toronto Eesti Baptistikirikus, 883 Broadview Ave) Toronto Eesti Maleklubi korraldusel. Reg. 20. märtsiks: jaakjarve@aol.com • Teisip., 29. märtsil kl 7 õ algab 6-nädalane T.E.S. Täien­ duskooli online kursus “Introduc­ tion to Estonian” 2. poolaasta.

• Neljap., 31. märtsil kl 4-6 õ (UTC/GMT+3) JAAN VALSINE­ RI LOENG “EESTILT MAA­ ILMA­ LE JA MAAILMALT EES­ TI­­LE: KUIDAS ANALÜÜSIDA EESTI KULTUURI AJALOOLIST PO­­TENTSIAALI?” (www.uttv.ee) • Kolmap., 6. apr. kl 4-6 õ (UTC/GMT+3) JAAN VALSI­ NERI LOENG “HING KAOB ÄRA JA TULEB UUESTI TAGASI: HINGETEADUSED LÄÄNE JA IDA VAHEL”. (www.

uttv.ee) • Pühap., 10. apr. kl 12.30– 3.30 pl LIHAVÕTTEPÜHADEBRUNCH Läti Majas, reserveerimine 4. aprillini.

• Esmasp., 11. apr. kl 7-9 õ EKK ja The Cotton Factory esitlevad: ARTISTS TALK: KÄRT OJAVEE ja JOHANNA ULFSAK. Artscape Daniels Launchpad, 130 Queens Quay E, 4. korrus.

• Teisip., 12. apr. kl 8 õ Helicon klubis KRISTJAN RANDALU KONTSERT “ABSENCE”, küla­ line Mike Murley. EMW-VEMU korraldusel.

• Kolmap., 13. apr. kl 4-6 õ JAAN VALSINERI LOENG “KUS ME OLEME? ÜLI-kool VÕI üliKOOL... VÕI ÜLDSE MITTE KOOL? (www.uttv.ee) • Neljapäeviti kuni 21. aprillini kl 6-9 õ “SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORKSHOP” koos ERIK LAARIGA. • T.E.S. Täienduskooli VIRTU­

16-aastane Eesti iluuisutaja Arlet Levandi võitis Vuokattis toimuval noorte olümpiafesti­ valil poiste üksiksõidus kuld­ medali. Levandi kogus vaba­ kava eest 138,99 ning kahe kava kokkuvõttes 209,54 punkti.

Arletit treenib tema ema, endine maailma tippu kuulunudd iluuisutaja Anna Levandi.

Eesti noortekoondisele on see läbi aegade kaheksas medal ning teine kuldmedal, seejuures on mõlemad kullad tulnud iluuisutamises, 2009. a oli võidukas Viktor Romanenkov.

Mihhail Selevko teenis 2019. a iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. a laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. a pronksmedali, murdmaasuu­ satajad Katrin Šmigun 1995. a hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali. (D/EE) AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA nel­ japäevaõhtuti aprilli lõpuni.

Registreerimine avatud: eestikool. ca.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALL.

For more information and registration information, go to www.estoniancentre.ca/news-events