Nr. 12
EESTI ELU reedel, 25. märtsil 2022 — Friday, March 25, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Värvipimedus Kahjuks on sel teemal varem gi kirjutatud. Kuid Toronto Stari ajakirjaniku Matt Elliotti hiljutine kirjutis vaid kinnitas seda, mida päevi kupidaja on ise märganud. Pandeemia ajal on autojuhid, kas stressi või muu tõttu kujunenud sellisteks, kes enese ümber toimuvat ei märka. Uuringud kinnitavad seda, et äng ja vaimsed pinged – ning kellel meist neid ei ole, eriti teravalt nüüdses keerulises maailmas – vähendavad tähelepanu võimet. Autot juhtides aga on just valvsus tähtis. Kaks head noort inimest võiksid pajatada, kuidas nende isa roolis olles värvikalt kirus kunagi teisi sohvreid. No kas see pole piisavalt roheline foor? Mida ootate? Heledamat tooni või tumedamat? Või: ja-jah, punast tunnistavad ainult kommunistid. Kuna juba kaua on eiratud liiklusseadusi, lisades kollasel kiirust, vurades peatamishoiatuse valgusest kärmelt läbi. Kõike selleks, et hoida 30 sekundit kokku. Elliott on noor isa, kolmekuine laps on vankris, liiguvad palju jala. Eriti nüüd, kui ilmad on paremad. Ning ta kirjutas, et enam ei julge ristmikule astuda,
kuna sohvrid, eriti just paremale poole suunda muutes, ei jälgi, mida jalakäijad teevad. Tihti ka telefonil – mitte Bluetoothil, aga käes hoitaval. Politseid, teadagi, pole viimase kahe aasta jooksul kusagil näha. No kas peab eluga alati riskima?
all. Foorituled andsid loa teele astuda, vaist ütles veel mitte. Ja seekord oli furgoon järelkäruga, täis ehitusmaterjali, mis oleks jalakäija omletiks teinud. Neid juhtumeid on olnud varemgi. Kuhu teil nii kiire – jalakäijal ju eesõigus, ning puudub teraskilp.
Aga asi läheb täitsa käest ära. Siinsete ridade kirjutaja – kel pole juba enam kui veerand sajandit olnud tarvis eelkooliku lapsekäru tõmmata, kinnitab, et mõistlik on alati kindlaks teha, kas peaks betoonilt asfaldile astuma. Viimase kuu jooksul on kahel korral olnud tunne, et vanajumal kaitseb. Päevas ikka kord tuleb saada värsket õhku, pööningut tuulutada, verering voolu eest hoolitseda.
Teine urisemine, jah selline, mitte nurisemine, on seotud suuna muutmise signaalide näitamiseks. No kas kõnniteel seisev peab ette aimama auto juhtide kavatsusi? See on kõige hullem just poodide, ostukes kuste juures. Kui 90-kraadist suunamuutust ette võetakse, peaks hoiatama kavatsustest. See on seadus, milleks muidu on rooli küljes selline vahend? Neil küll roheline ees – aga vaadake ometi, et ei oleks kedagi jalgsi tänavat ületamas.
Meie kandis on kolm ohtlikku ristmikku. Ühe juures seisin, juba – poliitiliselt korrektne see pole, aga valge mehike helkis fooril. Eks on ainus silma paistev värv pedestriaanile. Autojuhile peaks aga punane, ükstapuha mis toonis, olema selge – kuna asetus on kolmest värvist ka kõige kõrgemal. Ei siin värvipimeduse argument ei pea paika. Sai oodatud, ja juba kui oleks olnud viis sekundit suurel teel, vuras üks noor naisterahvas autoga keelufoorist läbi, täie kiirusega. Ning muidugi oli ta telefonil. Teisel juhtumil oli nii, et liiklustuled on pisikese kallaku
Markus Hess kui ‘süüdlane’: Vene süsteem peab ohtlikuks ühishuvides tegutsemist ja mälu Maarja Pärl Lõhmus Markus Hessi auväärne koht kanadalaste süüinimeste mustas listis viib mõtted aega, kus mustad nimekirjad oli sovetisüsteemi üks tööviis.* Kanada 313 inimese musta nimekirja silmitsedes näeme, et struktuursed suured vaenlased on kõigepealt osa Kanada rahvasaadikuid ja valitsust. Nimestikku kurvastab Karina Gouldi nimi, sest seda perelaste – sotsiaalse arengu ministrit tasuks Venemaa pigem iseendale appi paluda. Nimekirjas on Ukraina Kanada Kongressi ning seda juhtiva rahvuskomitee liikmed, sh särav tegus välisukrainlanna Alexandra Chyczij, hoides ukrainakanadalaste kongressi presidendi rolli. Ent eriti pahad on NSVL repressioonide ajaloolise mälu hoidjad. Viiel kanadalasel lasub ‘süü’ mälumälestusmärgi püstitami ses, kahel mälestusmärgi püstitamisele ‘korduvalt’ kaasa aitamises. Markus Hess, Khristina Dang, Ludwik Klimkowski, Robert Tmegl, Alide Forst manis (involved with the Memorial to the Victims of Communism). Ian Ihnatowycz, Howard Sokolowski (repeat donor to the
Memorial to the Victims of Communism). Selgitan, et sovetisüsteemis on sõna ‘korduvalt’ süüd raskendav asjaolu; ‘süsteemi’ üks töö oli uue kommunistliku inimese (ümber)kasvatamine; ‘korduv’ tähendas süsteemis töö häiret, tõotas mingi süsteemi mutri ‘vastutusele võtmist’, karistamist. Markus Hessi puhul on ka huvitav, et ta suurepärast Musta Lindi Päeva (Black Ribbon Day) aktivismi pole toodud süüd ‘raskendava’ asjaoluna. Näeme, et miskid mälu-teod võivad ajas ‘ununeda’, võivad saada andekski, aga nüüd on käsil hullem – vägivalla ohvrite memoriaal, mis pikkadeks sajanditeks jääb inimkonna mälu värskendama kui üleilmne hoiatus. Keelatud inimesed Keelatud inimesed on olnud sovetisüsteemi argipraktika. Eksisteerisid inimeste kohta nn mustad listid, kus on olnud rida kirjanikke, heliloojaid, muusikuid, kunstnikke. Suurele osale neist kehtis sisepagulus. Välisilm, avalikkus oli nende ideedele, suhetele, töödele täielikult või osaliselt suletud. Sa ei tohi ise näha reaalseid fakte, omada reaalset infot ja analüüse; teha analüüse.
Et pandeemia ajal on oht likum, kinnitab statistika. Esimesel koroona-aastal langes markantselt liiklusõnnetustes – jalakäijad, jalg- ja mootorrattu rid, ka sohvrid – surma saanute arv. Aga mullu peaaegu kahe kordistus see number. Nende hulgas 25 jalameest. Elliotti järgi ähvardab tänavu arv veelgi enam tõusta. Eriti just nendes linnajagudes, kus tänavad ja kõnniteed on kitsad. Ei kõnnitee kaitse – autojuhid on kaotanud auto juhtivuse, selgelt tähelepanu mujale suunates, mitte ilma tõttu ja on
Uue inimese kasvatamisel käib loovate ja mõtlevate inimeste sümboolne hävitamine – ettehävitamine, avalikkuse eest sulgemine. Mälu sovetisüsteemis ‘Keelatud inimesed’ on olnud sovetisüsteemi argipraktika. Seda süsteemi pidasid üleval partei ja tsensuur. Sovetis eksisteeris sisepagulus, välisilma sulgemine idee dele, inimestele. Humanism ja mälu jäädvus tamine olid lubatud vaid süsteemi huvides valikuliselt. Soveti poliitika on lähtunud loosungist ‘kaadrid otsustavad kõik’, mis sorteerib inimesed ‘õigeteks’ ja ‘valedeks’. Soveti mustadel nimekirjadel on oma kujunemislugu, traditsioon ja tähendus. See kõik on salastatud, spetsiaalne märge dokumentidel. Palju ühist on sovetiaja keelatud inimeste, salastatud raamatute, salajaste eri-raamatukogude, Ameerika Hääle väljaga, mida ühtekokku iseloo mustab küll avalikkuse eest keelamine, aga samas ‘orga nites’ ja ‘süsteemis’ nendega agar tutvumine, tundmaõppimine, kadestamine ja vihkamine. Näiteks, seesama Ameerika Hääl püsis kgb-huviorbiidis sel määral, et igapäevaselt käis agar kõigi tekstide eetrist maha kirjutamine viies eksemplaris, jälgimisametid töötasid pidevalt suure intensiivsusega just blacklisti nähtuste ja inimeste tundma õppimisel, olid tegelikult ise
trotuaarile eksinud surmavate tagajärgedega. Ning karistus on leebe, isegi kui on võetud inimelu. Kuna sohvreid reguleerivad seadused on sellised. Ainult kui sihilikult, nagu on kurvalt viimastel aastatel juhtunud, sõidetakse inimesi maha, saab politsei esitada palju kõrgemaid karistusi, selliseid, mis kauaks trellide taha viivad. Päevikupidaja elab linnajaos, kus ei ole kõnniteid. Ka maja on teekõveral. Ei julge isegi ületada, et saaks, nagu mõistus nõuab, kõndida nii, et oleks vastutuleva liikluse näha. See, muide, on ka seadus, mitte ainult mõistus. Kurvil on suur silt, 30 kilomeetrit tunnis. Ent tihti tuleb keegi selliselt kihutades, nagu arvaks, et Ott Tänak on roolis, et tuleb sammu kiirustada. Sai hiljuti nähtud, kuidas üks vanur, kel toeks nelja rattaga raam, jäi peaaegu auto alla. Siis need, kes tuututavad ilma asjata. Jällegi stressi näitaja. Elu on paradoksaalselt nii kiire kui ka aeglane. Seda viimast nõuab ettevaatus, pandee miareeglid. Muidugi on need mured tühised, võrreldes sellega, et süütud ei saa õuegi, peavad pommide eest varjuma – ja ka siis ei ole ellujäämiseks garan tiid. Lõpetaks sellega, et teisi päevases Staris oli täielikult
blacklist-inimeste ja kanalite pidevas mõjuväljas. Samas püüti varjata poliitilist kultuurivahetust oma (TASSi) vastuinfo ja vastupoliitikaga. Näiteks Ameerika Hääle persoone kaeti kohalikus raa dioeetris kommentaaridega (raadiosaates ,,Maailm täna“, mille signatuuri sünge morse ja hääl kui ‘kutsung’ toimis paljudele kui meeldetuletus, et Ameerika Hääle lainepikkus üles otsida). See pingeväli ja võitlustan der, kus maailma nähtusi kas nimetati ümber, sildistati või anti kaasa kinnisepiteet (näiteks ‘roiskuv kapitalism’ jm), muutus aastakümnetega võimsaks kultuurinähtuseks, mil oligi kaks ambivalentset poolt üks ühel ja teine teispool piiri, mis aga vastastikku ka dialoogis; sellisena tervik. Kumbki teisele kui elliptiline osa. Sõna ‘eesti’, ‘eestlane’ olid keelatud sõnad; lubatud oli ‘eestimaalane’, mis hõlmas ‘kõiki’ jne. Ajalugu oli eriti keelatud valdkond. Ajaloomälu Vabadussõda – keelatud. Hümn – keelatud. (Ükskord laulupeol puhkpilli orkestrite esinemisele mineku olukorras üks bassmängija törtsutas hümni kolm algusnooti, mispeale mingid mehed momentselt kui refleksiga tormasid, laulupeolapsi maha joostes, süüdlast karistama). Sovetisüsteemi loogika See, mida mainin, toimis soveti suletud süsteemis.
maitsevaba, isegi inetu karika tuur juhtkirja kõrval. Oleme kaua kaalunud Stari tellimise tühistamist, kuna paljude arva mustega ei nõustu. Uudiseid tuuakse küll, aga just arvamuslood on loodetavasti iga ajalehe selgrooks. Kuna on ju muu meedia olemas, mis uudiseid kajastab, lähenemine neile, nende analüüs on see, mis lugejat tõmbab. Nimetatud joonis tusel seisavad kaks kindralit ja Putin suure maakaardi ees. Millel hoonetele on suurelt kirjutatud kas kool, haigla, s ünnitusmaja. Selge vihje Mariuopoli teatrile, mille parklates oli suurte tähtedega kirjutatud deti. Vene keeles lapsed. Ikka pommitati. Varjendist pääses 130 inimest, 1 300 aga olevat varemete all. Milline häbematus vene sõjaväe poolt. Karikatuuri all oli tekst, küll on hea, et teatavad, kuhu pomme suunata. Uskumatult maitsetu. Siin, suht-rahulikku elu elades oled oma ukse taga enamuse päevast, nagu palutakse olla, kindlas ja turvalises kohas. Kuid enam ja enam tervise ja toidu ostmise huvides väljuda on kardetav tegu. Ja Elliottki ei osanud muud lahendust pakkuda kui seda, et kirjutades juhib tähelepanu autojuhtidele, kes ehk oma kombeid muudavad. Seda lootust jagame, selleks need read. TÕNU NAELAPEA
Uus must nimekiri – blacklist – suletud süsteemi poolt ei suuda kahjustada küll mitte kedagi sel viisil nagu must nimekiri toimis suletud soveti süsteemis endas. See peamine märgatav vahe on tsivilisatsioonierinevus. Sovetiajal valitses jätkuv vastuolu olukorra ametliku nimetuse ja suhtega ning tegeliku sisehoiaku ja suhtega. Miks? See on eraldi teema, mis väärib edaspidi arutamist. Blacklist töötab kui väärt mäluvärskendus. ••• Viide * https://www.eesti.ca/?op=allComments&article=59081 (Mustast nimekirjast ja teise eestlasena seal ära toodud Marcus Kolgast on pikemalt juttu Eesti Elu eelmise numbri (EE#11, 18.03.2022) ingliskeel ses osas lk 11) KANADA UUDISED
OTTAWA. Kanada pealinnas toimuv kuulus Tulbifestival tähistab tänavu oma 70. aasta päeva. Viimased kaks aastat on see sündmus toimunud virtuaalselt, kuid tänavu on plaanis isikliku osalemisvõimalusega üritused, kaasa arvatud õhtused filmivaatamised pargis. Võima likud on ka virtuaalprogrammid. Festival kestab 13.-23. maini. (Lüh. CTVNews)
