4
EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022
Ehatare uudiseid
NOORTE NURK
Märtsikuu varjud T.E.S. Täienduskool
Eestlaste puhke- ja põetuskodu elanikel on kahe pandeemia-aasta jooksul olnud tegevuses palju piiranguid – nagu kõikides teistes samalaadsetes hooldusasutustes. Õnneks pole Ehatares tänu ametkonna ja töötajate jõupingutustele elanike hulgas suuremaid koroonapuhanguid olnud. Kõik on aga õnnelikud, et piirangud on leevenenud ja saab jälle rohkem kokku tulla ning ühistegevustest osa võtta. Nii käis 8. märtsil Ehatare perele esinemas ja laulurõõmu pakkumas Enno Õunapuu. Püha Patricku päeva tähistati samuti meeleolukalt – kõikjal olid rohelised värvid, ela nike riietust täiendasid rohelised aksessuaarid ning isegi joogid klaasides olid sedakorda iirilikult rohelised.
Hea, et sel aastal ei lükatud Ontarios riigikoolide märtsi koolivaheaega edasi, nagu seda tehti 2021. aastal pan deemia tõttu. Ka Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli pere sai vaba nädala, et hinge tõmmata, kosuda ja nautida tegevusi eemal arvutist. Vahe puhkus saigi aga nädalaga läbi ja taas on noored eesti keele huvilised distantsõppel tagasi helendava ekraani ees. 22. märtsi teisipäevaõhtul kostus virtuaalklassides rohkem rääkimist- ikka eesti keeles. Eve Järve klassi lapsed jutus tasid õhinaga oma koolivaheaja päevadest. Hillevi oli looduses ja suusatas. Rohkem meeldis talle mäesuusatamine kui murdmaasuusatamine. Petra tegi mäesuusatamist ja oli Montrea lis. Eva luges raamatuid, mängis kodus oma õega mänge. Ta käis sõbra juures ja külastas ka Ontario Science Centre keskust. Erika Kessa klassi noored vestlesid ka oma puhkenädalast. Tuuli sõitis maale, puhkas hotellis, kus sai palju ujuda. Nii vahva oli ka õpetaja Erika muljeid kuulata. Ta käis tihti kuumas saunas, ujus ja jalutas mitmeid kilomeetreid metsarajal iga päev. Tal käis külas poja tütar Marianne koos lastega, kes tahtsid kangesti mängida eesti kooli koos vanavanaemaga. Heli Vanaselja õpilased rää kisid reisimisest ja õppisid uusi eestikeelseid sõnu. Mida näed lennujaamas ja lennuväljal? Mida on vaja mahutada reisikohvrisse? Mida võtta ja mida jätta?! Ka Emma Soolepa klassis oli palju jutustamist koolivaheaja
Eestlaste säästva tarbimise tase on Euroopa keskmisest madalam
Erinevate suurustega ruume saadaval Ehatare puhkekodus – lühiajaliseks puhkuseks või elamaasumiseks. 40 Old Kingston Road, Scarborough, ON M1E 3J5 Kontakt: Sirje Järvel 416-284-0828 – SJarvel@ehatare.ca TÖÖPAKKUMISED – soovitatav eesti keele oskus, aga ei ole kohustuslik. Palun andke teade edasi, kui teate kedagi, kes otsib sellekohast tööd: Registered Nurse (RN), Registered Practical Nurse (RPN), Personal Support Worker (PSW), Cook, Housekeeper & Environmental Services Manager Kontakt: 416-284-0828 – info@ehatare.ca
Nr. 12
Intrumi iga-aastase uuringu kohaselt teevad 52 protsenti Euroopa tarbijatest sisseoste säästvalt ja ostaksid vaid keskkonnasõbralikult ettevõt telt; Eestis on see näitaja 35, Leedus 45 ja Lätis 34 prot senti. Eestlastest tunnistas 45%, et nende huvi jätkusuutlikkuse vastu on motiveerinud neid kulutusi piirama, eelmisel aastal arvas nii 57% vastanutest. Languse üheks peamiseks põhjuseks on Intrumi hinnangul kasvav inflatsioon, mis sunnib inimesi tegema soodsamaid, kuid vähem jätkusuutlikke valikuid. Kuna keskkonnasõbralikud tooted on sageli kallimad, siis 64% eestlastest ei saa endale lubada nii säästvat elu, kui tahaksid, võrreldes 58% eurooplaste seas keskmiselt. ,,Sotsiaalmeedial on jätkuvalt oluline roll säästva tarbimise
tegevustest. Jaak, Linden, Leila, Sara ja Andrea jutustasid oma koolivaheaja lugusid. Tunni lõpus aga puudutas õpetaja Eesti ajaloo ühte ränka ajaperioodi – märtsiküüditamist, mis kujunes ka järgneva ajalootunni teemaks. 25. märts 1949 – seda päeva (ka teisi järgnevaid) on raske sõnadesse panna. Kaksküm mend tuhat eestlast pidid oma kodud maha jätma ja nõuko gude võimu sunnil Siberisse sõitma. Sõna ,,küüditamine“ sai hoopis teise tähenduse. Algselt 17. sajandil rootsi keelest tulnud sõna ,,küüt“ tähendas reisijateveo ja postiteenuse korraldust. Üks küüt võrdus ühe sõidutamise, veoga. Õpetaja Tiina Jenkins näitas tunnis õpilastele eesti filmide treilereid, mis kajastasid aja järgu traagilisust. Filmid ,,Vehkleja“ ja ,,Seltsimees laps“ kujutasid tolleaegse elu karmust, kui sunniviisiliselt etteteatamata viidi minema pereliikmeid ja terveid perekondi. Mõned õpilased olid neid filme kunagi Toronto Eesti Majas kooliõhtul näinud. Joonisfilmis, mis algas eesti luuletaja Juhan Liivi sõnadega ,,veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole“ oli kujutatud maja, mille elanikke tabas julm saatus – sunniviisi line äraviimine külmale maale. Öised autotulede kiired, auto mürinad, piilumine kardinate vahelt – need hetked saatsid tuhandeid peresid. Viimaseks näiteks kuulasid õpilased vastupanuliikumisest ja metsavendadest jutustavat laulu, mis keelati hiljem nõukogude võimu poolt ära. Koolinoor Jaak teadis seda laulu skautide laagrist. 25. märtsil vilgutab Eestis kaugustesse tuhandete küünalde meri. Küünalt süüdates EDA OJA
päevakajalisuses. Kuigi 27% eestlastest ütleb, et sotsiaalmeedia tekitab survet rohkem tarbida, tunnistab samas 28%, et see infokanal on suurendanud ka nende teadlikkust jätkusuutlike toodete ostmisest. See on eriti tugev trend Z-generatsiooni tarbijate seas, kus 52% osutab sotsiaalmeediale kui jätkusuutliku tarbimise allikale,“ ütles Intrum Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika. Valdav enamus ehk 72% Eestis vastanutest märgib, et parandab ja taaskasutab üha enam vanu esemeid, mitte ei osta uusi asju ning 69% tunnis tab, et tarbib järjest rohkem keskkonnamõju vähendamiseks uue toidu ostmise asemel eelmisest päevast üle jäänud toitu. Euroopa tarbijamaksete aruanne 2021 põhineb välis küsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. 2021. a uuringus osales kokku 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi 21. 07.- 26. 08.2021. (PM/EE)
