This newspaper was mailed on Friday, April 24, 2020
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 16, 2020 Reedel, 24. aprillil — Friday, April 24
Eestis tähistati veteranipäeva Jüripäeval, 23. aprillil tähis tatakse Eestis veteranipäeva. Tänavu pühitseti seda kehtiva eriolukorra tõttu tagasihoidli kumalt. Sel aastal kaheksandat korda toimunud veteranipäev algas päikesetõusul, mil Kaitseliidu ja kaitseväe eestvedamisel heisati riigilipp mitmel pool üle Eesti. Riigilipu värvidesse oli ka vaa teratas Skywheel of Tallinn. Tapa linnakus toimus Af ganistanist Camp Bastionist ära toodud ausamba juures lan genute mälestamine. Mäles ta mistseremoonial osalesid kait seminister, kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, veteranide ühingu esindaja ning vabariigi presidendi käsundusohvitser. Suurem avalikkus sel aastal tseremoonial osaleda tänu riigis kehtivale eriolukorrale ei saa nud. Kaitseväe kalmistul toimus kaplani teenistuse eestvedamisel tseremoonia, kus leidis aset veteranide mälestustule õnnista mine, laternate süütamine ning lähetamine haudadele ja vaba dusvõitlusega seotud mälestus paikadele. Veteranipäeva lõpetas vetera nidele ning veteranipäevale pü hendatud telesaade „Anname Au!“ Veteranipäeval ilmus ka kait
seväe ajateenijate bändi plaat „Sõduri Hing“. Alates 2014. aastast viiakse Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu ja Naiskodukaitse eest vedamisel aprillikuus läbi Sini lillekampaaniat, mis kutsub üles kandma Sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu vetera nide ning nende lähedaste tun nustuseks. Rohkem infot www.annameau. ee. Sel aastal aitavad Sini lille kampaania annetused Kures saare Haiglal soetada vajalikke seadmeid, MTÜ-l Peaasjad jät kata tegevust vaimse tervise edendamisel, Narva linnal ra jada välijõusaali ning Eesti Invaspordi Liidul viia läbi istevõrkpalli treeninguid ning osaleda võistlustel. Kaitseväe ja Kaitseliidu vete ranide hulka kuulub üle 3000 inimese. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning tee ninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Ma ke doonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis. (KVPST/EE)
Foto: mil.ee
www.eestielu.ca
Üksiknumbri hind: $4.00
Kanadat vapustas massitulistamine Nädalavahetusel vapustas Kanadat teade massitulista misest Nova Scotia provintsis. Hukkunuid on 23, nende hul gas naispolitseinik RCMPst (Royal Canadian Mounted Police). Surma sai ka tulistaja, 51-aastane Gabriel Wortman. See on kõige ohvriterohkem tapmine Kanadas viimase kol mekümne aasta jooksul. Esimeseks kuriteopaigaks peab politsei elamut Halifaxist ligi 100 kilomeetri kaugusel põhjas asuvas Portapique’i lin nakeses, kus laupäeva õhtul avastati mitu surnukeha. Kuri teopaiku oli kokku 16, kus juures pärast laskmist süütas ründaja autosid ja maju, kus ka ohvrid sees. Ametnikud peavad tõenäoli seks, et esimesi ohvreid võis tu listaja valida, ent seejärel alus tas valimatut tulistamist. 51 aastase Wortmani, kes töötas hambatehnikuna nii Hali faxis kui Portapique’is, tabasid kuningliku Kanada ratsapolitsei (RCMP) liikmed Halifaxi lähis tel Enfieldis asuvas bensiini jaamas. Politsei on hiljem kin nitanud, et politseivorm, mida ründaja tulistamise ajal kandis, oli ehtne. Esialgu ei ole selge, kuidas see kurjategija valdu sesse sai ja mis oli tulistamise motiiv. Peaminister Trudeau ütles teisipäeval, et valitsus kavandab relvaseaduste karmistamist. Kanada kehtestas ranged rel vaseadused pärast 1989. aasta massitulistamist, milles Marc Lepine tappis 14 naist ja iseend Montreali polütehnilises insti tuudis.
Torontos peetakse kehtestatud reeglitest päris hästi kinni. Harjunud tänavapilti, kus domineerivad autode järjekorrad ja inimesi täis kõnniteed, asendavad nüüd väheste autodega linna tuiksooned (juuresoleval pildil tipptunni-aegne linna põhjast lõunasse läbiv Yonge’i tänav Dundas Square’i & Eaton Centre’i kohal, mis tavaliselt ülerahvastatud) ja üksikute jalakäijatega troutuaarid. Foto: EE
Kanada koroona-nädal: piirangud Kanada-USA piiril jäävad jõusse; Ontario tegi suure rahaeralduse vaktsiini leiutamiseks; majanduse taasavamise kuupäev ebaselge Lehe trükkimineku päeva – nel japäeva – hommikuks oli Kanadas registreeritud CO VID-19 haigusjuhuseid 40.824, Quebecis 20.965, Ontarios 12.879, Albertas 3401, Briti Kolumbias 1795, mujal vä hem. Üle Kanada oli neljapäe vaks COVID-19 surmade arv ületanud 2000 piiri. Nunavut on endiselt viirusest puu tumata. • Eelmisel nädalal märkis USA president Donald Trump, et piiranguid USA-Kanada piiril võiks leevendada, kuna Kanada on edukas võitluses COVID-19 vastu. Ideele oli vastu Ontario
peaminister Doug Ford, öeldes, et piirid peaksid jääma suletuks, kuni viirus saadakse kontrolli alla. Teatavasti jagab Ontario provints piiri Minnesota, Michigani ja New Yorgi osarii kidega, mis on USAs saanud COVID-19 tõttu raske löögi. Kanada peaminister Justin Trudeau kinnitas neljapäeval, et läheb veel aega, enne kui piiranguid piiril leevendada. Kaks riiki jõudsid kokkulep pele, et piir jääb suletuks veel vähemalt 30 päevaks – Trudeau teatas seda hiljutises briifingus. • Toronto linnapea John Tory (Järgneb lk. 14)
Eesti valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava Kolmapäeval avalikustas Ees tis koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahva tervise ja majanduse prob leemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kriisist väl jumise strateegia kava.
Kaitseminister Jüri Luik asetab pärja missioonidel langenud kaitse väelaste mälestuseks. Foto: mil.ee
Postal Agreement No 40013472
Peaminister Jüri Ratase sõnul on väljumisstrateegia eesmärk määratleda piirangute leeven damise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et koroo naviiruse levikust tingitud aren guid saaks riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. Ratas rõhutas, et piirangute
leevendamisega kaasneb parata matult oht, et nakatunute arv taas mõnevõrra kasvab. Seetõttu on tema sõnul piirangute lee vendamise eelduseks see, et inimesed ka edaspidi järgivad hügieenireegleid ning peavad kinni 2+2 reeglist, kasutavad maske ja desinfitseerimisva hendeid. Valitsuskomisjon hakkab pii rangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega üle vaatama kord nädalas. Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine.
Praegu asub Eesti meditsii niliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saab hakata kehtestatud piiran gutest samm haaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naas mine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võima likuks haiguspuhanguks. (Kriisist väljumise kavaga saab tutvuda veebilehe valitsus.ee vahendu sel.) Väljumisstrateegia töötas rii gikantselei juhtimisel välja planeerimisgrupp koostöös va litsuskomisjoni, COVID-19 tea dusnõukoja ja eri valdkondade ekspertidega. (PT/EE)