Nr. 13
EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021
TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt
Saage tuttavaks: vitamiini- ja energiapomm lehtköögivili Lehtköögiviljad, nagu lehtkapsas, lehtpeet ja ka paljude juurviljade pealsed, samuti metsikud söödavad lehed, nagu naat, karulauk, nurmenukulehed ja kortsleht on maailmas kasvavatest köögi viljadest kõige toitainerikkamad. Vaid minuteid pärast leht köögiviljade söömist on tunda värsket energiat kehas ja head tuju meeles. Lehti võib nimetada taime kopsudeks. Nad sisaldavad ro helist pigmenti klorofülli, mis käivitab päikese abil hapniku tootmise protsessi. Ei ole juhus, et lehtköögivilju süües toetame ka oma kopse. Roheline on kevade, uuenemise, lootuse ja südametšakra värv, seepärast ongi lehtköögiviljal niivõrd positiivne mõju. Toitainetest annavad lehtköö giviljad meile rauda (mida tu medam roheline, seda rohkem rauda), kaltsiumi (kas oled mõelnud, kust tuleb kaltsium lehmapiimasse? Ikka rohelisest rohust!), magneesiumi, kaaliu mi, fosforit, tsinki ja vitamiine A, C, E ja K. Klorofüll toidab seedetrakti kasulikke baktereid, soodustades tervisliku soole floora teket, tugevdades im muunsüsteemi ja aidates vähk tõbe eemal hoida. Lehtköögiviljadel on puhas tav toime, nad toetavad maksa ja neerude talitlust. Mida mõru ma maitsega vili, nagu allik kerss, võilill või rukola, seda
parem maksa toniseerija. Kõik lehtköögiviljad aitavad suure päraselt verd puhastada ja parandavad vereringet. Nende söömine vähendab lima teket ja aitab seda hingamisteedest välja viia. Lehtköögivilju on lihtne valmistada ja nad valmivad kiiresti Lehti võid aurutada, keeta või õlis kuumutada. Keetmis vedelik hoia alles kasuliku ra hustava ja aluselise joogina. Keetmisaeg on lehtköögiviljal lühike, 2–5 minutit. Jälgi alati lehtede värvi, see annab märku nende valmimisest. Kui värv muutub erksamaks, on see märgiks, et nad ongi valmis. Kui liiga kaua keeta, muutub lehe värv oliiviroheliseks ja kannatavad nii maitse kui väli mus. Kui lehed on erkroheliseks muutunud, serveeri neid kohe. Oma külalistele lehtköögivilja pakkudes teen kõik ettevalmis tused varem ära, aga keetmise jätan ajaks, mil juba laua äärde istutakse. Just vahetult enne söömist valmistatud lehtköö giviljad maitsevad võrratult. Lehtköögivilju ette valmis tades kasuta õli või rasva kas keetmise ajal või valmisroale piserdades, see aitab omastada rasvlahustuvaid vitamiine A, E ja K. Kui piserdad toidule veidi sidruni- või laimimahla või pal samiäädikat, midagi hapukat, võimaldad organismil paremini kaltsiumi kätte saada. ••• Tuletame meelde: Marika viie päevane terviktoidu kevadpu hastus algab 7. aprillil. https://marikab.com/cleans es-etc/spring-cleanse/ (vt ka EE # 9, 5.03.2021)
Tavaline lehtkapsas porgandi ja porruga NELJALE
Mõnus lehtkapsaroog, millele annavad nii maitse- kui vär viaktsenti porgandid ja kirsstomatid. Ained: 4 porgandit, pikuti pooleks, siis risti 3 cm tükkideks, siis peenikesteks kangideks lõigatud oliiviõli 1 porru, 1 cm ratasteks lõigatud 3 küüslauguküünt, viilutatud 8 suurt lehtkapsalehte, rootsud eemaldatud, risti 2 cm ribadeks lõigatud soola ja pipart 480 ml kirsstomateid, poolitatud natuke sidrunimahla Valmistamine: 1 Prae porgandid oliiviõlis. 2 Lisa porru, küüslauk, lehtkapsas ja natuke vett, sega ja lase kaetult haududa, aeg-ajalt sega. 3 Kui lehtkapsas on õrnalt pehme, maitsesta soola ja pipraga. 4 Lisa tomatid ja kuumuta läbi. 5 Piserda sidrunimahlaga ja serveeri soojalt. Serveeri teraviljade ja aedviljadega, sobib ka kala ja kana kõrvale.
Keelesõbraprogramm ja mentorlus eesti keele õppimisel Mailis Sütiste-Gnannt Hoo on sisse saanud Inte gratsiooni Sihtasutuse poolt ellu kutsutud teine keele sõbraprogramm, kuna vajadus sellise suhtluskeele arendamise võimaluse järele on eesti keelt õppivate inimeste hulgas suur. Esimene keele sõbraprogramm toimus eelmisel kevadel karantiiniperioodi ajal ja möödunud neljapäeval kohtusid praeguses pro grammis osalevad mentorid Zoomis, et vastastikku kogemusi vahetada. Kui 2020.aasta kevadel oli Facebookis postitus, et otsitakse eesti keele mentoreid, otsustasin kõhklemata ka end kirja panna. Miks? Kuna Eestimaa ja eesti keel on mulle väga kallid ja see oli huvitav väljakutse, mis tuli just Covid-19 karantiiniperioodi alguses. Ma ei ole ise hariduselt eesti keele õpetaja, vaid olen oma esimese kõrghariduse oman danud 80ndatel aastatel Tartu ülikoolis germaani filoloogia alal ja töötanud pärast seda neliteist aastat Tallinna Keelte koolis võõrkeelte õpetajana, kus õpetasin hoopis saksa keelt eesti ja vene gruppidele, inglise ja prantsuse keelt eesti gruppidele. Kaks viimast aastat enne 2004. a Prantsusmaale kolimist sain eesti keele õpetamises ka käe valgeks. Nimelt õpetasin inglise keele baasil eesti keelt välis maalastele. See oli minu esi mene eesti keele õpetamise kogemus. Mäletan, kui palju aega ma oma tundide etteval mistamiseks tookord kulutasin, sest ilmnes, et ainult eesti keelt emakeelena rääkimisest tegeli kult ei piisa, et astuda väga palju küsimusi esitavate nõudlike välismaalastest eesti keele hu viliste ette. Kuigi kursus oli inglise keele baasil, otsustasin algusest peale õpetada ja rääki da ainult eesti keeles ja see õi gustas end igati. Tookordsetest eesti keele õpetamise ristsetest on kasu ka praeguses mentor programmis. Hirmu mentoriks hakkamise suhtes ei olnud. Võtsin seda kui huvitavat uut väljakutset, kus saab taas eesti keelega tegeleda ja kedagi aidata. Aitamise rõõm ja et keelesõber sellest abi saab, on ütlemata hea tunne ja moti vatsiooni allikas. Kõige keerulisem on leida oma tihedas päevaplaanis see õige ajahetk, sest seoses karan tiiniga Eestis peame muu töö kõrvalt hakkama saama ka tütre distantsõppe korraldamisega Viimsi koolis ja prantsuse kooli igapäevase õppeprogrammiga. Tuleb kõik õppimised kuidagi nii ära korraldada, et need õigel ajal tehtud saaksid. Raskus seis neb eelkõige selles, et serverid ei pea Prantsusmaal vastu, kuna internetiühendus on aeglane ja halb. Sellest hoolimata sobitame mentorprogrammi tunnid oma päevaplaani. Kõige olulisemaks peaks olema mentorprogrammis kee lesõbra kõnepraktika ehk siis vestlusoskuse arendamine. Olen
oma keelesõpradega vestlustee madeni jõudnud vägagi spon taanselt. Esimene kord tutvume teineteisega ja keelesõbrad rää givad mulle endast, oma pärito lust, perest, tööst ja lastest. Meil on põnevad vestlused ja on tore näha, et kui inimene on moti veeritud, suudab ta väga hästi eesti keelt õppida. Me vestleme maast ja ilmast ning vestlus võib võtta väga ootamatuid pöördeid. Olen saanud palju huvitavat teada kullakaevandustest, erinevatest rahvustoitudest, erinevate rah vuste kalendritähtpäevadest ja kommetest, raamatute küljenda misest jne. Alati leiame huvita vaid ühiseid kokkupuute punkte oma eludest, mis muudavad meie vestlused nauditavaks ja rikastavad meid vastastikku. Kuna kohe-kohe on saabu mas lihavõtted, tutvustas üks keelesõber mulle õigeusu pasha pühi – nende traditsiooni viia värvitud munad, pühadesai ja pasha kirikusse altari juurde, et need seal pühitseda, samuti kuidas toimub protsessiooni rongkäik ümber kiriku ja kõike muud lihavõttepühadega seon duvat. Ülihuvitav vestlus kuju nes meil ka aastaaegadest ja miks üks või teine aastaaeg kee lesõbrale meeldib või mitte. Kuidas see kõik on elu jooksul muutunud – lapsepõlve lemmik aastaajast, lumerohkest talvest, on nüüdseks lemmikuks saanud hoopis värvikirev sügis, sest see on nii romantiline ja täis nostal giat. Meie töömeetodid on välja kujunenud spontaanselt töö käi gus. Esimese keelesõbraga tegin esimese vestlustunni jooksul märkmeid ja pärast nendest kokkuvõtte, mille saatsin keele partnerile, et ta saaks ka kirja pildis oma laused selgeks õppida. Abiks oli siin kunagise tõlgiameti pidamisel omandatud märkmetehnika. Nii sain üle vaate ka keelesõbra grammati ka- ja sõnavaraprobleemidest. Keelesõber soovis igaks tunniks ette valmistada mingi teema. Tunni kokkuvõttes soovitasin vestluses tehtud vigade põhjal korrata vajalikke grammatikateemasid (nt lihtmineviku moo dustamist) ja andsin ka soovi tuslikud kordamisharjutused. Grammatikaharjutusi oma tun dides me muidu ei tee. Küsin iga tunni alguses, kas antud har jutuste tegemisel on tekkinud küsimusi. Keelepartnerile väga meeldis minu tehtud kokkuvõte koos selles antud soovitustega. Nii otsustasimegi sellisel mee todil edasi töötada. Kõige olulisem on vestluse juhtimine ja et keelesõber saaks võimalikult palju rääkida. Me vestleme tavaliselt 60-75 minutit. Teise keelesõbraga on meil välja kujunenud puhtalt vest lustunnid ja mingit konkreetset teemat ta eelnevalt ette valmis tama ei pea. Vestleme igasugus tel teemadel. Ta on väga huvitav inimene ning juttu jätkub meil alati: talisuplusest kuni mikro laineahjus muna küpsetamiseni, raamatute küljendamisest rah vusvahelise luulepäevani ning
17
Itaalias peeti kinni luuramises kahtlustatavad ERR vahendas kolmapäeval teadet, mille kohaselt olid Itaalia julgeolekujõudude töötajad võtnud luuramises kahtlustatuna kinni Vene ja Itaalia sõjaväelase. Luuramises süüdistatakse Itaalia mereväeohvitseri, kes andis raha eest Vene sõja väe ametnikule üle salajasi doku mente. 2. järgu kapteni auastmes i taallane ja venelane tabati teisipäeval Roomas teolt, ütles politsei. Ajalehe La Repubblica teatel võeti mehed kinni, kui itaallane venelasele dokumente müüs, vahendas ERR. Politsei sõnul avastati spioon mereväes pärast pikka uurimist, mida juhtis Itaalia sisejulgeole kuteenistus AISI (Agenzia In formazioni e Sicurezza Interna) ning toetas kaitsejõudude juht kond. Itaalia välisministeerium kut sus välja Vene suursaadiku Roomas Sergei Razovi. Itaalia välisminister Luigi Di Maio ütles avalduses, et Rooma esitas Vene suursaadikule amet liku kaebuse ja teavitas teda int sidendiga seotud kahe Vene ametniku koheselt riigist väl jasaatmisest. (ERR/EE)
luuletuste lugemiseni. Kindlasti on palju muid või malusi vestlustundide läbiviimi seks, nt vestlused telesaadete, raamatute, ajaleheartiklite põh jal jne, nagu teiste mentorite kogemused näitavad. Lähtuda tuleks keelesõbra keeleoskusest ja huvidest, et ta oleks motivee ritud vestlusest aktiivselt osa võtma. Paindlikkus ja igaühele individuaalne lähenemine on ilmselt olulised võtmesõnad. Samuti avatus ja spontaansus. Kindlasti peaks kohe alguses kokku leppima, mida keelesõber ootab ja mis on tema eesmärk eesti keele õppimisel. Samuti on hea kokku leppida orientee ruvates kohtumiseaegades, mida saab vastavalt vajadusele muuta, kui midagi ette tuleb. Minu arvates on mentorpro gramm väga tänuväärne ettevõt mine. Nii tore on kogeda, et siia on kokku sattunud mentorid ja keelesõbrad erinevatest maail manurkadest ja erineva õpeta miskogemusega või üldse teiste erialade esindajad. Mentorite hulgas olen taas kohanud häid sõpru kooliajast ja laiast maail mast. Neid siit eest leida on puhas rõõm. Tore on meie Facebooki eesti keele mentorite grupp, kus vastastikku kogemu si jagatakse ja nädalatest kokku võtteid tehakse. Ühine õlg õla kõrval tunne on väga inspiree riv. Just selle õhinapõhise eesti keele edasiandmise sooviga ühelt poolt ja vabatahtliku sun duseta õppimissooviga teiselt poolt võiks lennelda eesti keele omandamise poole.
