Nr. 19
EESTI ELU reedel, 13. mail 2022 — Friday, May 13, 2022
5
Kommentaarid ja arvamused
Ahvide planeet
tähelepanu üks, keda vahel kutsutakse ka inimeseloomaks. Ta on geneetilises mõttes ülilähe Madis Listak dane inimahvidele ja midagi Artikkel on kirjutatud Venemaa loomalikku ei ole talle võõras. sissetungi alguses Ukrainasse. Nii on neile geneetiliselt sisse Madis Listaku ,,Kuhu kadusid programmeeritud ka oskus karroomlased ja kust tulid itaal jas käituda ja alateadlikult lased“ ilmus Eesti Elus # 14, tuvastada karja liidrit. 8.04.2022) Šimpanside uurijad on tähele Televiisorist on alanud meeli pannud, et karja juhiks saab erutav loodussaade. Näeme tihti see, kelle füüsiline tugevus enda ees lahti rullumas ja sotsiaalsed oskused on tasa draamat kogu oma eheduses. kaalus. Nemad oskavad luua ja Suur, kole ja karvane musta hoida sõprussuhteid, saada teiste kasukaga gorilla jõllitab meid poolehoidu, et seeläbi kindüksisilmi ja uriseb vaikselt... lustada ka endale vajalik toetus Kaadrisse ilmub teine, väik otsustavatel hetkedel. Muidugi sem ja noorem isasloom. Ta võime näha ka üksiku suure saab koheselt vanema looma isase ainuvalitsust, kuid sellised kogu tähelepanu. Mõlemad diktatuurid on jõuetud ka ahvi põrnitsevad nüüd teineteist karjas, kui konkurendi eest üksisilmi ja teevad ennast astub välja oluline osa karja võimalikult suureks. Pilku ära liikmetest. ei pööra kumbki, sest kes Praegu erutab meie kõigi esimesena kõrvale vaatab, on meeli hoopis üks teine küsimus kaotaja. Paistab, et käimas on – kuidas taltsutada hullunud oluline suhete klaarimine. naaberriigi presidenti, kes Kummagi isaslooma taha on käitub nagu tulirelva kättekogunenud ka tema poolesaanud ahv. Temast lahtihoidjad. Seal käitutakse väga saamiseks tuleb vabastada ta erinevalt – ühed on hirmunud ja tavainimeste toetusest. Kuidas hoiavad tahapoole, julgemad aga rääkida inimestega, kes tulevad lähemale, et oma juhile kaitsevad fanaatiliselt Putini toeks olla, kuid kõik vaatavad seisukohti ja eitavad igasuguse siiski, mida teeb karja juht. sõjategevuse toimumist Ukrai Vana ahv on väga riiakas, ka nas? Milliseid argumente peakomad hoiavad temast ohutusse sime kasutama? kaugusesse. Noorema isase stiil Selle olukorra lahenduse üks tundub olevat teistsugune, teda omad ei karda, tundub, et ta on võtmetest peitub ahvikarja käisuutnud moodustada karja sees tumisloogikast aru saamises! Me oleme inimahvid ja ini koalitsioone. Vana ja suur paljastab kolla meseloomast inimeseks saame sed kihvad ja ajab ennast sirgu, alles mitmete aastate jooksul, teeb ka eriti koledat häält. kui õpime ja omandame osku Kangestume oma helendavate sed, mis lubavad meil inimese ekraanide taga hirmust – nüüd nime kanda. See kultuurikiht on väiksema ja nooremaga meie teadvuses on aga võrdlekõik, näeme ju oma silmaga, misi õhuke ja ahvidele omane kui suur on vana võrreldes käitumine kumab sealt pidevalt läbi ja just seda asjaolu tulebki nooremaga... Gorillade ühiskonnas otsus ära kasutada. Meie aju salvestab ja töötleb tab võimuvõitluse mitteverbaalne kommunikatsioon. Kuna informatsiooni metafooriliste isasloomad on ülisuured ja mustrite kujul ja kaudu. Loogi ülitugevad, siis ei saa see liik kaga on enamiku otsuste puhul endale lubada füüsilist võitlust. vähe tegemist. Suur ja tugev kehaehitus on metafooriline Iga selline konflikt tooks kaasa informatsioon selle kohta, et vähemalt ühe osapoole surma ja see halvendaks kogu liigi meie liider on teistest tugevam, edasikestmise võimalust. Seega tema kehv tervis aga viitab sellele, et teda ei ole enam lahendatakse võimuvahekorrad enamasti pilkude, pooside, uri- kauaks. Enamik karja liikmeid nate ja muude jõudemonstrat- aga tunnevad ennast turvaliselt tugeva juhiga ja nad tajuvad, et sioonide kaudu. Noorem taganeb sammu - ükskõik milline juht ka ei oleks, kaks, kuid pilku ta ära ei pööra, tuleb olla temale lojaalne, sest suurem ja vanem teeb sammu nii on geenide edasikandumine ette, tundub, et nüüd on kõik ot- kindlamalt garanteeritud. Karja sustatud.... Kuid paneme tähele juhile allumine on paljudele seda, et selja tagant vaadates on puhtalt omakasupüüdlik tegevus see loom osaliselt karvutu, ja lojaalsus võib vahetuda samuti ta lonkab tugevalt – hetkega. tegemist on tõsiselt haige ja Täna on meie seas palju ininõrga loomaga! Muidugi pane- mesi, kelle närvisüsteem lihtsalt vad seda tähele ka teised ahvid. ei pea vastu uudistele ja kaitseNoore isase meeskond tormab mehhanismina eitatakse kõike, nüüd ühtsena välgukiirusel edasi, sest nii on enesetunne lihtsalt vana poolehoidjad põgenevad parem ja stressi tase ei ületa kiirelt, vana ahv kaotab tasakaalu kriitilist piiri. Seetõttu tundub ja hetke pärast on kõik möödas. turvalisem olemasolevatest vaaKarjal on nüüd uus juht. detest kinni hoidmine. Mingite Me elame ahvide planeedil, loogiliste argumentidega pole just see loomaliik on haaranud siin midagi teha, sest nende esivõimuhierarhias juhtpositsiooni tamisel lülitub vastaspoole aju ja korraldab kogu ülejäänud lihtsalt välja. Kui mingil põhjuplaneedil leiduva elusa ja eluta sel vanast enam kinni hoida ei saatust. saa, siis haaratakse koheselt Paljudest ahviliikidest väärib uutest ja turvalisust pakkuvatest
seisukohtadest. Täpselt sellel põhjusel vahe tus hetkega võim Nõukogude Liidus. Niipea, kui putšistide selts kond end televiisoris ilmutas, oli selge, et selliselt käituvatest tegelastest ei ole liidreid. Gorbatšov oli oma väe kaotanud ja uus ning vanadele väljakutse esitanud Jeltsin võttis kogu võimutäiuse, kui ta ronis Moskvas tanki otsa ja pidas sealt kõnet. Sama stsenaarium võiks olla võimalik Venemaal ka täna, sest vana liider peidab ennast kogu maailma eest, grimmi ja botok siga on võimalik teda ajutiselt veel teles esinemiskõlbulikuks teha, kuid kätte on jõudnud tema suur ja oluline sõjaline läbikukkumine. Seega oleks vaja liidrit, kes julgeks ja saaks valitsejale väljakutse esitada. Kes see inimene olla võiks? Kellel on selja ta gune, mis võimaldaks avalikku väljaastumist? Jah, linnades on inimesed tänaval, kuid neil puudub liider. Protestid on, kuid liidrit pole ja väljaastumised vaibuvad peagi meeleheitesse. Läbi viimaste aastakümnete Venemaa ajaloo kumab läbi üks lugu, mida on pidevalt inimes tele korrutatud – „ükskõik mida, aga mitte sõda“ ja see lugu esineb erinevates kastme
tes. Putin varastab, aga peaasi, et pole sõda. Me elame kehvalt, aga õnneks pole veel sõda. Sanktsioonid on pahad, aga me peame ennast kaitsma sõja eest. Ungarisse, Tšehhoslovakkiasse ja Afganistani ei mindud mitte sõdima, vaid mindi sõda ära hoidma, Gruusias, Süürias ja Ukrainas pole sõda, vaid on erioperatsioon. Hiljuti võeti vastu seadus, millega saab kahtlejaid ja asju õigete nimedega kutsujaid panna aastateks vangi! Tegelikult on ju Kreml pidevalt kogu maailmaga sõjas olnud, aga see sõna ja sellega seotud müüdid on midagi hullemat kui püha lehma kummardamine Indias. Seepärast peabki meie infosõja põhipingutus olema suunatud selle müüdi purustamisele. Kui näitame Putinit maailmale ja eelkõige Venemaa endi kodanikele kui vana ja haiget inimest, siis need omadused asetavad ta loomariigi tunnetusliku hierarhia alumisele pulgale ja inimesed hakkavad alateadlikult otsima uut liidrit. Kust aga leida liidrid, kes reaalselt võimu üle võtaksid? Suurtes keskustes neid ei ole, sest FSB on võimalikud kandidaadid ammu jälgimise alla võtnud ja kinni pannud. Iga revolutsioon aga sünnitab uued kangelased, kellest laiem
avalikkus midagi varem pole kuulnud. Venemaal on kokku 83 föderatsiooni subjekti, mille seas 21 vabariiki oma põhiseadusega ja riigikeelega ja just siit võib oodata impeeriumi lagune mise jätkumist. Sõja intensiivsuse vaibudes, kui Venemaal kahaneb jõud ja vallutatud territooriumi nad hoida ei suuda, sunnib ka Moskvat läbirääkimistele. Selle käigus hakatakse vahetama ka vange. Need demoraliseerunud sõjamehed jõuavad koju tagasi ja räägivad tegelikult juhtunust. Lisaks peab Moskva hakkama maksma reparatsioone, aga kust see raha võtta? Kuidas saaks Jakuutia või Tatarstani pisike oligarh päästa oma vara, mida ähvardab konfiskeerimine? Üks võimalus oleks koos oma elukoha vabariigiga Vene Föderatsioonist välja astuda. Miks peaks üks Siberis asuv koloonia tahtma kinni maksta järjekordset Moskva avantüüri? Analoogsetel põhjustel iseseisvusid ka teiste impeeriumide endised kolooniad ja just perifeeriast saavad esile tõusta uued liidrid, kes ronivad tankile juba oma pealinnades ja kuulutavad ennast sõltumatuteks. Selleks, et Venemaa saaks normaalsena uuesti sündida, peab impeerium ennem korra likult surema.
Interpretation… (Algus lk. 4)
massive, atomic-age artifact re minds us how close humanity came to global annihilation and our mission has never been clearer: to champion a new form of international engage ment, one of collaboration, con nection, and communication. When you come to the Die fenbunker, you are stepping into history. The Diefenbunker is more than a museum. It is a place where visitors can im merse themselves in the stories and people of the past, so that these lessons can influence our future.“ Ungari suursaadik Kanadas Mária Vass-Salazar tänas kõiki organisatsioone ja inimesi, kes aitasid kaasa näituse edukale kordaminekule ja ta tõstis esile kunsti erilist osatähtsust, mis tugevdab sõprust riikide ja ini meste vahel. Andrea Blanar tänas omalt poolt kõigi sellest näitusest osa võtnud 28 kunstniku nimel muuseumi juhti Christine McGuire’it, Diefenbunker’i muuseumi töötajaid, Ungari suursaatkonda Kanadas, Ungari suursaadikut Maria Vass-Sala zari toetuse ja samuti Magor Foundation’it abi eest selle haruldase näituse korraldamisel. Erilised tänusõnad kuulusid näituse kataloogi koostamise eest Alex Brzezinskile. Muuseum asub aadressil 3929 Carp Road, Ottawa ja on avatud kolmapäevast reedeni kl 10 h – 4 pl, nädalavahetusel kl 10h – 3 pl.
Ungari suursaadik Kanadas Mária Vass-Salazar ja kunstnik Éva Ferenczy-Reichmann tema 2020 a. tehtud ,,Escape and Freedom from Fear“ skulptuuri ees. Foto: ©Ülle Baum
Müstiline koridor viib külastaja neli korrust allapoole maa all asuvasse ,,Diefenbunker: Canada's Cold War Museum’i neli korrust allapoole asuvatesse ruumidesse, kus on haruldaselt paigutatud ungari päritoluga kunstnike näitus, mis seob mineviku olevikuga ja otsib väljapääsu homsesse. Foto: ©Ülle Baum