16
EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021
TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt
Toit ei ole ainus, mis toidab Kas mäletad aega, mil olid armunud? Meeled olid erutu sest ärksad. Kõik ümberringi tundus säravat. Olid niivõrd õnnest tulvil, et unustasid söögi sootuks. Või mäletad, kuidas töötasid mõne põneva projekti kallal? Olid ennastunustavalt sukeldu nud uurimistöösse või loovate probleemide lahendamisse. Ei tulnud pähegi toidule mõelda. Kuigi toidul on meie elus äärmiselt oluline osa, mõjutavad enesetunnet ka paljud teised tegurid. Koolis, kus käisin en nast toitumise alal täiendamas, pakuti välja terminid ‘esmane ja teisene toit’. Esmaseks toiduks on elu need tahud, mis toidavad sügavamal tasandil: kehaline aktiivsus, töö/elukutse, suhted ja spirituaalsus. Et inimese kehalised funktsioonid parimal moel toimiksid, on keha loodud selliselt, et vajab regulaarset liikumist. Õnnelik keha on liikuv keha. Täiskasvanuna veedame päe vas palju rohkem tunde töötades kui mõne muu tegevuse juures. Tervise seisukohalt on elutähtis, et töö meile meeldiks ja selles oleks meie jaoks mõtet, et see oleks paeluv ja võimaldaks oma võimeid rakendada. Me loome oma elu jooksul palju suhteid. Kõige mõjusamaks võime pidada suhteid vanemate, laste, õpetajate, sõp rade, armsama, partnerite ja töökaaslastega. Harmoonilised ja armastavad suhted loovad turvalise, julgustava ja hooliva
Porgandisalat kuivatatud jõhvikate ja kõrvitsaseemnetega Marika Blossfeldt neljale Salat näeb isuäratav välja ja on väga mõnus, eriti mahetoodetud porganditega. Seda värvikat toitu on hea ka piknikule või külla kaasa võtta. 500 g porgandeid 60 ml kuivatatud jõhvikaid 60 ml kõrvitsaseemneid 60 ml peenestatud petersellilehti 5 cm suurune tükk ingverijuurt, peeneks riivida 1 sl õunaäädikat ½ –1 sidruni mahl 2 näputäit soola 4 sl oliiviõli • Riivi porgand ja pane kaussi. Sega hulka jõhvikad, kõrvitsaseemned ja petersell. • Pressi riivitud ingverist sõrmede vahel mahl välja. • Sega klaaspurgis kokku äädikas, sidrunimahl, sool, õli ja ingverimahl. Sulge kaas ja raputa korralikult segamini. • Vala kaste porgandisegule ja sega läbi. Serveeri koos mõne teraviljasalatiga, sobib ka kala ja kana kõrvale. keskkonna, mis võimaldab areneda ja õnnelikult elada, toites meid emotsionaalsel tasandil. Spirituaalsus toidab meie hinge. Pole tähtis, millise kuju või vormi võtab meie elus spirituaalsus, tähtis on end tunnetada vaimse olendina ja järgida oma kutsumust. Heaoluks on vajalik tegeleda millegagi, mis kosutab hinge, olgu see palve, meditatsioon, üksiolek, muusika
kuulamine või looduses jalutamine. Võime küll päevad läbi porgandeid süüa, aga ei saa siiski olla terved ja õnnelikud, kui meie põhivajadused ehk esmase toidu vajadused, pole rahuldatud. Teisalt võib toitaineterikas, tasakaalus ja maandav toit pakkuda just piisava annuse tuge ja stabiilsust, et lahendada edukalt ka eluprobleeme.
Eesti on heaolu tasemelt maailma 21. riik Eesti on mõttekoja Legatum Institute iga-aastase heaolu indeksi pingereas maailma 21. riik, edestades kõiki IdaEuroopa riike, aga ka Prant susmaad, Belgiat, Hispaaniat, Maltat, Portugali ja Itaaliat. Eesti tugevaimaks küljeks on inimeste heaolu suurendav looduskeskkond (pingereas 10. kohal), nõrgimaks on tervise valdkond (51. koht) kõigi riikide võrdluses. Legatum Institute kasutab heaolu indeksi koostamisel 12 erineva valdkonna näitajaid, mis on grupeeritud neljakaupa kolme rühma – ühiskond ja selle juhtimine, majandus ning inimeste elu puudutavad näitajad. Turvalisuse näitajalt on Eesti 30. positsioonil, isikliku vabaduse näitajalt 25., riigi toimi mise näitajalt 16. ja sotsiaalse kapitali suuruselt 41. positsioo nil. ,,Eesti inimeste isiklikud ja perekonnasuhted on tugev ne nud: mullu ütles 92 % vastanu test, et saab häda korral oma lähedastelt abi küsida, kümme
aastat tagasi oli sama näitaja 85%. Kasvanud on usaldus võimuorganite suhtes: kümne aastaga on politseid usaldavate inimeste arv kasvanud 63%-lt 75%-le ning valitsust usaldavate Eesti inimeste osakaal 22%-lt 40-%le. See muutus on tõstnud Eesti sotsiaalse kapitali näitajalt 35 koha võrra,“ märgitakse ülevaates. Majandusvaldkonnas on Ees ti investeerimiskeskkonna näitajatelt 20. kohal, ettevõtluskeskkonna osas 18. kohal, turu toi mimise näitajatelt 36. ning majanduse jätkusuutlikkust ja tööjõu kaasatust iseloomustavate näitajatega 15. kohalikke. Inimeste elutingimuste näitajalt on Eesti maailmas 15. positsioonil, tervise valdkonna näitajatelt – see hõlmab nii inimeste tervist kui ka meditsiiniteenuseid, haigusi, riskifaktoreid ja suremust, on Eesti aga 51. kohal. Haridussüsteemi toimimise ning elanikkonna haridustaseme näitajatelt on Eesti 19. kohal maailmas ning inimesi otseselt mõjutava looduskeskkonna näitajatelt maailma 10. riik. Raportist selgub, et Ida-
Euroopa riikide rühma viie parema seas on kõik kolm Balti riiki: Eesti 21. positsioonil, Läti 32. ja Leedu 34. kohal, Eesti ja Läti vahele mahuvad Sloveenia (26.) ja Tšehhi (29.).
Nr. 18
Aga homme tuleb vihma Pealkiri on sama kui ühel Are Jaama helindil. Jaama sel ei laula, kuid instrumentaalpala paneb mõtlema küll. Prae guses kontekstis. Ent vihma on ju tarvis. Looduses, talu mehele ju asendamatu ja Jaan Krossi luuletusest varastades – neile, kes teavad, et vihm teeb toredaid asju. Lumi tegi talvel samuti. Pole kenamat elamust, kui langevate helveste keskel liikuda, kas suuskadel või vajadusel jalutsi linnas. Kui päike paistab samal ajal, on eriti poeetiline. Isegi need, kes luuletavad vaid lihtsaid värse vorpides, nõustuks. (Proovige aga vaid haiku vor mis selliseid tundeid paberile panna. Just pärgamendile, kuna siis jääb see alles. Arvutisse toksitu ununeb ja üllatavalt vahest kaob kusagile. Viletsate mõtete kuningriiki, vist.) Millest tuleb kinni hoida, on teiste loomingulistest ja kvaliteetsest pingutustest. Ei maini nud kogemata Krossi. Mul oli au teda Torontos kohata okupatsiooniajal, kui ta meie peret külastas. Olin teismeline, ei olnud veel kursis sellega, kes Kross oli. Ta oli nii siiras ja avara lähenemisega, võttis mind kui omale võrdset, küsides huvitavaid küsimusi minu tulevikusoovide, -kavade kohta. Nagu tihti juhtub, vananedes hindab inimene selliseid kokkupuutumisi väga. Eriti, kui küsijat enam elavate hulgas ei ole. Kohtasin Krossi uuesti vist 15 aastat hiljem, seekord Tallinnas. Nagu erakordsete loominguliste inimestega ikka, oli ta haruldase mäluga. Ta mäletas minuga kohtumist ning isegi seda, millest rääkisime. Kes tema mälestusi „Kallid kaasteelised“ on lugenud, saavad seda kinnitada. Vapustav. Neid ridu kirjutades, teadagi küll tänu pandeemia pingetele, ei mäleta mõni meist eilsetki.
S P ORT
Eesti korvpallurid võitsid 30 aastat Maailma heaolu edetabeli esikohal on Taani, järgnevad tagasi NL-i viimase Norra ja Šveits. Esikümnes on meistritiitli veel Rootsi, Soome, Holland, Uus-Meremaa, Saksamaa, Luk semburg ja Austria. Eesti idanaaber Venemaa asub pinge reas 76. kohal.
Kõige kõrgema heaolu tasemega maailmajagu on PõhjaAmeerika (USA ja Kanada), järgnevad Lääne-Euroopa ning Ida-Euroopa. Neile järgnevad Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide rühm, viies on Aasia - Vaikse ookeani piirkonna riigid, kuues Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning seitsmes Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid. Legatum Institute on Lon donis baseeruv mõttekoda, mis soovib selliste andmete pakkumisega edendada globaalset arengut ning ühiskondade välja aitamist vaesusest. (ERR/EE)
6. mail 1991 võitis Tallinna Kalevi korvpallimeeskond NSV Liidu meistrivõistluste finaali teises kohtumises Kalevi spordihallis tolleaegse Leningradi Spartaki meeskon na ning tegi Eesti spordi ajalugu, tulles N. Liidu viimaseks meistriks. Esimese finaalkohtumise võitis Kalev võõrsil 93:82. Otsus tavas mängus oli Kalev parem 85:77 ning võitis kristallkarika, mis hiljem purunes. Poolfinaalis oli Tallinna Kalev parem olnud Riia VEFist, kellele kaotati avamäng 87:94. Teise kohtumise võitsid eestlased 107:90, Aivar Kuus maa tõi 30 punkti. Otsustavas kolmandas kohtumises alistati lõunanaaabrid 113:96, Kalevi resultatiivseim oli Sergei
Teatavasti aga aastatega mälu ei kujune valikuliseks aga tera vamaks, eriti just kaugema minevikuga tegelevaga. Minul on just vihmaga seoses, aprillikuus neid ridu kirjutades, kus vihma rohkem kui mõni sooviks, oi-kui-lõbusaid lapsepõlve mälestusi. Kui suvel sadas, anusin ema käest luba, et alasti tahaõue joosta. Lubati, sai nii teha, kuni puritaanlasest naabrimutt pahandas. Täiskas vanuna on üks ilusamaid mälestusi augustikuisesse äkilisesse paduvihma sattumine, päris kaugel kodunt tervisjalutus käi gul olles. Olin rahakotita, midagi taskus ei olnud, mida märg oleks võinud rikkuda. Ehk ka siis aknast välja vaatajad imestasid, et üks kentsakas suunab näo taeva poole ning naudib sooja ja taevast tulevat positiivset valangut. See kõik metafooriks. Kuidas me vihma näeme. Kas nagu Jaan Kross – positiivselt – või negatiivselt nagu need, kes vihmavarjuta kodunt ei lahku ja kiruvad järgneva saju järgselt lirtsuvaid kingi. Või isegi seda, et milleks ma asjata seda sandikut päev otsa vedasin kohast kohta. Kui ei sadanud. Doktor Doolittle’i Pushmi-pullyu. Et lapsepõlve meenutustele lisada. Metafoori tõin esile, kuna Issanda aastal 2021 ollakse nii tõsised ja murelikud. Et ei naudita vihma. Mis on osa elust. Ei usu, et Jaama oli negatiivne oma helindi nimetamisega. Seda kuulates ei saa küll isegi pessimist laskemoona. Vaid vist on mõte selles, et elame üle hetkel oleva märjaks saamise. Ja kui täna, päikese paitades on teada, et homme tuleb vihma, teretaksime seda. Kuna veeta ei ela ei taim, põõsas ega puu. Ega ükski elusolend. Nii tuleks suhelda sellega, mis mõnele ei meeldi, aga teisele on tõesti teretulnud.
TÕNU NAELAPEA
Babenko 33 punktiga. Mitmed Kalevi mängijad on hiljem öelnud, et tegelik finaal mängitigi hoopis poolfinaal seerias, lätlastega toimunud põhimõttelises vastasseisus. Võidukas Kalevis mängisid: Aivar Kuusmaa, Tiit Sokk, Sergei Babenko, Rauno Pehka, Margus Metstak, Andrus Nagel, Aleksandr Karavajev, Ivo Saksakulm, Gert Kullamäe, George Jackson, Aivar Toomiste ning Marek Noormets. Mees konna treenerid olid Jaak Salumets ja Riho Soonik. (ERR/EE)
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
