2
EESTI ELU reedel, 24. aprillil 2020 — Friday, April 24, 2020
Nr. 16
Eestis vahetus väliskaubandusja infotehnoloogiaminister
Pariisis tegutseva organisat siooni Piirideta Reporterid (RSF) värskes indeksis kuk kus Eesti eelmise aastaga võr reldes kolm kohta, 14. posit sioonile.
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Reporters sans Frontiers ehk RSF toob Eesti pingereas kuk kumise põhjustena välja kolm põhilist asjaolu – valitsusse kuuluva Konservatiivse Rahva erakonna sõnalised rünnakud ajakirjanduse vastu, Postimehes toimunu ja Kremli propaganda kanali Sputnik sulgemise.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Tasujast skaudini, veteranini Tänu Eduard Bornhöhele on juba 140 aastat noortele eestlastele, sõltu mata elukohamaast, olemas patriootilise võitlusvaimu eeskuju: Tasuja. Sobiva nimega ajalooline jutustus jõudis lugejani esmalt 1880. aastal ja sellest ajast saadik on korduvalt ilmunud paljudes trükkides. Märkimisväärselt ka okupatsiooniajal. Teos on letti jõudnud vene keeles ning ka teistes keeltes, nende hulgas soome ja leedu. Jüriöö ülestõus aastal 1343 oli kirjanikule eeskujuks; jüripäev omakorda skautidele, gai didele oluliseks päevaks. Torontos lõpetatakse sisetegevus jüripäeva paraadiga. Mis tänavu ei saanud toimuda. 23. aprilli tähtsus tsaariajast Wabariigi ajani, okupatsioonini, kestis ja kestab. Kuna jüriööl võideldi sakslaste vastu, siis okupandid, sovjee did, pidid tast lugu – Tasuja nimi oli mitmel kolhoosil. Skautlus on van kumatu, Tasuja eeskujul. Bornhöhe oskas istutada eestlase alateadvu sesse vabaduseidee ja rõhumisevastast usku, mis, nagu paljud mäles tused kinnitavad, tulid esile võimsalt nii Vabadussõjas kui Teises ilma sõjas, kui võideldi arvuliselt ülekaalus põliste vaenlaste vastu. Tänu sellele on jüripäev Eestis ka kuulutatud veteranipäevaks. Esimene selline oli 2013. Eesmärgiks tunnustada veterane ja nende lähedasi. Eestis on praegu veterane umbes 2700, raske arvata kui mitu Teise ilmasõja veterane nii Eestis kui ulgu-Eestis on järel. Aga kõi kidele, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, kas enam kui 75 aastat tagasi või taasiseseisvunud Eesti ajal välismissioonidel, teisiti teenis tusega aidanud kaasa Maarjamaa riigikaitse kindlustamisele, oleme rahvana tänulikud. Pole unustatud neid sõjaväelasi, kes on Eesti eest andnud kõige kallima. Oma elu. Nagu Tasuja ja ta mehedki. Eestis viiakse läbi jürikuu kestel sinilillekampaania, mille märgiga saab tunnustda veterane ja toetada Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingut. Veteranipäev on ka lipupäev, austame nii vapraid sõjamehi ja -naisi. Kui Torontos kinnitatakse sinimustvalge lindiga lill rinda ühiskonna juhtidele EV aastapäeva aktusel, oleks ehk tulevastel aprillikuudel skaut/gaid noorusel väärikas sinililledega meie veterane nii austada. Eeskujuna. Gaidid märgivad tänavu juubelit – 100. Kuigi 1919 asusid tegutsema paar gaidrühma loetakse aastat 1920 kui Eesti ametlikku gaidluse asutamist, mil Eesti Gaidide Malev loodi. Kooskõlas esimese ülemaa ilmse skautide suurlaagri või jamboreega. Sellest juubeliaastast on juba siin lehes juttu olnud, palju huvitavat materjali on internetis. Sümboolne, et Tasuja jälgedes astuvad noored. Vabadusõjas võitlesid kahtlemata endised skaudid, ehk isegi tegevskaudid. Viimaste aastate välismissioonidel osalenute hulgas oli samuti kindlasti neid, kes said patriootilise süsti skautluses/gaidluses. Bornhöhe romantiline, aga tõele põhinev eeskuju peab tänagi mõjuvalt paika. TÕNU NAELAPEA
Eesti langes ajakirjandusvabaduse indeksis
President Kaljulaid kinnitas uue ministri ametisse.
Foto: ERR
Möödunud nädala lõpul tea tas väliskaubandus- ja info tehnoloogiaminister Kaimar Karu sotsiaalmeedias, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakon na (EKRE) esimees Mart Helme kutsub ta valitsusest tagasi. Põhjuseks toodi, et ,,koostöö ei suju ning ka era kond ei ole rahul,“ kirjutas Karu. Kuigi Kaimar Karu oli EKRE minister, ei astunud ta erakonna liikmeks. Ministriks sai Karu 2. novembril pärast seda, kui Kert Kingo astus ametist tagasi. Reedel tegi peaminister Jüri
Ratas president Kersti Kalju laidile ettepaneku Kaimar Karu ametist vabastamiseks ja Raul Siemi uue ministrina ametisse nimetamiseks.
Malis teeninud Eesti jalaväeüksus jõudis tagasi koju
(Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja selle eesmärk on piirkonnas stabiil suse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näi teks terrorismivastane võitlus ja ebaseadusliku immigratsiooni ohjamine. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Taa ni õhuväekomponendiga. (KVPST/EE)
Kolmapäeval jõudis Eestisse tagasi ligi viis kuud Aafrikas Malis välisoperatsioonil tee ninud jalaväerühm Estpla-34 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed. „Eesti sõdurid täitsid üles andeid koostöös liitlastega pühendunult, igaühe tahe panus tada ja tegutseda professionaal selt oli kiiduväärt. Jätkaku nad Eestis enda arendamist samasu guse sisemise põlemisega,“ ütles Eesti kontingendi vanem major Allar Eesmaa. Estpla-34 teenistus Malis mässutõrjeoperatsioonil Bark hane algas eelmise aasta no vembris. Koostöös prantsuse tsiviil-militaar koostöö üksus tega toimetas rühm missiooni jooksul Viimsi gümnaasiumi poolt saadetud koolitarbed ja mänguasjad Wayehena algkoo lile Gaos. Malis teenis ka eestlastest koosnev rahvuslik toetusele ment, kelle ülesandeks oli mis siooni teenindustoetuse taga mine, et rühm saaks keskendu da taktikalistele ülesannetele. Eesti kontingendi juurde oli määratud ka teabeohvitser, kes hoidis Eesti avalikkust kursis eestlaste teenistusega Malis. Prantsusmaa juhitud operat sioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi
President Kaljulaid kinnitas esmaspäeval uue ministri ame tisse. 5. juunil 1973 sündinud Siem on EKRE liige alates 2. augustist 2016. Enne ministriks kinnitamist töötas ta siseminis ter Mart Helme nõunikuna. Mart Helme sõnul on EKRE uueks ministrikandidaadiks Hel me praegune nõunik siseminis teeriumis Raul Siem.
,,Paremäärmisliku populistli ku valitsuspartei verbaalsed rün nakud ajakirjanike vastu olid niivõrd intensiivsed, et presi dent otsustas sekkuda. Lisaks poliitikute survele piirati ajakir jandusvabadust ka ühes oluli semas uudistetoimetuses. 2019. aastal hakkasid ilmuma teated, et Postimehe omanik on sek kunud ajakirjanike töösse ning kasutanud ajalehte oma konser vatiivse maailmavaate propa geerimiseks ja oma teiste äride reklaamimiseks. Reaktsioonina sellele lahkusid peagu kõik uuriva ja arvamustoimetuse aja kirjanikud töölt. Juhtum viis Eestis aruteluni ajakirjandus vabaduse olukorrast,“ märkis RSF. Piirideta Reporterite teatel mõjutas tabelis langemist ka Kremli propaganda. ,,Eesti sun dis 2019. a lõpus Kremlimeelset Sputniku toimetust sul gema oma uksed. Eesti võimud põhjendasid seda sellega, et Sputniku omanikfirma juhile on kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid. Seejärel käivitas Venemaa valitsus ülemaailmse kampaania, väites, et Eestis ahistatakse Venemaa meediat,“ kirjutas ajakirjandusorganisat sioon. (PM/EE)
www.eestielu.ca
Neljapäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis veteranipäeva. Seda päeva on oma loomingus märkinud 13. aprillil k.a. igavikku lahkunud kunstnik Andrus Peegel.
