This newspaper was mailed on Friday, April 24, 2020
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 16, 2020 Reedel, 24. aprillil — Friday, April 24
Eestis tähistati veteranipäeva Jüripäeval, 23. aprillil tähis tatakse Eestis veteranipäeva. Tänavu pühitseti seda kehtiva eriolukorra tõttu tagasihoidli kumalt. Sel aastal kaheksandat korda toimunud veteranipäev algas päikesetõusul, mil Kaitseliidu ja kaitseväe eestvedamisel heisati riigilipp mitmel pool üle Eesti. Riigilipu värvidesse oli ka vaa teratas Skywheel of Tallinn. Tapa linnakus toimus Af ganistanist Camp Bastionist ära toodud ausamba juures lan genute mälestamine. Mäles ta mistseremoonial osalesid kait seminister, kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, veteranide ühingu esindaja ning vabariigi presidendi käsundusohvitser. Suurem avalikkus sel aastal tseremoonial osaleda tänu riigis kehtivale eriolukorrale ei saa nud. Kaitseväe kalmistul toimus kaplani teenistuse eestvedamisel tseremoonia, kus leidis aset veteranide mälestustule õnnista mine, laternate süütamine ning lähetamine haudadele ja vaba dusvõitlusega seotud mälestus paikadele. Veteranipäeva lõpetas vetera nidele ning veteranipäevale pü hendatud telesaade „Anname Au!“ Veteranipäeval ilmus ka kait
seväe ajateenijate bändi plaat „Sõduri Hing“. Alates 2014. aastast viiakse Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu ja Naiskodukaitse eest vedamisel aprillikuus läbi Sini lillekampaaniat, mis kutsub üles kandma Sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu vetera nide ning nende lähedaste tun nustuseks. Rohkem infot www.annameau. ee. Sel aastal aitavad Sini lille kampaania annetused Kures saare Haiglal soetada vajalikke seadmeid, MTÜ-l Peaasjad jät kata tegevust vaimse tervise edendamisel, Narva linnal ra jada välijõusaali ning Eesti Invaspordi Liidul viia läbi istevõrkpalli treeninguid ning osaleda võistlustel. Kaitseväe ja Kaitseliidu vete ranide hulka kuulub üle 3000 inimese. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning tee ninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Ma ke doonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis. (KVPST/EE)
Foto: mil.ee
www.eestielu.ca
Üksiknumbri hind: $4.00
Kanadat vapustas massitulistamine Nädalavahetusel vapustas Kanadat teade massitulista misest Nova Scotia provintsis. Hukkunuid on 23, nende hul gas naispolitseinik RCMPst (Royal Canadian Mounted Police). Surma sai ka tulistaja, 51-aastane Gabriel Wortman. See on kõige ohvriterohkem tapmine Kanadas viimase kol mekümne aasta jooksul. Esimeseks kuriteopaigaks peab politsei elamut Halifaxist ligi 100 kilomeetri kaugusel põhjas asuvas Portapique’i lin nakeses, kus laupäeva õhtul avastati mitu surnukeha. Kuri teopaiku oli kokku 16, kus juures pärast laskmist süütas ründaja autosid ja maju, kus ka ohvrid sees. Ametnikud peavad tõenäoli seks, et esimesi ohvreid võis tu listaja valida, ent seejärel alus tas valimatut tulistamist. 51 aastase Wortmani, kes töötas hambatehnikuna nii Hali faxis kui Portapique’is, tabasid kuningliku Kanada ratsapolitsei (RCMP) liikmed Halifaxi lähis tel Enfieldis asuvas bensiini jaamas. Politsei on hiljem kin nitanud, et politseivorm, mida ründaja tulistamise ajal kandis, oli ehtne. Esialgu ei ole selge, kuidas see kurjategija valdu sesse sai ja mis oli tulistamise motiiv. Peaminister Trudeau ütles teisipäeval, et valitsus kavandab relvaseaduste karmistamist. Kanada kehtestas ranged rel vaseadused pärast 1989. aasta massitulistamist, milles Marc Lepine tappis 14 naist ja iseend Montreali polütehnilises insti tuudis.
Torontos peetakse kehtestatud reeglitest päris hästi kinni. Harjunud tänavapilti, kus domineerivad autode järjekorrad ja inimesi täis kõnniteed, asendavad nüüd väheste autodega linna tuiksooned (juuresoleval pildil tipptunni-aegne linna põhjast lõunasse läbiv Yonge’i tänav Dundas Square’i & Eaton Centre’i kohal, mis tavaliselt ülerahvastatud) ja üksikute jalakäijatega troutuaarid. Foto: EE
Kanada koroona-nädal: piirangud Kanada-USA piiril jäävad jõusse; Ontario tegi suure rahaeralduse vaktsiini leiutamiseks; majanduse taasavamise kuupäev ebaselge Lehe trükkimineku päeva – nel japäeva – hommikuks oli Kanadas registreeritud CO VID-19 haigusjuhuseid 40.824, Quebecis 20.965, Ontarios 12.879, Albertas 3401, Briti Kolumbias 1795, mujal vä hem. Üle Kanada oli neljapäe vaks COVID-19 surmade arv ületanud 2000 piiri. Nunavut on endiselt viirusest puu tumata. • Eelmisel nädalal märkis USA president Donald Trump, et piiranguid USA-Kanada piiril võiks leevendada, kuna Kanada on edukas võitluses COVID-19 vastu. Ideele oli vastu Ontario
peaminister Doug Ford, öeldes, et piirid peaksid jääma suletuks, kuni viirus saadakse kontrolli alla. Teatavasti jagab Ontario provints piiri Minnesota, Michigani ja New Yorgi osarii kidega, mis on USAs saanud COVID-19 tõttu raske löögi. Kanada peaminister Justin Trudeau kinnitas neljapäeval, et läheb veel aega, enne kui piiranguid piiril leevendada. Kaks riiki jõudsid kokkulep pele, et piir jääb suletuks veel vähemalt 30 päevaks – Trudeau teatas seda hiljutises briifingus. • Toronto linnapea John Tory (Järgneb lk. 14)
Eesti valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava Kolmapäeval avalikustas Ees tis koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahva tervise ja majanduse prob leemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kriisist väl jumise strateegia kava.
Kaitseminister Jüri Luik asetab pärja missioonidel langenud kaitse väelaste mälestuseks. Foto: mil.ee
Postal Agreement No 40013472
Peaminister Jüri Ratase sõnul on väljumisstrateegia eesmärk määratleda piirangute leeven damise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et koroo naviiruse levikust tingitud aren guid saaks riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. Ratas rõhutas, et piirangute
leevendamisega kaasneb parata matult oht, et nakatunute arv taas mõnevõrra kasvab. Seetõttu on tema sõnul piirangute lee vendamise eelduseks see, et inimesed ka edaspidi järgivad hügieenireegleid ning peavad kinni 2+2 reeglist, kasutavad maske ja desinfitseerimisva hendeid. Valitsuskomisjon hakkab pii rangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega üle vaatama kord nädalas. Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine.
Praegu asub Eesti meditsii niliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saab hakata kehtestatud piiran gutest samm haaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naas mine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võima likuks haiguspuhanguks. (Kriisist väljumise kavaga saab tutvuda veebilehe valitsus.ee vahendu sel.) Väljumisstrateegia töötas rii gikantselei juhtimisel välja planeerimisgrupp koostöös va litsuskomisjoni, COVID-19 tea dusnõukoja ja eri valdkondade ekspertidega. (PT/EE)
2
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Nr. 16
Eestis vahetus väliskaubandusja infotehnoloogiaminister
Pariisis tegutseva organisat siooni Piirideta Reporterid (RSF) värskes indeksis kuk kus Eesti eelmise aastaga võr reldes kolm kohta, 14. posit sioonile.
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Reporters sans Frontiers ehk RSF toob Eesti pingereas kuk kumise põhjustena välja kolm põhilist asjaolu – valitsusse kuuluva Konservatiivse Rahva erakonna sõnalised rünnakud ajakirjanduse vastu, Postimehes toimunu ja Kremli propaganda kanali Sputnik sulgemise.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Tasujast skaudini, veteranini Tänu Eduard Bornhöhele on juba 140 aastat noortele eestlastele, sõltu mata elukohamaast, olemas patriootilise võitlusvaimu eeskuju: Tasuja. Sobiva nimega ajalooline jutustus jõudis lugejani esmalt 1880. aastal ja sellest ajast saadik on korduvalt ilmunud paljudes trükkides. Märkimisväärselt ka okupatsiooniajal. Teos on letti jõudnud vene keeles ning ka teistes keeltes, nende hulgas soome ja leedu. Jüriöö ülestõus aastal 1343 oli kirjanikule eeskujuks; jüripäev omakorda skautidele, gai didele oluliseks päevaks. Torontos lõpetatakse sisetegevus jüripäeva paraadiga. Mis tänavu ei saanud toimuda. 23. aprilli tähtsus tsaariajast Wabariigi ajani, okupatsioonini, kestis ja kestab. Kuna jüriööl võideldi sakslaste vastu, siis okupandid, sovjee did, pidid tast lugu – Tasuja nimi oli mitmel kolhoosil. Skautlus on van kumatu, Tasuja eeskujul. Bornhöhe oskas istutada eestlase alateadvu sesse vabaduseidee ja rõhumisevastast usku, mis, nagu paljud mäles tused kinnitavad, tulid esile võimsalt nii Vabadussõjas kui Teises ilma sõjas, kui võideldi arvuliselt ülekaalus põliste vaenlaste vastu. Tänu sellele on jüripäev Eestis ka kuulutatud veteranipäevaks. Esimene selline oli 2013. Eesmärgiks tunnustada veterane ja nende lähedasi. Eestis on praegu veterane umbes 2700, raske arvata kui mitu Teise ilmasõja veterane nii Eestis kui ulgu-Eestis on järel. Aga kõi kidele, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, kas enam kui 75 aastat tagasi või taasiseseisvunud Eesti ajal välismissioonidel, teisiti teenis tusega aidanud kaasa Maarjamaa riigikaitse kindlustamisele, oleme rahvana tänulikud. Pole unustatud neid sõjaväelasi, kes on Eesti eest andnud kõige kallima. Oma elu. Nagu Tasuja ja ta mehedki. Eestis viiakse läbi jürikuu kestel sinilillekampaania, mille märgiga saab tunnustda veterane ja toetada Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingut. Veteranipäev on ka lipupäev, austame nii vapraid sõjamehi ja -naisi. Kui Torontos kinnitatakse sinimustvalge lindiga lill rinda ühiskonna juhtidele EV aastapäeva aktusel, oleks ehk tulevastel aprillikuudel skaut/gaid noorusel väärikas sinililledega meie veterane nii austada. Eeskujuna. Gaidid märgivad tänavu juubelit – 100. Kuigi 1919 asusid tegutsema paar gaidrühma loetakse aastat 1920 kui Eesti ametlikku gaidluse asutamist, mil Eesti Gaidide Malev loodi. Kooskõlas esimese ülemaa ilmse skautide suurlaagri või jamboreega. Sellest juubeliaastast on juba siin lehes juttu olnud, palju huvitavat materjali on internetis. Sümboolne, et Tasuja jälgedes astuvad noored. Vabadusõjas võitlesid kahtlemata endised skaudid, ehk isegi tegevskaudid. Viimaste aastate välismissioonidel osalenute hulgas oli samuti kindlasti neid, kes said patriootilise süsti skautluses/gaidluses. Bornhöhe romantiline, aga tõele põhinev eeskuju peab tänagi mõjuvalt paika. TÕNU NAELAPEA
Eesti langes ajakirjandusvabaduse indeksis
President Kaljulaid kinnitas uue ministri ametisse.
Foto: ERR
Möödunud nädala lõpul tea tas väliskaubandus- ja info tehnoloogiaminister Kaimar Karu sotsiaalmeedias, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakon na (EKRE) esimees Mart Helme kutsub ta valitsusest tagasi. Põhjuseks toodi, et ,,koostöö ei suju ning ka era kond ei ole rahul,“ kirjutas Karu. Kuigi Kaimar Karu oli EKRE minister, ei astunud ta erakonna liikmeks. Ministriks sai Karu 2. novembril pärast seda, kui Kert Kingo astus ametist tagasi. Reedel tegi peaminister Jüri
Ratas president Kersti Kalju laidile ettepaneku Kaimar Karu ametist vabastamiseks ja Raul Siemi uue ministrina ametisse nimetamiseks.
Malis teeninud Eesti jalaväeüksus jõudis tagasi koju
(Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja selle eesmärk on piirkonnas stabiil suse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näi teks terrorismivastane võitlus ja ebaseadusliku immigratsiooni ohjamine. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Taa ni õhuväekomponendiga. (KVPST/EE)
Kolmapäeval jõudis Eestisse tagasi ligi viis kuud Aafrikas Malis välisoperatsioonil tee ninud jalaväerühm Estpla-34 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed. „Eesti sõdurid täitsid üles andeid koostöös liitlastega pühendunult, igaühe tahe panus tada ja tegutseda professionaal selt oli kiiduväärt. Jätkaku nad Eestis enda arendamist samasu guse sisemise põlemisega,“ ütles Eesti kontingendi vanem major Allar Eesmaa. Estpla-34 teenistus Malis mässutõrjeoperatsioonil Bark hane algas eelmise aasta no vembris. Koostöös prantsuse tsiviil-militaar koostöö üksus tega toimetas rühm missiooni jooksul Viimsi gümnaasiumi poolt saadetud koolitarbed ja mänguasjad Wayehena algkoo lile Gaos. Malis teenis ka eestlastest koosnev rahvuslik toetusele ment, kelle ülesandeks oli mis siooni teenindustoetuse taga mine, et rühm saaks keskendu da taktikalistele ülesannetele. Eesti kontingendi juurde oli määratud ka teabeohvitser, kes hoidis Eesti avalikkust kursis eestlaste teenistusega Malis. Prantsusmaa juhitud operat sioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi
President Kaljulaid kinnitas esmaspäeval uue ministri ame tisse. 5. juunil 1973 sündinud Siem on EKRE liige alates 2. augustist 2016. Enne ministriks kinnitamist töötas ta siseminis ter Mart Helme nõunikuna. Mart Helme sõnul on EKRE uueks ministrikandidaadiks Hel me praegune nõunik siseminis teeriumis Raul Siem.
,,Paremäärmisliku populistli ku valitsuspartei verbaalsed rün nakud ajakirjanike vastu olid niivõrd intensiivsed, et presi dent otsustas sekkuda. Lisaks poliitikute survele piirati ajakir jandusvabadust ka ühes oluli semas uudistetoimetuses. 2019. aastal hakkasid ilmuma teated, et Postimehe omanik on sek kunud ajakirjanike töösse ning kasutanud ajalehte oma konser vatiivse maailmavaate propa geerimiseks ja oma teiste äride reklaamimiseks. Reaktsioonina sellele lahkusid peagu kõik uuriva ja arvamustoimetuse aja kirjanikud töölt. Juhtum viis Eestis aruteluni ajakirjandus vabaduse olukorrast,“ märkis RSF. Piirideta Reporterite teatel mõjutas tabelis langemist ka Kremli propaganda. ,,Eesti sun dis 2019. a lõpus Kremlimeelset Sputniku toimetust sul gema oma uksed. Eesti võimud põhjendasid seda sellega, et Sputniku omanikfirma juhile on kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid. Seejärel käivitas Venemaa valitsus ülemaailmse kampaania, väites, et Eestis ahistatakse Venemaa meediat,“ kirjutas ajakirjandusorganisat sioon. (PM/EE)
www.eestielu.ca
Neljapäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis veteranipäeva. Seda päeva on oma loomingus märkinud 13. aprillil k.a. igavikku lahkunud kunstnik Andrus Peegel.
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
3
Euroopa Komisjon kiitis heaks 75,5 miljoni euro suuruse riigiabi Eesti ettevõtetele Euroopa Komisjon kiitis sel nädalal heaks Eesti poolt otse toetuse ja maksesoodustuse vormis antava riigiabi kava, mille maht on 75,5 miljonit eurot. Riigiabi eesmärk on pakkuda koroonaviiruse puhangust mõju tatud ettevõtetele likviidsust. Kava kiideti heaks riigiabi aju tise raamistiku alusel, mille komisjon võttis vastu 19. märt sil ja mida muudeti 3. aprillil. Konkurentsipoliitika eest vastutav juhtiv asepresident Margrethe Vestager ütles, et kokku kaheksa Eesti abipaketti võimaldavad anda pandeemiast mõjutatud ettevõtetele otsetoe tusi ja teha maksesoodustusi 75,5 miljoni euro ulatuses. (PM/EE)
Koroonaproov lennutati drooniga haiglasse
Kohvikud ja restoranid on endiselt suletud. Mõnes kohvikus on lauakesed maja ette kõnniteele paigutatud. Foto: Lea Kreinin
Koroonakõver Eestis ei lange veel Eestis on testitud viirusekand jaid üle tuhande viiesaja, koroonahaigeid on haiglates alla kahesaja ja koroonakõver ei lange veel. Aeg ei ole veel käes rangeid piiranguid lee vendada. Kõige suurem mure on endiselt Saaremaaga, kus on suhteliselt palju haigeid keskmiselt. Isegi välisajakir janduses on sellest juttu olnud, seal kutsutatakse Saare maad hellitavalt Corona island. Eelmisel nädalal põhjustas meedias palju kära see, et ühes Tartu ülikooli ühiselamus peeti rangetest ettekirjutustest hooli mata pidusid ning pidutsedes levitati ka koroonaviirust. Nüüd on Tartus Raatuse ühiselamu karantiinis. Laevad veel Soome vahet käivad, kuigi palju hõredamalt – põhiliselt sõidavad laevadel kaubaautod. Eelmisest nädalast taastati lennuühendus (ka väga hõre, aga siiski) Soomega. See on ka üks võimalus, kuidas välismaale lõksu jäänud eestla sed koju saavad. Nakatumise ohtu on Eestis siiski vähem kui mõnes teises Euroopa riigis. Eesti toetas raskes olukorras Itaaliat ja Hispaaniat 60 tuhande näomaskiga. Taiwani riik saa dab nüüd omakorda Eestile näo maske. On tekkinud selline olu kord, kus kõik aitavad kõiki. Agaramad inimesed on juba endale näomaskid valmistanud koduste vahenditega. Ka tava line sall näo ees peaks kaitsma piisknakkuse eest – siis kui kee gi teie läheduses aevastama või köhatama juhtub. Kuidas tunneb end siis Eesti tavakodanik? Paljudes Eesti koo li des on hetkel koolivahe
aeg. Seda on näha ka väljas lii kudes – üha rohkem inimesi (ja lapsi) on jalutamas linnatänava tel, mängimas parkides ja mat kamas loodusradadel. Ka ilmad on soojemaks läinud ja seegi meelitab rahvast korteritest väl ja. Metsa all õitseb kevadlilli ja linnud laulavad. Mitte kõik ei hooli 2+2 reeg list (korraga võib liikuda 2 inimest ja tuleb hoida 2-meet rist vahet). Tänavatel võib liiku mas näha ka suuremaid selts kondi. Politsei selliseid gruppe vist laiali ei aja ja trahvi ei tee, nagu mujal Euroopas on juhtu nud. Siiski on nii mõnigi hoo likas kaaskodanik helistanud politseisse, kui oma trepikojas või aias kolme või enamat inimest ligistikku seismas mär kab. Näljastel, kes ise süüa teha ei viitsi, on rohkelt võimalusi road koju tellida. Paljud toidukohad valmistavad süüa-juua kaasa ostmiseks. Mõned ettevõtliku mad kohvikud-restoranid on päikeselist ilma ära kasutades pannud oma majade ette laua kesed, mis kõik kahe tooliga ja kenasti üksteisest vähemalt kahe meetri kaugusel. Nii saab juba sõna otseses mõttes „väljas söömas“ (ja kohvi joomas) käia. Internetis levivad endiselt toiduretseptid ning lingid kodu kontsertidele, filmidele ja muu dele kultuuriüritustele. Eestlane istub kodus, jalutab väljas ja tegeleb endisest rohkem uute asjade õppimisega. See, et me enam sõprade-sugulastega vahe tult suhelda, koos käia ja kallis tada ei saa, hakkab juba harju museks kujunema. Peame veel vastu! LEA KREININ
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) sõnul tehti sel näda lal Eestis meditsiini ajalugu, sest Hiiumaa haiglas võetud analüüsimaterjal lennutati mandrile esimest korda me hitamate lennuvahendi ehk drooniga. Nimelt lennutati Heltermaa sadamast õhku droon kuue hiid lase analüüsimaterjalidega, mille hulgas ka koroonaviiruse testiproov. Analüüsid jõudsid üle mere Rohuküla sadamasse 27 minutiga. See on oluliselt kiirem kui praamiga saatmine. Praam läbib 12 meremiili pik kuse laevatee ühe tunni ja 15 minutiga. Ajavõit lubab ka analüüside vastused kiiremini kätte saada. Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juhi Meelis Roo simägi sõnul on just aeg medit siinis kriitilise tähtsusega. See tõttu otsustas Regionaal haigla koostöös Hiiumaa haigla ja kaitse- ja julgeolekusektoris tegutseva Eesti tehnoloogiaette võttega Threod Systems esma kordselt katsetada drooni labo ratoorse uuringumaterjali too miseks Hiiumaalt mandrile. (D/EE)
Rootsi printsess Sofia läks tööle haiglasse Rootsi printsess Sofia alustas hooldajana tööd Stockholmis asuvas Sophiahemmeti haig las. Printsess Sofia on olnud haigla auesimees, kuid nüüd on tal võimalus ka ise patsiente aidata, kirjutab British Vogue. Selleks läbis ta kursuse, kus omandas hooldaja ametiks vaja likud oskused. Sofia tööülesanded hõlmavad endas näiteks koristamist ning õdede ja arstide tegevuse abista mist erinevatel ülesannetel. Sofiaga üheskoos alustasid hooldusosakonnas tööd ka mit med teised uued hooldajad. (ERR/EE)
Euroopa Liidu välisministrid arutasid Ukraina ja teiste idapartnerlusriikide toetamist koroonakriisis
Kuninganna Elizabeth II pühitses 94. sünnipäeva
Kuninganna Elizabeth II ametlik sünnipäev on 21. aprillil. Tänavu pühitses maa ilmas kõige kaugem troonil püsinud monarh 94. sünni päeva. Kuigi kuninganna sünnipäev 22. aprillil toimunud Euroopa on aprillis pühitsetakse seda Liidu välisministrite mitte tavaliselt aga alles juunikuus. ametlikul videokohtumisel Riigipea kahekordne sünnipäeva keskenduti sellele, kuidas tähistamise traditsioon algas toetada koroonakriisi tingi Suurbritannias üle 250 aasta ta mustes Ukraina reformipüüd gasi. Selle alustas kuningas lusi ning leida lahendus keerulisele julgeoleku- ja hu George II 1748. aastal. Kunin manitaarolukorrale Ukraina gas, kelle sünnipäev oli novem brikuus, soovis seda tähis tada idaosas. suurte pidustustega, mis sügi Välisminister Reinsalu sõnul seste ilmadega oli keeru line. tuleks jõuliselt toetada Ida Seetõttu otsustas ta sünni päeva partnerlusriike koroonaviirusest tähistamise kombineerida sõ jagusaamisel ja selleks saab javäeparaadiga, mis leiab aset edukalt kasutada digitaalseid la suvel ja see muutus traditsioo hendusi. Reinsalu kutsus liik niks. mesriike üles Eesti eestvedami Kuninganna Elizabeth II sel koordineeritud tegevusele veedab oma ametliku sünni digilahendustega viiruste vastu päeva, 21. aprilli tavaliselt koos võitlemiseks. perekonnaga. Juunikuus tradit „Rõhutasin arutelul Euroopa siooniliselt toimuv paraad Troo Liidu välisministritega vajadust ping the Colour raames jääb sel tugevalt toetada Ukraina refor aastal koroonaviiruse tõttu ära. mikava. Peame hoidma ära, et Tavapäraselt on tegemist suure koroonakriisi varjus ei kasutaks vaatemänguga, millest võtavad Venemaa, kui okupeeriv jõud osa rohkem kui 1400 sõdurit, võimalust olukorda Krimmis ja 200 hobust ja 400 muusikut. Ukraina idaosas halvendada. Kindlasti ei tohi unustada, mis toimub hetkel Donbassis – kuigi suur osa elanikkonnast on koroo naviiruse riskigrupis ja kohalik tervishoiusüsteem on ääretu surve all, on ligipääs hu manitaarabile äärmiselt piiratud ja okupeeritud piirkonda ei lasta COVID-19 ettekäändel isegi OSCE missiooni vaatlejaid. See on lubamatu,“ ütles Reinsalu. (VMPT/EE) Tutvu • Loe • Kommenteeri
www.eestielu.ca
4
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Kogemusnõustaja Külli Õiglane: „Minu meelest on praegune kriis samal ajal ka väärtuskriis, mis paneb meid mõtlema asjade üle, mis enne olid enesestmõistetavad“ Kogemusnõustamine tundub olevat üsna uus mõiste. Sina tegutsed sel alal juba mitmeid aastaid. Palun selgita, mida see töö endast õieti kujutab? Kas vastus peitub lihtsalt sõnades „kogemus pluss nõus tamine“? Kogemusnõustamine on sar nase kogemusega inimeste va hel kogemuste ja informatsiooni jagamine eeldusel, et nõustaja on teemad juba läbi töötanud ja taastunud. Inimestena oleme erinevad ja samale olukorrale või kriisile elus reageerime eri nevalt. Samas võin öelda, et see inimene, kes on kunagi sarnases olukorras olnud, mõistab teist inimest paremini, pole vaja pi kalt sissejuhatust teha. Olen kasuperede mentor ja kogemusnõustaja ning et meie peres kasvab lapsendatud laps, mõistan nende perede valu ja kurbust ehk rohkem kui see, kelle peres on bioloogilised lap sed. Samamoodi on neil, kes tul nud välja raskest kriisist või ter viseprobleemist kergem mõis ta läbi elatud kannatusi ja anda nõu neile, kes veel on sarnases olukorras. Iga kogemus on väärtus, milles on peidus nii plussid kui miinused. Tavaliselt näeme raskes ja ebamugavas olukorras olles vaid raskusi ega oska märgata, millised on elu õppetunnid. Alles hiljem, kui oleme sellest olukorrast välja tulnud, saame tervikpildi ja
näeme kõike selgemalt. Kuidas Sa selle töö juurde sattusid? Kui kaua tuleb õppi da ja millised kursused läbi da? Lapsena soovisin saada las tearstiks ja hiljem psühholoo giks, kuid kahjuks isa haiges tumise tõttu ei saanud Tartusse õppima minna. Läksin pärast gümnaasiumit tööle ning õhtuti õppisin ülikoolis informaatikat, see kestis kuus aastat. Tundsin siiski kogu aeg, et see pole päris see amet, mida soovisin õppida ja palju aastaid hiljem läksin õppima transpersonaalset psühholoogiat. See oli tsükliõpe ja kestis kolm aastat, kuid enesearengu seisukohalt väga oluline periood. 2015. aastal juhtusin lugema, et algavad kogemusnõustajate kursused ja see sõna – kogemusnõustaja – kõnetas mind kohe. Arengu keskuses Avitus läbisin 200 akadeemilise tunni pikkuse väl jaõppe, mis koosnes nõusta misoskuste õpetamisest, hõlma tes ülevaadet grupitööst ja erinevatest isiksuseomadustest ja kergematest psüühikahäiretest jne. Osa õpet oli auditoorne, osa praktika läbimine ning su pervisioonid (supervisioon – tööalane psühholoogiline nõus tamine – toim.). Pädev nõustaja peab tegelema ka oma teemade ga põhjalikult ning sellepärast on vajalikud supervisioonid, et teiste aitamisega toime tulla.
KANADA PÄEVIKUST
Pühapäeva polegi Mõni ei tahaks tagasi mine viku Ontariot. Sellist, kui pühapäeval ei saanud üheski poes käia. Viinapoes teadagi mitte. Seal pidi argipäeviti sabas seisma, sedeli täitma, ootama kuni tagatoast otsiti pudel, leiti, letile toodi. Kiri kus käidi palju tihemini kui praegu. Siis koju või ilusa ilmaga perega autosõidule maale. Juuksuris käisid ontli kud onklid igal laupäeval. Samad härrad, kes kaabut kergitasid daamidele kõnni teel neist möödudes. Viisakus ja puritaanlus valitses. Näi li selt. Need, kes suutsid televii sorit osta, tegid seda teadmi ses, et öösiti ei olnud midagi eetris. Pühapäev oli puhke päev, olgugi et ehk mõnele igav. Tänapäeva Ontario, eriti Toronto, on aga koht, kus pühapäeva enam ei olegi. Kodu ses isolatsioonis olles oleks sellist päeva vaja. Kas või püha kotta minekuks. Saab ainult vir tuaalselt, mis pole sama. Olgu, provintsi alkoholimonopol on avatud, piiratud tundidega, aga nagu minevikus, seistakse seal järjekorras, mida nugissilmad
valvavad, et oleks õiged vahe maad inimestel. Teler undab soovil 24 tundi, seitse päeva nädalas. On olemas selline riis tapuu nagu arvuti, mis mitte ainult töötunde neelab, aga jõude omi. Ainus sarnasus möödanikuga on selles, et ei saa juuksuri tähelepanu osaks, kuna parduriamet on ohtlik – võib viiruseid jagada ning ka saada. Kõige sellega aga arvestades, eriolukorraga, millesse inim kond on asetatud, jääb tunne, et pühapäeva võiksime normaal suse (kuidas iganes seda de fineerida) taastumisel kalendrist kustutada. Puhkepäev pole ta kaua olnud, hetkel eriti neile lastevanematele, kelle võsud on veel koolieas. Neil, kes kooliee likuid peavad kasvatama, kant seldama, harima, on ehk praegu kõige raskem. Isegi lapsehoid jatele ei saa loota, rääkimata vanavanematest, et perekohus tustest natukeseks pääseda. Neil, kes juba pensionipõlves või lapsed suured, on võimalus vähemalt kõnetraadiga välis maailmaga suhelda, rakendada ka tänase kõrgtehnoloogia ühen dusvõimalusi. Kas inimkond on unustanud pühapäeva jälgimise tähtsuse? Seda taastades ehk me enam ei
Missugusele isiksuse tüü bile sobib kogemusnõustaja töö? Kuna, nagu nimigi ütleb, tulevad nõustades ilmselt mängu nõustaja enese koge mused – ilmselt siis üks väga privaatne inimene, kes ennast teistele avada ei taha, sellele tööle ei sobi? Tõepoolest, kogemusnõustaja peab suutma rääkida oma koge mustest avatult ja siiralt. Koo lituse lõppedes plaanisime koos teiste lõpetajatega kirja panna oma lood ja teha sellest raamat, kuid kahjuks tuli lugusid vaid neli ja seda oli raamatu jaoks vähe. Kuna meie hulgas oli ka kunstnik, kes tegi jutu põhjal illustratsiooni, siis oli mul kahju oma lugu ja illustratsiooni uuesti lauasahtlisse seisma jätta. Panin selle üles kodulehele ja sealt leiavad loo just need, kes sinna satuvad. Kodulehe aadress on: www.noelleou.weebly.com Et me kõik oleme erinevad, siis ei saa tuua välja kindlaid isiksuseomadusi, milline üks nõustaja peaks olema. Ta peaks suutma luua turvalise keskkon na, et teine inimene saaks en nast avada. Oluline on kuula misoskus ja empaatiavõime. Kõige parem, kui nõustamise käigus leiab inimene ise oma küsimustele vastused. Üks minu õpetajatest on öelnud, et tuleb osata esitada õigeid küsimusi. Nagu teame, püüavad kõik vanemad õpetada oma lapsi
ela sellist elu, mis andestage väga, ei lubanud ei poliitikutel ega rahvusvahelistel organisat sioonidel piisavalt aega pühen dada pandeemia ennetamiseks või selle algfaasides reageerima. Võtame hetkeks judaismi seisu kohta. Nende sabat on hinga misepäev. Või kui soovite, hin gevõtmiseks, pausi pidamiseks mõeldud ajavahemik. Sabatit märgitakse, pühitsetakse süga vusklike, ortodoksjuutide poolt reede õhtust laupäeva õhtuni. Kehtis, viimastele tänapäevalgi, täielik töökeeld. Piibel kinnitab seda. Vanas Testamendis. Teises Moosese Raamatus (20, 8-11) on kirjas, et sabatil loodi maailm. Nagu kristlased teavad, järgmisel päeval, st meie püha päeval Jumal puhkas kõigist töödest. Kristus pidas sabatit jumalateenistuse päevaks, nii kuulutades sattudes vastuollu toonaste seaduseandjatega (Luu ka 6.1-11). Seda, kuna ta ravis siis haigeid. Ju Jumala poega oleks tänagi maapeale imesid tegema vaja. Rahvakalendris oli püha päe val teistsugune roll. Marjaõnne pidi siis olema, ka olevat see päev parim kariloomade ostmi seks. Huvitavalt aga oli keeld, just nagu vanas Ontarios, püha päeval küüsi või juukseid lõigata. Ju selle tõttu, et keegi teine pidi seda tegema, vähemalt juustega,
parimate kavatsustega, kuid lap sed leiavad oma tee ikka ise. Me saame luua neile vaid turvalise ja toetava kasvukesk konna. Sama lugu on ka nõusta misega, kus luuakse toetav ja turvaline suhe abivajajaga ning ta leiab oma olukorrale ise la henduse. Kogemusnõustaja vaid toob vahel sisse oma kogemuse sarnasest olukorrast, kuid vali kud teeb alati inimene ise. Eriti meeldejäävad on lood, kus olen aidanud lapsi ja nad oskavad siiralt tänulikud olla. Üks viieaastane tüdruk kirjutas mulle luuletuse pärast seda, kui olin aidanud tema kasuema elu raskustega toime tulla. Just hil juti luges üks kaheksaaastane tüdruk minu lugu „Kallis kivi tüdruk Kalli“ ja helistas mulle hiljem, et leidis enda küsimus tele vastused sellest loost. Ta ütles, et kui temaga on koos usk, lootus ja armastus, siis on kõik korras ja pole vahet, kus ta parasjagu on. Selline tagasiside teeb meele rõõmsaks ja päeva helgeks. See lugu Kallist on üleval FB lehel: Kogemusnõus taja Külli. Armastust ja hooli mist on vaja jagada! Kujutan ette, et teiste
astudes nii judaismiga sammu. Veel usuti, et pühapäevane unenägu läheb ruttu täide. Seda Anno Domini 2020 küll ei tahaks, vahel on need košmaar sed, isegi argipäevaõhtuil, kui enne uinumist on teleuudiseid vaadatud. Teadagi, sellel ekraa nil valitseb vaid kasvav hirm ja teadmatus, mis alateadvusse ta hes-tahtmata jõuab. Ja vihmas tel jürikuu päevadel võib tõe poolest esivanematega nõustuda, et pühapäevane vihm kestab, sajab edasi kogu nädala! Palju neist erinevatest ajaloo rõhutus test on aprioorsed, ei oska keegi kinnitada. Kuid kogemusest sõl tumatult, mida see ladinakeelne filosoofiline mõiste tähendab, võib isegi uskumatu Toomas julgelt jälgida selliseid tarkusi, isegi kui need ranged manit sused, õpetused ei ole. Nagu Piiblis. Ajaloolase Lauri Vahtre kan didaaditöö, mis käsitleb eesti rahvakalendrit ja eesti rah vapärast ajaarvamist, ilmus 1991. aastal kaante vahel kui „Eestlaste aeg“. Vahtre juhib tähelepanu sellele, et nädala päevadest märgilisemad on neljapäev, laupäev ja pühapäev. Seitsmepäevane nädal olevat isegi laenuline nähtus, enne oli viiepäevane ajaarvamissüsteem, mil lähtuti päikese teekonnast. Mõtelge ise. Meil on koiduaeg,
Nr. 16
muredesse süvenemine ja omaenese kogemustepagasi mingil määral avamine võib olla raske ka nõustaja enese jaoks. Kuidas hoiad end läbi põlemisest? Alguses võib see olla raske, kuid mida enam olen oma loo enda jaoks läbi töötanud, seda kergemaks see muutub. Seda nimetatakse enesereflektsioo niks. Kindlasti on vaja nõustajal käia kellegi teise juures supervi sioonis, et mitte läbi põleda ja raskete teemadega toime tulla. Kogemusnõustaja on samuti ainult inimene ning seetõttu vajab ka tema toetust. Pidev eneseareng on samuti see, mis mind aitab. Sügisel alustasin koolitusega Moreno Keskuses, kus õpin sotsiomeetriat ja grupi juhtimist. Sellele järgneb ka heaastane supervisiooni õpe, kuhu tahaksin minna, kuid seo ses ebakindla majandusseisun diga maailmas ei ole see kindel, kas saan edasi õppida supervii soriks (superviisor – oma vald konna väljaõppinud nõustaja ehk töönõustaja – toim.). Tartu Ülikoolist olen juurde võtnud erinevat õpet ja talvel lõppes kurusus „Lein ja kaotus“ ning praeguses kriisiolukorras alusta sin kursusega „Kriis ja krii sisolija abistamine“. Läbisime sama teema ka kogemusnõusta jate koolitusel, kuid tundsin, et seda teemat on vaja põhjali kumalt teadvustada. Teeme seda intervjuud suurima rahvatervise kriisi ajal, mis ilmselt maailma on tabanud. Hommikuti ärgates ei tea me veel, mis öö jooksul on juhtunud, kui palju on haigestunuid ja ohvreid. Uu distele pilku heites pole pilt (Järgneb lk. 6)
kukelauluaeg, keskhommik, en nelõuna jne. See on ka sobiv, kuna astroloogias on pühapäev Päikese päev. Mall Hiiemäe „Pühad ja ar gised ajad rahvakalendris“ (2010) keskendub viiepäevasele nädalale. Pühapäev on püha, aga rahvakalendris on alati sa mal kuupäeval, vaatamata kas see langeb reedele või nelja päevale. Hiiemäe ei pühendagi mingit erakordset tähelepanu nädala esimesele päevale (või viimasele, olenevalt kultuurist). See on kirikukalendri teene, et pühapäev on jumalasõnumi saa miseks. Meenutaks, et isegi kur jad parunid ei tahtnud talurah vale pühapäeva puhkuseks anda, kuni kirikuõpetajad seda asusid nõudma. Ristiusk, mõõgaga toodud, on teinud nii head ja halba. Pühapäeval on kahtlemata oma roll, kasvõi nö patareide laadi miseks, mõtlemiseks, mitte ai nult kirikus käimiseks. Prae gusel keerulisel ajal tuleks küll „aega maha võtta“ kord nädalas. Valige ise selleks päev, kui soovite, kuna see on nii hingele kui kehale vajalik, eriti neile, kes sundviskes on ebatervisli kult nii töö kui olulise meelela hutuse tõttu ekraanide külge pea et liimitud. TÕNU NAELAPEA
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
5
6
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat
Liis Jakobson Liis Jakobson on üks seitsmest erakord selt tublist Kana da Eesti kogukonna noorest ESK 2019 stipendiaadist. Liis õpib kolmandat ja viimast aastat Windsori Üli koolis õigusteaduskonnas ja valmistub kriminaaladvokaadi kar jääriks. Liis, kes on Korp! Filiae Patriae aktiivne liige, on juba lõpetanud oma bakalaureuse teaduskraadi Toronto Ülikoolis. Liis kasvas üles Torontos, käis eesti koolis, suvelaagrites ja gaidides. Olles ülikoolis Windsoris, on Liis jäänud aktiivseks Toronto eesti kogukonnas. Eestlaseks olemise kohta: „Eestlaseks olemine tähendab mulle, et olen osa suurest pere konnast. Kasvades üles Toronto eesti kogukonnas tähendas, et käeulatuses oli lai inimeste võrgustik... …omasin erilist kuu luvustunnet sellises suures inimhulgas... See on võimaldanud mulle kohta naermiseks, toeks, õppimiseks ja eluaegsete sõp ruste loomiseks. Seetõttu on eestlaseks olemine mulle tähtis.“ ESK rolli kohta: „ESK aitab rahastada organisatsioone ja üritusi, mis ei oleks ilma lisatoetuseta võimalikud. Nendel [mitmekesistel] üritus tel osalemine aitab olla inimestel kogukonnaga seotud, luua sõp russidemeid ja julgelt suhelda Eestiga seotud teemadel. Eesti pärandiga sidemete säilitamine on kultuuritraditsioonide alalhoidmiseks ülioluline ja aitab meil oma päritolu mõista.“ ••• Tänu meie heldetele annetajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud üle 130 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik. Külas tage meie veebilehte www.estonianfoundation.ca enama informatsiooni saamiseks stipendiumi tähtaja ja kriteeriumite kohta või meie kogukon na toetamiseks annetuse tegemiseks.
Kogemusnõustaja… (Algus lk. 4)
senini just lohutust pakku nud. Kuna niisugust kogemust pole ju ühelgi nõustajal, siis kuidas oskad oma klientidele selles uues ja ebakindlas situatsioonis tuge pakkuda? Olukord kogu maailmas on tõesti selline, mida keegi ei osa nud uneski näha. Iga kriis läbib omad etapid ja alguses on šoki faas, kus tekib palju segadust ja hirmu. Edasi tuleb reaktsiooni faas, kus kerkivad üles erinevad tunded ja hakatakse aru saama, mis toimub. Selles faasis on hea, kui inimene saab oma tundeid jagada ning teistega rääkida. Sealt edasi tuleb koge muse läbitöötamise faas ja olu korra tunnistamine ning lahen duste otsimine uuele olukorrale. Teadvustades ja mõistes kriisi erinevaid faase on kergem aru saada inimeste reaktsioonidest. Me keegi ei ole enne sellist situatsiooni kogenud ja selles mõttes ei ole ka minul sellist kogemust. Kindlasti annab krii sikoolitus juurde erinevaid suun di, kuidas aidata teisi ini mesi olukorras, kus on ka iga nõustaja või psühholoog samas seisus. See, mida me kõik teha saa me, on rahulikult teine inimene ära kuulata ja mitte külvata asjatut paanikat ja hirmu. Meil kõigil on vaja kohaneda uue olukorraga. Vahel mõtlen oma vanavanemate peale, kes elasid sõja ajal üle väga raskeid olu kordi ja tulid sellega toime, jäädes vanaduseni rahulikeks ja heatahtlikeks. See annab jõudu tulla toime tänase olukorraga. Meil on vaja säilitada endas
rahu ja järgida etteantud nõu deid ja soovitusi, sest midagi muud me hetkel teha ei saagi. Viirus teeb paraku suurt laastamistööd inimkonnas. Lisaks sellele massiivsele glo baalsele murele peab iga inimene toime tulema ka selle ga seotult isiklikku ellu tul nud raskuste ja muudatuste ga. Palun jaga mõningaid nõuandeid, kuidas end kuida gi n-ö koos hoida ega mitte masendusse langeda, kuigi paljudel on see ilmselt kerge tulema? Rahu, ainult rahu ongi see soovitus, sest igasugune paanika ja hirm teevad asja ainult hulle maks. Oluline on suhelda oma lähedastega telefoni või arvuti teel, kui kokku saada ei ole võimalik. Õnneks on tänapäeval need võimalused olemas. Kõige raskem võib olla üksikutel vanai nimestel, sest nemad on riskirühmas, kuid vanemad ini mesed on üle elanud raskeid aegu ja oskavad ehk paremini olukorraga toime tulla kui nooremad. Nemad võiksid prae gusel ajal olla kogemusnõusta jateks noortele. Praegusel ajal oleks tore võtta välja vanad fotoalbumid ja meenutada tore daid aegu ning tuua tasakaa lustamiseks oma ellu positiiv seid mõtteid ja tegevusi, mis annavad hea enestunde. Hea film või raamat viivad samuti mõtted mujale. On loomulik, et ka muremõt ted tulevad aeg-ajalt pähe, kuid muretsemine ei aita. See viib meeleolu alati alla ja pärast on veelgi kehvem olla. Kuulake uudiste asemel pigem head muusikat ja jooge tassike teed või kohvi. Ühest korrast päevas aitab, et olukorraga kursis olla.
Miks ebaoluline on oluline Nüüd, kus ülemaailmne erio lukord on inimkonna põhiva jadused selgelt kaheks jaga nud: olulised ja ebaolulised, tekib tahtmise seda jaotust kriitilise silmaga vaadelda. Ütlesin ma „selgelt“? Ei, jao tus on vaid kindel ja kategoo riline, selguse osas on asi veel küllaltki segane. Kroonu kord näeb ette, et kõik olulised toimetused tuleb endiselt ära toimetada ja eba olulised määramata ajaks edasi lükata. Oluline on tervishoid, ebaoluline on kõik muu: majan dus, kultuur, haridus, usuelu, meelelahutus. Sünd ja surm tegelikult ka, need aga ei ole ühelegi korrale kuulekad ja seetõttu neid ei keelata, vaid sallitakse kui paratamatusi. Minu eas inimesed on paigu tatud erikategooriasse, kellele praegune sunderaldatus tähen dab praktiliselt elamiskeeldu. Eksisteerida tohid, elada mitte. Kui elamine on keelatud ja suremine kriisioludes tülikas, tuleb viimases hädas mõtlema hakata. Seda tegevust pole kee gi veel taibanud ära keelata. Mõtlen ja meenutan noorus päevi, mil kästi hallpead austa da ja kulupead kummardada. Katsu nüüd end vales (vaban dust – ebaolulises) paigas näi data, kohe lööb kopsakas raha trahv su halli pea paistesse nagu pagari kassil. Oma hingerahu hoidmiseks ja säilitamiseks vajab inimene kaht vastukäivat asja: seltskon da ja üksindust. Mõlemaid mõõdukas koguses. Nüüd, kus õel ja halastamatu viirus on meie hingerahu lodja ühele poole kardetavalt kiiva kalluta nud, nii et parras juba rüüpab vett, tuleb selle jumaliku ta sakaalu taastamiseks midagi
ette võtta. Selleks otstarbeks on minu eraapteegis rohtu, mida meeleldi tasuta jagan. Ei, mitte siiski päris tasuta. Palun seda jagada sõpradega. Seda ei hak ka iial nappima, see paljuneb jagades. Rohu nimi on eluterve huu mor ja selle toime on uskuma tult positiivne. Kardetavat vii rust see ravida ei suuda, küll aga selle sama hävitavat kõrval produkti – lootusetust, mille seemet valitsusjuhid ja mass meedia (loodetavasti ebateadli kult) külvavad. Lubage, et ju tustan teile paar pisiseika ühest legendaarsest arstist, kes tegut ses sõjaeelses Eesti Vabariigis Valga linnas. Ta nimi oli Johan Müllerson. Päritolult võruke, kes oma keelemurdele ja maa mehelikult olemusele elulõpuni truuks jäi. Doktor Müllersonil polnud kindlaid kõnetunde ega kindlaid tariife. Abi sai temalt igaüks igal võimalikul kellaajal, tasu määrati vastavalt abivajaja raha kotile ja tervisliku seisundi tõsi dusele. Kui mõni rikas talumees või linnapürjel teda tühise asja pärast tülitas, väänas tohter talle selle eest kõva honorari. Vae sele ja hädisele vanakesele aga andis teinekord söögiraha. Doktor Müllerson oli läbinisti rahvamees, lisaks oma tohtria metile veel vabatahtliku tule tõrje päälik. Hiljem ilmus Valka veel teine noorem arst, kes oli moodsama joonega mees, kartis kohutavalt batsille. Kui selle perre sündis esimene laps, palus tohtrihärra Müllersoni kui vane ma kellegi lapsele vaderiks. Enne aga pani sellele tungivalt südamele, et see ristsetalitusele ei tuleks nende riietega, millega ta oma patsiente külastab.
Ütlen alati oma emale, kes on suur muretseja, et muretsemise asemel pigem palveta ja soovi häid soove nii lähedastele kui kogu maailmale. Üks mõte, mis aitab, on see, et kõik möödub ja ka see ebameeldiv olukord saab mööda. Minevikku me muuta ei saa ja tuleviku pärast pole mõtet muretseda, sest see on muutu mises ja meil on vaja uute olukordadega kohaneda. Ega muidu ei öelda, et õnnelik on see, kes oskab elada hetkes ja tunda sellest rõõmu. Paljud hakkavad siiski olu korraga kohanema ja tehakse veebiseminare ja nõustamisi interneti teel. Lapsed on kodus arvutiõppel ja saavad klassi kaaslaste ning õpetajatega selli sel moel kokku. Täiskasvanud saavad teha kaugtööd oma ko dukontoris. Nüüd oskame ehk rohkem väärtustada seda, mis meil kogu aeg olemas oli, kui saime käia väljas, tööl, koolis ja teatris ja spordisaalides ning polnud mingeid piiranguid. Minu meelest on see samal ajal ka väärtuskriis, mis paneb mõt lema asjade üle, mis enne ene sestmõistetavad olid ja hindama seda, mis on tõeliselt oluline ja väärtuslik. Kuidas kriisist välja tulek toimub, me praegu veel ei tea, kuid loodame, et olukord
õige pea normaliseerub. Tundub, et paljud inimesed on tänapäeval kuidagi abitud – puuduvad eluks vajalikud oskused raskel ajal toime tulla. Kui praegu on inimestel lihtsalt palutud kodus olla – kus reeglina on ju olemas kõik mugavused – siis leidub paraku ka neid, kelle jaoks on kohutav katastroof, et mõned nädalad on juuksuris, mani küüris käimata... Käisin eile mere ääres kõndi mas ja kui Pirital kommunis miohvrite memoriaalini jõudsin, siis mõtlesin, et lähen vaatan, kas vanaisa nimi on ka seina peal. Kõndisin kahe musta seina vahel ja vaatasin neid paneele, mis olid tihedalt inimeste nime sid täis. See oli kannatuste aeg ja enamusel lõppes elu väga noorelt. Kui vanaisa Siberisse viidi, siis jäi vanaema oma majja kümne lapsega üksi. Majal polnud uksi ega aknaid ees ja talvel tegi ta lõket, mille peal soojendas telliskive, et neid lastele teki alla panna, et nad ära ei külmuks. Metsaalune oli jänesekapsastest tühi, sest lap sed sõid kõik ära. Vanaema säi litas endas meelerahu ega kurt nud kunagi, et küll ikka tuli palju kannatada. Ta lihtsalt elas oma elu ja püüdis sellega iga
Nr. 16
Müllerson tuli sellele palvele lahkelt vastu: pani oma prit simehe mundri selga, läikima hõõrutud kiivri pähe ja tõstis ristilapse püha altari ees kätele. See oli ka tõesti ainus riietus, millega ta iial polnud patsiente külastanud. Kui ta kunagi hiljem ristilast vaatama läks, kurtis noor kolleeg, et laps on kuidagi viril. Ei osanud arvata, kas hakkavad hambad tulema või vaevab last mingi tundmatu häda. Müller son soovitas sõrmega katsuda, siis on asi selge. Märgates kolleegi kohkunud pilku, lisas kohe rahustavalt, et enne loo mulikult desinfitseerigu sõrm: hoidku vähemalt viis minutit keevas vees. Nüüd, kus ebaoluline füü si line kontakt on ebasoovitav, on kontakt siiski soovitav ja olu line. Haarake telefonitoru pihku ja jutustage see lugu sõbrale, saate mõlemad südamest naer da. Kui te vaid teaksite, kui pal ju sellest abi on. Kindlasti olete kogenud praeguses olukorras sama mis minagi: telefon on äkki tumm, isegi tülikad tünga kõned on kadunud. Ometi on teada, et helilained veel viirust edasi ei kanna. Mina sain siiski ühe kõne põlvkonna võrra nooremalt sõbralt, kes pakkus oma abi va jalike ostude tegemisel. Arvan, et tulen selle abita toime, kuid kõne ise tegi südame rõõmsa maks kui miljoniline loteriivõit. Kas pole kummaline tõdeda, et vaevalt mõni nädal tagasi tohtis iga tuttavat kättpidi tere tada ja lähedasi sõpru emmata (kas mäletate reklaami: hug is the best cure of all). Kui oskate hoida oma sõpru, olete õppinud telefoni teel tajuma embust ja kuulma naeratust, siis imestate, kui lihtne on kõik suur tarkus. EERIK PURJE
päevaselt toime tulla. Suri 83-aastaselt ja mitte kunagi ei olnud tige, kuri ega halvustav. Nüüd oleme välja mõelnud sõna ,,kannatus“ ja oleme seda devalveerinud. Kõik aina kanna tavad ja on ohvrid ning sageli ei tahagi sellest staatusest välja astuda. Kui elekter on natu keseks ajaks ära, siis juba kõik kannatavad ning on peaaegu kompensatsiooni nõudmas, et mis kõik tegemata jäi. Mina näen praegust olukorda väär tuskriisina, kus selgub see, mis on elus tegelikult oluline. Minu mõlemad vanaemad, kes elasid üle sõja väga rasketes oludes ja säilitasid endas hea duse, hoolivuse, armastuse ja hingerahu, ongi mulle tänasel päeval eeskujuks. Olen tänulik, et nad minu elus olid! Teine vanaisa, kes sai sõja ajal laste halvatuse ja kõndis kahe kepiga, õpetas mind loodust vaatlema ja andis eluks palju sõnatut armas tust kaasa. Ostis lastelastele jalg rattad ja käisime õhtuti huviretkel loodust ja loomi vaatlemas. Mängis õhtuti lõõtsa ja suupilli ning oskas elust rõõmu tunda. Mis on järgnevate põlvkondadega juhtunud, et nad ei mõista enam elu väärtust ja pühadust? Küsis: KAIRE TENSUDA
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
P
E
A
M
U
R
D
M
Ristsõna nr. 999
I
S
T
Ristsõna nr. 998 LAHENDUS Paremale: 1. Laar, 5. Kak, 8. Papp,
12. Usin, 13. RIA, 14. Agar, 15. Tavaline, 17. Nari, 18. Spa, 19. Ema, 20. Edasi, 21. Vim, 22. Are, 23. Pliin, 26. Aneemia, 30. Otsi, 31. Ala, 32. Mais, 33. Prangli, 35. Lipsi, 36. AOL, 37. Paa, 38. Laama, 41. Mag, 42. Rva, 45. Alga, 46. Püramiid, 48. Paar, 49. Ora, 50. Ainu, 51. Inri, 52. SAS, 53. Aken. Alla: 1. Luts, 2. ASAP, 3. Aiva, 4. Rna, 5. Krimm, 6. Aina, 7. Kae, 8. Pandeemia, 9. Agaa, 10. Pars, 11. Prii, 16. Lein, 20. Ere, 21. Viinamari, 22. Ana, 23. Pop(-muusika), 24. Ltr, 25. Isa, 26. Ali, 27. Map, 28. Iis, 29. Asi, 31. (Peal ja) all, 34. Goa, 35. Laga, 37. Paras, 38. Lapi, 39. Alan, 40. Agar, 41. Müra, 42. Riik, 43. Vine, 44. Adun, 46. Pos, 47. Maa.
Nädala retsept
Einevõileib kapist leitud ainetega
PAREMALE:
1. Server Message Block. 4. Saaremaa orienteerumisklubi (lüh.). 8. Miilits, ka politsei nik (halvust.). 12. Ühesugused vokaalid. 13. (P)_____, hispaa niapärane mehe nimi. 14. Suurjärvistu järv. 15. Härjale surmava hoobi andev härjavõitleja. 17. Maroko jõgi. 18. Kasakapealik. 19. Oigamine. 21. Kuu. 22. Aafrika sõraline. 26. Planeet. 29. Puhkeseisund. 30. Eesti helilooja ja koorijuht (1900– 1939), ooperi Vikerlased autor. 31. Kloostri (nais) elanik. 32. Korea auto. 33. Rõiva detail. 34. Tallinn (lüh.). 35. Kanada tervis hoiuameti juht. 36. Vanade eestlaste jumal. 37. Edastab. 39. (K)____, vere imeja.
40. Vanus. 41. Kääbusplaneet. 45. Kodulind. 48. Mõjukas vene isehakanud pühamees (1869-1916). 50. Olen elus. 51. ______n, hästi põlev gaas. 52. (K)____, Eesti poliitik (1896–1991). 53. Samoa pealinn. 54. Esmatasandi tervisekeskus (lüh.). 55. Sadamaehitis. ALLA:
1. Samasugune. 2. Auaste mereväes. 3. Tuntud jalatsimeistrite perekond. 4. Neljaukseline auto. 5. _____s, igal aastal uuenev iginoor jumalus vana kreeka mütoloogias. 6. Kirjanik Julius Oengo pseudo nüüm. 7. Praegu maailmas leviva viiruse üldnimetus. 8. Kuningas Aietese nõiavõimetega tütar (ingl.k. variant). 9. Eesti
Rahvusringhääling (lüh.). 10. National Institute on Aging. 11. Kirjastus Eestis. 16. Jordaania pealinn. 20. (Kon-T)_____, Thor Heyerdahli ekspeditsioon 1947.a. 23. Papagoi. 24. Kaks koos. 25. (N)_____, kosmeetikafirma. 26. Väärismetallide massiühik. 27. Spordivahend. 28. Naisenimi. 29. Joovastus, joove. 32. Estraadikavaga lõbustuskoht. 33. Indiaanlaste paat. 35. Silt, lipik (ingl.k.). 36. Eesti sõjaväelane (1905–1991). 38. Walesi printsess (1961-1991). 39. Kingakonts. 42. Utetall. 43. Õnnevalamisemetall. 44. _____ka, looduskaunis koht Eesti põhjarannikul. 45. Papagoi. 46. Edvistav, rumaluhke. 47. Võta naiseks. 49. Hiiu naise peakate.
Praegusel ajal, kui väljas suurt ei käida ja ollakse enamasti kodused, peame siiski jälgima, et toituksime tervislikult, samuti ei tohi lasta käest serveerimise ga seonduvat – näiteks kaunilt kaetud lauda, olgu siis oma pereliikmetele või iseendale. Ja kuna toidupoeski väga tihti ei käi, siis miks mitte vaadata üle oma konservikapp ja segada kokku midagi põnevat, mis samal ajal ka tervislik. Valmistusained: 1 karp tuunikala konservi; veest nõrutatud 1 purk konservherneid; veest nõrutatud 1 purk konservananassi; veest nõrutatud ja tükeldatud (soovi korral) pool purki tükel datud musti oliive, veest nõru tatud pool tassi maitsestamata jogurtit 4 viilu täistera-röstsaia majoneesi 4 suurt rohelise salati lehte (või väiksemaid spinatilehti) 2 keedetud muna; viilutatud 2 spl hakitud murulauku Valmistusviis: Segada tuunikalast, hernes test, ananassist, oliividest ja jogurtist kokku salat. Röstida saiaviilud ja lasta jahtuda. Määrida igale neist õhuke kiht majoneesi ja asetada rohelise salati leht või spinatilehti. See järel tõsta peale äsjavalmistatud salatit, ajada laiali ning laduda peale munaviile. Kõige peale puistata murulauku.
7
KARLA KALENDRISABA
Rein Karnitsajoon Teate, sõbrad, elu ei ole nii lootusetu kedagi kui üldiselt arvatasse ja ma isegi veel peris iljuti seitungisabas kurt sin. Kui sa ikke ennast teadusega kursis oiad ja tähele paned, mis sinust targemad on mõteld ja kirja pand, siis näed valgust, mis selle pika ja pimeda tunneli peramisest otsast paistab. Vata mina akkan kah juba asju unustama nigu mõni vana inime. Aga unustatud asjad pole periselt kadund. Nad tulevad jälle meelde, kui punnid mõtelda ja mis mi nusugusel muud teha ongi. Mäletan, et vanasti, kui Ärman veel meil käis, siis ta tutvustas mulle selle tunneli teist otsa peris põhjalikult. Tema kõneles ühest kuulsast eesti teaduse mehest nimega Rein Karnitsajoon ja selle uurimisetööst, mis paljud segased asjad ära selgitab. Mäletate, kui ma ühes oma jutus tuntsin irmu, et nüid koroona tõttu sureb inimeste sugu välja, sest paarisi ei lubata kokku. Koroona põhjustab, kroonu keelab. Aga see Rein oli ammu välja uurind, et seda polegi tarvis. Rahvast ongi liiga palju, sest inimesed muutkui vor bivaid lapsi juurde teha. Mitte vajadusest, vaid puhta lus ti ja koeruse pärast. Tegelikult on jumal ja loodus kahe peale asjad nii korraldand, et ühed ja samad olevused sünnivad aga uueste. Et nigu üks kerjus kooleb, võib ta järgmisel päeval kuninglikus kestas maa peale tagasi tul la. Ja võisid ka eelmises elus looma- vai taimeriiki kuu luda, aga nüid oled kahejalgne ja kõnevõimeline. Kata tunnistas selle teoorija usutavaks. Eks ole küllalt inimesi nähtud, kel püksid kenasti viikis vai kleidisaba pühib põrmandut, aga eelmisest elust veel ahvi kombed küljes vai oina pea otsas. Akkasime kohe arutama, et kellena tahaks ilma tagasi tulla, kui vikatimees peaks koputama. Äkki on endal kah veike otsustamiseõigus, mine sa tea. Kata arvas, et temast võiks saada ea emalõvi, keda kõik pelgavad. Mina küll möirata ja lakka lehvitada ei viitsi, tuleks parema meelega tagasi kui skunks, seda pel jatasse veel rohkem. Kata unistas veel lepatriinust, et kena täpiline, igaüks armastab. Aga mina oleksin parema meelega sajajalgne, siis on liikumine parem kui praega ses elus. Ega keski saja karguga ei koperda, muist jalgu sibavad ikke edesi. Aga kes me eelmises elus olime? Kata uhkustas, et tema kindlasti oli nelk ärrasmehe nööpaugus. Noh, kui oli, siis närtsis päevaga ära kah. Aga mina olin karu ohakas mõisa põllul. Moonakas kirus ja torkis argiga küll, aga juur jäi ikke mulda. Nisuke ma olen nüidki veel. Kesse täpselt teab, kuda need asjad on. Reinu käest küsida ei saa, temast on kindlasti ammu kaelkirjak saand. Karnits on ju väga vana mõet. Ma ei mäleta, et ise gi minu noorpõlves oleks keski obesele karnitsaga kaeru sööt. KARGU KARLA
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Naljanurk
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Kontori juhataja kutsub alluva ja küsib: ,,Härra Tamm, kas saate kiiresti leida vastutustund liku ja täpse töötaja?“ 25 Lesmill Road, North York 416.322.6609 www.thecolourfield.com
Tutvu • Loe • Kommenteeri
www.eestielu.ca
,,Jah, muidugi. Milliseid ülesandeid ta täitma hak kab?“ ,,Ta hakkb täitma teile antud ülesandeid kohe, kui olete kirjutanud lahkumis avalduse.“
unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6
Meie esindaja
ANNE LEIUS
Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119
8
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Reinsalu: Russia using coronavirus as cover for Ukraine destabilization
Nr. 16
Estonia has one of the highest COVID-19 testing rates in OECD
ERR, April 2020 News
English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca
Russia finally cancels Victory Day, for now The decision wasn’t easy. Only after pleas from veteran’s groups urging the Kremlin to postpone the event over con cerns about the health and safety of the participants did the government act. The veterans’ apprehensions were real. As late as April 1, some 15,000 soldiers were known to be still rehearsing for the Victory Day parade. Now we have learned that they’re be ing quarantined for two weeks. All transport vehicles used are to be disinfected. The illness struck students and the director of the St. Petersburg Nahhimov Naval Academy, who partici pated at the rehearsals, which was probably one of the moti vations for the Kremlin’s deci sion. Speculations about Putin’s reluctance to postpone the cele brations point to linked reasons: Putin’s fear of losing popularity thereby weakening his increas ingly authoritarian rule, and keeping Russians focused and obsessed with the heroic gran deur of the Soviet past through Victory Day – making ‘Russia great again’ for the future. One need not be a inveterate cynic to tie the delay in the 75th anniversary parade cancel lation with Putin’s flagging poll numbers. The internationally recognized Levada Centre has shown a decrease in his approval rating from 69 percent in Feb ruary to 63 percent in March. The celebrations of the Soviet victory would supposedly have given a major boost to Putin’s popularity. It was blatant politi cal expediency that drove this hesitancy to delay a crucial public relations event. Putin’s initial unwillingness to put the health of Russians ahead of political considerations is easily explained. He has made the May 9th celebrations the second most popular day of the calendar, next to New Year’s Eve. He’s aware of the Levada Centre surveys which showed a sharp increase for the day’s popularity, rising from 29 per cent agreement to 43 in 2017. In a 2018 survey, fully 87 per cent said they felt a strong feel ing of pride about Victory Day. This rise in popularity coin cides with Putin’s drive to re
store the greatness of the Soviet era. (Just one example: the melody of the Soviet national anthem is re-used in the current song.) The unveiling of new massive monuments, cathedrals dedicated to the Russian mili tary, jets and tanks were to be the centre pieces in many cities country-wide. This year Victory Day was to unite the people. Critics say the celebrations were actually meant to unify Putin’s political power base. A new symbol worn by everyone on Victory Day is the yellow ribbon of St. George. From being an emblem for commemorating the victims of the war, it has now become a symbol of allegiance to the au thorities. It’s clearly expected to overtake the white ribbon, an insignia worn during anti-Putin protests in 2011-2012. The showy rituals that have become part and parcel of this holiday in the past few years are intended to marry the sacred day of remembrance with its military triumph to the main heir of Russia’s the historical victory, Putin. It’s crucial for him to reinvigorate the glory of the past. His political opponents and any criticism thus dese crates the heroic sacrifices of the fallen soldiers and surviving veterans. Putin’s procrastination in making a decision based on dire necessity is also tied to his own personal obsession – becoming Russia’s longest lasting ruler in history. The Duma legislation, containing crucial constitutional changes, would have crowned Trump as Russia’s supreme leader and guaranteed him an other 15 years of uncontested power. The Kremlin’s propaganda campaign was clearly devoted to two events, Victory Day 75th anniversary and a plebiscite required to affirm the Duma’s legislation WWII references calling on Russians to “defend our ancestors’ memory” were intermixed with images of children in Red Army uniforms. The parade was meant to consolidate Putin’s ambitions to remain the country’s ruler. Alas, the plebiscite was indefinitely postponed. The Kremlin was also forced to take into account Russians’ concerns with the epidemic and its related unemployment. Parades are not at their top of mind. People are focused more
Foreign Minister Urmas Reinsalu (Isamaa) says Russia had not taken any real steps towards a peaceful resolution of the conflict in eastern Ukraine, and was using every opportunity to destabilise that country, including taking advantage of the COVID-19 pandemic. “The situation in the Donbas, where a large portion of the population is elderly and there fore more at risk when it comes to the coronavirus is extremely concerning,” Reinsalu said, speaking via video link-up to his Ukrainian counterpart Dmytro Kuleba recently. “The ceasefire in the Donbas is not holding up. Using the virus pandemic as an excuse, separatists controlled by Russia are blocking access to the Donbas to observers from the OSCE mission, UN agencies and the Red Cross. There are also great difficulties for humanitarian aid reaching the region. All this blatantly con tradicts the UN SecretaryGeneral’s call for a global ceasefire and unlimited humani tarian access,” Reinsalu went on, according to a foreign ministry press release. Reinsalu said that in the current situation, Ukraine need ed the unequivocal and clear support of the EU in particular. “The sanctions on Russia must remain in place,” he con tinued. “The fact that we are all fighting the coronavirus to gether does not mean that we should close our eyes to blatant violations of international law. Yet another step by Russia aim ing at undermining the territorial integrity of Ukraine – building a rail link across the Kerch bridge – demands a concrete response from the EU,” Rein salu emphasised. Reinsalu said that via Esto nia’s position as a non-per manent member of the UN Security Council (UNSC), the country would keep the issue of Ukraine in focus, and as recently as last month Estonia organised an informal meeting on the deteriorating human rights (Continued on page 9)
on the epidemic, the accom panying economic disruption and the crippling unemploy ment it has caused. One is convinced that the re-scheduled event (this will surely take place) could well be even more ostentatious than the one postponed. It has become no longer a solemn day of re membrance, but one arousing military fervour, saying don’t mess with us! This message Putin has punctuated with Georgia, Crimea and Ukraine. LAAS LEIVAT
ERR, April 2020 Estonia has the third-highest testing rate per 1,000 citizens in the OECD, an infographic published by the organisation showed on Monday. Iceland and Luxembourg were first and second on the list. Estonia was followed by Norway and Switzerland, rounding out the top 5. The data was gathered by Our World in Data and pub lished by the OECD. The Health Board shared the
The CCP Virus Falun Gong or Falun Dafa has long roots. Founded as a Chinese religious practice that combines meditation and qigong exercises with a moral philosophy, it centers on the tenets of truthfulness, com passion, and forbearance. This movement has been seriously persecuted in China in recent decades. The Epoch Times is a multi-language newspaper, first published in Atlanta in the year 2000. The focus is on truth and tradition. It was founded by journalists associated with Falun Gong. The weekly was published in many countries and up until recently it was available in Toronto for free. Now the publication is only available on the internet through subscription. Strangely, critics from the left have labelled ET as a farright, neoconservative publica tion promoting bizarre con spiracy theories. Nothing could be further from the truth. The pacifist Falun Gong movement is intent on revealing the truth
graph on Facebook and wrote: “Estonia has been very active in testing for Covid-19, lagging behind only Iceland and Luxem bourg in terms of the number of tests. In Estonia, 24.8 tests have been performed per 1,000 inhabitants. We are following the instructions of the emergency situation and togeth er we will do the best we can to get rid of the virus!” To date, a total of 42,213 tests have been carried out in Estonia, of which 1,552 or 3.7 percent have been positive.
about what the Chinese Com munist Party (CCP) is doing in China. News, which never reaches the west, especially via the mainstream print media in the U.S., which is, as is wellknown, primarily of a leftist, liberal slant. ET provides excellent cultural, health and lifestyle articles as well. With Falun Gong’s global network we find out what the CCP is in fact doing. Many in the West still believe the party line, unfortunately. This month, April 2020, when the full extent and sweep of the CVOVID-19 coronavirus was comprehended, ET decided to publish a special newsprint issue, distributed free, revealing factually how the CCP has en dangered the entire world. The CCP’s cover-up led to a pan demic that is global in sweep. This valuable issue merits read ing, especially by those who claim that the publication is a conspiracy supporter. By focus sing on the facts rather than false news and obfuscation, a view of what really took place is provided. (Continued on page 11)
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
9
VEMU’s Online Lecture: “Liberation or salvation? The Vormsi/Ormsö Estonian Swedes between Swedish Evangelism and Russian Orthodoxy” Vincent Teetsov On April 8th at 7:00 PM, VEMU (the Museum of Estonians Abroad), hosted a fascinating online lecture con ducted by professor Trond Ove Tøllefsen of Uppsala University. The time period of focus was from approximately 1861 to 1887, during which the Swedish-speaking Estonians of the island of Vormsi (named Ormsö in Swedish) navigated the everyday sociopolitical minefield of land owners, heri tage, missionaries, and their own local identity. If Estonia’s history is characterized by the coming and going of outside powers, then the island of Vormsi is like the “CliffsNotes” of the historical Estonian ex perience, summarizing how Estonians have strategized their way of life, with a stubbornness to stay alive and persevere. Mr. Tøllefsen, Dr. James White (research fellow at Tartu University), and their research team have dedicated significant effort into investigating primary sources about Estonian Swedes’ lives. This is a big deal, because it’s a topic with limited resources in both Estonian and English. They’re also studying primary sources on the influence of Russian Orthodoxy in the Baltic region, culminating in the “Baltic Orthodoxy” research project. The inhabitants of Vormsi called themselves “Aibo”, which meant “island dweller” in their dialect of Swedish. Swe dish archaeologists have sug gested that the Aibo arrived on Vormsi in 1206, at the time of the Northern Crusades. Though privileged and free at first, their rights dwindled under the increasing control of the von Stackelberg family, taking place at the same time as Russian rule. Legend has it that the island of Vormsi was won by the von Stackelberg baron (a Baltic German nobleman) in a game of dice with a French
Reinsalu: Russia… (Continued from page 8)
situation in Crimea, he said. Estonia, which holds a seat on the UNSC for 2020 and 2021, will obtain the organiza I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt. If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.
count. The Aibo led an increas ingly poor existence with men fishing or working on the estate of the baron, and women farm ing. Farmers were obligated to work up to 150 days per year for the baron. The working relationship with the various barons was brutish and sometimes violent, including one documented in stance in 1830, where the Baron sped through a road on Vormsi in a sled; swearing, whipping, and spitting on the farmers who bowed their heads in respect. Despite this relationship, the Aibo islanders made the most of the situation. They would frequently take back supplies that were taken from them by the baron. And when the land owners became too much to bear, five men from Vormsi travelled to Stockholm in 1861 to request the help of King Charles XV. This created a media sensation in Sweden that caused Charles XV to send a letter to the Czar of Russia. A promising response at first, this heightened awareness led to three years of invasive Russian military presence and prompted the arrival of the Swedish Evangelical Mission in 1873. Things didn’t always go as the Estonian Swedes had planned. Lars Johan Österblom was sent to Vormsi with the official intention to educate the island ers, just as Thore Emmanuel Thorén had done on the island of Noarootsi (Nuckö in Swedish, now a peninsula north of Haapsalu). But as mission aries, there was also the aim to convert to the people of Vormsi to a more Reformed Protestant belief system and a stricter way of life. Though regarded with suspicion at first, Österblom leveraged a relationship with the Baron to enable recogniz able changes on the island, from the installation of chimneys in homes to increased literacy. Nonetheless, at the same time, Österblom’s theology damaged many of the traditions that were once a part of life on
Vormsi, including secular songs, the talharpa (bowed lyre), torupill (bagpipe), and long wedding festivities filled with dancing and alcohol. Some of the strongest traces of these tra ditions come from the island of Ruhnu in the Baltic Sea. While revivals weakened the strong community bonds of Vormsi, the people of Ruhnu tricked their way into an existence with less meddling. The religious division on Vormsi triggered non-revivalists to beseech the help of the Baltic Orthodox church. The results of their response in 1886 vary depending on the source, with anywhere between 200 and 550 Aibo people converting to Ortho dox Christianity, with churches and two new schools also being built. This conversion coincided with the purchase of the whole island from the widow of Otto Friedrich von Stackelberg. The Russian Czar cancelled the debt attached to the land on Vormsi, and thereafter, the island be came wealthier once again, un til the events of the Second World War forced many of them to flee to Sweden. On the whole, the Estonian Swedes of Vormsi appear to have swung between three to four identities throughout the period of study: strict and moderate Lutheranism, Ortho dox Christianity, and the identity of their own island community. They did what was necessary to improve their everyday condi tions and rid themselves of nui sances. Sometimes the Vormsi people’s strategies of protection backfired, but ultimately the people of the island achieved greater levels of freedom. I would like to thank VEMU, the Finnish Studies Program (University of Toronto), and SWEA Toronto for organizing this intriguing lecture. I would highly suggest anyone to watch the lecture (https://www.you tube.com/watch?v=va9OgwEV sYA) and hear about this period of history in greater detail.
tion’s rotating presidency in May, when it also plans to dis cuss security threats in Europe, the foreign ministry says.
uptake of e-services.” Ukraine’s foreign minister provided the meeting with an overview of the situation in that country, and participants dis cussed ways for the EU to pro vide support. The video conference was organised by Denmark, ahead of Wednesday’s video-link meet ing of EU foreign ministers, which will also focus on the situation in Ukraine. The meeting agenda also includes Eastern Partnership (EaP), an EU initiative related to its relationship with Armenia, Azerbaijan, Belarus, Georgia, and Moldova, as well as Ukraine.
Reinsalu praised Ukraine for its continued implementation of democratic processes, despite the coronavirus crisis that re quires additional resources in the country. “Ukraine has demonstrated that it is serious about its ambitious reform plans. The COVID-19 crisis shows all the more clearly that those reforms must continue. As a part of moving towards greater trans parency and efficiency, we encourage Ukraine to continue with the development and
Where does Skype fit into the video calling landscape? Vincent Teetsov Social distancing has put increased pressure on tele communications software and has made people around the world reconsider what work is possible to complete from home. How can we most effec tively keep in communication with colleagues, and what about family members? For those who are able to work at home, video conference applications have become a life line, especially since March 25th, when 14 day self-isolation has been required for anyone entering Canada by air, sea, or land. By the end of February, video conferencing app Zoom in creased its number of users by 2.22 million since the start of 2020. Cisco Webex, one of Zoom’s competitors, expanded two and a half times from February to the end of March. Then there’s Facebook Mes senger, WhatsApp, and Google Hangouts – to name just a few. But what about the beloved, Estonian-programmed app Skype? Janus Friis and Niklas Zennström created Skype in 2003, in cooperation with three Estonian developers: Ahti Heinla, Priit Kasesalu, and Jaan Tallinn. Skype was one of the most powerful Voice over Internet Protocol technology de velopments of the early 2000s. According to CNET, it was the 6th most downloaded app from 2010 to 2019. Skype was then acquired by eBay in 2005, and then most re cently by Microsoft in 2011. Though development and a sizable proportion of operations are still based in Estonia, the handiwork of its original crea tors is missing. With changes made to Skype’s interface and features over the years, some users began to consider the plethora of other options out there. In these conditions, Zoom initially competed with Skype by offering a “freemium” ac count model that allowed for up
to 100 call participants with a 40 minute time limit. At this point, Skype allows for up to 50 people to talk at once for free, with no time limit. The bar keeps being set higher, but rea listically, how many people will a user need to talk to at once? How long do group conversa tions need to be? Isolation from friends, family, and the work place puts higher demands on this technology. Hacking and other security issues have afflicted Zoom as usership has increased, leading institutions like NASA and Google to ban the use of the app by employees. In response, Skype has introduced the “Meet Now” feature, that allows users to access a call with a specific link, without requiring a user to download the app or create an account. Skype, like its competitors, is experiencing much greater call volumes during the epoch of social distancing, and the “Meet Now” feature may re trieve users back from its com petitors. Skype is in the thick of a heated competition of Video Calling apps that could con tinue indefinitely, if remote jobs become more prevalent. And just like many success ful tech companies, the Esto nians who first developed Skype’s backend have shifted their focus onto new projects, from artificial intelligence to investment firms. Inventions take on a life of their own, and then the most in ventors can do is pretty much just watch to see what happens. It’ll be interesting to see what this new era of communication and technology brings.
10
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
ESTONIAN CULTURE LINKS
Super pink moon and earworms The slender one has always had a fascination with the night sky. Especially with the Moon. Hence a good subtitle would be the trials of a kuuuurija, in English Moon investigator. Always intrigued by the faraway glow, this obsession reached its apogee with the first lunar landing. (Apogee used here in the secondary meaning of highest point, climax. Not the pri mary definition of the point in the Moon’s orbit where it is furthest from the Earth.) Never missing a lunar eclipse, well, he most likely was un aware of a few in his mis begotten youth (ah, another Moon reference, the Eugene O’Neill play of course). And then there is the perigee – when the Moon is closest to the earth. As it is a monthly event, whoop-dee-doo, right? Not this year. Any excuse to get outdoors will do. How many of us stared at the night sky on July 20, 1969, almost 51 years ago? Millions upon millions and for the conspiracy theorists new fodder. (Just as with to day’s coronavirus). The dif ference being you better have a reason for standing outdoors staring at the vast galactic expanse at 2 am. The internet is useful for ar cana, not necessarily truth and facts. The slimster likes a site that focuses on constellations, comets and, of course any new, rare Moon news. So it was with pleasure that the lean, mean, lu nar machine read online about the Super Pink Moon. Super Moons happen often, but this one, to be seen on the night of April 7, wee hours of April 8 was to be a Super (because of its enlarged state) Pink Moon. So named for at that time pink phlox is in bloom and the orb also has a slightly roseate face. Or is that the man in the Moon after a couple of stiff ones, the prankster is not sure. Phloxed if he knows.
Then there is the colour fac tor. Just think of all the vivid imagery presented by classic songs. First off one should think of late and much lamented Nick Drake and his beautiful “Pink Moon”. That was the first earworm that work-up to this cosmic event created. The ear worm, as we know is an insi dious beast, will not leave your mind, no matter how much one tries, silently asserting its psy chological dominance. Then the obvious one – the much-cov ered (Holiday, Sinatra, Presley, Dylan to name a few) “Blue Moon”. Gotta love Wilco’s “Black Moon”. It was only The White Stripes who stuck to the truth with “White Moon” However, FWIW, the Moon apparently comes in all sorts of colours: blue, pink, yellow, lavender. But the far-from-fat one could not think of any songs calling the Moon Laven der. Nor yellow for that matter? Does Neil Young’s “Harvest Moon” count? Wheat is golden, after all. Leading up to the awaited night the isolation demanded by Public Health really got the old grey matter working. Thinking about other songs honoring or naming our nighttime light. Well, the first Doh! moment came with an entire album – Pink Floyd’s “Dark Side of the Moon”. A classic, but nothing to do with a super Moon. Better to sing along with Cat Stevens in the “Moonshadow”. CCR’s “Bad Moon Rising” would not let me outdoors, just like John Tory or Doug Ford in their menacing ways. Still, it got the earworms going for a while as all of the above songs, albums are in the gracile one’s not so thin music collection. Hence listened to. Came the long-expected eve ning. ‘Twas not to be! Clouds sheathed our neighbourhood. The next two nights as well. Made one think – the Moon is aware of the coronavirus! No
Jüripäev was a day of ploughing and planting new crops. Have you been waiting to re-pot some plants by your window or in your back yard? Now’s a good time to shift that plant or sow those seeds.
Bolt is Europe’s third fastest growing company
€ 80 million.
Garbage used to be burned on a jürituli bonfire. If you have a fire pit, maybe there are some twigs and yard debris that you can get rid of?
Silver Tambur, Estonian World
by Vincent Teetsov
Jüripäev – A Holiday of Springtime Renewal Jüripäev, or St. George’s Day in English, is an Estonian holiday that is made up of complex, rigor ous rituals and rules that were meant to let in the new life of Spring. Celebrated on April 23rd, in folk tradition it marked the time when the toxins of win ter were expelled from the soil. It’s a day that also brings a perplexing combination of historical events together. On one hand, it’s a reli gious day. Saint George was a personal guard of Roman emperor Diocletian. He was martyred in the 4th century for not renouncing his Christian beliefs. Saint George became a representation of Christianity’s rapid growth. He later became a symbol of the eradication of paganism, symbolized by the legend in which he slays a dragon. This allegory has parallels to the war to eliminate pa ganism in Estonia during the Livonian Crusade of the 13th century. On the other hand, this day has a rebellious tone. On the night of April 23rd, 1343, an insurrection was start ed against the Danes and Germans who occupied what was then the Duchy of Estonia. Fighting continued until 1345, when Teutonic knights marched in and ended the uprising. The following autumn, Estonia was sold by King Valdemar IV of Denmark to the Teutonic Order for 19,000 marks. In a way, it’s fitting that the name Jüri/George would be associated with this day, because the name comes from the Greek georgos, which means “farmer” or “earth worker.” In the times of manors and serfs, this day was when labour contracts ended, signalling the turn of a new economic period. Likewise, it was the day that a new year of unpaid service to a feudal lord would begin. Either way, it’s a day associated with upheaval and the shifting of time. Maybe we can shift the day’s meaning and rituals into a more contemporary context? Jüripäev happens to be closely followed by Volbriöö (Walpurgis Night) on April 30th, so it can be seen as a kick off to a new period of celebration and growth. If you live in Newfoundland and Labrador, the closest Monday to St. George’s Day is a provincial holiday, so there’s even more cause for celebration!
Nr. 16
masks to be had, so Luna hid behind clouds! And let’s not forget the very term corona is an astronomy word. More to do with the Sun, when during a solar eclipse a luminous en velope surrounds the heavenly body. With a moon the corona should be seen through cloud or mist even if the orb is not. But no sirree. The slight one was, though he could not see it, up the “Moon River”. And now Johnny Mercer’s wonderful voice drummed on the tympani. The otic ones. So the disappointed one could not kick up heels to Van Morrison’s “Moondance”. Un wise to do like Ozzy Osbourne and “Bark at the Moon”. It was a conspiracy, dammit. And that led to another classic album thought. If you want to know about the cabals and plotters of the world, King Crimson’s “In the Court of the Crimson King” exposes it all. Listen to the lyrics of “Moonchild” on this revealing album. But the worst was to come. Why oh why did one of the cheesiest songs of all time as sung by Dean Martin, “That’s Amore” come to mind? You know the lyrics – “When the moon hits your eye / Like a big pizza pie.” Man, could not shake that earworm, neither indoors nor out. Course the ner vous spouse loved my reference to it as a check on coronavirus fears, so she started singing it. Double whammy. Could not avoid it. In my head and aloud from her. Nothing left to do but have a double drink, listening to Dennis Wilson’s “Moonshine” Which led to being like Tom Waits, “Drunk on the Moon”. At least this state brought relief and occurred indoors, in the basement safe from the dreaded corona outside. Wonder what the next wave, for there will be one, of the pandemic will bring in musical prescriptions. But please, no more earworms. OTEPÄÄ SLIM
Estonians have celebrated the holiday by observing a number of land-based practices.
Up to the early 1900s, women would simulate the laborious process of making butter from milk, while re citing special poetry about the process. Estonian band Trad.Attack! actually created a song called “Kooreke” (“Precious Cream”) that featured a chant like this, with the recorded voice of Liisa Kümmel. Whisk up some milk or cream while you sing along, and then enjoy the finished product afterwards on a dessert. People used to wash their faces with birch sap or snow and take a bath before or on the day of Jüripäev, to reinforce the health of their skin and prevent sun damage. Even if you don’t have birch trees or fresh snow where you live, it could be time to freshen up for the summer. Better yet, Jüripäev is an opportunity to freshen up our daily routines in a fun way.
The Estonian ridesharing company, Bolt, is the third fastest growing company in Europe, according to the Financial Times, the Londonbased global business publica tion. The Financial Times listed 1,000 Europe’s fastest-growing companies in its fourth annual list on the topic, taking into account the revenue growth between 2015 and 2018. The Estonian ridesharing startup, Bolt, was the third fastest grow ing, with a compound annual growth rate of 407.4% and an absolute growth rate of 12,959.7%. While its revenue in 2015 was just over half a mil lion euro, in 2018 it was almost
Bolt was launched as Taxify by the Estonian startup entre preneurs, Markus and Martin Villig, in 2013. Markus, then just a 19-year-old student, had been left frustrated by the wait ing time and expense of taxis in the Estonian capital, Tallinn – especially in the weekend nights when returning from a night out. He launched a mobile app that allows people to request a taxi or private driver from their smartphone and the app also shows the price and waiting time. Bolt later also expanded into electric scooters and food de livery services and currently operates in over 30 countries and in more than 150 cities around the world. In 2019, Bolt became a unicorn – a startup with the valuation over USD1 billion, according to the New York City-based research firm, CB Insights.
A growing importance of technology companies The Financial Times said in a foreword of this year’s index that the ever-greater pace of growth suggests that the most nimble and innovative compa nies are thriving. “The ranking reflects the growing importance of technology, which once again dominates with 189 en trants hailing from the sector. When this is added to the re lated but discrete categories of fintech and ecommerce, that total climbs to 259,” the news paper said. Companies from Germany, Italy, the UK and France domi nate the list, with these four na tions accounting for about 70 per cent of the overall ranking. London retains its lead as the city with the greatest number of fast-growing companies, fol lowed by Paris and Milan, while Warsaw and Vilnius make the top 10 for the first time.
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
11
Architecture Integrated with Nature: Comparing the Arvo Pärt Centre and Vancouver’s VanDusen Botanical Garden Visitors Centre has written about not including an obvious beginning or end in With issues of population the building, and this non-im growth and the encroachment posing quality reflects the way on natural environments oc both Arvo Pärt’s music and a curring simultaneously, archi forest works. On a social level, tects are at the forefront of visitors are allowed to ex constructing our world in a perience the beautiful forest and brand new way, so that we Arvo Pärt’s music without can continue to be productive exterior influence. and also take care of the en Within one year of its open vironment that sustains us. ing in October 2018, the Arvo In both Canada and Estonia, Pärt Centre attracted 33,000 there are vast swathes of un visitors, proving itself as an touched land. 80% of Canada is example of thoughtful archi uninhabited. 55% of Estonia is tecture that can also function uninhabited. While it is unlikely economically and socially from that this space will suddenly be the ground up. occupied any time soon, bio Conversely, biophilic design philic concepts are increasingly can jump-start the popularity of applied in the sustainable de an existing site, as in the velopment of public spaces and VanDusen Botanical Garden dwellings, to directly or in Visitor Centre in Vancouver. directly integrate people with This Centre also functions as a nature. community space, but more The Arvo Pärt Centre, located than that, it’s a passage for visi half an hour west of Tallinn, tors to the garden. It’s a struc was designed with these very ture that excites visitors about concepts in mind. Trees sur what’s to come. One way the round the Centre, creating a architects at Perkins and Will continuing sense of structure achieved this is by using undu from the inside of the building lating, rounded forms (similar outward. There isn’t a harsh to the walls of the Arvo Pärt division where the building be Centre). gins. Whether visitors are con Visitors are reminded of how ducting research or attending a the shape of leaves and foliage concert, their indoor experience flow. It’s an example of bio is in the same line of sight as philia in design not only by the habitat outside, and vice- showing nature around it, but versa. by having a similar appearance. Just as there are no 90 degree The building bathes in light angles in the natural world, from above, for people to enjoy Spanish architectural firm Nieto inside. Sunlight produces elec Sobejano Arquitectos did not tricity and warm water, just like use any right angles in their a leaf generates glucose from creation. That said, the vertical sunlight and carbon dioxide in precision of columns within the photosynthesis. building emulates the stark, up True sustainability is likened right appearance of surrounding to a three-legged stool. In con trees. struction, as any other sector, The landscaping of the consideration should be given Centre’s grounds is not overly- to whether a new build is finan manicured and access is given cially viable, socially beneficial, to those said trees. The archi and environmentally sound. tects have keenly observed the Especially when a structure is value of this relationship to land built on a green field site where in Estonian culture, just like no construction has taken place they recognized the grounding before. However, these Cana psychological importance of dian and Estonian buildings seeing water and open sky with have shown how successfully the inclusion of a tower. this can be achieved by archi Nieto Sobejano Arquitectos tects now and into the future.
Vincent Teetsov
Photo: https://www.dezeen.com/2019/02/19/nieto-sobejano-arquitectos-arvo-part-centre/
Photo: https://perkinswill.com/project/vandusen-botanical-garden-visitor-centre/
Language Lounge: “Kass kodunt ära, hiirtel pidu” Vincent Teetsov “If the cat is away, then the mice will party.” It’s an evocative image. A group of mice peering out of their holes in the kickboards of a house. They run past the hiirelõks (mousetrap) rigged with a hunk of Edam juust (cheese), and into the great wide open to party until the sun comes up. The cat is nowhere to be seen, and as long as that cat is gone, the party will go on. The most apparent inter pretation of this vanasõna (pro verb) is that when those in charge of a group of people are gone, there is a tendency for the group to forget their rules and responsibilities. Leaders, or the proverbial cat, are said to re mind people of rules and conse quences. Imagine parents who leave their teenage kids at home for the weekend, and come back home to the aftermath of a raging house party! This old saying can be examined more literally, too.
The CCP Virus (Continued from page 8)
Consider the following. A medical professional, Dr. Shawn Whatley, no less than a Past President of the OMA (the Ontario Medical Association), wrote, “I first learned about the damage by the new aggressive Wuhan Virus from the Epoch Times. Kudos to ET for doing what we pay the departments of health billions of dollars to do.” The entire special issue is in credibly revealing. The editorial especially so. Its title: Why the Coronavirus should be called the CCP Virus.” The editor explains “the name holds the CCP accountable for its wanton disregard of human life and consequent spawning of a pan demic … while creating wide spread fear and devastating the economies of nations trying to cope with this disease.” For proof, ET notes that those nations and individuals “close to the communist re gime” are suffering the worst effects – the surge in infections in China’s ally Iran, and eco nomic partner – the only one from the G7 – Italy. Both count ries have many Chinese
Keeping mice and other rodents outside, out of the house, has long been a human fixation. Archaeologists have discovered ancient Egyptian pottery that functioned as rodent traps. For thousands of years, people have kept pests away for reasons of sanitation and health. In ex treme circumstances, rodents can spread bacteria and transmit diseases through biting, conta minating food, and transporting fleas. Mice may nibble at food packaging and make a mess with their excrement. To prevent this, traps and cages of all kinds have been devised, including one parti cular mousetrap in the Eesti Rahva Muuseum collection, from Lüganuse parish in northern Estonia, circa 1867. It consists of two heavy planks of wood and a thin piece of wood in between that effectively works like a class one lever. The thin piece of wood is held down by the weight of some morsel of food, and on the other end of this lever is all that separates the two heavy planks from crushing whatever moves the bait. Aside from traps, we also domesticate some animals,
namely cats, to stalk and fight it out with other animals we’d rather not have around. Both tactics point to a desire for control over our environment, just like how rules are intended to maintain order. This old saying advises us to keep responsible leaders around. Teachers are needed to keep their pupils on track. A captain keeps the ship going in the right direction. A quarterback leads their team to the end zone. This vanasõna colourfully describes day-to-day life as it might have been in an Estonian country house. Cats were essen tial to the function of a home, to guard precious food and maintain the health of inhabi tants. However, for all its descriptiveness and lessons, I can’t help but notice a slightly authoritarian tone in this pro verb. For what it’s worth, this might say something about how life was controlled in the times of Baltic manors and serfs. The tone of the phrase “kass kodunt ära, hiirtel pidu” leaves me wondering if this might be something we tell ourselves when we don’t trust our own ability to lead ourselves indivi dually.
nationals working for low wages in manufacturing and construction. Had the Communist regime reacted earlier, the death count everywhere would be much, much lower and perhaps a global flattening of the curve might have been already reached. ET’s editor cites a re cent study by the University of Southampton. Impartial, for sure. That study noted that if preventive measures such as early detection, cordon sani taire, travel restrictions, iso lation would have been put in place by the CCP three weeks earlier than actual disclosure, cases could have been reduced by 95%. Two years – 86%, one year 66%. This would have significantly limited the geo graphical spread of the virus. Beijing’s cover-up is revealed in detail. An interesting fact. Privacy advocates in the free world have been bemoaning the use of cell phone monitoring to track the advance of the disease. The Chinese regime requires all Chinese to use their cellphones to generate a health code. Without that physical move ment in China is banned. ET’s April special has an article not ing that there are 21 million
fewer cellphones in use in China since the outbreak. This may suggest a high CCP virus death toll, greater than what the CCP has owned. As well, funer al homes were working 24/7 in Wuhan, shipments of urns to the city where COVID-19 was first noticed in November belie the official death toll. And now the blockade of Wuhan has lifted, yet wet markets are still operating. For Canadians ET provides a timeline of how the cover-up affected Canada’s actions. Mindboggling to read what Health Minister Patty Hajdu said, “China has been very open” on February 17 when in fact the cover-up was gathering steam. Read this special issue of ET. Make up your own mind, research trusted sources, look at the denials from a left-wing media and wonder why this is being done. We know what communism is capable of. A sinister plan to weaken Western economies? Some dare suggest that, yet that may be farfetched. Let’s not swallow any more propaganda and lies ema nating from the communist r ulers of Beijing, entirely re sponsible for this global pan demic. TÕNU NAELAPEA
12
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Vabamu videosari ,,Kirjad kodustele“ Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu viib läbi 16. kuni 30. aprillini videosar ja ,,Kirjad kodustele: hoiame ühendust!“, kus muuseumi meeskond loeb ette Hilda Sikuti kirju Kasahstani vangi laagrist. Eestis, nagu mujalgi kehti vate piirangute ja eriolukorra tõttu on muuseumid külasta jatele suletud. Seoses sellega loevad okupatsioonide ja vaba duse muuseumi Vabamu tööta jad kahe nädala jooksul ette kir ju raamatust „Kirjad Kasahstani vangilaagrist. Emaarmastus kir jade kaudu aastatel 1954-1956“, mis räägib armastusest, pere kondlikest suhetest, unistusest, keerulistest aegadest ja kauge test vahemaadest. Poole sajandi taguse kirjavahetuse ettelugemi sega innustab Vabamu haarama paberi ja pliiatsi, et kirjutada oma lähedastele. ,,Praegusel ajal on omavahe line suhtlemine saanud hinda matu väärtuse. Proovime kõik hoida oma lähedastega ühendust ilma kokku saamata. Me näeme,
kui oluline on vanavanematele helistamine, sõpradega üle vee bi suhtlemine ning ka kirjade saatmine,“ rääkis Vabamu te gevdirektor Keiu Telve. „Hilda ja tema pere kirjade lugemine tänases ajahetkes pakub ära tundmist ja tuletab meelde, kui oluline on lähedastega ühenduse hoidmine. Samuti annavad kir jad lootust, et rasked ajad möö duvad ning tuletavad meelde, et eestlastele on olnud omane keeruliste aegade kiuste hakka ma saada,“ lisas Telve. Raamatusse „Kirjad Kasahs tani vangilaagrist. Emaarmastus kirjade kaudu aastatel 1954– 1956“ on Ilme Ristla koon danud enda ja lähedaste kirjad ajast, mil tema ema Hilda Sikut viibis vangilaagris. Ilme oli kõigest 11-kuune, kui suri tema isa ning kolmeaastane, kui Nõukogude võim määras tema emale 1948. aastal § 58 alusel 25 aastat sunnitööd Kasahstani vangilaagris. Ilme jäi onu pere ja vanaema hoolde. Kuus aastat ei teadnud nad Hilda saatusest midagi. Kirjavahetus algas pä rast Stalini surma 1954. aastal, kui saadi emalt esimene vene keelne kiri. Algul lubati Hildal kirjutada vaid kaks kirja aastas, hiljem juba kaks kirja kuus. Hilda kirjades ei ole esiplaanil vangilaagri raskused. Selle ase mel kirjutas ta oma igapäevast ning püüdis leida ka kõige keerulisemates olukordades hel
Fotod okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kogudest
gust, et argipäev liialt rusuvaks ei muutuks. Hilda vabanes van gilaagrist 1956. aastal ning kolme aasta kirjavahetus on koondatud tütre koostatud raa matusse. Raamatu autor Ilme Ristla hoidis sadu ema poolt Kasahstani vangilaagrist saade tud kirju pea 60 aastat kodus valges karbis. 2017. aastal otsus tas Ilme kirjad annetada okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu. Videod kirjade ettelugemisest leiab Vabamu sotsiaalmeediast ning kodulehelt (www.vabamu. ee) menüü alajaotusest ,,Mis toimub“.
Pärnu Endla Teatri publik valis oma lemmikud Möödunud reedel andsid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Endla Teatri juht Roland Leesment telefonitsi üle Endla Teatri selleaastased publiku preemiad. Endla külastajate lemmiklavastuseks valiti Ingo mar Vihmari lavastatud komöö dia „Windsori lõbusad naised“ (William Shakespeare), lemmik meesnäitlejaks Ago Anderson ning lemmik naisnäitlejaks Carmen Mikiver. Märtsikuu jooksul toimunud publikulem mikute hääletusel osales 2845 inimest, kes said oma lemmi kuid valida üheksa 2019. aastal esietendunud lavastuse hulgast.
Pärnu Endla külastajate lemmikäitlejannaks valiti Carmen Mikiver, pildil etenduses „Windsori lõbusad naised“. Foto: Gabriela Liivamägi
1994. aastast Endlas töötava Ago Andersoni lemmikutiitel tuli rollide eest lavastustes „Me armastame ja ei tea midagi“, „Windsori lõbusad naised“ ja „Pidusöök“. Carmen Mikiver, kes töötab Endlas alates 2002. aastast, valiti lemmikuks rollide eest lavastustes „Oliver Twist“, „Windsori lõbusad naised“, „Pidusöök“ ja „Onu Remuse jutte“. Endla publikupreemiad antakse välja koostöös Pärnu Linnavalitsusega.
Eesti lood Ameerikas uues kuues Hiljuti valmis plaat Eesti autorite lugudest, mis on aga uue kuue saanud hoopis Ameerikas. Prantsusmaal sün dinud, alates 2007.a Los Angeleses elav kitarrimängija U-Nam (Emmanuel Abite boul) on ,,omaks teinud“ ükteist Eesti klassikasse kuu luvat lugu Arne Oidi, Uno Naissoo, Ülo Vinteri, Evald Vainu, Uno Loobi ja Raimond Valgre heliloomingust. Kogu mik ,,U-Nam Goes Big Band“ ilmus 27. märtsil Skytown Records’ilt. Uus meeleolujazzi album ,,U-Nam Goes Big Band“ sai alguse telefonikõnest, mille tegi kitarrivirtuoosi Los Angelese stuudiosse Eesti produtsent Mikk Targo. Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimees ja asutajaliige Mikk Targo oli vii mastel aastatel koos muusika tööstuse ekspertidega tegutse nud selle nimel, et valida välja sada parimat laulu, mida Eestis aegade jooksul üldse tehtud. Selle käigus sõeluti välja teoste kogum, mis kujutas endast eks kursiooni Eesti muusika ajaluk ku ja andis Lutz Krajenski Big Bandile võimaluse palu esitada. Selle tulemusena sündinud album (Muinaslugu Sinilinnust. Estonian Evergreen: Revivals) anti välja 2016. a ja selle loo misloost tehti ka teledokk. Targo oli aga veendunud, et laiema rahvusvahelise menu saavutamiseks vajas projekt teistsugust lähenemist. Olles tuttav U-Nami muusikaga, mida
raadiotes tihti mängiti, pakkus Targo materjali talle. U-Nam on Ameerikasse koli mise järel järjest tuntumaks saanud. Tema teisel albumil ,,Back From The 80’s“ ilmunud ,,Street Life“ püsis USA Bill board edetabeli esikolmikus kolm kuud ja esikümnes terve aasta. 2014. aastal jõudis pub likuni kriitikute tunnustatud ,,C’est Le Funk“. Tähetund U-Nami karjääris saabus siis, kui avaldas aegade esimese tribuudi George Bensonile. Plaadil tegid kaasa nt. George Duke, Marcus Miller, Ronnie Foster, Patrice Rushen, Wah Watson, Phil Perry, Stokley Williams ja Paul Jackson Jr. ning albumi ilmumises osales ka Benson ise, kelle kirjutatud tekst trükiti plaadiümbrisele. ,,Weekend in LA A Tribute to George Benson“ jõudis esikohale Jaapani iTunesi jazzikategoo rias, USA Amazoni neosouli ja meeleolujazzi kategooriates ja oli Grammy kandidaat 10 looga kuues kategoorias 2012. aastal. Eesti lauludest on äsjail munud plaadil mh. Mis värvi on armastus – (Arne Oit), Lah kumislaul (Ülo Vinter), Kamina ees (Uno Loop), Ei kunagi (Evald Vain), Sinilind (Raimond Valgre).
Biitlite laulusõnad müüdi oksjonil enam kui 910 000 dollari eest Paul McCartney käsitsi kirju tatud The Beatles’i loo ,,Hey Jude“ laulusõnad müüdi oks jonil 910 000 dollari eest.
(Allikas: Endla teater)
www.eestielu.ca
Nr. 16
Ago Anderson valiti lemmikmeesnäitlejaks, pildil publiku lemmiketenduses „Windsori lõbusad naised“ (lav. Ingomar Vihmar). Foto: Gabriela Liivamägi
Laulusõnade tegelik väärtus hinnati üheksa korda väikse maks, kirjutab Reuters. Veebioksjoniga tähistati bän
di lahkumineku 50. aastapäeva ja seal pandi pakkumisele 250 bändiga seotud mälestuseset. Kõrge hinnaga müüdi maha ka näiteks biitlite logoga vintage basstrumm, mida kasutati bändi esimesel Põhja-Ameerika tuuril 1964. a. See läks kaubaks 200 000 dollariga. (ERR/EE)
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
märkmik
S P ORT Riina Kindlam
Tõkked
Õnnelikud on need, kellel on hetkel lähedal väikegi muru- või maalapp, kus saab veidi teistmoodi, kergendatult hinge tõmmata kaugele rändamata ja teistega kokku puutumata. Juuresoleval pildil on näha kilelint, mis tõmmati Jõekääru lähedal Uxbridge’i küla elanike riigimetsa piirile läinud nädalal, et rahvas metsaradadele liiga suurearvuliselt ei läheks. Nüüdseks on tõkkelindid küll maha võetud, kuid soe soovitus maakodudesse mitte rännata kehtib rangelt edasi. Suvilas üksiolemine ei ole iseenesest probleem, kui seal kõik õnnelikult laabub ja ei ole kiirabi või muud kriisiolukorra leevendamist vaja, aga väikekülade poed, bensiinijaamad ja maanteed/kiirteed on kohad, kus hetkel lisa inimesi arusaadavalt näha ei soovita – igaks juhuks. So t siaalmeedia kaudu paistab, et Eestis väga paljud naudivad hetkel looduse paitavat rahu ja tegutsemist oma suvilates (läinud nädal oli Eestis koolivaheaeg ehk siis kaugõppestki väike paus), kuid sealgi pani näiteks Käsmu küla lihavõttenädalavahetuse eel mittekohalikele teetõkked ette. Neil on kõigest üks eluoluline küla pood ja nad peavad enda eest seisma. Värske õhk, linnulaul ja näpud mullas, kõik mõjuvad turgutavana ja rahustavana. Ammutame siis kitsendatud olukorras nii palju jõudu lähedal olevast loodusest, kui suudame, lootuses, et varsti-varsti paistab päästev rand – metsajärve viir või pingike õunapuu all. Foto: Silvi Verder, tekst: Riina Kindlam
HÄLL Anna Mila Bulone Kes sündis? Anna Mila Bulone Millal ja kus sündis? 23. april lil 2019 (Sõnni tähtkujus), Cedars Sinai haiglas Los Angelesis. Kellele sündis? Kaja Kataliina Wichman ,,Mamama“ ja Christopher Vincent Bulone ,,Dadada“! Pere elab Beverly Hillsis. Vanavanemad: Vanaema Kadri (Anna) Roman Wichman (,,Vana-Anna“) ja Indrek Sven Wichman (Vanaisa) Okemos, Michiganis ning Joseph ja Marjorie Bulone (Grandma ja Grandpa) Clearwateris, Flori
13
das. Anna on kõikide vanavane mate esimene lapselaps. Vanavanaemad: Memme Evi (n. Pari) Wichman Long Islandil, New Yorgis ja Elanor Blair Port Orange’is, Floridas. Kuidas laps endale nime sai? Vastab ema Kaja: „Enne kui Anna sündis, oli meil plaan talle panna nimeks Mila. Just kui ta oli sündinud ja ma vaata sin tema silmadesse, mul tuli kohe pähe nimi Anna. Anna on ka minu ema nimi ja mõlematel on suured pruunid silmad. Mila on nüüd Anna keskmine nimi.“ Kaja jätkab: „Anna on nii tore tüdruk! Ta kõnnib igale poole ja tal tõesti meeldib teha uksi lahti ja kinni, lahti ja kinni. Anna lemmiksöök on banaanid ja ta sööb neid igal hommikul!“ Anna sai 23. aprillil, jüri päeval ja karjalaskepäeval, ühe aastaseks! Pere sai mandri igast nurgast virtuaalselt kokku ühele arvutiekraanile hällilapse ette ZOOMi nimelise videokõne vahendusel. Palju õnne, Annake ja pere! Huvitavat statistikat: 1. jaa nuari 2020 seisuga oli Eestis 8430 naist ja neidu nimega Anna. Kõige enam on hetkel Annasid vanuses 85+, aga väga palju ka näiteks 30-34 aastaseid naisi. Nimi on tublisti esindatud igas vanuserühmas. Mila nime lisi tüdrukuid ja naisi on Eestis hetkel 112 ja neid on kaugelt kõige rohkem vanuserühmas 1-4 aastat! Sobib!
Kobe Bryant pääseb korvpalli kuulsuste halli Jaanuarikuus hukkus heli kopteriõnnetuses viiekordne NBA meister Kobe Bryant. Nimekas sportlane nime ta takse sel aastal Massachusett sis Springfieldis asuvasse mainekasse korvpalli kuul suste halli. Traagiliselt hukkunud Bryant pääses karjääri jooksul tervelt 18 korda NBA tähtede mängule, ta valiti korra põhiturniiri ja kaks korda finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. Lisaks Bryantile võetakse tänavu kuulsuste halli ka näiteks Tim Duncan (viiekordne NBA meister, 15 korda tähtede mängul ja ainus mängija NBA ajaloos, kes saanud ühe klubiga – San Antonio Spursiga – kok ku tuhat võitu) ning 15 korda NBA tähtede mängul osalenud, 2008. aastal Boston Celticsiga meistrisõrmuse võitnud ja neli hooaega järjest lauapallide arvestuses juhtinud Kevin Garnett. Naistest pääseb kuulsuste halli neljakordne olümpiavõitja, 2012. a WNBA meister ja 2011. a liiga kõige väärtuslikum mängija Tamika Catchings. 1959. aastal korvpalli leiutaja James Naismithi auks asutatud ala ,,pühakotta“ võetakse liik meid tseremoniaalselt vastu tänavu 29. augustil. (ERR/EE)
Rahvusvaheline kergejõustikuliit peatas OM-kvalifikatsiooni detsembrini Rahvusvaheline kergejõusti kuliit (WA) otsustas peatada kergejõustiklaste olümpia kvalifikatsiooni 6. aprillist kuni 1. detsembrini. Alaliidu pressiteates öel dakse, et selle perioodi tule mused – ka maailmarekordid – lähevad küll kirja statistikasse, kuid need ei lähe arvesse Tokyo olümpiamängudele pääsemisel. Kui ülemaailmne olukord on selleks ajaks paranenud, jätkub kvalifikatsiooniperiood 1. det sembrist ja kestab vastavalt rah vusvahelise olümpiakomitee paika pandud kuupäevadeni – maratonis ja 50 km käimises 31. maini 2021 ja ülejäänud aladel 29. juunini 2021. Olümpiakoha juba taganud sportlased enda kohast ilma ei jää. (ERR/EE) Nimede statistika on kõigile kättesaadav Eesti Statistika võr gulehe kaudu aadressil www. stat.ee/public/apps/nimed/. Kui oled hiljuti abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laialipillutud kaasmaa lastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostaja le Riinale, kes paneb kokku teie loo e-posti aadressil riina@ees tielu.ca Hälliteateid kogus ja koostas RIINA KINDLAM
Nikolai Kann (1873 – 1948), TLU Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumi kogust FB vahendusel.
Esimesest skautide jüripäeva paraadist möödus 100 aastat 1920. aasta 23. aprillil toimus Tallinnas Vabaduse platsil esimene Eesti skautide paraad. Eesti skaudiliikumise rajajaks peetakse Tallinna võimlemis õpetajat Anton Õunapuud, kelle juhendamisel tegutsesid alates 1916.-17. aastast skaudirühmad Tallinna Poeglaste Kommerts koolis ja Peetri Reaalkoolis. Tegeleti raamatuköitmise, king sepa- ja tisleritööga, õpiti skau ditarkusi, morset ja sõlmede tegemist, esineti eeskavaga koo lipidudel. Pärast Vabadussõja lõppu laienes skaudiliikumine üle Eesti. Eesti Skautide Maleva peava nemana tegutses alates 1921. aastast Tallinna Reaalkooli di rektor ja hilisem haridusminis ter Nikolai Kann. Aastail 19211940 ilmus ajakiri Eesti Skaut. Skautlikud liikumised suunasid
Hiina luure huvi Eesti vastu on kasvanud Hiljutises Kaitsepolitsei aas taraamatus osundatakse, et Venemaa kõrval tunnevad Eesti vastu huvi mitme teisegi riigi eriteenistused, kõige olu lisemana tuuakse välja Hiina Rahvavabariigi eriteenistuste huvi. ,,Hiina puhul tundsime es malt mõningast luurehuvi kasvu pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Huvi on kestnud tänaseni ning Hiina luuretegevus on intensiivistu nud,“ selgub aastaraamatust. Hiina kui suurriigi jaoks on olulised otsused globaalsetes küsimustes, olgu selleks Arkti ka, kliima või kaubandus. Hiina luureteenistused tunnevad huvi Eesti vastu seoses meie kuulu misega rahvusvahelistesse or ganisatsioonidesse, kuid mitte ainult. ,,Eesti geograafiline asukoht transiidiriigina ida ja lääne va hel ning samuti parajasti plaani mis- või arendusfaasis olevad taristuprojektid on Hiina jaoks samaväärselt huvitavad. Arves tades Hiina riigi poliitikat, kus kõik suuremahulised investee ringud, ka n-ö erainvesteerin gud, on kommunistliku partei kooskõlastatud, tähendavad in vesteeringud Eestisse Hiina
Anton Õunapuu (1887 – 1919), TLU Eesti Pedagoogika Arhiivi muuseumi kogust FB vahendusel.
noori enesearendamisele, töö tahte ja iseloomu kasvatamisele ning kõlbeliste väärtuste hin damisele, olulisel kohal oli loo duse- ja isamaa-armastus ning rahvuslik kasvatus. Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1940. aastal keelustatud skaudi liikumine taastati 1988. aastal.
poliitilise huvi realiseerimist.“ Samuti muudab Kapo and metel Eestit Hiina luurele 2020. aasta algusest alates olulise maks kuulumine ÜRO Julgeole kunõukokku. Kaitsepolitseiameti peadirek tor Arnold Sinisalu tõi Hiina huvi kasvu näitena välja Rail Balticu rajamise, mis on sat tunud Hiina huvi alla seoses nende siiditee projektiga. Ka Eesti välisluureamet hoiatas oma avalikus aastara portis Hiina mõju kasvu, in vesteeringute, tehnoloogilise sõltuvuse ja lobistide eest. Hiinal on Eesti-suguses väike riigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada, leiab Eesti välisluure. Hiina suursaatkond Eestis tegi selle peale avalduse, milles kritiseeris teravalt välisluurea meti aastaraporti Hiinat puudu tavat osa ja nõudis ,,valede väl jenduste korrigeerimist“. Lisaks Venemaale ja Hiinale tõi kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu välja Iraani, kes pani eelmisel aastal Tartu Ülikooli vastu toime küber ründe, kuid ülikooli IT-süs teemid olid tugevad ja rünnak suudeti eos blokeerida. Sinisalu sõnul pole rünna kute taga ainult Venemaa, vaid võivad olla ka teised riigid. (ERR/EE)
14
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Nr. 16
Kanada koroona… (Algus lk. 1)
teatas eelmisel nädalal, et linn kaotab pandeemia ajal vähemalt $1.5 miljardit ning soovis saada abi provintsi- ja föderaalvalitsu selt. Nimetatud summa basee rub Tory sõnul stsenaariumil, kus kolmekuulisele „lock down“ile järgneb kuuekuuline taastusperiood, mille jooksul osa piiranguid jäävad kehtima. Linna sissetulekud on langenud erinevates valdkondades, näi teks mitmed litsentsid-load, transiidikomisjoni (TTC) pileti rahad jm. Hinnangute kohaselt kaotab linn ainuüksi transiidi vallas $20 miljonit nädalas. • Nädalavahetusel, kui provint sis registreeritud haigusjuhtude arv ületas 10.000 piiri, ütles Ontario peaminister Doug Ford, et normaalolukorra saavutamine ilma koroonaviiruse vaktsiinita paneks elusid riski alla. Ta tea tas provintsivalitsuse $20 mil joni suurusest rahaeraldusest meditsiiniuuringuteks võitluses COVID-19ga. „Pole põhjust, miks seda vaktsiini ei või leiutada siin Ontarios,“ ütles ta, meenutades, et oleme provints, kus leiutati insuliin ja mille teadlased on olnud eesliinil mit mes meditsiinivaldkonnas. • Lootust äratavaid uudiseid saabus eelmise nädala teises pooles Briti Kolumbiast, kus terviseametnike sõnul on näha progressi ning viirusega naka tunud inimeste arv näitab lan gustrendi ja pole ka uusi pu hanguid hooldekodudes. Siiski ei tohi valvsust kaotada ega meetmeid n-ö lõdvaks lasta, kuid praeguste märkide järgi on võimalik, et osa kehtivatest piirangutest saab hakata BC-s juba kuu aja pärast eemaldama. Kolmapäeval teatati aga kolmest uuest haiguspuhangust hoolde kodudes ja haigusjuhtude kas vust. • Esmaspäev andis lootus rikkamaid arve ka Ontarios: uued prognoosid näitavad, et viiruse leviku kõrgpunkt ühis konnas paistab olevat vähem tõsine kui eeldatud, aga rahvas peab püsima samal kursil, et parim võimalik stsenaarium jääb kehtima eelolevate nädalate jooksul. Seega annavad uued prognoosid lootust, ent siiski pole teada, millal piiranguid leevendama hakata saab. „Me oleme senini vältinud halvimat stsenaariumi, mida kartsime, me vältisime teistes maades toi munud hävingut,“ sõnas Ford. Ta hoiatas, et võitlus pole kaugeltki möödas, kuid et provints töötab plaaniga, kuidas COVID-19 tõttu kinnipandut järk-järgult ja turvaliselt avada. Kolmapäeval ütles Ford, et maikuine Victoria Day näda lalõpp ei saa olla n-ö sihtpäe vaks, mil taasavatakse provintsi majandus – sellist ühtset kuupäeva ei ole võimalik nime tada. Ta teatas aga, et kõik mitte-esmatähtusega tööpaigad jäävad suletuks vähemalt 6. maini ning alates 17. märtsist kehtinud eriolukord jääb püsima 12. maini. Kuni selle ajani pü
Lahkus meie armas sõber
Mälestame armsat kauaaegset perekonnasõpra
Eerik Treffner
Rein Mägi Südamlik kaastunne IRJALE ja omastele
MARGIT ja ARMAS MAISTE SUSAN ja SANNU MÖLDER
Lahkus sõber koroonaviiruse-ohvrina
Matti Kruusement 1934 – 2020 Mälestavad
ANTS TINT RIINA MAKK ANNE-MAI KAUNISMAA perekondadega
EVELYN INDREK, CATHY, ANDREW ja CHRISTINA MARGUS, KATHY, KIRSTEN ja STEPHANIE ALAR ASTRID LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS
Mälestame kurbuses
Rein Mägi endist lugupeetud kauaaegset Eesti Abistamiskomitee Kanadas juhatuse liiget EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE
Mälestame kurbuses, tore AKEN Basaari sõber –
Rein Mägi sivad kõik praegu kehtivad piirangud. Nende pikendamist või olukorra leevendamist hin natakse iga kahe nädala tagant. Fordi sõnul on praegu tege mist justkui kahe maailmaga COVID-19 leviku osas: üldine elanikkond ning hooldekodud – ja viimased kogevad selle kõige hullemat mõju: vähemalt 400 COVID-19 surma Ontarios on olnud hooldekodudes. Ta teatas ka, et kutsub appi Kanada kait sejõud, kes hakkavad tööle provintsi viies hooldekodus, olles abiks personalile võitluses COVID-19 viirusega. Ka Que beci provintsis kaasati kaitse jõudude personal hooldekodude töötajatele abiks. • Saskatchewan plaanib uues kuus mõningaid piiranguid lee vendada ning provintsivalitsus teeb otsuse, millised ärid ja tootmisasutused saavad uksed avada. Selleks valmistatakse ette viiefaasilist kava. • Suures kriisis tuleb sageli välja, kuidas inimesed hoiavad ühte ning panustavad sinna, kus kõige rohkem vajadust, nagu näiteks eesliinitöötajate abista miseks. Pensionil olevad ter vishoiutöötajad lähevad tagasi tööle, sest tunnevad, et neid va jatakse. Rohkearvulised Kanada firmad on oma toodangut ümber suunanud, hakates tootma vaja likku varustust tervishoiutööta jatele. Ka paljud üksikisikud teevad oma parima, kasutades näiteks oma õmblemisoskusi. Tervishoiutöötajate auks korral datakse autoronge ja toetusaval dusi, viiakse toitu... Palju on räägitud viimasel ajal ka hool dekodudes töötavatest inimes test, kelle igapäevatöö on raske, palk aga väike, lisaks veel nüüd
risk haigestuda viirusega. Eel misel nädalal suri Ontarios vähem kui 24 tundi pärast positiivse testi saamist 54-aas tane naine, kes oli aastaküm neid töötanud hooldekodus ja tegi seda tööd väga pühendu nult. •
Südamlik kaastunne armsale IRJALE ja omastele TUI ja BRUCE
Mälestame kurbuses head sõpra ja bridžipartnerit
Raskes olukorras on nii vanemaealised kui noored. Kolmapäeval teatas Justin Tru deau $9 miljardi suurusest Canada Emergency Student Benefit’ist, mis on mõeldud aitama keskkooli lõpetanud tu dengeid, kes ei saa töötada eeloleval suvel, aga ei kvalifit seeru CERB (Canada Emergency Response Benefit) saamiseks. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)
Rein Mägi HENN MÄESTE ja pere
Lahkus väga armas sõber
Ester Vares Toronto loomaaed vajab rahalist abi Toronto ja Calgary loomaaiad ning Vancouver Aquarium on teatanud rahalistest raskus test, alustades teist kinni oleku-kuud. Tavaliselt saavad nad osa sissetulekust pileti müügist ning parkimise raha dest, nüüd on aga see ära lan genud. Toronto Zoo Wildlife Con servancy esindaja sõnul kulub loomaaias umbes miljon dollarit aastas loomade toitmiseks – nad vajavad erilist dieeti spetsiaal sete koostisainetega. Nii on alus tatud kampaaniat annetuste kogumiseks, et teha tasa kao tatud käivet ja jätkata loomaaia 5000 looma eest hoolitsemist tavapärasel kõrgel tasemel. (Lüh. CP24)
Südamlik kaastunne JAANILE ja lastele MIA HEINE perega
Lahkus kauaaegne perekonnasõber
Daisy Tikenberg Südamest kaastunne tütar EPP WALDINILE ja perele ALVER RÕIKA
Tutvu • Loe • Kommenteeri
www.eestielu.ca
Nr. 16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
MÕTE PÜHAPÄEVAKS Ülestõusmisaja 3. pühapäeva mõtisklus
praost MART SALUMÄE
Hea Karjane
Jeesus ütleb: „Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.“ Jh 10:14 Päevapalve: Kõigeväeline Jumal, Sa oled tõstnud surmast Issanda Jeesuse, meie suure Karjase. Läkita meidki karjastena otsima kadunuid, parandama haavatuid ja toitma üksteist tunnetuse ja mõistmisega. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen! Vana Testamendi lugemine: Jeremia 23:1-4 Häda karjaseile, kes hukka vad ja pillutavad mu karjamaa lambaid, ütleb Issand! …Vaata, ma nuhtlen teid teie pahategude pärast, ütleb Issand. Ja ma ise kogun oma lam maste jäägi kõigist maadest, kuhu ma olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karja maale… Ja ma sean neile kar jased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. Evangeeliumi lugemine: Jo hannese 21:15-19 Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?“ Peetrus ütles talle: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.“ Jeesus ütles talle: „Sööda mu tallesid!“ Tema ütles talle veel teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“ Ta vastas talle: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle ar mas.“ Jeesus ütles talle: „Hoia mu lambaid kui karjane!“ Tema ütles talle kolmandat korda: „Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?“ Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: „Kas ma olen sulle armas?“ Ja ta ütles temale: „Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.“ Jeesus ütles talle: „Sööda mu lambaid!“…
Toronto tänavail kohtab sage li koeraga jalutajaid. Kuigi linlased väga armastavad lem mikloomi, realiseerub urbani seerunud rahva suhe karjakasva tusega enamasti vaid lihalettide ja piimariiulite kaudu. Kel veel kaugest lapsepõlvest on meelde jäänud karjamaalt kostev lehma ammumine, lamba villa kare pehmus sõrmede va hel või sea asjalik matsutamine söögimolli juures, suudavad luua mingigi elulise seose hea karjase loo ning argielu vahel. Aga suurlinnas kasvanuil kaob Jeesuse poolt igiammu esitatud võrdpildi jõuline mõte kuhugi eemalepeletava sõnnikuhaisu ja ärapahandatud eneseuhkuse va hele – et kas mina pean olema see, keda keegi pügab ja kamandab! Kaasaja inimene paneb pa haks, kui teda lambaga võrrel dakse. Oleme enda arust nii tar gaks ja sõltumatuks saanud, et otsustame ise, kellel laseme end juhtida ja kellel mitte. Kui aga pühapäeva teemas püsida, siis võib ju mõelda, mis juhtub, kui lambakari endi hulgast juhi väl ja selgitab. Parimalgi juhul saab kari endale tugeva juhtoina, kuid mitte karjast. Inimkarja „juhtoinaid“ teame me ka. Mõndagi mäletame minevikust ja mõne tunneme ära olevikus. Headel aegadel on karjal põnev jälgida, kuidas noored oinad omavahel pusk levad, kuni tuleb vana kõverate sarvedega päss ning paari täpselt mõõdetud matsuga kõik asjad paika paneb. Kriisiaegadel aga tõusevad valitsejate head ja vead eriti selgelt esile. Aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Hea Karjase pühapäeva sõ nu mi paremaks mõistmiseks tasub meenutada karjase ametit Piibli kontekstis. Vana ja Uut Testamenti võrreldes näeme, et ka siis oli maailm pidevas muu tumises. Kui Aabraham asus teele tõotatud maa poole, elati rändrahvana ja liiguti koos kar jaga. Karjane oli ka rahva juht, sest kari tähendas elu. Seepärast nimetatakse Vanas Testamendis
Dr. Kristel Toomsalu Optometrist
Uued patsiendid alati teretulnud!
• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval
www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688
MATUSEBÜROO
R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9
Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad
kuningaid karjasteks ning Jumalat ülima austuse märgina Iisraeli Karjaseks ja kõigi maa pealsete karjaste Karjaseks. Paar tuhat aastat hiljem – Jeesuse päevil – elati oluliselt paiksemalt. Linnad kasvasid ja arenesid. Meile võib tunduda üllatav, kuid Rooma impeeriumi laienemine oli esile kutsunud omas ajas seninägematu üleil mastumise. Kaubad ja inimesed liikusid üle Vahemere provint sist provintsi. Karjakasvatus oli kujunenud strateegiliselt täht saks, sest toitis linnu ning andis toorainet loendamatutele käsi töölistele. Karjase amet oli küll säilitanud oma vastutusrikkuse, kuid muutunud eraklikuks ja koguni eluohtlikuks tööks. Karja pidi mägiaasadel koos hoidma ning kaitsma kiskjate, röövlite ning paljude muude ohtude eest. Koolutatud ülemise otsaga pikk karjasekepp täitis korraga mitut ülesannet. Selle „konksuga“ sai põõsastikku ta kerdunud või kaljulõhesse lõksu jäänud lambaid vabaks päästa, aga kepi alumine ots oli ka terav relv, millega kiskjatele vastu as tuda. Karjane pidi hästi tundma oma karja, selle juhtoinaid, kuulekat enamust, isepäiseid uitajaid ja nõrgukesi. Ning kar jane pidi teadma ka turvalisi radu mägedel asuvate rohu maade vahel. Aasal vabalt rohtu nosiv kari eksisteerib meie maal peamiselt vaid vanavanemate mälestustes. Siiski ühes asjas sobib tänane loomakasvatus väga hästi kokku Jeesuse näitega heast karjasest. Ilma inimese poolse hoole ja vaevata on kari hukule määra tud. Farmiloomad sõltuvad üha vahetumalt inimesest. Karja elus püsimiseks ei piisa vaid juhtlooma tarmukusest. Seepärast on ka 21.sajandi infotehnoloogilise ajastu ini mesel vaja Head Karjast, kellele loota ka siis, kui ükski logaritm ei suuda tulevikku lootusrikka maks mudeldada ja asjatundjate konsiiliumid on sunnitud tun nistama, et nad ei tea, kui kaua me peame veel justkui vargsi hiilides elama. Just sellistel ae gadel on meile meelerahu säili tamiseks sobilik laulda aegade hämaruse taguse kuningas Taa veti kombel: Issand on mu karjane, mul pole millestki puu dust. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka kui ma kõnniksin pime das orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjase kepp ja su sau, need trööstivad mind. Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilge ni täis. Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elu päevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks. Ps 23:1-6 Aamen! Õnnistatud Hea pühapäeva soovides:
Karjase
praost MART SALUMÄE
15
KIRIKUD
EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS
TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS
817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee
25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona viirus) pandeemia poolt põhjustatud eri olukorraga aprillikuus jumala teenistusi ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või emaili-aadressil.
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde
Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on pea tatud kuni järgmiste teadeteni. Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt. Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!
Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEENIS TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused. Olukorra normaliseerudes ju malateenistuste ja koguduse koos käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edasi. Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe lisame gruppi. Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale. Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes. Loe Eesti Elu internetis —
www.eestielu.ca
tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)
Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil
Tellimine saata
EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2
Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
16
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Nr. 16
Tellige EESTI ELU! Veebiviktoriin „Tartu College 50“ Tänavu on Tartu College’il tähtis juubeliaasta – sügisel saab 50 aastat maja avami sest. Pool sajandit on Tartu College olnud koduks tuhan detele tudengitele ja eestlaste akadeemilistele organisatsoo nidele, arhiivile ja raamatu kogudele. Ühiselamu sissetu lekuga on toetatud teadust ja kultuuri ning korraldatud lugematuid hariduslikke ja meelelahutuslikke üritusi. Kes poleks Tartu College’it külas tanud ja seal meeldejäävaid hetki veetnud! Aga kui hästi sa tegelikult ikkagi tunned Tartu College’it? VEMU korraldab aprillis ja mais veebiviktoriini, milles kõik saavad panna oma teadmised mängu. Küsimusi on nii aja loost kui tänapäevast ja puu dutavad nii tähtsaid sündmusi Tartu College’i ajaloos kui iga päevaelu. Viktoriin toimub kuues voorus. Igal neljapäeval alates 23. aprillist postitame VEMU veebilehele uued viktoriini küsimu sed, millele vastamiseks on aega kuni järgmise kol mapäeva keskööni. Neljapäeval anname õi ged vastused ja loo
USAs langes nafta hind esimest korda ajaloos miinusesse Selle nädala esmaspäeva jook sul tegi USA nafta (WTI) hind seninägematut ajalugu. Päeva jooksul langes nafta hind 15 dollari juurest üle 300 protsendi ja alla -37 dollarini barrelist.
T.E.S. Täienduskoolid tegutsevad distantsõppel Eriolukord nõuab erisamme. Toronto Eesti Seltsi Täien dus kool jätkas kevadist programmi live-koolitundidega, aga muidu gi virtuaalselt. Kool on koht, kus võimaldame lastel ja täis kasvanutel arendada eesti keele rääkimise oskusi ja kasvatada omavahel suhteid. Otsustasime, et tehnoloogia abiga kutsume kokku õpetajad ja õpilased. 7. aprillil algasid täienduskooli
sime õigesti vastanute hulgast välja selle nädala võitjad. Auhinnaks on TC 50 logoga meened, mis on nii kaunid kui kasulikud. Viktoriiniküsimuste avali kustamise kuupäevad on: 23. ja 30. aprill ning 7., 14., 21. ja 28. mai. Me peame arvestust iga viktoriinivooru osas. Mai lõpus liidetakse kõikide voorude tule mused ja lõpparvestuse parimad saavad eriauhinnad. Küsimused on nii eesti kui inglise keeles ning valikvastustega ehk kõigile jõukohased! Tule ja mängi kaasa! VEMU koostab hetkel juu beliaasta puhul ka näitust ,,Minu Tartu“. Veel pole hilja saata meile oma mälestusi, foto sid jm põnevat (aadressil piret. noorhani@vemu.ca). Loodetavasti saame sügisel juba koos juubeliaastat tähista da! Seniks hoiame sidet interneti teel. Olge terved ja kaitstud! JOHANNA HELIN Estonian Studies Centre/VEMU
Seda on põhjustanud asjaolu, et naftanõudlus on maailma laas tava koroonaviiruse tõttu lan genud tootmisvõimsusest oluli selt madalamale ning maikuu lepingute sõlmimine lõppes. Selle nädala toornafta hind langes alla senise madalaima punkti, mis oli 1946. aastast püsinud 1,67 dollarit. (ÄL/EE)
distantsõpetunnid. Kohale tuli seitse täienduskooli klassi ja üks täiskasvanute klass. Video konverents võimaldas õpilastel üksteist näha ja omavahel su helda. Loodame, et õpilased ja lapsevanemad jäid rahule. Live (on-line)-koolitunnid kes tavad nii kaua, kui oleme eriolukorras. Kindlustame meie ühiskonna püsivust. Head koostööd ja mõistvat suhtumist. Edu meile kõigile! LINDA SOOLEPP, Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli esimees
Toronto High Park suletakse kirsiõite ajaks Toronto linnapea John Tory teatas kolmapäeval, et peatselt saabuval kirsside õitsemise ajal jääb High Park sel aastal külastajatele suletuks. Aprilli lõpus ja mai alguses täitub lääne-Torontos asuv park tuhandete linnaelanike ja turis tidega, kes tulevad imetlema kirsiõisi. Sel aastal tuleb piirdu da Jaapani kingitud kirsipuude õiteilu imetlemisega virtuaal selt. Täpsed kuupäevad, mil park jääb külastajatele suletuks, teatatakse. (TS/EE)
Vaata loengut Udo Kasemetsast Eesti Kunstiakadeemia (EKA) avatud loengute veebil saab kuulata-vaadata erinevate lek torite loenguid. Hiljuti lisandus ,,Kunst“ kategooria all Tarmo Johannese virtuaalloeng Kana das elanud Eesti heliloojast Udo Kasemetsast: ,,Udo Kasemets – kõige vähemtuntud kuulus Eesti helilooja“. Loeng on leitav: https://www.artun.ee/avatudloengud/
Oktoberfest Saksamaal jääb sel aastal ära Baieri liidumaa peaminister Markus Söder teatas sel näda lal, et maailmakuulus Saksa õllefestival Oktoberfest jääb sel aastal koroonaviiruse kar tuste tõttu ära, Õllefestival, mis leiab aset igal aastal septembris-oktoobris ja meelitab kohale umbes kaks miljonit väliskülalist, oleks ini mestele liiga ohtlik, kuna pole veel viirusevaktsiini, ütles Söder. Oktoberfesti toimumiskohale on praegu püsti pandud ko roonaviiruse proovide võtmise punkt. (ERR/EE)
Kanada Päeva pidustused toimuvad tänavu virtuaalselt Eelmisel nädalal teatati, et Kanada 153. sünnipäeva pü hitsemine toimub seekord vir tuaalselt, mitte tavapäraste rahvapidustustena Ottawas. Kanada kultuuripärandi mi nister Steven Guilbeault ütles oma avalduses, et valitsus on otsustanud tähistada Kanada Päeva teistmoodi, andes võima luse kõigil tulla kokku virtuaal selt, jagades uhkust olla kana dalane. Ministri sõnul käib juba koostöö esinejate programmi kokkupanemiseks, mis peegel dab mitmekülgsust ja väärtusi, näidates meie suurepärast ta lenti. (Lüh. CTVNews)
Eesti Skautide Ühing kutsub nutikale kevadmatkale Laupäeval, 25. aprillil toimub iga-aastane skautide Jüripäeva matk. Traditsiooniliselt on see toimunud mitmesaja osa lejaga kolmepäevase laag rina mõnes kaunis Eesti paigas ning olnud kevad-suvise välitegevushooaja avaürituseks. Sel korral on lei tud üritusele uus vorm. ,,Leitud lahenduseks on see, et koostöös Seik lusfirmaga 360 Kraadi valmis nutitelefonipõhine raken dus, mille abil saavad kõik mat kata endale sobivas kohas – met sas, 2+2 reeglist kinni pidades, oma koduaias või isegi oma toas,“ ütles skautide e-Jüri päeva peakorraldaja Sigrid Kuuse. Matka üks eesmärke on pan na proovile ka teadmised ja oskused – nii ilmub matkal osalejate nutitelefoni ekraanile kindlate vahemaade tagant uus
täitmist vajav ülesanne. 6- kuni 10-aastaste matkadistanstiks on 5 kilomeetrit ja ülesanded il muvad iga 500 meetri tagant, 11-aastaste ja vanemate rada on 10 kilomeetrit pikk ja ülesanded ilmuvad iga 750 meetri tagant. Seekordsel matkal on võima lik osaleda kõikidel, ka neil, kes ei kuulu Eesti Skautide Ühin gusse. Tänu nutilahendusele ei ole osalejate arvus piiri ja osaleda saavad kõik, kel huvi skautide tegemistest osa saada. Laupäeva õhtul toimub põnev veebi-lõkkeõhtu, kus tehakse matka kokkuvõte ja jagatakse matka parimatele auhindu. ,,Sellel aastal on e-Jüripäeva eesmärk ühiselt saada üle vii rusest, kaotamata iseennast ja oma skautlikke väärtuseid. Oodatud on kõik – nii skaudid kui ka mitteskaudid. Matkake terviseks ja järgige ohutus nõudeid!“ ütles Sigrid Kuuse. Täpsem ürituse info Eesti Skau tide Ühingu kodulehel: https:// skaut.ee/uritused/e-juripaev/
Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks tele foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keerulisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurdepääs. EESTI ELU TOIMETUS
Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõukogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku le suletud alates 14. märtsist kuni vähemalt 1. maini 2020. Sel ajavahemikul seal toimuma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.