Eesti Elu / Estonian Life No. 19 | May 13, 2022

This newspaper was mailed on Friday, May 13, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 19, 2022

Reedel, 13. mail — Friday, May 13

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli lõpuaktus 2022: kingituseks esivanemate helisev keel Toronto Eesti Seltsi (T.E.S.) Täienduskooli 40. aastapäeva ja Keskkooli 25. a juubeliks kirjutas 1989.a. Kanada-Eesti luuletaja Arved Viirlaid koolidele pühendatud isamaalise luuletuse ,,Kingi mulle võti“. Luuleread on olnud nii eeposlikult võimsad, et igal kevadel esitavad Toronto eesti täiendusalgkooli lõpetajad Arved Viirlaidi pühendusluuletust lõpuaktusel. Nii ka tänavu, 10. mail 2022.a.

Seekordne lõpuaktus toimus taas videosilla vahendusel iga lõpetaja hubases kodus. (Nagu ka 2021.a. eesti kooli lõpuaktus.)

Täname tublisid õpetajaid ja kooli juhatust!

Koolijuhataja Monika RooseKolga aktusekõne oli pühendatud tublidele lõpetajatele, laste­ vanematele ja õpetajatele. Kuna ka sel õppeaastal ei saanud klassiruumides koolitegevust korraldada, siis väga hea vir­ tuaalse online-platvormi organiseerimise ja lõpuaktuse korralduse eest tänas juhataja laste­ vanemate komitee esimeest Linda Sooleppa ja õpetaja

Emma Sooleppa. Õpetaja amet on muutunud keerulisemaks, unustatud on tahvel ja kriit, asemele tulnud arvuti ja distant­ s­ õpe.

118 õpilast nii Torontost, Kanada läänerannikult kui ka mitmest USA linnast õppisid arvutiekraani ees, õpetajateks Tiina Jenkins, Eve Järve, Erika Kessa, Kai Kiilaspea, Elli Kipper, Elin Marley, Emma Soolepp, Heli Vanaselja. Dis­ tantsõppel tegutsesid ka täis­ kasvanute klassid koos õpetajate Epp Aruja ja Kristina Lepikuga.

Siiras tänu õpetajatele eesti keele õppe ja kultuuri edastamise eest! Tänusõnu pälvisid huvitava lasteaiaprogrammi eest õpetajad Emma Soolepp, Heli Vanaselja ja abiline Kariina Järve. Koolijuhataja tunnustas kooli juhatuse liikmeid Tiina Jenkinsit abivalmiduse eest, Eda Oja kooliteemaliste artiklite eest ja Linda Sooleppa väga hea ­virtuaalse programmi korralduse ja majandamise eest. Monika Roose-Kolga tänas ka vanemaid, kes on motiveerinud oma lapsi tulema eesti kooli eesti keelt õppima. Õnnitleme T.E.S. Täiendusalgkooli lõpetajaid 2022!

Tuuli Leivat

Mikk Pajo

Klassijuhataja Erika Kessa ja algkooli 70. lend – Tuuli Leivat, Mikk Pajo ja Källa Puust.

Klassijuhataja Emma Soo­ lepp ja algkooli esto 14. lend – Sara Gonneau, Laas Jaason, Andrea Sehr ja Leila Sehr. ,,Kingi mulle võti, VÕLU­ VÕTI, et ma avada võiksin…“ luges Arved Viirlaidi luuletust algkooli kiitusega lõpetanud Tuuli Leivat lõpuaktusel. Mida said lõpetajad avada selle võluvõtmega?!

Võluvõtme vahendusel õppisid koolinoored laulma peast Eesti Vabariigi hümni ja kooli motolaulu – P. Kopvillemi ,,Eesti, mu isamaa“. Algkooli kiitusega lõpetanud Mikk Pajo meenutas kuut kooliaastat, mille jooksul sai ta uusi sõpru, kellega suhelda. Suur tänu kuulus õpetajatele, kes õpetasid selgeks neliteist eesti keele käänet.

(Järgneb lk. 16)

Näituse ,,United for Ukraine. Images of War 2014–2022“ avamisel Toronto raekoja rotundas 7. mail k.a.

Ukraina sõda piltides Tartu College’is ja Toronto Raekojas Väljas külmas ilmas klaverit mängiv muusik, tagapõhjal mass inimesi kuhugi liikumas; üksik naine purustatud eluruu­ mis; suurest kanistrist pudeleid täitev noormees; varemete kes­ kel oma kiisut hoidev neiu; jalg­ ratas, mille kõrval temaga sõit­ nu, kes enam kunagi ei sõida mitte kuhugi…. ….ja sõjamasi­ nad, relvad, sõdurid ning kõik muu, mis sõjaga kaasas käib.

Need ülalnimetatud on kõik fragmendikesed piltidest, mis Ukraina mõlemast sõjast – nii 2014. a. kui tänavu 24. veebrua­ ril alanust – on väljas Tartu College’is ja mida nädala jooksul eksponeeriti Toronto raekojas linnavalitsuses töötajaile ja linnakodanikele.

Sõda kogu oma julmuses on halastamatult karmide ja objektiivsete fotosilmade läbi jäädvustatud ja meie ette toodud.

Need pildid Ukrainast, otse kohapealt, on jõudnud Torontosse läbi paljude inimeste koostöö, eriti suur tänu näituse kuraa­ torile Kateryna Radchenkole Ukrainas ja Okapi galeriile Tallinnas, kus sama näitus avati 9. märtsil. Teiste rindefotograafide jäädvustuste hulgas on ka Eestis, Postimehes töötava Dmitri Kotjuhi värsked kaadrid otse rindelt.

Sõda Ukrainas, mida alustas rahuliku, iseseisva riigi elanike vastu Vene Föderatsioon, on juba ligi kolm kuud olnud meie tähelepanu all. Nii kõik­ võimalikes uudisvoogudes kui kirjutavas meedias. Balti rahvad on neile sündmustele elanud kaasa suure empaatiaga, sest aastakümnete tagune on nüüd tagasi tulnud ja elustunud Ukrai­nas ja sõja eest pagevates

ukrainlastes.

Kõike seda nimetasid ka reedel, 6. mail Tartu College’is näituse avamisel Ukraina Ka­ nada Kongressi (UCC) Toronto osakonna president Petro Schturyn, Leedu Kanada keskorganisatsiooni president Kazi­ mieras Deksnys, Balti Föde­ ratsiooni ja Läti kesknõu­ kogu Kanadas president Andris Kesteris ja Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas president Kairi Taul-Hemingway.

Oma sõnavõtus näituse avamisel ütles VEMU peaarhi­ vaar Piret Noorhani, et oma (Järgneb lk. 17)

Tartu College’is näituse avamisel 6. mail Ukraina Kanada Kongressi (UCC) Toronto osakonna president Petro Schturyn.

Ukraina sõda kajastava näituse külalisteraamatusse valmistub kirjutama praegu Torontos eestlaste peres elav Ukraina sõjapõgenik Nataliia Kozak ja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

2

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: kaitseministeerium

Eestis arutati NATO kaitsehoiaku tugevdamist regioonis Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

5.-7. mail võõrustasid Kaitse­ ministeeriumi kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem Eestis kõrgetasemelist julge­ ole­k useminari EuropeanAmerican Security Dialogue.

Keskne teema oli Venemaa sõda Ukraina vastu ja selle mõju Euroopa ning transatlantilisele julgeolekule. Arutelude käigus analüüsiti nii lühi- kui pikaajalisi julgeolekuväljakut­ seid, jätkuvat toetust Ukrainale ning NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise vajadusi ja

võimalusi Balti regioonis.

Dialoogil osalesid liitlaste, partnerite ja NATO struktuuride kõrged esindajad ning kaitsevaldkonna eksperdid. „Sõda Ukrainas on selge tõestus sellest, et Vene Föde­rat­ sioon on valmis oma strateegiliste eesmärkide saavutamise nimel maksma igasugust hinda.

Tihedad arutelud liitlastega on täna kriitilise tähtsusega, et töötada välja konkurentsitult parim võimalik lahendus tugevdatud kaitsehoiakule ülemine­ kuks ja veenda seeläbi Vene­

maad, et mistahes sõjaline rünnak NATO vastu on esimesest momendist määratud ebaõnnestuma,“ sõnas kantsler Salm.

Välisminister Liimets ÜRO Inimõiguste Nõukogus: Eesti mõistab hukka Venemaa sõja, pettused ja valed

Reformierakonna toetus kasvas

sendipunkti kaugusele ning kolmandal kohal olev Keskerakond EKRE-st omakorda 3,6 prot­ sendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13%), Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (6,7%) ning Isamaa (5,1%). Roheliste toetus püsib 1,8 protsendi peal.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,8 ja opositsioonierakondi 33,2 protsenti vastajatest.

Viimati oli koalitsioonierakondade summaarne toetus vähemalt 50 protsenti eelmise aasta juuni alguses.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 12. aprillist 9. maini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Külma sõja viimase kahe aastakümne jooksul peetud iga-aastastest kohtumistest välja kasvanud seminar on piiratud osalusega platvorm, mille ees­ märk on tuua kokku kaitsevaldkonna eksperdid ning otsustajad nii sõjaliselt kui poliitiliselt poolelt, et arutada julgeolekuväljakutsete ning nende ennetamise võimaluste üle. (KMPT/EE)

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Muutuvad trendid elanikkonna statistikas Aprilli lõpul avaldatud Kanada 2021.a. rahvaloenduse tulemustest selgub palju huvitavaid fakte – näiteks on Kanada tööealine ela­ nikkond praegu vanem kui kunagi enne, umbes üks viiest töötavast täiskasvanust on lähenemas pensionieale; ning üle 85-aastased seeniorid on kõige kiiremini kasvav elanikkonna grupp riigis. Vastavatest statistilistest andmetest kirjutasid eelmisel nädalal pikemalt CBC ja CTVNews, millest siinkohal huvitavaid väljavõtteid.

Ilmneb, et alates 2016. aastast on üle 85-aastaste inimeste arv riigis kasvanud 12%, mis on enam kui kaks korda rohkem kui Kanada elanikkonna kasv sel perioodil tervikuna, mis on 5,2%.

Ning kahekümne aasta taguse ajaga võrreldes on selle vanuse­ grupi arv kahekordistunud, ning eeldatavalt kolmekordistub aastaks 2046, seoses baby boomer’ite (sündinud 1946–1965) vanuse kasvuga.

Kindlasti toob see tulevikus esile enam vajadusi tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile ning inimressursid, kuna praegusel seenio­ride põlvkonnal on vähem lapsi kui varasematel generatsioonidel.

Vanusegrupp 55–64 on praegu suurem kui 15–24-aastaste oma, mil ilmselt mõjutused tööjõu olukorrale nüüd ja edaspidi.

Statistika toob välja ka madalat sündimust – alates 2016. aastast on sündimusnäitajad Kanadas langenud; vahemikus 2016– 2021 kasvas alla 15aastaste osakaal kuus korda aeglasemalt kui 65aastaste ja vanemate; alla 15aastaste arv oli 2021.a. rahvaloenduse ajal kuus miljonit, 65aastaste ja vanemate – seitse miljonit.

Viie aastaga vähenes ka alla viieaastaste laste arv ligi 1,9 miljonilt 1,83 miljonile.

Siiski on Kanadas erinevused regiooniti – näiteks preeria-provintsides ja territooriumidel on elanikkond keskmiselt noorem kui Quebecis ja Atlandi-äärses Kanadas.

Inimeste eluea tõus ja suur seenioride osakaal on kahtlemata suurepäraseks uudiseks. Sest kes siis ei tahaks elada kaua, võimalikult tervena ja kvaliteetset elu, näha järeltulevaid põlvkondi kasvamas ning tundmata muret, et vanemasse ikka jõudes võib elukvaliteet langeda. Eksperdid tõstavad esile tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide vajadust muutuvate oludega kohanduda ja kaasas käia, arvestades vanema elanikkonna vajadusi nüüd ja pikemas perspektiivis.

Erinevad vajadused ja võimalused elukorralduses ja toime­ tulekus vajavad erinevaid stsenaariume, olgu selleks siis oma kodu, seenioride residents või hooldekodu. Tänapäeval ja küllap ka aastate pärast soovib rohkem seeniore elada oma kodus nii kaua kui võimalik, kui on olemas turvaline toetussüsteem.

KAIRE TENSUDA

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles 12. mail ÜRO Inimõiguste Nõukogu 34. eriistungil peetud kõnes, et ­ Eesti mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas, aga ka meie kõigi vastu suunatud pettused, valed, eksitamise ning tõe moonutamise. Ta lisas, et Venemaa veebruaris alustatud täiemahuline pro­ votseerimata sõda Ukraina vastu rikub rängalt rahvusva­ helist õigust ja toob iga päev endaga kaasa loendamatuid kannatusi süütutele inimes­ tele. „Venemaa on järjekindlalt eiranud ÜRO Peaassamblee, ­ inimõiguste nõukogu ja teiste rahvusvaheliste kehamite üleskutseid vaenutegevuse peatamiseks. Samuti Rahvusvahelise Kohtu korraldust agressioon lõpetada ning viia oma väed ja sõjatehnika viivitamatult Ukrai­ na territooriumilt välja,“ ütles minister.

Minister Liimets rõhutas, et peaassamblee tegi aprillis ainuõige otsuse, kui peatas ülekaaluka toetusega Venemaa kuulumise inimõiguste nõu­ kokku.

Ministri sõnul toetab Eesti riigisiseste ja rahvusvaheliste ­ uurimiste läbiviimist, mis olek­ sid läbipaistvad, sõltumatud ja kiired ning keskenduksid kõi­ gile inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistele. (VMPT/EE)

www.eestielu.ca

Reformierakonna toetus tõu­ sis nädalaga ühe protsendi­ punkti võrra ning jõudis 33 protsendini, selgub MTÜ Ühis­konnauuringute Insti­tuu­ di ja uuringufirma Norstat Eesti küsitluse tulemustest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda 21,4 % ja Keskerakonda 17,8 % valimisõiguslikest koda­ nikest.

Peaministripartei toetus on kõrgeimal tasemel alates eel­ mise aasta aprillist. EKRE jääb Reformierakonnast 11,6 prot­

Sisseränne tasakaalustas Eesti rahvaarvu Statistikaameti teatel oli Eesti rahvaarv selle aasta 1. jaa­ nua­ ri seisuga 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi: sisseränne tasa­ kaalustas 25 aasta kõige suuremat suremust.

Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587.

Rändeandmetel saabus Ees­ tisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli möödunud aastal erakordselt kõrge surmade arv, mida regist­ reeriti 5315 võrra rohkem kui sünde.

2021. aastal sündis 13 272 last, mis on samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga, kuid 800 lapse võrra vähem kui 2019. aastal, mil sündis 14 099 last. ,,Võrreldes viimast kaht aastat koroonaeelsete aastatega, siis vähenenud on esimeste, teiste ja kolmandate laste arv, kuid suurenenud on neljandate ja ­ ena­mate laste sünnitamiste arv.

Ema vanuse järgi vaadates suurenes nende naiste arv, kes sünnitasid oma esimese või teise lapse vanuses 30-44,“ ­selgitas Trasberg.

Eelmisel aastal suri 18 587 inimest. Viimasel kümnel aastal on surmajuhtumite arv jäänud 15 000 – 16 000 vahele ja aastased kõikumised on olnud 300 piires. ,,Üldistatult võib öelda, et loomulik iive on negatiivne kogu Eestis, kaasa arvatud suur­ tes linnades. Ainukeseks eran­ diks on suurte linnade ümber asuvad vallad nagu näiteks Rae ja Saue vald Tallinna lähedal ning Luunja ja Kambja vald Tartu ümber,“ ütles analüütik.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.

Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast ­pausi taas positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja ­ Ukrainast ning minnakse Soome.

(ERR/EE)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Teeme ära talgupäeval korrastati riigitegelaste hauaplatse

Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Lipu Selts koos Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilaste ning isamaaliste ühendustega korrastasid Muinsuskaitsekuu talgupäevadel meie Vabadussõja kangelaste, riigitegelaste ja diplomaatide Poska, Seljamaa, Strandmanni jt hauaplatse. Eesti Muinsuskaitse Selts oli muretsenud üle tuhande lille, mis istutati talgupäeval ja jäid kaunistama meie tuntud riigi ja kultuuritegelaste viimseid puhkepaiku.

JÜRI TREI

Justin Trudeau tegi Soome president ja üllatusvisiidi Kiievisse peaminister toetavad Kanada peaminister Justin NATO-ga liitumist Trudeau tegi eemisel püha­ päeval üllatusvisiidi Kiievisse, kus taasavas Kanada saatkon­ na ning väljendas kõikumatut toetust sõjaseisukorras riigile.

Trudeau kohtus Ukraina president Volodõmõr Zelens­ kõiga esmakordselt isiklikult pärast Venemaa invasiooni algust, nad andsid ka ühise uudiskonverentsi. Trudeau teatas ­lisatoetusest Ukrainale.

Päev algas tugevalt kahjus­ tada saanud Irpini linnas.

Trudeau’ga olid visiidil kaasas asepeaminister Chrystia Free­ land ja välisminister Melanie Joly. (Lüh. CP24)

Kanada abist ukrainlastele: kolm föderaalset tšarterlendu Kanadasse OTTAWA. Kanada seisab jät­ kuvalt Ukraina inimeste eest, kaasa arvatud nendele ajutise elupaiga pakkumine.

Immigratsiooni, põgenike ja kodakondsuse ala minister Sean Fraser teatas kolmapäeval kol­ mest föderaalsest tšarterlennust Kanadasse ukrainlaste ja nende pereliikmete jaoks. Nimetatud lennud on võimalikud inimes­ tele, kes on heaks kiidetud Kanada-Ukraina erakorralise reisimise loa (Canada-Ukraine authorization for emergency travel; CUAET) programmi läbi. Lennud väljuvad Poolast ja saabuvad Winnipegi, Montreali ja Halifaxi.

Kanada valitsus töötab jätkuvalt koos provintsidega ja territooriumidega ning teenustepakkujatega, et toetada ukrainlasi nende saabumisel Kanadasse.

Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soo­ vivad Soome astumist NATOsse. ,,Soome peab viivitamatult esitama taotluse alliansiga liitumiseks,“ vahendas kahe liidri avaldust rahvusringräälingu portaal.

NATO liikmestaatus tugevdaks Soome julgeolekut ja samas tugevdaks Soome liitumine NATO-ga ka allianssi, märkisid juhid avalduses.

Soome president ja pea­ minister esitavad ametliku avalduse NATO-ga liitumiseks hiljem ning konsulteerides parlamendiga.

Pärast Teist maailmasõda neutraalseks riigiks jäänud Soome on tihendanud oma suhteid NATO-ga alates 2014. aastast, kui Venemaa Ukrainalt Krimmi poolsaare annekteeris.

Siiski hoidus Soome kuni Venemaa uue agressioonini Ukrainas tänavu 24. veebruaril alliansiga liitumisest ning püüdis hoida Venemaaga sõbralikke suhteid.

Soome välisminister Pekka Haavisto ütles Euroopa Parla­ mendi liikmetele esinedes, et Soome NATO liikmesus tugev­ dab kogu Läänemere piirkonna julgeolekut ja stabiilsust.

Vastuseks Venemaa ähvardustele, kui Soome ja Rootsi alliansiga peaks liituma, on ­ USA, Ühendkuningriik ja Sak­ samaa lubanud neile kaitsevaldkonnas tuge seniks, kuni kõik NATO liikmesriigid ratifitseerivad nende liikmeks astumise ja jõustub alliansi kaitseklausel.

(ERR/EE)

3

Küsitlus näitab eurooplaste suurt toetust Ukraina abistamisele Euroopa Liidu riikide elani­ kud toetavad ülekaalukalt Venemaa rünnaku alla sat­ tunud Ukraina abistamist ning kaks kolmandikku leiab ka, et Ukraina peab saama EL-i liikmeks, kui ta selleks valmis on, selgub äsja avalda­ tud Eurobaromeetri kiiruu­ ringust.

Tervelt 93% vastanutest kii­ dab heaks humanitaarabi andmise sõjas kannatanud inimes­ tele ja 88% toetab sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmist Euroopa Liitu.

Ukrainale rahalise toetuse andmist pooldab 80%, 67 prot­ senti eurooplastest kiidab heaks, et EL rahastab sõjavarustuse ­ostmist ja tarnimist Ukrainasse.

Lisaks leiab 75% vastanutest, et sõda Ukrainas näitab, et ,,me vajame EL-is suuremat sõjalist koostööd“.

Vastanutest 66 protsenti nõustub, et ,,Ukraina peaks ­liituma EL-iga, kui ta on selleks valmis“.

Pärast Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu toetab Venemaale kehtestatud sankt­ sioone 80 protsenti vastanustest.

Uuring näitas ka laialdast toetust Euroopa Liidu tegevusele energiavaldkonnas, mille eesmärk on vabaneda sõltuvu­ sest Venemaa fossiilkütustest.

Eestis läbiviidud küsitluse andmete kohaselt on siinsed elanikud suurimate Ukraina toetajate seas.

Eesti vastajatest ütles 51%, et jälgib Ukrainat puudutavaid uudiseid mitu korda päevas, 26% vähemalt korra ning 47% arutab Ukraina sündmusi vähemalt korra päevas.

Eestis nõustus 49% täiesti ning 34% kaldus toetama väidet, et Ukraina peaks saama Euroopa Liidu liikmeks, kui ta selleks valmis on.

Eestis oli koos Rootsiga suurim osakaal neid inimesi – 70 protsenti – kes leidsid, et Venemaa võimudel lasub pea­ mine vastutus praeguse olukorra eest Ukrainas.

Eurobaromeetri kiiruuring ­viidi läbi 27 liikmesriigis ajavahemikus 13.–20. aprillini 2022.

Internetis küsitleti 26 066 ELi kodanikku ehk ligi tuhandet vastajat igas liikmesriigis.

(ERR/EE)

G7 ja USA teatasid uutest sanktsioonidest Venemaale Maailma rikkaimate tööstus­ riikide ühendus G7 teatas eelmisel pühapäeval pärast videokohtumist Ukraina pre­ sidendi Volodõmõr Zelens­ kõiga uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaale.

Sanktsioonid kehestatakse telenakalitele Pervõi Kanal, Rossija Odin ja NTV, mis on kõik osaliselt või täielikult riigi kontrolli all.

Samuti keelatakse USA kodanikel raamatupidamis- ja konsultatsiooniteenuste osutamine Vene kodanikele.

Sanktsioonid kehtestati ka Gazprombanki juhtidele, samuti Sberbanki kaheksale juhtiv­ töö­ tajale.

G7 riikide juhid leppisid ka kokku järk-järgulises Vene naftast loobumises.

G7-sse kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA. USA välisministeerium tea­ tas, et USA kehtestab viisasanktsioonid kokku 2596 Venemaa ja 13 Valgevene sõjaväelasele. Sõjaväelaste hulgas on ka need, kes võtsid osa Butša massimõrvast. Sanktsioo­ nide nimekirja lisati ka kaheksa Venemaa sidemetega laevandus­ ettevõtet ja 69 veesõidukit.

(ERR/EE)

KANADA UUDISED

TORONTO. Viimasel ajal on paljud kanadalased teatanud pikkadest ootejärjekordadest Pearsoni lennuväljal ja teistes Kanada lennujaamades – paljud kanadalased hakkavad taas ­reisima pärast kaht pandee­miaaastat. Greater Toronto Airports Authority (GTAA) on hoiatanud reisijaid, et nad saabuksid kohale vähemalt kaks tundi enne riigisisest ja vähemalt kolm tundi enne rahvusvahelist lendu.

(Lüh. CTVNews)

8. mail 1945. aastal vaikisid Euroopas relvad ja kuigi Eesti jaoks lõppes sõda alles pool sajandit hiljem saabunud vabadusega, mälestab Eesti Vabariik Teises maailmasõjas langenuid ning tunnustab inimeste panust võitlemisel Eesti vabaduse eest. ­ Mälestame ka kõiki sõja ajal okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Mälestamine Maarjamäe mälestusväljakul, Eesti kaitselahingutest osavõtjate mälestusmärgi juures pühapäeval 8. mail, 2022. Sõnavõtud: justiitsminister Maris Lauri, diplomaatilise korpuse esindaja, Ukraina suursaadik Eestis, Mariana Betsa, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder, Tallinna Westholmi Gümnaasiumi õpilane Anne-Mai Nahk.

Foto: major Ülo Isberg

4

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

Interpretation Diefenbunker – Kanada ungari kunstnike näitus Ottawas Ülle Baum Aastaid tagasi, kui kunstnik Andrea Blanari isa otsustas Montreali lähedal Laurenti­ani piirkonnas oma perele kodu ehitada, siis otsis ta sel­ leks kannatlikult erilist kivist paika, kus tänu maa-alusele allikale oleks majas alati vesi olemas. Ta oli veendunud, et elukoht peab olema ka var­ jend hädaolukorras...

Nüüd, laupäeval, 7. mail avas Kanada-Ungari kunstnikeühenduse president Andrea Blanar näituse Diefenbunkeris – Kana­ da Külma Sõja Muuseumis. Sel Ottawa kesklinnast 37 kilomeetri kaugusel Carpis asuval 60

aastat tagasi konstrueeritud neljakorruselisel maa-alusel uni­ kaalsel ehitisel oli tuumasõja varjendi funktsioon ja see on praegu üks ainulaadne muuseum maailmas. Hoone ehitamise salajasele otsusele kirjutas omal ajal külma sõja tingimustes 1959. a. alla Kanada peaminister John Diefenbaker. ,,Interpretation Diefenbun­ ker“ näituse korraldamise idee sai alguse 2017. a. Ottawas, kui toimus Ungari suursaatkonna poolt korraldatud Kanada 150. aastapäevale pühendatud suurejooneline näitus, millest ka paljud Vahtralehemaa ungari pärit­ oluga kunstnikud osa võtsid.

COVID-19 pandeemia tingi-

Sel aastal 60. aastapäeva tähistavas Diefenbunkeri Kanada Külma Sõja Muuseumis on avatud kuni 28 maini 28 Kanada-Ungari kunstnikeühendusse kuuluva kunstniku näitus ,,INTERPRETATION DIE­ FENBUNKER“. Näitus oli korraldatud koostöös Diefenbunker Muuseumi, Ungari suursaatkonna, Magor Foundation’i ja paljude teiste annetuste ning sponsorite toetusel.

Foto: ©Ülle Baum

Pilk minevikku

Veel kord läänepoolne põgenemine Andres Raudsepp Praeguses sõjakeerises kajas­ tuvad mõtteis päevad aasta 1945 kevadel, kui sõda Saksamaal veel möllas koos ägedate pommitamistega, aga ühe lapse nägemises oli siiski nagu lõppemas. See tekitas aga uue kartuse – mis nüüd saab?

Olin paar kuud varem kaheksa-aastaseks saanud, kui küsisin seda oma vanematelt. Nemad ütlesid, et ole rahulik. Olime maailmasõja viimastel kuudel kolinud Jenast, mis oli hakanud kujunema pommitamise ohv­ riks, ühte väiksesse külla, aga jäänud ikka idapoolse Saksamaa lõunaossa. Küla nimi oli Bergern, mis asus Bad Berka läheduses ja mitte kaugel Jenast ja Weimarist.

Sain hiljem aru, miks vanemad nii rahulikud olid. Nad ilmselt teadsid, et meie piirkonda vallutama ei olnud tulemas venelased, kelle eest me just olime põgenenud, vaid hoopis ameeriklased. Ja nii juhtuski.

Sellega seoses toimus midagi omapärast. Sain aru, vähemalt nii minule jutustati, et ema ja isa olid ühel päeval just aedviljapoes käinud ja otsustanud teha

erinevatel tänavatel võidujooksu meie üüritud külakorterisse.

Aga isa ei tulnud koju. Miks?

Tuli välja, et temaga kohtu­ sid tee peal mitte ainult minu tädipoeg Jaak, vaid ka kohale ­ilmunud sõjasõidukid. Isa olevat käed püsti ajanud ja hüüdnud: ,,Good evening, sirs!“ Tuli välja, et isa, peale vene keele, ­ oli Eestis õppinud ka inglise keelt. Saksa keelt ta niikunii oskas, nii et selle kaudu oli ­ inglise keel temal ka kergem ­ kätte saada.

Kohe kasutasid ameerika sõdurid keeleoskajat ära ja haarasid teda oma tõlgiks.

Saksa külarahvale anti käsk kõik relvad ja fotoaparaadid hunnikusse kanda ja siis läksid mõned sõdurid vastupanu jälgides edasi mäest alla tee äärde.

Paistis, et vallavanem – või ,,burgermeister“ – nagu külarahvaski, oli seal valmis sõduritele alla andma. Sõda oli niikuinii lõppemas. Kestis vaid veel paar nädalat. Mõned soldatid jäid edasi külla. Nende käitumine oli alati sõbralik.

Siis tuli hirmuäratav teade, mida sõdurid lahkelt meiega ­jagasid. Et nemad peavad varsti tagasi tõmbuma, kuna maa-ala

Interpretation Diefenbunker näituse avamisel võttis osa 7. mail 140 inimest. Vasakult: Diefenbunkeri Muuseumi juhataja Christine McGuire, Kanada-Ungari kunstnikeühenduse president ja näituse kuraator Andrea Blanar, Ungari suursaadik Kanadas Mária Vass-Salazar, Ungari suursaatkonna kultuuriatašee Miklós Anna Erzsébet ja näituse avatseremoonia moderaator Sean Campbell.

Foto: ©Ülle Baum

mustes tuli aga näituse avamine edasi lükata, kuid see omakorda lisas uusi varjundeid kogu ettevõtmisele. Oma sõnavõtus Andrea Blanar toonitas: ,,This exhibition travels in time and through world events in a circu­ lar fashion & returns back to war, revolution, genocide, immi­ gration and the threat of nucle­ ar extermination... We thank the Cold War Museum for allowing us to tell our tales. Through this exhibition we have reconnected with the sacrifices of our par­ ents and through this exhibition we can again celebrate with some relief, the generosity of Canada who has provided us and generations of refugees a safe haven. THANK YOU, CANADA!“ Avakõnes ütles muuseumi direktor Christine McGuire: ,,This (Järgneb lk. 5)

saab venelastele edasi antud.

No, pagana pihta, mis nüüd saab?

Saime hiljem teada, et Lõuna­ -Saksa maa-alad anti venelastele, et luua USA ja Briti tsoonid Berliini linnas, mida venelased olid vallutanud.

Aga meil oli häda käes. Kuidas venelaste eest uuesti edasi põgeneda?

Kogunes meie külla väike eestlaste grupp, kuhu kuulus ka minu onu oma abikaasaga, kes, nagu meie, oli suutnud põgeneda kodumaalt eelneval sügisel.

Tema siis Lõuna-Eestist, meie Tallinn-Nõmmelt. Ta oli vahepeal Saksamaal võtnud üle hoolitsemise minu vanaema eest, kes oli koos minu pere, tädi ja tädipojaga põgenenud Nõmmelt 22. septembril 1944. Vahva!

Kõik sugulased koos.

Leiti siis autojuht ja veoauto.

Aga probleem! Autojuht kaebas, et polnud kütust. Olukord tekitas uue väikese seikluse, mis lõppes sellega, et ,,laenati“ ameerika mitte just eriti valvsatelt sõjaväelastelt mitu kannu bensiini ja seati end valmis ärasõiduks lääne poole.

Järgnes omamoodi seiklus suvistel teedel. Istusime kõik – veoautotäis rahvast – vabas õhus ja peatusime ka vahepeal ühes Saksamaa läänepoolses keskuses, kus kohtusime meie ­ moodi põgenejatega. Siinjuures tekib mu mälus tühimik. Ema tuletas minule hiljem meelde, et sõbrutsesin vahepeal ühe oma-

Ungaris sündinud ja nüüd Montrealis elava kunstniku Hermann Géza 2020 a. valminud töö ,,One Nuclear Bomb Can Ruin Your Whole Day“ haaras külastajate tähelepanu sõnadega plakatil ,,WAR IS OVER IF YOU WANT IT“ Foto: ©Ülle Baum

vanuse poisiga, kelle nimi oli ka Andres. See siis Andres Taul, kellega kohtusin hiljem aastal 1964 Inglismaal, Eesti Maja ,,pub“‘is Londonis.

Saabusime Saksamaa põhja-lääne piirkonda, kus paiknes suurem linn nimega Oldenburg.

Oldenburgis olid lahked lääne­ liitlased juba eestlastele – kui ka teistele rahvastele – pakku­ nud ulualust vanade saksa sõja­ väelaagri barakk-ehitistes. Neid

laagreid oli kolm, kusjuures meie veoki rahvas pääses kõige väiksemasse.

Tuli välja, et seal olid ainult eestlased ja sellest kujunes kodumaata rahvale ajutine kodu neljaks aastaks. Sellises sõjapõgenike laagris loodi aktiivne kogukond, mis oli nagu muster tulevase Toronto eestlaskonna jaoks. Seda laagrielu, millest võiks ehk tulevikus kõnelda, mäletan hästi.

Sõjapõgenike laagris nimega Bloherfelde Loode-Saksamaal, Olden­ burgis, kus kujunesid mitmed hilisemad pagulasühiskonna näh­ ted, väga hoogsalt just skautlus. Pildil hundipoegade salk, kus näeme kümne-aastast artikli autorit teises reas paremal. Vasakul salga vanem Jaak Jürison, kes hiljuti kirjutas raamatu ,,Viimane rong Eestist“, mis käsitles põgenemisi ja sõjapõgenike elu.

Arhiivfoto aastast 1947

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Ahvide planeet

tähelepanu üks, keda vahel kutsutakse ka inimeseloomaks. Ta on geneetilises mõttes ülilähe­ Madis Listak dane inimahvidele ja midagi Artikkel on kirjutatud Venemaa loomalikku ei ole talle võõras. sissetungi alguses Ukrainasse. Nii on neile geneetiliselt sisse Madis Listaku ,,Kuhu kadusid programmeeritud ka oskus karroomlased ja kust tulid itaal­ jas käituda ja alateadlikult lased“ ilmus Eesti Elus # 14, ­tuvastada karja liidrit.

8.04.2022) Šimpanside uurijad on tähele Televiisorist on alanud meeli­ pannud, et karja juhiks saab erutav loodussaade. Näeme ­tihti see, kelle füüsiline tugevus enda ees lahti rullumas ja sotsiaalsed oskused on tasa­ draamat kogu oma eheduses. kaalus. Nemad oskavad luua ja Suur, kole ja karvane musta hoida sõprussuhteid, saada teiste kasukaga gorilla jõllitab meid poolehoidu, et seeläbi kindüksisilmi ja uriseb vaikselt... lustada ka endale vajalik toetus Kaadrisse ilmub teine, väik­ otsustavatel hetkedel. Muidugi sem ja noorem isasloom. Ta võime näha ka üksiku suure saab koheselt vanema looma isase ainuvalitsust, kuid sellised kogu tähelepanu. Mõlemad diktatuurid on jõuetud ka ahvi­ põrnitsevad nüüd teineteist karjas, kui konkurendi eest üksisilmi ja teevad ennast ­ astub välja oluline osa karja võimalikult suureks. Pilku ära liikmetest. ei pööra kumbki, sest kes Praegu erutab meie kõigi ­esimesena kõrvale vaatab, on meeli hoopis üks teine küsimus kaotaja. Paistab, et käimas on – kuidas taltsutada hullunud oluline suhete klaarimine. naaberriigi presidenti, kes Kummagi isaslooma taha on käitub nagu tulirelva kättekogunenud ka tema poolesaanud ahv. Temast lahtihoidjad. Seal käitutakse väga saamiseks tuleb vabastada ta erinevalt – ühed on hirmunud ja tavainimeste toetusest. Kuidas hoiavad tahapoole, julgemad aga rääkida inimestega, kes ­tulevad lähemale, et oma juhile kaitsevad fanaatiliselt Putini toeks olla, kuid kõik vaatavad seisukohti ja eitavad igasuguse ­ siiski, mida teeb karja juht. sõjategevuse toimumist Ukrai­ Vana ahv on väga riiakas, ka nas? Milliseid argumente peakomad hoiavad temast ohutusse sime kasutama? kaugusesse. Noorema isase stiil Selle olukorra lahenduse üks tundub olevat teistsugune, teda omad ei karda, tundub, et ta on võtmetest peitub ahvikarja käisuutnud moodustada karja sees tumisloogikast aru saamises!

Me oleme inimahvid ja ini­ koalitsioone.

Vana ja suur paljastab kolla­ meseloomast inimeseks saame sed kihvad ja ajab ennast sirgu, alles mitmete aastate jooksul, teeb ka eriti koledat häält. kui õpime ja omandame osku­ Kangestume oma helendavate sed, mis lubavad meil inimese ekraanide taga hirmust – nüüd nime kanda. See kultuurikiht on väiksema ja nooremaga meie teadvuses on aga võrdlekõik, näeme ju oma silmaga, misi õhuke ja ahvidele omane kui suur on vana võrreldes käitumine kumab sealt pidevalt läbi ja just seda asjaolu tulebki nooremaga...

Gorillade ühiskonnas otsus­ ära kasutada.

Meie aju salvestab ja töötleb tab võimuvõitluse mitteverbaalne kommunikatsioon. Kuna informatsiooni metafooriliste isasloomad on ülisuured ja mustrite kujul ja kaudu. Loo­gi­ ülitugevad, siis ei saa see liik kaga on enamiku otsuste puhul endale lubada füüsilist võitlust. vähe tegemist. Suur ja tugev kehaehitus on metafooriline Iga selline konflikt tooks kaasa ­ informatsioon selle kohta, et vähemalt ühe osapoole surma ja ­ see halvendaks kogu liigi meie liider on teistest tugevam, edasikestmise võimalust. Seega tema kehv tervis aga viitab sellele, et teda ei ole enam lahendatakse võimuvahekorrad ­ enamasti pilkude, pooside, uri- kauaks. Enamik karja liikmeid nate ja muude jõudemonstrat- aga tunnevad ennast turvaliselt tugeva juhiga ja nad tajuvad, et sioonide kaudu.

Noorem taganeb sammu­ - ükskõik milline juht ka ei oleks, kaks, kuid pilku ta ära ei pööra, tuleb olla temale lojaalne, sest suurem ja vanem teeb sammu nii on geenide edasikandumine ette, tundub, et nüüd on kõik ot- kindlamalt garanteeritud. Kar­ja­ sustatud.... Kuid paneme tähele juhile allumine on paljudele seda, et selja tagant vaadates on puhtalt omakasupüüdlik tegevus see loom osaliselt karvutu, ja lojaalsus võib vahetuda samuti ta lonkab tugevalt – ­hetkega. tegemist on tõsiselt haige ja Täna on meie seas palju ininõrga loomaga! Muidugi pane- mesi, kelle närvisüsteem lihtsalt vad seda tähele ka teised ahvid. ei pea vastu uudistele ja kaitseNoore isase meeskond tormab mehhanismina eitatakse kõike, nüüd ühtsena välgukiirusel edasi, sest nii on enesetunne lihtsalt vana poolehoidjad põgenevad parem ja stressi tase ei ületa kiirelt, vana ahv kaotab tasakaalu kriitilist piiri. Seetõttu tundub ja hetke pärast on kõik möödas. turvalisem olemasolevatest vaaKarjal on nüüd uus juht. detest kinni hoidmine. Mingite Me elame ahvide planeedil, loogiliste argumentidega pole just see loomaliik on haaranud siin midagi teha, sest nende esivõimuhierarhias juhtpositsiooni tamisel lülitub vastaspoole aju ja korraldab kogu ülejäänud lihtsalt välja. Kui mingil põhjuplaneedil leiduva elusa ja eluta sel vanast enam kinni hoida ei saatust. saa, siis haaratakse koheselt Paljudest ahviliikidest väärib uutest ja turvalisust pakkuvatest

seisukohtadest.

Täpselt sellel põhjusel vahe­ tus hetkega võim Nõukogude Liidus.

Niipea, kui putšistide selts­ kond end televiisoris ilmutas, oli selge, et selliselt käituvatest tegelastest ei ole liidreid.

Gorbatšov oli oma väe kaotanud ja uus ning vanadele väljakutse esitanud Jeltsin võttis kogu võimutäiuse, kui ta ronis Moskvas tanki otsa ja pidas sealt kõnet.

Sama stsenaarium võiks olla võimalik Venemaal ka täna, sest vana liider peidab ennast kogu maailma eest, grimmi ja botok­ siga on võimalik teda ajutiselt veel teles esinemiskõlbulikuks teha, kuid kätte on jõudnud tema suur ja oluline sõjaline ­läbikukkumine.

Seega oleks vaja liidrit, kes julgeks ja saaks valitsejale väljakutse esitada. Kes see inimene olla võiks? Kellel on selja­ ta­ gune, mis võimaldaks avalikku väljaastumist? Jah, linnades on inimesed tänaval, kuid neil puudub liider. Protestid on, kuid liidrit pole ja väljaastumised vaibuvad peagi meeleheitesse.

Läbi viimaste aastakümnete Venemaa ajaloo kumab läbi üks lugu, mida on pidevalt inimes­ tele korrutatud – „ükskõik mida, aga mitte sõda“ ja see lugu esineb erinevates kastme­

tes. Putin varastab, aga peaasi, et pole sõda. Me elame kehvalt, aga õnneks pole veel sõda.

Sanktsioonid on pahad, aga me peame ennast kaitsma sõja eest.

Ungarisse, Tšehhoslovakkiasse ja Afganistani ei mindud mitte sõdima, vaid mindi sõda ära hoidma, Gruusias, Süürias ja Ukrainas pole sõda, vaid on erioperatsioon.

Hiljuti võeti vastu seadus, millega saab kahtlejaid ja asju õigete nimedega kutsujaid panna aastateks vangi! Tegelikult on ju Kreml pidevalt kogu maailmaga sõjas olnud, aga see sõna ja sellega seotud müüdid on midagi hullemat kui püha lehma kummardamine Indias. Seepärast peabki meie infosõja põhipingutus olema suunatud selle müüdi purustamisele.

Kui näitame Putinit maailmale ja eelkõige Venemaa endi kodanikele kui vana ja haiget inimest, siis need omadused asetavad ta loomariigi tunnetusliku hierarhia alumisele pulgale ja inimesed hakkavad alateadlikult otsima uut liidrit.

Kust aga leida liidrid, kes reaalselt võimu üle võtaksid?

Suurtes keskustes neid ei ole, sest FSB on võimalikud kandidaadid ammu jälgimise alla võtnud ja kinni pannud.

Iga revolutsioon aga sünnitab uued kangelased, kellest laiem

avalikkus midagi varem pole kuulnud. Venemaal on kokku 83 föderatsiooni subjekti, mille seas 21 vabariiki oma põhiseadusega ja riigikeelega ja just siit võib oodata impeeriumi lagu­ne­ mise jätkumist.

Sõja intensiivsuse vaibudes, kui Venemaal kahaneb jõud ja vallutatud territooriumi nad hoida ei suuda, sunnib ka Moskvat läbirääkimistele. Selle käigus hakatakse vahetama ka vange. Need demoraliseerunud sõjamehed jõuavad koju tagasi ja räägivad tegelikult juhtunust.

Lisaks peab Moskva hakkama maksma reparatsioone, aga kust see raha võtta? Kuidas saaks Jakuutia või Tatarstani pisike oligarh päästa oma vara, mida ähvardab konfiskeerimine? Üks võimalus oleks koos oma elukoha vabariigiga Vene Föderatsioonist välja astuda.

Miks peaks üks Siberis asuv koloonia tahtma kinni maksta järjekordset Moskva avantüüri?

Analoogsetel põhjustel iseseisvusid ka teiste impeeriumide endised kolooniad ja just perifeeriast saavad esile tõusta uued liidrid, kes ronivad tankile juba oma pealinnades ja kuulutavad ennast sõltumatuteks.

Selleks, et Venemaa saaks normaalsena uuesti sündida, peab impeerium ennem korra­ likult surema.

Interpretation…

(Algus lk. 4)

massive, atomic-age artifact re­ minds us how close humanity came to global annihilation and our mission has never been clearer: to champion a new form of international engage­ ment, one of collaboration, con­ nection, and communication.

When you come to the Die­ fenbunker, you are stepping into history. The Diefenbunker is more than a museum. It is a place where visitors can im­ merse themselves in the stories and people of the past, so that these lessons can influence our future.“ Ungari suursaadik Kanadas Mária Vass-Salazar tänas kõiki organisatsioone ja inimesi, kes aitasid kaasa näituse edukale kordaminekule ja ta tõstis esile kunsti erilist osatähtsust, mis tugevdab sõprust riikide ja ini­ meste vahel.

Andrea Blanar tänas omalt poolt kõigi sellest näitusest osa võtnud 28 kunstniku nimel muuseumi juhti Christine McGuire’it, Diefenbunker’i muuseumi töötajaid, Ungari suursaatkonda Kanadas, Ungari suursaadikut Maria Vass-Sala­ zari toetuse ja samuti Magor Foundation’it abi eest selle haruldase näituse korraldamisel.

Erilised tänusõnad kuulusid näituse kataloogi koostamise eest Alex Brzezinskile.

Muuseum asub aadressil 3929 Carp Road, Ottawa ja on avatud kolmapäevast reedeni kl 10 h – 4 pl, nädalavahetusel kl 10h – 3 pl.

Ungari suursaadik Kanadas Mária Vass-Salazar ja kunstnik Éva Ferenczy-Reichmann tema 2020 a. tehtud ,,Escape and Freedom from Fear“ skulptuuri ees.

Foto: ©Ülle Baum

Müstiline koridor viib külastaja neli korrust allapoole maa all asuvasse ,,Diefenbunker: Canada's Cold War Museum’i neli korrust allapoole asuvatesse ruumidesse, kus on haruldaselt paigutatud ungari päritoluga kunstnike näitus, mis seob mineviku olevikuga ja otsib väljapääsu homsesse.

Foto: ©Ülle Baum

6

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

Neeme Järvi üllatas öökontserdiga Sirje Vihma-Normet Neeme Järvi suutis oma austajaid tõeliselt üllatada. ­ Oodati teda ju juunikuistele juubelikontsertidele, tema aga tuli hoopis varem ja dirigeeris ühte võluvat öökontserti.

Nagu oleks tahtnud öelda: olen Eestis ja kõik suvised kontserdid Tallinnas (juunis), Pärnus (juulis) ja Leigol (augustis) toimuvad.

Muusika algab vaikusest – selle tõdemuse sügavamat tähendust saime kogeda just sellel 6. mai öökontserdil ­ Estonia kontserdisaalis. Neeme Järvi laskis end ERSO ette niikaua oodata kuni saal oli lõpuks hiirvaikne. Vaikuse­ minutite jooksul jõudsin mõelda Ukraina sõjas hukkunute lähedaste leina peale ja isegi sellele, kas maestro on ikka kohal, oleme teda ju lausa kolm aastat oodanud. Lõpuks maestro astuski ERSO ette – publik võttis ta vastu fortefortissimo aplausiga, mis kõlas vaikuseminutitele kontrastiks nagu kõuekärgatus.

Neeme Järvi üllatuskontsert sarjas „Audiospaa“ (helide spaa) vääris oma nimetust. Oli tunne nagu ujuksid heakõlalise helidemaailma „spaa-basseinis“ – kontserdi lõpuks oli publik silmnähtavalt lõõgastunud ja

Triin Ruubel.

Foto: ERSO, Mait Jüriado

heas tujus, mis oli suureks kontrastiks kontserdi alguses ­ garderoobis tunglevate inimeste päevapoliitikast kaasatoodud ängile.

Kontserdil kõlasid Rudolf Tobiase „Ööpala“ (Tobiase klaveripala on orkestreerinud Eduard Tubin), Franz Schuberti E-duur sümfoonia (Schuberti lõpetamata sümfoonia or­ kest­ reeris helilooja visandite järgi Felix Weingartner) ja Joachim Raffi „Kavatiin“ viiulile ja klaverile, mille on orkestreeri­ nud Edmund Singer (viiulipartii esitas Triin Ruubel). Lisapalaks kõlas samuti orkestreering – Eduard Tubina klaveripala oli orkestrile seadnud USA heli­ looja Charles Coleman, kelle Viiulikontsert kõlas mõned aastad tagasi Pärnu muusikafestivalil Paavo Järvi juhatusel.

Neeme Järvi sõnul saatis Coleman Tubina orkestreeringu Tallinnasse alles eelmisel päeval – nii oli see kontserdi ainus ­esiettekanne.

Kontserdi suurimaks üllatuseks oli Mõkola OvsjannikoKulikovski Sümfoonia nr 21.

Kavalehelt sai lugeda, et selle ukrainapärase nime taga peidab end hoopis Mihhail Goldstein, kes 1948. aastal teatas, et on Odessa arhiivist leidnud Mõkola Ovsanniko-Kulikovski sümfoonia käsikirja. Tegelikult on selle pika nime taga Hersoni oblastist pärit mõisnik, kes pole oma elus ühtegi muusikateost kirjutanud. Ta oli tuntud kunstipat­ roon ja 1810. aastal esitles ta Odessa teatrile oma isiklikku pärisorjade orkestrit. Mihhail Goldstein oli tuntud viiuldaja, viiulipedagoog ja helilooja, ­kellele läks see muusikaline nali kalliks maksma – ta tembeldati ehtstalinlikult „valetajaks ja nõukogude kultuuri reeturiks“ ja ta oli sunnitud N. Liidust ­emigreeruma. Läänes sai temast Hamburgi muusikakõrgkooli professor.

Kerly Ilvese näitus Eesti Majas(t)

Kaunimad hetked sellel öökontserdil olid seotud keel­ pillidega. Triin Ruubeli soolo Raffi „Kavatiinis“ oli haruldaselt kaunis ja viiuldaja Mihhail Goldsteini tõsiselt võetavas „muusikalises pettuses“ kõlasid samuti just keelpillid vaimustavalt.

Kui lõpuks kõlas Neeme Järvi lemmiklisapala Sibeliuse „Andante Festivo“ ei olnud puupüstitäis saalitäis oma vaimustusega kitsi – püstijala aplaus ei tahtnud kuidagi lõppeda. Järvide-dirigentide kolmikjuubelile oli võrratu alguspunkt pandud – sel aastal juubeldavad ju Neeme Järvi kõrval ka Paavo Järvi (60) ja Kristjan Järvi (50).

Tartus tähistati Eesti filmi 110. sünnipäeva 6. mail tähistasid Elektri­ teater, Eesti Filmi Instituut ja Tartu Filmifond Tartus Eesti filmi 110. sünnipäeva. Raadil ERMi-i juures meenutati Johannes Pääsukese esimest filmikatsetust ,,Utotškini len­ damised“, sama päeva õhtul oli pidu Elektriteatris.

Eesti filmi sünnipäevaks peetakse 30. aprilli, mil Eesti ­ esimene filmitegija Johannes Pääsuke näitas Tartus kinos Illusion oma esimest lühifilmi.

Eesti esimesed sümfoonikud alustasid tegevust 115 aastat tagasi 28. aprillil jõudis Rahvus­ ooper Estonia orkester vääri­ kasse ikka – Eesti esimesed sümfoonikud tähistasid 115 aasta juubelit. Piduliku sünd­ muse puhul oli kavas Wagneri avamäng ooperile ,,Nürnbergi meisterlauljad“, Sumera ,,Kolm sonetti William Shakes­peare’i tekstidele“ ning Sibeliuse kolmas sümfoonia C-duur, op. 52.

Rahvusooperi loomingulise juhi ja peadirigendi Arvo Volmeri sõnul on ooperiorkester maailma kõige hõivatum, vajalikum ja paindlikum orkester, kuna igal õhtul ja igal hommikul ollakse osaline ooperi, balleti, opereti, muusikali või muu muusikateatri žanri etendusel ja proovis. Samal ajal on ooperiorkester kõige nähtamatum ja märkamatum orkestritest, kuna aeg möödub suures osas publiku eest varjatuna orkestriaugus.

Paljud Toronto eestlased on tuttavad Kerlyga ja tema fotodega, mida ta on mitme aasta jooksul esitanud nii Eesti Majas kui Tartu College’is. Reedel, 7. mail avas ta Eesti Majas näituse fotodest, mis jäädvustavad meie kogukonna kodu vähem teada ja mitte­ avatud paikadest selles põnevas ja sopilises hoones. Kerly on varustanud suureformaadilised fotod ka jäädvustatud kohtade kirjeldustega. Kuna fotod on eksponeeritud hoone sees suurte klaasseinte taga ,,näoga väljapoole“, siis saab näitusega tutvuda iga päev ööpäevaringselt.

Foto: K. Kiilaspea

Rahvusooper Estonia orkestri juubelikontsert toimus Estonia kontserdisaalis. Solist oli met­ sosopran Helen Lokuta, Shakespeare’i tekste luges Indrek Sammul (Tallinna Linna­ teater), kontserdil esines ka Rahvusooper Estonia poistekoor. Dirigeeris Arvo Volmer.

(PM/EE)

Neeme Järvi.

Foto: Kai Kiilaspea

110 aastat hiljem pani Tartu Elektriteater koostöös filmikriitik Tristan Priimäega kokku filmiprogrammi, millega heita pilk Eesti filmiloo põnevamatesse hetkedesse.

Kavas on eesti naisrežis­ sööride Leida Laiuse, Valeria Andersoni ja Reet Kasesalu dokumentaalfilmid ja Raul ­ Tammerti 70ndatel valminud ­ulmefilmid, samuti vanemad ja

uuemad kõheanimatsioonid, nende hulgas Riho Undi ja Hardi Volmeri ,,Nõiutud saar“ ja Rein Raamatu ,,Suut Tõll“, uuematest filmidest Martinus Daane Klemet eriskummaline Dracula lugu ,,Fractula“.

EF110 programmi lõpetab 15. mail ugri-ulmade seanss, kus linastub Rainer Sarneti tõlgendus Kivirähki ,,Novem­ ­ berist“. (ERR/EE)

Koorilauljad saavad laulupeoks valmistuda salvestuste abil

mitmekülgne nn kooriproov, harjutades kord oma partiid näiteks koos sopranitega, siis altidega, siis altide ja soprani­ ­ tega või mis iganes kombinatsioonides,“ selgitas ta.

XIII noorte laulupeo reper­ tuaari salvestasid mitmed koo­ rid, mida juhatasid laulupeo dirigendid. Helirežissöör on ­ Siim Mäesalu. Digitaalse e-­ õppelahenduse ,,Heebeldamine“ valmistas Mart Leib. Salves­ tamise ja digilahenduse loomist korraldas ja rahastas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu ,,Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahva­ muusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. (ERR/EE)

Filharmoonia kammerkoori, noorte laulupeo korraldajate ja mitmete lastekollektiivide ja solistide koostöös valmisid laulupeo kavas olevate teoste helisalvestised, tänu millele saavad koorilauljad laulu­ peoks valmistuda enam kui 300 häälepartii abil.

XIII noorte laulupeo kuns­ tilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on vastvalminud digilahenduse abil võimalik kuulata mis tahes laulust mis tahes partiid nii eraldi kui ka vaikselt taustal kõlava kogu tervikuga. ,,Ühtlasi on võimalik sättida nivoosid oma parema tahtmise järgi ja teha kodus iseendale vägagi

Annely Peebo sai Kammersängerini tiitli Eesti ooperilaulja, aastaid viinis töötanud Annely Peebo pälvis neljapäeval kõrgeima ooperilaulja tunnustuse Aust­ rias ja Saksamaal – Kammer­ sängerini tiitli. ,,Kui ma Viini läksin, siis loomulikult käisin turistina läbi kõik olulisemad kohad. Ja peasurnuaed kesklinnas oli ka üks koht. Ma mäletan, kuidas ma imestasin, et hauakividele oli kirjutatud näiteks Kammer­ sänger Walter Berry,“ meenutas Peebo uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“ antud intervjuus. ,,See tiitel oli nii oluline, et inimesed panid seda isegi hauakivile. Ma olin natuke üllatunud, ja nüüd ma olen ise seda

tiitlit saamas. See on sealmaal väga oluline ja tuntud asi, ma võtan selle rõõmuga vastu.

Enam kõrgemat tiitlit Austrias saada pole võimalik.“

Foto: ERR

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1104 1

2

3

Nädala retsept

58

59

8

9

15

16

17

19 22

32

20

28

33

34

40

41

54 57

1. Maa keset vett.

5. Rootsi kuulsaim ansambel.

9. Ring (nt termin spordis); ingl.k.

12. Soome-ugri rahva liige.

13. Vahend augu tegemiseks.

14. Auk. 15. Ole abiks!

16. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (üh.).

17. Läbi, kaudu (ld.k.).

18. Balti riik.

20. Laeva, lennuki vm meeskond.

22. Panema.

24. Riigiametnike klubi (lüh.).

27. (L)_____ leedu end. raha.

28. Baas.

32. Pealinn Euroopas.

34. Kerge mure, kartmine.

36. Vana mees.

37. Õli (ingl.k.).

38. Rich Site Summary.

39. Keenia pealinn.

43. Salatsev, mitte­ avameelne, silmakirjalik.

46. Buenos ______,

31

48

49

42 46

51

PAREMALE:

30

38

45

50

52

Argentiina pealinn.

50. Vorm sõnast ,,arg“.

51. Oskuslik.

53. ______l, Tallinna end. nimi.

54. Lääneranniku Eesti Päevad.

55. Kinnitusteks kasutatav konks koos aasaga.

56. Rinnalaps.

57. Küsisõna.

58. Vinnid, vistrikud nahal.

59. ______sepp, vusserdaja.

ALLA:

1. Siin ja ______ .

2. ______tt, väike aaria.

3. Samm, astumine.

4. Rahvaesindajate kogu teat. riikides.

5. Linn Lätis.

6. Lillekimp.

7. Muslimi naiste kogu keha kattev riietusese.

8. Kõige arem.

9. Esinemispoodium.

10. Spordijalanõusid ja -rõivaid valmistav ameerika firma.

11. Daami saatja, austaja.

Kultuuriministeerium ei luba Eesti Kontserdil lõpetada lepingut Peterburi Jaani Kirikuga Kultuuriministeerium ei luba Eesti Kontserdil lõpetada pikaajalist lepingut Peterburi Jaani Kirikuga. Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul on Peterburi Jaani Kirik Eesti jaoks oluline objekt ja lepingu lõpetamine seaks ohtu sealse eesti koguduse ja kogukonna tegevuse kirikus.

Ukraina sõja ja sanktsioonide tõttu ei ole Eesti Kontserdil võimalik vastutada hoone seisukorra eest ega tasuda igakuiseid halduskulusid umbes 12 000 euro ulatuses. Kultuuriminis­ teerium otsib lahendusi kuidas lepingujärgseid kohustusi täita.

(ERR/EE)

29

35

37

44

11

23

36

43

10

21

27

39

Paremale: 1. Saav, 5. Eit, 8. Kosk, 12.

56

7

14

26

Ristsõna nr. 1103 LAHENDUS

55

6

13

25

T

53

5

12

24

S

Alma, 13. Era, 14. Apia, 15. Aser, 16.

Doug Ford, 18. Metseen, 20. Okna, 21. San (Marino), 22. Krae, 23. Pipar, 26. Vai, 27. Nom(aad), 30. Olev, 31.

Tan, 32. (La)ptuu, 33. LMN, 34. Tai, 35. Paet, U., 36. Tael, 38. Iil, 39.

Skalp, 41. Elevant, 45. Argipäev, 47.

Erie, 48. Troa (aort), 49. (E)tte, 50.

Tare, 51. Sans, 52. TAS, 53. AKEN. Alla: 1. Saam, 2. (T)alse, 3. Amet, 4.

Varssav(i), 5. Eeden, 6. Iron, 7. Tau, 8. Kafka, 9. Oponente, 10. Sira, 11.

Kad(ett), 17. Gori, 19. Ear, 22. Kan, 23. Pol(ka), 24. Ilm, 25. Pentagon, 26.

Vai, 28. Out, 29. Muu, 31. Tal, 32.

Palveta, 34. TEPP, 35. Pie, 37. Alias, 38. Ilves, 39. Sats, 40. KRRA, 41.

Eeta, 42. Arak, 43. Nire, 44. Teen, 46. Ätt.

4

18

I

47

19. Virk.

21. Kaks koos.

23. Eesti uudiste­ agentuuri lüh.

24. Riiklik Akadeemiline Teater.

25. Analog telephone adapter.

26. Papagoi.

29. Liiter (ingl.k. lüh.).

30. Mitte vana.

31. Ühesugused tähed.

33. Euroopa kõrgeim vulkaan.

34. _____sk, müügiputka.

35. Vaimuliku pikk valge rüü.

37. Äge raju, väga tugev torm.

40. Head sooviv sõna havai k.

41. ______u, alevik Ida-Virumaal.

42. Teat. lill.

43. Grupp, rühm.

44. Piirkond, ala (ingl.k.).

45. Väike/noor inimene.

47. San _____, linn Itaalias.

48. Omas.

49. Härra.

52. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte (lüh.).

Warholi portree Marilyn Monroest müüdi 195 miljoni dollari eest 1987. a surnud popkunstniku Andy Warholi siiditrükis port­ ree Hollywoodi staarist Marilyn Monroest, mis kuulus Šveitsi kunstikaupmeeste Thomas ja Doris Ammanni kollektsiooni, müüdi New Yorgis peetud oksjonil 195 miljoni dollari eest.

Monroe portree ,,Shot Sage Blue Marilyn“ on üks portreede seeriast, mille Warhol tegi näitlejannast pärast tema surma 1962. aastal ja on sellest ajast üks popkunsti tuntumaid teo­ seid.

See on maalitud Monroed kujutava 1953. aasta filmi ,,Niagara“ plakati põhjal.

(ERR/EE)

Tomati-sibula-singijuustu täidisega omlett Valmistusained: 2 muna natuke piima 1 tomat; lõigatud väikesteks kuubikuteks pool väikest sibulat; hakitud 100 gr sinki; hakitud 3-4 spl riivjuustu natuke soola ja pipart Valmistusviis: Praadida väheses õlis kergelt läbi tomat, sibul ja sink, maitsestada pipraga. Tõsta kõrvale.

Kloppida munad piimaga ­lahti, lisada sool. Praadida pannil mõlemalt poolt. Tõsta keskele tomati-sibula-singi täidis, lisada riivjuust ning keerata pannil rulli, hautades seda madalal kuumusel kaane all mõned minutid, kuni juust hakkab ­sulama.

LÜ H I DALT K ANADAST

EDMONTON. Maist kuni septembri alguseni saavad Edmon­ ton Valley Zoo külastajad vaadata LEGO-klotsidest näitust Nature Connects, mille on loonud maailmakuulus kunstnik Sean Kenney. Seeria loodusest inspireeritud skulptuure on tehtud käsitsi, täielikult LEGOklot­ sidest, näha saab näiteks kameeleoni, ninasarvikut, ko­rall­ rahu jm.

(Lüh. www.familyfuncanada.com)

Naljanurk Mees kurdab kõrtsis sõbrale: ,,Mu naine ajab mind täiesti närvi – iga päev küsib aina raha.“ ,,Mis ta rahaga teeb?“ ,,Ma ei tea, ma ei ole talle kordagi andnud.“

7

Volli veste

Vanalelle köögist Öeldakse küll, et just meesterahvad on paremad kokad. No oli ka see habemega Julia, kellel kummardajaid oli. Kuid nigu minu pea mäletab, ei olnud paremat, ku mida Kanepis vanalell lauale tõi. Ommukust õdanguni.

Päev algas linnupettega, mis olla oluline, et kägu või muu suleline oma lauluga eksiteele viia, alati metsa. Selleks oli tavaliselt õun või marjad. Tänaseni teen ikke nii, üks palju­ dest kommetest, mida Eestist olen kaasa toonud siia riiki.

Sõjajärgsel ajal alati ei olnud lihtne selliseid asju leida. Ka metsaski, kuigi seal laagrikokk tegi kindlaks küll, et keegi nälga ei jääks. Suured portsud ka, füüsiline töö ometi.

Vanalellelt õppisin ka pudru ja kördi tegemise selgeks.

Ilmtingimata võisilmaga pudrusaar, mille ümber piimajõgi.

Olen hiljuti avastanud, et peotäis linaseemneid ja rosinaid, ka marju, isegi pisut kaneeli lisab mekile. Temake on aga purist, kaneeli eriti ei soovi.

Lõunaks maitses vanalellele kõige enam kama. Mäletas oma noorusest, kuidas ta isa oli teda veskile saatnud, et sel­ leks lasta jahu jahvatada. Igal oli oma retsept, mõnel herneid palju seal. Alul Torontos ei olnud kama leida, memm aga mõtles soomlaste poole, kes kauem olnud siin. Ja leidiski letilt. Soomlastel oli pagaritööstuseid Põhja-Ontarios, mis küpsetasid ka oivalist rukkileiba. Rääkimata nende hapankorpudest, supi kõrval nii sobivad.

Kui mina olen talvine supikeetja ning selle sööja, vaheldust on neis vaja. Aga meie praegune ülemaailmane kriis on vähendud supikontide leidmise võimalusi. Kui leian, siis ostan mitu, neid saab ju sügavkülma panna.

Ning õhtuti tihti liha ei saanud, aga küll hindasin ta suurmeputru. Kartulid ja kruubid, searasva peale piserdatud.

Sellist olevat vanalelle perekonnas ühisest suurest kausist söödud, igal oma lusikas, muidugi. Puulusikaid voolis ta osavalt, kinkis mullegi neid. Mida aga ei osanud kaasa võtta.

Lapsepõlves küll mingit einete vahelist nosimist ei olnud, ei nii, nagu siin mandril kombeks on. Pandeemia tõttu olen aga, mis parata, vahetevahel eeringa võileiva söönud enne õdangut. Ning mis salata, oleme temakesega nii kaua abielus olnud, et juhtub ka see, et Kertugi mind nähes nõuab, et talle ka valmistan ühe sellise. Jah, armastuse kaudu saab küll toitu teha, õigemini tuleks, et poleks nagu minevikus olid kunin­ gatel oma töömaitsjad, kes tegid kindlaks, et roog polnud mürgitet.

Tuju tõstab toidust kirjutamine, alati põle ju tarvis olla pahane poliitikute peale. Kui koostisained ainult nii kallid ei oleks. Selles on süüdi ju pandeemia ning too hull Moskvas.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark

Eesti Tennise Liit 100 Esimese päeva tempel on kasutusel Toompea postkonto­ ris.

Märkimaks Eesti Tennise Liidu 100. aastapäeva lasi Omniva (Eesti Post) välja kahest rahvusvaheliseks kasutamiseks mõeldud komplekti Eesti Tennise Liit 100.

Margid, millel on kujutatud Eesti praegusaja kaks parimat naistennisisti Kaia Kanepit ja Anett Kontaveiti, kujundas Indrek Ilves. Postmargid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Eesti Tennise Liit asutati 10. juulil 1922. Asutajaliikmeteks oli viis tolleaegset ühendust: Eestimaa Lawn-Tenniseklubi, Tallinna Lawn Tennise ja

Hockey Klubi, Narva Lawn Tennise ja Hockey Klubi, Eestimaa Spordiseltsi Kalev tenniseosakond ja Tartu Aka­ deemilise Spordiklubi tennise­ osakond.

Rahvusvahelise tenniseliidu (tollal FILT, praegu ITF) liikmeks võeti Eesti Tennise Liit 1934. aastal. Enne Teist maailmasõda kuulus tenniseliitu 18 tenniseklubi ja mängijaid oli üle 1500.

Tänaseks on tenniseliidul 70 liikmesklubi, Eestis on pisut üle 100 sise- ja 200 välisväljaku, tennise- harrastajaid on üle 10 000.

Eesti tennise suurkujud on Toomas Leius, kes 60ndatel kuulus maailma tippu ning viimastel kümnenditel suuri tegu­ sid teinud Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit.

8

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

Tunne Kelami mõtteid mineviku, tänapäevase maailma ning väärtuste teemal Möödunud aastal 85. sünni­ päeva tähistanud Eesti poliitiku Tunne Kelami tegevuste ja saavutuste nimekiri on pikk – ta on Isamaa erakonna auesimees ja kauaaegne Euroopa Parla­ mendi liige (2004-2019), üks Eesti Vabariigi Kodanike Komiteede liikumise algatajaid ja EV Kodanike Peakomitee ­esimees; ta valiti 1990.a. Eesti Kongressi liikmeks ning tegutses 1990-ndate algul Eesti Komitee esimehena. 1991. aastal osales Kelam Eesti iseseisvuse taasta­ nud Kongressi ja Ülemnõukogu vahelise rahvusliku kokkuleppe saavutamisel ja oli 1991–92 Põhiseaduse Assamblee liige.

Tal on suur roll Eesti taasta­

mise taotluste tutvustamisel välismaal.

26. veebruari k.a. ajalehes Postimees ilmus Tunne Kela­ mi intervjuu Aimar Alto­ saarele, kus ta rääkis nii oma pikast teest poliitika vallas kui avaldas arvamust mitmetel tänastel aktuaalsetel teemadel.

Refereerime siinkohal seda pikka, huvipakkuvat usutlust.

Intervjueerija nimetab Tunne Kelamit Eesti vabanemisprotsessi üheks käilakujuks ja vaimseks liidriks, esitades loo algul küsimuse Kelami kujunemise kohta, millele usutletav vastas järgmist: „Isa – kunstnik, luuletaja ja vaimulik, ema – helilooja ja

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Toronto linnapea John Tory teatas esmaspäeval City Halli juures toimunud uudistekon­ verentsil COVID-19-ga seotud eriolukorra, mis kestis 777 päeva, lõppemisest linnas.

Linnapea sõnul on see veel üheks märgiks, et linn on saabumas tagasi normaalsema eksistentsi juurde. Tory mär­ kis, et oleme küll õigel teel, ent peame samas meeles pida­ ma, et COVID-19 ei ole möö­ das.

Eriolukord kuulutati Torontos välja 20. märtsil 2020, linnas oli siis 304 laboris kinnitatud Covidi juhtu, enamik seotud hiljutise reisimisega. Sellest ajast saadik on linnas registree­ ritud enam kui 312.000 kinnitatud juhtu, milline arv on eks­ pertide sõnul märkimisväärselt alahinnatud seoses limiteeritud PCR-testimisega.

Toronto terviseametnik dr.

Eileen de Villa ütles, et samal ajal, kui kõik viirusega seonduvad rahvatervise indikaatorid on praegu langemas või stabiilsed,

peaksid elanikud lähikuudel sotsialiseeruma nii palju kui ­ võimalik väljas, samuti tegema kindlaks, et vaktsineerimised on vastavalt ajakohastatud.

Ka terve Ontario ulatuses on näitajad viimastel nädalatel paranenud – kolmapäeval oli testide positiivsusnäitaja 11,3%, madalaim alates 10. märtsist.

Ontario haigalates oli kolma­ päevase seisuga ravil 1528 patsienti (nädal varem 1698), neist 176 intensiivravil (nädal varem 199).

Reedel ütles Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam, et reovee andmed näitavad viiruse kuuenda laine platood või kõrgpunkti järgset langust mitmetes Kanada piirkondades.

Public Health Agency of Canada ja Statistics Canada on alustanud uuringut, et saada ideed, kui paljud inimesed kannatavad pikaaegse Covidi all, millega võib olla seotud mitmeid erinevaid sümptomeid.

Eestis on emadepäeva peetud sada aastat

emadepäeva tähistamiseks 1922. a Soome eeskujul.

Eesti Naisliit valib igal aastal aasta ema. Tänavu sai selle tiitli Eesti Lasterikaste Perede Liidu president, nelja lapse ema Aage Õunapi.

Emadepäeva aktusel kõne pidanud president Alar Karis ­ kutsus nägema emade rolli laiemalt ning toetama nende ­ püüdeid ka perevälises elus.

Karis palus meeles pidada ka Ukraina emasid, kes ise või kelle lapsed on praegu kodumaal sõjas. (ERR/EE)

Eestis on emadepäeva peetud juba 1922. aastast. Sellele tra­ ditsioonile pandi alus kirjanik Helmi Mäelo eestvedamisel Tartumaal Udernas asuvas talus. Sel aastal tähistati emadepäeva sünnikohas 100 aasta möödumist esimesest emadepäevast.

Uderna koolis õppinud Helmi Mäelol tekkis idee

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

T.E.S. Täienduskooli lapsed emadepäevakaarte valmistamas. Foto: EE

koorijuht, olid kristlike tõekspidamiste kandjad ning hoiakult selgelt vastu nõukogude korrale.

Isa kuulas välisraadioid soome, inglise ja saksa keeles, oli pärast Eesti taasokupeerimist 6-7 aastat pidevas arreteerimise ohus oma sõja-eelsete rahvus­ vaheliste kontaktide ning noorsootöö pärast, veetes tunde Pagari tänaval ülekuulamistel.

Ema heideti 1949 Heliloojate Liidust välja, kuna keeldus ­kirjutamast muusikat tekstidele, mis sisaldasid Stalini nime; ta vallandati järgnevalt muusika­ pedagoogi töölt Pedagoogilises Instituudis. Muide, emalt sain ma esimese poliitilise õppetunni, mis mõjutas kõike edasist. Oli Stalini aeg, haigele emale toodi valimiskast koju ning eeldati, et ta tänulikult laseb sedeli ainukandidaadi nimega kasti. Selle asemel teatas ta, et valimised on põhiseaduse järgi salajased, läks oma sedeliga kõrvaltuppa, sul­ ges ukse ning tõmbas minu silme all kandidaadi nime maha.

Seda hoolimata kuuldustest, et KGB on kõik sedelid salaja märgistanud ning selgitab välja vastuhääletajad. Sõnum minule oli selge – kui sain valimiseali­ seks, hääletasin alati kompartei nimekirjade vastu,“ lisades, et võib puhta südamega öelda, et tema kui kodanik pole nõuko­ gude võimu kunagi poliitiliselt toetanud.

Edasi räägib Tunne Kelam pool-sunduslikel oktoobrirevolutsiooni ja 1. mai paraadidel mitte-osalemisest ning sellest, kuidas kujunes alternatiivide otsimine nõukogude propagandale. „Alustasin keskkooli lõpuklassis BBC ingliskeelsete saadete regulaarset kuulamist – erinevalt eestikeelseist neid ei segatud. BBC muutus aasta­ kümneteks mu koduraadioks.

See vormis minu mõtteviisi nii, et vaimselt elasin juba aasta­ kümneid vabas ühiskonnas enne sinna füüsiliselt jõudmist aastal 1989.“ Ta jätkab, et sõltumatut infot otsides õppis ise juurde saksa, prantsuse, poola ja itaalia keele; paljude erinevate väljaannete lugemisele lisandus maailmavaateline ja filosoofiline kirjandus. „Kuidagi hakkasin järgima Oskar Looritsa 1938.a. kirja pandud ideed, et ühiskonna baasiks pole mitte tsentraliseeritud võim, vaid üksikisik.

Looritsa sõnul määrab iga isiku väärtuse ja kaalu esmajoones tema vaimne selgroog, tema maailmavaade ja iseloom.

Looritsa retsept on aegumatu.

Ta väidab, et kui inimesed kasvavad vaimselt selgrootuiks, algab sellest nende vaimne langus, millele varem või hiljem järgneb ühiskondlik lagune­ mine. Ja vastupidi – et indiviid kui ka ühiskond püsiksid vabana ja iseseisvana on Looritsa hinnangul tingimata vajalikud just need kolm komponenti – vaimne selgroog, kindel maailmavaade ja väljakujunenud ise­ loom,“ ütleb Kelam intervjuus.

Küsimusele aktiivsesse vastupanuliikumisse jõudmise koh­

Foto erakogust

ta vastab Kelam, et see oli loogiline sisemine areng. „Kui maailmavaade oli kujunenud, tekkis küsimus, mida saaks teha, et olukorda pisutki muuta.

Pidasin loenguid, organiseerisin pool-põrandaaluseid haritlaste ringe, levitasin alternatiivset infot. Sellest kasvas mõte – ­ kuidagi peaks välismaailmale märku andma, et vähemasti osa nõukogude Eesti elanikke ei toeta kommunistlikku võimu ning soovivad iseseisva rahvusriigi taastamist. Põrandaalused Eesti Rahvusrinne ning Eesti Demokraatlik Liikumine volitasid mind 1972 koostama ÜRO-le adresseeritud läkitust.

Selle saabumine Läände taasteadvustas meedias Eesti sei­ sundit ning meie nõuet: välja viia nõukogude okupatsioo­ ni­ väed ning korraldada ÜRO järelvalve all vabad valimised.

Järgnes kriitiline 1975. aasta, mil KGB korraldas massilise operatsiooni memorandumi autorite väljaselgitamiseks, üle noatera pääsemine vanglast, kaheksa aastat öise töölisena Ranna sovhoosis, regulaarne ­informatsiooni vahendamine va­ basse maailma inimõiguste mahasurumisest. Siis osavõtt ­ Hirvepargist, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamisest 1988, kodanike komiteede liikumise käivitamine 1989, mis päädis Eesti Kongressi kui rahvusliku alternatiivi valimistega 1990, et taastada iseseisvus EV seadusliku kodanikkonna baa­ sil...“ Juttu tuleb kommunismist laiemalt – Kelam ütleb, et kommunistlik diktatuur pole minevik, mainides kommunistlikust ideoloogiast inspireeritud re­ žiime maailmas, ning et ikka ja jälle kostab akadeemias kui ka meedias kommunismi kui sotsiaalset ideaali õigustavaid hääli. „Minu vastus, mille esitasin oma Euroopa Parlamendi lahkumiskõnes aprillis 2019 on see, et kommunismi natsismiga võrdselt hindamine ja tänapäeva kriitilisemad sündmused kuuluvad orgaaniliselt kokku.“ Ta jätkab, et kas poleks olnud tuhat korda praktilisem, tuhan­ deid elusid ja energiat säästvam, kui demokraatlikud riigid oleksid 30 aastat tagasi teinud ühise moraalse pingutuse, et võrdsustada totalitaarne kommunism natsismiga? „Alles 2009 jõudis selleni Euroopa Parlament. Kuid see oli üksnes algus. Vaja on täitevvõimude ühist otsust.

Küsimus on meie tulevikust

ja turvalisusest. Tegemist on vajadusega mõista, millest ja ­ miks tekkisid sellised kohutavad nähtused nagu kommunism ja natsism, mis häbimärgistasid ja armistasid terve 20. sajandi.“ Tunne Kelam räägib, et olles elanud pool sajandit totalitaristliku kommunismi all, oli suhteliselt kergem orienteeruda, sest sellistes süsteemides on kurjus kontsentreeritud; paljudel ei olnud ju kahtlust, kus kurjus asub, kus asuvad vale ja vägivald. „Nagu Solženitsõn seda geniaalselt defineeris: kommunistlik süsteem tugineb kahele sambale. Need on vägivald ja vale. Üks ei suuda teiseta hakkama saada. Vägivald on ­ esmane, kuid varsti vajab ta ­ mingisuguseid maske ja loore, et ennast kuidagi õigustada, et end salongikõlbulikuks teha.

Kommunismi vägivald mõneks ajaks taandus, kuid tema vale on suhteliselt hästi püsinud. See vale koos Lääne-poolse soov­ mõtlemisega näha asju paremas valguses on jätnud kauapüsiva jälje. Igapäevaelu pinna all aga ühendab vaba demokraatlikku ühiskonda ja totalitaristlikke režiime pragmatism ja selle räigema ilminguna korruptsioon, mis juurdub inimloomuse kõige sügavamates kihtides. Prag­ ma­ tism ja korruptsioon eelistavad hetkekasu põhimõtetele. Kom­ munistlik diktatuur Euroopas poleks saanud nii kaua eksis­ teerida, kui vabad maad oleksid võtnud tolle diktatuuri olemuse suhtes põhimõttelise hoiaku.“ Ta kõneleb usutluses ka, et selliste arengute üks tahk on läänelike väärtuste vesistumine. „Mis on väärtused? Minu kogemuse alusel on Euroopas üldiselt hakatud väärtusi samastama “euroopaliku elulaadiga“. Kuid elulaad iseenesest ei ole püsiväärtus! Väärtusi ei saa rätsepa kombel sobitada hetkel moes oleva elulaadi mõõtudele.

Väärtused on igavikulised. /.../“ TK mainib, et kurjus ja vale pole vabast maailmast kadunud, vaid pihustunud ja lahustunud nii, et tõe ja vale eristamine on muutunud väga keerukaks. „Selle eest hoiatas juba 1930te algul Aldous Huxley oma raamatus „Hea uus maailm“, ennustades ühiskonda, mille liikmed kaotavad heaolu, mugavuse ja rahu nimel põhilise – oma isiksuse ainulaadsuse, väärikuse, sideme oma ajaloo ja kultuuripärandiga, moraalse vas­tutuse. Tänapäeva lääne ühiskonnad on suurel määral (Järgneb lk. 9)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

9

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi 110. juubel Muljeid jagab Talvi Maimets, ENÜSi Toronto koondise abijuhataja, fotod erakogust Laupäeval 7. mail toimus Tartus ENÜSi 110. juubeliak­ tus ja pidustused. Pandeemia tõttu lükati seda üritust möö­ dunud novembrist tänavu kevadele edasi. Kohal viibisid kaks Toronto koondise liiget, auvilistlane Kaja Telmet ja vil! Talvi Maimets.

Muret Ukrainas toimuva vägivalla ja demokraatliku riigi vastu rünnaku pärast püüdis leevendada imeilus maheda ilma ja päikesepaistega lau­ päevane päev, kuid need tõsised mõtted kippusid põimuma ­päevateemadesse.

Aktus algas Eesti Vabariigi hümni laulmisega, koos erilise tähendusega sõnadega: ,,… mu kallis isamaa…mu armas isa-

Tunne Kelami…

(Algus lk. 8)

moondunud kodanikuühiskondadest tarbimis- ja meelelahutusühiskondadeks.“ Rääkides demokraatiast ja rahvusvahelise käitumise reeglitest ütleb TK, et püsiväärtuste vundamendiks on vaimne, moraalne ja kultuuriline järje­ kestvus. „Elu on tõestanud, et kõigile radikaalseile loosungeile vaatamata väärtuste järjekestvusele sisulist alternatiivi pole.

Konservatismi isasid Edmund Burke esitas juba ammu stabiilse ja konstruktiivse ühiskonna alusena kolme põlvkonna ühiskondliku leppe idee. Asi on selles, et langetades tõsiseid otsuseid, tuleb väljuda tänase ­ hetke konkreetse põlvkonna raamest. Leppes peab osalema ka eelnev, meie hulgast füüsiliselt lahkunud põlvkond, kelle pärandit oleme meie kohustatud edasi kandma – mitte seda ignoreerima ega alavääristama. ­ Teiselt poolt tuleb arvestada järgnevat, veel sündimata põlv­ konda, kelle suhtes olemasoleva põlvkonna vastutus on luua mitte ainult sobivaid elutingimusi, vaid pakkuda vastuseid ürgeksistentsiaalseile küsimustele: kust me tuleme, kes me oleme, mis on inimeksistentsi eesmärk ja vastutus, kuhu me läheme? Selline on ajalooline strateegiline kontekst. Kolme põlvkonna kooslus tagab ühiskonnale kindla käitumisjoone, püsivad väärtused ja traditsioo­ nid. /.../“ Intervjueerija küsimusele, kuidas suhtuda üha enam mõjukale positsioonile tõusvatesse radikaalseisse liikumistesse na­gu „ärksad“ ja „kustutajad“, vastab TK järgmist: „Oleme olukorras, kus meid ründavad palju ohtlikumad viirused, kui seda on koroona.

Need on ideoloogilised viiru­ sed. WOKE-liikumine („ärga­ nud“) kehastab selliseid pürgimusi äärmuslikus, aga era­ kordselt jõulises vormis. Kogu

maa…Su üle Jumal valvaku…“.

Teema jätkus akadeemilise kõnega, mida pidas auvilistlane Leena Kurvet-Käosaar. Tema eriala on maailmakirjandus ning ta on hilisemal ajal oma tähelepanu pööranud Ukraina põgenike lugude korjamisele, sealjuures keskendudes nende põgenemise kogemustele ja toimetuleku viisidele. Dr. Kurvet-Käosaar tõi näiteks Imbi Paju 2007.a. ilmunud raamatu ,,Tõrjutud mälestused“ ja teisi küüditatud eestlaste poolt kirjutatud raamatuid. Mälestuste ja kogemuste kirja panemine aitab vaimse tervise taastamisele ­kaasa.

Kõnele järgnes ENÜSi kaasvõitleja Carolin Karo hästi ­esitatud Ukraina helilooja kirjutatud klaveripala, mis pälvis suurt aplausi.

Aktuse üheks rõõmsamaks hetkeks oli meie Toronto koondise liikme Kaja Telmeti kuulu-

tamine auvilistlaseks. Kaja on olnud sildade ehitaja Toronto ja Eesti ENÜSi liikmete vahel, mille eest on tänulikud liikmed mõlemal mandril.

Aktusele järgnes seltsi ruu­ mides Riia tänaval kohvilaud, mille käigus toimus elav arutelu seltsi kolme põhimõtte teemal: rahvuslikkus, individuaalsus ja demokraatia – teemad, mis on Venemaa agressiooni tõttu üha enam aktuaalseks muutunud.

Korduvalt kõlas mõte, et me ei tohi neid väärtusi iseenesest-mõistetavaks pidada. Nii, nagu olid need teemad päevakorras ENÜSi asustamishetkel aastal 1911 – enam kui 110 aastat tagasi –, on nad jälle aastal 2022. Õhtul pidutseti rõõmsalt Emajõe kaldal asuvas Alexela Loomelava saalides.

Vivat, crescat, floreat Eesti Naisüliõpilaste Selts in aeter­ nam!

minevik tembeldatakse eba­ õig­ laseks – valgenahaliste, rassis­ tide, meeste, heteroseksuaalide ja orjapidajate võimuks; möö­ danikutegelaste üle mõistetakse sajandeid hiljem kohut, nende mälestust üritatakse kustutada avalikust ruumist ja kooliprog­ rammidest. /.../ ... selline sõja­ kas võitlus kõigi mineviku ja oleviku ebaõigluste ning kitsenduste vastu loob möödapääsmatult mitte õiglust, vaid pigem selle vastandeid. Eelkõige aga paiskab ühiskonna kodusõja olukorda.“

Euroopa liigub süveneva pragmatismi, tehnokraatia ja regulatsioonide suunas.

Intervjuus on juttu ka reli­ gioo­ni teemadel. TK märgib, et kristlik maailmavaade on ühiskonnaelu ja avaliku arvamuse peaväljakult tõrjutud. „Iga ühiskonna püsimise jaoks on aga esmatähtis vaimne tsentrum. 19. sajandi kultuuriajaloolase Jacob Burckhardti väitel tugineb ühiskond kolmele sambale: riik, kirik ja kultuur. Ta lisab, et kui kiriku roll nõrgeneb ja ta ühiskonna ääremaile tõrjutakse, üritavad riik ja kultuur kiriku kui inimelu mõtestaja rolli üle võtta, kuid teevad seda groteskselt, suutmata kiriku missiooni ­kunagi adekvaatselt täita. Võime kristlust eitada ja uskuda, et kõik piirdubki füüsilise eluga, aga ka selline mõtteviis kannab pseudoreligiooni tunnuseid.

Materialismi puhul ju on tege­ mist primitiivse mateeria juma­ lustamisega, suutmata vastata küsimusele, kust see algeline mateeria nii hämmastava arenguprogrammi sai. /.../ Meie hoiakuid määrab hoopis tugevamalt debati subjektiivne aspekt. Religioon käsitab iga inimest igavikulise olendina, seega eeldab meilt vastutust.

Täpselt samuti nagu nõuab vastutust demokraatia, mille juured ulatuvad kristlikusse maail­ mavaatesse.“ Aimar Altosaare küsimusele, kuidas TK 15-aastase töötamise jooksul Euroopa Parlamendi liikmena on Euroopa Liit muutunud ja millises suunas ­ arenenud, vastab Kelam, et

Rääkides praegusajast ja tule­vikust ütleb TK, et elu tuleb võtta tõsiselt. „Elu pole pelgalt tarbimine ega meelelahutus.

Pole midagi imestada, kui kogu moodsa vaba maailma ühe suureneva heaolu tarbijad suudavad järjest vähem kogeda tõelist õnne, rahuldust, elu lõpmatut rikkust ja mitmekesidust.

Kuid kriisid, mis meid igast küljest ahistavad, sisaldavad ka midagi positiivset – nad ärgitavad mõtlema elu sisuliste väärtuste ja tähenduse üle. Saa­bu­nud on suure kainenemise aeg.

Vabanemine progressipohmelu­ sest. Seejuures uus suund ei peaks tingimata viima teise äärmusse. Mõtteka ja inimväärilise elu taasleidmise tingimus ei ole ainelise ega sotsiaalse heaolu häbimärgistamine või pagendamine meie eksistentsi ääremaile. Vastupidi – eelduseks on inimese vaimse poole rehabiliteerimine, tagasitoomine ühiskondlikust pagendusest, tema õige proportsiooni taastamine kõige muu suhtes. Sest inimene ei ela üksnes leivast... Inimesel on eelkõige „transtsendentne väärikus“, nagu on öelnud paavst Franciscus. Mingil mää­ ral meenutab täna toimuv minu kogemusi nõukogude ühiskonnast. Tookord polnud hirm mitte niivõrd arreteerimise või kasi­ natest hüvedest ilmajäämise ees.

Hirm oli eksistentsiaalne – kuidas vältida oma isiksuse ­ lahustumist valede ja illusioo­ ­ nide kohustuslikus peavoolus, kuidas säilitada oma mina, kuidas taastada iseseisev mõtlemine ja omaenda väärikus.“ Tunne Kelami sõnul saab alati otsustavaks sisu. Iga inimene peaks ka tänases ühiskonnas kujundama ennekõike oma iseseisva vaimse selgroo, oma elu sisu, mõtte ja koha.

Kujundama seda ka perspektiivselt – järgneva põlvkonna jaoks.

(Lüh./ref. PM)

Auvilistlaseks kuulutati Kaja Telmet Torontost.

Tervitus Toronto koondiselt dr Talvi Maimets.

Kõne dr. Leena Kurvet-Käosaar

Muusika – Carolin Karo klaveril.

Sõjapõgenikust tudeng kujundas Ukrainale pühendatud 2-eurose

mündil kujutatud viljapea.

Keskpanga nõukogu otsusel lisati mündile Ukraina iseseisvust ja vastupanu sümboliseeriv tervitus „Slava Ukraini“. „Esimest korda on Eesti Panga mündil võõrkeelne tekst, kuid Eesti Pank plaanib lasta ring­ tegu on erakordse olukorraga – lusse Ukrainale ja vabadusele „Slava Ukraini“ ilmestab pühendatud 2eurose mündi, Ukraina püüdlusi vabaduse mille kujundas Eesti Kunsti­ poole,“ ütles keskpanga nõu­ akadeemias õppiv noor Uk­ ­ kogu esimees Mart Laar. raina sõjapõgenik. Erikujun­ Läti ja Leedu keskpank dusega mündid peaksid käi­ toetavad Ukraina vabadusvõitbele jõudma selle aasta lõpus. luse tähistamist ning plaanivad Suvel jõuaksid aga müüki samuti emiteerida Ukrainale Ukraina 2-eurost sisaldavad pühendatud münte. mündikaardid, mille müügitu­

(Allikas: Eesti Pank/EKA) lu kannab Eesti Pank Ukraina keskpangale.

Eesti Panga nõukogu kinnitas erakorralisel istungil mündi kujunduse. Ukrainale ja vaba­ dusele pühendatud 2-eurose kujundas Harkivist pärit Daria ­ Titova, kes on hetkel EKA üliõpilane. Autori sõnul kujutas ta mündil õrnuse sümbolina neidu, kes omakorda kaitseb oma peos olevat lindu. Samuti on

FOR RENT – Eesti Kodu, Scarborough Scarborough 2 BR / 1 bath, unique setting with nature all around; age 55+; unfurnished, main floor, recently reno’d open-concept with new kitchen and bath; high ceilings, big windows, walk-in closet large patio, all appliances; amenities include underground parking, laundry room, indoor pool, sauna, recreation hall; $2200 / mo. includes all utilities, FIBE hi-speed internet & TV. Transit, shopping and 401 nearby. Please call for appt.

416-281-1792 Available immediately.

10

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The battle that Putin lost when he started the war It’s the battle for which he can’t claim victory – the fight to keep Sweden and Finland out of NATO. And lying to his own people about this loss will be difficult.

In fact, Russians have not been told that the lukewarm receptiveness of Swedes and ­ Finns towards NATO before the attack against Ukraine has gained tremendous momentum, showing that a clear majority in both countries are now eager to join the Alliance. A recent survey conducted by the Fin­ ­ nish Business and Policy Forum found that 60% of Finns support joining NATO, up from 34% one year ago.

(Perhaps a good indicator of how public sentiment has shifted since the onslaught against Ukraine, is the recent decision (a full 30 years after the Soviet Union collapsed) by the city of Turu to relocate a statue of Lenin from its city centre. The statue was a gift some 50 years ago by Estonian communist proxies of Moscow. Lenin statues still remain in other ­ parts of Finland and their pos­ sible removal has generated lively public discourse, including suggestions that an explanatory plaque to them be added.)

Nevertheless, disregarding any change the Finns’ orientation, Putin has most likely already written the Kremlin’s narrative if the two Northern European countries decide to join NATO – that it wasn’t concerned about the fragility of their national security, rather Finland was ­ ­cajoled and coerced to apply for membership by the US and NATO. In the meanwhile, he’s restocked his disinformation arsenal and ramped up the energy of his propaganda assault, targeting Finnish and Swedish ­ decision-makers. His primary info-war weapons have been disinformation attempts to split societies and polarize debates over already contentious issues that threaten national security.

Finland’s Supo, its intelligence service, has identified three disinformation tactics that the Russians are using: blackmailing politicians, deep fake videos of ‘real people’ and accusations of harassment of ­ local ethnic Russians. These ­

a­ren’t new themes, but already fully tested in the Baltic states.

The narratives also include the raping and killing of civilians by troops of NATO member states, corruption within the NATO alliance and that NATO expansion poses a threat to Russia.

The last claim has been constantly echoed for years by many Kremlin-friendly websites in the West. This includes the Canada-based ‘globalresearch. ca’ portal, that is a full-fledged, full-time hyper-active proxy for Moscow, managed by a retired University of Ottawa professor, Michel Chossudovsky. (As I have mentioned many times previously, this far-left site ­accurately mirrors the pro-Putin and anti-vaccine stance of its far-right counterparts. Cozy bedpartners.)

The Russian disinformation campaign in Finland hasn’t created anything new in its ­ ­current objective of halting the drive toward NATO accession.

This past week, Finnish social media carried a video of a train transporting military hardware to Tampere. Almost immediately stories were rampant of Finland deploying weaponry on its eastern border. The rumors ­ were traced back to Russian propaganda sources. The military equipment was part of a long-ago scheduled international exercise, Arrow, which was just commencing.

Russian media treats Finland as a Nazi-loving, Russia-hating nation where Hitler has become a cult figure. In Russian books with historical content, Finland should be thankful for its existence both to the Soviet Union and Russia.

Cyber assaults are also a weapon of choice in this Rus­ sian offensive. During Volodõ­ mõr Zelenski’s online speech to the Finnish parliament, Internet connections were attacked, and Finnish foreign and defense ministries’ webs interrupted.

The last time Russian illegally entered Finnish airspace was in 2020. The last two weeks have witnessed two separate vio­ lations by Russian aircraft, one as deep as four kilometers, thus not a navigational miscal­ culation. Recently Izvestia reported that the Russian Duma is

On May 8th Emade Päev, Vancouver Estonians gathered at the Vancouver Art Gallery to lend support to Ukrainians and their fight against Russia’s unprovoked invasion, and to show solidarity with the brave and heroic mothers of Ukraine.

Photo: A. Jaugelis & K. Kovamees

Camp Seedrioru wishes to thank the Estonian Foundation of Canada It is with great appreciation and thanks that Seedri­ oru Children’s camp is once again, the recipient of a g­ene­rous grant from the Esto­nian Foundation of Canada.

This year, the $32,000 received by Seedrioru will be ­ completely directed at the programming for our summer camp where over 75 children, from ages 4-16 are already preregistered. The amount of children planning on attending ­ is growing every week!

This year’s camp will start July 10 and run for 4 weeks.

We will once again be bringing children together from all over southern Ontario and we are truly excited that there has been a noticeable increase of campers from Toronto and also from as far away as Vancouver and California.

Almost all of these children have parents or even grand­ parents that made life long friends and wonderful childhood memories. They now want their children to experience that opportunity as well.

prepared to nullify the bilateral treaty which allows Finland to use the Saimaa canal as a transportation channel for goods shipped from eastern Finland.

The treaty was to last till 2062.

These are just a few of the ­influence methods Moscow has mustered to foment anti-NATO sentiment among Finns.

The decision to re-establish it was made in 2016, after the Russian annexation of Crimea and invasion of eastern Ukraine in 2014. Sweden witnessed a substantial increase in Russian disinformation and political ­interference thereafter.

While the upcoming Swedish election this fall will experience major Russian influence efforts, the revived agency will be ­committed to strengthening the “psychological resilience” of the population and its ability to identify interference by foreign states in freedom of opinion and interference.

Recognizing the increase in Russian influence activity, especially in the social media, ­ the ‘psychological defence’ agency will have a staff of 45 and is expected to expand in protecting Swedish democratic institutions, the free formation of opinion, also the country’s unhindered right to decide its foreign alliances and its independence.

Moscow’s invigorated attempts at pushing disinfor­ mation and aiming cyber operations against Finland and ­ Sweden won’t be tolerated. The countries fully understand their possible threat exposure and are mustering an effective defence.

Will this be another major miscalculation by Putin?

Anti-Swedish propaganda within Russia itself features bus-stop posters of Ikea founder Ingvar Kamprad, film director Ingmar Bergman and children’s book author Astrid Lindgren as neo-Nazis. Both Kamprad and Bergman had admitted that in the distant past they were both sympathetic to Nazi ideas.

However historians say that references have been distorted ­ and out of context. Ikea has recently closed its stores in ­ Russia, Bergman was shocked when hearing about the Nazi concentration camps 80 years ago and Lindgren in 1940 said that she would rather shout ‘Heil Hitler’ than have Russians in Sweden. In fact, Lindgren’s relatives insist she was a committed anti-Nazi. Here, Russia is desperately grasping at straws.

The Swedish government has decided to hasten the return of the old ‘psychological defence’ agency which was dismantled at the end of the cold war in 2008.

LAAS LEIVAT

Without the continuous g­ enerous financial support from EFC, this annual summer camp would not be sensational summer experience that it has been and will continue to be. It is important for everyone to know and understand that it has been EFC, that has without question been the most substantial and significant organization that has consistently provided the financial support to Seedrioru. Their unwavering support has been dependable and consistently over $25,000 per year for at least the past 20 years.

Knowing that we can depend on EFC, Seedrioru has had the confidence to put together a very extensive and culture-rich program for all 4 weeks of camp this year. We are able to bring in qualified Estonian speaking counsellors and entice guest speakers that will offer interesting and informative ­ instruction involving various ­ segments of Estonian folklore and traditions. We have also secured a talented singer and ­ folk dance instructor from Estonia to teach Estonian music and dance. And last but not least the kids will not only be spoiled by delicious Estonian pirukad, kringel and other special foods throughout all ­ their weeks at camp, they will learn how to make some of them so that these traditions will not be lost. Without EFC’s support, this level of quality programs would not be possible and it is also clear that with EFC’s support, the future of the Estonian community at Seedrio­ ru is a certainty.

We wish to publicly acknowledge and express our most sincere gratitude to EFC for the years of substantial support to Seedrioru and en­ courage everyone to include generous donations to the Esto­ nian Foundation of Canada as part of your annual charitable gifts. Together we are both stronger!

On behalf of the grand­ parents, parents, children, volun­teers and elected Board of Directors of Seedrioru Child­ren’s camp 2022, a huge THANK YOU!

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

11

EstoCast: a new podcast for all things Estonian Are you a regular reader of Eesti Elu / Estonian Life but find that your busy schedule limits the amount of time you can sit down and read at home?

Maybe you’re trying to maximize the time you spend in transit, cooking, or doing chores. If you’re on-the-go and still want to connect with the latest in Estonian culture, you should really start listening to EstoCast.

EstoCast is a podcast presented by and created by team members from VEMU (Esto­ nian Museum Canada), its pro­ ject Estonian Music Week, and Eesti Elu newspaper. All good podcasts need a focused theme, and luckily for us, these organizations have overlapping in­ terests and activities. Knowing how much we have in common, and seeing how podcasting as a medium is only growing more and more, we decided to embark on this multimedia ­ ­endeavour together.

Each episode of the podcast takes a different approach, focusing on a new person or theme that exemplifies all of the exciting things Estonians are getting up to in Canada, Estonia, and elsewhere in the world.

To date, two episodes have come out. The first is an Estonian-language interview with VEMU’s Chief Archivist Piret Noorhani, conducted by host Kati Kiilaspea. In this episode, “Intervjuu raamatu­ ­ koiga” (“An Interview With a Bookworm”), Noorhani propounds her point-of-view about

books and libraries, and speaks in depth about the VEMU archi­val collection in Toronto.

The second episode is an English-language interview (conducted by host Vincent Teetsov) with Ruslan and Terje Trochynskyi, the leader singer/ trombonist and manager respectively, of the band Svjata Vatra.

Ruslan, who grew up in Ukraine and tells the story of his early years as a musician, his transition to Estonia. They both speak about the extraordinary success of the Slava Ukraini benefit concert, during which many high profile Esto­ nian musicians played and raised almost 700,000 Euros.

The EstoCast podcast is driven largely by a conversa­ tional or interview format, but there is also the potential, in the future, of episodes that dive deep into research and facts surrounding one specific topic or current event. Episodes will diversify your contact with Estonian culture through dis­ cussions of books, music, art, history, science, food, and more. Listeners in Estonia will be privy to the Estonian way of life abroad.

If you ever wanted to kick back and learn the Estonian language through osmosis, this ­ is also the perfect program for you. For every English-language episode, there will be an Esto­ nian-language episode, with familiar, clear conversational ­ Estonian to pick up on as well as niche vocabulary to get acquainted with. Surround ­ yourself with spoken Estonian

Reassessing the purpose of artifacts through Estonian Egyptology ancient detective work; and exhibits about ancient Egypt As a field of science, archaeo­ are often a gateway to learn­ logy is a source like no other ing about the contributions of for explaining what life was archaeology.

For Estonia, it took longer like when written records were more limited or non-­ for such an exhibit to arrive. existent. Those living in North The country’s “first major exhibition of ancient Egyptian America’s cities are fortunate ­ to so frequently appreciate art”, Egypt of Glory: Art from the cumulative results of this the Nile Valley, opened at Kumu

Vincent Teetsov

The Chamber of Mummies from the University of Tartu Art Museum.

Photo: Andres Tennus

The EstoCast logo, created by Laani Heinar.

no matter how far away you live from Estonia! Depending on what you prefer, language­ wise, look for an indication of the spoken language in the ­description of each episode.

EstoCast episodes will come out every two weeks, with key links, transcriptions, and show notes featured by each organization on social media in the weeks in between. Follow Estonian Museum Canada on Facebook and Estonian Music Week and Eesti Elu newspaper on Instagram and Facebook to access these resources.

Listening to EstoCast is easy.

Visit our podcast website at https://estocast.buzzsprout.com, click “more” to see all of the streaming sites where EstoCast is hosted, and then either play the episodes online or download them to your smartphone or other device for later.

Coming out on May 25th is an Estonian-language interview with literary scholar Tiina Kirss, and then on June 8th, an English-language interview with the electrofolk band Etnosfäär.

While you’re on our podcast’s page on one of these streaming platforms, make sure to hit the “follow” button so that you don’t miss out on all of these fascinating conversations!

Art Museum in October 2020, ending in March 2021.

Curated by Paolo Marini from the Museo Egizio (Egyp­ tian Museum) in Torino, Italy and Dr. Jaanika Anderson, Acting Director of the Univer­ sity of Tartu Museum, it was a reminder of the pivotal force that the ancient Egyptians were as an early society. For their ­beliefs, their art, their engineering, their productivity. Astonish­ ment over the scale at which ancient Egypt grew as a civilization has only grown, in ­academia and pop culture alike.

Amidst the sparsely-illuminated, tomb-like rooms of the exhibit, Kumu laid out many of the fundamentals of what is known about ancient Egypt, namely, its deeply spiritual way of life and powerful royalty. In addition, the wooden sculptures, bas-reliefs, figurines, scarabs, earrings, amulets, and necklaces on display reiterated the significance of decoration and design for this civilization.

A great deal of this knowledge would be missing if ­archaeologists hadn’t excavated and studied these kinds of artifacts. One such archaeologist was Baltic German scholar Otto Friedrich von Richter, who

Põhjarada guides before the annual St. George’s Day parade at the Estonian House.

Põhjakotka scouts before parade.

Guide leader Talvi Parming distributing goods at a recent bake sale in support of additions to the guides’ Rajatare home at Kotkajärv. The guides baked more than 1,500 ‘pirukat’ at the Baptist church the night before.

Photos: Enno Agur

d­ocumented his time in Egypt through sketches and hand­ written notes. Dr. Anderson deems him part of a wave of individuals of his time who ­ travelled around to discover and study ancient civilizations.

Of course, this study involved removing human re­ mains and possessions belonging to the deceased from their resting places in Egypt, which is where we begin to see the controversy that archaeology elicits. In the early 1800s, von Richter is thought to have purchased over 120 ancient items from locals, proceeding to send them to Sweden and onto his home in Estonia, Väimela Manor. Among these purchases were the sarkofaag (sarcophagus) of a pharaoh’s scribe and the mummified remains of two children.

According to a 2020 research paper published in the scientific journal PLOS ONE – which involved academics based in ­ Estonia, Egypt, Lithuania, and England – von Richter “carried out scientific expeditions to Egypt, Asia Minor, Greece, and Lower Nubia” between 1814

and his sudden death in 1816.

He was only in his mid twenties when this happened, and had just recently completed his education at Heidelberg University and the University of Vienna.

In 1819, all that he sent to Estonia was donated by his father to the University of ­ Tartu, before most of it was moved to Russia in 1915. What remained were the mummies of the two children, plus a dog and an ibis.

The research paper notes that “Based on changes made to the policy of the museum collections, the mummies were moved to the university’s anatomical theatre in 1862.” ­ Here, they were “measured, ­autopsied, and the bodies were briefly described.” This description mentions images of the Sons of Horus and the Eye of Horus, believed to protect those who had died, among the linen wrappings applied to the bodies. Analyses of the wrap­ pings also revealed prayers written in Hieratic (ancient Egyptian cursive) that date the (Continued on page 12)

12

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

Global Estonian Insights: Pauliine Maasik’s Musings on the Camino de Santiago Vincent Teetsov Walking long distances shifts the primary incentive of movement away from getting from point to point quickly, as with other means of getting around. If you’re seeking men­ t al clarity, spiritual ground­ing, or a physical chal­ lenge, walking long distances could put you back on track, so to speak. Especially if you have only a few possessions and a backpack with you.

This is what one may find on the Camino de Santiago (also known as the Way of St. James).

The Camino de Santiago is a collection of seven official pilgrimage routes across the ­ Iberian Peninsula that were first walked in the Middle Ages. At the end, in the city of Santiago de Compostela, is a shrine to St. James; one of the 12 Apostles, who is believed to have spread Christianity in Spain.

Pilgrims historically walked to this city in Galicia to atone for their sins. Though, nowadays motivations are varied.

According to Mountain IQ, “28.2% of walkers were simply looking for a new challenge, 28% were walking for a religious or spiritual purpose, ­ 17.8% wanted to walk it in order to get away from the ­ [busyness] of their everyday lives and connect with nature.”

For the remaining people, this famous pilgrimage route is travelled to learn about local ­ culture or for other undisclosed reasons.

Pauliine Maasik, who is currently a freelance translator in the autonomous community of Galicia, first came to northern Spain in 2001, when she began working as an au pair for a local family. She had studied ­ Spanish for two years at the University of Tartu, for which her studies included translating Galician legends and short ­stories. Finding work in the city of Santiago gave her the opportunity to speak Spanish, as well

as Galician, regularly.

She ended up enjoying her time there so much that for four summers in a row, she hitchhiked down to the area for a folk music festival, owing to her additional study of the ­violin. In 2004, she completed the whole Camino de Santiago for the first time.

On this first journey, she hitchhiked to the border of France and Spain, with a violin, a tent in her backpack, and no planned route. Though she did get lost along the way, fellow travellers and signage with the distinct scallop shell symbol of St. James would guide the way.

She was also given a Credencial del Peregrino, a Camino Pilgrim Passport that is stamped to prove that each pilgrim has reached key stops ­ along the way.

For Maasik, her motivation to walk was to see more of northern Spain – with its green nature, mountains, and Celtic influence that contrast with the beaches and sunny lifestyle of southern Spain. The Camino provided new social interactions, too. Maasik says, “You will meet people randomly and have really important conver­ sations. Maybe you see them many days in a row after that.

Or maybe you won’t see them ever again.”

Wishing to experience life abroad for longer, in 2005, she made the leap and moved to Spain to study in a folk music academy. This move made it possible to complete the Camino in short sections, for a few days at a time.

When she began walking the Camino, it was quite rare to find other Estonians. Looking through logbooks at each alber­ gue (hostel), she would sometimes see an Estonian name marked down several days ­before her.

The last time she went on the Camino was in the spring of 2013 for three weeks, where she met Toomas Marley from Toronto. Aside from speaking

On Estonia’s recent ‘Teeme ära’ day – a nation-wide public volunteer effort to do a good thing together – the Estonian Heritage Society and the Estonian Flag Society placed over 1,000 flower on the graves of prominent Estonian’s from history. Photo: Jüri Trei

briefly with two Estonian women who were walking, ­ Toomas was the first Estonian she got the chance to know on the Camino. She had heard five days prior that he was walking on the Camino and says that, from there, “it all developed naturally.” By the time she ran into him, she says “he was ­already kind of famous, sitting and eating with many people he had met.”

They connected over the fact that they had mutual acquaintances, and also that he is a member of Korporatsioon Viro­ nia and she is a member of Korporatsioon Filiae Patriae.

She spent many days on the Camino together with a large group that included Toomas and Antonio, another friend they had made. They walked together at the same rhythm until she had to leave early to return to work in Santiago. When they ­finally finished the Camino, she showed her new friends around the city.

By now, the Camino has become very popular among ­ Estonians, with a Facebook group that sees regular updates and interactions. Across languages, there are many apps and websites with resources to help one plan a journey. One of these is camino.ee, a site run by Eesti Jaakobitee, which provides info on the Estonian branch of the trans-European route to Santiago.

Each route varies in what it offers. Maasik notes that “The French Way is the most traditional, popular, and known. It has the most infrastructure, ­including places where you can stay and eat.” Some routes offer more challenging mountain passages with higher elevation ­ trails if you’re prepared for that.

Distance-wise, the Camino can be from your front doorstep to the town of Santiago. But at minimum, the length of one’s route has to be 100 kilometres by foot or on horseback, or 200 kilometres by bike, to receive a Compostela, which certifies that you have completed the pilgri­ mage.

For a first time trip, Maasik says that the Portuguese route is the easiest, without too many changes in elevation. It’s parti­ cularly popular among Esto­ nians these days. Regardless, it’s important to look up the routes beforehand to see what you can expect.

Preparations are certainly recommended to enjoy the journey as much as possible.

Maasik adds that “It’s not too difficult, but if you’re not used to walking a lot, walking up and down steep hills, then you should spend a few months practicing taking long walks.”

She advises walkers not to bring too much along, emphasizing how “The first time I went, my right knee was really hurting, so I had to stop for five days... It was because I had too much weight, and I walked for

Toomas Marley, Pauliine Maasik, and their friend Antonio.

Photo used with permission from Pauliine Maasik

too long one day, partially on concrete and other hard materials.” This was one of ­ Maasik’s most difficult ex­ periences on the Camino, confirming how one has to know and not exceed one’s physical limits.

No matter what happens, she insists, “I really don’t know anybody who tried it and didn’t like it at all.” At one point, when she ran out of money on her first excursion, she was

shown the possibilities of generosity. Seeing the violin ­ Maasik brought, a priest invited her to perform in the local church. Afterwards, all of the money that was collected by the congregation was given to her.

On another occasion, she and a musician from Italy played for a bachelorette party in a restaurant to sustain their travels.

It seems that walking can open any situation to good ­fortune.

Reassessing…

and fragmentation...”

At the same time, Dr. Hawass has argued for the repatriation of a number of ­ ­significant artifacts from museums abroad back to Egypt.

There is plenty of space to store artifacts just like the ones taken

by Otto Friedrich von Richter.

For instance, the Grand Egyptian Museum in Giza, Egypt. Already, significant artifacts have been moved here from the old Museum of Egyptian Antiquities in Cairo.

In April 2021, the BBC reported on the Pharaoh’s Golden Parade, in which 18 kings and four queens were transported in climate-controlled, “nitrogen­filled boxes to help protect them against external conditions.” Demonstrations of cultural pride like this make you wonder how we would respond to these questions if the remains or artifacts in question were Estonian.

Dr. Anderson makes an ­excellent point about grappling with the ethics of the mummies held in Tartu, though. She writes, “The Mummy Chamber of the University of Tartu Art Museum aims to teach people how to look at the body with respect and with positive intentions – to see, behind each body, a life, and their various customs, traditions and beliefs...

The problem is not that Egyptian mummies are on public display. The problem is that some members of the public can bring the wrong mindset to the encounter with them...”

Ancient human remains and artifacts being transported far away from their places of origin creates a turbulent debate over heritage, ownership, and the consequences of the past. In the end, though, viewing these fragments of the past, in and of ­itself, is an act that requires us to reassess our relationship with death.

(Continued from page 11)

larger of the two human mummies to the Ptolemaic period, between 332 BCE and 30 BCE, or later.

Meanwhile, other attempts to analyze the remains over the years were destructive. A tooth, pieces of hair, and packaged organs were removed. Damage ­ was inflicted to a lip and to toes. An autopsy from the early 1900s resulted in the removal of the right hand and forearm of the older of the two human mummies. It’s clear that this work was not done with ­respect.

The mummies were moved to the University of Tartu’s Art Museum in 1980, and since then, researchers have en­ deavoured to be more careful.

Contemporary research teams have taken smaller and less ­destructive samples, 34 in total, from the mummies. Analysis has ranged from chemical and textile analyses to DNA investigation. This has clarified details about the lives of the deceased, the mummification process, and even clues as to where the deceased were from. Their ­ origin has been identified as ­ either Memphis, Luxor, or the ­ Faiyum Basin area, where many child mummies have been found.

Still, it raises a difficult question: how much time must elapse before it is ethical for human remains to be exhumed, studied, and shown to the ­public?

Prominent Egyptologist Dr. Zahi Hawass has spoken in favour of excavating mummies ­ and artifacts and showing them in museums. In 2021, he insisted that “archaeologists work to immortalize these people, as they restore their coffins, graves and mummies, because the presence of these coffins inside the wells exposes them to decomposition

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Meet Taimi Hooper, Donations Manager for Estonian Arts Centre Her contribution to the KESKUS project took a special and emotional turn during the “Tere, KESKUS” fund-raising All with Estonian roots and campaign in June 2021. connections will feel welcome “Finding out I was pregnant at KESKUS during this intense 3-day camTaimi has always been devoted paign brought it all home for to helping build the Estonian me,” Taimi said. “It’s just so community. “Growing up, I important to realize that we are spent four out of seven days a building this Centre for our week in Estonian activities,” she kids.”

Taimi’s second daughter laughs, “summers were at Kaja Sidney with husband Sean Estonian camps. Being Estonian Hooper was born on February defined who I am, and I’d have 21, which also happened to be it no other way!”

Family Day holiday in Ontario.

As Donations Manager for Daughter Maali Elsa is six and Estonian Arts Centre (EAC), proving to be a wonderful big Taimi is the first point of sister, Taimi reports.

Kaja’s c ontact for donors who ­ middle name is in honor of her approach KESKUS via the ­ great-grandfather Sidney Hoop­ er website. She facilitates EAC and Maali’s is for her great­ donations including the tax-­ grandmother Elsa Lindre. advantageous gifts of securities, Taimi’s parents are Katrin ensures all gift agreements are (Kati) Marley and Toomas in place and that receipts are Marley of Toronto and her ­issued and donations tracked. grandparents were the late Roman and Leida Marley, and Bruno and Elsa Lindre. She has two brothers, Allan and Paul.

Paul has been living in Estonia since 2011 and Allan lives in Ontario.

It’s important that we each give to the best of our ability

Grandparents Bruno and Elsa Lindre.

“The project is so grateful for every donation – whether it’s a couple of dollars from a piggy bank to the hundreds of thousands of dollars and even millions that other donors have contributed. It’s important that we each give to the best of our

Estonia jumps to fourth in 2022 World Press Freedom Index rankings ERR, May 2022

Kati at wedding with parents Toomas and Katrin Marley.

ability.”

(The piggy bank example arose during the “Tere, KES­ KUS” campaign: two enthusiastic young brothers Markus, 7 and Felix, 4, of Toronto donated $2 and $1 respectively from their personal finances.)

Taimi said the public fund-raising campaign was an exciting time, with close to $3 million raised in just three days.

“Estonians and friends of Estonians really came through, and donations poured in from all over the world. It was just incredible, everyone said how excited they are about the ­project, and watching the campaign reach and then surpass the fundraising goal.”

“And now, with what is happening in the world, we again realize how fragile freedom can be and how it can be threatened and even taken away so suddenly,” she said. “I hope that we are able to help bring people ­together and unify our community even more, so that we can ensure its longevity.”

The whole family is getting involved with KESKUS

Grandparents Roman and Leida Marley.

Children Maali and Kaja.

13

Taimi is also principal at Porch Light Media, an event planning company based in Cambridge, Ontario. Sean is very much involved in the Estonian community as well, and helped set up a time-lapse video of the KESKUS construction journey that will be posted to the KESKUS website from time to time. Sean’s company Carbon Arc Projects provides video support for virtual events and large scale video production management.

All things Estonian continue to flow in Taimi’s blood. In addition to managing the ­ Estonian Arts Centre donations she is on the board of, and is an instructor with, the folk-dancing group Kungla in Toronto.

Paused due to the pandemic, the group hopes to resume dancing this fall.

Maali will go to Estonian school and is signed up to join

“hellakesed” (Brownies) next year.

“She has already said she would like to become an Estonian language teacher!”

Taimi said.

Taimi notes that it’s impor­ tant that all those with Estonian roots and connections will feel welcome at KESKUS, saying “just because someone doesn’t speak the language doesn’t mean they can’t be involved and proud of their heritage.”

“KESKUS will be just that – a place that brings us together and gives us a modern building that is purpose built for us, for this day and age.”

All KESKUS valued donors make a critical difference Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email

In just one year, Estonia has climbed nine spots from 15th to 4th in the 2022 World Press Freedom Index rankings pub­ lished by Reporters Without Borders (RSF) on Tuesday.

Topping RSF’s rankings of 180 countries this year was Norway, followed by Denmark and Sweden. Estonia and Finland ranked fourth and fifth, respectively, with scores falling just short of Sweden’s.

Elsewhere in the region, Lithuania ranked ninth, Latvia 22nd, and Poland 66th this year.

Of major Western countries, Germany was ranked 16th, the U.K. 24th, France 26th and the U.S. 42nd.

Commenting on the situation in the U.S., RSF noted that despite the new presidential ­ ­administration taking office last year, the polarization of the media there continues to feed ­ and strengthen domestic social divides.

Ukraine was ranked 106th, down from 97th last year.

Belarus, meanwhile, was ranked 153rd and Russia 155th, down from 150th last year. RSF noted that both Ukraine and Russia’s drops in the rankings were the result of the propaganda war waged prior to Russia’s full-scale invasion of Ukraine.

donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

KESKUS leadership donors are recognized here: www.estoniancentre.ca/capital-campaign To follow the construction journey and for KESKUS updates: • Visit the KESKUS website and subscribe to the monthly newsletter: • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

Recently, in honour of Swedish citizens, veterans of Estonia’s War of independence 1980-1920, and recipients of the Cross of Freedom, a Memorial Plaque was placed at the Lutheran Church in Tori. Participating were Lutheran Archbishop Urmas Viilma, Dfence Minister Kalle Laanet, National Guard commander Brig.

Gen. Riho Ühtegi, Reserve Officers Association Capt. Rein Viira, the Estonian Flag Society representativesand Pärnu’s National Guard orchestra.

JÜRI TREI

14

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

märkmik

Riina Kindlam

Roherinne

Nelly Hubel, Maret Kapp, Maimu Mölder, Aime Nurmse, Pia Hess, Erika Jõgi Eesti Majas toimunud Lõbusa Pärastlõuna heategevuslikus kodukohvikus.

Foto: Paul Kiilaspea

Lõbusa Pärastlõuna kodukohviku tulu Ukraina abistamiseks Lõbusa Pärastlõuna toimkond otsustas läbi viia ühiskondliku tuluürituse, et toetada Ukrai­ nat selle riigi vapral võitlusel Venemaa Föderatsiooni agres­ siooni vastu. Otsustati kodu­ kohviku organiseerimise ka­ suks, müües maiustusi ja andes küpsetiste müügitulu Ukraina abistamiseks.

Kevadine ilm oli ilus ja selgus, et rahvas oli kaua oodanud võimalust kokku tulla emadepäeva eelses kodukohvikus laupäeval, 7. mail. Panustajaid oli rohkearvuliselt, nii et korraldajad said kolm korda täita kaks pikka lauda maiustustega Toronto Eesti Maja külgukse fuajees.

Oli pakkuda õunastritslit, muffineid, küpsiseid, ananassija kirsi-kohupiimakooki, mitmesuguseid marjade ja puuviljadega plaadikooke, terveid torte ja palju muud. Isegi isuäratavate retseptidega Eesti kokaraama­ tuid oli müügil. Soolasesõbrad ei jäänud ilma – Anne Liis

Keelmann annetas müügiks EstoEtno Muhu rukkileiba ja Heli Kopti keelt allaviivaid lõhevõileibu, mis müüdi ruttu läbi.

Maiustuste müük kulus marjaks skautidele, kellel juhtus olema osa tegevust sel hommikul Eesti Maja alal. Rahvas käis ka vaatamas Kerly Ilvese Eesti Maja kohta tehtud suure for­ maadiga fotonäitust, mis on näha väljaspoolt Eesti Maja ­akende ja uste juures, olenemata Eesti Maja lahtioleku ajast.

Kodukohvik teenis laupäeval $1,521.10 rahva heast tahtest ja juurde tuli veel lahkeid annetusi, nii et Ukraina abistamiseks läheb kokku kodukohviku nimel $2,831.10.

Lõbusa Pärastlõuna kodukohviku korraldajad on siiralt tänulikud paljudele Ukrainale edu soovivatele küpsetajatele, kelle nimed toome siin ära: Ann Aaviku, Mare ja Heins Kask, Tiina Kask Chandler-Long, Lehta Greenbaum, Kai Kiilaspea,

Müügilaudade juures käis vilgas ostmine.

Foto: Paul Kiilaspea

Rahulolevad kodukohvikulised Lia Pikkov ja Siiri Lepp ning Laas ja Ellen Leivat.

Foto: Paul Kiilaspea

Ester Kivi, Selma Sarapuu, Heli Kopti, Linda Laikve ja Kristiina Valter. Südamest tänu lahketele ini­mestele Anne Liis Keelman­ nile, Tui Menning-Torrie’le, Ingrid Tannerile, Kay Tüllile, Marina Välile ja Ilmar Lepikule.

Korraldajad (ja küpsetajad): Erika Jõgi, Aime Nurmse, lae­ kur Nelly Hubel, Maret Kapp, Pia Hess ja Maimu Mölder.

Raha koguti aktsioonile Ukraine Humanitarian Appeal, mis organiseeritud CanadaUkraine Foundationi poolt, et aidata nii abivajavaid elanikke hiljuti vabastatud Ukraina linna­ des kui ka põgenikke Ukrainat ümbritsevates maades.

Kuna kodukohvik oli nii edukas, plaanib Lõbusa Pärastlõuna toimkond veel tegevusi ja hea meelega võtame vastu soovitusi tegevuste ideedeks. Kaasalööjad ning vabatahtlikud abistajad on teretulnud.

Ilusat kevade jätku!

Ukrainlased on Eesti maskisaates esinenud poliitikust vaimustuses Äsja lõppenud ,,Maskis laul­ ja“ hooaja finaalsaate võitis näitleja Franz Malmsten.

Teiseks tulnud Malekuninga maski taga varjas end tuntud Eesti poliitik Hanno Pevkur, kelle esitatud versioon laulust ,,Vennad ukrainlased“ on saanud ka Ukraina meedia tähelepanu. Lugu on jagatud nii Ukraina uudisteportaa­ lides kui ka sotsiaalmeedia­ platvormidel.

Näiteks on lugu jaganud populaarne Ukraina poliitik Oleksi Gontšarenko, kelle Face­ booki lehel on videot vaadanud 110 000 inimest, vahendas Kroonika. ,,Mida tähendab tõeline sõprus?“ kirjutas poliitik postituse juurde. ,,See on see, kui eestlased toetavad Ukrainat isegi telesaadetes!“ Pevkuri versiooni tuntud Ukraina laulust on jaganud ka Ukraina parlamendi ametlik Facebooki leht. ,,Vennad ukrainlased“ lugu on jagatud ka 4 miljoni jälgijaga Viberi grupis Molnija. Lugu saab kuulata YouTube’is: www. youtube.com/watch?v=J7a2sXVoHto (DKroonika/EE)

Tallinna Mustamäe Lepistiku pargi roherinne on väga konkreetne triip. Kiht, mis ei küündi ülarinde poolde kõrgusessegi. See on toomingarinne, mille seas üksikuid pihlakatest noorsõdureid.

Rinne on ju eelkõige sõjaline mõiste. ,,Vastasega kokkupuutu­ mise joon lahinguväljal.“ Õnneks on siin rahulik, kui pesitsejate omavahelised arveteklaarimised kõrvale jätta. Tekkinud on hele­ roheline pilv, mis kogu pargi ulatuses uduna maadligi hoiab.

Tuulduv tekk, mille pikad lepapoisid on soojaga endalt justkui maha lükanud, nii et see on allpool põlvi. On tõesti veidike soojem nüüd, aga lepad ikka veel justkui uinuksid, paljapäi. Nad on ettevaatlikud, pikaldased - nagu pärnad ja tammedki. Siinset roherinnet läbivad allikatest pärinevad ojad ja rajad, mida mööda mustamäelased liiguvad, k.a. 44 noort ukrainlasest sõjapõgenikku, kes kõrvalolevas Tehnikagümnaasiumis hetkel õpivad.

Roherahus.

Foto: Riina Kindlam

Anumal on kirjas tuttav Philadelphia toorjuustu tootva firma nimi, aga ererohelise sisu poolest võiks pütil olla kirjas hoopis PIVAROOTSI. Vaid kaks tähte lühem kohanimi, kust on korjatud väekas karulauk (Allium ursinum), Euraasia wild / bear’s garlic ehk ramsons, mis kohapeal hakitud ja toorjuustuga kokku segatud maitseküllaseks vitamiinirikkaks määrdeks, mis pestost mahedam. (Tzatzikiks sega kreeka jogurti, kurgi, oliiviõli ja soolaga.) Philadelphia toorjuustu hakati tegema New Yorgis 150 aastat tagasi, kuid nimeks pandi hoopis naaberlinn, selle kandi piimatööstuse tuntud headuse tõttu. Antud Philadelphia ehk vennalik armastus, mis Eestis müügil, on toodetud Saksamaal.

Karulauk, nagu ka naat, nõges, nurmenukk, oblikas ja muu hetke otse suhu pistetav rohekraam on aga kõige lähedasem puhas omatoodang üldse. Tuleb vaid veidi maa poole küürutada. PõhjaAmeerikas kummardatakse samuti selle metsiku sibultaime ees, mis seal on Allium tricoccum ja seega väikese nimetäpsustusega grislilauk! Kohalikus keeles ramps, inglise hääldusega ,,ramps“. Ärge laske end eksitada! Grislikarust ja rämpsust on asi kaugel, nõustuks kahtlemata ka kuulus telekokk Gordon ,,Rämpsi“.

Foto ja määrdemeister: Tuuli Mõistlik

(NB – Antud kodu- ja välismaise sulami sümboolne sarnasus pagulas-eestluse mitmekihilisuse ja variatsioonivõimalustega on märkmisväärne. Mis on su sisu ja milline vorm? Iseloom kestvalt kange on!)

RIINA KINDLAM, Tallinn

S P ORT KERGEJÕUSTIK. Itaalias Je­­ so­los toimunud parakergejõustiku Grand Prix’ etapil saavutasid Eesti kettaheitjad kõrgeid kohti: Egert Jõesaar oli parim võistlusklassis F44/62/64, Jev­ geni Ponikarav sai klassis F33 teise ning Raigo Roots klassis F57 neljanda koha. (ERR/EE)

TENNIS. Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 46.) alistas Pariisis toimuva WTA 125kategooria tenniseturniiri kaheksandikfinaalis 17aastast tšehhitari Linda Fruhvirtova (WTA 202.) ning jõudis reedel peetavasse veerandfinaali.

(ERR/EE)

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

15

Pärast pikka vahepausi taas autonäitusel Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Üle kahe aasta olid peaaegu kõik üritused koroona tõttu kas täiesti ära jäetud, edasi lükatud või korraldatud vir­ tuaalselt kui vähegi võimalik.

Ka muidu igal aastal peetav ,,Motorama“ autode näitus ei saanud selles ajavahemikus toimuda, kuid aprilli viimasel nädalalõpul sai see lõpuks jälle International Centre’is teoks. ,,Motorama“ on praeguseks esimene automess, mis on üldsegi jälle saanud toimuda ja nüüd hakkabki rohkem näitu­ seid ja motoüritusi riburada tulema läbi suve, kaasa arvatud Honda Indy võidusõit Torontos juulikuus.

Suure autodehuvilisena olen käinud mitmetel näitustel ning üritustel nii tihti, kui saan, aga kuidagi ei olnud õnnestunud jõuda veel Motoramale kuni selle aastani. Sain sellest teada esimest korda alles ,,Drive Festivalil“ Mosport areenil eelmisel suvel.

Nüüd olin ärevusest pungil, ei olnud korralikult korda tehtud vanu autosid kaks aastat saanud vaadata ja nüüd tuli taas võimalus selle jaoks. Motorama on näitus, kus saab näha custom ehk modifitseeritud vanu autosid, restaureeritud klassikat ja ka motospordi autosid, mis osalevad näiteks Nascaris, Indys ja stock car võidusõitudel. Muidu pole ma eriti suur modifikat­ sioonide fänn autode suhtes, aga suurem osa autosid sel näitusel olid maitsekalt muudetud,

Afganistani naistel tuleb taas näod katta Afganistanis valitsev islamilii­ kumine Taliban teatas hiljuti, et edaspidi nõutakse kõigilt naistelt taas oma näo varja­ mist avalikus ruumis. Tege­mist on Talibani tagasipöördumise­ ga nende eelmise valitsemisaja poliitika juurde, mis põhjus­ tas pahameelt nii kodu- kui välismaal.

Talibani kõrgeima juhi Haibatullah Akhundzada väljastatud korralduse kohaselt ähvardab katmata näoga avalikkusesse ilmuva naise isa või muud lähimat meessoost sugulast vang­ la või riigiametist vabastamine.

Talibani soovituste kohaselt on naistele parim kogu keha kattev tumesinine burka, viida­

näiteks võimsama mootoriga või pisut erinevate või voolu­ joonelisemate kerepaneelidega.

Motoramal meeldis mulle ehk kõige rohkem see, et ta on üles seatud nagu suur autode kokkutulek, võrreldes lihtsalt nagu tavaline näitus, kus tekib selline distants vaataja ja masi­ nate vahel. Siin olid kohal autode omanikud ja ka või­ dusõidu-autode juhid, kellega sai vestelda ja arutada igasuguseid masinate teemasid, mitmed isegi ise tulid rääkima, kui nägid, et uurisid nende autot.

Näitus oli neljas erinevas suures hallis, ei olnud sugugi puudust sellest, mida vaadata.

On raske valida, mis oleks lemmikuteks kujunenud, aga siiski paar tükki olid erilisemad. Üheks osutus 1969. aasta oliiviroheline Chevrolet Camaro COPO mudel. Nendele, kes ei tea, COPO tähendab seda, et kui tundsid vanasti hästi ühte autoesindust või esinduse oma­ nikku, said endale mõnikord tellida oma maitse järgi erilise lisavarustuse või mootoriga auto, mida muidu publikule ei müüdud ja üldiselt ei toodetud vabrikus. See teeb sellised mudelid väga haruldaseks, kuna tihti on neid ainult peotäis üldse kunagi tehtud. See spetsiifiline COPO mudel näitusel oli tellitud 427-kuubiktollise mootoriga, mis oli eriliselt võimas sellel ajal. Autot polnud üldse modifitseeritud, ainult restaureeritud näituse tasemele tuntud firma Legendary Motorcar Company poolt Miltonis, Torontost natuke läänepoole. Auto oli ka just

tes riietusele, mille kandmise nõue kehtis Afganistanis aastatel 1996-2001. ÜRO missioon Afganistanis (UNMA) teatas, et taotleb viivitamatult kohtumist Talibani juhtidega ning konsulteerib rahvusvahelise üldsuse esindajatega. ,,UNMA on sügavalt mures Talibani teate pärast. See läheb vastuollu nende paljude kinni­ tustega, mis puudutavad kõigi afgaanide inimõiguste austamist,“ öeldakse missiooni pressiavalduses.

Taliban on küll väitnud, et on muutunud oma eelmisest valitsemisajast saadik, kuid pärast seda, kui ta eelmisel sügisel ootamatult võimule tõusis, on ikkagi kehtestanud mitu uut reeglit. Näiteks on keelatud naistel ilma meessoost saatjata liikuda või meestel ja naistel koos parkides viibida. (ERR/EE)

NOORTE NURK

ühes minu lemmikvärvis, kaunis tumedamas rohelises ning klassikaliste kroomitud ilu­ rõngastega terasvelgedega.

Teine lemmik oli üks mu unistuste auto, 1970. aasta Plymouth ‘Cuda erksas laimirohelises, erilise klassikalise mattmusta värviskeemiga. See oli 440 SixPack mudel ehk siis võimsa 440-kuubiktollise mooto­ riga ja SixPack viitab kolmele kahebarrelisele karburaatorile, võrreldes näiteks ühe neljabarrelise karburaatoriga, mis oleks madalamal mudelil. Seda mootorit oli pisut modifitseeritud, et tal oleks rohkem jõudu ehk umbes 540 hobusejõudu, võrreldes umbes 335 hobusejõuga, millega ta oleks tulnud vabrikust. Tõesti vägev auto ­isegi tänaste standardite järgi.

Kokkuvõttes oli näitus tõe­ liselt huvitav ning ka informatiivne. Mitmed autoomanikud seletasid ning näitasid, mida erilised detailid nende autodel tähendasid, detaile, ­ mida ei olnud varem ehk isegi tähele pannudki. Oli tundide ­viisi uudistamisrõõmu ja tõelist lõbu. Soovitan soojalt autohuvi­ listel minna uurima Motoramat lähemalt jägmisel aastal, kui pole veel käinud. Mina juba ootan pikisilmi!

1970. aasta Plymouth ‘Cuda 440 SixPack, klassikalise mattmusta värvi skeemiga.

1970. aasta Plymouth ‘Cuda tagantvaade.

S P ORT JALGRATTASPORT. Rein Taa­ ra­ mäe (35a) teenis sel nädalal Giro d’Italia ehk Itaalia velo­ tuuri 172-kilomeetri pikkusel neljandal etapil, mis lõppes Etna mäe otsas, kolmanda koha.

See oli Taaramäe profikarjääri üks silmapaistvamatest sõitudest. Ta võistleb Itaalia velotuuril kolmandat korda ja ­ sel­ lest saavutatud kolmandast kohast on ta olnud vaid korra edukam – aastal 2016, kui ­võitis etapi. (ERR/EE) • TENNIS. Sel nädalal avaldatud naiste tennise maailma edetabelis tõusis Eesti esireket Anett Kontaveit tagasi karjääri kõrgeimale ehk viiendale kohale, Kaia Kanepi on peale 2018. aastat taas 50 parema seas, 46. positsioonil. Maailma esireketina jätkab poolatar Iga Swiatek.

Meeste tabelis kerkis Mark Lajal 25 rea võrra 872. kohale ning tõusis sellega uueks Eesti meeste esireketiks. 18-aastane Lajal elab ja treenib Prantsus­ maal, kuulsa tennisetreeneri Patrick Mouratoglou tennise­ akadeemias. (ERR/EE)

Pumpkin & Stretch #4

1969. aasta Chevrolet Camaro 427 COPO mudel, restaureeritud Legendary Motorcar Company poolt Miltonis, Ontarios.

Tutvu Jõekääru Suvekodu juhatajaga – ELLI KIPPER Elli on Toronto Eesti kogu­ konna aktiivne liige.

Ta on laulnud mitmetes koorides, tantsinud TERR Kung­ las ja õpetab eesti keelt Toronto Eesti Seltsi Täiendus­ koolis.

Elukutselt on Elli prantsuse keelekümblusõpetaja, kuid tema armastus õpetamise ja treenimise vastu hõlmab ka mitme spordimeeskonna juhendamist.

Tema kireks on osalemine maratonidel ja poolmaratonidel.

Elli alustas Jõekääru laagris osalejana ning naasis hiljem laagrisse vetelpäästja ja ju­

hendajana. Eelmisel suvel sai ta suurepäraselt hakkama Jõekääru virtuaal­ laagri juhina.

Meil hea meel teatada, et Elli on ka sel suvel meiega Jõekääru laagris, tuues kaasa oma pakatava energia ja seiklushimu! www.joekaaru.com

16

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

T.E.S. Täiendusgüm­naasiumi lõpetajad 2022

Kalev Amadeus Neges

Õpetajaid ja külalisi.

Toronto Eesti Seltsi…

(Algus lk. 1)

Klassiõpetaja Erika Kessa tänas oma toredaid õpilasi, nentides, et väga oluline on olnud ka perekonna toetav osa noorte edukal lõpetamisel. Erika Kessa soovis algkooli lõpetajatele ­ilusat suvepuhkust. Ikka kohtu­ miseni uuel õppeaastal juba ­keskkoolis!

Klassiõpetaja Emma Soolepp soovis oma lennu lõpetajatele head õnne igasse päeva tulevikus. Ta soovitas võtta osa edaspidigi eesti tegevustest.

ja Kai Kiilaspea, kes nentis, et suurte rõõmude kõrval on ka suuri muresid, sest paljude inimeste elud maailmas on muutunud tänases hetkes. Ta rõhutas, et hoida tuleb oma keeleoskust ja iga päev edasi õppida, sest eesti keel annab lisa­ jõudu ja avab uusi uksi.

Lõpetajate autasustamine preemiafondi auhindadega 2022

Northern Birch Credit Unioni esindaja Heli Orav, eesti kooli vilistlane, vääristas aktusel igat lõpetajat isikliku preemiaga, igat keskkooli lõpe­ tajat Anvil Jewellery Ltd. Õnnitleme TEK- Keskkooli (Torontost) kooli hõbesõrmuselõpetajaid 2022! ga ja Roman Tavasti (Tallinnast) Klassijuhataja Kai Kiilaspea Eesti vapiga hõbesõrmusega. ja keskkooli 56. lend – Eliise Preemia kantakse otse lõpetaja Leivat, Emma Nipernado, pangaarvele ja kingiesemed anLiisa Osso, Maxim Tamm ja takse pidulikult üle lõpupeol 17.

Imbi Uukkivi. mail Eesti Kodus.

Klassijuhataja Emma Ajaleht Eesti Elu kinkis Soolepp ja keskkooli esto 12. gümnaasiumilõpetajatele poole lend – Jaak Hemingway. aasta ajalehetellimise.

Keskkooli lõpetajate nimel Metsaülikooli nimel tervitas võttis sõna Jaak Hemingway, Maimu Mölder. MÜ kinkis kes tänas kõiki õpetajaid kani ­ gale gümnaasiumi lõpetajale natlikkuse eest eesti keele õpe­ tasuta nädala veetmise Metsa­ tamisel. ülikoolis Kotkajärvel (kehtiv Õnnitleme TEG – viie aasta jooksul üks kord).

Gümnaasiumi lõpetajaid Toronto Eesti Seltsi poolt 2022! andis esimees Anne Liis Klassijuhataja Kai Kiilaspea Keelmann preemia igale õpija gümnaasiumi 40. lend-­ lasele alates algkoolist, kes ei Stephen Jenkins, Laas Kolga, olnud terve kooliaasta jooksul Isabelle Laanemaa-Paskov ja kordagi eesti koolist puudunud.

Tänavu oli koolis mittepuuduKalev Neges.

Lõpetajate nimel võttis sõna jaid kokku 17 last.

Eestlaste Kesknõukogu Ka­ gümnaasiumi lõpetaja Isabelle das president Kairi TaulLaanemaa-Paskov, kes alustas na­ kooliteed lasteaias koos üheksa Heming­­way autasustas igat algkaaslasega. Tänaseks on kooli kooli lõpetajat Urve Tambergi lõpusirgele jõudnud neist neli raamatuga ning keskkooli ja gümnaasiuminoort. Ta tänas gümnaasiumi lõpetajat rahalise nimeliselt õpetajaid ja juhatajat, preemiaga.

Eesti Sihtkapital Kanadas kes on kõigile midagi uut ja ­huvitavat eluks kaasa andnud – hooldab fonde, millel on täpsed nii eesti keele lugemist ja gram- eeskirjad, kuidas preemiaid matikat kui ka eesti muusikat ja jagada lõpetajaile. Tarvo Hessi eesti ajalugu. Need on teadmi­ Mälestusfond vääristas sel aassed, mida meie vanemad meie- tal keskkooli lõpetajat Jaak ga alati ei jaga igapäevaelus. Hemingwayd, kes on klassi­ Kõlama jäi Isabelle üleskutse kaaslaste poolt valitud kui kõige õpetajatele: ärge lõpetage õpeta- sõbralikum ja toetust andvam mist, sest terve elu on õppi- õpilane. mine.

Helju Luide Fond autasusLõpetajatele soovis tuult tas kolme lõpetajat, kes olid tiibadesse vanema astme õpeta- kõige püüdlikumad eesti keele

rääkijad – Tuuli Leivat, Liisa Osso ja Laas Kolga.

Aina ja Ervin Kivi fond autasustas laiahaardeliste tead­ mistega õpilasi: Mikk Pajo, Eliise Leivat ja Imbi Uukkivi.

Alvine Lestali Mälestus­ fondi esindaja Emma Soolepp andis preemia kõige edasijõudnumale lõpetajale – Stephen Jenkins.

Tartu College’i esindaja ja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tervitas lõpetajaid, sest ees ootab neid millegi uue algus. Eesti keelt ja eesti meelt läheb kindlasti tulevikus vaja.

Kui on huvi, tulge VEMUsse ja olge abiks.

Korp! Filiae Patriae esi­ naine Heli Vanaselja õnnitles tublisid noori ja kutsus Eesti vanima naiskorporatsiooniga ühinema.

2021./22.a preemiafondi annetajate rahad jagati vastavalt keskkooli ja gümnaasiumi lõpe­ tajate tulemustele. Lisaks raha­ listele preemiatele kingiti igale lõpetajale raamat ja igale algkooli lõpetajale Eestimaa sei­ nakaart.

Täname südamest preemiafondi annetajaid 2022!: AKEN; Eesti Naisüliõpilaste Selts; Eesti Vabariigi Aupea­ konsulaat Kanadas; Korp!

Amicitia; Korp! Filiae Patriae; Korp! Indla; Korp! Sakala; Korp! Vironia; Tartu College; Toronto Eesti Selts; VEMU. Koolikomitee esimees Linda Soolepp tänas südamest kõiki organisatsioone preemiate ja kindla toetuse eest.

Olen 17aastane. Minu sünni­ päev on 17. aprillil. Ma õpin Uxbridge’i Keskkoolis. Mulle meeldib sport, käin fitnessi-trennis ja suusatan talvel.

Pärast keskkooli tahaksin õppida äriteadust. Ma ei ela Torontos ja mul on raske osa võtta Eesti tegevustest, aga saan igal võimalusel kokku oma Eesti sõpradega. Eriti suvel, kui olen Jõekäärul laagris.

Isabelle Laanemaa-Paskov Ma olen 16-aastane ja minu sünnipäev on 16. septembril. Õpin keskkooli 11. klassis Sir Oliver Mowat C.I.’s.

Minu hobid on talvel suusa­ tamine ja suvel kergejõustik, klaverimimängimine ja muusika. Olen olnud tegev mitmetes eesti organisatsioonides: Põhjarada gaidlipkonnas, T.E.S. Lasteaias abikasvatajana ja vabatahtlikuna Ehatare puhkekodus, kus olen abiks praegusenigi, kui võimalik on olnud.

Mind huvitab äri ja soovin keskkooli lõpetamise järel seda edasi õppida Westerni ülikoolis Queensis või Guelphis.

Laas Johan Otto Kolga Ma olen 16 aastat vana ja õpin 11. klassis Pierre Elliott Tru­ deau keskkoolis Markhamis prantsuse keelekümbluse klassis.

Minu huvid on aasta läbi sõita BMX rattaga ja praegu töötan Kanada suuremas siserattapargis Joyride 150. Talvel mulle meel­ dib trikksuusatamist teha.

Ma algasin Toronto eesti lasteaias, kui olin 21-kuune ja nüüd kevadel lõpetan Toronto Eesti Seltsi Täiendusgüm­naa­ siumi – 15 aastat! Ma olen ka käinud Jõekääru suvekodus laagris 16 suve ja sel aastal töötan seal vetelpäästjana. Osa­ len ka skautides ja ootan jälle minna Kotkajärvele.

Ma ei ole veel otsustanud, mida soovin edasi õppida tulevikus.

Stephen Jenkins Minu sünnipäev on 16. märtsil ja olen praegu 17-aastane. Õpin igapäevaselt Forest Hill Col­ legiate Institute’is.

Mulle meeldivad väga muu­ sika, sport, kokkamine ja luge­ mine.

Eesti tegevustes olen Põhja­ kotka skautlipkonna liige ja osalen laagrites nagu Jõekääru ja Kotkajärve.

Plaanin tulevikus minna Montreali McGilli ülikooli ettevõtlust õppima.

Tuult tiibadesse, lõpetajad!

Virtuaalaktuse lõpetas kokkuvõtvalt kooli lastevanemate komitee esimees Linda Soolepp, kes tänas lapsevanemaid rahuliku meele ja mõistva suhtumise eest. Linda Soolepp tänas väga kooli maagilist hinge – juhatajat Monika Roose-Kolgat oskusliku ja väsimatu koolielu korralduse eest.

Linda Soolepp nimetas, et hinnates väärikalt noorte pingutusi, hindavad ka noored meie ühiskonna tugevust ja panus-

tavad ise oma tegevusega eestluse säilimisele.

Head noored Toronto eesti kooli lõpetajad: Et õnn teid üles leiaks! Et sõprus ja eestlus kasvaks! Et võluvõti avaks teie esivanemate vara­ mu ukse, et esivanemate heli­ sev keel ikka heliseks teie põues ja õues!

• Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

eestikool.ca – loe koolielust jutte, vaata fotosid ja videosid

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Suvele vastu: EDA OJA

üksiknumbrid on müügil Torontos:

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

17

KANADA UUDISED

Eesti Vabariigi suursaadik Toomas Lukk koos abikaasa Piretiga näituse ,,United for Ukraine. Images of War 2014–2022“ avamisel Toronto ­raekojas 7. mail.

Ukraina näituse teoks saamist toetas Hamiltonis asuva Cotton Factory omanik Robert Zeidler, kes oma militaarse tausta tõttu külma sõja aegses Euroopas tunnetab hästi praegu toimuvat ja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani Toronto raekojas 7. mail.

Ukraina sõda…

(Algus lk. 1)

pikkade tööaastate jooksul ei ole ta kunagi tundnud näitustele piltide valimisel suuremat kurbust, masendust, depressiivseid emotsioone kui nüüd. Kogu sõja jubedus on ühtäkki jõudnud sinu eneseni, eriti kui kuuled oma Ukrainas asuvalt tööpartnerilt vabandust ja palvet lükata edasi varem kokku lepitud Zoomi-kohtumine, sest kolleeg peab parajasti jooksma õhurünnaku eest varjendisse…

Laupäeva, 7. mai pärast­ lõunal avati sama laiendatud näitus Toronto City Halli rotundas. Näitus raekojas oli seotud Euroopa Päevaga (9. mai) ning kinnitades, et seistakse ühiselt Ukrainat igakülgselt toetades.

Piduliku avamise juhatas sisse Marcus Kolga, tänu kelle orga­ niseerimistööle sealne välja­

Leedu Kanada keskorganisat­ siooni president Kazimieras Deksnys Tartu College’is.

panek teoks sai. Marcus Kolga tervitas Kanada Kesk- ja IdaEuroopa Nõukogu ning Eest­ laste Kesknõukogu Kanadas poolt, öeldes, et Kesk- ja IdaEuroopa riikidele on hästi tuttav Vene Föderatsiooni retoorika ning Vene riigi teod, kui nad samalaadset ,,vabastamist“ on ­ teostanud eelmise maailmasõja ajal ja pärast sõda nendes piirkondades.

Marcus Kolga, kes tegutses ka moderaatorina, tänas kõiki koostööpartnereid, kes aitasid näitusel teoks saada: Odessa Photo Days, VEMU -The Museum for Estonians Abroad, Cotton Factory, CARL- Piret Noorhani, Rob Zeidler, Sergei Loiko, Alla Kadysh, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.

Näituse avamisel esinesid sõnavõttudega teiste hulgas Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk ja Leedu suursaadik Kanadas Darius

Balti Föderatsiooni ja Läti kesknõukogu Kanadas president Andris Kesteris.

MANITOBA. Pea terves Lõuna-Manitobas jätkuvad uputused ja üle provintsi on 26 piirkonnas kehtestatud kohalik eriolukord. Vee kõrge taseme tõttu on suletud teid ja viidud läbi evakueerimisi, inimesed kaitsevad oma kodusid liiva­ kottidega. Neljapäeval hoiatas Environment Canada tugeva vihmasaju ja võimaliku äikesetormi saabumisest.

(Lüh. CTVNews) • OTTAWA. University of Ottawa meditsiinikooli partnerlus Nuna­ vutiga aitab treenida rohkem Inuiti tervishoiuprofessionaale: alates septembrist 2023 on medit­ siinikoolis kaks kohta spetsiaalselt Nunavuti elanike jaoks. Territooriumi tervise­ minister John Main märkis, et loodetavasti toob see initsiatiiv Nunavuti rohkem nende endi elanikest tervishoiutöötajaid.

(Lüh. CBC) • KANADA. Kehv saak klii­ ma­ muutuse tõttu, pandeemiast põhjustatud häired tarneahelates ja Venemaa invasioon Ukrai­ nasse on tekitanud ekspertide sõnul puudujääke toidutootmi­ ses üle maailma, hiljutine sel­ lest mõjutatud produkt on toiduõli. Dalhousie ülikooli professor Sylvain Charlebois mär­ kis, et see mõjutab hindu toidupoodides, aga tarbijad näevad kõige suuremat hinnatõusu restoranides. (Lüh. CTVNews)

Skusevicius. Külalisteks olid ka Scarborough Guildwoodi piir­ konna esindaja parlamendis John McKay, Jin-Ling Chen (Director General Taipei Economic and Cultural Office), Piret Noorhani & Rob Zeidler (VEMU & Cotton Factory), Alla Kady (Canadian Asso­ ciation of Russian Language Media), Alena Lianvonchanka (Belarusian Canadian Alliance), Andris Kesteris (Latvian Canadian Council), Magdalena Pszczolkowska (Consul General of Poland, Polish Consul General in Toronto), Alexandra Chyczij (President Ukrainian Congress Canada).

Näitust saab näha mais-juunis Hamiltonis Cotton Factorys ja Tartu College’is. (EE)

Kanada Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas president Marcus Kolga.

Mälestame kurbuses oma sugulast ja pere hambaarsti

dr. Uno Abe JUTA ja JÜRI SILMBERG ERIK SILMBERG MARCUS SILMBERG perega JAAN SILMBERG perega

Eelmisel aastal oli Tallinna vanim peig 85- ja pruut 74-aastane Tallinna perekonnaseisuame­ tis sõlmiti eelmisel aastal 2305 abielu, vanim peigmees oli 85ja vanim pruut 74-aastane.

Populaarseimad kuud abiellu­ miseks olid juuli ja august, mõlemal sõlmiti ligi 360 abielu.

Tallinna perekonnaseisuametis sõlmis 2021. aastal oma abi­ elu 801 välismaalast, kes pärinesid 59 erinevast riigist. Ühes kuus abiellujatest olid keskmiselt 17% välisriigi kodanikud.

Kõige enam oli nende hulgas Venemaa (360) ja Ukraina (162) kodanikke, järgnesid Valgevene (26), Läti (25), Leedu (18) ja Suurbritannia (17). Eksootilise­ matest riikidest olid esindatud Alžeeria, Bangladesh, Costa Rica, Hong-Kong, Jordaania, Kõrgõzstan, Monaco, Pakistan, Sri-Lanka, Uus-Meremaa ja Venezuela.

Noorpaari valitud ja soovitud kohas toimus abielutseremoonia 96 korral. Abielludes võttis 1661 naist mehe perekonna­ nime, 43 meest võttis naise pere­ konnanime. Kuldpulmi (50 aastat abielu) tähistati Tallinna perekonnaseisuametis kahel kor­ral ja teemantpulma (60 aastat abielu) ühel korral.

Abielu sõlmimiseks väljaspool Eestit väljastati 504 abi­ eluvõimetõendit. Populaarse­mad riigid, kuhu mindi abielluma, olid Venemaa ja Soome.

Eksootilisemad riigid, kus soo­ viti abielluda, olid Jaapan, Jamaika, Filipiinid, Vietnam, Kolumbia, Guatemala ja Bahrein.

Abielu lahutamiseks esitati eelmisel aastal 1227 avaldust ja registreeriti 1041 abielulahutust.

Eelmisel aastal registreeriti Tallinnas 4472 sündi (99 vähem kui 2020. a). Sündis 2298 poisslast ja 2174 tütarlast.

Lapse sündi registreerinud vanemad pärinesid 70 erinevast riigist, neist enim Venemaa,

Märtsis olid populaarsemad laste nimed Sofia ja Martin Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti märtsis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1041 sündi. Sündis 495 tüdrukut ja 546 poissi.

Möödunud aasta märtsis ­registreeriti 1230 sündi.

Kaksikuid registreeriti 13 paari, neist kuus paari poisse, kaks paari tüdrukuid ja viis ­segapaari. Tallinnas registreeriti 349 sündi, Harjumaal 175, Hiiumaal 9, Ida-Virumaal 64, Jõgevamaal 23, Järvamaal 26, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 13, Pärnumaal 57, Raplamaal 33, Saaremaal 27, Tartumaal 135, Valgamaal 27, Viljandimaal 31 ja Võru­ maal 21 sündi.

Tüdrukute nimedest olid eelistatud Sofia, Emilia, Emma, Mia, Nicole, Saara, Adeele, Luna, Marta ja Rahel ning poiste nimedest Martin, David, Miron, Sebastian, Oliver, Robin ja Sander.

Märtsis sõlmiti 315 abielu, millest 35 notarite ja 4 vaimulike poolt. Lahutati 214 abielu.

Eelmise aasta märtsis sõlmiti 286 ning lahutati 188 abielu.

Märtsis registreeriti 1632 surma, möödunud aastal samal ajal 1819. (SiMPT/EE)

Ukraina, Läti, Soome, Suur­ britannia, Nigeeria, Valgevene, Leedu, Ameerika Ühendriikide, Bangladeshi ja Itaalia kodanikke. Esindatud olid ka Boliivia, Iraak, Keenia, Süüria, Iisrael, Monaco, Jeemen.

Tallinnas olid 2021. aastal populaarseimad tüdrukute ni­ med Emili, Emilia, Emily, Alisa, Alisia, Eva, Mia, Sofia, Maria ja Emma. Populaarsei­ mad poiste nimed olid Mark, Aaron, Aron, Maksim, Miron, Luka, Lukas, Martin ja Robert.

(ERR/EE)

18

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

Mälestame leinas armast onupoega, sugulast ja sõpra

OOTAMATULT LAHKUS VÄGA ARMAS, KALLIS, ASENDAMATU ABIKAASA, ISA, VANAISA

Kaljo Süld

Kaljo Süld

Südamlik kaastunne AASALE, CLIFFORDILE ja BETHILE perega ja INGRIDILE

sündinud 3. jaanuaril 1938 Metskülas, Saaremaal surnud 7. mail 2022 Torontos

ELMA, VIILE ALAN MARISSA ja TAAVO perega ERIC ja SHINI HELEN ja ERWIN KRISTA ja JOHN perega LISA ja RYAN DAVID

AASA INGRID CLIFFORD ja ELIZABETH JOHN, WILLIAM, ALEXANDER

Jällenägemise lootuses…

Lahkus meie armas perekonnasõber

Kaljo Süld

LAHKUS USTAV JA KAUAAEGNE KOGUDUSE JUHATUSE LIIGE

Kaljo Süld

sündinud 3. jaanuaril 1938 Saaremaal surnud 7. mail 2022 Torontos

,,Aga mina loodan sinu peale, Issand! Sinu käes on kõik mu ajad.“ Laul 31 Meie südamlik kaastunne perele – AASA, INGRID, CLIFFORD ja ELIZABETH perega

Mälestades kurbuses ja avaldades kaastunnet perekonnale

,,See Jumal on meie pääste Jumal! Jumal, meie Issand, toob välja surmastki!“ Psalm 68:21

JÜRI PUUSAAG KOIT PUUSAAG perega KAIRE HARTLEY perega

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS Meie väikesest perest lahkus hea kolleeg, kauaaegne lehe väljasaatja

Ilmus kaitseväe aastaraamat Värskelt ilmunud kaitseväe aastaraamatust saab ülevaate intensiivsest 2021. aastast ning kaitseväe tegemistest. „Aasta 2021 oli sündmuste ja arengusuundade poolest kaitseväele tõenäoliselt viimase 30 aasta intensiivseim,“ kirjutab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem aastaraamatu eessõnas. „Venemaa on 2021. aasta jooksul näidanud viimase 30 aasta suurimat agressiivsust ja meie oleme sellele vastanud ühe riigi kaitseväele kohaselt.

Tulevik näitab, kas see on olnud „valmistumine“ või „ärahoidmine“, kuid ilmselt on kaitseväel keerulisemad ülesanded alles ees.“ Kaitseväe luurekeskus annab aastaraamatus ülevaate Vene­ maaga seotud julgeolekupoliiti­ listest ja sõjalistest arengusuundadest. Suhetes lääneriikidega valitseb Venemaa režiimis soov muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mille esimeseks sammuks on kontroll nn lähi­ ­ välismaa üle ning seal oma mõju tugevdamine.

Aastaraamatust saab lugeda 2021. aastal jõudsalt arenenud koostööst liitlastega nii kodukui ka välismaal.

Samuti leiab aastaraamatust teavet riigikaitse arenguplaani­ dest, erinevate kaitseväe üksuste tegevustest ja tulevikuplaani­ dest, küberkaitsest, suurematest õppustest ning paljust muust huvitavast. (KVPST/EE)

Kaljo Süld

Lahkunud liiga varakult meie kallis koolivend ja sõber

Andros Lipp-Leppik

Südamlik kaastunne AASALE, INGRIDILE ning CLIFFORDILE perega EESTI ELU PERE

Avaldame südamlikku kaastunnet MARDILE, PEETRILE ja TIINALE JAAN KITTASK perega ERIK LAAR perega LEIKI LUUD perega MARKUS OTEMA perega ESKO REMMEL perega LIA ZIFKIN perega

Puhka rahus, kallis sõber

Avaldame kaastunnet ema TIINALE ning MARDILE perega varalahkunud

Kaljo Süld

Kaotasime ootamatult kalli sõbra.

Jääme puudust tundma pikkadest jutuajamistest, Sinu alatisest heatahtlikkusest, abivalmidusest ja huumorimeelest Üks uus kirgas täht on taevalaotuses

Kaastundes AASALE, INGRIDILE ning CLIFFORDILE perega KAI, PAUL, KATI

Andros Lipp-Leppik’u surma puhul HOLMBERGI PERE: VIVIAN, SUSANNE, ERIK, KRISTA, SILVER ja KADRI

Kaljo Süld Mälestame head sõpra ja töökaaslast.

Südamlik kaastunne AASALE perega TARTU COLLEGE VEMU

Kauaaegset head sõpra

Henn Mäeste’t mälestavad kurbuses MARIS ja TOOMAS SAAR

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Mälestame Sind, armas ja hoolitsev perekonnasõber

Kaljo Süld

Meie südamlik kaastunne perekonnale MARIKA, PAUL ja ALEXANDRA HANNAH, JONATHAN, AMELIA ja CHLOE

Nr. 19

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 15. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­LAUAGA. Pühapäeval, 29. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Eelteated: Pühapäeval, 5. juunil kell 11.30 toimub NELIPÜHA jumalateenistus armulauaga.

Surnuaiapühad toimuvad püha­ päeval, 19. juunil: kell 11.30 Jumalateenistus armulauaga EELK Toronto Peetri kirikus ja mälestuspalve urni­ müüride juures; kell 13.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Mount Pleasanti surnu­aial; kell 15.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Yorki surnuaial.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 EELK Toronto Peetri kirikus Eesti Raadio Tütarlaste koori kontsert.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 15. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Lige jutlus: ,,Kiusatud”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 22. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Lihtne evangeelium”.

Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 29. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Hoia kinni”. Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 5. juunil kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tuli taevast”.

Muusika TEBK Ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 15. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. mail JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

Kuninganna ei osalenud parlamendi avamise pidulikul tseremoonial 96-aastane kuninganna Eliza­ beth II ei osalenud parlamen­ di avamise tseremoonial tervis­likel põhjustel. Tema asemel pidas kõne prints Charles.

Esimest korda 59 aasta jooksul ei võtnud tähtsast sündmu­ sest osa kuninganna Elizabeth II. Elizabethi kroon oli pandud Charlesi istekohast käeulatuse kaugusele, aukohale.

See oli esimene kord, kui kuningliku perekonna liige võttis parlamendi avamisel kuninganna asemel sõna, vahendab BBC. Charles rääkis kokku üheksa minutit.

Daily Maili allikate sõnul vaatas Elizabeth ajaloolist hetke Windsori lossis televiisorist.

Elizabeth II on Briti parlamendi avatseremoonialt puudunud kõigest kahel korral, mõlemal korral oli see seotud lapseootusega.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Kellele laulab meie süda?

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1 Elas kord üks vanem naine, kes oli elanud tõeliselt püha elu.

Teda teati lahke ja südamliku naisena. Tal oli suur osa Piiblist peas ja ta tsiteeris mälu järgi pikki lõike. Samamoodi teadis ta peast sadu hümne ja vaimulikke laule. Aastate jooksul hakkas tema jõud vähenema ja sel­

Eesti väikelinnade kinnisvara on kallinenud Maa-ameti andmeil on Eesti väikelinnade kinnisvara vii­ mase kümne aasta jooksul kohati kallinenud neli korda.

Hinnakasvu eesotsas on Keskja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus viimase aasta jooksul on hinnad kasvanud 20 protsenti ning nõudlus kinnisvara järele ületab pakkumise. ,,Suurimaks probleemiks on renoveeritud uute korterite puudus nii müügi- kui ka üüriturul.

Neid lihtsalt ei ole saada, ja kui neid üürile või müüki tuleb, siis need lähevad sisuliselt loetud päevadega ära. Turul on nõudlus kordades suurem kui pakkumine,“ rääkis Lumen kinnisva­ rabüroo maakler Ranno Kalda.

Olukorrast kinnisvara turul annab hästi aimu üks korter Võru kesklinnas, mis eelmisel aastal oleks turul olnud veel hinnaga 600 eurot ruutmeetri kohta, praegu on aga selle väärtuseks 850 eurot ruutmeetri kohta. Uute korterite keskmine ruutmeetrihind on Võrus tõusnud 1500 euroni (ERR/EE)

Suurbritannia sõlmis Rootsi ja Soomega uue julgeolekuleppe Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles kolma­ päeval, et tegi Rootsi ja Soo­ mega uued lepped Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja lubas toetada mõlema riigi relvajõude, kui need peaksid sattuma rünnaku alla.

Rootsi peaminister Magda­ lena Andersson ütles kolma­ päeval, et Rootsi ja Suurbri­tan­ nia leppisid kokku vastastikuses abis kriisi või sõjalise rünnaku korral. ,,Kui kumbagi riiki peaks tabama katastroof või rünnak, abistavad Suurbritannia ja Rootsi üksteist mitmel viisil.

Toetust antakse kannatanud riigi taotlusel ja see võib hõlmata ­sõjalisi ressursse,“ ütles Anders­ son.

Johnson ütles, et tegemist on kokkuleppega, mis kinnitab nii Rootsi kui ka Ühendkuningriigi ühiseid väärtusi. (ERR/EE)

lega koos ka mälu. Ühel hetkel suutis ta tsiteerida vaid ühte katkendit tuntud laulust: ,,Kuid ma tean, kellesse ma usun ja olen kindel, et ta on vägev ka hoidma mul antud vara kuni viimse päevani!“ Aja möödudes jäid nendest ridadest vaid ,,ta on vägev ka hoidma mul antud vara…“. Päris elu lõpus kadus naise jõud veel ja ta lähedased nägid vaid ta huuli vaikselt liikumas, sosistades ühte sõna ,,Ta!“ See ,,Ta“ oli selle naise jaoks Jeesus. Kõik muu oli kadunud. Jääda saab aga vaid ­ see, mis on meie jaoks olnud tõeliselt oluline. See, mis on täitnud meie elu.

Piibel kutsub meid üles laulma ,,uut laulu Issandale“. Vahel kasutame me ka kõnekeeles väljendit, et keegi laulab uut laulu, viidates mõne inimese muutu­ misele. Seega on laulmine omandanud palju laiema tähenduse, kui lihtsalt muusikateose esitamine. See, kellele meie süda ,,laulab“, see omab meie elus olulist rolli ja nii saab ka tänane Piibli tekst uue valguse.

Ps 71:8 Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva Pianist ja laulukirjutaja Roger Bennett suri aastal 2007. Enne oma surma jõudis ta postitada oma veebilehele: ,,Meie vaen­ lane jälitab meid täpselt nii, nagu Piibel kirjeldab – otsekui möirgav lõvi. Ta peidab end põõsastesse, ootab nõrkuse märke, et siis rünnata. Ta ei rünnanud mind füüsiliselt. Ta ründas minu rõõmu, julgust ja lootust. Minu palved tundusid põrkuvat taevast tagasi. Kui püüdsin vaadata elu helgemat

poolt, lõpetasin tumedate mõ­ tetega tulevikust. Siis tõi ta välja ühe oma tõhusaima relva – kahtluse. ,,Sa nimetad ennast kristlaseks? Milline silmakirjatseja!“ See tõi muusiku ellu hirmu ja meeleheite. ,,Nii palju siis sinu usust, härra gospellaulja!“ sosistas hingevaenlane.

Bennett tunnistab, et ta uskus kõike, mida saatan sosistas. Ta lootis, et hommikul ärgates on kõik muutunud, kuid see kõik vaid süvenes. Ta püüdis lugeda Piiblit, kuid sõnad muutusid ­häguseks ja ta ei saanud aru.

Siis meenusid Bennetile aga vangistatud Peetrus ja Siilas, kes ei langenud meeleheitesse, vaid nad laulsid. Nad kasutasid laule vaimulike relvadena. Üksteise järel tulid Bennetile meelde vanad hümnid, mida ta hakkas keset oma hirmu ja kahtlusi laulma. Ta meenutab, et see ei olnud muusikaliselt kõige suurepärasem esitus, aga samas oli see võimsaim õnnistus, millest ta oli kunagi osa saanud.

On selge, et viletsuse päevil saame me laulda ainult neid laule, mida oleme õppinud heal päeval ja ainult Temale, kellele on kuulunud meie laulud meie argipäevadel. Tuntud kristlik laululooja Chris Tomlin on öelnud: ,,Pea meeles, et lõpus me mõistame, et me ei ela selleks, et avaldada muljet oma sõpra­ dele, töökaaslastele või sugulastele. Siis jääb ainult Jeesus.“ Jumal, anna meie süda­ messe üks taevast süüdatud uus laul, mida ei vaigista ka kõige keerulisemad olukorrad meie elus.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022

Nr. 19

Tellige EESTI ELU! Teeme ära talgupäev Eesti Vabaõhumuuseumis

Laupäeval, 7. mail korraldati Teeme ära talgupäev Eesti Vabaõhumuuseumis, kus osales sadakond vabatahtlikku.

Kohale olid tulnud nii Vabaõhumuuseumi oma rahvas, Muuseumi Sõprade Seltsi, Eesti Lipu Seltsi esindajad ja Tallinnas viibivad Ukraina sõjapõgenike perede liikmed.

Talgupäevade lõppedes pakkus Vabaõhumuuseum kõigile osalejatele talgusuppi.

JÜRI TREI

Sündmuste kalender • Laup., 14. mai kl 6 õ VEMU 10. TULUÕHTU Tartu Col­ lege’is. Reg. 7. maiks: 416-9259405; vemu.ca.

• Laup., 14.- pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Pühap., 15. mail kl 1 pl LOENG. Kunstnik BRITTA BENNO “Saamisest maa(stiku) ks: Maa kihid” (ingl.k.). Zoomis: Meeting ID: 857 2449 0399.

EKKT & VEMU korraldusel.

• Kolmap., 18. mai kl 7.30 õ FILM “PÕLVKOND PIIRI TAGA” Alliance Francaise Theatre’is Estonian Arts Centre’i korraldusel; vastuvõtt 6.45 õ.

• Neljap., 26. mai kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SICALE”, dir.

ENDRIK ÜKSVÄRAV Jeanne Lamon Hallis Torontos.

• Kolmap., 1. juuni kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SI­ CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV koos Hamiltoni Filhar­ moonia orkestriga Cotton Factorys Hamiltonis.

• Pühap., 5. juuni kl 2 pl KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ SICALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Carleton DominionChalmers Centre’is Ottawas.

• Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI.

Euroopa Liidu lennureisidel kaob maskikohustus

Eesti idapiiri väljaehitamine kallineb

Toomkirikus pühitseti restaureeritud ja ülekullatud tornimuna

Euroopa Liidus (EL) kaob kõigil lennureisidel maski­ kohustus, sellest teatasid nii Euroopa Liidu lennundus­ ohutuse amet kui ka haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus.

Paljud lennuettevõtted on juba varem oma liinidel maskikohustuse kaotanud.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus märkis, et kuigi maski kandmine ei ole enam kohustuslik, on mask lisaks käte pesemisele siiski parim vahend koroonaviiruse leviku takistamiseks.

Neil lendudel, mis suunduvad riikidesse, kus ühissõidukis on endiselt maskinõue, peavad lennuettevõtted reisijatelt maski nõudma. (ERR/EE)

Kuigi Eesti ja Venemaa vahe­ lise kontrolljoone ehitus ede­ neb plaanipäraselt ning tööde­ ga ollakse isegi graafikust ees, tuleb piiririba uute etappide väljaehitamisel arvestada ehi­ tuse kallinemisega. Üks suure­ maid muutujaid ehituse hin­ dades on viivitusaed, mille hind on kahekordistunud ning mille hankimine on muutunud järjest keerulisemaks.

Toomkiriku torni restaureeri­ mise käigus toodi tornist alla ajalooline tornimuna ja tuule­ lipp. Nüüdseks on tornikuul restauraatorite käe all üle kullatud ning viiakse peagi tagasi tornitippu.

Kunstiajaloolane ja kirikute

• Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Pühap., 21. – laup., 28. aug.

METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

restauraator Juhan Kilumets ütles varem selle aasta kevadel rahvusringhäälingule, et teist sellist kuldset kuplit Eestis ei ole. Paksust vasest tehtud kuppel on seest tühi ja pealt kaetud kuldlehtedega.

10. mail toimunud tornimuna pühitsemisel esitleti ka ajakapslit, mis viiakse koos uue tornimunaga Toomkiriku tippu.

(ERR/EE)

Kontrolljoone esimene 23,5-kilomeetrine lõik, mis kulgeb kolmikpunktist kuni ­ Luhamaani, on sisuliselt valmis ning ehitaja plaanib selle suve hakul riigile üle anda.

Kui palju läheb piiri ­ ehitus edaspidi maksma, seda ei oska praegu keegi öelda.

Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tarmo Sinisaare sõnul on viivitusaia hind kahekor­ distunud ning oluliselt on pikenenud ka tarneaeg. Samuti on tõusnud geosünteetika hind ligemale 70 protsenti, tee- ja ehitusmaterjalid 30 protsenti ning kütus 50 protsenti. See tähendab, et ainuüksi kütuse hinna kallinemine võib muuta piiriehituse edaspidi 20 kuni 30 protsenti kallimaks. (ERR/EE)

Peapiiskop Urmas Viilma ja Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Foto: ERR

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor on suletud Victoria Day’l – esmas­päeval, 23. mail.