Nr. 13
märkmik
EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021
Riina Kindlam
,,Küll on tore, et need pajutibud nii kõrgel on, siis keegi ei saa neid võtta,“ ütles Mari, kui olime jõudunud männikuni Ehitajate tee ääres, seal kus lõpeb Mustamäe ja algab liivane Nõmme nõlv. Olin neid näinud juba kaugelt, kui autoroolis sealt mööda sõitsin. Mummukesed paistsid tumedate mändide foonil eriliselt silma. Nende all seistes mõjusid vihmapiiskadest sädelevad tibukesed nagu lai, kevadine lumi.
Tihe tibusadu Olin ise ka hakanud muret tundma, et kui linnas ini me sed murravad kojuvõtmiseks igalt poolt urbadega pajuoksi, see pole niisama, vaid jätab oma jälje. Vaesed pajud – keegi neid eriti suvel võpsikus ei märka ega eristagi, aga kevadel kõik muudkui näpi vad ja murravad! Muidugi on see samas arusaadav ja kõik ei saa linnast välja sõita urbi otsima, aga kurb on, kui mõned puud saavad liialt kannatada. Sarnaselt ei olnud kunagi kindel, kas mu äiapapa viitsis Saaremaal väga kaugele minna kaseviha jaoks oksi tooma või vintsutas ikka ühtesid ja samu puid. Meie prantslasest prantsuse keele õpetaja Nicholas rääkis, et käis oma lätlasest abikaasaga palmipuudepühal Paljassaare poolsaarel. Vaja oli leida pa juoksi, millega abikaasa saaks teda utsitada, sealjuures kindlat poème’i lausudes: ,,Ümar nagu pajutibu, terve nagu mustrõigas! Haigused välja! Tervis sisse!“ Niimoodi pidid tegema Lätis kõik. Ja ta teadvat, et kohati Soomes ka. Me vaatasime talle sõnatult vastu, kuni keegi lau sus, et vaasi toome küll, aga
11
poème’i pole. Eestis on tegeli kult ka urvitades lausutud: ,,Tõbi välja, tervis sisse!“ küll ja veel, Setomaal küllap täna senigi. Tegelikult on meilgi palmi puudepüha rahvanimetuseks ur bepüha, sest palmiokste asemel tuli kasutada olemasolevaid oksi. „Pajuokstes, mis kannavad valgeid urbi (tudusid, tibusid) tuleb looduse kevadine ärka mine kõige esimesena nähta vale. Maa võib olla kohati veel hanges, kui pajuurvad hakkavad juba paisuma ning õitsele löö ma. Neis varastes urbades on rahva usu järgi otse erakordset elujõudu, mida õige mitmel vii sil püütakse oma huvides kasu toovalt rakendada,“ kirjutab Postimees 28. märtsil 1942. Kui mõnel pool õnnistati või pühitseti urbadega pajuoksi ka toliku kirikus ja jagati rahvale välja, nt Setomaal, omistati neile suuremat maagilist mõju. Nendega aeti karja esimesel päeval metsa ning löödi looma kolm korda. „Kus pajuoksi ei lastud kirikus pühitseda, seal käidi neid palmipuudepüha va rahommikul või eelmisel õhtul metsast toomas.“ Ja siis urvitati ergaks ja virgaks tegemise nimel. Lõpp kevadväsimusele! Rõõmsaid ülestõusmispühi!
Mõned jaaguarid elavad kuude kaupa puu otsas Jaaguarid võivad joosta maad mööda ja ronida puu otsas ning mõlemal pool edukalt saakloomi kinni nabida. Nüüd on selgunud, et mõned Amasoonia jaaguarid elavad igal aastal kolm-neli kuud ainult puu otsas. Selleks on loomadel ka selge põhjus: Brasiilia loodeosas, Peruu, Colombia ja Venezuela piiri lähistel on Amazonase ja selle lisajõe Japura vahel igal aastal suur üleujutus. Jaaguar kaslasena ei pea veest eriti lugu. Emiliano Ramalho Tefe linnas asuvast Mamiraua Kest liku Arengu Instituudist, kes te gutseb ka Ameerika Ühendrii kides Gainsville’is asuvas Florida Ülikoolis, otsustas puu otsas elavate jaaguaride elu lähemalt uurida. Teadlased seadsid üles rajakaamerad ja panid mõnele loomale GPSsaatjaga rihma kaela. Neil õnnestus selgitada, et jaaguarid ei lahku piirkonnast ka ajal, mil veetase on tõusnud kümmekond meetrit. Selles piirkonnas elavad jaaguarid on tuntud väikese kasvu poolest, nad kaaluvad ainult umbes 50 kilogrammi, poole vähem kui lõuna pool elavad liigikaaslased. Ka on teada, et selle paiga jaaguarid püüavad muudelgi ae gadel meelsasti veeloomi nagu kaimaneid ning puu otsas elut sevaid möiraahve ja laisikuid. Muidu eelistavad jaaguarid ikka rohkem maapinnal liikuvat saa ki. (ERR/Novaator/EE) LÜ H I DALT K ANADAST
Pisi-pasha ehk 110 grammine pashapallike nagu tibu Bekkeri pagariäris maksab €3.20. Tellida saab ka suurt, 800-grammist 18 euro eest. ,,Pajumäe talu mahekohupiimast valmistatud lihavõttepasha on õrnalt kuumutatud ja sisaldab röstitud mandlilaaste, kuivatatud jõhvikaid, aprikoose, musti ploome ja apelsinisukaadi. Nisujahuvaba.“ Ettevaatust, allergeenid: mahekohupiim, ricotta kohupiim, vahukoor, või, mahe munakollane, mandlilaastud, sarapuupähklid, pistaatsiapähkli puru. Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn
KANADA. Riigi statistikaameti andmetel kahanes turismisektor 2020.a. ligi poole võrra; turis mialased töökohad langesid 28,7%, enamus neist teises kvartalis. Turismisektori siseselt nägid toidu- ja joogi- ning majutusteenused suurimat töö kohtade kaotust. (Lüh. CP24) • TORONTO. Rootsi suurkauplus IKEA, mis on populaarne palju des maailma riikides, kaasa arvatud Kanadas, avab 2022.a. oma esimese poe Toronto süda linnas (Yonge / Gerrard). (Lüh. CityNews)
NOORTE NURK Kui soovid heaks kirjanikuks saada Kui unistad heaks kirjanikuks saamisest, pead teadma palju sõnu, juhatab sisse eesti keele tunni kauaaegne Toronto eesti täienduskooli õpetaja Erika Kessa. Eila, Tuuli, Silje, Mikk, Stephane leiavad sõnu, mis väl jendavad omadusi. Kooliõpila sed teavad, et omadussõna vas tab küsimusele missugune?, milline?. Õpetaja rõhutab, et kui tahad heaks kirjanikuks saada, pead teadma palju omadussõnu. Siis on huvitav lugeda ja ette kujutada kirjeldatavat asja või sündmuste jada. Algkooli viimase klassi noo red (12-13 a.) moodustavad ko hapeal lihtlauseid, et neist teha laiendatud laused huvitavate ja iseloomustavate omadussõnade abil. Lihtlauses on aluse ja öeldise kõrval oluliseks lause liikmeks täiend ehk atribuut, mis laiendab nimisõna. Nagu Toots lausus Kiirele: ,,See oli teooria, aga nüüd tuleb praktika!“ ,,Tüdruk sõidab“ lausest teeb Silje pikema ja täpsustavama lause: Ilus tüdruk sõidab kooli, et õppida. Eila mõtleb välja sellise ka hesõnalise lause: ,,Kass jook seb.“ Ilma emotsioonideta lause! ,,Suur karvane kass jookseb ilusal rohelisel murul“. Lugejat juba haarab põnevus, mis edasi saab, sest nii ilmekalt on kirjel datud olendit. Noored demonstreerivad ko duseks harjutuseks olnud raamatuteksti lugemist ja saavad õpetajalt kiita sõnaga ,,tubli“. Mikk harjutas kodus teksti lugemist kolm korda, lugedes vanematele valjuhäälselt juttu ette. Kui sa tahad saada heaks kir janikuks nagu Astrid Lindgren, siis pead teadma sõnu, mida tihti ei kasutata argielus. Ilukirjanduses on vaja leida ilmestamiseks erinevaid, kuid samatähenduslikke sõnu. Stephane, Eila, Tuuli, Mikk, Silje tutvuvad uute sõnadega
T.E.S. Täienduskooli kauaaegne õpetaja Erika Kessa.
nagu vappuma, napsama, kolos saalne A. Lindgreni raamatust ,,Väikevend ja Karlsson katu selt“. Rootsi kirjaniku triloogia teised raamatud on ,,Karlsson katuselt lendab jälle“ ja ,,Karls son katuselt hiilib jälle“. Mainimata ei saa jätta rootsi kirjaniku kuulsat raamatutege last Pipi Pikksukka, keda tunne vad mitme põlvkonna noored nii kinolinalt, teatrilavalt, tv-ekraanilt kui kooliõpikust. Pipi oli ka minu lapsepõlve saatja oma trikkide, nippide ja kavalustega. Laul Pipist ei unune, sest teatrilavastusi Pipist on tehtud Eestis poole tuhande ringis. Esimest Pipit Sulev Nõmmiku lavastatud muusikalis mängis Helgi Sallo 1969.a. Estonia teatris. Hiljem on mänginud särtsakat Pipit Anu Kaal, Katrin Karisma, Nele-Liis Vaiksoo, Merit Männiste jt. näitlejad-lauljad. Märtsikuule mõeldes meenu tab õpetaja tunni lõpus õpilaste ga, kuidas nad igal aastal Eesti Maja suures saalis küünlaid süütasid küüditatute mälestu seks.1949. a. märtsikuud mee nutavad eestlased raske aja loolise vapustusena, kui eesti pered vene võimude poolt mas siliselt ja vägivaldselt küüditati külmale maale Siberisse. Noored peavad edasi õppima, et teada eesti rahva ajalugu, eesti kultuuri ja eesti keele nüansse, et saada heaks kirjani kuks. Kooliblogija EDA OJA
