Eesti Elu / Estonian Life No. 18 | May 7, 2021

This newspaper was mailed on Friday, May 7, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 18, 2021

Reedel, 7. mail — Friday, May 7

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Nägemiseni, lasteaed: oleme lõpetajad 2021 Lasteaia mudilased laulsid oma lasteaialaulu ,,Nägemist ja nägemist! Head aega, head aega!“ Kas juba?! Tõesti, 27. aprillil oli tänavuse T.E.S. lasteaiaprogrammi lõpupäev Kariina Järve ja Kendra Jürnase klassidele. Õpetaja Emma Soolepa klassi jaoks aga viimane lasteaiaõhtu teisi­ päeval. Õpetaja Emma avaldas lootust, et koos veedetud aastad jäävad lastele kauaks meelde, et nad naeratades meenutavad aega lasteaias, kus nad kõik tähistasid sini-must-valgetes ­riietes või rahvariietes Vabariigi aastapäeva ja olid valmis õppima ning kuidas nad lindude­ päevaks joonistasid ilusaid linde või kuidas nad õpetaja Katriniga õppisid ja laulsid mitmeid laule! Samuti tänas Emma lapsevanemaid, kes on teinud suurepärase töö laste kasvatamisega. Ta sõnas, et tema ees ei istu lapsed, vaid väikesed noormehed ja neiud, kes on täis elurõõmu ja algatusvõime.

„Kõike head teile, väikesed koolijütsid!“ soovis Emma lõpe­ tuseks ning luges ette ekraanile kirjutatud tunnistused lõpetajate nimedega.

2021.a lasteaia lõpetajateks on: Connor Gaunt, Ramona Kittask, Helena Kolga, Aili Martin, Heiki Pajo, Agnes Remerowski, Vernon Treksler.

Virtuaalaktusel õnnitles To­ ronto Eesti Seltsi Täienduskooli koolikomitee esimees Linda Soolepp lasteaialõpetajaid ja tänas lastevanemaid rahuliku meele ning mõistva suhtumise eest kooliaastal. Esimees tänas Northern Birch Credit Unioni ja Toronto Eesti Seltsi juhatusi väärtusliku toetuse eest lasteaia­ programmi läbiviimisel. Linda Soolepp tõi esile õpetajad, kes andsid mudilastele toredaid ­eesti keele tunde: Kariina Järve, Kendra Jürnas, Emma Soolepp, Katrin Sõmermaa. Täiendus­ koolide juhataja Monika RooseKolga juhtimisel ja juhatuse kaasabil kujunes mudilaste kooliaasta meeldejäävaks ja kaasahaaravaks.

Aktusel tantsiskledes laulsid lõpetajad koos oma õpetajaga ,,Jänkulaulu“. Õpetaja Katrin Sõmermaaga esitasid noored lapsed koos liigutustega laulu ,,Kus on pöial“. Meeleolukalt lõpetati esinemine armastatud lastelauluga ,,Põdra maja“.

Koolijuhataja Monika RooseKolga õnnitles armsaid noori, kes on esimese astme saavutanud eesti keele haridusteel. Juhataja tänas südamest koolikomitee esimeest Linda Sooleppa, kes ­ organiseeris ­koo­­lile tasuta kasutamiseks virtuaal­platvormi distants-õppeaaasta heaks kordaminekuks. Ilma Linda suurejoonelise abita ei oleks kool saanud toimuda.

Väikese tervituskõnega esi­ nes ekraanil Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Keelmann, kes rõõmuga mängis hiljem lastega kaasa luuramismängus.

Ta tõi mudilastele näitamiseks suure sini-valge ükssarviku kaisulooma.

Miniaktuse lõppsõnas soovis Silvi Kolga kõigi lasteaia vane(Järgneb lk. 3)

Foto: ©Ülle Baum

Foto: ©Ülle Baum

Ottawa tulpidefestival Ülle Baum, Ottawa Emadepäevaks 9. mail õit­ sevad sel aastal Ottawas taas tuhanded tulbid. Tulp on üheks tõelise armastuse süm­ boliks ja samuti sümboliseerib ta ka meie sügavaid tundeid oma ema vastu. Selle lillega on seotud ka paljud hellad lapsepõlvemälestused meie emade ja vanaemade õitseva­ test imeilusatest tulpidepee­ nardest...

Kanada pealinnas jätkub ka sel aastal 1953. a alguse saanud kaunis traditsioon ja 14.-24. maini toimub järjekordne Ottawa tulpidefestival, mil linnas õitseb ligi 300,000 tulpi.

Festival toimub sel aastal virtuaalselt. See kaunis silmailu pakkuv üritus on juba tähistamas oma 69. aastapäeva ja s­ellele pani aluse Teise maailmasõja ajal toimunud ajalooline sündmus. Nimelt elas siis Hollandi printsess Juliana Ottawas ja siin sündis 19. jaa­ nuaril 1943. a tema tütar printsess Margriet.

Printsess Juliana kinkis tänu­ täheks Kanada rahvale 100,000 tulpi, tähistamaks Hollandi ja Kanada vahelist tugevat sõprust.

Sellest kasvas välja aastate jooksul üks maailma kõige suurem rahvusvaheline tulpidefestival, mida külastas igal aas­ tal ligi 600,000 i­ nimest.

Rahvarohkeid festiva­liüritusi COVID-19 pandeemia tõttu Kanada pealinnas aga sel aastal mõistetavalt ei korraldata.

Lilled aga õitsevad panee­ miast hoolimata. Maikuu algu­ sest alates on olnud pikemat aega võimalik nautida varakult õitsevate tulpide ilu Com­ missioner’s Pargis Dow’s Lake’i lähedal, Major Hill pargis, Rideau kanali ääres ja ka paljudes teistes erinevates pealinna paikades. Järgides pandeemiast tingitud reegleid on soovitav minna vaatama lilli varahommikul, kui on vähem rahvast ja kanda näomaski. Kevadlillede ilu imetlemine on haruldaseks võimaluseks viibida hetkeks looduses ja tutvuda selle ainulaadse tulpide maailmaga.

Nüüdseks on tulpe kasva­ta­tud erinevates riikides juba päris mitusada aastat, kuid nad pärinevad algselt Tian Shan’i ja Pamiiri-Alai mäestikute aladelt.

Tulpide kodumaaks on seega Kesk-Aasia ja Türgi ning Hollandisse jõudsid nad alles 16. sajandil. Tulbi ladinakeelne nimetus tulipa tuleneb türgi (Järgneb lk. 4)

2

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

Kaitseminister Laanet tänas missioonil käinud kaitseväelasi 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Väljakutsed ja pühendumus 1. mail tähistati Kanadas iga-aastast arstide päeva, tunnustamaks selle elukutse esindajate väsimatut tööd. Kanada tervise­ minister Patty Hajdu ütles oma avalduses, et kuigi praegused ajad on kõike muud kui tavapärased, on arstid näidanud üles suurt ennastsalgavust, vaprust ja tugevust, vaatamata ettekujutamatutele väljakutsetele COVID-19 pandeemia ajal.

Minister toob välja, et Kanada arstide päev on Canadian Medical Association’i poolne tunnustus dr. Emily Stowe’ile (1. mai 1831 – 30. aprill 1903), kes oli esimene Kanadas praktiseeriv naisarst; tema karjäär oli näiteks kõikidest rollidest, mida arstid mängivad meie ühiskonnas – ravijad, õpetajad, juhid ja aktivistid. Nagu ütleb The Canadian Encyclopedia, alustas dr. Emily Stowe õpetajana Ontarios, jätkates koolijuhatajana ning soovis õppida edasi arstiks, kuid tollal ei saanud ta Kanadas naisena seda teha. Oma kraadi sai ta New Yorgist ning tuli tagasi Kanadasse, kus avas Torontos oma praksise, spetsialiseerudes naiste ja laste haigustele. Hiljem oli tal siiski võimalus medit­ siiniõpinguteks Torontos.

Olgu tegemist eesliinil töötava doktori, kitsama eriala spetsia­ listi või juhtivarstiga, on selle eluala esindajate igapäevane töö teha kiireid otsuseid, millest sõltub nii palju. Tänavu, kui käimas on pandeemia teine aasta, oleme eriti palju näinud arstide ja kõigi tervishoiutöötajate suurt pühendumust, seda nii elude päästmisel kui tervise ja turvalisuse eest hoolitsemisel.

12. mail on juba aastakümneid tähistatud maailmas rahvus­ vahelist õdede päeva Florence Nightingale’i (1820–1910) sünni­ aastapäeva järgi, kes oli tänapäevase õenduse rajajaks.

Järgmisel nädalal, 10.-16. maini tähistatakse Kanadas õenduse nädalat, mil pööratakse rohkelt tähelepanu selle elukutse esindajate suurele rollile ja panusele kanadalaste heaolu nimel.

Canadian Nurses Association’i kodulehel on juttu selle nädalaga seonduvast, mille teemaks on seekord We answer the call.

Kuigi oleme viimase aasta jooksul pidevalt näinud kaadreid haiglatest ja saanud meedia vahendusel rohkem aimu tervishoiutöötajate igapäevatööst, ei mõista teised siiski täpselt seda raskust ja koormat, millega neil päevast päeva silmitsi tuleb seista. Loodame, et praegune kriis ja raskused ei ole kellelegi ajendiks sellest tööst loobuma ning ei kohuta ka noori, kes alles valivad oma tulevast eriala.

KAIRE TENSUDA

Kaitseminister Kalle Laanet tänas missioonidel ning operat­ sioonidel käinud Eesti kaitseväelasi ja andis neile üle medalid teenistuse eest.

Kaitseminister Laanet märkis sel nädalal toimunud tseremoonial, et Eesti tegutseb kriisidest räsitud piirkondades, mis tunduvad väga kauged ja võõrad, kuid ometi mõjutavad otseselt kõigi liitlaste, sealhulgas Eesti julgeolekut. „Eesti jalajälg kriisiohjes – eriti Afganistanis, Iraagis ja Malis – on märkimisväärne arvestades meie riigi ja kaitsejõudude suurust ning meie peamised liitlased – USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja teised – hindavad kõrgelt teie ja teie kaasvõitlejate professio­

Foto: mil.ee

naalsust ja pühendumist iga missiooni eesmärgile, mis on muutunud Eesti üheks tunnus­ tatumaks kvaliteedimärgiks“ lausus kaitseminister.

Laanet märkis, et iga operatsioon või missioon lõpeb ­kunagi – NATO liitlased otsustasid, et Alliansi väed lahkuvad Afganistanist hiljemalt 11. septembril, kui täitub 20 aastat terrorirünnakutest USA vastu ­ 2001. a. ISAF, mis kestis kuni

2014. a lõpuni, oli üks raskemaid operatsioone.

Kaitseminister Laanet andis medalid kaitseväelastele teenistuse eest operatsioonidel ja missioonidel Malis (Barkhane, MINUSMA ja EU Training Mission – EUTM), Afganistanis (RSM – Resolute Support Mission), Vahemerel (EUNAV­ FOR MED) ning Liibanonis (UNTSO/UNIFIL). (KMPT/EE)

Venemaa lennuk rikkus õhupiiri, välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Kolmapäeva ennelõunal sise­ nes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni len­ nuk IL96, viibides Eesti õhu­ ruumis umbes minuti.

Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennukil ei olnud lennuplaani ning õhupiiri rikkumise hetkel puudus kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.

See oli tänavu teine Eesti ­õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

Välisministeerium kutsus nel­japäeval välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksander Petrovi, et avaldada protesti ja anda üle noot Eesti õhupiiri

­rikkumise kohta.

Lisaks juhtis välisministee­ rium Venemaa suursaadiku tähelepanu Euroopa Liidu avaldusele eelmisest nädalast, milles nimetatakse meelevaldseks Venemaa otsust kehtestada 30. aprillil õigusliku aluseta sissesõidukeeld Euroopa Liidu ­ institutsioonide esindajatele ja viie liikmeriigi kodanikule, kes seisavad euroopalike väärtuste eest.

Samuti rõhutas välisministeerium, et Euroopa Liit peab alusetuks ja vastuvõetamatuks ­ president Putini poolt 23. aprillil allkirjastatud määrust, mis puudutab välisriikide ebasõbralikku tegevust. Määrus on vastuolus 1961. a diplomaatiliste

suhete Viini konventsiooniga.

Euroopa Liit on korduvalt kutsunud Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumi­ sed, sealhulgas omaenda rahvusvaheliste kohustuste mitte­ täitmise. Kavandatav ebasõbralikele välisriikidele meetmete omavoliline kehtestamine on Venemaa järjekordne provokatiivne samm pingete terav­ da­ miseks Euroopa Liiduga.

Välisministeerium kinnitas ka Eesti solidaarsust Bulgaa­ riaga, kus on seoses riigi relvahoidlates aastatel 2011–2020 ­toimunud plahvatuste uurimi­se­ ga esitatud kahtlustus plah­ vatuste korraldamises ja mõr­va­ katses mitmele Venemaa ­koda­nikule. (VMPT/EE)

Balti riikide õhuruumi valvamine läks itaallaste kätte Esmaspäeval Ämari lennu­ baasis toimunud pidulikul õhuturbe missiooni vahetus­ tseremoonial andsid Eestist Balti riikide õhuruumi val­ vanud Saksamaa õhuväelased vastutuse üle Itaalia õhu­ väelastele. Esmakordselt osa­ levad Balti õhuturbemissioonil viienda põlvkonna hävitajad F-35.

Tseremoonial osalenud NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Jeffrey L. Harrigian tänas Eestit suurepärase liitlaste vastuvõtu eest. „Te olete osutanud fantastilist toetust igale õhuturbe üksusele, kes siin alates 2014. ­ aastast on paiknenud,“ ütles kindral Harrigian, tänades sa­ muti Saksa kontingenti kaheksakuulise missiooni eest ja soovides edu Itaalia kontingendile.

Kaitseminister Kalle Laanet ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem tänasid Saksa õhuväelasi Eesti ja Balti riikide õhuruumi turvamise eest

ja tervitasid Itaalia õhujõude, kel seisab ees neljakuuline teenistus. Lisaks toimus Ämaris kahepoolne kohtumine ministri ja Itaalia asekaitseminister Giorgio Mulè vahel.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. a, kui Balti riigid said

NATO liikmeks. 2012. a Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõu­ kogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 29. aprillil võttis Itaalia õhuväelt valvekorra üle Hispaania õhuväe lennusalk hävitajatega Eurofighter Ty­ phoon. (KVPST/EE)

Foto: mil.ee

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Viimasel ajal on olnud palju juttu erinevatest vaktsiinidest, nende efektiivsusest ja võima­ likest kõrvaltoimetest. Kana­da peaminister Justin Trudeau ütles teisipäeval, et iga Health Canada poolt heaks kiidetud vaktsiin on turvaline, soovita­ des kõigil saada oma süst, kui selleks tuleb aeg.

Selle nädala keskpaigaks oli saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini umbes 35% Kanada elanikkonnast.

Kolmapäeval teatati, et Health Canada kiitis heaks Pfizer-BioNTech COVID-19 vaktsiini kasutamise 12-15aastastele, varem oli see heaks kiidetud 16aastastele ja vanema­ tele.

Ontarios on olnud uute viirusjuhtude arvud viimasel nädalal järgmised: neljapäeval (29. apr.) 3871, reedel 3887, lau­ päeval 3369, pühapäeval 3732, esmaspäeval 3436, teisipäeval 2791 (viimati registreeriti provintsis alla 3000 juhu 5. aprillil), kolmapäeval 2941. Sel päeval oli aga haigusega seotud surmade arv 44 – nii kõrge oli vastav arv viimati veebruaris.

Kolmapäeval oli seitsme päeva keskmine uute positiivsete testide arv 3432, nädal varem 3783.

Intensiivravi vajavate pat­ sien­tide arv oli mõnevõrra langenud: olles laupäeval rekordi­ line 900, pühapäeval 895 ja ­kolmapäeval 882.

Laiendatud on vaktsineeri­ misvõimalusi – piirkondade, vanuse järgi jm.

Sel nädalal saadeti ülekoormatud haiglatele Ontariosse ajutiselt abiks juba teine grupp meditsiinitöötajaid New­found­ landist ja Labradorist – seal registreeriti provintsis teisi­ päeval neli uut viirusjuhtu, provintsi aktiivsete juhtude arv oli 56.

Nova Scotias, kus nakatu­ miste arv on viimasel ajal suure­ nenud, registreeriti lau­ päeval 148, pühapäeval 133, esmas­ päeval 146, teisipäeval 153 ja kolmapäeval rekordilised 175 uut viirusjuhtu, neist aktiivseid oli provintsis selleks päevaks 1203 ja haiglaravi vajavate patsientide arv 40. Teistes Atlan­di-äärsetes provintsides olid arvud väiksemad.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval 798 ja teisipäeval 797 uut viirusjuhtu, langema on hakanud haiglaravi vajavate inimeste arv ning olukord näitab stabiliseerumise märke.

Toimub ka taasavamisi ning ametnike sõnul mängib järkjärguline rahvatervise meetmete leevendamine koos vaktsineerimise tempo suurenemisega suurt rolli selles, et saada lähemale normaalsele elule. Üheks viiruse hot spot’iks Kanadas on viimasel ajal kuju­ nenud Alberta provints, kus eelmisel laupäeval püstitati kolmandat päeva järjest uusi ­nakatumisrekordeid – laupäeval 2433. Provintsi seitsme päeva keskmine 100.000 juhu kohta ligi kahekordistus, võrreldes Ontario omaga. Pühapäevaks arv langes, olles 1731, kuid intensiivravisse jõudis varase­ mast enam abivajajaid.

Nädalalõpul toimus Albertas lockdowni vastane rodeo, kus osales sadu inimesi. Provintsi peaminister Jason Kenney mär­ kis, et ürituse organiseerijaiks olid inimesed, kes ei hooli Covidist ega ohverdustest, mida tuhanded albertalased igapäevaselt teevad.

Esmaspäeval oli Albertas uute juhtude arv 2012, aktiiv­ seid provintsis 23,608 ning haiglaravil 658 patsienti. Pro­ vintsis on varem kehtestatud piirkondlikke piiranguid; teisi­ päeval teatas provintsi pea­ minis­ ter täiendavatest meetmetest, mille hulgas oli koolide üleviimine distantsõppele.

COVID-19 nakatumiste arv on tõusnud ka põhjapiirkondades: Nunavuti pealinnas Iqaluitis kuulutati esmaspäeval (uusi juhte registreeriti sel päeval 8) välja eriolukord – umbes 8000 elanikuga linnas oli selleks päevaks 81 aktiivset viirusjuhtu (Nunavutis kokku 85).

Linn on olnud lockdownis juba aprilli keskpaigast, suletud on koolid ning kehtivad reisipiirangud.

Oma rahvatervise meetmeid tihendas esmaspäeval ka North­ west Territories (uusi juhte sel päeval 7); kõik koolid pealinnas Yellowknife’is suleti.

Nägemiseni…

Eesti neljapaat MK-etapil võidukas

(Algus lk. 1)

mate poolt palju õnne lõpetajatele ja nende peredele ning meisterlikele õpetajatele väga hea kooliaasta eest. Ka Katrin Sõmermaa jagas tänusõnu nii õpetajatele kui lasteaia lõpu­ klassi lastele.

Mida me näeme? Kas näeme midagi kollast? Jah, suvi on tulemas! Mida me luurame? ­ Ootame 1. klassi minekut!

Mängeldes eesti keelega see kõik ongi võimalik.

Head aega, lasteaed ja õpetajad Kariina, Kendra, Emma ja Katrin! Tere, suvepuhkus, mida vajame kõik!

Aktusel ja luuremängul viibis EDA OJA

(Kanada info ja ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Möödunud nädalavahetusel oli Eesti paarisaeruline nelja­ paat (Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo) Zagrebis toimunud sõudmise maailma karika (MK) etapil üle pika aja taas võidukas.

Eesti koondis võitis finaal­ sõidu, edestades Poolat ja Saksamaad. Järgnesid USA, Tšehhi ja Norra.

Mais toimuvad Šveitsis Luzernis OM-kvalifikatsioon­ võistlused, kus on neljapaadil viimane võimalus saada üks kahest viimasest olümpiapiletist.

(ERR/EE)

3

Avati neli täiendavat e-residendi digi-ID väljastuskohta maailma tõmbekeskustes Möödunud aastal allkirjasta­ sid Siseministeerium, Politseija Piirivalveamet ning BLS International Services Limited lepingu, et suurendada e-resi­ dentsuse programmi kättesaa­ davust maailmas.

Kolmapäevast alustati e-residendi digitaalsete isikutunnis­ tuste väljastamist Johannes­ bur­ gis, Singapuris, São Paulos ja Bangkokis. E-residentsuse digi­ID-kaarte väljastatakse nii BLSi väljastuspunktides kui ka Eesti välisesindustes. Praegu saab digitaalse isikutunnistuse kätte juba 50 väljastuskohast üle kogu maailma ning tulevikus on plaanis laieneda veel kuni viie­ teistkümnesse sihtkohta.

E-residendi digitaalseid isikutunnistusi väljastati alates 2017. a pilootprojekti raames Soulis. 2019. a lisandusid väljastuskohad Tokyos ja San Franciscos, tulevikus on plaan avada veel 15 väljastuskohta üle maailma.

E-residendi digi-ID taotletakse PPA iseteeninduses, mis on alates märtsi lõpust uue kujunduse ja funktsionaalsusega.

E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-resi­ dendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi­ -ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksu­ residentsust, elamisluba ja Ees­ tisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Hetkel on Eestil üle 80 000 e-residendi, kes on loonud üle 16 500 Eesti ettevõtte. Kõige rohkem ettevõtteid on loonud Saksamaa, Venemaa ja Ukraina kodanikud. Valdkondadest on populaarseimad info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalane ­ tegevus ning hulgi- ja jaekaubandus. Alates programmi käivitamisest on e-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju olnud 54 miljonit eurot, kusjuures 2020. aastal tasusid e-residentide ettevõtted Eestile makse rekordilised 17,5 miljonit eurot. (SiMPT/EE)

Üheksa last korraga 25aastane malilanna tõi Maroko haiglas ilmale korraga üheksa last. Ultraheliuuringutel olid arstid näinud seitset beebit, sünnitamisel aga selgus, et beebisid oli kahe võrra rohkem.

Keisrilõike abil tehtud sünnitusel nägi ilmavalgust üheksa last – viis tüdrukut ja neli poissi, kirjutab The Guardian.

(ÕL/EE)

Eesti rahvaloenduse küsitluses oodatakse vastuseid rahvuse ja emakeele kohta

Venemaa mustas nimekirjas on Eesti Keeleinspektsiooni peadirektor

Aasta lõpus viiakse Eestis läbi järjekordne rahva ja eluruu­ mide loendus. Selleks kasuta­ takse kombineeritud meetodit ehk osa andmetest pärineb registritest ja osa saadakse valikvaatluse ja küsitlusega.

Erinevad teadlased tegid statistikaametile ettepaneku lisada küsitlusse ka töörännet ning keele- ja murdeoskust täpsustavad küsimused. Inimesed saavad läbi veebiküsitluse mär­ kida endale kahte rahvust, kahte emakeelt ja erinevaid murdeos­ kusi. Lisaks saab märkida, kas inimene on alates 2011. aastast elanud rohkem kui 12 kuud pidevalt välismaal.

Veebiküsitlus on vastamiseks kõigile, kuid küsitlejad suhtlevad vaid valimisse kuuluvate inimestega. Kokku on valimis ca 40 000 eluruumi, milles elab eeldatavalt ligikaudu 60 000 inimest. Seega arvestatakse ka nende inimestega, kellel ligipääsu internetile pole ning nendega võetakse ühendust telefoni teel või tehakse kodukülastus. Seda tehakse perioodil 22. jaanurist kuni 20. veebruarini 2022.

Valimisse kuuluvad väikesaarte nagu Kihnu, Vormsi, Ruhnu ja Muhu kõik elanikud, keda on 2501. Lisaks on eristatud kolmes suuruses kohalikke omavalitsusi (KOV) ja eraldi on Tallinna igast linnaosast valimis 500 asustatud aadressi.

Rahvaloenduse lühikesele vee­ biküsitlusele saavad vastata kõik Eesti elanikud alates selle aasta 28. detsembrist kuni järgmise aasta 15. jaanuarini.

(ERR/EE)

Eelmisel nädalal kandis Venemaa musta nimekirja kaheksa Euroopa Liidu koda­ nikku, nende seas Eesti Keeleinspektsiooni peadirek­ tori Ilmar Tomuski.

Venemaa välisministeeriumi kinnitusel on tegemist vastumeetmega 2. ja 22. märtsil Euroopa Liidu kehtestatud piirangumeetmetele kuue Vene­ maa kodaniku suhtes. Sellega seoses keelatakse kaheksale Euroopa Liidu kodanikule pääs Venemaa territooriumile.

Nimekirjas on Läti riikliku meedianõukogu esimees Ivars Āboliņš, Läti riigikeele keskuse direktor Māris Baltiņš, Prant­ susmaa delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamen­ taarsel Assambleel Jacques Maire, Berliini peaprokurör Jörg Raupach, Euroopa Parla­ mendi esimees David Maria Sassoli, Rootsi Kaitseuuringute Instituudi osakonnajuhataja Åsa Scott, Eesti Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ning Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová. (ÕL/EE)

Foto: internetist

Nr. 18

4

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Eesti naismaadleja on Euroopa meister Epp Mäe on 29-aastane tõsine spordinaine, kes tegeleb Eesti meestele ajaloos palju kuulsust toonud maadlusega. On seega Lurichi, Abergi, Hacken­ schmidti, Palusalu saabastes.

Jah, ka naised maadlevad, võrdõiguslikkus ju.

Mäe teenis noorte ja juu­ nioride võistlustel hulga maailma ja Euroopa medaleid, täiskasvanute klassis läks tal konkurents tihkemaks, seni oli Epul kodus seinal üks MM-i ja üks Euroopa pronks. Nüüd tuli EM-il lõpuks täistabamus. Mäe tuuseldas kõigepealt aser Sabrina Alijevat, siis prantslanna Cynthia Vescanit ja finaalis võitis varem kergemates kaalu­ des suuri tiitleid korjanud venelanna Natalia Vorobjovat. Matš lõppes punktide seisul 1:1, aga viimasena teenis punkti eest­ lanna ja see andiski kulla.

Tokyo olümpia pääse on Epp Mäel ammu lunastatud, kindlasti andis kontinendi meistri tiitel talle nüüd juurde eneseusku, et olümpial on kõik võimalik. Epu taset ja ala kandepinda arvestades võib Mäe olla Eesti üks reaalsemaid medalikandidaate.

Kui kord juba olümpiamängud jutuks tulid, siis aprillis oli Eesti spordil üks kena päev, mil koguni kolm sportlast vanuses 14-37 aastat särava tulemuse ­tegid ning kvalifikatsiooninormi täitsid. Kõigepealt tegi seda Stockholmi lahtistel meistri­võist­ lustel Sillamäelt pärit 14-aastane ujuja Eneli Jefimova.

Tema 100 m rinnuliujumise aeg 1.06,82 on Eesti noorte, juu­ nioride ja täiskasvanute rekord ning parem olümpia A-normist.

Teisena üllatas 23-aastane USAs õppiv kümnevõistleja Karel Tilga, kes kogus 8484 punkti, mis ületab olümpia­ normi, on maailma hooaja tipp­ mark ja Eesti kõigi aegade viies tulemus. Ning kolmas selle ­päeva täht oli 37-aastane maratoonar Roman Fosti, kes sai Itaalias Sienas ajaks 2:11.30, mis samuti parem olümpia­ normist.

Aga korraks tagasi ujumise juurde. Jaanuaris Tallinna uju­ misklubiga liitunud 21-aastane Toronto neiu Aleksa Gold on ujunud mitu Eesti rekordit, viimati vabalt- ja kompleksujumises ning on väga lähedal olümpia B-normatiivile.

Sõudjad on taas paadi libisema saanud Eesti sõudmise lipulaev on viimasel aastakümnel olnud meeste paarisaeruneljane. Vii­ mati teeniti 2016. aastal Rio de Janeiro olümpialt pronksmedal (Eesti ainus medal neilt mängudelt!) ja 2017. aasta maailmameistrivõistlustelt samuti pronks.

Aga keegi meist pole rauast ja igavene, nii hakkasid ka staa­ žikad aerusikutajad väsima. Ja alates 2017. aastast sipeldi sügavas laineorus ehk mõõnas, olles tiitlivõistlustel koguni ­viimaste seas.

Ent tunamullu palgati nelja­

paadile Soomest treeneriks Veikko Sinisalo, neljakümnesed Tõnu Endrekson ja Allar Raja, samuti staažikas eessõudja Kaspar Taimsoo otsustasid veel 2020. aasta olümpiani jätkata ja otsust ei muutnud seegi, et mängud aasta võrra edasi lükati. Neljandaks meheks võeti 26-aastane Jüri-Mikk Udam ja praegu paistab paati jälle päike.

Eesti neljapaat tuli aprillis Euroopa meistrivõistluste pronk­ sile Hollandi ja Itaalia järel ning lisas hiljuti Horvaatias maailma tänavuste karikavõistluste avaetapi esikoha! Olüm­ pial eelmiste mängude medali kaitsmiseni on eestlastel siiski veel tükk teed minna, sest kõigepealt tuleb pilet lunastada.

Viimane kvalifikatsiooniregatt peetakse 16.-18. mail Luzernis ja Tokyosse saab sealt vaid kaks paremat.

Rallimeeste päralt on esialgu vaid neljas koht Kahe aasta tagused WRCklassi rallimaailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja kihu­ tasid viimati Horvaatia MM-rallil. See oli tänavuse MM-sarja kolmas etapp, esimesel rallil Monte Carlos Tänak tehnikaviperuste süül katkestas ja Soome talveralli võitis.

Horvaatias lõpetasid eestla­ sed esimese päeva neljandana ja neljandad olid nad ka siis, kui viimane kiiruskatse läbi.

Võistluste vahel oli pikk paus, asfaldiralliks ei saanud Hyundai tiim Tänaku autot piloodile mugavaks seadistatud, ka tehti vigu rehvivalikuga ja nii need sekundid rivaalide kasuks tiksusid. MM-sarja juhib nüüd 61 punkti kogunud seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier, Tänak on 40 punktiga neljas.

Järgmine MM-ralli algab 20. mail Portugalis. Maailma­ meistri­võistlustel on tänavu kavas tosin rallit, ka Tänaku jaoks pole miski veel kadunud.

Käsipallimeeskonna unistus hääbus Eesti käsipallimeeskond lõpetas Euroopa meistrivõistluste valikturniiri mängudega Austria ja Saksamaa vastu. Enne neid kohtumisi oli õhus veel õrn lootus, et võidetakse Austriat, tee­ nitakse grupis kolmas koht ja pääsetakse finaaturniirile. Para­ ku tehti austerlaste vastu nii pea­treener Thomas Sivertseni kui mängijate poolt ridamisi praakotsuseid, ka selgus, et vastas pole papist poisid, ja tuli 27:31 kaotus. Lootus kustus ja maailma käsipallieliiti kuuluvalt Saksamaalt saadud 20:35 saun seejärel oli juba loogiline. Aga mis kehvasti, see uuesti, uus ­valiktsükkel algab peagi.

Kui käsipallurid lõpetasid, siis Eesti võrkpalli rahvusmees­ kond kogunes neil päevil pea­ treener Cedric Enardi käe alla esimesse treeninglaagrisse. Ke­set suve seisab eestlastel ees osalemine Euroopa Kuldliiga ­ turniiril, sügisel aga Eestis peetav Euroopa meistrivõistluste alagrupp.

ENN HALLIK

Foto: ©Ülle Baum

Ottawa tulpidefestival (Algus lk. 1)

keelest sõnast tülbent, mis omakorda pärineb pärsiakeelsest sõnast dulband, tähendades turbanit. Maailmas on ligi 300,000 erinevat liiki tulpe ja nende

­ itmekesisusel pole piire. Igal m kevadel üllatavad need lilled meid ka koduaias omapärase kaunidusega ja kutsuvad imetlema ning nende võlu jäädvustama. Tulpide õitseaeg on üürike.

Kui võimalik, siis tähistame selle aasta tulpidefestivali oma jalutuskäiguga parki, et kaunite

Prantsusmaa avaneb aegamisi departemangus tõmbama nn „sanitaarset hädapidurit“ ehk kehtestama rangemad piirangud, Prantsusmaa president Em­ ­ mida tehakse koostöös kohalike manuel Macron teatas eelmi­ prefektuuride ja linnavalitsustesel nelja­ päeval piirangute ga. etapiviisilise leevendamise Macron loodab leevendada plaanist, mis kestab juuni piiranguid kogu Prantsusmaal lõpu­ni. Etapi­viisiliselt plaani­ alates 19. maist. Hetkeseisuga takse avada kommertsettevõt­ on endiselt 10 departemangu ted, kultuuri­asutused ja spor­ (Ile-de France, Bouches-dudiklubid. Komandanditund Rhône, Essonne, Seine-etjääb esialgu kehtima, aga selle Marne, Paris, Marseille, Val-dealgus lükatakse edasi kella Marne, Seine-Saint-Denis, Oise 23le. ja Val-d’Oise) kõrgema nakkusPiirangute lõdvendamine kordajaga kui 400 haigusjuhtusaab toimuda vaid juhul, kui mit 100 000 elaniku kohta.

Alates 3. maist alustasid konCovid-19 nakkuskordaja ei ole kõrgem kui 400 haigusjuhtumit taktõppes põhikoolide ja lütseu100 000 elaniku kohta ning kui mite õpilased. Algkooliõpilased haiglate reanimatsioonid ei ole ja lasteaiad naasid pärast vaheüle koormatud. Kahjuks Co­ aega kontaktõppele juba eel­mise vid-19 levib Prantsusmaal endi­ nädala alguses. Nüüdsest suleposi­ selt väga kiiresti ja reanimat­ takse klassid ühe koroona­ sioonides on keskmiselt 6000 tiivse õpilase korral. Koolidesse koroonapatsienti. Kui nakkus- paigaldatakse CO2 detektorid ja kordaja hakkab taas hüppeliselt ruume tuleb regulaarselt tuulutõusma, peab uuesti vastavas tada.

Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes

S P ORT

Robert Rooba siirdub Soomest KHLi Eesti praeguse aja parim hokimängija, seni Soomes mänginud Robert Rooba sõlmis üheaastase lepingu Venemaa jäähokiklubi Tšere­ povetsi Severstaliga.

Läinud hooajal sai Tšere­ povetsi Severstal maailma tugevuselt teises jäähokiliigas ­ KHL-is põhihooajal läänekon­ verentsis kuuenda koha.

Rooba, kes mängis Soome kõrgliigas Jyväskylä meeskonnas, lõpetas hooaja 30 visatud

F1 võidukihutamine Montrealis jääb jälle ära

kevadlillede ilu nautida või asetame kimbu tulpe oma toa lauale vaasi. Tundkem rõõmu kevadest, kaunitest lilleõitest ja igast uuest päevast. Tundkem rõõmu lihtsatest asjadest ja kõigest, mis meile hea tuju loovad.

Elame veel!

Alates 9. juunist avatakse rii­ gi­ piirid välismaalastele. Prant­ susmaale sisenemisel küsitakse vaktsiinipassi või negatiivset PCR testi, mis ei tohi olla vanem kui 72 tundi.

Alates 19. maist tohivad baarid, kohvikud ja restoranid avada oma väliterassid. Resto­ raniomanikud on konkreetset kuupäeva oodanud pikisilmi juba kuus kuud. Kultuuriasu­tu­ sed ja spordiklubid plaanitakse avada 9. juunil.

Vaktsineerida saavad end kõik 18-aastased ja vanemad inimesed alates 15. juunist, mai algusest saavad end vaktsineerida riskigruppi kuuluvad ini­ me­ sed alates 18-eluaastast.

Haiglate juhtide arvates on Macroni piirangute leevenda­ misplaan siiski enneaegne, sest reanimatsioonid on endiselt üle koormatud ja kardetakse tagasilööke. Riigis oli 29. aprilli seisuga testitud kolm india tüvega koroonapatsienti. India ja brasiilia tüve levik teeb eriti murelikuks.

sest vormel-1 sari pikendas lepingut Kanada GPga kahe aasta võrra 2031. aastani.

Juba teist aastat järjest jääb koroonapandeemia piirangute tõttu ära vormel-1 MM-sarja Kanada GP Montrealis. Selle asemel sõidavad vormelid 11.-13. juunini võidu Türgis Istanbulis.

Olude muutudes kihutatakse Montrealis järgmistel aastatel,

Eelmisel nädalavahetusel Portugalis peetud MM-sarja kolmanda etapi võitis kolmandalt kohalt alustanud valitsev maailmameister Lewis Hamil­ ton (Mercedes), järgnesid Max Verstappen (Red Bull) ja parimalt kohalt startinud Valtteri Bottas (Mercedes).

väravaga parimate skoorijate edetabelis teisel kohal.

KHLi liigas hakkab uuel hooajal mängima teinegi eestlane – sel nädalal sõlmis KHLis mängiva Helsingi Jokeritega lepingu 21aastane

Kristjan Kombe.

Juba kolmeaastaselt Soome siirdunud Kombe esindas siiani Soome kõrgliigaklubi HPK-d, lõppenud hooajal käis ta nende eest väljakul 51 kohtumises ning viskas kaks väravat. (PM/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

30 aastat uut iseseisvust Harri Kivilo Eesti iseseisvuse tagasi saamise 30ndal aastal tuleb tõdeda, et eestlased on oma maa peremeheks tagasisaa­ mise ajal hästi hakkama saanud. Ent kasulikuks võib osutuda üksikasjalisem taga­ sivaade sellele, kuidas vaar­ vanemad olid saanud oma riigi luua, koos oma järglaste­ ga austust pälvivaks kujunda­ da, okupatsiooni-aastatel ise­ seisvuse tagasisaamise soovi oma südames kanda ning kui­ das 90ndatel oldi koos kinni­ tatud, et „eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi“.

Enamik eestlasi peaks teadma, et pärast „Iseseisvuse taastamise deklaratsiooni“ augustis 1991 ei hakatud ennistama oku­ patsioonieelset Eesti Vabariiki,

mis oli siis ikka veel olemas ­olnud de jure staatuses ja mille ennistamise õigus oli määratud Atlandi Hartas. Mis põhjusel ja kelle algatusel hakkasid Eesti riigivõimu instantsid kinnitama, et Eestil on vaja: sõlmida oku­ patsioonivägede väljaviimise leping NSV Liiduga – justkui teadmata, et „Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise paktis“ on NSVL kinnitanud Tartu rahulepingu pädevust ning nõustunud baasi­ desse toodud väed NSV Liitu tagasi viima hiljemalt 10ndal aastal pärast pakti allkirjastamist; asendada kehtiv, Tartu ­rahulepingusse sissekirjutatud piirileping uue lepinguga, sest Venemaa Föderatsioon soovib 5,2% Eesti maa-alast endale jätta; kuuluda „väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigus-

Kanada päevik

Mõistus on etem kui tsensuur Kanada riik, valitsused õieti, pole tänaseni internetiajastul reguleerinud, kuidas ja mida tohib elektrooniliselt asetada virtuaalsesse maailma, kuva­ ritele jõudma. Kuid nüüd on vähemusvalitsus, kes isegi ei kogunud enim hääli viimastel valimistel, esitanud seaduse Bill C-10 eelnõu, mis, kui seda parlament sotsialistide NDP toetusel ennustatult vastu võtaks, teeks Kanadast riigi, milles internet on enim regu­ leeritud kogu maailmas. Õigem oleks ütelda tsenseeri­ tud. Umbes nagu Glavlit Nõukogude Liidus, Eestis okupatsiooni ajal, kuigi see keskendus trükis ilmuvale, vahel ka kunstile. Internetti ju siis ei olnud.

Pärimusminister (Minister of Heritage) Stephen Guilbault esitas C-10 raamkava juba ­ ­mullu, aga see pole veel poliiti­ list debatti näinud, peale mõne ajakirjanduses ilmunud mure­ liku arvamuse. Neist kriitilisem on olnud Ottawa professor Michael Geist, kes on interneti­seaduste spetsialist, alati avalik sõnavõtja sel teemal, kindlustamaks, et privaatsust jälgitakse, kirjutades, et seadus oleks ohtlik ja vabandamatu (dangerous and inexcusable). Möödunud nädalal aga lõpuks julges Guil­ bault esitada, et C-10 läheks hääletamisele.

See tõi ajakirjanduses kärmeid reaktsioone. Tõhusam ja detailsem oli National Postis Tristin Hopperi klahvlaualt ilmu­ nud kirjutis möödunud ­neljapäeval. Mida muidugi võib, irooniaga pooleks, huvitunu internetist leida, kui too leht ­ ­kodus ei käi.

Hopperi sõnul oleks C-10 vastuvõtmise järgselt valitsusel vabad käed nõuda Kanada kodanikult – või isegi riigis elavalt, nende arust väärmaterjali eemaldada Facebookist, You­

Tube’ist, Instagramist, TikTokist ja nii edasi. Postitusi, mahalaaditud materjali ja eriti seda, mis ei ole ainult tekstina, vaid video-, fotoformaadis. Kahjuks ­ eesti keelde laensõnadena ­iga­päevasesse jõudnud ka pod­ caste, (palju parem sõna maakeeli on taskuhääling) isiklikke saite reguleerides. Mis on ju vaba eneseväljanduse kammitsatesse asetamine.

Kanadas on aastakümneid olnud teatud määral oluline riiklik peavoolumeedia reguleerija CRTC. Selle loomise ees­ mär­ giks oli omal ajal teretulnud õilis ideaal: kaitsta Kanada ­ unikaalset kultuuri (mida ta ju on, olles multikultuursest kogukonnast, eriti Québeciga ar­ves­ tades, hübriidne ja elav, ergas looming nii laval, filmis kui muusikas). CRTC nõue on, et kaugnäitajas, televiisoris esita­ taks teatud protsent saateid, mis on siin riigis loodud, mitte vaid USAst siia saadetud. Sealt, suures ja õieti mitmeti maailma loomingulist kultuuri dominee­ rivas riigis eetrisse, raadiolainete kaudu levitatu ei tohiks domineerida. Mis on põhimõt­te­ liselt õige. CBC, riiklik ringhääling, on seda käsku tõsiselt võtnud ning nii mõnigi nende teleseeria on olnud üle aastate päris kvaliteetne. Ka nende raadiosaated. Ehk menumuusika raadiojaamadest on kuulda liigtihti Justin Bieberit ja Drake’i, aga nad on ju kanadalased, täidavad CRTC norme.

Tunneme seda kohalikus ­keeles kui Cancon, Kanada omapära kaitsmist. Just nagu siin ei ole Oscareid ega Grammysid, aga hoopis Cana­ dian Screen Awards ja Junod.

Ning oluliselt tuleks mainida, et komöödia, teleseeria, rumala nimega „Schitt’s Creek“, mida ­ siin filmiti, sai suure menu osa­ liseks USAs, ning võitis mullu Ameerika teleauhindade Emmy­

riigi põhimõttest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuride, identiteedi ja tavade mitmekesisusest, sõnavabadusest ja inimõiguste järgimisest“. See väärtusruumi kuulumine pidi võimaldama Eestil mitte ainult rakendada iseseisva riigi välispoliitikat, ­ vaid mitte jääda „üksinda seisma geopoliitika tõmbetuul­ ­ tesse“, mille puhuma hakkamist oli toonane riigivõim tahtlikult jätnud märkamata.

Ent ometi oleks Eesti iseseisvuse tagasi saamise korraldajad pidanud juba enne Balti ketis seismist teadma, et selle tõm­ betuule tekitasid Ameerika Ühend­ riigid (USA) ja Ühend­ kuningriik (UK), olles ainsad, kes oleks saanud Eestit aidata sõjas NSV Liidu vastu, kui Eesti oleks jätnud täitmata NSV Liidu nõude lubada Eestisse tuua NSV Liidu sõjaväeüksusi.

Nüüd on Eesti vastupanuta alis-

tumist NSV Liidule hakatud reeturlikuks toiminguks pidama – ilmselt teadmata, et „LendLease“ kokkulepe muutis USA ja UK NSV Liidu liitlasteks natsi-Saksamaa vastases sõjas.

See liitlased olemine mõjutas president Roosevelti ja pea­ minis­ter Churchilli täita Stalini soov ning jätta Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri. USA ja UK ei teavitanud Balti riike NSV Liidu liitlased olemisest ning 60 000 eestlast, Saksa relvadega, laskemoonaga ja paratama­ tult ka Saksa mundrites, asusid aastal 1943 idarindel osutama visa vastupanu sissetungivale Punaarmeele – teadmata, et lääneväed eestlastele appi ei tule.

Eespool kirjutatut kokkuvõtvalt võib järeldada, et Teise maailmasõja lõppedes läänerii­ gid ei üritanudki nõuda NSV Liidul heastada Ida-Euroopa ­riikidele ligemale poole sajandi

vältel tehtud räiged kuriteod.

Eesti peaks praegu endalt küsima: kas „Lääne ühise väärtusruumi reeglid“ saavad võimaldada Euroopa Liidul ja ÜRO-l aidata eluliselt meie suverään­ seks jäämist, kui asendame meile pärandatud rahvusliku identiteedi ja tavad tõekspida­ mistega, mis on omased mõne teise rahvuse olukorrale, taotlustele ja tõekspidamistele; miks hakati pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1992 toimima justkui teadmata, et okupatsioonieelne Eesti oli olnud teiste riikide ja Eestis ­ elavate vähemusrahvuste poolt austatud, kindlalt määratud pii­ ridega demokraatlik riik. Tõe­ näosus on piisavalt suur, et Eesti iseseisvust ei hakka keegi abistavalt kaitsma, kui meie ise loovutame põhiseaduse vastaselt 5,2% oma maa-alast, midagi vas­ tu saamata, Venemaa Fö­ derat­sioonile.

del kõik olulised peamised kategooriad kui aasta parimad.

Taas irooniana võttis sõna äsja üks endine CRTC endine erivolinik, juhataja Peter Men­ zies, kes lausus intervjuus järgnevalt. Et C-10 seadus pole mitte ainult vaba ja piiramatu eneseväljenduse murdmine, rikkumine, sellest üleastumine, vaid koguni tõsine atakk ja pealetung demokraatia vunda­ mendile. Veel mitte nurgakivile – aga kas see on kaugel, kui keelustatakse sõnavabadust, isegi piltlikult video, muudes ­vormides?

Guilbault väidab, et C-10 reguleerib striimijaid (jälle kole laensõna) nagu Netflixi, et ei ole seaduse eelnõu mõeldud sekkumiseks sotsiaalmeediasse.

Ausalt, päevikupidaja ei paneks pahaks just sotsiaalmeedia reguleerimist. Sealt tuleb ju nii palju pealiskaudset, tihti nõmedat, narrusi isegi. Miks mõni meist ei kuulu nendes osalejate hulka kui levitajad ja tarbijad. Pare­ matki teha.

Aga ülalolevat kaaludes, kui indiividi soovitakse reguleerida, mitte vaid nagu CRTC meedia­ ettevõtteiga teeb, siis riigivõim ületab mõistuse. Ometi aga mõistus, eriti kaine selline, üle­ tab tsensuuri. Kui valitsus arvab, et on targem kui ­ inimene, kes oskab mõtelda, siis ei ole ühiskond ses riigis kaugel totalitarismist.

Hämmastav fakt. Vaid 20% inimkonnast elab maal, kus on sõnavabadus, kus ei otsusta riigi hirmuvalitsus. Hiina inter­ netitsensuur on parim näide.

Huvitav jällegi, et mitmed pahed tulevad sealt. Pandeemia vaid viimane.

Väidetavalt on C-10 seaduse eelnõu selleks, et keelata viha levitamist, mis poliitiliselt üli­ korrektses maailmas on oi­-kuisubjektiivne. Nagu propagandat.

Lastega tegelevat pronograafiat.

(Kuid kuidas täiskasvanutega?

Kas see ka pole räige, inimvastane? Québecis on juba seadus, et nädalas peab olema selliseid

Viljandi raekoja kell-ajanäitaja sai kultuurimälestiseks

numbritega. Need on üle elanud sõja, mitu riigivõimu ning kell teenib endiselt linnarahvast.

Kell-ajanäitaja koosneb raekoja esimesel korrusel asuvast emakellast, kolmandal korrusel olevast löögimehhanismi käivitamise harukellast ja ajamist, tornis asuvast neljast tütar- ja löögikellast, kella erinevaid osi ühendanud elektrisüsteemist ning pööningul asuvast löögivasarast ja tütarkella algupära­ sest numbrilauast. Kell lööb pooltunnil ühe löögi ja täistundidel vastavalt tundide arvule.

Ajalooline emakell raekoja esimesel korrusel on süsteemist lahti ühendatud, kuid töötab iseseisvalt ja on oma praeguses asukohas ka oluline interjööridetail.

Viljandi raekoja tornikell on 1930. aastate kellamehhanismi ainulaadne näide ning ajaloolise linnasüdame iseloomulik detail.

Eestis analoogseid kell-ajanäitajaid kultuurimälestisena kaitse all ei ole. Kunagi levinud kell on tänapäeval haruldane ja võib olla ainus seda tüüpi kell, mis on siiani säilinud ja töötab.

Viljandi raekoja kell-ajanäitaja kuulub Viljandi linnale.

Kella mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Viljandi linna elanik Ülo Stöör 2018. aasta novembris.

(Allikas: kultuuriministeerium)

Sel nädalal kuulutati kultuu­ riministri Anneli Oti otsusega kultuurimälestiseks 1932. aas­ tal Viljandi raekoja torni pai­ galdatud kell-ajanäitaja. See telliti omal ajal AEG tehasest ja on praeguseks haruldus. „Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega objekt esindab Eesti ainelise kultuuripärandi hinna­ lisemat osa. Viljandi raekoja pea 90 aasta vanune kell pole ainulaadne mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa kontekstis,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. Viljandi raekoja kell pärineb Saksamaalt, maailma ühest juhtivast elektroonikatehasest AEG ja selle on tõenäoliselt kujundanud tollane tuntud arhitekt ja disainer Peter Behrens. Viljandi linn ostis Saksamaalt moodsa automaatelektrikella pärast se­ da, kui 1931. a valmis Viljandi raekoja hoone ümberehitus ja sellest sai esimene moodne raekoda Eestis. Nelja numbriplaa­ diga kell maksis 4500 Eesti krooni, see paigaldati raekoja torni, kus näitab praeguseni aega. Kõik kella seadmed on märgistatud AEG tüübi ja seeria videosid 8,5% protsenti kanadalaste osalusega! Milline nõmedus!)

Toronto Sun’i kommentaator Brian Lilley võttis samuti C-10 teemal sõna möödunud reedel, peegeldades Hopperi seisukohti.

Otsekohesemalt, nagu Lilley’l kombeks, sugereeris ta, et lubadusi järjest murdev valitsus lii­ gub kommunismi poole (see on allakirjutanu järeldus, Lilley otse nii ei kirjutanud). Mida on ka märgata nende hilinenud väärdiktaatidega, mis keelavad siin riigis inimvabadusi seoses pandeemiaga. Tõesti ei saa mõni aru, miks neile hääletati, teades nende ajalugu. Lisades,

et ka konservatiividel pole helge selline. Kuid see on demokraatia pahe – viletsatest parim va­ lida.

Tsensuur pole lahenduseks.

Ikka peaks valitsema inimese enese selge mõistus. Paraku ajuloputus toimub tänu, jälle irooniliselt, sotsiaalmeediale.

Paljud ei oska iseseisvalt enam mõtelda. Kui inimene ise ei saa aru, kui pole head kodust kasvatust olnud, mis on õige või vale, kirikus ei käi, koolis ei õpi, siis olemegi vaimselt ­hukas. Kes oleks seda oodanud siis, kui internet oli lapsekingades.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

Eesti Instituudi virtuaalkoolitus ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut viis 21. aprillil läbi juba teise virtuaalkooli­ tuse eesti keele õpetajatele üle ilma. See kandis nimetust ,,Eesti lapse ja noore õpeta­ mine välismaal“.

Esmalt tutvustas Postimees Juuniori peatoimetaja Maiken Mägi uut, mahukat, sisukat ja harivat nädalalehte, mis on mõeldud 7-14-aastastele noortele. PM Juunioris saab lugeda eakohaseid lugusid nii kultuuri, spordi kui tervise valdkonnast.

Erilist tähelepanu pööratakse koolielule ja igal nädalal kajastatakse mõnda huvitavat koo­ li­ sündmust. Lehes on harivad lood nii Eestist kui maailmast, antakse vastus lugejaküsimusele ja tutvuda saab maailma erinevas nurgas elavate laste tege­ mistega. Lähemalt tutvustaski peatoimetaja rubriiki ,,Eesti lapse elu välismaal“ ning kutsus väliseesti õpetajaid üles jagama sellekohast informatsiooni oma kogukondade laste hulgas ning innustama oma õpilasi PM Juuniorile kirjutama ka välis­ eesti laste tegemistest, mõnest huvitavast sündmusest, koroo­

na­viirusest, saatma oma joonistusi jpm. Nii saavad lapsed katsetada reporteritööd ja teha PM Juuniorile kaastööd.

Triin Noorkõiv kõneles veebirakendusest Clanbeat. Ra­ken­ dus toetab õpilaste heaolu ja iseseisvumist õppimisel, aitab ­ õpilastel märgata enda elus toimuvat ning olla kontaktis ­ ­iseenda ja teistega oma klassis.

Rakendus on välja töötatud koostöös hariduspsühholoogide Grete Arro ja Kati Ausiga. FBis on olemas Clanbeati õpetajate kogukond.

Kelly Lilles tutvustas ALPA Kids digiõppemänge. ALPA Kids loob lõbusaid mobiili­ mänge, mis õpetavad 2-8aastas­ tele lastele numbreid, tähestikku, värve, kujundeid, kirjatehnikat, rehkendamist, Eesti loodust jpm eesti keeles.

Keskkond on turvaline ja reklaamivaba, sisaldab hetkel 50 minimängu, mis on lõimitud ka ekraaniväliste tegevustega. Ka­ sutatud on Eesti kultuuri ja looduse elemente. Eestikeelsel ­ rakendusel on 26 000 kasutajat ja kasutajaid on ALPAl juba 102 riigis. Mängudel on neli

New Yorgi Püha Nikolause õigeusu kiriku avamise puhul kõlab Arvo Pärdi uus kooriteos Käesoleva aasta sügisel tuleb New Yorgis maailma esiette­ kandele Arvo Pärdi a cappella kooriteos „O Holy Saint Nicholas“ („Oo, püha Niko­ laus“).

Teose esiettekanne leiab aset Püha Nikolause kreeka õigeusu kiriku avamise puhul New Yorgi maailma kaubanduskeskuse nn ground zero alal ning selle toob kuulajateni Hellenic College Schola Cantorum dirigent Benedict Sheehani juhatusel.

Uue teose telliski selle sündmuse puhuks Schola Cantorumi koor ja selle asutaja ning kuns­ tiline juht Nektarios S. Antoniou, kes on ühtlasi New Yorgi Püha Kolmainu kiriku peakantor.

Püha Nikolause kirik hävis täielikult 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutes. Kaks aastakümmet hiljem algse asu­ paiga vahetus läheduses avatav uus pühakoda ei ole mõeldud tegutsema ainult õigeusu kirikuna, vaid ka konfessioonideülese rahvusliku pühamuna (National Shrine), mis on avatud palve­ ränduritele üle kogu maailma.

Kiriku on projekteerinud His­ paania arhitekt Santiago Calatrava Valls.

Arvo Pärt: „Püha Nikolause kiriku taasavamine ground ­zero’l – nullpunktis –, kus pühakute ja ohvrite säilmed on tuhas üheks saanud, on väga

eriline sündmus kogu kristlikule maailmale. Olen tänulik, et minu muusika saab olla osa sellest sündmusest.“ Uue, 15-minutilise koori­ teose aluseks on ingliskeelne palvetekst, mis pärineb õigeusu liturgiast, püha Nikolaus Ime­ tegija mälestuspüha pealaulust.

Sama teksti on Arvo Pärt kasutanud ka varem – koori­teose „Triodion“ kolmandas osas ning venekeelsena vo­kaalansamblile loodud teoses „Alleluia-Tro­ pus“.

Bostonis tegutsev Schola Cantorum on pühendunud peamiselt idakiriku muusika, sealhulgas bütsantsi kirikulaulu esitamisele. 2010. aastal nomineeriti koor Grammy auhinnale heliplaadiga „A Story of the City: Constantinople-Istanbul“.

(Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

Arvo Pärt

r­askusastet ja personaliseeritud õpirada. Õigekirjagurmaan Kert Kask rääkis teemal „Kom­ munikatsioon lihtsas keeles“ ja jagas Eesti Keele Instituudi soovitusi eesti keele kasutamiseks. Eesti Keele Instituut annab välja Selge sõnumi auhinda hästi arusaadava ja selgelt sõnastatud sõnumi eest. ­ Arekeel on lihtsustatud keel, kus kasutatakse lihtsat sõnavara, räägitakse rahulikus tempos, et igaüks aru saaks. Inglise keeles on olemas analoogne Simple English Wikipedia – lihtsustatud komplekt 750 inglise sõnast. Õpetajalt õpetajale sarjas tutvustas Helja Kirber Üleilma­ kooli tegemisi. Üleilmakool on septembrist maini toimuv veebipõhine kool, kus õpilased saavad peale eesti keele õppida ka Eesti ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Alustati kaheksa aasta eest 12 õpilasega, hetkel on 300 õpilast 31 riigist, keda õpetab ­ 13 õpetajat. Õpilased teevad kirjalikke töid, neil on indivi­ duaalsed veebitunnid, tehakse ka grupitunde, aga need on raskendatud ajavahe tõttu erinevates riikides. Üleilmakool on suunatud kõigile, kes soovivad eesti keelt laias maailmas õppida ja muidu seda teha ei saa.

Samuti tagasipöördujatele Ees­ tisse, tähtajaliselt välismaal lä­ hetuses viibivate perede lastele.

Koolil on Eesti õppekavade järgi välja töötatud süsteem. ­ Raskustest mainis Helja Kirber ainult virtuaalset suhtlust, kus tuleb ette ka tehnilisi probleeme, kuna internetiühendus erinevates riikides ei ole alati väga kvaliteetne. Väga oluline on Üleilmakoolis perekonna motivatsioon.

Järgmisena sai sõna Maie Taits Chicago Eesti Koolist, kes tutvustas oma kooli ja selle tegemisi. Sel aastal on neil 4 klassi ja tunnid toimuvad kaks korda kuus. Ühel koolipäeval toimub kolm tundi: keeletund, lauluteatritund, käelise tegevuse tund. Keeleõpe on seotud meisterdamise ja lauluteatritunniga.

Põhiprintsiipideks on ühtekuuluvus, mitmekesisus, koostöö ja lõbu. Alati õnnitletakse sünni­ päevalapsi, tähistatakse rahva­ kalendripäevi. Koolis on toimu­ nud Erki Noole võistlus, mis koosnes Kihnu sprindist, Vil­ jandi hüppest ja Tallinna maratonist. Rõõmuga osaleti ka kaks aastat järjest 2019.a ja 2020.a üleilmse eesti keele nädala raames Prantsusmaal elava Greta Madeleine Gnannti poolt korraldatud „Armsa Eestimaa“ laulu ühislaulmises veebis.

Eelmisel sügisel pakkusid Chicago eesti Kooli õpilased „Armsa Eestimaa toidulaulule“ terve rea lemmiktoitude nimetusi, mis siis ka Greta ja tema ema poolt laulusalmideks rii­ miti. Maie Taitsi sõnul lapsed armastavad „Armsa Eestimaa“

AITÄH! VEMU tänab südamest kõiki, kes osalesid tuluõhtul ja toetasid seeläbi muuseumi uue maja ehitamist: Anne ja Enno Agur Ellen Allas Anneli ja Greg Andre-Barrett Alliki Arro Inga Eichenbaum Svea ja Peeter Einola Salme Foulds Evi ja Toomas Heinar Andrea Herrmann, EFC/ESK Lia Hess, EFC/ESK Andres ja Johanna Kasekamp Marta Kivik Merike Koger Thomas Koger Theresa ja Alar Kongats Helge Kurm Inge Lane Ellen ja Laas Leivat Maret Liik, EFC/ESK Leena Mai ja Tiina Liivet Aino Lokk Asta Lokk Käbi Lokk Katrin MacLean Talvi ja Olev Maimets Katrin Marley Reet, Jaanus ja Elin Kaia Marley Toomas Marley Ene-Liis Martens Piret Noorhani Tamara Norheim-Lehela Jane ja Souit Olvet Reet Oolup

Kalli Paakspuu Ragne Pajo Martin Pede, EFC/ESK Tiina Pedel Anne Õsso and Mart Pikkov Alja Pirosok Mall ja Ilo Puhm Peeter Põldre, EFC/ESK Kersti ja Arne Randsalu Karin ja Harry Rannala Vaike Rannu Lea Kõiv ja Tiit Romet Katrin Roop, EFC/ESK Reet Sepp Kaili Sermat-Harding, EFC/ESK Anu Jõe ja Keto Soosaar Heili Strawbridge Anu Sõrra Urve Tamberg Judy ja Heiki Tamm Jaan Meri & Ana Tampõld Kaja Telmet Ants Toi Mai-Liis Toome Tiiu ja Peter Tõnisson Linda Karuks ja Ilmar Vaikla Maris-Ann Vanaselja, EFC/ESK Eva Varangu, EFC/ESK Hille Varve Ruth Veskimets Marje Virro Aimi Zechanovitsch Eestlaste Kesknõukogu Kanadas

vemu.ca

Ilmus uurimus Rakvere elanikest kreisilinna ajal

sakslased, venelased, rootslased, soomlased, taanlased, šveits­ lased, juudid jt,“ sõnas raamatu autor Odette Kirss.

Aprilli lõpus ilmus SA Virumaa Muuseumid kirjas­ tusel Odette Kirsi raamat ,,Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783-1917“, mis kes­ kendub Rakvere linnas elanud ja tegutsenud inimestele – kaupmeestele, käsitöölistele ja haritlastele.

Teos hõlmab pika perioodi Rakvere linna ajaloost ning annab põhjaliku ülevaate linna ­ kodanikkonna kujunemisest, nende tegevusaladest, rahvuslikust ja sotsiaalsest koostisest ning nende koostoimimisest.

Suurem osa käsitletud materja­ list toetub arhiiviallikatele, kuid suur osa ka Rakvere Muuseumi teadurite ja O. Kirsi poolt kogutud suulisele pärimusele. ,,Käesolev Rakvere ajaloo raamat on jätkuks eelmistele, ent erinevalt neist keskendub see peamiselt inimestele. Oma esivanemaid võivad rakverelaste seast leida peale eestlaste ka

Raamatus on avaldatud 421 fotot, millest umbes 180 pärinevad SA Virumaa Muuseumid fotokogust, neist suur osa on varem publitseerimata. Lisaks on avaldatud fotod veerandsajast sihtasutuse fondis olevast Rakvere käsitööliste töö ja tegevusega seotud esemest ning üle 100 Rakvere ajalugu käsitlevast Rahvusarhiivi dokumendist või nende fragmendist. (PM/EE)

laulu ja seda lauldakse koolis Eesti tähtpäevadel.

Kooli tegemisi kajastatakse ka ajalehes „Vaba Eesti Sõna“.

Veebiseminari lõpuks jaotati koolitusel osalejad 10 minutiks väikestesse tubadesse, et seal arutada, kuidas Eesti saaks välismaal elavat eesti last võõrsil toetada.Töötubadest sai palju huvitavaid ideid ning kuna omavahelisest suhtlusest on ­ õpetajatel alati puudus, siis jätkus elav keskustelu ka pärast ühises suures vestlustoas. Juttu oleks jätkunud veel palju kauemaks ja seega jäädakse põnevusega ootama järgmist koolituspäeva mais. Suur aitäh Eesti Instituudile koolituspäeva korraldamise eest!

Sel aastal sai Liivi luuleauhinna Berit Petolai Tänavune Liivi luuleauhinna laureaat on Berit Petolai luuletusega ,,Tõnkadi-lõnk“, mis ilmus ajakirjas Looming nr 2/2020. Laureaat kuulutati välja Juhan Liivi 157. sünni­ aastapäeval, 30. aprillil veebi­ ülekande vahendusel.

Luuleauhinna žüriisse kuulunud professor Jüri Talveti sõnul väljendub Petolai lüürilis-filosoofilises luuletuses iga­ päevase, lihtsa, loodusega üheskoos hingava ja tuikava inimelu ilu. Selles kajab vastu juhanliiviliku vaimsuse südamik. Berit Petolai pälvis 2017. aastal ka kirjanduspreemia ,,Esi­ mene samm“, 2019. aastal ilmus tema esikluulekogu ,,Meoma ümisevad tuuled“.

Iga žüriiliige esitab Liivi luuleauhinnale ühe eelmise kalend­ riaasta jooksul trükis ilmunud luuletuse, mis tema hinnangul kannab endas liivilikku vaimsust. Seejärel valitakse nominentide hulgast võiduluuletus.

Liivi luuleauhind ei ole raha­ line, laureaat saab nahakunstnik Ülle Paapi ainueksemplarina valmistatud karjasemärsi.

(ERR/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1052 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19

22

23 26

24

27

28

30 33

20

31

34

11

25

32

40

37

41

42

44

45

46

48

49

52

53

54

55

56

57

38 43

47

50

51

vokaalid.

32. Nemad.

1. Jõgi Vooremaal.

33. Suveköök (murd.).

5. Maksulise sõidu36. Jõud, vägi. teenuse pakkuja.

9. Valismispiirkond ja 39. Võlu, veetlus. samanimeline linn 40. Ettekuulutus.

42. Eesti Manitobas.

Abistamiskomitee 12. Kübe, iva, pisike Kanadas. tükk.

44. _

_____ Tampõld 13. Lapseootel.

(1920–2013), Tartu 14. Voodi vm. maga­ Collgege’i asutaja. miskoht.

46. Mitte taga.

15. Üksiklane.

47. Naisenimi.

16. Eesti läänepool48. Dream Link seim laht.

Entertainment.

17. Riigi kinnisvara 49. Samm, astumine. müük.

51. Teat.

18. Election Day põllutööriista.

Registration.

52. Experimental 19. _____ni, Riik Autoimmune Euroopas.

Encephalo­myelitis.

20. Hollandi viiuldaja 53. Palav, tuline. ja omanimelise 54. ______o, närvi-. orkestri juht 55. Tuntud hallutsi­no­ (snd.1949; eesn. geen. täht+perek.nimi).

56. Sisemine-.

22. _______i, sarve57. Tohter. deta loom.

ALLA: 23. Katkema, nähvama (ingl.k.).

1. Võitlus- või esine25. Madagaskari misplats. poolahvid.

2. Õnnetust v surma 26. Talvine sooja-aeg. ennustav viirastus, surmahaldjas.

28. Tuntud eesti kunstnik ja 3. Linn Harjumaal. kullassepp 4. Eesti Sihtkapital (1895-1942).

Kanadas.

30. Ühesugused 5. Planeet.

PAREMALE:

T

Paremale: 1. EAK, 4. Maes(tro), 8.

21

36

S

Ristsõna nr. 1051 LAHENDUS

29

35

39

10

I

6. Maguskartul.

7. English as a Second Language.

8. _______l, Brasiilia rahaühik.

9. Pealinn Euroopas.

10. Lihasuretaja.

11. Sõbramehed, sõbrad.

19. Isevalitseja.

21. Parlament mõnes riigis.

24. Poola härra.

27. Kaamelitaoline loom.

29. Lind.

31. Vanus, iga (ingl.k.).

33. Eesti rakenduslik kunstikõrgkool.

34. Sõjaväed.

35. Unepuudus, raskus uinuda.

37. Pikkusmõõt.

38. Laevatööline.

39. Lipik, silt.

41. ______ Järvi, Eesti dirigent (snd 1937).

43. Maapinna vähendatud tasapinnaline kujutis.

45. Puuoksa murdumise heli.

50. Suvi (murd.).

51. Üles-, peale-; taas-.

Naljanurk Sõpradel on ühesugused korterid. ,,Mitu rulli tapeeti sa ostsid, kui remonti tegid?“ küsib üks teiselt. ,,Viisteist rulli,“ vastab teine.

Paar päeva hiljem helistab pahane remonditegija; ,,Miks sa õigust ei rääkinud, mul jäi viis rulli tapeeti üle.“ ,,Ma ei valetanud, mul jäi ka,“ vastab teine.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral

RKAS, 12. RIA, 13. IVSA, 14. Aasa, 15. Mestiits, 17. Patr(ama), 18. Elva, 19. Kapak, 20. Siim, 23. Maania, 25.

Inn, 26. Ajatu, 27. Vekker, 30. Beirut, 34. Ainus, 36. Ane(emia), 37. Avarii, 39. Emis, 40. Laava, 41. Taar, 44. (T) ubli, 45. Kaalikas, 49. Kaua, 50. Imre, 51. Ala, 57. USSR, 53. Saav, 54. SOS. Alla: 1. ERM, 2. Aie, 3. Kas, 4. Miil, 5.

(Tel) Aviv, 6. Estam, J., 7. SAS, 8.

Rapanui, 9. (O)kaapi, 10. Astaa(t), 11.

Sark, 16. TEM, 19. Kate, 20. Siv, 21.

Ine, 22. Ink, 24. AABS, 26. Arni(ka), 28. Kaaviar, 29. Eira, 31. RAM, 32.

Uni, 33. TES, 35. Uitama, 37. (S) aabas, 38. Valus, 39. Eri, 40. Luku, 42. Aara, 43. Alev, 45. Kis, 46. Kes, 47. Alo (Mattiisen), 48. SAS.

Nädala retsept

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Volli veste

Taskus memme musi Vananemine pole kiita, teadagi miks. Krigisevad luud ja liikmed, vaid sundviisil saab mõnel päeval käigu sisse. Kuid see põle see hullempki. Oled, ku hästi läeb, pea ikke lõikab, ka mälestuste küüsis. Mõtted läevad neile, kes olid asendamatud. Nigu minu memm.

Laps on selline, kes e’p saa aru, et on elul ka lõpp. Memm jääb alati selleks, kes silitab ommukul juukseid, suudleb aiaid, marraskil põlve, kui nagamann on selle ettevaatamatult veriseks jooksnu. Ta ju oli alati seal. Mängima ei lännu, enne kui oli nõutud memme musi taskun, juhuks, ettevaatuse aseainena.

Emadepäev on selline, kui enam memme ei ole, panep mõtlema, mida kõik sai tehtu, et tulevikulootus saaks edasi elada. Minu puhul, kuda sõjakeerises – oludest, milledest nigu sain aru, aga ka mette, mind vabadusse toimetati. Ei ma kunagi tundnud, et oleks millestki puudust. Kõige rohkem armastusest. Oi, seda oli kuhjaga.

Vaat seal üsas piab olema miski kemikaal. Võ miski, ei tea mis. Selline, et väljudes oled eluks ajaks tänu, õigemini armastuse lõksus. Et ehk antakse andeks ka pärast kik neid tuhude läbielamist, oigamisi, koerusi – kuna need, nende tulemused pole sugugi nii valusad kui sünnitamine ise. Kuigi nüid ise vanainemesena uhkustan vahel, et valu kannatan, ei kujuta ette seda, missugune võiks olla sünnitamine. Ei teagi, mida uue elu siia ilma toomine tähendab. Mis valud ja vaevad. Ega selle uue elu karjatamist, õpetamist, toetamist.

Ahjus küpsetatud lambakints (Vt ka artiklit Cooking with Mart 2 EE # 18, lk. 9) Retsept pärineb Soomest, Tuusula pastoraadist. Selle roa valmistamist tuleb alustada vähemalt 12 – 24 tundi enne liha ahju panemist.

Koostisained: • Lambakints (umbes 1,5 – 2 kg ja parem, kui kont on juba eemaldatud) • 100 g väikseid beebiporgandeid • Küüslauku • 6 sl mett (Võib kasutada ka vedelat mett) • 2 suurt kruusitäit kanget kohvi (espresso kangusega) • Juurvilju: kartulit, porgandit, nuikapsast, sibulat (kogus sõltub ahjupoti suurusest) • Praeleeme valmistamiseks sojakastet, valget veini, oliiviõli, vett Ettevalmistus kohvimarinaa­diks: Soola EI kasuta!

Pikkida lambakints porgandi ja küüslauguga. Selleks sobivad hästi väikesed beebiporgandid.

Küüslaugu-küüned võib pooleks lõigata, et nad paremini maitset välja annaks.

Pikitud lambakints asetada tihedalt suletavasse pakendkotti, lisada mesi ja jahtunud kohv ning siis tihedalt sulgeda.

Loksutada kuni mesi kohvis lahustub. Siis asetada igaks ­ juhuks veel teise tihedasse ­pakendkotti ja panna külmkappi 12-24 tunniks. Külmkappi külastades tasub ka lambakintsu loksutada, et kohvimarinaad ühtlaselt kintsu ümbritseks.

Küpsetamine:

ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

7

Pane ahi soojenema (425 F) Vala ahjupoti põhja sortsuke

Sealt edasi. Vajalik sugemine teismelisena, mida minu­ sugune koerpoiss tõeste vajas. Ning nooremana, eks me olime sõjajärgsel ajal kummalises olukorras. Laps vajab süüa ja riideid, kurinahk kasvab ka. Tarvis uusi rõivaid. Mette nagu vanakõbõkõ präägu, kes kannab hilpe, mis oleks ammu juba leeris käinud. Ning keelab temakesel neid Aafrikasse saata ümbertöötlemiseks, kuna ikka lähvad selga - ja missest, et põle moes, mulle meeldivad.

Temake on õnneks ikke minuga, kuigi memm põle. Meil latsedki, kes hindavad oma ema panust üle aastate. Ju selle tõttu me emadepäeva märgime, tähistame. Nooremate tänu­ avaldus. Kuna laps ju ei tea, mida memm/ema tegi, kuda pingutas, et toit oleks laual, katus pea kohal, kurja eemal hoides.

Meil kena komme. Emadepäeval käime kalmistul, tänusõnu tuues. Ei lilled, ei luuletused, ei nõretavad emotsioo­ nid iial asenda seda, mis on elu nurgakiviks.

Memme musu põsele, kallistus takka ning siis ütelus, et mine jookse õues jälle, aga ole ettevaatlikum. Seda viimast kunagi ei õppinud, jooksen ikke nigu pöörane - isegi oma vanuses.

Aga memme hoolt ja armastust ei unusta kunagi. Aitäh ema.

VABARNA VOLLI

(2 sl) õli.

Võta lambakints kohvimarinaadist välja ja aseta ahjupoti keskele. Marinaadi peab kahjuks minema kallama, sest see on oma töö teinud. Pane ahjupotti lambakintsu ümber puhastatud ja tükeldatud juurvilju: porgandit, kartulit ja nuikapsast ja sektoriteks lõigatud sibul.

Lisa maitse järgi pipart ja mõned loorberilehed (nii, et need jääks praeleeme sisse) ja lisa praeleem, mis koosneb oliiviõlist, sojakastmest, valgest veinist ja veest. Praeleeme kogus sõltub ahjupoti suurusest, kuid selle koostisainete vahe­ kord on selline, et võta ¼ igat koostisainet, sega segi ja vala ahjupotti nii, et see ulatuks umbes 1½ tolli ahjupoti põhjast üles poole. Kuna lambaliha pole eriti rasvane, siis sealt väga palju leemekest juurde ei lisandu.

Pane ahjupott ahju ja küpseta 2,5 tundi kaane all. Siis eemalda kaas ja lase veel 20 minutit ilma kaaneta pruunistuda.

Serveeri soojalt. Võib lisada ka hautatud köögivilju – näiteks lillkapsast.

Lillkapsas juustukooriku all Koostisained: • Lillkapsas • Või • Juustuviilud Valmistamine: Pane kastrulisse nii palju vett, et see ulatub umbes 2 tolli põhjast kõrgemale. Lase vesi keema ja maitsesta soolaga.

Aseta alumistest lehtedest puhastatud lillkapsapea kee­ vasse vette (juurikapool alla­ poole) ja lase kuni 10 minutit kaane all haududa.

Võta lillkapsas kastrulist välja ja aseta ahjupotti. Määri võiga ja aseta lillkapsale katteks õhukesed juustuviilud.

Pane ahju ja lase ahjus (ilma kaaneta) küpseda 400F juures, kuni juust hakkab kergelt mullistuma ja tekib krõbe pea­ lispind.

Serveeri soojalt.

8

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

märkmik

Riina Kindlam

Oh, sa vana valgõ vares!

Valgeid vareseid tegelikult pole, vähemalt looduses mitte.

Küll aga on siinkohal ära­ toodud sellid (teadlane ütleks „isendid“, specimens), veidi teist nägu ja tegu oma PõhjaAmeerikas elavatest sugulas­ test. Kogu suguvõsa on aga äärmiselt intelligentne, uudis­ himulik ja seltskondlik.

Mugandasin veidi tuntud setode laulu „Oh, sa vaine/vana valgõ jänes“. Valge vares öeldakse inimese kohta, kes paistab oma välimuse tõttu teiste seast välja, on väliselt ­erinev.

Vareste perre (genus Corvus) kuuluvate lindude sulestiku märksõnaks on aga must. Eestis elab neli vareseliiki: HAKK, jackdaw, Corvus monedula; HALLVARES, hooded crow, Corvus frugilegus; KÜNNI­ VARES, rook, Corvus cornix ja RONK ehk KAAREN, raven, Corvus corax. Hakk on nendest kõige väiksem, selline 34-39 cm pikkune, kukal ja selg tumehall (hall vatt või vest on seljas nagu hallvareselgi) ning on ereda, heleda silmaga. Häälitsuseks nagu arvata võiks on „hakkhakk!“ ning ühed rahvasuu­ nimed on kirikuhakk ja kirikuvallamees. Arvake ära, kus neile viibida meeldib! Pesitsusko­ looniates kirikaia puudes või lausa kiriku tornis, ka mõisapar­ kides. Sellist pesitsusnähtust nimetatakse rookery, kuna künnivares (rook) pesitseb samuti kolooniates, kõrgel puude ladvus. Rookery on laienenud ka teiste paaritumishooajal kolooniatesse koondunud lindude ja loomade pesitsemisala nimetuseks. Eesti keeles võiks see põhimõtteliselt olla „hakla“ või „künnivaresla“, mõtlen lootus­ rikkalt.

Sarnane mõiste, mis on

amet­likult olemas on LESILA – see on loivaliste mereloomade (hülged, morsad (walruses)) püsiv koondumispaik maismaal ­ või ajutisel merejääl, kuhu nad tulevad päeval magama, lamama (lesima) ning sigima ja ­sünnitama.

Umbes 47 sentimeetrilise kehapikkusega künnivarese väli­ muse teeb eriliseks tema pikem ja peenem hallikasmust nokk ja sulgedeta piirkond selle ümber. „Kurgualuse ja nokatüviku ­ümbruse paljas nahk on köbru­ line ja valkjaskollaka värvusega.“ Noorlindudel on ka nokaharjased! Ingliskeelne nimi „rook!“ tuleb tõenäoliselt tema häälitsusest nagu meie „hakk!“ ja „(k)ronk!“. AGA malend (malenupp) nimega rook (eesti keeles vanker) sarnaneb lossitorniga – mille ­ ümber künni­ vare­ sed ja hakid tiirlevad ja kuhu tahaksid varjuda... Vara­ semalt kutsuti malendit ka tow­ er, ent „rokh/rukh“ tähendab pärsia keeles chariot – sõjavanker, millega nüüd teemast veidi kõrvale põikasime.

Hallvares on Eesti üks kõige enam tuntud lind, sest ta on üsna suur, pole kuigivõrd inimpelglik ja teda on pidevalt näha linnas ringi jalutamas ja askeldamas. Nagu kõik varesed, on ta kõigesööja, „oportunistlik“, kasulikke võimalusi haarav toiduotsija, kohati ka inimloomade silmis julmapoolne, nimelt teiste lindude pojad ja munad on hallvarese meelistoit.

Kuidas häälitseb vares? Kraakkraak, vaak-vaak või äkki ütleb hoopis jaak? Lasteraamatud rõhutavad küll vaakumist „vaakvaak“. Nimedena on tal ka teada-tuntud vaak, jaak, varesjaak, sarvnina, raagus, vargahokk.

Vares ja varas on vägagi sarnased sõnad... Teab, mis on

NOORTE NURK

7. klass loeb: Tallinna 14-aastane 7. klassi õpilane kirjanduse tunni ette/ kandes (kaug/õppes, interneti vahendusel ZOOMis) teatab: „Kalevi/poja autor on Eno Raud.“ Kaugeid lugejaid võib selline väide (statement)

Foto: raamatupoe www.apollo.ee võrgulehelt

Nr. 18

ehmatada, kuid antud raama­ tu kaanel on selgelt kirjas „Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud“.

Raamatu/poe võrgu/lehel on samuti „Autor: Eno Raud“.

See nimi on tuttav. Laste/kir­ janiku Eno Raua sulest on ilmunud teiste seas Sipsik ja Naksi/trallid. Õpetaja paran­ dab õpilast: „Kalevipoja koos­ tas 19. sajandil Kreutzwald eesti rahva/luule ainetel. Üks paljudest eepose proosa/vor­ mis ümber/jutustustest ilmus 1961. aastal Eno Raua sulest.“ Juures/olev raamatu/kaas kuulub hiljuti, 2018. a. uuesti välja/antud Tammer/raamatu 120-lehe/küljelisele välja/andele.

Selle kaane/pilt oli aga ka 1935. a. ilmunud Kalevipojas. Kas tunnete kunstniku käe/kirja ära?...

Just seda Kalevipoja versioo­ ni loevad Eesti koolides 6. - 9. klassi ajal õpilased ehk meie „enne/muistset eesti juttu kahe/ kümnes laulus“, ainult et palju

ilus, mida ihata oma pesa kaunistuseks või äkki õnnetoojaks nagu kaarnakivi inimestele.

Kaarnakivi on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi. Usku­ muse järgi võis neid leida ­kaarna pesast, kusjuures kaaren olevat toonud selle Ees-Aasiast Jordani jõelt või mujalt kaugelt soojalt maalt. Usuti, et kaarnakivi leidja saab targemaks ja suudab mõista lindude keelt.

Kaarnakivi vahendusel püüti ravida ka haigusi (nt silmapõletikku). „Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi!“ Nii on eesti emad ja isad öelnud aastasadu oma haigeid või haiget saanud lapsi kaisutades ja lohutades.

Mutionu peol olete käinud? „Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.“ Nupukas ei ole eraldi linnuliik, kuigi lapsel võiks jääda mulje, et ta on sel­ les rodus ka nokaga tegelane.

Kaaren on nupukas, suurema nupu (pea, aju) mahuga ja nuputamisvõimega kui enamik linde ja loomi. Rahvasuu ütleb veel kaarna kohta rongas, kron­ gi-jaagup, kronks, korp, valge lind.

Seda viimast kasutatakse, et mitte otse rääkida. Nagu rööv­ loomi, ei nimetata vahel mõnd röövlindugi päris-, vaid peitenimega, nii näiteks ronga asemel valge lind, varese asemel hall lind, kulli asemel lehvija jne. „Vanad inimesed ikka rää­ kisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene.“ Mõne rahva uskumuse kohaselt on vares see lind, kes viib inimese hinge surnute riiki. Tasub jälgida, ­ kuhu poole neil nokk parasjagu on, kui mitu korda kraaksuvad.

Terane pilk kutsub igal juhul teretama. Minu uskumus on, et ma ei möödu varesest teda kõne­tamata.

kergemini loetavamas ja aru/ saadavamas vormis.

Kõik, kes on kunagi käinud Jõe/kääru suve/kodus Ontarios ja saanud seal osa Endel Rubergi (1917-1989) poolt läbi/ viidud (etendatud) legendaar­ setest Kalevipoja tundidest, on saanud imelise õppe. Õnneks oli Rubergil pikki aastaid veel mantli/pärija (heir, protégé) Jaan Veenpere ning Kalevipoja jätkuvat tutvustamist kasvan­ dikele on edukalt teinud ka suvekodu vilistlased ja laste/vanemad. Arvan, et kui Jõekäärul Kalevipoja haridust saanud peaksid kirjutama kontroll/töö (testi) Kalevipoja teemal, teek­ sid nad seda väga heale hindele, sest selle loo erilisemad hetked jooksevad silme eest läbi nagu film. Vastata saaksid paljud ­lausa une pealt.

Kõige uuema välja/ande puhul on mõnus see, et selles on kõigest 120 lehe/külge, kuid kogu põnev lugu saab selgeks.

(1935. aastal ilmunud teoses on 357 lk.!) Jutustuses on ka mõned katkendid originaalsest värsi/vormis tekstist, kui üldi­

Hallvares toitu otsimas Lepistiku pargi allikatest alguse saanud ojas.

Ingliskeelne nimi rõhutab musta kapuutsi olemasolu (hooded crow, briti hüüdnimega hoodie), mis on ühtlasi veidi timukat meenutav ja seega kurjakuulutav. Meil räägitakse, et tal on hall vest seljas, ka halli­ vatimeheks kutsutud. Kuigi seda nimetust seostatakse pigem hundiga, kasutatakse igasuguse halli looma puhul. Vatt võib olla nii üleriie, meeste villane või linane hõlmadega pihtkuub või Muhus nt ka varras­ tel kootud kampsun. Varese tumedat rinnaesist ja tiibu vaadates joo­ nistub hall vest välja küll. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka hallirüülist nunna.

Künnivarese välimuse teeb eriliseks tema sirgem ja peenem hallikas­ must nokk ja sulgedeta piirkond selle ümber. Jalas on tal karvased „püksid“. Rahvapärased nimetused kroogas ja kronkvares tulevad sel­ lest, et künnivarese hääl on madalam kui hallvaresel. Musta värvuse ning sarnasuse tõttu teiste „halvaendeliste“ vareslastele on ka künni­ varest nimetatud surmalinnuks, kes võis ennustada lahkumist või peeti kellegiks varem lahkunuks. Varesejalad öeldakse halva käekirja kohta.

Varese on linn Põhja-Itaalias; selle lähedal asub Varese järv.

Fotod: Riina Kindlam, Tallinn

Muhu saarel sündisid Eesti esimesed punakängurupojad Muhu Jaanalinnufarmis sün­ disid sel kevadel esimest korda punakängurupojad.

Esialgu kängurubeebidel veel pole, aga mõlema isa kannab nime Jack. Juba praegu ringi­ toimetava poja ema nimi on Jessy ning känguru June’i kukrus on peidus poeg, kes veel välja hüpanud pole, vahendasid ERRi teleuudised rõõmusõnumit.

selt on see nagu selgemat sorti muinas/jutt – kerge ja mõnus lugemine. Ning hind ei ole ­kuigi soolane, vahemikus 11-14 eurot.

Kas teid huvitaks ennast proovile panna Kalevipoja loo teadmises ühe Eesti 7. klassi kirjanduse klassi kontroll/töö läbi? See on valik/vastustega (multiple choice). Kohtume siis juba järgmises lehe/numbris!

RIINA KINDLAM, Tallinn

Muhu Jaanalinnufarmi perenaine Helena Erik ütles ERR-ile, et Eesti pinnal varem punakängurudel poegasid sündinud pole. ,,Üritasime seda järglast saada ju ikka aastaid, aga ei õnnestunud. Ega me täpselt ei tea ka, mis see põhjus on. Aga loogiliselt võttes, ega siin põhjamaal ei olegi loogiline, et need punakängurud hästi peaksid sigima,“ sõnas ta.

Lisaks ilmnes, et kui kõik hästi läheb, võib Jessy üheksa kuu pärast taas ühe känguru­ beebi siia juurde tuua. ,,Tegelikult võib känguruemmel olla isegi kolm beebit korraga. Üks on väljas, kes joob piima ülemisest tissist, üks on kukrus seal alumise tissi küljes arenemas. Ja kolmas võib olla siis kas emakas või siis tasku põhjas ja oodata järjekorda, kuna alumine nibu vabaneb,“ selgitas farmi perenaine.

Lisaks esimestele kängurupoegadele sündis neli aastat tagasi samas farmis ka Eesti ­ esimene sebravarss. Kokku on ­ farmis sündinud juba neli sebravarssa. (ERR/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

9

„Cooking with Mart“ 2: õp. Mart Salumäe tutvustas lihavõtte-järgseid toite Kui eelmises, märtsikuus toimunud saates tutvustas ­ Toronto Peetri Koguduse õpetaja Mart Salumäe VEMU ürituste sarjas paastuaja toite, siis seekordses, 28. aprillil linastunud kokashow’s oli juttu paastule järgnevast ajast ning vaatajate silme all valmis hõrgutav lambakints rohkete lisanditega, pluss palju muud.

Mõlemad üritu­ sed kannavad nime „Cooking with Mart“ ning need on järel-vaadatavad VEMU You­Tube’i kanalil.

Fotod, filmimine ja monteeri­ mine – Kaisa Kasekamp.

Kokku tutvustas Mart sel korral nelja toitu: külmsupp peedi ja keefiriga, ahjus küpsetatud lambakints, ahjus küpsetatud lillkapsas ning piimakissell. Kõik valmis vaataja silme all, nõudes küll rohkem või vähem eelnevat ettevalmistusaega, kuid toiduvalmistaja asjalikud kommentaarid ja nõuanded aitavad kindlasti ka nende toitude esmakordsel valmistajal ­tulemuseni jõuda.

Kõige rohkem aega nõuab kindlasti lambaprae valmistamine. Seda tuli eelnevalt 12 tundi või enamgi kolmekordses kilekotis (plastic bags) – (et ei oleks lekkimist) kinniselt mari­ neerida, kusjuures marinaadis oli muuhulgas kaks tassi üli­ kanget kohvi. Lambakints oli eelnevalt pikitud porgandi ja küüslauguga (topitud väikes­ tesse aukudesse). Siis läks lam-

mas ahjupotti, rasvasem pool ülespoole (kuigi seal palju rasva polnud), alla natuke õli ja kaheks tunniks küpsema. Lisan­ diteks porgand, nuikapsas, sibul, kartul, mida toiduval­ mistaja kenasti paigutas lamba­ kintsu ümber. Peale kaste – oliiviõlist, valgest veinist, sojakastmest (ainus, mis lambale soolasust annab), veest; pluss pipar ja loorberileht. Praad küpseb võrgu sees (millega ta poest ostes tuleb) ja enne serveerimise algust tuleb see mõistagi eemaldada. Tuleb jälgida, et praad seest roosaks ei jää ja vajadusel lisada küpse­ tusaega.

Küpsetamise ajal jutustas Mart, et tegu on Austraaliast pärit lambaga ja kasutatud retsept pärineb ühelt soome pastorilt – isegi need, kes muidu ütlevad, et nad lammast ei söö, teevad seda hea meelega!

Vahepeal valmis külmsupp, mille retsept pärineb raamatust „Salendavad supid“, mis Mar­ dile eelmise kokasaate järel kingiks saadeti. Selle koosti­sai­ neteks on peet, keefir, marineeri­tud kurk, maitseained, garneeringuks munalõik. Lihtne valmistada, ei pea tulele panema, kõik segatakse kokku külmalt, pannes vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma, et lasta maitseainetel seguneda.

Mart rääkis ka keefirist – tema kasutas kuulsat Tallinna keefiri, millenimeline ka Torontos eu-

Pilk minevikku

Poko poesell meenutab Kui Hillside Bakery, viimane Toronto eesti pagar sulges oma uksed, siis tuli rukkileiba venelaste käest osta. Tralla (pagariäri on Dimpfelmeier ammu ära ostnud) peenleiba ikka sai, aga nüüdseks on seegi siinsetelt lettidelt kadu­ nud. Kuid kuuldavasti Otta­ was seda ikka müüakse.

Imelik. Oli siis heaks uudiseks kuulda, et poola ettevõte Starsky müüb eesti leiba – Eestis küpsetatud! Mõistliku hinnaga pealegi, kui arvesta­ da, et kõik – nii Eesti pagarid, importijad kui poolakad pea­ vad ometi ju selle müügi pealt teenima.

Starsky, paraku, pole mitte lähedal. Mississaugas, meitelt 35 kilomeetri kaugusel. Aga kuna kodumaine leib on ikka parem kui ükski teine, saab ­aeg-ajalt retk ette võetud. Valik pole kunagi ühtlane. Tavaliselt langeb otsus Eesti Pagari mus­ tale vormileivale. Vahel on saadaval isegi peenleiba, mis meenutab Rooneeme oma, kuigi magusam. Ühel hiljutisel ostu­ käigul aga meenus meie vana hea Poko pood.

Selle asupaiga, Peetri kiriku läheduses, kahekorruseliste majade – poed all, üürikorter selle kohal – kvartal tõmmati maatasa rohkem kui 30 aastat tagasi, sinna ehitati büroohoone. Mille

alumisel korrusel on ärid, pank, (hollandlaste ühispank) ka käsitööõlle-pruulija (Granite Brewery, üks Toronto parimaid, kus on lisaks restoran; õlut saab sealt ikka praegu, head einet mitte, poliitikute tõttu). See sõna, käsitööõlu, pole kunagi meeldinud – otsene tõlge ing­ lise keelest, craft brewery. Craft tähendab ka oskust – mitte ainult käsitööd. Eestlased võiks leida parema sõna. Kodupruul ta muidugi ei ole – pakuks hoopis meistripruul käsitöö asemele, eraldamaks suurest õlletehasest, kus villitakse mitte sugugi nii maitsvat kui seda, mida hoolega väikestes satsides pruulitakse.

Vabandage õllest kirjutami­ sest, kui algmõte oli leivaga seotud. Kuid õlu olevat mõnele, muiates, vedel leib. Siinses keeles odravõileib. Ka meie leibkonnas on üks, kes arvab, et must vormileib on pisut õllemaitseline. Seda, kuna päts sisaldab ka linnaseid, osa heast rüüpest. Starsky, muide, pakub ka väga laia ja head assorti­ menti Euroopa õlledest riiulil.

Paljusid, mida riigi viinamono­ polist kui ka õllepoest ei saagi osta.

Poko meenus, kuna poola­ kad, teised eurooplased – nendel on pea ainus pood, kus tänapäeval ei näe teisi naha­ värve, on mitmeti nagu eestla­

roopa poodides saadaval. Keefir on Eestis olnud populaarne jook juba pikka aega. Kunagi, aasta­ sadu tagasi, oli keefiri nime­ tatud „piimaviinaks“ selle imeväikese alkoholisisalduse tõttu, aga sellest end purju juua kindlasti ei õnnestu – Mardi sõnul tuleks selleks juua keefiri lausa kaks ämbritäit, seda aga keegi vaevalt suudab. Keefir ­sisaldab eneses palju kasulikke toiteaineid, kaasa arvatud probiootikume.

Seejärel valmis lillkapsas – terve kapsapea, eelnevalt pestud ja lehtedest puhastatud, pandi suurde potti soolaga umbes viieks minutiks keema, siis ahjunõusse, määrides seda ­ võipulgaga ja ladudes peale ­ juustulõike, siis ahju seniks, kuni juust hakkab mullitama.

Serveerimiseks lõigata sekto­ riteks nagu torti.

Magustoiduks valmistas Mart seekord piimakisselli, mis on üks tema lapsepõlve lemmik­ magustoitudest, siin Kanadas aga võib-olla mitte väga palju tuntud, kuigi sarnaneb vanilli­ pudinguga. Tema ise eelistab seda teha täielikult kitsepiimaga, aga võib ka lehmapiimaga pooleks. Lisada tärklis, suhkur, vanillisuhkur – keeta, segada – läheb paksemaks, tõuseb keema, lasta podiseda... Täpsem retsept ja valmistusõpetus selles lehes, lk. 7.

Ja olidki kõik seekordsed road valmis. Järgnes söögipalve

sed. See märkus pole rassistlik, vaid nii, nagu ta on. Õieti, hurjutan oma rahvast. Vähemalt poes olles, järjekorras.

Keskkooli viimastel aastatel palkasid Poko poepidajad Hilda ja Aadu Pirnsalu allakirjutanu poeselliks pühade eel. Pärast mind ka noorema venna. Keel suus, toona olin otsa isegi viisakas. Vajadus minusuguse järgi oli siis lihtne. Just jõulude ja ­lihavõtete eel oli suurim nõudmine kodumaise järgi, rosoljest verivorstide, süldini. Ka kondiitriaknas oli väga palju maitsvat. Selli, kellel emakeel päris ladus, oli tarvis, kuna noil aegadel oli tihti järjekord isegi väljaspool väikest poodi, kuhu ehk mahtus mugavalt 25 ini­ mest, aga vajadusel sai kuni 40 sisse kiiluda. Pühade eel oli ka ainus aeg kui, nagu Starsky lihaletis, tuli oodates number ­ võtta.

Just Starsky lihaleti ees tung­ lemine, kus poola mutikesed sugugi ei arvestanud viisakuse ja distantsiga, tõi mälestuse Poko aegadest. Kuna kahtlemata need eesti tädikesed, kes Pokos toona nõudlikult oma soove esitasid, on ammu Taevariigis, siis julgen kirjeldada tüüpilist vanemat eesti prouat, kes toona pü­hadesisseoste tegi. Just naisterahvast, kuna mehed käisid tol ajal harva poes, kui just ei olnud lesed või poissmehed. See pole seksistlik meenutus. Nii ta oli, ajalugu muuta ei saa.

Leivaga oli nii, et mitte

Fotod, filmimine ja monteerimine – Kaisa Kasekamp.

Johanna Helin ja Kaisa Kasekamp (VEMU), kes käisid Mart Salumäe juures filmimas, said ka osa rikkalikust õhtusöögist. Kõik toimus Covidi reegleid silmas pidades. (Filmimine sai teoks märtsis, kui veel ei ­kehtinud stay-at-home-order.)

– mis oli kasutusel just Mardi lapsepõlvekodus Eestis – ja söömaaeg võis alata. Mart soo­

vitas video vaatajail ka ise nimetatud roogasid järele proo­ vida. (EE)

ainult ei küsitud, kas see on tänane (!), vaid nii mõnigi soovis isegi leiba näpistada, kinnituseks. Õnneks lahtiselt eesti pagarid leiba ei müünud – siis. Läbi kile võis pigistada ­leiba küll ja Pirnsalud, kes olid väga head ja viisakad inimesed, olid ütelnud mulle juba esimesel tööpäeval, et tuleb igale kundele, ta soovile vastu tulla.

Siis liha ja vorstide letis sai nalja. Tollal ei oldud grammide, kilode peale üle mindud. Ka praegu on kummaline toidupoes näha, et kaalu järgi müüdava hind on suurelt naeltes antud, väikestes tähtedes grammides.

Meelde on jäänud üks stamm­ kunde, alati väga peenelt riides valgejuukseline daam, kes aga kaalu järgi ei tellinud. Vaid nii, et ,,noormees andke mulle kuus seibi schinki; ja mitte eriti paksult lõigata, ma palun Teid“.

Küll oli hea, et viilutamismasin oli teisal, sai daamile selja kee­ rata ta soovi täites ja samas muiet peites.

Pirnsalud olid tõesti head inimesed. Aadu oli, muide, ka väga hea näitleja pagulasteatris nii Saksamaal kui Torontos. Ta oli ka muheda huumoriga, ülitöökas, paistis, et tal und eriti vaja ei olnudki, kuna enne kukke ja koitu oli ta pagari ­ juurest leiba toomas, kondiitrilt berliini pannkooke ja kohupiimakooki, muud peale võtmas. Ühel õnnetul hommikul libises ta furgoonis kohupiimakoogi­ karp nii, et ilusast koogist oli

ainul hunnik järel. Paras summa vastu pükse, ei suur kook odav ei olnud, kui otsutada tüki müügihinna järgi. Aga hea Aadu oskas sellile vähemalt head meelt teha – lubas tal lusikaga seda kohupiimakooki süüa, nii nagu süda lustis. Päris mitu päeva sai nii tehtud.

Tänaseni, kui külas sellist pakutakse, palun ainult väikese tüki.

Ka muidu oli Aadu lahke.

Lubas oma käega ossi võtta.

Vorsti „kannikad“ ehk otsad olid sellised, mida müüa ei saanud. Sai kõrvale pandud, lõunal söödud. Aadu pakkus ka oma keedetud sooja sööki siis, muude vooruste kõrval oli ta ülihea kokk. Ja teate ju, kuidas teismelised noormehed oskavad süüa. Kõht pole kunagi täis. Ta rostbiif oli oivaline, ning kuna suur keskkool oli lähedal, otsustas ta saiakesi, kus see hõrgutis vahel, odavalt müüa. Siis oli tunglemine enam kui selline nagu Starskys. Ka kardavoid teadsid, et Poko võileivad on head. Kuidas siis noortekari neile teed tegi, eelisjärjekorras said politseinikud teenindust. Õige kah, sellist viisakust näeb tänapäeval harva.

Pirnsalud kolisid pärast sunduslikku Poko pinna müüki taasiseseisvunud Eestisse, kuhu ­ nad on ka maetud. Mälestused neist ja heast eesti leivast on aga sama ehedad, kui oleks nende poeleti taga seisnud ­üleeile.

TÕNU NAELAPEA

10

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

Nädala portree

Rutti Yalle: pere on minu jaoks kõige tähtsam Seekordne Eesti Elu emade­ päeva persoon on Rutti Yalle – ema ja vanaema, olles samal ajal hea tütar oma emale, kelle hooldajaks ta praegu koos õega on. Rutti on tööta­ nud 40 aastat juuksurina (praegu küll pandeemia tõttu sunnitud pausil) – töö, mida ta väga armastab. (vt. ka EE #16, kus Rutti rääkis oma tööst ning pandeemia­-aegse­ test juuksetrendidest) Rutti sündis Ontarios Cam­ bridge Galt’is, kus ta on elanud terve elu (välja arvatud vahepealne lühike aeg Torontos). Tal on kaksikõde Krista ja vanemad vennad Robert ja Jaanus.

Vanemad Egna ja Heinar Kimsto kohtusid noores eas Hamiltonis (Ont.), kuhu põge­ nikuteekond Eestist neid oli ­viinud; isa oli olnud sõjas.

Ruttil oli tore lapsepõlv – pere oli suur, nendega elas ka vanaisa Johannes Järvlo; vanematel oli palju eesti sõpru ning lapsed õppisid ka kohalikus ­eesti koolis. Nad kasvasid üles täielikult eesti keele peal – kuna vanemad töötasid, siis vaatas laste järele palju vanaisa. Väga olulisel kohal on nende elus olnud Seedrioru – isa, kes oli ­ puusepp, oli üks vabatahtlikest, kes paika üles ehitada aitas, ja pere viibis palju seal. Rutti ja õde Krista käisid Kitcheneris hellakestes ja gaidides, kus Meedi Ruutopõld oli gaidijuht.

Palju eesti lapsi seal piirkonnas ei olnud, aga kõik hoidsid kokku. Käidi ka Kotkajärvel ­ maailmalaagris. Praeguseks on Seed­ rioru ja sealse laagriga seotud juba nende pere neljas ­ põlvkond.

Rutti teadis juba lapsena, et tahab juuksuriks õppida ja pärast keskkooli lõpetamist ­kolis Torontosse, kus elas tema ristiema Margot Nortmaa, ja läks õppima juuksurikooli.

Torontos kohtas Rutti oma tulevast abikaasat Farzin’i, kes on pärit Iraanist ja saabus Kana­ dasse õppima. Nad abiellusid väga noorelt – mõlemad said 20aastaseks varsti pärast abiellumist – ja on tänaseks olnud õnnelikus abielus 40 aastat.

Neil on kaks tütart – Kaili ­sündis 1985. ja Miina 1991.a.

Mõned aastad elas pere Torontos, Ruttil oli hea töökoht Yorkville’is, aga kuna ta oli alati tahtnud kolida tagasi kodukanti, et olla lähemal vanematele ja õele-vendadele, siis nad seda ka tegid ja elavad siiani Cam­ bridge’is, kus Ruttil on kodumajas omanimeline juuksurisalong. Oma klientuuri ülesehitamine võttis alguses aega, aga tema populaarsus tuli kiiresti.

Rutti on alati soovinud, et nende lapsed räägivad eesti keelt, ja selleks tahtis ta töötada just kodust, et olla perele võimalikult lähedal ning mitte ­kulutada aega tööle sõitmisele.

Abikaasa on olnud alati väga toetav eesti keele ja kultuuri suhtes – nad on perega külastanud Eestit ja kõigile meeldis seal väga.

Palju aastaid viisid nad lapsi iganädalaselt Torontosse Eesti lasteaeda ja kooli: laupäeval, esmaspäeval ja teisipäeval. Kuna venna ja õe lapsed käisid seal samuti, korraldasid nad ühiseid sõite, et kõik vanemad ei peaks mitu õhtut nädalas Toronto ­vahet sõitma.

Kui Rutti ema jäi pensionile, vaatas ta lapselaste järele – lapselapsi on 10 ja lapselapselapsi praeguseks 7. Hiljem hakkasid ema ja isa reisima.

Tütred on mõlemad abielus: Kaili ja tema abikaasa Nick juba 10 aastat ja neil on kolm last: Luuka, Aleksa ja Sofia; Miina ja Arminus abiellusid eelmise aasta septembris. Nen­ del olid plaanitud suured pulmad Seedriorul, kuid pandeemia ­tõttu ei saanud seda teha ja tuli leppida palju väiksema peoga Eloras.

Väga tähtsal kohal on terve nende pere jaoks ka Muskokast põhja pool Magnetawanis asuv suvila, kus käiakse nii palju kui võimalik – see asub Kotka­ järvelt 45-minutilise sõidu kaugusel.

Rutti isa suri 15 aastat tagasi ja ema, kes on 94aastane, elab praegu hooldekodus, kus Rutti ja õde teda igapäevaselt külas­ tavad ja on tema hooldajad.

Selleks tuleb teha pidevalt Covid’i teste. Vennad hoolitsevad muidugi samuti ema eest, kuid nad ei saa seda teha prae-

Rutti vanemad Egna ja Heinar Kimsto koos lapselaste Kaili ja Miinaga.

Perekond koos Miina pulmapäeval möödunud aastal: Rutti, Aleksa, Kaili, Sofia, Arminus, Luuka, Miina, Farzin ja Nickolas.

Perega Muskokast põhja pool asuvas suvilas.

guste Covidi piirangute tõttu.

Aga kõik lapsed ja lapselapsed helistavad talle pidevalt ja käivad akna taga lehvitamas, mis teeb vanaemale palju rõõmu!

Terve nende suur pere – vanemad, vennad, õde ja kõikide pered – on alati olnud väga lähedased ja seetõttu on raske, et viimasel aastal pole saanud koos olla ega suuri pühi pidada – ei jõulusid ega juba teist korda lihavõtteid. Samuti tuleb ­ ka seekord pidada emadepäeva ainult kitsas pereringis. Ema­de­ päeval läheb Rutti oma emale külla.

Aga loodetavasti lähevad varsti asjad paremaks ning saab näiteks aega veeta Seedriorul, kus on Ruttil väga head aasta­ kümnete-pikkused mälestused seal peetud emadepäeva tähistamistest Kitcheneri Eesti Seltsi korraldusel. Kokku tuli alati palju inimesi, noori ja vanu ja lapsi – oli aktusekõneleja ja muusikalisi etteasteid, austati kõiki emasid. Mehed serveerisid kohvilaua. Rutti ja ta õde alati laulsid seal. Ühislauluna kõlas „Ema süda“ – see oli nii liigutav ja armas, inimestel pisarad voolasid... Oli väga ilus aeg – Seedrioru hooaeg algamas ja loodus ilusti roheline. Rutti laste kasvamise ajalgi toimusid need kaunid emadepäeva sündmused, hiljem hakkas rahvast vähemaks jääma ja juba aastaid pole seda üritust korraldatud.

Aga võib-olla ühel päeval jälle!

Seedrioru suure pidustuse järel tähistati nende peres alati ema­ depäeva ka suures pereringis,

samuti pereliikmete kevadisi sünnipäevi.

Rutti, kes on olnud 30 aastat Kitcheneri Eesti Seltsi juha­ tuses, samuti tema õde, kuulub nüüd ka Seedrioru juhatusse, millega on suured plaanid.

Kahjuks ei saanud teha eelmisel suvel ei talguid, laagrit ega Suviharja ja ega selgi aastal suuri sündmusi korraldada ei saa, kuid Rutti loodab, et võib-olla õnnestub teha näiteks päevalaagreid – oleneb muidugi viiruse leviku olukorrast ja

­reeglitest.

Kõige suurem asi, mis aga teha tuleb, on Rutti sõnul TALGUD. Ta loodab, et kui stay-at-home order saab läbi, tohib näiteks tulla väikeste gruppidena ja teha tööd nii õues kui taredes, üks pere koos. Kõik selgub kindlasti lähiajal ja huvilistel palub Rutti võtta kontakti Seedrioru juhatusega või tema endaga emaili aadressil ruttiy4@hotmail.com KAIRE TENSUDA Fotod Rutti Yalle erakogust

Rutti ja Farzin Yalle on olnud õnnelikus abielus 40 aastat.

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

11

12

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

Winners announced for VEMU’s Translation Competition Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Expulsions of Russians, Estonians and related things from the past In the past few weeks, expul­ sions of accredited Russian diplomats from NATO mem­ ber states and Moscow’s ‘symmetrical’ retaliatory actions have been nearly daily occurrences.

The Czech Republic recently ordered most Russian staff to leave their embassy in Prague after discovering the involvement of Russian intelligence personnel in a 2014 explosion at an ammunition depot.

Showing solidarity with the Czech Republic, Estonia, Lat­ via, Lithuania and Slovakia expelled a total of seven Rus­ ­ sian diplomats. In retaliation Russia ‘symmetrically’ ­expelled seven diplomats of the four former Soviet-captive nations.

Recognizing the unity among allies that Moscow has been actively attempting to disrupt, ­ the Russian Foreign Ministry said that the Baltic states were “hiding behind pseudo-solidarity” and called the Slovakian decision to eject diplomats as ­ “false solidarity”. Until 1993 Slovakia was part of a single country, Czechoslovakia, a ­satellite of the Soviet Union.

This latest round of expulsions of Russian diplomats is only a tiny slice of the over 150 Russian intelligence officers who have been expelled from some 30 countries after their Salisbury attempted murder ­operation in 2018.

Ejecting diplomats for activities incompatible with a person’s diplomatic status or declaring them ‘persona non ­ grata’ can be also be used to punish adversaries for transgressions other than spying. In 1978, Canada ejected 11 Soviets, including two ethnic Estonians, for a bold but clumsy recruitment attempt.

In explaining the expulsion, the Canadian government accused all 11 of plotting to ­ penetrate the security apparatus of the RCMP. According to the government, the Russian representatives had offered a member of the RCMP “unlimited funds” for information on Canadian intelligence methods, in this ­ particular case, counter-intelligence trade-craft.

Over a period of a year, the Soviets had paid $30,500 for deliberately doctored material supplied by the RCMP. A per-

fectly executed sting operation was successful in ensnaring all 11 of the Soviet embassy staff with irrefutable evidence.

Among those caught were Estonians Pyotr (Peeter) R. Lillenurm and Voldemar P. Veber (Veeber). The latter had already returned to the USSR before the official expulsion and was declared persona non grata, barred from returning to Canada. Both Lillenurm and Veeber were known to have been assigned also to the Soviet embassy in Stockholm.

Two other Estonians at different times, Mihhail Murnikov and Gennadi Samsonov, were also accredited to the Soviet Embassy in Ottawa. Both were declared persona non grata for other activities. While two of the Soviets had Russian names, they were born in Estonia, identified as Estonian, handled matters connected to Canadian Estonians and spoke fluent Estonian.

Veeber had established numerous contacts within the Estonian community in Canada.

Working also as a consular official, Veeber delivered Soviet visitors’ visas to the homes of those planning to visit their ­occupied homeland. Rather than using Canada’s reliable priority mail delivery, Veeber and his colleagues opted to undertake expensive travel to add a personal touch to the consular ­service. Their success at making friends and gaining influence was estimated to have been minimal – from the Soviets’ perspective, not very cost-effective.

(Sidebar. The majority of KGB officers listed as assigned to the Estonian KGB in Tallinn have Russian names. This belies the fact that many are Estonian born, educated and fluent in Estonian. This writer can attest to at least two examples, two KGB brothers, both V. Iljashevits.

This story involves Aarne Vahtra who defected to the West in Paris in the early 1980s from a group of Estonia theatre professionals on a tour in Western Europe. Vahtra had been the director of all theatre activities nationwide in occupied Estonia, and his defection attracted substantial Western media attention which painted

On Sunday May 2nd, VEMU (the Museum of Estonians Abroad), the Estonian Literature Centre, and the Estonian Writers’ Union ­hosted the final event of their Translation Competition. Dur­ ing this approximately 90 minute Zoom event, orga­ nizers and participants from many disparate time zones honoured all of the hard work and inspiration that went into this competition.

Commemoration was due ­because of how the competition connects to a much larger endeavour of continuing to ­ translate Estonian literature into English. Back in January, the competition was announced, with an open call made to all enthusiasts of the Estonian language, particularly those ­ living outside of Estonia. The ­ hope was that through examining submissions, the jury might be able to identify promising translators for the future of Estonian-English translation. As Ilvi Liive, Director of the Estonian Literary Centre, ­expressed during the event, “We have some translators, but it’s never enough.”

Thus, participants had until the 31st of March to translate two texts: Jürgen Rooste’s “Astrid Lindgreni surm” (“The Death of Astrid Lindgren”) and Mehis Heinsaar’s “Rändaja õnn” (translated as “Wandering Bliss” by the first place winner).

The afternoon of the results announcement began with a warm welcome from Piret Noorhani, Chief Archivist of

the Soviets in negative tones.

It was inevitable that his background, his friends, acquaintances, colleagues, family, neighbours etc. would be thoroughly investigated to es­ tablish why Vahtra had been able to disguise his obvious anti-Soviet feelings and his ­ ideological stance for so long.

Also to discover who had advance knowledge of his departure and whether he had been in contact with anyone in the West before defecting.

In the 1990s, I was able to access and copy the thick dossier in Estonia that the KGB had compiled on Vahtra. Most of the hundreds of investigation documents were signed by one V. Iljashevits. It was immediately apparent to us that some interrogations of prominent in­ dividuals were missing from the dossier. It was also evident that the close friend (and wellknown theatre personality) Vahtra trusted to help him personally hand deliver mail to his family after a secret hand over in Finland, had betrayed him.

Some of his letters were in fact part of the dossier, clearly given to the KGB.

VEMU, and Jaan Meri, Presi­ dent of the Estonian Studies Centre and Tartu College.

Noorhani had carried the idea for several years before it came to life. Though educated as a literary scholar at the University of Tartu, she described how she “had drifted away from literature, my first love” after working predominately with history as an archivist and museum worker. ­ VEMU delivers programming totalling between 40 and 70 cultural and educational events per year, but Noorhani felt that “more should be done for Estonian literature.” And so she went to Tallinn in January 2019 to meet with Tiit Aleksejev, the Chairman of the Estonian Writer’s Union, and Kerti Ter­ gem from the Estonian Literary Centre, who is a translator ­herself. Their discussion culminated in the competition.

Together, Kerti Tergem and Ilvi Liive helped choose the texts for the competition, fitting in with their mandate as an ­organization. As Tergem explained, the Estonian Literature Centre is what is “making Estonian literature travel.” They work closely with foreign publishers and support translators in their professional growth, with activities and resources that include seminars and their website, estlit.ee.

Leading the Translation Contest’s jury was Susan Harris, who is the Editorial Director of Words Without Borders, an online magazine that is self-described as “[expanding] cultural understanding through the translation, pub­

Tiina Otema, the winner of the competition.

We were able to find Vladimir Iljashevits’ phone number and I was invited to listen in on calls to him. On ­ numerous occasions the voice ­ of an elderly female answered, in perfect Estonian, saying Vladimir was not at home.

Finally, after many days of calling, we reached a Vladimir, who, again in Estonian, said he was familiar with Vahtra’s defection and yes, he had been a former KGB counter-intelligence officer. But he said we needed to talk to his brother, Viktor, also formerly KGB, but an investigator who was in charge of Vahtra’s particular case. Both brothers were ethnic Russian, born in Estonia, educated in Estonian and totally fluent in Estonian. Of crucial interest was when the important interrogation reports were removed, before or after the restoration of Estonian independence? If after, it would show that prominent Soviet functionaries still had sufficient clout to influence matters of high sensitivity. We never came to a reliable conclusion, before or ­ after.) (to be continued)

lication, and promotion of the finest contemporary inter­ national literature.” Another member of the jury was Sandra Kasturi, an award-winning poet, author, and freelance editor who was born in Estonia and currently lives in Toronto. Tiina Ets, who is based in the United States, was also a member of the jury. Her clients as a translator and interpreter have ­included the US Department of State and the White House.

The sentiment that literature is the most challenging of all texts to translate was echoed across the jury, and the two ­stories chosen were testament to that, steeped in poetic detail and idiomatic expressions that threatened to make translations to English clunky and hard to read. “The Death of Astrid Lindgren” was about a cynical journalist reporting on the death of a beloved children’s book author. “Wandering Bliss” was ­ a disturbing description of joy as it passes fleetingly from one person to another. Reviewing the work of 26 people from nine countries, the jury ultimately selected the following winners: In third place was Ellen Valter, well known to Toronto Estonians for her community leadership and wide range of talents, and Tony Allen. Allen is not of Estonian heritage, but is a writer and considers himself “an ardent Estophile”, having learned the language when he lived in Estonia for a couple of years.

Second place was awarded to Pearu Unga and Talvi Maimets.

Unga, who works at a hotel in Scotland, won favour with his translation of “The Death of Astrid Lindgren”; while Maimets’ phrasing in the same story was memorable for the judges. Recently retired as a family doctor, Maimets enjoyed the creativity of the experience.

The winner of first place was Tiina Otema, from Toronto.

Harris commended Otema for her “deft phrasing and lovely word choices, [that] captured the ethereal sense of the narrative.” When her translations were read aloud, it exemplified the highest goal of translated fiction. That is, as judge Tiina Ets said, “a translation should not sound like a translation.”

Sometimes, in order to make

LAAS LEIVAT

(Continued on page 13)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

13

Estonian Foundation of Canada creates two new funds Skeleton Technologies’ co-founder and CEO Taavi Madiberk and co-founder and Chairman Oliver Ahlberg.

Photo: Arno Mikkor

On the Market: Ultracapacitors that can rearrange the structure of the tech world Vincent Teetsov You may have heard of the Flux Capacitor from the movie Back to the Future. It was the heart of what powered the Doc’s time tra­ ­ velling DeLorean. But outside of that story, ultracapacitors, also known as supercapacitors or ülikondensaatorid, are very real and very powerful. In September 2020, it was reported across tech media outlets that the Estonian com­ pany Skeleton Technologies and the Karlsruhe Institute of Technology in Germany had teamed up to “develop a SuperBattery that charges in 15 seconds.”

Skeleton Technologies, foun­ ded in 2009, is a producer of ultracapacitors. As Baltic News Service and ERR indicated in early November of 2020, the company was the recipient of 41.3 million Euros of equity capital, adding onto the existing investments of organizations that include EIT InnoEnergy, Harju Elekter, and Firstfloor Capital. By all accounts, this is technology that piques interest in the engineering world as much as it does for those who are primarily interested in how it can be applied. In February 2019, Tesla announced their plans to acquire Maxwell Tech­ nologies, another company that creates ultracapacitors. There are other big league competitors out there.

As a matter of clarification, though, what exactly is an ultracapacitor? And why is it so much of a trailblazer?

Essentially, it doesn’t operate through chemical reactions like a typical battery does. As Skeleton Technologies has explained, ultracapacitors “store energy in an electric field.”

While they otherwise function in a similar way to batteries in that they are charged up and discharged, the way they achieve this is different. For batteries, electricity’s potential is held in a chemical form. A capacitor has negatively and positively charged metal plates that are spaced out, but collectively hold many electrons.

Ultracapacitors are even more tightly packed with electrical energy and have the potential to almost instantaneously charge and discharge. Imagine being able to instantly charge your smartphone after a day out and about. Not only is it a time

savings, you would be more likely to use up the full extent of your device’s battery before charging again. Capacitors are durable and long lasting, with one million or more charge cycles in their lifetime. They ­ can also endure in extremes of heat and cold that would be dangerous for batteries.

The technology is not perfect, as the ability to discharge quickly can lead to an inadvertent loss of charge when not specifically instigated. Ultra­ capacitors sometimes hold less charge than a battery, too. But this room for improvement is being addressed by producers across the world.

The starting block of Skele­ ton Technologies’ competitive action is the “curved graphene” technology they have patented.

The lower power density of ultracapacitors is countered ­ through “nanostructured carbon” and “a process that uses silicon carbide.”

Putting the dream of fast charging phones aside for a moment, the implications on ­ large vehicles is big. When we think of electricity powering vehicles, we tend to think of ­ zippy, svelte joy ride mobiles.

Yet, speaking at the opening of one of their assembly lines in Viimsi, CEO and co-founder Taavi Madiberk said “If each new truck manufactured in Europe was equipped with ultracapacitors and a regenera­ tive braking system, more than two billion litres of fuel would be saved and air pollution would be reduced each year.”

A case study led by the company, with a delivery truck, claimed that a Kinetic Energy Recovery System, which ping pongs back and forth the ac­ celerating and braking energy of the vehicle, “can reduce fuel consumption by up to 32%...”

Conversely, a double decker bus using the company’s ultra­­ca­pa­ citors “enables a 36% fuel saving compared to a UK based Euro VI diesel bus baseline.”

The company has staff in Estonia and Germany, accounting for 50 people and 90 people respectively. Großröhrsdorf in Germany was where the com­ pany’s production grew in 2017.

It’s said that Bitterfeld, about two hours away, is where raw material research and development happens. Both of these towns are in “Silicon Saxony.”

From the manufacturing stage to product usage, American

Winners announced…

(Continued from page 12)

a translation smooth, more radical changes need to be made to the way things are expressed.

Indeed, the title of the second short story, “Rändaja õnn”, varied significantly. Susan Harris communicated how the variation in the way this title was translated made the judging experience fascinating. Varia­tions of the title, of which there were about 18, included “The Hitch­ hiker’s Spirit” and “Roaming Rapture.” Sandra Kasturi was also amazed by the variations she read through. She maintains that translating Estonian into English, with each language possessing such drastically different roots, sentence structure, and more is “not just translation but interpretation.”

The winner of the competition will be published in the Estonian Literary Magazine and receive the chance to go to the translators’ seminar held by the Estonian Literature Centre in June 2022. Second and third place winners are to receive one book of their choosing from Apollo or Rahvaraamat bookstores in Estonia.

Translation is a thoroughly creative undertaking, and based on the enthusiasm shown by all in this event, we can expect many sensitively-crafted translations of Estonian literature for readers in English in the years to come.

As a young man in Estonia, Martin Mäeks worked his way up to be assistant locomotive engineer. But the sea called to him, and after retraining at the Estonian Maritime School, he worked in shipping in Estonia, Ger­many and Sweden. Martin arrived in Canada at age 32 and soon co-founded Aero Machine and Tool Company Ltd in 1954. He believed in the strength of the Estonian community and during his lifetime, gave back in many ways. Through his will, Martin ensured that he could continue to support what was important to him.

EFC is grateful to donors like Martin who place their trust – and money – in EFC. Founded in 1974, EFC is a r­egistered charity supporting cultural and heritage initiatives across Canada – and is the community’s trusted financial foundation. Since 2000, EFC has provided more than $6 Million in financial support to programs, events, projects and initiatives across Canada.

We take our responsibilities to the community and to our donors seriously. Governed by our Board of Directors, dedi­ cated professionals who volunteer their considerable expertise and time, we make decisions based on our charitable objects and established policies and regulations. EFC also requires accountability from those receiving support, who must ­ensure they use funding as agreed. Continuing to have the trust of our donors and the community is critical.

The Foundation’s charitable activities are funded solely through your donations and ­bequests which are gratefully received. EFC continues to h­ onour the past, remain f­ocussed on the present and set our eyes firmly on the future.

Like Martin, Estonians have long valued education – a ­priority that is reflected in two recent generous donations to the Foundation. EFC is especially grateful to Martin Mäeks and Vilma Blum, two recent donors whose substantial bequests/­ donations have allowed EFC to create two new funds. Funds ­focussed on – and restricted only to – scholarships.

Our new flagship EFC Martin & Heljo Mäeks Scholarship will grant generous scholarships to EstonianCanadian students who are able to speak Estonian at a basic ­level and are registered in ­second year or above of an undergraduate or college program. The EFC Vilma & Heinrich Blum Scholarship is dedicated to supporting Estonian-Cana­ dian students pursuing graduate work.

EFC has granted over 130 scholarships to assist postsecon­dary students since 2000. The Foundation believes that scholarships to our young ­people will support their educational goals while encouraging them to remain connected to our heritage and ensure a ­ vibrant Estonian future. The Estonian Foundation of Canada now offers 3 scholarships to post-secondary students in the Estonian-Canadian community. For details on all EFC Scholarships and to find out how to apply, please visit https://www.estonianfoundation.ca/en/ efc-scholarships PLEASE NOTE: New EFC Scho­ larship Application Dead­ line: June 1, 2021 EVA VARANGU, EFC President

Retirement & Nursing Home

d­istributor Mouser Electronics has formed a partnership with Skeleton Technologies.

Ehatare has an opening for a Receptionist.

Please go to the Ehatare web page,

You can be assured that you won’t be zapping yourself back to 1955 or the hoverboarding futuristic vision of 2015, but these devices have the potential to make our use of electronics more efficient and enduring.

under the ‘Contact us/Employment’ or ‘Võta ühendust/Tule Tööle’ tab to view the main functions of the position.

www.ehatare.com

Please forward your resume to Piret Komi at pkomi@ehatare.ca

by May 21, 2021.

14

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Memories are made from these

Educase: the tool that broadens access to nature’s sensations Vincent Teetsov Imagine being at the seaside, in the forest, or in a wetland area without being able to see what it looked like. Or let’s say you could see it, but you couldn’t hear the sounds those places emanated: bird calls, crashing waves, wind rustling through the reeds.

You might say that you weren’t able to fully access the experience of those places.

While being blind or deaf doesn’t define people, and those experiences are too complex to be generalized, one educational tool that crossed my path recently is yet another example of design as a discipline broadening access to fulfilling experien­ ces and improving quality of life everywhere.

As it stands, for many children who are blind or deaf, part of the childhood educational ­experience of being outdoors is limited. Why is outdoor learning important? Because, although we may spend a large portion of our lives inside, we humans are ultimately organisms who are connected to all of the other organisms out there beyond our walls. We are sustained by the planet, of which we use roughly half. And the rest is there to be understood.

We may take it for granted when we get older, but use of the senses is critical in early childhood development. In a Michigan State University report on cognitive development, it was expressed that “In play experiences, combining the sense of touch with the senses of vision, hearing, taste and smell helps build cognitive skills... It is the foundation of all the skills children will use in school learning to read, write and solve math and science problems.” Sensory observation equips children for subsequent

One of three varieties of the Educase.

situations that demand sensory abilities.

The value of outdoors education doesn’t disappear when one learns how to read braille or printed writing, however. The Estonian outdoors has many sensations to offer a child of any age, and the Keskkon­naa­ met (Environmental Board) recognized this. As the Kesk­ ­ kon­naamet sought a learning tool that would engage the senses in an outdoor learning setting, the design agency Velvet stepped up with a solution – the Educase. Velvet was founded in 2004 by Aivo Kallas, Markko Karu, Mart Lankots, and Janno Siimar.

Since they began, Velvet has gone up and down in the number of people on their team, but no matter the size of their company, it has created a solution that embodies the creativity of a focused cluster of thinkers.

The design of the Educase is straightforward. There’s a ­durable, round fabric case with five side pockets and a top pouch. Each of the five side pockets contains some item that demonstrates an aspect of a ­natural environment. There may be plant matter in a sealed ­bottle that can be smelled; bird eggs or fur that can be felt; or moulded animal footprints to hold in your hands and identify.

The content of the pockets ­varies depending on which type

Photo: velvet.ee

of ecosystem the Educase is for.

Velvet has designed three types of Educases, representing beaches, bogs, and forests.

The top pouch of the Educase contains resources for a teacher accompanying the child. There’s a teacher’s manual with exercises to reinforce the learning experience. Cards are included that show images of animals and describe them in more detail. Animal sounds can be accessed through a QR code printed on the cards. Through­ out the case, there is braille to communicate further details.

It’s a friendly tool that combines a whole lesson into one object, whether the user is in the specific ecosystem or elsewhere. Even just its outer appearance is inviting, with ­ ­embroidery indicating flora and fauna of each ecosystem on the outside. And many individuals put their minds together to create it, including teachers ­ Kairi Ilmets and Raili Loit, the naturalist Arne Ader, and the Finnish Federation of the Visually Impaired.

The Educase is being used by a few dozen kids so far, and who knows how far it will spread, judging by the interest shown in other countries. It’s just another example of design in action, making our world more accessible.

Dear Members of the International Estonian Communities, Estophiles, and Interested Singers: As many of us come from a heritage of singing, I would like to present to you an opportunity to come together virtually in song.

The current objective is to have a pair of songs that we will all rehearse and sing separately and then submit for ­ inclusion in a virtual choir. The

Nr. 18

objective is to submit these individual parts by June 1st, ­ 2021, and have the combined virtual choir available for presentation some days before Jaanipäev 2021 (June 24th).

Instruction and help for pre­ paring for the submission will be available.

Participation in this virtual choir is open to all interested singers, and it is not necessary that the individual submissions to the choir be perfect.

The songs planned for this virtual choir are the original compositions of Brigitte DossJohnson and Kaja Weeks. Kaja Weeks is a published Estonian-

American poet who composes in both Estonian and English.

Brigitte Doss-Johnson is an American choral conductor who recently led the San Francisco Estonian Choir to the 2019 Estonian Song Festival. She has an abiding interest in Estonian choral music. The pieces for the virtual choir, Rise and Midsummer, are happy collaboration that include both English as well as ancient Estonian verse set to music that incorporates the characteristics of runic modes.

To express your interest in sharing your voice and to receive more details, please sub-

The slimster recently read, somewhere, that during the pandemic the best way to deal with solitude, enforced through the present lockdown, is via humour and music. Well, as Homer, the TV cartoon guy, not the Greek poet, would say – Doh! The former is not the slender one’s forte, obviously, but without the latter the lean machine might just go nuts.

Or ballistic. Neither option is good. But to create the endor­ phins needed to feel good, both are much sought after.

Not nuts, fer heavens sake, although they do taste swell.

Unsalted, please.

A good mood needs balance.

(And funny. Or is it funnily.

The onset of senescence might thus be delayed. Although, as the significant one often remarks, how could she tell if that is the case?) As is well known, with the advance of aging, memories from one’s youth become more pronounced. ­ Nowhere more, for this gracile guy, than with music, especially popular songs. It is amazing how many lyrics are stored in the memory bank, brought up immediately upon listening to just the first notes of a song.

From the fifties on, up until the mid-eighties. After that popular music went down the crapper for a while. And the brain stopped recording. Coinci­dence?

Think not.

Childhood songs, first learned in Estonian, are prominent in this array. As a fledgling the grey matter is incredibly and impressively porous, sucking up just about anything.

As a teenager, it was de ­rigueur to memorize lyrics. Not only as an aspiring musician, but also so as to not to stand out. What, you do not know the words to Dylan’s “Blowing in the wind”? Hey man, I can ­accompany myself on the guitar and do the whole Monty. Sing ‘n’ strum.

Oops, a leap ahead. First those Estonian songs, dem dat are indelibly embedded in the mind and mouth. Some spout forth spontaneously these days.

And how many of those have to do with past, hence, memories?

Try Kord mina pargis tukkusin (Once I dozed in the park – oh yes, do that now as well on the bench there. With much more drool than then). Or Kui mina alles noor veel olin (When I

mit your contact information using the link: https://tinyurl. com/laulusild. This link to Laulusild 2021 also carries further current information about the project. Materials for the project and instructions will be forthcoming directly to the email address you submit. You may be confident that any information you provide in this submission will not be distributed beyond the organization of this event.

If there are other questions

was just a wee sprout). The classic Kui mina alles umba, umba? (When I just umba, umba. What the heck is umba anyways?). My favourite childhood song, Meil aiaäärne tänavas (our garden-side streetside, a cumbersome translation, proving that it is necessary to know Estonian to get the true feelings that the language conveys) is often on the lips.

Then all those hits heard first on the radio. (Yes Dorothy, there was such a thing. Still ­listen to that, us codgers do. To heck with Spotify and its ugly ilk). How is it that great oldies spring to the fore. Tennessee Ernie Ford and “16 Tons”.

Roger Miller’s “King of the Road”. Oh, I truly drive sweet­ cheeks intentionally up the wall whenever I pipe up with Trailers for sale or rent… So many more. And as stated, only up to the mid 80’s, Laura Branigan and Bonnie Tyler, Graham Parker, Elvis Costello were, for these ears, the last of an era of quality. Though some may disagree. One assumes that by this time the slimster had consumed too many beers from aluminum cans. And hence, memory began to fail. As well as taste.

But the slender fellow digresses. An obvious sign of ­ senectitude. (Is that not a city in upper New York State?) It is about memory and musical triggers, to lyrics, singing ­ along. Or to oneself, as is desired these days. Such as Babs with the proboscis, Streisand and her lovely “Memory”.

Bryan Adams’ “Summer of ‘69” qualifies, surely. The Beatles hit “In My Life”. (And “Yester­ day”, for us old farts, who ­cannot remember those bygone 24 hours). Of course The Supremes’ splendid “Reflec­ tions” should make any list.

Even Elton John’s “Crocodile Rock” is about the past. And perhaps my fave from this selective geriatric list is Jim ­ Croce’s “Photographs and Memories”.

Wrapping up with John Prine’s “Souvenirs”. With the classic line “Memories, they can’t be boughten”. Coining a new word in the process.

Indeedly. Memories are unique to the individual, and how they crop up, well ‘tis often both a surprise and a pleasure. Here’s hoping yours are such as well.

OTEPÄÄ SLIM

regarding this event (Laulusild 2021) that need clarification, you may contact me (Aare Onton)* directly at aareonton@ gmail.com.

Respectfully, AARE

* Aare Onton is a Tartu-born American residing in Saratoga, California who traveled to the Estonian Song Festival 2019 as a participant with the San Francisco Estonian Community Choir directed by Brigitte DossJohnson. He is assisting in the organization of this virtual choir event, Laulusild 2021.

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

15

On the Wall: Artwork at the Headquarters of the UN Vincent Teetsov

The spirit and determination of Hilda and Nicholas Küttis lives on to support the Estonian community’s future The newest members of the KESKUS International Esto­ nian Centre Capital Cam­ paign’s $100,000 Kalevipoja Laud are no strangers to the dedication and inspiration it takes to build a successful future.

The Küttis family is proud to make this donation to honour the legacy of Hilda and Nicholas Küttis, their parents, grandparents and great grandparents. Estonia was their homeland and Canada their ­adopted country.

Nicholas, a graduate in Forestry at Tartu University, was employed in the forestry industry in Estonia and was in charge of promoting exports to international markets. He was also a star athlete in track and field, representing Estonia and winning a gold medal in Turin, Italy in 1933. He won the medal at games that were part of what would become the International University Sports Federation, an international athletic competition for university students. The athletic events mirror those of the summer Olympics.

His company sent him to London in 1934 to investigate emerging markets in forest products in the UK and to learn English.

He had a fateful encounter at the Estonian Embassy with Hilda Truumees, who was working as an au pair in London and studying English.

A few years later they met again in Tallinn, fell in love and married.

The war interfered just as they were building their life together, and they had to escape their homeland with two small children, Tiina and Juta. They escaped first to Finland, then to Sweden, where they lived for several years before emigrating to Canada in 1948. They settled in Toronto, joining a young Estonian expat community.

Their fluency in English and other languages served them

well, as did their strong work ethic and commitment to integrate the family into their ­adopted country.

Canada after the war was a land of opportunity and Nicholas, along with two partners, purchased a small firm called Home Lumber Company.

The company expanded rapidly to emerge as Alpa Industries Inc., which he ran successfully with his partners for many years.

At home, Hilda was in charge of the family now grown to four children, with Paul born in Sweden and Linda in Canada. The couple always spoke of their lives and marriage as an equal partnership, supporting and enriching each other and their children in culture, athletics, the arts and ­ education.

Hilda was an avid reader and their beautiful modernist home was filled with books and the walls covered with paintings ­reflecting her refined aesthetic.

They both loved opera and their home was always filled with music.

Hilda and Nicholas instilled in their family the value of ­education and the importance of the hard work necessary for a successful and happy future life. They were always proud of their family’s varied achievements.

They both enjoyed many hobbies. Nicholas was an enthu­ siastic tennis and chess player and together they were a formidable competitive bridge team.

Summers were spent at their cottage on Lake Simcoe where saunas were a regular family ritual. In the winter months they retreated to Florida to join a lively community of Estonian snowbirds.

They were proud Estonians.

They also embraced fully their new country that gave them sanctuary.

In between the Conference Building and the General Assembly Building of the Headquarters of the UN in Manhattan, a tower of skirts stands on a pole in the corri­ dor, with a pair of plush white gloves adorning the top. The skirts, nine of them in total, came from Manija and Kihnu islands in the Liivi laht (Gulf of Riga). The artist that put it all together is Anu Raud, a master of textiles and Pro­ fessor Emeritus of the Esto­ nian Academy of Arts.

The artist’s intention was to express the phenomenon of life being given by mothers down the generations. Each skirt overlaps the one below it, as the life of a mother overlaps and oversees the growth of her child before a subsequent life takes form. Akin to how a tree propagates and overlooks its saplings below it. This is actually a more suitable comparison than a tower, as the artwork is called Emapuu (“Mother Tree”).

Emapuu was gifted to the United Nations in 1995 by Raud and then President of Estonia Lennart Meri. As seen in Mark Soosaare’s 2002 documentary Anu Raud – elumustrid (“Life Patterns”), the ceremony was an important celebration, as

In later life they were happiest surrounded by their ­ children, grandchildren and great grandchildren.

The Küttis family is delighted to support the new KESKUS International Estonian Centre, a project that would have been close to Hilda and Nicholas’ hearts.

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors!

The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021.

To make a donation, please contact donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancentre.ca for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

it marked a re-entry of Estonia into independent international discussions. The film is uplifting, showing the dichotomy of life on her farm in Estonia, framed side by side against her watching with pride as a crowd and photographers admire Emapuu.

Of course, it isn’t the only art around in the Headquarters of the UN. Even the grey walls of the General Assembly Hall are the canvas for two murals

by French cubist Fernand Léger. Art is everywhere.

Nigerian sculptor Ben En­ won­ w u’s grand sculpture Anyanwu (“Sun”) shows a woman in the finest garments and jewellery of the Kingdom of Benin, which ruled in southern Nigeria from the 12th to the 19th century. She is six feet and ten inches tall, gazing below at passersby with a regal stance.

This artwork was given in 1966.

Tunisia donated a mosaic from the 3rd century, which shows the rotating of seasons.

The mosaic is from a time when Tunisia was a central point in the Roman Empire’s flourishing Mediterranean trade network. Pheasants and four different crops can be seen around the square mosaic that would have been a floor originally. It summons the sensations of a sun-soaked, bountiful country and recalls the legacy of millions of gallons of olive oil making its way across the sea in ceramic amphorae ­centuries ago.

Then there’s “Arrival” by John Behan. In the North Garden, the sculpture shows Irish immigrants stepping out from a crowded ship. Dense shadows bathe the planks of the ship and the quiet profiles of the passengers. The figures are walking towards a future in a new land, to whichever place circumstances brought them.

Each piece represents another realm of the human experience; and proposed donations, selected by the UN Cultural ­ Activities Committee, exhibit many different ways of looking at all of these nations.

What warms my heart most about the collection is threefold.

Firstly, its optimism. No matter what political changes sweep through nations, these pieces stand for a consistent right to be represented in the world. For a country to have a physical part of itself given space in the headquarters is to be at the democratic table of discussions.

Secondly, the art welcomes the individual identities of the international community. There are 195 member states represented in the United Nations, and yet, their individual cultural qualities are emphasized.

Thirdly, the presence of these creations in the UN Head­ quarters effuses a duty to act according to what will benefit the people represented by these works of art. Art represents ­humanity across borders.

Simply delicious Buckwheat Crepes Annaliisa Kapp Buckwheat is a great alternative to wheat flour for a gluten free option that tastes mild and sweet. Buckwheat is richer in nutrients compared to other grains, such as wheat or rice, and contains a good amount of fibre, magnesium, phosphorus, and iron. These nutrients make buckwheat beneficial for optimal blood sugar, heart health, and digestive health.

Prep time: 5 minutes Cook time: 20–30 minutes Servings: 4 Ingredients 1 1/3 cup buckwheat flour 1 1/3 cup oat flour 2 tsp baking powder aluminum free Pinch of Himalayan salt 4 organic eggs 3 1/3 cups coconut milk unsweetened, from carton, not can Coconut oil for cooking Instructions Mix together dry ingredients first, then add the rest. Mix ­until batter is smooth.

Use a small amount of coconut oil to make crepes. Add about 1/4 cup of batter per crepe and swirl around to cover pan to make thin crepes – cook until you start to see bubbles, then flip.

Recipe notes To make a fresh strawberry jam, blend ­ desired amount of strawberries with some honey or coconut sugar.

Photo: Anu Raud’s Emapuu, from movies.ee

16

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Toit ei ole ainus, mis toidab Kas mäletad aega, mil olid armunud? Meeled olid erutu­ sest ärksad. Kõik ümberringi tundus säravat. Olid niivõrd õnnest tulvil, et unustasid söögi sootuks.

Või mäletad, kuidas töötasid mõne põneva projekti kallal?

Olid ennastunustavalt sukeldu­ nud uurimistöösse või loovate probleemide lahendamisse. Ei tulnud pähegi toidule mõelda.

Kuigi toidul on meie elus äärmiselt oluline osa, mõjutavad enesetunnet ka paljud teised tegurid. Koolis, kus käisin en­ nast toitumise alal täiendamas, pakuti välja terminid ‘esmane ja teisene toit’.

Esmaseks toiduks on elu need tahud, mis toidavad sügavamal tasandil: kehaline aktiivsus, töö/elukutse, suhted ja spiri­tuaalsus.

Et inimese kehalised funktsioonid parimal moel toimiksid, on keha loodud selliselt, et vajab regulaarset liikumist. ­ Õnnelik keha on liikuv keha.

Täiskasvanuna veedame päe­ vas palju rohkem tunde töötades kui mõne muu tegevuse juures.

Tervise seisukohalt on elutähtis, et töö meile meeldiks ja selles oleks meie jaoks mõtet, et see oleks paeluv ja võimaldaks oma võimeid rakendada.

Me loome oma elu jooksul palju suhteid. Kõige mõjusamaks võime pidada suhteid vanemate, laste, õpetajate, sõp­ rade, armsama, partnerite ja töökaaslastega. Harmoonilised ja armastavad suhted loovad turvalise, julgustava ja hooliva

Porgandisalat kuivatatud jõhvikate ja kõrvitsaseemnetega Marika Blossfeldt neljale Salat näeb isuäratav välja ja on väga mõnus, eriti mahetoodetud porganditega.

Seda värvikat toitu on hea ka piknikule või külla kaasa võtta.

500 g porgandeid 60 ml kuivatatud jõhvikaid 60 ml kõrvitsaseemneid 60 ml peenestatud petersellilehti 5 cm suurune tükk ingverijuurt, peeneks riivida 1 sl õunaäädikat ½ –1 sidruni mahl 2 näputäit soola 4 sl oliiviõli • Riivi porgand ja pane kaussi. Sega hulka jõhvikad, kõrvitsa­seemned ja petersell.

• Pressi riivitud ingverist sõrmede vahel mahl välja.

• Sega klaaspurgis kokku äädikas, sidrunimahl, sool, õli ja ingverimahl. Sulge kaas ja raputa korralikult segamini.

• Vala kaste porgandisegule ja sega läbi.

Serveeri koos mõne teraviljasalatiga, sobib ka kala ja kana kõrvale. keskkonna, mis võimaldab areneda ja õnnelikult elada, toites meid emotsionaalsel tasandil.

Spirituaalsus toidab meie hinge. Pole tähtis, millise kuju või vormi võtab meie elus spirituaalsus, tähtis on end tunnetada vaimse olendina ja järgida oma kutsumust. Heaoluks on vajalik tegeleda millegagi, mis kosutab hinge, olgu see palve, meditatsioon, üksiolek, muusika

kuulamine või looduses jalutamine.

Võime küll päevad läbi porgandeid süüa, aga ei saa siiski olla terved ja õnnelikud, kui meie põhivajadused ehk esmase toidu vajadused, pole rahuldatud. Teisalt võib toitaineterikas, tasakaalus ja maandav toit pakkuda just piisava annuse tuge ja stabiilsust, et lahendada edukalt ka eluprobleeme.

Eesti on heaolu tasemelt maailma 21. riik Eesti on mõttekoja Legatum Institute iga-aastase heaolu­ indeksi pingereas maailma 21. riik, edestades kõiki IdaEuroopa riike, aga ka Prant­ susmaad, Belgiat, Hispaaniat, Maltat, Portugali ja Itaaliat.

Eesti tugevaimaks küljeks on inimeste heaolu suurendav looduskeskkond (pingereas 10. kohal), nõrgimaks on tervise valdkond (51. koht) kõigi riikide võrdluses.

Legatum Institute kasutab heaolu indeksi koostamisel 12 erineva valdkonna näitajaid, mis on grupeeritud neljakaupa kolme rühma – ühiskond ja selle juhtimine, majandus ning inimeste elu puudutavad näitajad.

Turvalisuse näitajalt on Eesti 30. positsioonil, isikliku vabaduse näitajalt 25., riigi toimi­ mise näitajalt 16. ja sotsiaalse kapitali suuruselt 41. positsioo­ nil. ,,Eesti inimeste isiklikud ja perekonnasuhted on tugev­ ne­ nud: mullu ütles 92 % vastanu­ test, et saab häda korral oma lähedastelt abi küsida, kümme

aastat tagasi oli sama näitaja 85%. Kasvanud on usaldus võimuorganite suhtes: kümne aastaga on politseid usaldavate inimeste arv kasvanud 63%-lt 75%-le ning valitsust usaldavate Eesti inimeste osakaal 22%-lt 40-%le. See muutus on tõstnud Eesti sotsiaalse kapitali näitajalt 35 koha võrra,“ märgitakse ülevaates.

Majandusvaldkonnas on Ees­ ti investeerimiskeskkonna näitajatelt 20. kohal, ettevõtluskeskkonna osas 18. kohal, turu toi­ ­ mimise näitajatelt 36. ning majanduse jätkusuutlikkust ja tööjõu kaasatust iseloomustavate näitajatega 15. kohalikke.

Inimeste elutingimuste näitajalt on Eesti maailmas 15. positsioonil, tervise valdkonna näitajatelt – see hõlmab nii inimeste tervist kui ka meditsiiniteenuseid, haigusi, riskifaktoreid ja suremust, on Eesti aga 51. kohal. Haridussüsteemi toimimise ning elanikkonna haridustaseme näitajatelt on Eesti 19. kohal maailmas ning inimesi otseselt mõjutava looduskeskkonna näitajatelt maailma 10. riik.

Raportist selgub, et Ida-

Euroopa riikide rühma viie ­parema seas on kõik kolm Balti riiki: Eesti 21. positsioonil, Läti 32. ja Leedu 34. kohal, Eesti ja Läti vahele mahuvad Sloveenia (26.) ja Tšehhi (29.).

Nr. 18

Aga homme tuleb vihma Pealkiri on sama kui ühel Are Jaama helindil. Jaama sel ei laula, kuid instrumentaalpala paneb mõtlema küll. Prae­ guses kontekstis. Ent vihma on ju tarvis. Looduses, talu­ mehele ju asendamatu ja Jaan Krossi luuletusest varastades – neile, kes teavad, et vihm teeb toredaid asju.

Lumi tegi talvel samuti. Pole kenamat elamust, kui langevate helveste keskel liikuda, kas suuskadel või vajadusel jalutsi linnas. Kui päike paistab samal ajal, on eriti poeetiline. Isegi need, kes luuletavad vaid lihtsaid värse vorpides, nõustuks.

(Proovige aga vaid haiku vor­ mis selliseid tundeid paberile panna. Just pärgamendile, kuna siis jääb see alles. Arvutisse toksitu ununeb ja üllatavalt vahest kaob kusagile. Viletsate mõtete kuningriiki, vist.)

Millest tuleb kinni hoida, on teiste loomingulistest ja kvaliteetsest pingutustest. Ei maini­ nud kogemata Krossi. Mul oli au teda Torontos kohata okupatsiooniajal, kui ta meie peret külastas. Olin teismeline, ei olnud veel kursis sellega, kes ­ Kross oli. Ta oli nii siiras ja ­avara lähenemisega, võttis mind kui omale võrdset, küsides huvitavaid küsimusi minu tulevikusoovide, -kavade kohta. Nagu tihti juhtub, vananedes hindab inimene selliseid kokkupuutumisi väga. Eriti, kui küsijat enam elavate hulgas ei ole.

Kohtasin Krossi uuesti vist 15 aastat hiljem, seekord Tallinnas. Nagu erakordsete loominguliste inimestega ikka, oli ta haruldase mäluga. Ta mäletas minuga kohtumist ning isegi seda, millest rääkisime.

Kes tema mälestusi „Kallid kaasteelised“ on lugenud, saavad seda kinnitada. Vapustav.

Neid ridu kirjutades, teadagi küll tänu pandeemia pingetele, ei mäleta mõni meist eilsetki.

S P ORT

Eesti korvpallurid võitsid 30 aastat Maailma heaolu edetabeli­ esikohal on Taani, järgnevad tagasi NL-i viimase ­ Norra ja Šveits. Esikümnes on meistritiitli veel Rootsi, Soome, Holland, Uus-Meremaa, Saksamaa, Luk­ semburg ja Austria. Eesti idanaaber Venemaa asub pinge­ reas 76. kohal.

Kõige kõrgema heaolu tasemega maailmajagu on PõhjaAmeerika (USA ja Kanada), järgnevad Lääne-Euroopa ning Ida-Euroopa. Neile järgnevad Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide rühm, viies on Aasia - Vaikse ookeani piirkonna riigid, kuues Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning seitsmes Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid.

Legatum Institute on Lon­ donis baseeruv mõttekoda, mis soovib selliste andmete pakkumisega edendada globaalset arengut ning ühiskondade välja aitamist vaesusest. (ERR/EE)

6. mail 1991 võitis Tallinna Kalevi korvpallimeeskond NSV Liidu meistrivõistluste finaali teises kohtumises Kalevi spordihallis tolleaegse Leningradi Spartaki meeskon­ na ning tegi Eesti spordi ajalugu, tulles N. Liidu viimaseks meist­riks.

Esimese finaalkohtumise võitis Kalev võõrsil 93:82. Otsus­ tavas mängus oli Kalev parem 85:77 ning võitis kristallkarika, mis hiljem purunes.

Poolfinaalis oli Tallinna Kalev parem olnud Riia VEFist, kellele kaotati avamäng 87:94. Teise kohtumise võitsid eestlased 107:90, Aivar Kuus­ maa tõi 30 punkti. Otsustavas kolmandas kohtumises alistati lõunanaaabrid 113:96, Kalevi resultatiivseim oli Sergei

Teatavasti aga aastatega mälu ei kujune valikuliseks aga tera­ vamaks, eriti just kaugema minevikuga tegelevaga.

Minul on just vihmaga seoses, aprillikuus neid ridu kirjutades, kus vihma rohkem kui mõni sooviks, oi-kui-lõbusaid lapsepõlve mälestusi. Kui suvel sadas, anusin ema käest luba, et alasti tahaõue joosta. Lubati, sai nii teha, kuni puritaanlasest naabrimutt pahandas. Täiskas­ vanuna on üks ilusamaid mälestusi augustikuisesse äkilisesse paduvihma sattumine, päris kaugel kodunt tervisjalutus­ käi­ gul olles. Olin rahakotita, midagi taskus ei olnud, mida märg oleks võinud rikkuda. Ehk ka siis aknast välja vaatajad imestasid, et üks kentsakas suunab näo taeva poole ning ­ naudib sooja ja taevast tulevat positiivset valangut.

See kõik metafooriks. Kuidas me vihma näeme. Kas nagu Jaan Kross – positiivselt – või negatiivselt nagu need, kes ­vihmavarjuta kodunt ei lahku ja kiruvad järgneva saju järgselt lirtsuvaid kingi. Või isegi seda, et milleks ma asjata seda sandikut päev otsa vedasin kohast kohta. Kui ei sadanud. Doktor Doolittle’i Pushmi-pullyu. Et lapsepõlve meenutustele lisada.

Metafoori tõin esile, kuna Issanda aastal 2021 ollakse nii tõsised ja murelikud. Et ei naudita vihma. Mis on osa elust. Ei usu, et Jaama oli negatiivne oma helindi nimetamisega. Seda kuulates ei saa küll isegi pessimist laskemoona. Vaid vist on mõte selles, et elame üle hetkel oleva märjaks saamise. Ja kui täna, päikese paitades on teada, et homme tuleb vihma, teretaksime seda. Kuna veeta ei ela ei taim, põõsas ega puu. Ega ükski elusolend. Nii tuleks suhelda sellega, mis mõnele ei meeldi, aga teisele on tõesti teretulnud.

TÕNU NAELAPEA

Babenko 33 punktiga.

Mitmed Kalevi mängijad on hiljem öelnud, et tegelik finaal mängitigi hoopis poolfinaal­ seerias, lätlastega toimunud põhimõttelises vastasseisus.

Võidukas Kalevis mängisid: Aivar Kuusmaa, Tiit Sokk, Sergei Babenko, Rauno Pehka, Margus Metstak, Andrus Nagel, Aleksandr Karavajev, Ivo Saksakulm, Gert Kullamäe, George Jackson, Aivar Toomiste ning Marek Noormets. Mees­ konna treenerid olid Jaak Salumets ja Riho Soonik.

(ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

17

Pilk minevikku

Hüvasti, Geislingeni Eesti Gümnaasium Arved Plaks (VII lend) Meie Geislingeni Eesti Güm­ naasiumi õpilaste elulugude albumis on üle 600 kunagise õpilase nime. Nimestikku vaa­ dates näib, et enamus neist siirdus USAsse, kui Geis­ lingeni laager likvideeriti.

Mina olin üks neist.

Juba 1946. aastal õnnestus mu isal taastada ühendus ühe tuttava Eestist pärit margikorjajaga, pr. Cardozoga. Ta hakkas kohe saatma meile toidupakke ja muud vajalikku. Proua Cardozo emigreerus Ameeri­ kasse 1930ndates aastates, et oma lahutatud mehest eemale saada. New Yorki jõudes abiellus ta uuesti ja koos abikaasaga ostsid nad maalapikese Con­ necticuti osariigis. Sõja ajal kasvatasid nad seal maisi, aga hiljem ehitasid sellele algelise majakese suvitamiseks.

Proua Cardozo kirjutas mu vanematele küsimata, et ta on valmis meid aitama tulla USAsse. Selleks vajalikule dokumendile ta isegi kirjutas, et oleme sugulased, kuigi see ei vastanud tõele. Juhul, kui õnnestuks meil tulla USAsse, pakkus ta meile oma suvemajakest kasutada, kuni saame jalad alla.

Alul oli vähe lootust USAsse saada, sest kehtiva seaduse alusel lubati USAsse vaid 116 ­ eestlast aastas. Isa arvas, et võib

võtta kümneid aastaid, enne kui emigreerumine teoks võiks ­saada. Jäime ootama.

25. juunil 1948 kirjutas USA kongress seaduse, mis andis võimaluse 200,000 DP-l (DPdisplaced person) immigreerida USAsse. Seaduses olid mitmed tingimused. Kui seda seadust lugeda, näis et sooviti inimesi, kes töötaks maaharimises.

Oleks hea teada, miks kongress selle seaduse kirjutas, s.t. mis oli selle motivatsioon. Tööjõust ei saanud ju Ameerikas puudust olla, sest sõdureid vabastati ja sõjatööstus kahanes.

Kui võimalus pääseda Ameerikasse hakkas meile tõenäolisemaks saama, hakkasid mu vanemad ettevalmistusi tegema. Olin siis 14 aastat vana ja gümnaasiumi esimeses klassis. Nad saatsid mind hambaarsti juurde, kuigi mul polnud mingit hambavalu. See oli ­„igaks juhuks“, et vältida üllatusi emigreerudes. Mind pandi leeri kevadel 1948, sest kes teab, mis võimalusi selleks võis olla tulevikus. Isa leidis mulle nahakunsti-töö õpetaja. Kes teab, kuidas peame raha tulevikus teenima. Suvel, koolivaheajal võtsin kursuse, kuidas ehitada Ameerika stiilis puumaju. Õppetunnid olid laagri ‘valla­majas’. Kuid kui kool algas 1948. aasta sügisel, läksin

Pappmassist kohver ja nahatöö tegemiseks vajalikud tööriistad, mis eksponeeriti Vabamus.

Koolimaja.

Pilt klassist.

Rappenäkeris Harri Rajaste maja taga kooli tööd arutamas. Koroonamäng aitas pinget vähendada.

tagasi kooli, teise GEG klassi.

Vanemad lasksid teha puukasti emigreerumiseks. Härra Andre oli varem improviseeri­ nud kohvri pressitud papp­ materjalist. Ta tegi püksirihma nahast hinged ja luku. Hiljem, kui olime kindlad, et saame emigreeruda, kirjutasin sellele ­ suurte tähtedega, et see kaduma ei läheks: ‘Harald Plaks, New York, U.S.A.’ (Vaevalt et see võis aidata, kuid kohver kaduma ei läinud. Kuni hiljutiseni oli see kohver Tallinnas Oku­ patsioonide Muuseumi alalises väljapanekukapis; mu naha­ kunsti tööriistad on praegu ­alalises väljapanekus.)

1949. aasta jaanuaris hakka­ sid asjad tõsiselt käima. Mu vanemad skriiniti, et kindlaks teha, et nad polnud natsid.

Võeti näpujäljed. Kodus käis tõsine pakkimine. 15. veebruaril kutsuti meid Ameerika läbi­käi­ gu-laagrisse, milleks oli Saksaaegne sõjaväelaager ‘Flakk Kaserne’ Ludwigsburgi ligidal.

Sõitsime sinna rongiga. Üle mitme päeva tehti meile põhjalik tervisekontroll, kaasa arvatud röntgenipildid kopsudest. Ööbi­ sime suures saalis, kus maga­ sime kahekordsetes voodites.

Saalis oli poolakaid, kes kõvasti suitsetasid, mis mu isa õnnetuks tegi.

Siis oli mu vanematel vaja kohtuda USA konsuliga. Peale seda jäime ootama viisat. Samal ajal olid pakid valmis me Geislingeni kodus. 24. veebrua­ ril sõitsin isaga tagasi Geis­ lingeni, et Vabariigi Aastapäeva aktusel osaleda. Tagasi Lud­ wigs­burgis, teatati meile, et viisa on antud ja oleme määratud 2. märtsil Ludwigsburgist lahkuvale rongile, sõiduks läbi­ käigulaagrisse ‘Gröne’ Bremeni ligidal, Põhja-Saksamaal.

Laupäeval läksin isaga koju.

Käsin viimast korda veel saunas ja siis läksin kooli. Õhtul olin skautide ja gaidide ühisel tantsuõhtul. Ei usu, et ma tantsida oskasin, aga peale tantsu jalutasin sealt kodu poole ühe gaidiga, mida ma varem polnud teinud. Nüüd näib, et oli tühine asi, aga jalutades mõtlesin kurvalt, et noori, kellega koos olin olnud, ma ei näe enam kunagi, kui mu tulevane uus kodumaa mind ära neelab.

Pühapäeval tabas meid suur üllatus. Mingi eksituse tõttu saabus meie tuppa üks perekond Aschsaffenburgist, päev enne meile määratud lahkumise aega.

Sealne eestlaste laager koondati Geislingeni ja meie tuba oli määratud neile. Pidime kõik magama oma kompsude peal pisikeses katusealuses toas.

Järgmisel hommikul kell pool kaheksa saabusid veoautod, laadisime oma kasti, kohv­ rid ja kompsud veokisse ja lahkusime alaliselt Geislinge­ ­ nist. See oli esmaspäeval, 28. veebruaril 1949.

S P ORT

Calgarys peetaval kurlingu MMil osaleb ka Eesti naiskond Eesti naiste kurlingukoondisel praegu toimuval Calgary MM-turniiril väga hästi pole läinud. Siiski võiduta koju ei minda, Saksamaa alistati tule­ musega 11:9. Kolmapäeval kohtuti Kanada koondisega, ­kellele jäädi alla 4:10, kokku oli lehe trükkimineku ajaks peetud kümnest kohtumisest võidetud vaid üks.

Ees on veel mängud Taani, Jaapani ja Šveitsiga.

Eesti jääkeegli-naiskond mängib MM-il järgmises koosseisus: kapten Marie Turmann, abikapten Liisa Turmann, Heili Grossmann, Erika Tuvike ja Kerli Laidsalu. Võistkonna treeneriteks on Nicole Strausak (Šveits) ja Derek Brown (Šotimaa). (D/ERR/EE)

18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

Mälestame kurbuses meie armsat perekonnasõpra

PÄRAST PIKKA JA RASKET HAIGUST LAHKUS OMA KODUS WATERLOOS ARMAS ABIKAASA, ISA, VANAISA, VEND JA ÄI

Professor Emeritus Füüsikaosakonnas, Waterloo Ülikoolis

Lillian (Ly) Rannala’t

1937 – 2021

Avaldame südamlikku kaastunnet ARVOLE, EMMALE, ERIKULE ja SABRINALE

Bruce Torrie Päevad ja aastad lendasid – tööl ja kodus: ,,Teasel Farm’is suvel matkamas ja talvel murdmaasuusatamas, vastu võttes peret ja sõpru. Reisisime Eestis ja mujal maailmas, nautisime kontserte, osalesime meie elukutseliste konverentsidel ja tundsime elust rõõmu.

Sügavas leinas mälestavad TUI NEIL ja AMANDA ning tütar SIENNA LYNN ja HEATHER ja lapsed NATHAN ja DARIA varalahkunud lese SHEILA tütred JAYDEN ja KENNEDY vend JIM ja AMELIA perega lahkunud vend FRED abikaasa MYRNA, lapsed GRAHAM, BRIAN ja KAREN peredega

Puhka vaikselt, puhka rahus.

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Bruce’i memoriaali leiate veebilehel: henrywalser.com

MART ja OLIVERA MARKUS, MARISSA ja HENDRIK SASS ja ELLIE, MIHKEL ja SAM LINDA ja JOHN MARTIN, KRISTINA, PAUL ja ALEX ALAR, TIIU ja JULIUS

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Lilian Rannala’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

MÄLESTAME KURBUSES OMA KAUAAEGSET PEREKONNASÕPRA Mälestame sügavas leinas

Livia Kivisild’a

Ly Rannala’t

Avaldame kaastunnet tütardele: MARIA, JULIA, ANNA ja EMMA perekondadega

Südamlik kaastunne perekonnale

Leinavad PÄRJA ja ENN TIISLAR HELGI ja PEETER LEESMENT HELLE ja JÜRI KRAAV

LAHKUS

EERIK ja SIIRI

Ly Rannala Südamlik kaastunne ARVOLE, EMMALE, ERIKULE ja SABRINALE

Livia Mai Liis Kivisild sündinud MARTNA

PAUL, KAI ja KATI KIILASPEA

22. oktoober 1927 – 1. mai 2021 Mälestame ühte meie asutajaliiget ja avaldame kaastunnet omastele KORP! FILIAE PATRIAE VANCOUVER

Mälestame leinas armast sugulast ja sõpra

Mike Ekberg’i

Seal, kus inimese käsi laseb lahti teise käest, ainsa karjatuse viivul maailm veereb alla mäest.

Südamlik kaastunne MARIANNELE perekonnaga

D. Kareva

HEAD JA ARMSAT ABIKAASAT

VIILE, ELMA ALAN, MARISSA ja TAAVO, ERIC ja SHINI HELEN ja ERWIN KRISTA ja JOHN koos perega LISA ja RYAN DAVID

Erich Roodus’t 31.05.1925 – 30.04.2021 mälestab TIIU

Mälestame kurbuses armast

Michael Ekberg’i Mälestan Vancouveri kauaaegset Eesti ühiskonna liiget

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Laine Viitre’t ja avaldan kaastunnet pojale LEO ALLAS

Südamlik kaastunne perekonnale SUSAN ja JIM perega LINDA ja RON perega ANGELA ja MICHAEL perega HELEN ja RICHARD perega HARRI ja LISA HELVE ja ROBERT

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

(ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 9. mail kell 11.00 EMADEPÄEVA VIRTUAAL-JU­ MALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika TEBK noored ja lapsed.

Pühapäeval, 16. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. „Kogudus: Kristuse ihu.” Muu­si­ ka Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 23. mail kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Jutlus pas­ tor Timo Lige. Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

www.eestielu.ca

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Palume end sellele teenistusele tulekuks eelregistreerida koguduse e-maili aadressil stpeterstoronto@rogers. com või jättes teate kantselei telefonile 416 483-5847.

Pühapäeval, 16. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Ultraatleet Ratasepp valmis uueks väljakutseks Ultratriatleet Rait Ratasepp, kes on järjest suuremaid ja raskemaid sportlikke väljakutseid välja mõelnud ja täitnud, on valmis uueks katsumuseks.

Eelmisel aastal plaanis ta läbida 20 päeval järjest täispikk jooksumaraton kiiremini kui kolm tundi. Ratasepp sai sellega hakkama, distantsi läbimise keskmiseks ajaks oli 2:52.50, ­ kõige kiirem oli viimase päeva maratoni läbimise aeg 2:47.07.

Järgmiseks kavatseb ultrasportlane läbida 20 maratoni 10 päevaga ja jätkuvalt joosta kõik korrad alla kolme tunni.

(D/EE)

Sündmuste kalender • Reede, 7. – pühap., 9. mai KOOP CUP 2021 virtuaalselt: www.kalevestienne.com.

• Neljap., 13. mail kl 8 õ EMW: Memories of Home KONTSERT – esineb ERIK KREEM, YouTube’i ja FB vahendusel.

• Reede, 14. – teisip., 18. mai VEMU RAHVUSVAHELISE MUUSEUMIPÄEVA MÄNG Facebookis ja vemu.ca.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esita­ mise tähtaeg.

• Reedeti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS HENDRIK LAUR, EELK Portlandi koguduse õpetaja, EELK Põhja-Ameerika praostkonna abipraost

Lk. 11:9 Jeesus ütleb: „Paluge, siis antakse teile, otsige, siis leiate, koputage, siis avataks ­ teile.“ Aastate jooksul oleme ju pöördunud Jumala ette palves, südamest Temaga rääkides kõigest, mis meil südamel on. Eriti oleme seda teinud, kui suured hädad ja vajadused on meie tavalist elu raputanud ja vapustanud nagu mingi kosmi­ line orkaan. Ja seda on ju juhtunud küllalt ja küllalt meie rahva elus – nii nendele, kes koju jäid kui venelased sisse tungisid ja ka meile, kes põge­ nesime võõrsile! Paljud, paljud meie perekondadest on ju mõlemat kogenud. Minu ema vanem vend küüditati Siberisse, aga noorem vend oli kodumaa vallutamise ajal Iirimaal, kus ta eesti laevast maha hüppas, kui venelased seda nõudsid iirlastelt ja veetis kogu sõja briti lae­ vastikus, sõites edasi-tagasi üle Atlandi ookeani. Ka minu äi küüditati Lätimaalt, aga ka ­temal õnnestus tagasi tulla.

Meie elud ju kerged ei ole olnud, aga peame ikka tunnistama, et meie armuline Jumal on meid aastate läbi kuulnud ja meie eest hoolitsenud. Kui oleme palunud, siis Ta on andnud, kui oleme otsinud, siis oleme leidnud ja kui oleme koputanud, siis on olnud meile avatud. Lihtsalt mõtle oma enda elu peale! Kui palju on Jumal meid kaitsnud ja juhatanud, kuigi võib-olla nii mõnigi kord nendel käesolevatel momentidel meie ei näinud seda või ei saanud sellest aru. Ainult retrospektis oleme saanud taibata, et Jumal oli seal meie eest hoolitsemas!

Minu enda elu on olnud nagu üks alaline tunnistus Jumala armust. Järvakandist põgene­ misest, Tukkumi kotist läbi ,,tule­ -tunnelite“ sõitmisel kuulipildujate saatel, siis saksa laevaga läbi kaitsva udu pääsemist Danzigi sadamasse. Siis pärast sõja lõppu järgnes oma viis ­aastat ,,laagri elu“, kuni saabus võimalus USA-sse emigreeruda.

Ja siis, mis leidis aset siin uues maailmas, võib kirjeldada vaid ühe sõnaga: imetegu! Olen nüüd 64 aastat Jumalat teeninud kirikus, 57 nendest kirikuõpetajana. See lugu, kuidas see juhtus, on lihtsalt liiga pikk ja keeruline, et siin seda seletada. Pean lihtsalt kordama: imetegu! Jumal on tõesti ­ kõikvõimeline! Ta kutsus isegi mind oma tööpõllule!

Eriti täna on see väga sobiv, et mõtelda selle peale, kui palju minu armas ema oli meile abiks olnud. Nende nelja aasta jooksul, kui ma ülikoolis käisin, ma töötasin öösiti vineerivabrikus ja pühapäeviti hoolitsesin ühe väikese soome päritoluga koguduse eest. Pärast teist ülikooliaastat abiellusin ühe ilusa lätlannaga ja ühest ,,C“ õpilasest sai üks ,,A“ õpilane! Pärast ülikooli lõpetamist oli veel neli aastat usuteaduse kooli ees.

Seal oli peaaegu võimatu

väljaspool tööd teha. Minu ema oli meile suureks, suureks abiks! Kuidas tema ohverdas, et mina sain oma magistritöö lõpule viia! Aga siis, just nädal enne minu ordineerimist, ta haigestus ega saanud osaleda sellel tähtsal teenistusel. Pärast haiglas olemist ta pidi vanadekodusse minema, aga meie pidime minema esimest kogudust teenima, mägedesse Montana osariigis. Peaaegu aasta hiljem saime teate, et ema oli suremas. Kihutasime oma tuhat kilomeetrit teda külastama, Rocky mägedest Vaikse ookeani äärde. Võtsin kaasa oma armulauariistad. Ema oli kuulnud minu jutlusi, aga mitte iialgi polnud ta saanud vastu võtta ­armulauda minu käest. Kui jalutasin tema haigetuppa, nägin teda voodis lamavat, silmad kinni. Astusin tema juurde ja rääkisin temaga emakeeles.

Pikkamööda ta avas ühe silma, vaid ainult ühe prao­ ­ kese. Ta piilus ja piilus, kuni viimati ta vaikselt küsis: „Kes sina oled?“ Vastasin: „Ema­ kene, mina olen Hendrik, sinu poeg!“ Pikkamööda üks praokene tekkis teise silma ja vii­ mati ta sositas: „Jah, sina oled minu poeg.“ Ma mõtlesin, et jätan armulaua jagamata, aga kuidagi ikka need sõnad tulid minu suust: „Ema, kas sa soo­ vid armulauda?“ Tema mõlemad silmad said pärani lahti ja tema oma nõrkuses nagu hõiskas: „Jah!“ Minule see oli nagu üks ilmutus armulaua tähtsusest ja tähendusest. Minu ema ei tundud mind, oma ainukest last – aga ta ikka tundis ja teadis, mis armulaud on!

Sellel õhtul Jumal kutsus teda oma igavesse kodusse.

Täname kõik Jumalat oma emade eest.

Täname Jumalat ka meie armsa kodumaa eest! Pool sajandit ta vaevles punase võimu all. Meie külastasime Eestit ja Lätit sellel ajal, mis kujunes viimaseks ,,punaseks“ aastaks, kuigi kellelgi veel polnut mingit aimugi sellest, mis oli ees.

Mõlemas riigis kuulsime rahvalt, et see okupatsioon kestab veel üks pool sajandit ja kui siis vabadus viimati saabub, see juhtub suure verevalamisega.

Aga järgneval aastal olid mõlemad riigid jällegi vabad ja vähemalt meil Eestis see leidis aset ilma, et ükski inimene oleks oma elu kaotanud! Kas see ei olnud ka üks imetegu?

Meie olime palunud aastate läbi, nii kodudes kui kirikutes, igal pool ümber selle haruldase ja keerulise maailma – ja meie armuline Issand kuulis meid ja andis meile vastuse!

Meeles pidades meie kirjut minevikku, mitte unustades Jumala armu ja armastust, kõneleme edasi Temaga ja teeme seda usus, et Tema meid ikka kuuleb ja annab meile vastuse. Eks meil ole ju põhjust ajaloolise kogemuse toel uskuda, et nii meie kui ka meie riigi tulevik on hoitud ja kaitstud Tema poolt!?

Aamen.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021

Nr. 18

Tellige EESTI ELU! Kase lehtimise keskmine algus

Laupäeva Postimehe AKs (arvamuse ja kultuurilisas) ilmub tänavu Eesti maakaartide rubriik „Viguriga kaardid“, milles Tartu Ülikooli geograafid näitavad nii meie kodumaa harvemini silma jäävaid tahke kui ka reaalse maailma kaardil kujutamise tänapäeva võimalusi. 30. aprilli lehes ilmus juurdelisatud kaart, millel on näha üpris tüüpilist nädalast erinevust Põhja- ja Lõuna-Eesti kevade edenemise vahel.

Võrtsjärvest lõunapool hakkavad kased lehte minema keskmiselt 4. mail ja sealt edasi vööndite järgi päev-päeva haaval kuni Viru merepealsel jahedal lavamaal (platool) puhkevad kaskede lehed viimas­ tena, ligilähedaselt 13. mail. Enamiku Saaremaa ja kogu Hiiumaa lehtimise alguse päevaks on kesk­ miselt 11. mai nagu pealinnaski. Kaardi fenovaatluse andmed on Riigi Ilmateenistuselt ja kaardi teos­ tas Anto Aasa. Fenoloogia on teadus, mis uurib ja kirjeldab aastaajalisi nähtusi looduses. Nende arenguetappide, nt mahlajooksu, lehtimise ja õitsemise alguse andmed võivad olla heaks kliimamuu­ tuste peegliks. „Mõistagi ei tasu juuresolevalt kaardilt otsida oma kodukoha täpset kase lehtimise päeva. Taimede areng sõltub nii mikrokliimast kui ka konkreetse puu geneetikast,“ kirjutavad TÜ

Vahendas Riina Kindlam

Head rahvusvaheliste Eesti kogukondade liikmed, estofiilid ja huvitatud lauljad: Kuna paljud meist pärinevad laulmise pärandist, tahaksin teile esitada võimaluse laulu abil kokku saada.

Praegu on eesmärk saada paar laulu, mida me kõik proo­ vime ja laulame eraldi ning ­esitame seejärel lisamiseks virtuaalsesse koori. Eesmärk on esitada need üksikud osad 1. ­juuniks 2021 ja lasta ühendatud virtuaalne koor esitamiseks mõni päev enne jaanipäeva 2021 (24. juuni). Saadaval on juhised ja abi esitamise ettevalmistamiseks.

Selles virtuaalses kooris võivad osaleda kõik huvitatud lauljad ja pole vaja, et koorile esitatavad üksikud esitused oleksid täiuslikud.

Sellele virtuaalsele koorile kavandatud laulud on Brigitte Doss-Johnsoni ja Kaja Weeksi originaallooming. Kaja Weeks on eesti-Ameerika luuletaja, kes komponeerib nii eesti kui ka inglise keeles. Brigitte Doss­ Johnson on Ameerika koorijuht, kes juhatas hiljuti San Francisco Eesti koori 2019. aasta Eesti

laulupeole. Tal on püsiv huvi eesti koorimuusika vastu.

Virtuaalse koori palad Rise ja Jaanipäev on õnnelik koostöö, mis hõlmab nii inglise kui ka iidset eesti regivärssi, mis on loodud ruunirežiimide tunnus­ tega.

Oma hääle jagamise vastu huvi väljendamiseks ja lisateabe saamiseks esitage oma kontak­t­ andmed lingi abil: https://tinyurl.com/laulusild. See link lehele Laulusild 2021 sisaldab ­ ka täiendavat jooksvat teavet projekti kohta. Projekti materjalid ja juhised saadetakse otse teie saadetud e-postiaadressile.

Võite olla kindel, et mis tahes selles esitatud dokumendis esitatud teavet ei levitata väljaspool selle ürituse korraldust.

Kui selle ürituse (Laulusild 2021) kohta on muid selgitamist vajavaid küsimusi, võite minuga (Aare Onton)* otse ühendust võtta aadressil aareonton@ gmail.com. * Aare Onton on Tartus sün­ dinud ameeriklane, kes elab Californias Saratogas ja reisis Brigitte Doss-Johnsoni juhitud San Francisco Eesti Kogu­ konna­ koori osalejana Eesti Laulupeole 2019. Ta on abiks selle virtuaalse kooriürituse Laulusild 2021 korraldamisel.

David Ilmar Lepasaar Beecheri loeng ,,Väliseestlasest kodueestlaseks. Kodu ja pagulus: Tartu koht minus ja maailmas“ Neljapäeval, 13. mail kell 3 pl (Ees­ti aeg) räägib Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Bee­cher Eesti Rahva Muuseumi loengusarjas „Maailm ja rahvad“ oma elukäigust väliseestlasena ning soovist tulla tagasi ema sünnimaale ja sünnilinna. Otseülekanne Eesti rahva Muuseumi Facebooki kanalis.

Teise maailmasõja ajal põgenes läände umbes 80 000 Eesti inimest. Neist ja nende järeltulijatest said väliseestla­ sed. Mitte päris omad ja mitte päris võõrad. Väliseestlased võiksid olla kodueestlastele huvitav piiripealne kogukond, ­ andes ainulaadse võimaluse

mõtteid mõlgutada nii Eesti kui ka eestlaste koha üle üleilmastuvas maailmas.

David Ilmar Lepasaar Beecher tutvustab väliseestlase elu kahe kultuuri ja keele vahel ning seletab, kuidas see on kujundanud tema maailmapilti ning suunanud õppe- ja teadustööd ajaloolasena. Kodu ja pagulus on mõisted, mis on talle

saanud hästi oluliseks. Nüüd püüab ta selle kaudu kokku ­võtta kogu maailma ajaloo oma loengukursusel nii California ülikoolis Berkeleys kui ka Tartu Ülikoolis. Isiklik kogemus on aidanud tal märgata meie elus ja kujutlustes n-ö väikseid kohti, mida me armastame üle kõige ja mis suunavad mingil määral igat meie sammu.