Eesti Elu / Estonian Life No. 1 | Jan 10, 2020

This newspaper was mailed on Friday, January 10, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 1, 2020 Reedel, 10. jaanuaril — Friday, January 10 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

HEAD UUT AASTAT! Kõik headus on alati teretulnud: see tiivustab konsulaadi tööd ja elu üldiselt Need kaunid sõnad ütles uue aasta esimesel päeval EV Aupeakonsulaadi vastuvõtul Ellen Leivat konsulaadipool­ ses tänusõnumis.

Pikkade traditsioonidega üri­ tused kestavad aastakümneid.

Nii kogunesid ka tänavu 1. jaanuaril Toronto Eesti Majas eestlaskonna esindajad EV Aupeakonsulaadi vastuvõtule, et avaldada tänu ja toetust kon­ sulaadi tööle ning veeta mõned pärastlõunased tunnid kaasmaa­ laste seltsis kenas ja hubases õhkkonnas, andes edasi häid uusaastasoove.

Külalisi ootasid sõbralik pe­ rerahvas – aupeakonsul Laas

Tänavuse vastuvõtu muusikalise osa täitis Helmi Hess.

Foto: Tauno Mölder

Leivat abikaasa Elleniga ning auasekonsul Thomas Heinsoo abikaasa Kristiinaga; kaunilt kaetud laud ning šampanja­ klaasid (baaris tegutses Risto Leivat), mille kõlin kinnitas, kui südamest tulevad kõik need uusaastasoovid on.

Teadustaja oli Enno Õuna­ puu, kes juhtis üritust lõbusa huumoriga. Avapalvuse ütles pastor Jüri Puusaag, järgnes auasekonsul Thomas Heinsoo tervitus. Ta meenutas aega, kui tema isa Ilmar Heinsoo oli au­ peakonsul ning kuidas 48 aastat ­tagasi alustati nende vastuvõttu­ dega Heinsoode kodus, kus seda peeti esimesed 20 aastat, edas­ pidi Eesti Majas. Viimased 18 aastat on Laas Leivat ja Thomas Heinsoo aupeakonsuli ja auase­ konsulina seda vastuvõttu kor­ raldanud. Ta märkis ka, et tema isa kindlustusbüroo kolis Eesti Majja 44 aastat tagasi, millisest ajast on seal asunud ka aupea­ konsulaat. Heinsoo Insurance Brokers Ltd. vanuseks on aga juba 69 aastat.

Järgnes traditsiooniline tervi­ tajate ja toetajate osa.

Kirjaliku tervituse oli saat­ nud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Marcus Kol­

ga. Ta tänas EKNi nimel kõiki suure töö ja kogukonna toeta­ mise eest, märkides, et tal on praegu tulemas viimased näda­ lad EKNi esimehena. Isiklikult tänas ta Laasi, kes on tema ­jaoks alates noorest east olnud imeline sangar ja kangelane, kes on meie eest võidelnud ja seisnud ning meie ajalugu kaitsnud. Laas oli talle ka hel­ deks mentoriks, kui Marcus asus täitma EKNi esimehe rolli. ,,Sinuga koos võidelda on mulle eluaegne au, mida ma iialgi ei unusta,“ märkis ta, kinnitades, et koos on EKNis palju saavu­ tatud.

Järgnev tervitus oli Ehatare ja Eesti Abistamiskomitee Kanadas poolt, mille edastas EAK juhatuse esimees Markus Alliksaar, kes esindas ka Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas.

Järgnevalt tervitas Northern Birch Credit Union nõukogu ­esinaine Ellen Valter, kes kõne­ les Eesti ja Läti Ühispankade ühinemisel tekkinud uuest pan­ gast Northern Birch Credit Union, öeldes ka, et nüüd on

Eesti alustas tööd ÜRO Julgeoleku­nõukogu valitud liikmena New Yorgis 2. jaanuaril toi­ munud ametlikul tseremoo­ nial asetati Eesti lipp ühes­ koos teiste uute valitud liik­ metega ÜRO Julgeolekunõu­ kogu saali ette. Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastail 2020-2021.

Aupeakonsul Laas Leivat.

Foto: Tauno Mölder

Tseremoonial võttis sõna Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Jür­gen­ soni sõnul saab ÜRO Julgeole­

Esineja Helmi Hess (taga paremal) ümbritsetud lastega uusaasta vastuvõtul. Ees Maverick Arro, Tuuli Leivat, Markus Arro; taga Tuule Kindlam Sillak, Suvi Mari Kindlam Sillak, Mik Heinsoo, Jakob Heinsoo, Imbi Uukkivi, Eliise Leivat, Eila Uukkivi.

Foto: Maaja Leivat

endise Eesti Ühispanga liik­ metel võimalik pangateenuseid saada koguni kolmes kohas: li­ saks pangakontorile Eesti Majas ka Läti Majas ning Hamiltonis asuvates kontorites. Samuti märkis ta, et Torontosse on edaspidi tulemas Eesti Välis­ ministeeriumi poolt majandus­ sidemete arendaja.

Eesti Majandusklubi Kana­ das juhatuse liige Helle Arro tõi tervitusi klubi esimehelt Väino

kunõukogu teha palju, et lee­ vendada maailmas inimkannatu­ si ja hoida rahvusvahelisel õigu­ sel tuginevat maailmakorda. ÜRO Julgeolekunõukogu va­­ litud liikmena osaleb Eesti kõikidel istungitel, omab hää­ leõigust ja juhib kahte sankt­ sioo­ nikomiteed. Samuti saab Eesti Julgeolekunõukogu liik­ mena tutvustada teemasid arutelu ja briifingute vormis: näiteks on plaanis suurendada teadlikkust rahvusvaheliste kübernormide ja olemasoleva rahvusvahelise õi­ guse kehtivusest küberruumis.

2020. aastal on Eesti Julge­ olekunõukogu eesistuja mai­ kuus. ÜRO Julgeolekunõukogu

Einolalt, kes avaldas siirast tänu selle töö eest, mida aukonsulaat teeb meie ühiskonna heaks, mil­ line tegevus vajab meie ühis­ konna toetust.

Toronto Eesti Seltsi juhatuse liige Epp Aruja kutsus rahvast osalema EV 102 pidulikul kont­ sert-aktusel lõunaeinega püha­ päeval, 23. veebruaril 2020 kell 13 Eesti Majas; ning oikumee­ nilisel jumalateenistusel Baptisti (Järgneb lk. 12)

ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Jul­ geolekunõukokku kuuluvad 15 liiget, kellest viis on alalised ja 10 valitud liikmed. Eesti alustas tööd ÜRO Julgeolekunõukogus koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid, kellega ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Suurbritannia, Prant­susmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja LõunaAafrika Vabariik. 2020. aasta juunis valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022.

(Allikas: Välisministeerum)

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Nr. 1

Vabadussõjas langenuid mälestati 100 vaikusesekundiga 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kriisist kriisini Inimkonna ajalugu saab tõesti nii kirjeldada. Alati on kusagil maa­ ilma nurgas kas tõsine konflikt, sõda või ähvardus selleks. USA möödunud nädalane droonipommiga Iraagis oleva Iraani sõjaväe ko­ mandöri surmamine teravdab pingeid jubagi ebastabiilses piirkon­ nas. Otsus atentaati läbi viia olevat olnud presidendi, mitte Pentagoni oma.

Nädal tagasi, reedel, 3. jaa­ nuaril kell 10.30 mälestati üle Eesti saja vaikusesekundiga Vabadussõjas võidelnuid. Sel päeval täpselt sada aastat tagasi hakkas Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima Vabadussõja vahera­ hu.

Vabadussõjas võidelnute mä­ lestuseks kõlasid 3. jaanuaril üle Eesti kirikukellad, vedurivi­ led ja laevapasunad ning asetati küünlad ja pärjad kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestus­ sammastele ja -tahvlitele alates võidusambast Tallinnas ja lõpe­ tades kihelkonnakeskustes asu­ vate mälestuspaikadega.

Vabadussõja võidusamba juu­­res peetud kõnes ütles kait­ seminister Jüri Luik: „Eesti riik tuli Vabadussõjast välja vaimult tugevana, tulevikku vaatava ja avatud riigina.“ Luik sõnas, et selle kinnituseks on sõjajärgsel suvel Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseadus, mis oli oma ajastu edumeelseim ja kantud demokraatia aateist.

Ta lisas, et Vabadussõda on tunnistuseks sellest, et ka väi­ kene rahvas suudab ja oskab rasketest katsumustest auga väl­ ja tulla ning kehtestada oma tõe ja õiguse sellel maal, mida me omaks peame. „Need aated ja põhimõtted,

Kaitseminister Jüri Luik asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Foto: kaitseministeerium

millele toetuti 100 aastat tagasi, need on elus ja kehtivad ka täna,“ sõnas kaitseminister. Ta lausus, et omariikluse tagavad täna üha tugevamaks kasvanud kaitsevägi ja kaitseliit ning laiapindne riigikaitse, mis sõl­ mivad Eesti kaitsmiseks ning julgeoleku kindlustamiseks kok­ ku paljude elualade ja ametite parimad oskused ning tead­ mised. „Eestil on tugevad liitlased, kes osalevad meie riigi kaits­ mises igapäevaselt. NATO ei ole naljaasi, vaid maailma kõige võimsam sõjaline liit. Selle kõige koosmõjus oleme täna kaitstud paremini kui kunagi varem,“ lisas Luik.

Kaitseminister Luik asetas Eesti rahva nimel Vabadussõja võidusamba jalamile pärja, sama tegi kaitseväelaste poolt Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetasid

pärjad diplomaatilise korpuse esindajad.

Kõne pidasid ka Tallinna Reaalkooli abiturient Märten Mikk, Eesti Korporatsioonide Liidu ja diplomaatilise korpuse esindajad ning eestpalve pidas Eesti Kirikute Nõukogu presi­ dent, peapiiskop emeritus Andres Põder.

Vabadussõjas võidelnute päe­ va tähistati esimest korda 3. jaanuaril 1921. aastal.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini.

Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas andis Eesti vabaduse eest elu üle 6000 inimese.

Uuel aastal peaks valitsema lootus ja ootus, mitte hirm.

Rahvusvaheliselt ehk kõige olulisem sündmus tänavu on Tokyo olümpiamängud, kus tahtejõud, mitte relv, viib sportlase poodiumile, ponnistused paeluvad miljardeid pöidlahoidjaid.

Eesti välisminister kutsus ÜRO Julgeolekunõukogus üles globaalseid pingeid maandama

Tuleb ka mainida USA sügisesi presidendivalimisi. Garanteeritud on, et vähemalt Põhja-Ameerika meedia saab üle ujutatud. Barack Obama oli esimene, kes sotsiaalmeedia mõjust aru sai, Donald Trump jälgib seda eeskuju, kuigi ta siutsumised vahel on mitte ainult üleliigsed, aga tõde eirates, enesekesksed esinemised. See on tänapäeva ajastu, president pole ainus selline siutsuja.

Neljapäeval, 9. jaanuaril kut­ sus välisminister Urmas Rein­ salu oma esimeses sõna­ võtus ÜRO Julgeolekunõukogu vali­ tud liikmena New Yorgis, üles leevendama pingeid LähisIdas ja uurima Teherani len­ nuõnnetuse põhjuseid ning juhtis tähelepanu jätkuvale rahvusvahelise õiguse rikku­ misele Ukraina ja Gruusia suunal. Avatud arutelu, mida korraldas praegune Julgeole­ kunõukogu eesistuja ja samuti uus valitud liige Vietnam, tähistas ÜRO põhikirja 75. aastapäeva.

Reinsalu alustas sõnavõttu kaastundeavaldusega päev va­ rem Teheranis alla kukkunud Ukraina reisilennuki ohvrite lähedastele ja rõhutas vajadust teha iseseisva juurdlusega kind­ laks selle tragöödia tagamaad. Ühtlasi avaldas välisminister muret pingelise olukorra üle Lähis-Idas ning mõistis hukka hiljutised rünnakud USA saat­ konnale Bagdadis ja raketirün­ nakud sõjaväebaasidele Iraagis, kus on ka Eesti väed. Ta kutsus üles osapooli tõsistele läbirääki­ mistele, et leevendada pingeid ja vältida tuumarelvastumist.

Reinsalu sõnul käituvad inimõigusi järgivad riigid ka rahvusvahelise õiguse konteks­ tis paremini. „On vajalik, et Julgeolekunõukogu reageerib tõsistele inimõiguste ja rahvus­

Eesti märgib kolmandat aastat järjest markantseid tähtpäevi, versta­poste. Esmalt iseseisvuse, omariikluse sajandat, siis laulupeo 150 aasta pikkust rahva ühendamist. Tänavu Tartu Rahu 100. Et see tüliõun saaks lõplikult rahuldavalt lahendatud, on ehk pelk lootus, aga küll oleks aeg Venemaa ülbusele vastata nii, et mõlemad pooled on rahul.

Kanadas on kahjuks konservatiivide juhi Andrew Scheeri tagasi­ astumine andnud Justin Trudeau liberaalidele võimaluse vähemusvalitsuse kanda kinnitada. Uue erakonna juhi valimine lubab samuti huvitavat meedia jälgimist, lootuses, et ehk seekord leitakse õige, tasemel inimene opositsiooni juhtima.

Loen mullu ilmunud oluliste raamatute hulka Jared Diamondi Upheaval. Turning Points for Nations in Crisis. Diamond on polü­ glott, äärmiselt erudeeritud ja laia haardega Kalifornia Ülikooli (UCLA) geograafiaprofessor, mitme tähtsa teose autor. Upheaval kes­kendub seitsmele riigile ja neis olnud või eksisteerivale kriisile.

Pea igas on autor elanud, keele selgeks õppinud. Üheks mus­ ternäiteks toob ta esile Soome (rõhutades ka, kui raske oli soome keelt õppida) ja Talvesõja, ning nö finlandiseerimise, mis oli Soome välispoliitikas arvestades võimsa naabri N. Liiduga. Leides, et see oli ainuõige strateegia, arvestatav isegi tänapäeval.

Indoneesia, mis vaid natuke enam kui pool sajandit on olnud ise­ seisev, on teine huvitav näide. Seal on diktatuur, rahva ahistamine, kuid millegi pärast ei ole maailm muret tundnud sealse olukorra üle.

Jaapani probleeme – rahva vananemine, immigratsiooni vastu olek, madala iibe tõttu tööjõu puudumine, olümpiamängude ettevalmista­ misel on võõrsilt palgatud töölised – annab pildi tulevasest kriisist.

Kokkuvõttes Diamond esitab kuhjaga hoiatusi tuleviku kohta.

Kriise ei soovi keegi, aga see on vist inimkonna saatus. Loodame aga ikka heale, mitte kurjale.

TÕNU NAELAPEA

vahelise humanitaarõiguse rik­ kumistele. Nii pole seni läinud tragöödiaga Süürias, mille eest on kõige kõrgemat hinda maks­ nud Süüria inimesed,“ sõnas välisminister Reinsalu. Ta lisas, et Julgeolekunõukogus vetoõi­ gust omavatel riikidel lasub eriline vastutus.

Välisminister märkis, et rah­ vusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumine leiab kahjuks endiselt aset ka Euroo­ pas. Ta tõi välja, et nii Julge­ olekunõukogu kui ka Peaas­ samblee on Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumisele ka ­ tähelepanu juhtinud. Oluline on

neid teemasid jätkuvalt tähele­ panu all hoida.

Arutelu eel kohtus välis­ minister Vietnami asepeaminis­ ter ja välisminister Pham Binh Minhiga, kellega arutati valitud liikmete koostöö olulisust Julgeolekunõukogu töö edasivii­ misel. Samuti toimuvad kahe­ poolsed kohtumised Nicaragua ja Ungari välisministriga.

Ees ootavad Julgeolekunõu­ kogu liikmete lõuna ÜRO peasekretär António Guter­ resega ning kohtumine ÜRO poliitika- ja rahuloome küsi­ muste asepeasekretär Rosemary DiCarloga. (VMPT/EE)

Eesti välisminister Urmas Reinsalu ÜRO Julgeolekukomitees.

Foto: välisministeerium

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

3

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaidi uusaastatervitus 31.12.2019 Kallis Eesti rahvas!

Tänavu oli muuhulgas aasta, mil muna õpetas kana. Ka siin Eestis.

Ajast aega on seda Eestimaal halvaks tooniks peetud, kui muna end kanast targemaks peab. Aga midagi pole teha – aasta lõpuks tõestasid munad ühe rahvusvaheliselt lugupeetud mõõdikuga, mille nimetus tea­ tud vildakat torni tähistab, et nad targad ja järjest targemad ongi. Peaaegu maailma kõige targemad ja seda sugugi mitte ülekantud tähenduses.

Need meie noored, kes on sündinud 21. sajandi Eestis, kasvanud rahvusvahelises kesk­ konnas – sest iga tänane väike inimene üleilmastub niipea, kui ta saab oma esimese interneti­ kogemuse – ja kes vahetavad mõtteid eakaaslastega kogu maailmas, on lugupidamist vää­ rivalt targad, julged ja söakad.

Eesti noortel on oskus olla maailmakodanikud, kes suuda­ vad samas olla enesekindlalt eestlased. Oskus olla rahvusva­ heline ja samal ajal laulupeo­ line.

Aga ju vist on ajaloo kiire ja järjest kiirem kulg meid sinna viimaski, et ainult noored, kellel loomuomaselt on oskus – ja ka

julgus – tulevikku usaldada, oodata ja mitte peljata, selles ­ kiires tempos ennast mugavalt tunnevad.

Pean tunnistama, et ei ma ise ega mu põlvkonnakaaslased ehk sama optimistlikud ei ole. Ja eks ole seegi ühiskonna tasa­ kaalu jaoks tarvilik. Alalhoid­ likkuse ja tormakuse dialoogist saab sündida parim tulevik, kus kõigile on ruumi.

Vanad ja noored pole muidu­ gi ainus võimalik viis ühiskon­ da kaheks jagada. Oleme harju­ nud jagama ja sel baasil pigem vastanduma. Aga sel vastandite kirjeldamisel on ühiskonna jaoks olemas tõeline sisuline ­ väärtus. Väärtus sünnib siis, kui oskame näha vastandeid niipidi, et need teineteist alati täienda­ vad. Kuulumine ühte või teise gruppi ei tee meist ju vastalisi.

Erinevad huvid, erinev suhtu­ mine olevikku või tulevikku on alati väärtus. Rahulik dialoog võib kesta kümnendeid, enne kui annab päriselt tulemuse – näiteks vene laste suur tung eestikeelsetesse koolidesse IdaVirumaal on elav tõestus selli­ sest pikast protsessist.

Rahulik dialoog tehnoloo­ giausku ja pigem rahvusvahelist väärtustava seltskonna ja tradit­ sioonide hoidmisse enam

panustava seltskonna vahel on andnud meile meie tänase Eesti. Ühtede perspektiiv on teha meid järjest jõukamaks, teistel on oskus anda ja hoida meile alles seda, mis teeb meid õnne­ likuks – rohelist ja maitsvat ja kindakirjalist Eestit. Kumbki pool ei kujutaks Eestit ette teiseta.

Isegi kirglik arutelu Eesti metsast tagab selle, et päriselt otsustades püsime pikas vaates tõenäoliselt kenasti keskteel – kumbki arvamus ei lase sõita kummastki servast päris kraavi.

Või vaidlused selle üle, kas ­tuulest saaks kujuneda Eesti uus põlevkivi. Või nuputamine, kui­ das järjest kasvavate palkade tingimustes täita vabad tööko­ had, et majandus edasi kasvaks.

Selline, mu sõbrad, ongi tegelikult see hea Eesti elu.

Rahuajal, majanduslikult edene­ vas riigis, kus on ruumi mõelda nooruslikult idealistlikult ja va­ naldasa tasakaalukalt, on tulevik alati nende lähenemiste summa.

Küllap annab ajalugu meile ka järgmisel aastal ruumi riigina ja rahvana kasvada, kui oskame vastandites ja erisustes näha väärtust, olgu see kodus või kaugemal.

Head uut aastat, kallis Eesti!

(Presidendi Kantselei)

Iraan tulistas rakette USA baaside pihta Iraagis Iraan tulistas teisipäeval üle tosina ballistilise raketiga kahte õhuväebaasi Iraagis, kus baseeruvad USA ja koa­ litsioonijõudude üksused, tea­ tas Pentagon. Ühes neist paik­ nevad ka Eesti kaitseväelased, kellega on kaitseminister Jüri Luige kinnitusel kõik korras.

Tegemist on kõige otsesema rünnakuga Iraani poolt USA vastu pärast saatkonna hõiva­ mist Teheranis 1979. aastal.

Iraan teatas kolmapäeval, et raketirünnak oli vastulöök Qasem Soleimani tapmise eest.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis kolmapäeval

hukka Iraani raketirünnakud USA sõdureid võõrustavatele Iraagi baasidele, millega isla­mi­ vabariik maksis Ühendriikidele kätte oma kõrge kindrali tap­ mise eest.

NATO ametnike sõnul ei saanud ükski Iraagi väljaõp­ pemissioonil osalev alliansi sõ­ javäelane rünnakutes kannatada.

Kanada on öelnud, et toob osa oma sõjaväelastest Iraagist ära.

Ka seni Bagdadis olnud Eesti kaitseväe Iraagi kontingendi va­ nem kolonel Tõnu Miil viidi koos staabiga üle Kuveiti, üle­ jäänud kuus Eesti sõdurit olid

Iraanis kukkus alla Ukraina lennuk Kolmapäeval kukkus veidi pärast õhkutõusmist Iraani pea­ linnast Teheranist alla Ukraina lennufirma Ukraine Inter­ national Airlines lennuk Boeing 737, mille pardal oli 176 ini­ mest. Hukkusid kõik pardalol­ nud, nende seas 63 Kanada

kodanikku.

Lennuk oli teel Kiievisse ning väidetavalt oli tegu ühe uuema (valminud 2016.a) ja tehniliselt paremas korras oleva Ukraina firmale kuuluva len­ nukiga, mis oli alles esmas­ päeval läbinud järjekordse teh­

Iraani tuumajaama piirkonnas toimus 4,5 magnituudine maavärin Iraanis toimus kolmapäeval maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 4,5 magnituudi. Maa­ värina kese jäi riigi ainsast Bushehri tuumajaamast vä­ ­ hem kui 50 kilomeetri kau­

gusele, teatas USA geoloogia­ teenistus (USGS).

Teateid kahjust tuumajaa­ male ei ole, kuid vigastada sai seitse inimest.

Seekordne värin toimus sa­

Iraagis Bagdadist 250 kilomeet­ ri kaugusel baasis, kuid nemad­ ki jõudsid neljapäevaks Taani ­üksustega Iraagist Kuveiti.

Edasiste sammude kohta ütles kaitseväe juhataja Martin Herem kolmapäeval uudiste­ saates ,,Aktuaalne kaamera“, et otsustatakse tund-tunnilt ja päev-päevalt. ,,Mis edasi saab ... lähtume koalitsiooni tegevusest.

Loodame, et saame Iraagis jät­ kata,“ sõnas Herem, lisades, et kui tuleb Eestis poliitiline otsus suurendada instruktorite koos­ seisu, siis kaitsevägi on selleks valmis. (ERR/CP/EE)

nilise kontrolli. Esialgu teatati, et lennuki allakukkumise põh­ justas tehniline rike. Nelja­ päeval vahendasid meediakana­ lid, et kinnitamata andmetel võis lennukit tabada Iraani maaõhk tüüpi rakett.

Iraan on öelnud, et lennuki musta kasti ei anta Boeingule ega USAle uurimiseks. (CP/EE)

mas piirkonnas täpselt kaks nädalat pärast 5,1 magnituudiga värinat, mis ei toonud endaga ohvreid ega purustusi.

Bushehri tuumajaama ehitas Venemaa ja Iraanile anti see ametlikult üle 2013. aastal.

(BNS/ERR/EE)

Rahvuskaaslaste programmi arhiiviprojektide konkurss on avatud kuni 3. veebruarini Rahvuskaaslaste programmi arhiivindusvaldkonna projektide taotlusvoor väliseesti ajaloo­ lis-kultuurilise pärandi kogu­ mise, säilitamise ja kättesaada­ vaks tegemisega seotud projek­ tide toetamiseks on avatud kuni 3. veebruarini 2020 (kaasa arvatud). Paberkandjal esitatav taotlus loetakse tähtaegselt saabunuks ka siis, kui 3. veeb­ ruariks 2020 (kaasa arvatud) on edastatud selle skaneeritud koo­ pia. Projekte hindab arhiivi­ komisjon. 2020. aastal on arhii­ viprojektide toetamiseks eral­ datud 149 960 eurot. Toetuse kasutamise lubatud ajavahemik on 01.01.-31.12.2020.

Konkursile on oodatud projek­ tid, mille eesmärk on: • väliseesti ajaloolis-kultuuri­ lise pärandi kaardistamine, re­ ­ gistreerimine, kogumine (väli­ tööd, kogumisaktsioonid, arhii­ vide transport), korrastamine, kirjeldamine, kataloogimine, säilitamine (säilitustingimuste tagamine, konserveerimine), digiteerimine, tagatis- ja kasu­ tuskoopiate valmistamine ning kättesaadavaks tegemine (vee­ bis, trükis, mäluasutuste kaudu); • info koondamine väliseesti kultuuripärandi kohta, vastavate andmestute loomine ja kättesaa­ davaks tegemine (infoportaalid, andmebaasid, kataloogid); info­ materjalide, küsitluskavade ja muu sarnase ettevalmistamine ning levitamine eesti kogukon­ dades (veebileheküljed, trüki­ sed, näitused); • kultuuripärandi koostöövõr­ gustike arendamine (mäluasu­ tuste koostöö, väliseesti selt­ side, organisatsioonide, korres­ pondentide ja teiste kaasamine

kogumisse ning infovahetusse, infopäevade, seminaride korral­ damine Eestis ning väliseesti kogukondades); • kogukondade nõustamine prak­ tilise arhiivitöö alal (arhii­ vikoolituste korraldamine, spet­ sialistide kaasamine väliseesti kogukondades tehtavatesse töö­ desse, Eesti arhivaaride läheta­ mine asukohamaadesse), samuti koostööprojektid Eesti ning asukohamaade mälu- ja te­ ­ a­ dusasutustega materjalide kor­ rastamiseks, kirjeldamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks; • Eesti diasporaa ajaloo ja kul­ tuuriloo teaduslik uurimine, mis on seotud arhiiviainese kogu­ mise, korrastamise või kättesaa­ davaks tegemisega.

Toetust saavad taotleda nii füüsilised kui ka juriidilised ­isikud.

Konkursi täpsem tutvustus ning taotluse vormistamiseks vajalikud dokumendid (konkursi juhend, taotlusvorm) on kätte­ saadavad Rahvusarhiivi veebis: http://www.ra.ee/projektid-ja-­ koostoo/rahvuskaaslaste-pro­ gramm/ Taotlused palume edastada elektrooniliselt aadressile rah­ vusarhiiv@ra.ee. Juhul, kui vor­ mistate taotluse paberil, palume see läkitada postiaadressile Rahvusarhiiv, Nooruse 3, Tartu 50411, märksõnaga „Rahvus­ kaaslaste programm“. Komisjon otsustab toetuse saajad kahe nädala jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.

4

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Nädala portree

Dr. Anne Agur, hästituntud ja kauaaegne anatoomiaprofessor Toronto Ülikoolis tunud ka mõni üliõpilane Ees­ tist, kes on Toronto Üli­ koolis vahetusõpilaseks.

Olles oma labori (Muscu­ loskeletal Research Laboratory) juhataja, teeb Anne kogu aeg ka ise uurimistööd. Ta on õpetanud peaaegu iga meditsiiniga seotud fakulteedi üliõpilasi: arstitea­ duse, stomatoloogia, füsioteraa­ pia, occupational therapy, kine­ sioloogia, samuti arsti abilisi, jalaspetsialiste ja palju teisi, kes oma stuudiumi jooksul peavad õppima lihaste ja skeletiga seonduvat. Aastate jooksul on Anne laborist käinud läbi üle Anne Agur (sünd. Vilde) on saja õpilase. Tema õpetuse järgi sündinud ja üles kasvanud töötavad täna mitmed tuhanded Torontos, kus ta on oman­ meditsiinitöötajad. danud ülikoolihariduse ja Anne Aguri laboris mõel­ töötanud Toronto Ülikooli dakse välja ja täpsustatakse li­ juures üle 40 aasta. Anne on haste ja skeletiga seoses olevaid tegelenud õpetamisega, tea­ ultraheli protseduure. Protse­ dusega ning andnud välja duuri anatoomiat õppides tuleb rohkesti teaduslikke raama­ näiteks täpselt teada saada, kus tuid ja publikatsioone. To­ ­ asuvad väikesed närvid, mis an­ rontos on ta loonud endale navad liigese kapslile tundlik­ pere ning on perenaine oma kuse ja muud. imeilusas kodus. Oma suure­ Anne Agur on alati lisaks pärase professionaalse kar­ ­ igapäevatööle ka palju eriala­ jääri ja pereelu kõrvalt on ta seid raamatuid kirjutanud (pal­ alati leidnud aega osalemiseks judel raamatutel on ta peaautor, aktiivse liikmena ka Eesti hiljem võtnud ka kaasautoreid). ühiskonna tegevustes. Üks suuremaid töid on Grant’s Anne Aguri esimene tea­ Atlas of Anatomy kuus välja­ duskraad Toronto Ülikoolist on annet (1991–2017), mida on BSc in Occupational Therapy tõlgitud ka erinevatesse keel­ (1976), järgnes magistrikraad tesse. Mitmed raamatud on klii­ MSc anatoomias kaks aastat hil­ nilise anatoomia valdkonnast. jem. Kuna tal oli kliiniline Paljud publikatsioonid hõlma­ tagapõhi ja haridus ning magist­ vad erinevaid ultraheli protse­ rikraad, sai ta 1978. aastal kohe duure, vigastusi, rehabilitatsi­ tööle ülikooli lektoriks. Seega ooni ja muud. Ta on esinenud on Anne praeguseks töö­ tanud roh­kearvuliselt loengutega maa­ Toronto Ülikoolis enam kui 40 ilma erinevates paikades, osale­ aastat. Algul oli rohkem õpeta­ nud komiteedes ja panee­ lides, mistööd, ta pidi ise ka kursuseid korraldanud kursuseid ja töö­ kokku panema ja pidevalt mõt­ tubasid. Loenguid on Anne pi­ lema sellele, kuidas oma ainet danud ka Tartu Ülikoolis, kus üliõpilastele esitada, et olla päe­ tal on palju häid kolleege ning vakohane. Hiljem on ta kes­ kellega ta suhtleb pidevalt. kendunud teadustööle ja õpilas­ Tartu Ülikoolis on olnud tal te juhendamisele laboris. võimalus olla oponent ka dok­ Doktorikraadi jaoks töötades toritöö kaitsmisel. Oma suure­ ja materjali kogudes tegi Anne pärase karjääri jooksul on dr. suviti haiglas kliinilist tööd Anne Agur saanud palju eri­ ning täiendas teadmisi erinevate alaauhindu ja tunnustust suure spetsialistide juures. 2001.a. ja olulise töö eest. kaitses ta doktoritöö teemal Annel on hea meel, et ta on „Architecture of the Human viimastel aastatel saanud anda Soleus Muscle: 3-D Computer oma panuse ka Tartu Col­ Modelling of Cadaveric Muscle lege’ile, olles juhatuse liige and Ultrasonographic Docu­ ning juhatanud Tartu College’i men­tation In Vivo“. Praegu on Occupational Health and Safety ta täisprofessor (tenured) Toron­ reeglite koostamist. to Ülikooli meditsiiniteaduskon­ Anne Agur on suutnud ke­ nas (Department of Surgery, nasti ühendada oma paljunõud­ Division of Anatomy). va karjääri ning pereelu, ilma et Anne jaoks ei ole teaduslik kumbki pool kannataks. Ta karjäär olnud kunagi raske, vaid ­ abiellus noorelt Enno Aguriga, väga huvitav ja meeldiv. Talle kes tegi McMaster Ülikooli meeldivad väga tema õpilased, juures magistri- ja doktorikraa­ teaduslik töö ning tegelemine did keemiainseneriteaduse alal. küsimustega, mis on kliiniliselt Hiljem kolisid nad Torontosse, väga olulised. Annel on palju Anne vanematele lähemale, kes õpilasi, keda juhendab. Nad ei olid noorele perele abiks, kui ole mitte ainult Toronto Üli­ lapsed sündisid ja üles kasvasid; kooli magistrandid ja doktoran­ Enno ema oli ka suureks toeks. did, vaid ka residendid ja juba Annel ja Ennol on kaks last, ülikooli lõpetanud arstid. Vahel Erik ja Kristina, kes töötavad on tema juhendamise alla sat­ edukalt oma erialadel: Erik heli-

Nr. 1

Eesti toetab Austraaliat maastikupõlengute ohvrite abistamisel

Pääru Oja valiti Euroopa noorte näitlejate talendiprogrammi

Seoses maastikupõlengute kiire levikuga on LõunaAustraalias välja antud kõr­ geima ohutasemega hoiatus.

Järsult halvenenud õhu­k­valiteedi tõttu kaetakse Eesti suursaatkonna tegevusi Aust­ raalias alates 6. jaanuarist ajutiselt Sydneyst, seisab 5. jaanuari välisministeeriumi pressiteates. „Eesti on solidaarne Austraa­ lia riigi ja rahvaga, kes kanna­ tab ulatuslike maastikupõlen­ gute all. Eesti välisministeerium toetab 50 000 euroga Austraalia Punase Risti katastroofiohvrite abistamise tegevusi,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Välisministeerium on pöördu­ nud ka Austraalia ametiasutuste poole, et pakkuda võimalikku täiendavat abi ja väljendada oma poolehoidu.

Peamiselt on mõjutatud UusLõuna-Walesi, Queenslandi, Victoria ja Tasmaania osariigid, kus otsese ohupiirkonna elani­ kele on antud korraldus eva­ kueeruda. (VMPT/EE)

Eesti Rahvusringhääling va­ ­ hendas uudist, mille kohaselt näitleja Pääru Oja osaleb Berliini filmifestivali ajal toimuvas noortele näitlejatele suunatud programmis Shoot­ ing Stars, korraldajaks European Film Promotion.

Tänavu 23. korda toimuvasse talendiprogrammi valiti küm­ me noort Euroopa filminäitle­ jat.

Shooting Starsi raames kor­ raldatakse väljavalitud näitle­ jatele kohtumised casting-agen­ tide, produtsentide ja teiste filmimaailma võtmeisikutega ning neid tutvustatakse rahvus­ vahelisele filmitööstusele, aja­ kirjanikele ja Berliini festivali publikule.

Pääru Oja on mänginud pal­ judes filmides ja telesarjades.

2018. aastal esilinastunud Islandi, Norra ja Eesti koostöö­ filmi ,,Mihkel“ eest nomineeriti ta Islandi filmiauhinnale Edda parima meesosatäitja kategoo­ rias. 2019. aasta Eesti filmi- ja teleauhindadel kandideeris ta parima meesnäitleja auhinnale televisioonis telesarja ,,Lõks“ eest. Ta on mänginud filmides ,,Luuraja ja luuletaja“ ja ,,Põrgu Jaan“. Käesoleval aastal ki­ noekraanidele jõudvas Veiko Õunpuu filmis ,,Viima­ sed“ ke­ hastab Oja peategelast. Veel mängib ta sel aastal esilinastu­ vas Lauri Randla debüütfilmis ,,Hüvasti NSVL!“ ja Jaak Kilmi lastefilmis ,,Jõulud džunglis“ ning 2021. aastal kinodesse jõudvas Margus Paju lavastatud ajaloolises spioonipõnevikus ,,O2“.

Pääru Oja on osalenud Soome, Iirimaa ja Belgia tele­ sarjas ,,Cold Courage“ ja Soome mängufilmis ,,Helene“.

Näitleja töötab Eesti Draa­ ma­ teatris.

Eesti näitlejatest on Shooting Starsi programmis varem osale­ nud Rea Lest (2019), Rain Tolk (2007) ja Maarja Jakobson (2006). (ERR/EE)

Sport

Euroopa parimaks freestyle -suusatajaks valiti Kelly Sildaru Freestyle-suusatamist kajastav portaal Downdays valis 17­-aas­tase eestlanna Kelly Sildaru eelmise aasta Euroopa parimaks freestyle-suusatajaks.

Eestlanna võitis eelmisel aastal rennisõidu MM-kulla, ­ X-mängudelt täiskomplekti me­ daleid ja tuli kahekordseks ­juunioride maailmameistriks.

Meestest valiti Euroopa pari­ maks norralane Nikolai Schir­ mer.

Sildaru on sama auhinna võitnud ka 2014. ja 2017. aas­ tal.

Downdaysi suusaajakiri valib Euroopa parimaid interneti­ hääletuse teel ning play-offi süs­ teemis. (D/EE)

ja valgustehnika alal ning Kristina lauljana Viini Riigi­ ooperis (Wiener Staatsoperis) ooperikooris.

Lapsed ei pidanud kunagi tundma, et vanemad oma kar­ jääride tõttu nendega vähe aega veedaks: Anne ja Enno on alati suutnud teineteisele toeks olla ja oma tööalased tegemised nii seada, et perega saaks ühiselt palju aega veeta. Kui lapsed olid väikesed, kirjutas Anne raamatuid siis, kui nad magasid; lastega koos aega veetes ta ­kunagi tööd ei teinud.

Aguri pere on alati olnud väga aktiivne Toronto eesti ühis­ konnas. Anne kuulub akadee­ miliselt korp! Filiae Patriae’sse ja ta on tegelenud palju gaid­ lusega. Ta on olnud Rajaleidjate lipkonna juht ning aastaid laekur Toronto Eesti Skaudi­ sõprade Seltsis. Ka Anne ja

Pääru Oja.

Foto: K. Kiilaspea

Enno lapsed on järginud vane­ mate eeskuju. Tütar Kris­tina on olnud hellakeste ja hundujuht, poeg Erik on koos isaga tegut­ senud skautluses. Laagrites on pere ikka koos käinud ning pal­ ju reisinud.

Kuigi tööd ja tegemist on ol­ nud alati palju, oskab Anne oma aega suurepäraselt jagada ja prioriteete seada. Töö ei ole ­ tema jaoks vaid kohustus, vaid armastatud eriala, mille aren­ damises on tal suur roll.

KAIRE TENSUDA

HÄLL

Attila Hendrik Revesz III Kes sündis? Attila Hendrik Revesz kolmas. Vanemad kutsu­ vad teda keskmise nime järgi Hendrik või Henno, sest kodus juba on üks Attila – isa ehk ungaripäraselt apa.

Millal ja kus sündis? 31. märt­ sil 2018 kell 9 hommikul Sunnybrook haiglas Torontos.

Kellele sündis? Leikki (Hess) Revesz ja Attila Revesz. Leikkit kutsutakse Ema ja Attilat Apa (isa ungari keeles).

Vanem õde Raili Emilia on 3-aastane.

Vanavanemad: Markus ja Eha Hess Thornhillis, keda kutsu­ takse Markus ja Atat. Suur õde Raili kutsub neid nõnda, nii et väike vend järgi. Vanemad ei tea, kust nimetus ,,Atat“ täpselt tuli, kuid eks see kõlab tibake Eha moodi. Teine, kauge vana­ ema on ,,Nagy“ Emilia Revesz, kes elab Györi linnas Ungaris.

(Nagy on ungari keeles vana­ ema.)

Vana-vanavanemad: Ella Kor­ jus (Mamma) Torontos ja Pille Hess (Vanavanaema) Maryhillis Guelphi lähistel.

Ristivanemad: Rein Tamme­ mägi, Csaba Pertl, Kristiina (Nieländer) Hildebrandt ja Kairi (Hess) West.

Kuidas laps endale nime sai?

Vastab ema Leikki: ,,Meile mõlemale meeldis nimi Hendrik ja selle lühend Henno ja meil oli kavas talle nimeks panna Hendrik Attila, kuid sünnituse jooksul (tuhude vahel!) Attila ütles, et talle ikkagi väga meel­ diks, kui poja nimi oleks Attila, tema kadunud isa järgi.

Hendrikule meeldib jalgpalli (vutti) mängida ja ta naudib ka põrandapuhastamist Swiffer mo­ piga. Ta käib ungari täiendus­ koolis, nii et õpib eesti, ungari ja inglise keelt. Ta on juba kaks korda Ungarisse reisinud, oma Nagyile külla.

• Eesti rahvastikuregistri pä­ ring annab teada, et Eesti on 6 Attilat (!) ning 1108 Hendriku nimelist poissi ja meest. Eesti statistika viimane, aastatagune uuring näitab, et eesnimi Hend­ rik on kõige populaarsem vanuserühmas 10–14. Hennonimelisi meessoost kodanikke on hetkel 144 ning see nimi on kõige populaarsem vanuserüh­ mas 75–79. (Railisid on 1038; kõige enam vanuserühmas 35– 39 ja Emiliaid 781 – neid on aasta jooksul 50 juurde sündi­ nud ja seda nimi esinebki prae­ gu kõige enam vanuserühmas 0–4.) Toimetas RIINA KINDLAM

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

2020 on Tartu rahu ja Jaan Poska aasta kus kaks (tegelikult sõdis osalisi enam) sõdivat poolt lõpetasid Äsja kätte jõudnud 2020. sõjategevuse, mis andis mõlema aasta on maailmas alanud poole poolt sõtta kaasatutel asu­ kurjakuulutavalt. Niigi keeru­ da rahuliku elu juurde. Samuti lises rahvusvahelises olukor­ võimaldas see tegelikult mõle­ ras puhutakse üles intriige mal sõdival poolel asuda oma­ piirkondades, mis selgelt väga riikluse ülesehitamise juurde ja plahvatusohtlikud. Seetõttu saada osaleda rahvusvahelises rääkida aastast 2020 kui ra­ ­ riikide koostöös. Jüri Uluotsa huaastast, näib paljudele ilm­ mõte oli selles, et kui toimub selt soovmõtlemisena. Mõel­des lepingu allkirjastamine, siis olukorrale veidi laiemalt ning lepingu osapooled tunnistavad vaadates ka sada aastat tagasi üksteise võrdsust, kui suur see toimunule, peaks igasugused jõudude tasakaal muidu ka aktiivsete inimeste püüdlused, poleks. Sellest tulenevalt peame mis viivad veidigi sõdadest vaatama ka Jaan Poska (1866väljatulemise poole või suuda­ 1920) tegevust ning tunnustama vad kas või lühemaks ajaks teda kui üht Euroopa riigimeest, luua pingelistes piirkondades kes oma tegevusega aitas lõpe­ rahu, erilise väärtusega tada Euroopas Esimese maail­ olema. masõja.

Täna on meil võimalus vaa­ data Tartu rahulepingule juba Tartu rahuleping on üks sajandi pikkuselt distantsilt. Euroopa esimese maailmasõja Enne, kui 2. veebruaril 2020 lõpetamise lepingutest ning ­toimuvad Tartu rahu 100 ametli­ selle läbi ka erilist tunnustust kud üritused, kus kindlasti väärt. Olen kindel, et kunagi ­peetakse palju pikemaid ja lühe­ võiks ilmuda suurem kollek­ maid sõnavõtte selle rahulepin­ tiivne uurimus, mis koondaks gu kohta, võiks pakkuda välja nii allikad kui uurimused Esi­ mõned ideed, kuidas võiksime mese maailmasõja lõpetamise sajand hiljem vaadata meie riigi kohta (rahulepingud). Kuid jaoks nii olulisele lepingule. mida hindas Jaan Poska ise va­ Meenutan Jüri Uluotsa (1890- hetult peale Tartu rahu sõlmi­ 1945) Eesti õiguse ajaloo pro­ mist, rahuläbirääkimiste dele­ fessorina välja töötatud lepingu gatsiooni tegevust lahates. Meil teooriat, mida on ajaloolased on olemas üks kõrvaline allikas vahel veidi kriitiliselt vaadanud, ja teadaolevalt tema viimane kuid Tartu rahu mõistmiseks on kiri oma tütar Vera Poskatema lepingupoolte võrdsuse Grüntha­lile, kus papa Poska kir­ kontseptsioon väga õpetlik. jutab: täna tuli Liiva tänaval Lähtume sellest, et Tartu (täna Jaan Poska tänav) mulle rahu oli eelkõige rahuleping, vastu vana naine, tundis ta ära

ja kõ­ netas ning tegi Jaan Pos­ kale ristimärgi, lausudes seejuu­ res – „te päästsite me pojad!“ Just rahu sõlmimine ja sõjas väsinud meeste toomine rahuli­ ku elu juurde oli see, mida Jaan Poska luges kõige olulisemaks.

Tahaks soovida kolleegidele ajaloolas­tele, kes tege­levad selle temaatikaga, samuti head uuri­ janärvi, et nad suudaks vaadata vahel Tartu rahule ja selle üm­ ber olnud sündmustele ka selles protsessis osalenute silmade läbi.

Olen viimasel ajal korduvalt üle lugenud elulooraamatuid meie riigimeestest ja korduvalt kahetsenud, et nii vara lahkus meie seast Marju Lepajõe.

Kuidas oleks vaja tema taolisi uurijaid, et kord vaadata näiteks Jaan Poska ning miks mitte ka tema õpilase Konstantin Pätsi tegemisi läbi piiblitarkuse. Olid ju mõlemad mehed Riia Vai­ mulikus Seminaris koolitatud ja Poska pealegi läbi ja lõhki kiri­ kuinimeste perest pärit. Jaan Poska varane surm on tema elu ja tegevuse uurimisele pannud lisaks nagu erilise pitseri. 7. märtsil 2020 möödub sajand, kui Jaan Poska meie seast lah­ kus, ka omas ajas väga noore mehena. Need, kes tunnevad Piibli tekste hästi, peaksid kohe ära tundma viite, kuidas saaks Jaan Poska tegemisi sajandi ta­ gant vaadata. Avades Mäe­ jut­ luse loeme, et õndsad on – ra­ hunõudjad (rahu tegijad – P.J.), sest neid hüütakse Jumala las­

teks. Olen kindel, et Jaan Poska teadis Mäejutlust imehästi ning sai aru, mida talle saatus on andnud teha. Kuid ta ei tulnud loomulikult selle peale, et oleks ise pidanud oma tegemisi pii­ bellikult tõlgendama. Tal polnud selleks aega ega ta ei tulnud kindlasti selle peale, et saja aas­ ta pärast tuleb sellist elemen­ taarset teadmist meelde tule­ tada.

Matteuse evangeelium, Mäe­ jutlus Mt 5:1–12 Mäejutlus 1 Nähes rahvahulki, läks ta üles mäele. Ja kui ta oli maha istunud, tulid ta jüngrid tema juurde.

2 Ja ta avas oma suu, õpetas neid ning ütles: Õndsakskiitmised 3 Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.

4 Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse.

5 Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

6 Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.

7 Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu.

8 Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.

9 Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

10 Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik.

11 Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast lai­ mavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.

Kanada päevik

gidel, mujalgi kui suurlinna bussidel, allmaaraudteel. Ning ka sellega on mured. Aga büro­ kraadid, administraatorid pole ju ehitajad – selle tõttu ongi Crosslinx olemas.

Mullu nimetati just Eglintoni tänav Ontario viletsamaks. Suu­ red veokid on tänavad ära lõh­ kunud, auto- ja bussisõit tähen­ dab sellist põrumist ja rappu­ mist, et mõni vanem inimene võimalusel väldib seal liiku­ mist. Sinna, kuhu ehitatakse rongijaamu, on autosohvrile kaos. Üks rada mõlemas suu­ nas, pöörata ei tohi. Kui lisada LRT ehitamisele Yonge ja Eglintoni ristmiku piirkonnas tohutut kõrgmajade ehitamis­ buumi, kaasnevalt muidugi ja­ lakäijale raskusi tekitades, kuna kõnniteid suletakse, siis kõik kannatavad. Kallurid ja tsemen­ diveokid halvavad tänavaid.

Ning keegi ei mõtle selle peale, et kõik need tornimajadesse ­kolivad inimesed jäävad muidu­ gi LRT peale lootma. Kui juba­ gi tipptunnil metroole ei pääse, siis mis saab, kui tuhanded ko­ livad just sinna, kus allmaa- ja kergkiirrongid ristuvad? Üldse on Torontol halb aja­ lugu ühistranspordiga. Narrim näide oli siis, kui konservatiivist peaminister Mike Harris käskis jubagi kaevatud tunneli, mõel­ dud uue allmaaraudtee liini jaoks, kinni ajada. Miks ometi ­

nii mõttelagedalt? Linnas, kus autoliiklus ummistab tänavaid hommikust õhtuni, peaks olema alternatiive.

Linnapea John Tory pakkus enne ta esmast valimist uue mõtte, kuidas ühendada koha­ likku ühistransporti, lisada ääre­ linna TTC pikendus ning tarvi­ tada ka maapealseid raudteid.

Jällegi aga tohutu hinnaga.

Paljudel ei ole valikut, ­kuidas linnas liikuda. Või põhi­ mõtteliselt ei ole autosohvrid.

Nii mõnigi mäletab aegu, kui TTC teenused olid head ja pileti­ hind oli mõistlik. Nüüd, osaliselt tänu võimsatele ameti­ ühingutele, tõusevad kõik hin­ nad, tänavu taas uuesti. Miini­ mumpalgaga inimene, kes tram­ miga tööle sõidab, peab tõesti sente lugema, kuupass on samuti kallis.

Mis aga tavareisijat enim häirib, on see, et jälle tuleb ooda­ ta. Mitte platvormil või peatuses, aga lihtsalt, et hiigel­ projekt valmis saab. Tunnis­ tades, et ootamatusi, ettenäge­ matuid probleeme on tihti, ei saa kuidagi lubada aga eelarve ületamist. Mäletatavasti läks SkyDome, Toronto kupliga elu­ kutseliste sportlaste mängumaa, ka mitmete messide asupaigaks, maksumaksjale neli korda roh­ kem maksma, kui alul ennustati.

Lõplik nöök oli see, et SkyDome erastati, staadion müüdi Rogers

Peeter Järvelaid

Rongi oodates Suurlinnas on millegi pärast nii, et ühistranspordiga pole asjad pahatihti kindlad. Kas saad täiskiilutud metroole või kas buss peab ajagraafikust kinni. Seda eriti vihmasel päeval, miskitõttu. Või laie­ mas laastus, kogu süsteemiga, mitte sõitjaga arvestades see­ gi, kas uued trammid vabri­ kust pärast tõsist hilinemist kunagi kohale jõuavad. Ikka ootamine.

Ben Spurr on hea ajakirjanik.

Toronto Stari transpordireporter on paljastanud, eriti viimase paari aasta jooksul, kuidas lepingutest (Bombardier, nende trammide ehitaja) ja eelarvetest kinni ei peeta. 2019. aasta viimasel päeval ilmus Stari esi­ meselt leheküljelt algav pikem lugu, mis pani taas mõtlema.

Nimelt Eglintoni tänaval liikuv LRT või kergkiirrongi 19 kilo­ meetri pikkune projekt on luba­ tust ajaliselt maha jäänud ja samuti eelarve ületanud kahel korral. Praegu on projekti mak­ sumus tohutu – $12,24 mil­ jardit. Ehitamine maksvat $5,3 miljardit, ülejäänu on pikaaja­ lisele korrashoiule (nii rööbas­ tele kui rongidele) määratud.

Nüüd aga olevat $330 miljonit juurde vaja. Ning see läheb ehi­

tamisele lisaks, kuna rongide ostuhinnaks on $392 miljonit.

Kahjuks on sõlmitud leping Bombardieriga, kes nagu maini­ tud, ei suuda linnale tramme toimetada. Tänapäeva tehnoloo­ giaga, kus inimese roll on palju väiksem kui vanasti, on see lubamatu. Trammide ootamist seletatakse nii, et firma filiaal Mehhikos olevat vigu teinud, alatasemel osi treinud. Üks vabandus teise järele.

Ja nüüd Eglintoni LRTiga on pillil tuttav ,,timmin“. Jubagi on ehitusgraafikust korra maha jäädud, muudetud kuupäeva, mil tunnelid peaks olema kae­ vatud, rööpad asetatud, jaamade uksed lahti. Alul pidi see käes­ olevaks aastaks olema valmis.

Siis lükati tuleva aasta peale edasi. Provints nõudis, et sep­ tembriks 2021. a. olgu valmis.

Nüüd Crosslinx Transit Solu­ tions, ehitajate konsortium, ole­ vat Spurri järgi ütelnud, et enne maid 2022 ei saa linnas kiiremi­ ni liikuda sooviv pardale.

Metrolinx on provintsi asu­ tus, agentuur tegeleb ühistrans­ pordiga GTHAs ehk suur-To­ rontos ja Hamiltonis, ka põhja poole, idas hallates ja laien­ dades transpordikoridore. Mis on raudteed ja bussiliinid. Lin­ nal on oma TTC, ühistranspordi ettevõte. Kuid mõlemad on vajadusel koostöös – Presto ­ reisijakaart kehtib ka Go ron­

12 Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.

kommunikatsioonifirmale maha, hind oli murdosa sellest, mida ehitamine maksma läks.

Jaan Poska jõudis 1919-1920 anda oma panuse ka Eesti Vabariigi esimese Põhiseaduse (1920) väljatöötamisse. Ta oli Asutava Kogu põhiseadusko­ mis­joni esimeheks. See tegevus vajab täna veel põhjalikumat uurimist, aga olen kindel, et see töö saab lähiajal tehtud. Kui 15. juunil 2020 tähistame sajandi möödumist meie esimese Põhi­ seaduse vastuvõtmisest Asu­ta­ vas Kogus ning 21. detsembril 2020 saame meenutada, et möödub sajand meie esimese Põhiseaduse jõustumisest, siis kindlasti ei saa me mööda vaa­ data just Jaan Poska tegevusest ka meie riigiõiguse aluste raja­ misel.

Kuid püüdes aru saada, miks just vahetult enne Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamist on tekkinud teatud pinged, siis tahaks viidata hoopis ühele teisele allikale, mida meenutati hoopis teises kontekstis aastal 2019. Tartu rahu tähtsuse mõist­ miseks ning laiemaks aruteluks, milline on Tartu rahu roll täna ja milline võiks olla Tartu rahu roll kaasaegses diplomaatias, omavad olulist rolli Eesti Vaba­ riigi ja NSV Liidu vahelised lepingud 1939. aastal. Saatuse tahtel osalesid delegatsioonides nii Jüri Uluots kui ka Ants Piip, kes mõlemad jagasid Uluotsa poolt väljatöötatud lepinguteoo­ riat. Tartu rahu 100 aastapäeva (Järgneb lk. 7)

Süüst ei pääse ka endised munitsipaalsed poliitikud. Am­ mu, juba 80ndatel oli projek­ teeritud metrooliinide piken­ damist, uute ehitamist. Oleks olemas juba, kuid jällegi müsti­ liste põhjuste tõttu tühistati ot­ sus. Kokkuhoiu huvides. Kas keegi selle peale ei tulnud, et suurlinnad kasvavad? Ja et ääre­ linnadest, teistest asulatest lähe­ duses, käiakse Torontos tööl?

Asi pole nii hull kui Tokyos, kus elukutselised suruvad rei­ sijaid vagunitesse nagu kilusid karpi. Aga palju puudu pole.

Selleks ajaks, kui Eglintoni LRT valmib, hilinenult ja kalli­ malt kui lubatud, võib ennusta­ da, et vähemalt päisel päeval, mitte ainult tipptunnil, on raske metroole pääseda. Ja kui linna edukad profisporditiimid män­ givad, siis on ka õhtuti, öiti sama lugu. Jalgrattaga ei julge paljudki liikuda ning vane­ matele inimesetele pole see va­ likuks. Olukord kahjuks ei üllata ega ole ootamatu. Aga küll tahaks, et esmalt poliitikud oleksid aatelised, tulevikuga arvestavad. Ja olevikus ehitajad peaksid sõna. Nii ajaliselt kui majanduslikult.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Tiina Kirss sai Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud 63. Kreutzwaldi päevadel anti 19. detsembril üle järjekordne Eesti Rah­vus­ kultuuri Fondi juurde kuuluv Ivar Ivaski mälestusfondi sti­ pendium. Selle pälvis kirjan­ dusteadlane Tiina Kirss.

Tiina Kirssi tunnustati tema 2018. aastal ilmunud essee- ja artiklikogumiku ,,Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid“ eest. Mäles­ tusfondi kolleegiumi ühe liikme Sirje Oleski sõnul on Tiina Kirss Ivar Ivaski kombel kaits­ nud oma akadeemilised tea­ duskraadid USA-s, kuid vii­ma­ sed kümme aastat töötanud Tartu ja Tallinna ülikoolides, õpetades näiteks võrdlevat kir­ jandusteadust, Eesti kultuuri­ lugu, naisuurimuslikke kursusi jm. ,,Raamatus ,,Sõel“ on käsit­ lusi kirjandusest ja kultuuriloost nii Eestis kui maailmas,

Nr. 1

Ehatares külas…..

Tiina Kirss esinemas Tartu Col­ lege’is.

Foto: Taavi Tamtik

eestlaste elulugude lähilugemisi ja artikleid humanitaarteaduste olukorrast Eestis. Kõik need kirjutised esitavad autorit kui süvenemisvõimelist, suure­pä­rase kirjandusliku kuulmisega tead­ last, kes suudab näha ajalugu ja inimsaatusi laiemas kontekstis,“ selgitas Olesk.

Oma tänukõnes Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi kät­ tesaamisel 19. detsembril peatus Tiina Kirss oma esimestel koh­ tumistel ja kokkupuudetel nii Ivar kui Astrid Ivaskiga. Ta meenutas kohtumisi Kotkajärve Metsaülikoolis, Ivaski Balti eleegiate neljakeelseid lugemisi (eesti, läti, leedu ja inglise) ja regulaarset kaastööde kirjuta­ mist Ivaski toimetatud ajakirjale World Literature Today.

Toronto Eesti Meeskoor on tavaliselt oma sügis-talvise tegevusperioodi viimasel harjutusõhtul külastanud Ehataret ja rõõmustanud meie kogukonna eakaid oma lauludega. Jõulueelselt oli aga Ehatare karantiinis ja meeskoor sai hoopis uut aastat alustada Ehatare külastamisega. Teisipäeva, 7. jaanuari külaskäigul esitas Toronto Eesti Meeskoor ehatarelastele kontsertkava, mida pakuti Toronto publikule detsembri alguses toimunud jõulukontserdil Eesti Majas koorijuhi Avo Kittaski dirigendikäe all ja Elli Kipperi klaverisaatel.

Foto: Kati Kiilaspea

Eesti filmiajakirjanikud valisid aasta parimaks filmiks ,,Tõe ja õiguse“ Kinos Sõprus anti eelmisel nädalal välja tunnustused 2019. aasta parimale filmile, aasta levifilmile ja aasta fil­ miajakirjanikule. Eesti vani­ ma filmiauhinnaga Neitsi Maali tunnustas Eesti Filmi­ ajakirjanike Ühing Tanel Too­ mi täispikka lavastajadebüüti ,,Tõde ja õigus“.

Aasta filmiajakirjanikuks kuulutati Aurelia Aasa silma­ paistvalt kiire arengu ja viljaka töö eest filmikriitikuna ja aasta levifilmina tunnustati Musta

Ivar Ivaski stipendiumi asu­ tas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ivar Ivaski (1927–1991) abikaasa, läti luuletaja Astrid Ivask (1926–2015) ja sellega toetatakse kahe aasta jooksul Rosma ristimets ilmunud parima luule-, essee- tunnistati ajalooliseks ­ või kriitikaraamatu autorit. Ivar Ivaski mälestusfondi kollee­ looduslikuks giumisse kuuluvad pärast Astrid pühapaigaks Ivaski lahkumist Jüri Talvet, Tiina Kirsi koostatud artiklite ja Janika Kronberg ja Sirje Olesk. Kultuuriminister Tõnis Lukas esseede kogumik ,,Sõel“.

(ERR/EE) tunnistas sel nädalal oma käskkirjaga kultuurimäles­ tiseks Rosma ristimetsa Põl­ va­maal. Vana ristilõikamise traditsioon kui matusekom­ bestiku osa püsib Kagu-Eestis tänapäevani elujõuline ning Vahetult enne jõulupühi valmis järjekordne T.E.S. Täien­dus­koolide Rosma metsas võib näha ka kalender. Kalendris on lisaks kalendaariumile täienduskooli klas­ üsna hiljutisi riste. side ja õpetajate pildid, mis võetud Peeter Põldre poolt. Kalendris Puusse ristimärgi lõikamine avaldatud kuulutuste tasust tuleb koolile arvestatav osa nii vajali­ lahkunu viimsel teekonnal ko­ kust toetusest, et õppemakse madalamal hoida. Koolid tänavad dust surnuaeda on Kagu-Eesti kõiki oma sponsoreid nende lahkete toetuste eest. Kalendri said traditsioonilise matusekombesti­ kõik õpilased jõulukingiks, samuti on soovijail võimalik kooli ku üks rituaale. Rosma ristimets kalendrit tellida või osta koo­li­õhtutel. kannab rikkalikku rahvapäri­

T.E.S. Täienduskooli kalender

Kaks Eesti teost valiti Maailma muusika päevade programmi Rahvusvahelise Nüüdis­muusi­ ka Ühingu (ISCM) korralda­ tava festivali Maailma muusi­ ka päevad (World Music Days) kavva valiti tänavu esindama kahe Eesti helilooja teosed.

Festival toimub igal aastal erinevas liikmesriigis. Alanud aastal peetakse ISCMi Maailma muusika päevad Uus-Meremaal

Käe poolt Eestisse toodud Bong Joon-ho põnevusdraamat ,,Pa­ rasiit“.

Eesti film ,,Tõde ja õigus“ esitati kandideerima ka Oscarile võõrkeelse filmi kategoorias, film on jõudnud Oscarite eel­ nimekirja ehk kümne hulka.

Nominendid teatatakse uue nä­ dala alguses. Eelmise aasta lõpul tunnustati Tanel Toomi meistritööd ka Los Angelese Rahvus­vahe­lise Pressiakadee­ mia väljaantava ,,Satellite Award“iga.

must ja on seega oluline kohali­ ku identiteedi kandja.

Kirjalike ja arhiivides talle­ tatud suulise rahvapärimuse andmete põhjal on ristilõikamise traditsioon Rosmas jätkunud vähemalt 19. sajandi keskpai­ gast kuni tänapäevani. Rah­ va­ pärimuslikke teateid Rosma ris­ timetsa kohta on mitmete välitööde käigus kogutud juba 1930. aastatest.

Ilma riikliku kaitseta ohus­ tavad ristimetsi raie- ja teetööd.

Rosma ristimetsast sai laiem üldsus teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laienda­ mise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeil ristimetsa alal maha poolsada puud, millest 20 olid ristidega.

Pärast seda seal enam metsa­ raiet tehtud ei ole. (KLMPT/EE)

21.-30. aprillini. Eelmisel aastal korraldas festivali Eesti.

2020. aasta programmi valis Uus-Meremaa kunstiline komis­ jon ka Robert Jürjendali teose ,,Bells“ elektrikitarrile ja löök­ pillidele ja Tõnu Kõrvitsa ,,Stalker-Suite’i“. Kõrvits on ISCMi festivalil oma loomingu­ ga Eestit esindanud ka aastatel 2013 ja 2017.

ISCM on kaasaegse muusika valdkonna ulatuslikem rahvus­ vaheline võrk, mis ühendab üle 50 riigi. (ERR/EE)

Mart Laarilt ilmus raamat Jannseni pärandist Jõulupühade eel esitles Mart Laar Pärnus oma uut raama­ tut ,,Johann Voldemar Jannsen. Elu ja töö“. Autori sõnul tuli talle selle raamatu kirjutamise ajal üllatusena Jannseni tohutu haare. ,,Ma ei tahha mitte isseenne­ sele, vaid Eestirahvale ellada!“ kuulutas Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes Perno Postimees 1862. aastal. Ja seda ta tegi. Karjapoisist lehetoime­ tajaks ja rahvusliku liikumise etteotsa tõusnud Jannsenist sai aga Vello Salo hinnangul enim laimatud ärkamisaegne tege­ lane,“ kirjutab Mart Laar raa­ matu tagakaanel. Ettepanek see raamat kirjutada tuligi katoliku vaimulikult Vello Salolt. ,,Tema meelest on Jannsen kõige enam laimatud inimene Eesti ajaloos, kelle nimi tuleb jälle ikka ausse tagasi tõsta. Ta ütles, et see peab olema minu püha kohus. Ega ma ei saanudki aru, ta kutsus mind mõned aas­ tad tagasi enda juurde kloost­ risse välja. Neid oli ikka palju, keda ta kutsus: ühele andis ühe ülesande, teisele teise. Ja siis ma sain aru, et mul pole mingit väljapääsu, muudkui see raamat ära kirjutada. Nii et tõstsingi muud tööd kõrvale ja kirjuta­ sin,“ rääkis raamatu autor Mart Laar.

Teos ongi pühendatud Vello Salole. (PPM/EE)

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 984

I

S

T

1. Kuu. 4. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (lüh.).

7. Abinõu.

12. USA poksija (19422016).

13. Terava otsaga metallvarras.

14. Kaugemal, mitte juures.

15. National Institute of Design.

16. Metsamaterjali vett mööda ujutades edasi toimetama.

18. Alkohoolne jook (ingl.k.).

19. Mäestikuala Aasias (ingl.k.).

20. Õllevili.

22. Küsisõna.

23. Aniisimaitseline alkohoolne jook.

27. Silmatorkav, hele, terav (valgusega seotud).

29. Eduard Bornhöhe ajalooline jutustus.

31. Ronimisvahend.

34. Malend.

35. Üksikvõte filmilindil.

37. _____v, Ukraina pealinn.

38. Vinnid (näo)nahal.

39. Estonian Academy of Arts (lüh.).

ALLA:

1. Lõunamaine puuvili.

2. ______e, naisenimi.

3. Väga vana.

4. Räpane, ropane.

5. _______l, ettekuulu­taja.

6. Mõiste india usunditest ja filosoofiast.

7. Linnapea.

8. P_____, juurvili.

9. Lapsevanem.

10. Tamm, pais (ingl.k.).

11. Eesti luule anto­ loogia.

17. Arvatavasti,

Austraalia uuendas oma alkoholi-alaseid juhiseid Enam kui 10 alkohoolset jooki nädalas paneb inimese alko­ holiga seotud haiguse riski alla, hoiatavad Austraalia uued juhised. Sellest kirjutas hiljuti National Post. Üle 10 aasta uuendas Aust­ raalia oma alkoholi tarbimise juhiseid. Kui varasemalt oli nädalas piiriks 14 drinki (2 päevas), siis nüüd on selleks ar­ vuks 10, millest üle ei soovitata tarbida. Ühel päeval ei tohiks juua enam kui 4 alkohoolset jooki. Alati tuleb vaadata ka jookide alkoholisisaldust, näi­ teks on õlled erineva kangusega ja kangema tarbimisel tuleb seda lihtsalt vähem juua.

Teadlaste sõnul ei tähenda, et

tõenäoliselt.

21. Robinson Crusoe kaaslane.

23. Teravikuga kepp, nõel.

24. ____t, kiirustamine.

25. Üks elund.

26. ______tul, köögivili.

28. Radical life extension.

30. American Enterprise Institute.

31. Riigi Kinnisvara amet.

32. Eesti Abistamis­ komitee Kanadas.

33. _____go, Jaapani toit riisijahust.

36. Linnake LõunaUkrainas.

37. Rahvuspark LõunaEestis.

40. H_______, alustan.

42. Pindalaühik.

43. Maailmajagu.

44. Muistsete eestlaste jumal.

45. Eesti kirjanik (1890– 1952).

46. L______, värsskõne.

48. Mees (ingl.k.).

49. Internal Revenue Service.

50. Suur röövkala.

51. ______ada, PõhjaAmeerika suurriik, eestipäraselt.

nimetatud piirmäärad ei peidaks endas üldse riske.

Raport toob välja, et alkoho­ liga seotud haiguste nagu sü­ dame- ja maksahaigused, kõrge vererõhk, seedehäired jm. lange­ vad märimisväärselt, kui väheneb alkoholi tarvitamine.

Mida vähem alkoholi tarbida, seda väiksemad riskid on, ja mõne inimese jaoks on parim soovitus üldse mitte juua.

Raport toob ka välja, et alla 18aastased ei tohiks üldse alko­ holi võtta, kuna see kahjustab nende aju arengut ja suurendab vigastuste riski.

Raport ütleb ka, et 2017.a. oli Austraalias enam kui 4000 alkoholiga seotud surmajuhtu­ mit. Alkoholi tarbimist seos­ tatakse enam kui 60 meditsii­ nilise seisunduga, mille hulgas ka mitmed vähiliigid. (Lüh. NP)

Nägemisest

Paremale: 1. Elm, 4. Sala, 8. Tare, 12.

Rue, 13. Alev, 14. Raam, 15. Must­ jala, 17. (Ar)arat, 18. Ila, 19. Lam­ bada, 21. Patune, 24. Raa, 25. Asa­ (lea), 26. Dam, 28. Ankur, 32. Aura, 34. SIM, 36. Tori, 37. Ruutu, 39. Lii, 41. Lai, 42. Ara, 44. Stoola, 46.

Soovima, 50. AGO, 51. Arvi, 52. (T) ansaania, 56. Kaas, 57. Tuul, 58. Iti, 59. Avam(a), 60. Imbi, 61. Aas. Alla: 1. ERM, 2. Luu, 3. Mesitaru, 4.

Sajand, 5. Ala, 6. Lell, 7. Avaar, 8.

Trabant, 9. Aara, 10. Raad, 11.

EMTA, 16. TLU, 20. Maa, 21. Paar, 22. Asuu, 23. EAS, 27. Mil, 29. Ko­­ loonia, 30. Ural, 31. Riia, 33. Atavism, 35. Mis, 38. Uri, 40. Itaali(a), 43.

Amati, 45. Oga, 46. Saka, 47. Orav, 48. Ovaa(l), 49. Anum, 53. Sub-, 54.

ITA, 55. Ais.

Taco -korvikesed kalasalatiga 41. Suur turg.

45. Vorm sõnast ,,ankur“.

47. Kolm ühesugust täishäälikut.

48. Septembri rahva­ pärane nimetus.

52. VE_____, Välis­ eestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (lüh.).

53. _____i meri, umbjärv Kesk-Aasias.

54. Mitte ülal.

55. _____ama, ignoree­ rima.

56. Üks sugupool.

57. ____l, kinnitus­ vahend.

58. Masti rõhtpuu.

Volli veste

Ristsõna nr. 983 LAHENDUS

Nädala retseptid

PAREMALE:

7

Valmistusained: 16 taco korvikest 2 karpi tuunakala konservi (vees) 1 suur sibul, hakitud 1 tass keedetud pruuni riisi 1 purk konservherneid 4 keedetud muna, hakitud 0,5 tassi majoneesi pisut soola ja pipart pisut hakitud tilli Valmistusviis: Kurnata tuunakala konservid veest. Segada omavahel kõik koostisained salatiks. Täita taco korvikesed salatiga ja garneeri­ da pealt tilliga.

Taco’de asemel võib kasuta­ da näiteks ka lehttaignast varem valmis küpsetatud korvikesi.

Tartu ja Haapsalu – hea elukeskkonnaga linnad Rahvusvahelise konkursi LivCom Awards lõppvoorus valiti parima elukeskkonnaga linnade hulka ka Tartu ja Haapsalu.

Tartu jõudis 75 000 – 150 000 elanikuga linnade hulgas esikolmikusse.

Haapsalu oli 20 000 elaniku­ ga linnade kategoorias teine.

Haapsalu pälvis ka keskkonna­ säästlikkuse projekti eriauhinna Haapsalu linnuse uuendamise eest. (ERR/EE)

Pudelikiri jõudis USAst 10 aastaga Prantsusmaale Praegu 19-aastane Max sai ­ootamatu kirja – see oli vastus kümme aastat tagasi Atlandi ookeani visatud pudelipostile.

CNNi teatel oli Max aastaid tagasi ookeaniavarustesse visa­ tud pudelikrja unustanud, kuid nüüd tuli selle vastus 6000 kilo­ meetri kauguselt – Prantsus­ maalt.

Tollal 10aastane Max oli kir­ jutanud: „Mulle meeldivad ­õunad. Mulle meeldib rand, mu lemmikvärv on sinine, mulle meeldivad loomad ja autod ning mulle meeldib kosmos.“ (ÕL/EE)

No sai ühele aastale öeldud nägemist, uut aga tervitatud tea­ tud pettumusega. Ning vara veel arvata, et kogu uus aasta selliseks jääb. Vale reklaami esitatud. Uhasin vett sihver­ plaadile, et saaks rähmast lahti esimese jaanuari ommukul ja vaat ikke nigu mullu.

Olen olnud prillmadu juba kaua. Õnneks noore mehena polnud silmad töntsid, siis kui metsas tööl olin, kaesin kõike, mida vaja. Ei kujuta ette, kuidas mõnda ülesannet täites oleks pidanud arvestama selle nuhtlusega, mida igal päeval kogen nüüd. Prillid kas libisevad ninajuurikalt või koguni kõrvadelt, püüa siis, et katki ei kukuks. Ja temake naerab. Oma kodus, toas ma neid aknaruute ei kanna. Miks? Talle ütlen, et ma ju tean ja tunnen su kaunist nägu – miks peaks ma toas nii de­ tailselt nägema? Ning ei taha näha, mida tarvis teha. Nigu tolmu võtta riiulitelt, kus ainult mina käin.

Kui aga õue, linna peale minek, siis tahan ikka näha, kuhu lähen. Inimesi ära tunda. Roolis olles on ju ka vaja. Bussi­ numbrit kaugelt tabada, et saaks õigeks ajaks peatusesse rüh­ kida. Olen selline kentsakas, et mul on kahed prillid mängus. Ühed on aia-, teised linnaprillid. Aia omad on vanad, ei ma karda nende katki tegemist. Õieti mul on iga paar prille, mida kunagi välja kirjutatud, ikke olemas. Mine tea, läheb vaja.

Linnaprillid on aga tõesti vanuri omad. Läätsede ülemine osa lubab kaugele kaeda, alumine aga lugeda, lähedalt asju uurida täpsusega. Kallid ka teised, ju ma selle tõttu neid aias ei kanna ega isegi lund rookides. Vana Ratas hoiatas aastate eest, et selline päev tuleb, on lugemisprille tarvis, kui neid kalleid ei osta. No julgesin siiski raha letile laduda, et kõik oleks ühes. Ju need silmad vananevad nagu muugi kere, egas ma ainult moe pärast ole uusi varunud, et raamid poleks näiteks 35 aastat tagasi olnud nigu kõigil sellised, nüüd aga ainult kinnitavad, et oled vanakõbõkõ, kooner veel otsa.

Temake naerab mu narruste üle. Eriti hajameelsust, kuna pahatihti ei mäleta kuhu ma need jälle jätsin. Ning ka seda, et kahel aastaajal kirun prillmaoks olekut. Suvel pühi klaa­ sidelt higi, talvel aga auru väljast tuppa minnes. Mõlemas olukorras ei näe.

Et mis see pettumus siis oligi? Vaat aasta olevat ju 2020.

Minu teada see tähendab teravat nägemist – või kas kirju­ tatakse 20/20? Üheti-teisiti prillidest polnud tõustes lahti saanud. Küll on hea, et neid pole unenägude jälgimiseks tar­ vis…

Mida uus aasta toob, on nagu kilplane ütles – eks näe ja kõndis peaga vastu puud. Loodetavasti tervis peab vastu, tuju samuti. Maailmale headust lootes, kõikjal, kõigile, VABARNA VOLLI

2020 on Tartu rahu…

(Algus lk. 5)

künnisel tasuks üle lugeda ja vaadata seejärel hoopis uues valguses – Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastasti­ kuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri kesk­ ööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõr­ val teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajan­ diks NSV Liidu osa. Kuid sel­ leski lepingus leiame viite Tartu rahule ja Tartu rahu vaimule, mis kinnitasid, et meil on alust viidata sellele lepingule kui heanaaberlike suhete alusele. ­ 28. septembri 1939. aasta leping peaks olema lahutamatu allikas, kui tahame aru saada, mida Tartu rahuleping on 20. sajandi ajaloos tähendanud.

VASTASTIKUSE ABISTA­ MISE PAKT EESTI VABARIIGI JA N.S.V.LIIDU VAHEL. Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja N.S.V.Liidu Ülem­nõukogu Presiidium teiselt poolt, juhitud sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis kind-

laks määratud rahulepinguga 2. veebruarist 1920.a. ja rajatud rippumatu riikluse tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise Lepinguosalise siseasja­ desse; tunnustades, et rahule­ ping 2. veebruarist 1920.a. ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932.a. on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohus­ tuste kindlaks aluseks.

Naljanurk Laps jonnib keset täna­ vat ega kuula, kui ema teda korrale kutsub. Hädas naine pöördub mehe poole: ,,Ütle sina siis üks kõva sõna!“ ,,Raud,“ ütleb mees.

8

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia creates the history it needs It wasn’t a friendly Christmas wish sent to Poland during the holidays. It was a nasty bit of fake history, typical of the Kremlin’s addiction to fal­ sifying the historical record.

Vladimir Putin had repeated the old Soviet adage that Poland was partially responsible for initiating WWII by scheming together with Nazi Ger­many. In addressing Russian military leaders, the State Duma, the press corps, the SRU summit and the organizing committee of Russia’s celebration of Vic­ tory Day’s 75th anniversary, Putin has matched his official agenda with duly customized history.

The Russian ambassador to Poland was summoned to the Polish Ministry of Foreign Affairs to receive Poland’s pro­ test to the lies. The ambassador was told “that the Stalinist historical narrative is being ­ constantly and aggressively ­ implemented in the Russian ­ ­historical consciousness. These totalitarian claims are contradic­ tory to the international obliga­ tions of Russia, and are a mockery of millions of victims of the Stalinist regime, which partly include the Russian ­people as well”.

As a result of the NaziSoviet Communist MolotovRibbentrop Pact and the joint invasion of Poland, the country lost nearly six people people.

It’s just not due to a casual whim of Russia’s leadership that insists on a fictional narra­ tive of embarrassing periods of its history. Revisionist history, Russian style, is the law.

Comparing the crimes of Nazi Germany to those of the Soviet Union is forbidden, One can be arrested and convicted for “spreading intentionally false information about the Soviet Union’s activities during World War II”. It’s anathema for any­ body to admit any collaboration with the Third Reich.

Russian authorities handle digressions from the official ‘truth’ fairly harshly. A Russian blogger in 2016 was prosecuted in court and found guilty of “re­ habilitating Nazism” and fined 200,000 rubles for violating a 2014 law that criminalizing anything that “desecrates sym­ bols of Russia’s military his­ tory”. The blogger had shared an item on social media stating that the Soviet Union had in­

vaded Poland in collaboration with Nazi Germany in 1941.

The court insisted that the blog­ ger had knowingly spread false information. The Russian Sup­ reme Court upheld the decision.

Russia continues to hide the most reprehensible parts of its history, normally associated with pangs of guilt in a non-­ authoritarian political setting.

The murder of Polish military officers at Katyn, the deporta­ tion and killings of thousands of non-Russians on suspicion of disloyalty, the denial of the ­existence of the secret protocols of the 1939 Soviet-Nazi pact, the enormity of Stalin’s crimes justified by his leadership dur­ ing WWII, the deliberate star­ vation of Ukrainians, even the large-scale purges of Rus­sians – these and other atrocities are not to be acknowledged. In fact, by emphasizing some of them, one could be criminally liable.

The 75th anniversary of the 1945 capitulation of Nazi Ger­ many and the end of WWII will be a major celebration for Russia, a spectacular showcase of it’s military muscle – all ­under the banner of the Soviet Union liberating east and cen­ tral Europe. This is Russia’s premium narrative – a way of saving face after the humiliation of loosing the cold war – the idea that the war for the Soviets only began in 1941 with Ger­ many’s invasion of the USSR, not in 1939 when the Com­ munists invaded Poland with the Nazis. Thus Russia’s contri­ bution to the war effort was that of the victim as well as the ­liberator. This is an integral part of the Russian national identity.

The paramount importance of the 75th anniversary of the Soviet victory is bolstered by the by festivities that the Russian government is planning for May. In fact in a January 1st tweet Moscow announced that 2020 has been declared the Year of Memory and Glory in Rus­ sia. Reinforcing the designation was a picture of a WWII memorial appearing alongside ­ the text.

Very few in Russia deny the failures and injustices of the Putin regime – widespread ­poverty, the immunity to crimi­ nal justice enjoyed by the Putin-friendly super-rich, un­ controllable corruption, flagrant violation of human rights, re­ stricted access to regime-critical

Nr. 1

Photo: Tauno Mölder

Thomas Heinsoo’s remarks at the traditional consular New Year’s levee It has been forty eight years since my parents continued the tradition of the January 1st reception.

Johannes Markus, Ilmar Heinsoo’s pre­ decessor started the tradition in 1959.

The New ear’s levee was held for the first twenty years in our home. Ever since it has been held at Eesti Maja.

It has been eighteen years since Laas and I have been hosting the reception.

It has been forty-four years since Ilmar Heinsoo moved into Eesti Maja. Both the Con­sulate and Heinsoo In­ surance have been tenants ever since.

It has been Sixty Nine years since my father started Heinsoo Insurance Brokers Ltd. All in all, I think it would be safe to say that all these mile­ stones have been an overnight success!

Mart Helme as seen by an Estonian Life/ Eesti Elu reader It’s no longer a surprise when a white man of a certain age and perceived self importance is heard to utter blatant ­racism, a homophobic rant or the most common of all the demeaning of a woman.

The Estonian Parliament has such a member – Mr. Helme.

Without a second thought he felt it was his due to insult the newly elected Finnish President, a young woman who has on her own merit achieved her coun­ try’s highest political office.

Old men saying outrageous things to get attention is the voice of a small man – but this small man is a minister of the government and by his actions diminishes our government, our parliament, and our nation.

Finland is our cousin nation and a resolute ally. One wonders who would benefit to divide us from our cousins.

KERSTI LEPIK WOOKEY

media and other repressive measures. But the official his­ torical scenario of WWII is the credo of the government which aims to divert people from their everyday woes and tries to unify the country under one national­ istic fable. The country here and now is the past, but the dark side must be tucked into the shadows.

LAAS LEIVAT

Some twenty Estonian guides, scouts, brownies, cubs and others started the new year enjoying a true Canadian pastime, skating – at Riverdale Park near Estonian House. Two years ago they skated in minus 23 degree weather. This year, minus one degree.

Climate change? As in previous years hot cocoa was plentiful from Scoutmaster Enno Agur. Scouts and guides will be outdoors again at their Kotkajärve winter camp, February 15-17, and Independence Day, February 23 for flag raising and celebration at Estonian House.

Photo: Enno Agur

Truth and Justice selected best film of 2019 by Estonian film journalists ERR, January 2020 Truth and Justice (Tõde ja õigus) was selected as the best film of 2019 by the Estonian Film Journalists’ Association on Friday and was presented with the Neitsi Maali bronze statue award.

“Last year, the award went to The Little Comrade (Seltsimees lapse) which opened the Estonia 100 film programme, this time, suitably, it is given to Truth and Justice, which provided a powerful ending to the same ­ program. Although the competi­ tion was intense, Tanel Toom’s work illustrates the achievement of a true world-class film,” said Chairman of the Estonian Association of Film Journalists Andrei Liimets.

Based on the novel of the same name by Anton Hansen Tammsaare, the film has also

been shortlisted for the Inter­ national Feature Film category at the 92nd Academy Awards which will take place later this year.

The film was shot with a budget of €2.5 million, took 18 months to film, and was direct­ ed by Tanel Toom.

The film proved popular with Estonian audiences when it was released, setting a new post­reindependence opening week­ end box office record, accord­ ing to film production company Allfilm. In total 51,239 people saw Truth and Justice in cine­ mas over its opening weekend.

The Neitsi Maali award has been presented for the last 27 years and the winner is also given a €2,000 cash prize. The Estonian Film Journalists ‘Asso­ciation has been operating since 1993.

Upcoming Independence Day celebration The Toronto Estonian Society wishes to announce the Esto­ ­ nian Independence Day Cere­ mony to be held on Sunday, February 23, 2020. following the joint ecumenical church service beginning at 11:00 AM at the Toronto Estonian Bap­tist Church. The formal flag­-raising ceremo­ ny will be held on the front lawn of the Toronto Estonian House around 12:15 PM. The For­mal Celebration com­ memorating the 102st anniversary of Estonia’s indepen­ dence will be held at the Estonian House Grand Hall. The doors open at 12:30 and the program will begin at 1:00 PM. The luncheon will consist of schnitzel, sauerkraut, pota­ toes, salad, kringel, coffee and hot dogs for the children.

Musical entertainment will be provided by the Toronto Estonian Men’s Choir and Kõla Orchestra. There will be am­ ple opportunity for everybody to sing along – a true celebra­ tion for families and friends!

Tickets will cost $40 for adults, $25 for students, and $10 for children 12 & younger. Tickets can be purchased from Epp Aruja at epp.aruja@sympatico.ca or by phone 416-4478958. The deadline for ticket sales is Feb 15.

This event will be free for all Estonian war veterans cour­ tesy of Fraternity Estica. If you are a veteran, please identify yourself as a war veteran when you ­register so that we can honour your presence.

We look forward to seeing everyone celebrating and en­ joying this special occasion to­gether. Long Live the Republic of Estonia!

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Past, present and future No, not a grammar lesson.

2020 has arrived and the New Year will see the marking of significant milestone anniver­ saries. For Estonia the second of February means a hundred years have passed since the signing of the Tartu Peace Treaty. The land boundaries are, alas, still being contested today thanks to the decades long Soviet occupation. For the world 2020 means that 75 years will have passed since the end of WW II, first in Europe, then in Asia.

Having the benefit of astute, politically involved friends in Estonia I often receive very in­ teresting reading. One such was sent to a very long list, the names that I recognize are people with both their hearts ­ and brains in the right place.

On January 2nd Ilvi JõeCannon, (a “Mulk”, meaning from Viljandimaa and U.S. edu­ cated political scientist) sent that list a longer comment concerning that latter anniver­ ­ sary. Specifically today’s Russia and how significant issues re­ garding both the onset of WW II and its end are being ad­ dressed. With future implica­ tions. Following is a summary of her salient points.

At the tail end of December Vladimir Putin met with Russia’s military leadership.

According to multiple sources Putin addressed the recent European Parliament resolution that said the Molotov-Ribben­ trop Pact was the reason for the outbreak of war. He called it ­totally senseless. (Thus continu­

ing Russia’s denials for their role.). Putin justified the MRP signing by claiming that it was necessary to offset the collabo­ ration of the West with Hitler.

(A true mind-boggling claim.

Appeasement does not equal collaboration). The Russian president also referenced a purported Polish-German deal, ­ rubbing salt into the situation by calling the pre-war Polish ambassador to Berlin a bastard.

By doing so maintaining ­present-day negative propaganda emanating from Moscow re­ garding Poland. Jõe-Cannon notes that other countries be­ tween Western Europe and Russia are subject to the same intense propaganda.

In some sense history sup­ ports Putin, for the West was unable to halt Hitler’s aggres­ sion. The 1938 Munich agree­ ment is the best example of ap­ peasement. The fact is though that just over a week after the signing of the MRP Hitler at­ tacked Poland; two weeks later the Red Army moved in from the East. And on June 22nd 1941 Hitler, emboldened by occupying most of Western ­ Europe attacked the Soviet Union.

Jõe-Cannon reminds readers that Franklin Delano Roosevelt had promised the U.S. that American men would not be sent to battle in Europe.

Financially the first lend-lease project was intended to assist Great Britain. After Hitler set his sights on the Soviet Union it became obvious that the Soviets also needed such support. (Here

the numbers become un­ believable). The USA promised through lend-lease to supply the Soviet Union with tanks, planes and other materiel. The deal also saw an interest free loan of $1 billion (!) repayment was not to begin until five years after the end of hostilities. ­ Applying the 3.72% yearly in­ flation rate since then that one billion is worth in today’s money $17.95 billion. (The Soviet Union, which ended up receiv­ ing a total of $11 billion, did not settle its account until 1990, in the glow of glasnost and the end of the Cold War, eager to qualify for U.S. credits.)

The lend-lease was key to the Soviet Union’s ability to re­ sist the invasion of the Nazis and to drive them back to Germany. Stalin admitted after the war that without the Allies they would never have “won the war”.

According to GlobalSecurity. org the Soviets received during the course of WW II more than 14,000 airplanes 375,883 trucks, 8,071 tractors, 12,700 tanks, 541 590 blankets, 331,066 liters of alcohol, 15,417,000 pairs of military boots, 106, 893 tons of fruit, 2,670,000 tons of petro­ leum products and 4,478,000 tons of foodstuffs.

Soviet General Georgy Žukov has said that the Soviet Union had no explosives or ammunition. That was also ­ supplied by the Americans as ­ well as steel for building their own tanks. Without American vehicles the Red Army would not have been able to move its artillery.

The end of WW II in Europe

What the papers say: Estonia had a quiet New Year, but making waves abroad ERR News, January 2020 The morning after the New Year’s Eve the night before, more international recogni­ tion for Estonia abroad, and the country’s continued fast internet were among the ­topics looked at by the dailies, weeklies and other publica­ tions, on Thursday, January 2 2020.

New Year passes off relative­ ly incident free.

Towns across Estonia have been picking up the pieces after the New Year’s eve celebrations.

While the border town of Valga found more than a few spent fireworks, empty bottles, and even egg cartons littering the streets, rescuers in both IdaViru County and in Pärnu – Rescue Board (Päästeamet) per­ sonnel in the latter town report­ ing just one apartment fire and a few garbage can fires to put out – nationwide there was a higher level of callouts than normal, both for rescuers and the police.

Estonia has long been famed for its fast internet speeds, as well as broad coverage, and re­ cent tests conducted by the

Consumer Protection and Re­ gulatory Authority (TTJA) show that the mantel is still very much still in place, with mobile internet speeds increasing by an average of 70 percent over a two-year period, regional daily Järva Teataja reports.

Estonia has long been famed for its fast internet speeds, as well as broad coverage, and recent tests conducted by the ­ Consumer Protection and Regulatory Authority (TTJA) show that the mantel is still very much still in place, with mobile internet speeds increas­ ing by an average of 70 percent over a two-year period, regional daily Järva Teataja reports.

The TTJA tested thousands of times over a 3,000-kilomter span of each of Estonia’s “big three” networks – Elisa, Telia and Tele2, and found that Elisa was the fastest overall for download speeds, with a data rate of 83 Megabits per second (Mbps), followed by Telia on 78 Mbps and Tele2 at 63 Mbps.

By comparison, average mobile internet download speeds in the U.K. in early 2019 were ­according to one report a little under 22 Mbps.

Elisa still came out top when measure at over 160 specific ­locations, with download speeds of 131 Mbps, compared with 125 Mbps for Telia, and 94 Mbps for Tele2.

In the capital the story was the same, with Elisa showing download speeds of 120 Mbps, according to the report, fol­ lowed by Telia on 108 Mbps and Tele2 on 93 Mbps.

Since a whole variety of en­ vironmental and other factors are at play in determining inter­ net and movile data speeds, measurements varied, but one outlier the TTJA recorded at Kärla, on Saaremaa, came from Telia; a figure of 564 Mbps was reported.

Estonia has made the top 20 list of must-see places world­ wide compiled by U.S. news channel CNN, according to ­daily Õhtuleht.

Joining such alumni as Copenhagen in Denmark, the Dead Sea in Israel and Galway, Ireland, is the entire country of Estonia, which while lacking an international culinary reputa­ tion, CNN opines, should see that change as the Bocuse d’Or international cuisine competi­

9

Leo Komarov, of Estonian heritage, returned to Toronto for the second time as a member of the New York Islanders. Although his streak of games without a goal now extends to 57 games, he continued his determined play around the Maple Leafs net, nearing scoring on a couple of occasions. The Leafs won the defensive battle 3-0.

Photo: Peeter Põldre

has been marked in Moscow for years with pomp and circum­ stance with the claim that it was the Red Army that liberated Europe, saved the continent from fascism. Without mention­ ing the enormous contribution made by the USA. As Putin also ignored the fact during his December meeting with Rus­ sia’s top military brass.

Honesty demands acknowl­ edging the impact of the lendlease as well as the decision of Congress on December 11th 1941, declaring war on Ger­ many. That was the difference between the Soviet Union losing or contributing to win­ ­ ning the war in Europe.

Putin has invited president Donald Trump to attend the Victory Day 75th anniversary

parade in May. In November Trump said that he definitely will consider accepting the invi­ tation. Why?

tion holds its European round here in May. Restaurant Ö and the Tabac bar are mentioned as worth a visit as the perennial recom­ mendation of Tallinn’s Old Town, and the draw of the country’s bogs, forest and ­natural attractions, as well as its spa centers.

Speaking of international recognition for Estonia, Oscarshortlisted movie “Truth and Justice” based on the Anton Hansen Tammsaare pentalogy of the same name (“Tõde ja Õigus” in Estonian) has been doing the same there, with the film’s maker, Tanel Toom speaking to the Los Angeles Times.

Toom said that despite being Estonian, he had not got to grips with Truth and Justice till a little bit later in life – which he said was a good thing, as his life experience and fact that he had already passed out of two film schools made maknig up for lost time easier.

“What really affected me was how contemporary the struggles of the characters of the novels were,” Toom said, noting that the characters’ keep­ ing of their feelings inside was a very Estonian thing.

Capturing the long timeframe of the story (nearly 25 years) necessitated filming over

all four seasons – 75 days in ­total, over an 18-month period – though with the weather, in­ cluding the regulation Estonian snow-in-spring – not helping Other challenges, Toom said, included that it was such a well-known part of Estonia’s heritage that almost everyone from the county would have a view on how a film version should be created.

An opinion piece by Eero Epner in investigative weekly Eesti Ekspress looked at the past year in terms of the coali­ tion government which came into office in late April, saying that the “mythical gadget on the ceiling of a minister’s office” (referring to claims made by former rural affairs minister Mart Järvik that his office had been bugged-ed.) was a meta­ phor for the whole year.

Politicization and polariza­ tion has become such that, Epner says, the a Riigikogu presentation by the director of ­ Statistics Estonia was almost unattended, due to its “neutral” nature, while at the same time the opposition parties (Reform and SDE-ed.) have become largely toothless, with platitudes referring to “honesty”, “con­ science” and the like coming in the wake of the many outbursts certain coalition members have been prone to down the months.

(Comments in brackets by TN) Summarized, translated, title and intro by TÕNU NAELAPEA

Quotes • Wise man talk because they have something to say, fools talk because they have to say something.

• They say never judge a book by its cover but they also said a picture is worth a thousand words.

• Never be afraid to try some­ thing new… An amateur built the ark that lasted forty days and forty nights; professionals built the titanic that sank.

10

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Buddhist Against Empire

Police: Cocaine sales have increased significantly

Marju Broder Independent Researcher, Organizing Chair for International Conferences Buddhism & Australia, Perth Australia

ERR, January 2020

This article introduces how Vello Vaartnou, a Buddhist leader from Estonia, came up with a proposal to create the first opposition party in the history of the Soviet Union, the Estonian National Indepen­dence Party, which acted as a catalyst for the disintegration of the Soviet Union and spoiled communists perestroika plan to keep their empire. The article includes an interview with Vello Vaartnou and some comments from historians, politicians and journalists.

I. INTRODUCTION In January 1988, the world was hit by the launch of the Estonian National Independence Party, the first political opposi­ tion party in the history of the Soviet Union, which aimed to restore a free and independent Estonia by working as an oppo­ sition party against Communist Party. The idea of the proposal came from the head of the Estonian Buddhist Brotherhood, Vello Vaartnou, who made this announcement at a press con­ ference in Moscow. This news was broadcast all over the world, for example on 10.02.1988 Philip Taubman wrote in The NY Times about the proposal of 14 citizens to create the first political opposition party and mentions that this news has boosted Estonians’ national feelings and alarmed ruling ­authorities.

It has been 30 years when being forward-looking and ahead of time, Vello Vaartnou and handful of Buddhists opened the door to freedom and inde­ pendence in Estonia, so there is enough distance to evaluate this event. It is time to investigate who is a Buddhist Vello Vaart­ nou, and why and how he came up with a proposal to create an ENIP that initiated the break­ down of the Soviet Union. Not much has been published about this event and Vaartnou has not commented this until today, so it will be the first time when he agreed to elaborate his ideas.

A. Soviet Estonia in the 80s In 1944-1990, the only al­ lowed “honor, common sense and conscience” in the Soviet Union was the Communist Party and in Estonia ruled its local branch, the Communist Party of Estonia.The power of this party was based on exten­

sive militia and KGB apparatus, fully subordinated media, Plan Committee and, of course, the Soviet occupation army. Party and all life in Estonia was leaded by a 135-members of Central Committee. The dissidents in Estonia were mainly engaged in writing various petitions and letters to abroad but these ­actions did not reach up to actual politics. In August 1987, the Deer Park meeting was held which demanded the disclosure of the MRP Pact and asked per­ mission to the erect a statue for the deportees. Obviously, the goals of dissidents were totally different from Vaartnou’s pro­ posal to create a political party with the aim to take power from communists and achieve Estonia’s independence. The party is always created with the aim to take power.

B. A man is the sum of his actions Vello Vaartnou’s actions d­escribe him as a person with unusual capabilities and knowl­ edge in many areas. His activi­ ties are usually characterized using such expressions as ‘the first one’, ‘the only one’, found­ er’, leader’ etc. When talking about the Estonian-born and now Swedish citizen Vello Vaartnou, one must keep in mind that the starting point for all his actions has always been based on the principles of Buddhism and that he has never let society or the ruling regime dictate his way.

Vello Vaartnou was born in 1951 in Saaremaa, Estonia. In his youth, he was very active in sports, learned to play chess at early age and likes to play chess until today. When he was 17 years old, he tried to escape from the Soviet Union to India to study Buddhism because there was no Buddhism in

Estonian National Opera attendance exceeds 185,000 in 2019 BNS, January 2020 A total of 185,548 people attended altogether 398 ballet and opera performances at the Estonian National Opera this year.

The most popular produc­ tions this year included Gianluca Schiavoni’s ballet “Alice in Wonderland and Pyotr Ilyich Tchaikovsky’s “The Nutcracker,” as well as Jerry Bock’s musical “Fiddler on the Roof.”

10,544 people visited the

o­pera and ballet houses in the framework of educational pro­ jects.

Among the most memorable events of the year were the national opera’s guest perfor­ ­ mances at the Bolshoi Theatre in Moscow from January 9-12, for which a 300-member troupe traveled to the Russian capital.

On May 24, Leonard Bern­ stein’s legendary musical “West Side Story” premiered at the national opera. For the first time in Estonia, it was possible to hear the musical in Estonian

Nr. 1

Estonia. He was caught at the border and sentenced to three years to North Siberia in prison camp and when he was re­ leased, he was 20 years old.

This attempt ended with a life­ time of KGB interest in him.

Coming back, Vaartnou ­studied etching in Estonian Art Academy and was an acknow­ ledged artist and well known figure in cultural circles being the only one in the socialist Estonia of 1970 who publicly called himself a Buddhist.

Already then all his readings and activities were directly con­ nected with Buddhism. Parallel to the interest in Buddhist and Taoist philosophy rose an in­ terest in Chinese art. In these times a developing interest in Senge Dongma cult and prac­ tices could be noticed in Vaartnou’s field of studies, which was followed by interest in the biography and person of the poet and Taoist 6th Dalai Lama.

Vaartnou studied years in Ivolga monastery, Buriatya, philosophy, logic, rituals, plus ­ thangka painting and architec­ ture with numerous older ge­ ­ neration lamas, his favorites being Nagarjuna, Vasubandhu, Asan­ ga, Dharmakirti and of course (Golden) Yogacara as Vaartnou calls it, and on which basis he later developed his own art theory ‘Art as Yogacara’. Under socialism, it was forbidden by law to build cult objects and translating and copying texts was very risky

business. The same was true of practicing Buddhism. Despite of circumstances, Vaartnou established the first Estonian ­ Buddhist Brotherhood and Nyingma movement in 1983 in Tallinn. Under his guidance four stupas were built in Western Estonia between 1983 and 1985, constituting the first Northern stupas into Estonian intellectual landscape. Vaartnou translated and published Budd­ hist literature, created first Estonian thangkas and mastered Buddha statues, and carried out the first Buddhist rituals. His handmade books (samizdat), were the only sources available to most Estonians who were interested in Buddhism. He is ­ also the author of the first Estonian language schoolbook for the study of Tibetan lan­ guage.

Brotherhood (also known as Taola) members were outlaws in the communist-lead occupa­ tion of Estonia, since officially no one recognized Taola. On the other hand, the constant presence of KGB cars in front of the house and other surveil­ lance by the authorities hinted that the official system was keenly following every step and word made by Taola. At the time of the creation of the ENIP, Vaartnou was helped by the members of the Brother­ hood – they were the only ones who printed, copied and dis­ seminated leaflets and did other revolutionary things.

(to be continued)

as well as English.

In addition to Tallinn, the ­national opera also gave perfor­ mances in Tartu, Paide, Jõhvi, Viljandi, Haapsalu, Pärnu and Rakvere.

At the start of the 114th sea­ son this fall, Arvo Volmer took over as the new artistic director and chief conductor of the Estonian National Opera, while Linnar Looris began work as the artistic director of the Estonian National Ballet.

Volmer served as artistic di­ rector and chief conductor of the national opera in 20042012. He also worked as the music director and chief con­ ductor of the Adelaide Sym­

phony Orchestra in Australia beginning in 2004.

Looris became a principal dancer with the Estonian National Ballet in 2001. He joined the Birmingham Royal Ballet as a soloist in 2006, and the Houston Ballet in 2007.

Since then, he has danced a ­variety of leading roles.

The Estonian National Opera will send off 2019 with a tradi­ tional New Year’s Eve ball.

Next year’s premieres will in­ clude “The Count of Luxem­ bourg,” an operetta by Franz Lehar, “Anna Karenina,” a ballet by Marina Kesler, and ­ “Giovanna d’Arco,” an opera by Giuseppe Verdi.

Throughout Europe, drug trafficking is on the rise, and cocaine sales have increased significantly. According to Europol data, there have never been as many coca plantations worldwide as there are today. As a result, the narcotic that had pre­ viously been known as the “rich man’s drug” has finally become affordable in Estonia as well.

Increasing drug trafficking has made narcotics more afford­ able, and access to them is easier than before thanks to the inter­ net age.

Ago Leis, director of the Organized Crime Department of the Central Criminal Police, said that European trends are Estonian trends as well. “The influence arrives with a certain delay, but looking at the latest Europol narcotics report, the quantities of seized marijuana and cocaine are on the rise,” he said.

As the drug trade is the most profitable criminal business in the world, criminal organiza­ tions are very interested in in­ creasing narcotics production, Leis said. Thus marijuana grow­ ing has increased in Africa, while several new coca planta­ tions have been established in South America in recent years.

Major countries’ drug markets are oversaturated, leaving sellers to seek buyers elsewhere, such as in Estonia.

Cocaine’s street price in Estonia has remained by and large the same, however the drug itself is several times more potent than it used to be.

“Recent years’ cocaine sei­ zures have been very pure, with purities of over 90 percent, and we have noticed that the num­ ber of users is also somewhat increasing,” Leis noted.

While cocaine was previously considered the “rich man’s drug,” by now it can be found at regular parties, festivals and bars, he added.

Tax and Customs Board (MTA) Narcotics Division di­ rector Raul Koppelmaa said that the customs authority seized some 15 kilograms of cocaine last year, the biggest amount yet in recent years. “But our target isn’t amounts, but rather the people behind them as well,” he said.

According to Koppelmaa, Estonia remains a transit country for narcotics from the ­ Netherlands, Germany and Belgium heading toward Russia and Scandinavia.

“We’re seeing a great deal of the direction of a lot of amphe­ tamine being taken to Finland,” he said. “Last year, we seized some 100 kilograms of amphe­ tamine en route to the Finnish market.”

Also likewise increasing in popularity in Estonia in recent years is ordering narcotics on the dark web, primarily for ­personal use.

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

11

A decade after Sergei Magnitsky’s death, his legacy lives on Vladimir Kara-Murza Sergei Magnitsky did not choose to be a hero or seek the public spotlight. A tax lawyer for a Western invest­ ment firm, he led a comfort­ able middle-class life in Moscow and sought to live by the rules. So when he dis­ covered an illegal scheme that defrauded Russian taxpayers of $230 million – still the largest known tax fraud in ­ the country’s history – he did what any law-abiding citizen would do: He reported the crime to the authorities.

In a kleptocratic state, behav­ ing like a law-abiding citizen is a heroic act. In Magnitsky’s case, the criminals he un­ covered and the authorities to which he reported them were synonymous. In November 2008, he was arrested by the very same police officials he had ­accused of orchestrating the tax fraud. For nearly a year, he was kept in torturous conditions in one of Moscow’s most no­ torious detention centers, under constant pressure to withdraw his testimony. One after another, judges rubber-stamped exten­ sions of his arrest, ignoring his pleas, his lawyers’ petitions, and reports of his deteriorating health.

The last such extension was granted on Nov. 12, 2009 by Judge Yelena Stashina of the Tverskoy District Court. Four days later, on Nov. 16 – 10 years ago this week – Sergei Magnitsky died in Matrosskaya Tishina prison. Moscow’s Pub­ lic Supervisory Commission, an official body mandated with monitoring prison conditions,

The ongoing debate on Russia’s future relations with Europe ERR, December 2019 Daily Postimees recently cover­ ­ ed the first half of a debate between two of Esto­ nia’s MEPs, Yana Toom (Centre) and Marina Kalju­ rand (SDE) on the issue of Russia and whther Europe’s future security should be built in cooperation with that ­country – with Toom arguing it should, and Kaljurand, a former Estonian ambassador to Russia, saying the opposite.

Yana Toom said that Russia, with the fifth largest military in the world and sheer vast scale even in the European portion of the country, is simply too big to ignore, a move which in any case would be a mistake and push it into the camp of an ene­ my and threaten a return to the fractious days of the cold war.

Toom also drew from the example of Germany, whose ­ shunning after World War One led to problems which meant such a mistake was avoided after World War Two, noting ­

concluded that Magnitsky had been handcuffed and beaten to death with rubber truncheons, a claim found credible by the European Court of Human Rights in its recent decision on Magnitsky’s case.

Tragic accidents can occur anywhere, but what happened to Magnitsky was anything but an accident. Immediately, the sys­ tem closed ranks and made sure to not only protect but reward those responsible. Police offi­ cers and investigators involved in Magnitsky’s case received awards and promotions. The only (minor) prison official ini­ tially indicted for negligence was cleared of all charges. The perpetrators of the $230 million tax fraud remained in their posts. (Some of the money would later be traced to a Panama shell company owned

by Sergei Roldugin, a close friend and confidant of Russian President Vladimir Putin.)

Indeed, the only person ever convicted in the case was Sergei Magnitsky himself. In unprecedented posthumous pro­ ceedings – the first trial of a dead man in the history of Russia – he was found guilty of the very crime he had un­ covered and tried to report: tax fraud. Valery Borschev, former chairman of the Moscow Super­ visory Commission, referred to the proceedings as “an abomi­ nation that offends every normal human feeling.” He described the verdict as “an affront to ­international public opinion.”

It was international public opinion that stepped forward to compensate for the lack of justice at home. In 2012, the ­ U.S. Congress made history by

that the world order has changed in any case with the emergence of China, India and various African nations, and a strong Europe with Russia on board will be necessary to counter the first of these countries, as well as the U.S., Toom opined.

Arguing against this, Marina Kaljurand said that while Russia should not be excluded per se, and there is always a need to cooperate, this can only happen once things have changed in Russia, given its radically different stances on democracy, security and the rule of law, its unwillingness to respect national sovereignty, contrasting with EU and NATO countries, its unpredictable na­ ture, and unwillingness to abide by international agreements such as the UN Charter and the Helsinki Accords.

It is wrong to talk about pushing Russia away, Kaljurand argues, noting that it is Russia that has done much of the push­ ing, including that which left to its being expelled from the G8 (now G7), with the 2014 an­ nexation of Crimea and the ongoing insurgency fighting in ­ eastern Ukraine, as well as the earlier Georgian War.

The Toronto Estonian Mens Choir had to postpone their annual Christmas concert for the residents of Ehatare as a precaution to minimize any health concerns. But recently in the New Year they were able to repeat their traditional visit with a full repertoire. The choir’s quintet of Madis Kreem, Juhani Eistrat, Derek Ewen, choir conductor Avo Kittask, and Enno Õunapuu added some variety to the program.

Photo: Kati Kiilaspea

passing a law – named for Magnitsky – that imposed targeted sanctions on Russian ­ officials complicit in human rights abuse by revoking their visas, freezing their assets, and blacklisting them from the American banking system.

Then-Russian opposition leader Boris Nemtsov – who played a key role in convincing Congress to support this law despite resistance from the Obama administration, which was bent on a “reset” with Putin – called the Magnitsky Act “the most pro-Russian law in the history of any foreign parliament,” because it targeted those who abused the rights of Russian citizens and plundered the resources of Russian tax­ payers. (In 2019, the United States would use the Magnitsky Act to sanction one of the orga­ nizers of Nemtsov’s assassina­ tion, an officer in the Russian

IKEA store in Kurna to be completed by 2023 at earliest ERR, January 2020 Last year, Swedish furniture giant IKEA bought a 20-­ hectare property in the Rae Municipality village of Kurna, outside of Tallinn, where it plans to build its first full-sized store in Estonia. The company hopes to secure a building permit from the municipality sometime this year.

After half a year of talks, Rae Municipality and IKEA ­ultimately chose as the location for the future store a property in the village of Kurna, on the border of Rae and Kiili Municipalities. Rae Municipal Council decided in mid-October to sell the property to the furni­ ture company, despite the fact that the council’s budget and economic committee had re­ commended placing the proper­ ty up for public auction instead.

IKEA Baltic Retail Manager Johannes Johannesson told ERR on Monday that the property transaction has since been com­

Interior Ministry and close aide to Kremlin-backed Chechen leader Ramzan Kadyrov.) Five other countries have followed the United States in passing their own Magnitsky laws; more are considering similar measures.

The principle behind this law was as revolutionary when it first passed as it sounds obvious now: level sanctions at those who deserve them. Where pre­ vious legal regimes targeted whole countries for the wrongs of their unelected rulers, the Magnitsky Act brought personal accountability.

Perhaps nowhere is this more relevant than in Putin’s Russia, whose officials and oligarchs have grown accustomed to en­ joying the privileges of demo­ cracy in the West (where they keep their money, buy their homes, and park their families) while denying basic democratic rights to their own people.

There is a long way yet to fully end this hypocrisy – and still no shortage of Western enablers willing to look the other way.

But the Magnitsky Act has set a standard that is here to stay.

pleted and the drawing up of detailed plans begun.

The company plans on open­ ing Estonia’s first full-sized IKEA store at this location, lo­ cated adjacent to Tallinn Ring Road. According to Johan­ nes­ son, Inter IKEA Systems is cur­ rently working on the future building’s basic design. “After that, the project will be handed over to local Estonian compa­ nies,” he added.

Mart Võrklaev, who was mayor of Rae Municipality at the time, said prior to the sign­ ing of the purchase agreement in October that the developer, i.e. IKEA, intended to reach the building permit stage as soon as possible. Johannesson noted that the hope is to secure the building permit sometime this year.

“Our goal is to secure the building permit before the end of 2020,” he said. “The current plan foresees the completion of the IKEA store within three or four years.”

Rae Deputy Municipal Mayor Priit Põldmae said in October that IKEA representa­ tives had promised to build a new exit off of Tallinna ringtee, roundabouts on the property, as

well as collector roads. IKEA offered the municipality €10 plus VAT per square meter for the property, bringing the total price for the property to €2 ­million.

Magnitsky sanctions are a poor substitute for justice.

Those complicit in torture, mur­ der, wrongful imprisonment, and other gross violations of human rights should face some­ thing more than a visa ban or an asset freeze. But where im­ punity reigned before, there is now a way to bring abusers to account, a universal and perma­ nent mechanism of personal accountability for those who ­ violate the norms of civilized ­ society. And this is the best possible tribute to the memory of Sergei Magnitsky – a man who did not want to be a hero or seek public spotlight, but merely chose to live honestly and follow the law.

IKEA also agreed with the municipality’s condition to pay the majority of the cost by con­ cluding a contract under the law of obligations, and one third ­after planning took place.

Approximately 20 hectares in size, the Põlluvälja property, adjacent to Tallinn Ring Road, is located some 10 kilometers outside of Tallinn, and a few ki­ lometers away each from Jüri and Kiili.

IKEA first entered the Esto­ nian market in August 2019, launching an online store to­ gether with a brick-and-mortar pickup point on Peterburi Road in Tallinn’s Lasnamäe District.

ESTONIAN LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

12

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Nr. 1

EESTI HETKED

Uusaasta üllatused

Osavõtjaid 1. jaanuari konsulaarvastuvõtul.

Kõik headus on…

(Algus lk. 1)

kirikus kell 11 ja lipuheiskami­ sel kell 12.15 Eesti Maja ees.

Eesti Kunstnike Koondis Torontos poolt tervitas esinaine Elva Palo; Eesti Baptisti Kogudus Torontos poolt pastor Jüri Puusaag.

Lõbusa tervituse ,,Trentoni Eestlaskonna Rahvusesinduse“ (TEKRE) nimel tõi selle ainu­ kene liige Andres Raudsepp.

Eesti Maja juhatuse nimel tervitas esimees Veiko Parming, soovides palju õnne ja edu 2020. aastaks.

AKEN tervituse andsid edasi juhatuse liikmed Rutt Veskimets ja Maaja Matsoo, kes kutsusid rahvast osalema AKEN 30. aas­ ta juubeli pidustustel püha­ päe­ val, 26. aprillil 2020 Eesti Maja

Aupeakonsulaadi sekretär Ellen Leivat.

Foto: Tauno Mölder

suures saalis – Sini-Must-Valge Basaar #3 – Rahvapidu, Esto Boutique, Sõprade kohvik ja laste esinemised.

Toetajate hulgas olid ka Eesti Sihtkapital Kanadas ja Eesti Maja Sõbrad.

Seejärel sai sõna aupeakon­ sul Laas Leivat. Ta tõstis esile Ellen Valteri poolt mainitud ma­ jandussidemete arendajat, kes edaspidi Eesti Välisminis­tee­ riumi poolt Torontosse tuleb.

Laas Leivat märkis, et au­ konsulid ei allu enam välis­mi­nis­teeriumi konsulaarosa­ konnale, vaid välismajandusosa­ konnale. Leivat nimetas ka, et seekord on tegemist tema eel­ viimase uus­aastavastuvõtuga aupeakonsulina, kuna ta on ot­ sustanud erru minna 2021.a. kevadel. Järgmise aasta 1. jaa­ nuaril lubas ta aga rääkida hu­ vipakkuvaid fakte oma pikast konsulitööst ligi kahe aas­ takümne jooksul, kaasa arvatud mõningatest telgitagustest, mida selle tööga seoses tavaliselt ei teata. Muidugi ei puudunud au­ peakonsuli tervituses ka tava­ pärane huumor: ta rääkis mõne poliitikaga seonduva naljaloo.

Järgnesid Ellen Leivati kon­ sulaadipoolsed tänusõnad. Ta alustas oma sõnavõttu seekord Tartu naljaga (eelmine aasta hiiu naljaga), rääkides aga, kui palju hiidlaste ja hiiu mõju on olnud tema elus. Abikaasa Laasiga, kes on hiidlane, on ta tänaseks elanud koos 54 aastat, samuti on tal palju hiiu sugula­

Veel mõned aastad tagasi Toronto Maple Leafs meeskonnas mänginud Leo Komarov mängis Torontos hiljuti teist korda oma endise kodumeeskonna vastu New York Islandersi ridades. NY-l tuli sel korral tunnistada torontolaste üleolekut 3:0.

Foto: Peeter Põldre

Foto: Andres Raudsepp

si, sõpru ning hiiu suvituskoht nimega Niidiotsa. Ka hiiu nal­ jadel on nende elus oluline koht.

Seejärel asus ta tänamise juurde, öeldes Thomase ja Laasi poolt SUUR AITÄH kõikidele organisatsioonidele ja üksikisi­ kutele, kes toetavad majandusli­ kult aupeakonsulaati. Samuti kõigi toetavate sõnade, heade soovide ja soojade tervituste eest: kõik headus on alati tere­ tulnud, tiivustab konsulaadi tööd ja elu üldiselt. Ta tänas ka kõiki neid, kes selle kauni vas­ tuvõtu heaks kordaminekuks kaasa aitasid, samuti kõiki ko­ haletulnuid.

Nagu uusaastavastuvõtul tra­ ditsiooniks, järgnes muusikaline osa, mida seekord sisustas noor laulja Helmi Hess, keda tutvus­ tas Maaja Uukkivi.

Helmi Hess õpib praegu University of British Columbias ja hetkel on lõpetamas magistri­ kraadi ecotoxicology program­ mis. Ta teeb uurimistööd jõe­lindudega, kes on söekaevan­ damisest mõjutatud. Helmi ­ka­­­­­­vatseb edasi õppida veteri­ naariakoolis, loodab saada loo­ maarstiks ja metsloomadega edasi tegeleda.

Vaatamata sellele, mida Helmi koolis parajasti õpib, on muusika alati olnud talle tähtis, olles jäänud tema lemmik vaba aja tegevuseks.

Väikesest saadik on ta õp­ pinud klaverit, tšellot ja flööti mängima, ja siis hiljem ka laul­ mist. Klaverit ja laulmist õppis Helmi Royal Conservatory of Music’us; kuus aastat andis ta iseseisvalt klaveritunde.

Kui ta elas British Colum­ bias, asutas Helmi koos töö­ kaaslastega folk-muusikagrupi nimega ,,Harmonica“ ja kirjutas enda muusikat esimest ­ korda.

Helmi folk-grupp esines kohvi­ kutes, sünnipäevadel ja i­segi suurel Kanada Päeva peol.

Ontarios on Helmi laulnud koos õdede Merikese ja Liiviga – Suviharjal, pulmades ja mit­ mesugustel teistel eesti üritustel.

Kuulajate rõõmuks esitas Helmi vastuvõtul neli laulu ukulele saatel, üks neist tema oma looming.

Järgnesid Enno Õunapuu poolt tänusõnad Helmile; ning aupeakonsuli lapselapsed kin­ kisid talle Eesti ja Kanada lipud ning väikese puust rahvariietes nuku.

Kaunis üritus jõudis ametliku osaga lõpule, kuid rahvas nautis veel koosviibimist sel kaunil 2020. aasta esimesel päeval.

On küll pealtnaha väikesed, aga vana aasta viimasel päeval Lääne-Saaremaa metsas leiti samblasülest arvestatav hulk kukeseeni ehk kukekaid, nagu rahvas neid hellitavalt nimetab.

Leidjateks olid Epp Alatalu ja ta poeg Mihkel, kes läinud augustis Kotkajärve Metsaülikoolist osa võtsid. Ema arvas, et seentel on metsas märg ja külm, pannil palju soojem. Kuna korvi kaasas polnud, võeti jopelt eemaldatav kapuuts, mis sai oranži täis.

Sama päeva hommikul sebisid pere talumaja aknalaual liblikas ja kärbes; keegi mainis seejuures, et sai tol päeval herilaselt nõelata. Veel jagasid kaasmaalased fotosid Taanis õitsvast võilillest ja Hiiumaal end maast välja punnitanud nartsissist. Kui asi on kliimasoojenemises, siis asjaolu, et paljud linnad oma keskkonda reostava ilutulestiku ära jätsid, on väikegi samm õiges suunas.

Samm sammult, seen seenelt, mõtestatult uude kümnendisse.

Foto: Riin Alatalu. Tekst: Riina Kindlam

Eesti Kuldgloobused rahvastikuregistrisse jagatud kantud ligi 100 aasta Pühapäeval jagati Los An­­ perekonnasündmuste geleses 77. korda välja tele- ja filmiauhinnad Kuldgloobused. dokumendid Kõige rohkem võite – kolm – 2019. aastaga lõpeb maailmas unikaalne töö, kus tagant­ järele digiteeriti ja sisestati rahvastikuregistrisse perekon­ nasündmuste dokumendid alates aastast 1926. Selleks pildistati ning sisestati rahvas­ tikuregistrisse ligi 4 miljonit paberil koostatud perekon­ nasündmuse dokumenti sün­ dide, surmade, abielude, lahu­ tuste ja nimemuutuste kohta.

kogus Quentin Taratino filmi­ ga ,,Ükskord Hollywoodis“.

Kaks auhinda said filmidest ,,1917“, ,,Jokker“ ja ,,Rocket­ man“, sarjadest ,,Chernobyl“, ,,Fleabag“ ja ,,Succession“.

Kuldgloobseid annab välja Hollywood Foreign Press Association, auhinnagala õhtu­ juht oli Ricky Gervais.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul sõltub andmete õigsusest ja täpsustusest teenuse kvaliteet ja mugavus tarbija jaoks. „Nüüd ei pea enam ­ inimesed Eesti siseselt paberil perekonnaseisudokumente ühest asutusest teise viima. See teeb riigiga suhtlemise palju lihtsa­ maks. See ongi e-riik!“ Rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetel on õi­ guslik tähendus ja kõik Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ­ asutused kasutavad neid and­ meid, mis muudab Eesti sisese andmete ning dokumentide ka­ sutamise teenused tarbijatele mugavaks.

Rahvastikuregistrisse kanti ka välismaal toimunud perekon­ nasündmuste dokumendid, mis leiti suunatud otsingute abil Politsei- ja Piirivalveameti ar­ hiivist ja mis olid esitatud enne 2011. aastat. Kokku leiti pea 56 000 varasemalt rahvastikuregist­ risse kandmata välisriigi pere­ konnasündmuse dokumenti.

(SIMPT/EE)

Hando Nahkur promoveerus 13. detsembril 2019. Ta alustas North Texas University’s 2015. a. sügisel. Õpingute tulemus on Doctor of Musical Arts (DMA). Kõrghariduse pagasis on B.A. New England Conservatory, M.A. Yale Uni­ versity, Artist Diploma Texas Christian Uni­ versity, Perfor­ mers Diploma SMU, Artist Diploma SMU. Eesti kogukonnas on Hando Nahkur tuttav kui kontsertpianist, kes on esinenud paljudes maa­ des ja Põhja-Ameerikas, kaasa arvatud Eesti üritused USAs ja Kanadas. Hando Nah­kur on korp! Vironia vilistlane. Ta oli ka Eesti Ameerika Fondi stipendiaat.

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

13

Jõuluvana käis Ottawa eesti lastel külas Ülle Baum

Rohkem kui 60 Ottawa eestlast tuli kokku Ottawa Eesti Seltsi jõulupuule 21. detsembril Läti kirikusse.

Ottawa eestlased Ene Tikovt, kes oli üks selle aasta jõuluvorstide meister, Urve Mundi, kes oli vabatahtlik köögitoimkonnas, Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk ja Liisa Pent, köögitoimkonnas vabatahtlik.

Foto: ©Ülle Baum

aitasid omalt poolt kaasa, et see pidulik õhtusöök sai hästi ette­ valmistatud ning organiseeritud.

Muusikalises osas täitsid saali tuntud jõululaulud nii eesti kui ka inglise keeles. Saatemuusikat mängisid koos Quebeci provint­ sist Sherbrooke’ist kohale saa­ bu­ nud muusik Alex Kehler Rootsi päritoluga keelpillil nyckelharpa ja allakirjutanu akor­

dionil. Hoogne laul, tants ja muusika liitsid jõuluõhtul kok­ kutulnud Ottawa eestlased ühte.

Peost võtsid osa ka Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk koos abikaasa Piretiga.

OES jõulupuule eelnenud kirikuteenistuse ülemises saalis viis läbi pastor Kalle Kadakas Torontost ning selle kiriku­

President Kaljulaid saatis sünnipäevaks kingitud Krimmi veini tagasi

tegi pudelit tagasi saates õigesti ning võrdleb Trooja hobusena saadetud Krimmi pudelit kor­ ruptsioonikingitusega. ,,Krimmi veini sümbol on sama,“ ütleb Raag. ,,Kahtlemata on see osa poliitikast, kus Krimmi norma­ liseeritakse Vene Föderatsiooni osana,“ lisab ta. Ülalnimetatud juhtumit ka­ jastab ka Vene ajaleht Kom­ somolskaja Pravda, kasutades loo Facebooki-postituses presi­ dendist kõneldes üpris ebavii­ sakat keelepruuki. (D/EE)

Uudisteportaal Delfi vahen­ das, et sellenädalane Eesti Ekspress tõi ära teate, mille kohaselt eelmise aasta lõpul juubelit tähistanud president Kersti Kaljulaid sai Venemaa saatkonnalt kingituse: lilled, kommikarbi ja pudeli vahu­ veini, millel silt ,,Krimm – Vene Föderatsioon“.

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe kinni­ tas, et selline komplekt Kalju­ laidile tõepoolest kingituseks toodi ning saadeti ka tagasi.

Lisatud oli väike kirjalik selgi­ tus, miks Kaljulaid kingitust vastu ei võta.

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag ütleb, et president

Aafrikas on juba kaks eestlaste rajatud sõdurisauna Ottawa eestlane Myrah Howe koos jõuluvanaga. Tõnu Saidla oli lahkesti Ottawa Jõuluvana rollis.

Foto: ©Ülle Baum

Peter Aruja ja tema pisitütar, kes oli esimest korda Ottawa Eesti Seltsi jõulupuul ja saab kingitusekoti jõuluvanalt, kes sel aastal oli Tõnu Saidla. Jõuluvanale oli abiks sel aastal ka päkapikk Liisa Pent.

Foto: ©Ülle Baum

Lääne-Aafrikas ÜRO missioo­ ni MINUSMA koosseisus teeniv major Steven Linkov soovis jätkata Eesti sõdurite traditsiooni ja ehitas ÜRO Timbuktu baasi territooriu­ mile sauna, mis on juba teine eestlaste sõdurisaun Malis, esimese sauna ehitas Gao baasi Estpla-30 koos rahvusli­ ku toetuselemendiga eelmise aasta suvel.

Kuna Timbuktus kohapeal oli raskendatud töövahendite leid­ mine, pöördus major Linkov Eesti ettevõtete poole, kes olid valmis toetama projekti tööriis­ tadega, mis kindlustaks selle, et valmiks kvaliteetne saun. Vaja­ lik ehitusmaterjal saadi MI­ NUS­ MA Timbuktu baasi in­ seneridelt. Staabi-ohvitserid ehi­ tasid nädalavahetustel ja kuu ajaga sai korralik sõdurisaun valmis.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Saun on ehitatud mahakan­ tud ÜRO sanitaarkonteinerisse ja kohalikust taaskasutatud puit­ materjalist tehtud leiliruum ma­ hutab üheksa inimest ning seda kütab elektrikeris. Lisaks on eesruum riietevahetamiseks koos dušiga ja varikatusega ter­ rassil on grillimisnurk koos aiamööbliga. Timbuktusse sau­ na ehitamist toetasid ette­ võte­ test Stokker AS ja Warren Safety OU, lisaks aitasid sauna valmimisele kaasa Riigi Kait­ seinvesteeringute Keskus ja eri­

teenistuse muusikalises osas ai­ tasid kaasa Margit Viia Maiste, Margus Aruja ja Jan Järvlepp.

Nüüd on kõigil Ottawa eest­ lastel sellest möödunud aasta jõulude tähistamisest alles hel­ ged mälestused.

Head uut aastat kõigile Eesti Elu lugejatele soovides ÜLLE BAUM Ottawast

KANADA UUDISEID OTTAWA. Ligi 100 Kanada tuletõrje-eksperti saadeti Aust­ raaliasse abiks võitlema sealsete kohutavate metsatulekahjudega; ja Kanada peaminister Justin Trudeau ütles oma Austraalia kolleegile Scott Morrisonile, et riik on valmis tegema ka roh­kem. Trudeau avaldas Austraa­ lia peaministrile kõigi kanadalaste nimel kaastunnet metsatu­lekahjudest põhjustatud surmade ja hävingu tõttu.

• OTTAWA. Endine prominentne konservatiiv, 2015.a. poliitikast lahkunud Peter MacKay ütles, et ta ei välista, et võib kan­ dideerida Konservatiivide Partei uueks juhiks ametist tagasi astu­ va Andrew Scheeri asemel, ning et selle otsuse teeb ta lähitulevi­ kus. (Lüh. CTV News)

nevad kaitseväe üksused.

Esimene eestlaste sõdurisaun Lääne-Aafrikas valmis 2019. a suvel Malis Gao baasis, kus hetkel teenib jalaväerühm Estpla-34 ja rahvuslik toetusele­ ment. Gao saun mahutab kuni kaheksa inimest ning rahvusliku toetuselemendi võitlejatel kulus selle ehitamiseks üks nädal.

Ehitusmaterjaliks taaskasutati samuti erinevaid puitdetaile ja keris oli üksusel juba varem Eestist kaasa võetud.

(KVPST/EE)

Foto: mil.ee

Peace Latvian Evangelical Lutheran Church Maini täna­ Igal aastal detsembrikuus on val ilusasti jõuluehetega kau­ Ottawa linn ehitud eriti pidu­ nistatud ja kiriku allsaalist likult tuhandete mitme­vär­vi­ kuulis hoogsat laulu ning liste tulukestega. Õhtu­ tun­ muusikat. Nimelt olid siin didel lisavad Kanada parla­ kokku tulnud Ottawa ja selle mendihoone ja paljud teised ümbruskonna eestlased ning ajaloolised ehitised oma kau­ ka nende sõbrad, sugulased, nistustega veel sellesse pü­ ­ et üheskoos pühasid tähistada hade-eelsesse meeleollu erilist armsa jõulupuu juures. võlu. Laupäeva, 21. detsembri Jõuluaeg on see, mis rahvast pärastlõunal oli ka Ottawa soojusega ühendab ja kokku toob inimesi külmal talvisel ajal. Siin hubases Läti kirikus on eestlased korraldanud vii­ maste aastate jooksul väga palju üritusi. Ottawa Eesti Seltsi (OES) jõulupuule tuli seekord ligi 60 inimest ja nende hulgas ka 11 last. Nii mõnigi nendest oli sel OES poolt korraldatud üritusel esmakordselt.

OES esimees Tõnu Onu ter­ vitas koosviibijaid ja tänas kõiki neid OES liikmeid, kes omalt poolt vabatahtlikult aitasid seda Jõulukoosviibimisele eelnenud üritust ette valmistada ning läbi jumalateenistuse viis läbi Toronto viia. Erksas punases kuues jõu­ Vana-Andrese koguduse õpetaja dis ka jõulupuule kingikottidega Kalle Kadakas. Foto: ©Ülle Baum kauaoodatud jõuluvana. Lapsed laulsid, lugesid luuletust, män­ gisid pilli, tantsisid ja tänasid südamest jõuluvana kingituste eest.

Sel koosviibimisel kostitas OES traditsiooniliselt väga maits­ valt valmistatud verivors­ tidega ja hapukapsaga. Ene Tikovt, Liisa Pent ja Lilian Stiver olid sel aastal jõuluvors­ tide meistriteks. Pidulaud oli Lucy Türk esines Ottawa Eesti rikkalik ja toit meeldis kõigile.

Seltsi jõuluvanale ja sai ilusa jõu- Ruth Ranne valmistatud jõulu­ lupaki. Jõulupakke aitas sel aastal kringel kaunistas pühadelauda. kokku panna OES juhatuse liige Ottawa eestlased Enel Rummel Liia Howe.

Foto:©Ülle Baum Onu, Liisa Pent ja Urve Mundi

14

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Nr. 1

Lahkus meie kauaaegne perekonnasõber üle kuuekümne aasta

LAHKUS MEIE ARMAS ABIKAASA JA ISA

Kaljo Anja * 4. märts 1926 Tartu † 19. detsember 2019 Toronto

Kaljo Anja Avaldame kaastunnet: ANNE DORTHE, MATTI ja JAANUS Vaikses leinas MART, AINO ristitütar TIINA ANNE

ANNE-DORTHE MATTI ja CAROLYN JAANUS ja JACQUIE

Mälestame kurbuses meie armsat vilistlast

Kaljo Anja

Jääd armastavalt meie südamesse igavesti LAHKUS MEIE KALLIS ISA, VANAISA, VANAVANAISA

Kalju Leis

sündinud 04.03.1926 Tartus surnud 19.12.2019 Torontos coetus 1959 KORP! REVELIA KANADA KOONDIS EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT KANADAS

sündinud 16. augustil 1928 Nurste, Hiiumaa surnud 29. detsembril 2019 Goderich, Ontario Mälestame armast kauaaegset sõpra

Leinab perekond tütar LISA NIGLAS, MIHKEL tütre pere PAUL & KATY, MARK & KIRSTY & ELIZABETH poeg RALPH LEIS, PATRICIA poja pere KATHERINE, KRISTINA, ERIC

Tallinna korterite hinnad tõusevad järjest Detsembrikuus oli Tallinnas korteri ruutmeetri hind kesk­ miselt 2153 eurot. See on 11 protsenti kõrgem eelmise aasta sama aja hinnast ja kõigi aegade rekord, edastas kinnisvarafirma 1Partner maa­-ameti tehinguülevaade­ tele tuginedes. Uus hinnare­ kord sündis kolmandat kuud järjest.

Kokku tehti Tallinnas det­ sembrikuus 1131 kinnisvara ostu­-müügitehingut, mille kogu­ väärtus oli 175 miljonit eurot.

Kõige kallim korter müüdi 600 000 ning odavaim 1000 eu­ roga; kalleima eramu eest maks­ti 800 000 ning odavaima eest 100 eurot.

Elamumaa kruntidest müüdi kõige kallim 270 000 ning kõige odavam 35 000 euro eest.

(ERR/EE)

Kalju Leis Avaldame südamest kaastunnet LISALE ja RALPHILE perekondadega SILVIA LEILI ja HANS TRIINA ja KRISTI

Lahkus meie kallis perekonnasõber

Kalju Leis Avaldame südamlikku kaastunnet LISALE ja RALPHILE peredega ning õde SAALELE ASTA SUSAN ja TIIT perega KEN ja MONIKA perega

Mälestame kurbuses meie kallist tädi

Lahkus meie armas

Kalju Leis Mälestame kurbuses KERSTI, BASIL, ANNA ja INGRID

Liia Oolup sündinud 16. augustil 1935 Undva külas surnud 23. detsembril 2019 Kuressaares

AIME MARK, CINDY, RYAN ja PAUL

Lahkus koolivend Briti tsooni Eesti Gümnaasiumist Lingenis

Hans (Jokker/Joku) Jürman * 3. juuli 1927 – † 3. detsember 2019 Alul oli Sul’ kodutalu Eestis – siis tuli sõda: pommid, varemed ja Saksamaa – ühised mälestused ei unune!

Sügav kaastunne abikaasa MALLELE ning tütardele INGRIDILE ja KARINILE koos nende peredega koolivend LOIT ja MARA ristitütar AINI koos abikaasa ERICUGA

Puhka rahus

Kalju Leis Avaldame kaastunnet RALPHILE ja LISALE peredega

TOM ja INGRID INDREK ja VINETA ROB ja MERIKE JUULI ERIK TOIVO ja RIINA TIINA ja JAMIE MARTIN ja SHELLY PAUL ja KAREN KAY ja MICHAEL TÕNIS ja SUE MARTIN ja TRIINU KEN ja MONIKA PETER ja SANDY

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. Nõu­­kogu tervitused. J. Puusaag.

Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. M. Wil­­biks, J. Puusaag.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS EHA­­TARES. K. Süld, J. Puusaag.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 12. jaanuaril kl 1.30 p.l. JUMALA­TEE­NISTUS. Pühapäeval, 19. jaanuaril kl 1.30 p.l. jumalateenistus. Koh­ vilaud. Õp. Kalle Kadakas kõ­neleb liturgilistest värvidest.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kl 1.30 p.l. jumalateenistus.

Tallinn saab Jaan Krossi mälestusmärgi

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Aasta sportlased on Kirt ja Sildaru Eelmisel nädalal toimunud suurejoonelisel auhinnagalal „Spordiaasta Tähed 2019“ kuu­ lutati Eesti aasta meessportlase­ na välja Magnus Kirt, naissport­ lasena Kelly Sildaru, parima võistkonnana Ott Tänak ja Martin Järveoja ja treeneritena Indrek Tustit ja Marek Vister.

Aasta meessportlane, nais­ sportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirja­ nike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel.

(D/EE)

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

Nimetatud asukoht valiti, kuna Kullassepa tänava vahetus läheduses asuvas kirjanike ma­ jas asusid Krossi elu- ja tööruu­ mid. Asukohta peab sobivaks ka Jaan Krossi perekond.

Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Sport

ADVOKAADID

Tallinna linnavalitsuse ajutine komisjon otsustas, et sobivaim asukoht kirjanik Jaan Krossi mälestusmärgi jaoks on Kul­ lassepa tänav Tallinna vana­ linnas.

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Tee­nib õp. Kalle Kadakas, organist Marta Kivik.

Laupäeval, 25. jaanuaril kell 12.30 Leerigrupi õppeseminar.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­saa­ mised esmaspäeviti kl 10.00– 14.00.

15

Eesti aasta loom on nahkhiir ja lind tuttpütt

Mälestusmärgi kunstiline la­ hendus ning lõplik paiknemine selgitatakse välja avaliku idee­ konkursiga. Võitja valib välja žürii.

Aasta loomaks 2020 on Eestis kuulutatud nahkhiir. Neid öise eluviisiga lendavaid ime­ tajaid on Eestis registreeritud 14 liiki.

Linnavalitsus otsustas juba eelmise aasta aprillis, et Krossi sajandaks sünniaastapäevaks 2020. aastal püstitatakse talle pealinna mälestusmärk. Asu­ koha leidmiseks ja kavandi­ konkursi läbiviimiseks moodus­ tati ajutine komisjon.

Umbes pooled Eesti nahk­ hiireliikidest lendavad talveks lõuna poole, ülejäänud otsivad talve üleelamiseks talvituspai­ gad.

Aasta looma valivad Looduskalender.ee, Eesti Terio­ loogia Selts, MTÜ Aasta Loom, Looduse Omnibuss, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodus­ muu­ seum, RMK ja Eesti Jahimeeste Selts.

Mitmekordse Nobeli kirjan­ dusauhinna kandidaadi ja aas­ tast 1998 Tallinna vapimärgi kavaleri Jaan Krossi sünnist ­ möödub sada aastat 19. veeb­ rua­ril 2020. aastal. (ERR/EE)

Aasta linnuks 2020 kuulutas Eesti Ornitoloogiaühing tuttpüti.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitu­ misega veelind, kes on küll liht­ sasti vaadeldav, kuid kelle kohta on teadmised tagasihoidlikud.

Lisaks tuttpütile tutvustavad ornitoloogid sel aastal ka teisi ­ Eestis elavaid pütiliike: hall­ põsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Foto: Günter Prust, Vikipedia

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Eesti Ornitoloogiaühing on aasta lindu valinud alates 1995. aastast.

Toronto eesti skaudid-gaidid käisid uuel aastal uisutamas tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Kas kliima soojenemine? Vaata, mis aasta vahed teevad! Kaks aastat tagasi pidasime 23 külma­ kraadiga Toronto eesti skautide ja gaidide uisutamiskoondust Eesti Maja lähedal Riverdale East Pargi uisuväljal. Eelmisel aastal 6-kraadise soojaga, sel aastal vaid ühe kraadiga. 4. jaanuaril oli kohal üle kahekümne skaudi, gaidi, juhi ja vanema ning mitmed hellaksed ja hundud ... seekord oli meeldiv, et oli rohkearvuliselt hellakesi ja hundusid. Keha soojendamiseks oli uisuvälja kõrval soe tuba, kus sai uiske vahetada ja kuuma kakaod ning küpsiseid nautida. Iga-aastane kakaomeister oli kohal, skm Enno Agur. Tundus, et noortel ja vanematel olid tujud head. Head 2020. tegevusaastat!

Järgmised talvised tippsündmused: SUUR LUMELAAGER Kotkajärvel, 15.-17. veebruaril ja EESTI VABARIIK 102 Torontos pühapäeval, 23. veebruaril: Eesti lipu heiskamine ja RAHVAPIDU Toronto Eesti Majas.

Foto: skm ENNO AGUR

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020

Nr. 1

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Harry ja Meghan teatasid soovist taanduda kuninglikust elust

Teade

EV 102 tähistamine Pühapäeval, 23. veebruaril 2020.a. toimub Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine.

Kell 11 h. on Toronto Eesti Baptisti kirikus oikumeeniline jumalateenistus, kuhu kõik on kutsutud. Sellele järgneb, um­ ­ bes kell 12.15 p.l. lipu heiska­ mine Toronto Eesti Maja ees.

Sealt kohe edasi Eesti Maja suurde saali, kus Toronto Eesti Selts korraldab kontsert-aktuse lõunasöögiga. Uksed avatakse kell 12.30 p.l. nagu eelmisel aastal ning aktus algab kell 1.00 p.l.

Lõunasöögiks pakutakse šnits­ lit, hapukapsast, kartuleid, kringlit, kohvi ja lastele viine­ reid. Muusikat esitavad Toronto Eesti Meeskoor ja skaut-gai­ d­ orkester Kõla. Ja see on ka väga hea võimalus saada kokku tutta­ vatega ning nendega laulda ühislaule! Tule pidutse oma ­ pere ja sõpradega!

Piletid maksavad $40 täis­

Marjut Nousiaineni näitus Soome-eesti juurtega kunstnik, kelle töid on publik saanud nau­ tida ka EKKT näitustel, kutsub vaatama oma isikunäitust ,,Con­ sidered Particles. Eclectic works in various media“, mille pidulik avamine toimub pühapäeval, 2. veebruaril 2020 kl 1-4 pl (Arts & Letters Club, 14 Elm St, Toronto; tel 416-597-0223.)

Näitus avatud 26. jaanuarist kuni 24. veebruarini k.a.

kasvanutele, $25 õpilastele ja $10 lastele (12 ja nooremad).

Pileteid saab osta Epp Aruja käest. Tema e-post on epp.aru­ ja@sympatico.ca ja telefon on 416-447-8958 (saab jätta ka sõnumi). Tähtaeg on 15. veeb­ ruar.

Vabariigi aastapäeva aktus on tasuta Eesti sõjaveteranidele tänu korporatsioon Estica toe­ tusele. Kui sa oled sõjaveteran, siis palun anna sellest teada, kui sa registreerid ennast, nii et meie saaksime austada Teie ­kohalolekut.

Meie ootame Teid, et koos pidutseda Eesti iseseisvust.

Elagu Eesti Vabariik!

TORONTO EESTI SELTS

Teisipäeval pikemalt jõulu­ puhkuselt Kanadas Briti Kolumbias tagasi Inglismaale pöördunud Sussexi hertsog Harry ja hertsoginna Meghan teatasid, et astuvad kõrvale kuninglikust elust ja hakka­ vad end jagama PõhjaAmeeri­ ka ja Ühendkuning­ riigi vahel.

Harry ja Meghan tegid uudise teatavaks Instagrami va­ hendusel, tunnistades, et on ot­ sust pikalt kaalunud ja loobuvad

Sport

kuningliku perekonna seenior­ liikmeks olemisest. Samuti ka­ vatsevad nad ise hakata oma sissetuleku eest vastutama.

Samal ajal ei lõpeta nad tööd heategevuslike fondide toeta­ miseks.

Buckinghami Palee on uudist kommenteerinud väga napi­sõna­ liselt, öeldes vaid, et läbirääki­ mised Sussexi hertsogi ja hert­ soginnaga on alles algusjärgus ning et tegemist on komplitsee­ ritud teemadega, mis võtavad aega enne lõplikke otsuseid.

Harry ja Meghan abiellusid 2018. aasta mais, eelmise aasta 6. mail sündis perre poeg Archie Mountbatten-Windsor.

(CP/ERR/EE)

KANADA UUDISED

Eesti jalgpallur jätkab karjääri USA-s Eelmisel hooajal koduses kõrg­ liigas Premium 31 vära­ vakütiks tunnistatud Erik Sorga (20) sõlmis kolmeaas­ tase lepingu USA profiliiga MLS klubi D.C. United re­servmeeskonna Loudoun Unitediga. Alustamine reserv­ meeskonnas Loudoun United tuleneb kohalikest erireegli­ test. Esimesel võimalusel jät­ kab Sorgu esindusmeeskonnas D.C. Unitedis.

Loudoun United mängib USA tugevuselt teises ehk USL liigas, kuuludes sealses kon­ verentsidega liigaformaadis ida­ konverentsi. D.C. United on neljakordne MLS-i võitja, viimati aastal 2004. Neljal kor­ ral on võidetud Supporters’ Shield karikas, mis antakse parima põhihooaja tulemusega meeskonnale. USA karikavõist­

ONTARIO. Alates 1. juulist ei kehti enam vanad, punase-val­ ged OHIP tervisekaardid, mida on veel mitmelsajal tuhandel ontariolasel. Nende kaartide järk-järgulisest väljavahetami­ sest teatati juba 1994.a. Ini­ mestele, kel need veel kasutu­ ses, saadetakse vastavasisuline teade ning nad saavad Service Ontario asukohtades taotleda uue, foto ja allkirjaga varustatud tervisekaardi. (Lüh. CTV News) lused võideti 2008. ja 2013. aastal.

Eelmise hooaja lõpetas Washing­toni D.C. United põhi­ hooaja idakonverentsis viien­ dana, kaotades play-off’i esi­ meses ringis hilisemale finalis­ tile Toronto FC-le.

Sündmuste kalender • Kolmap., 15. jaan. – reede, 14. veebr. 2010 toimuvad EEST­LASTE KESKNÕUKOGU KA­­NADAS (EKN) VALIMISED. • Pühap., 19. jaan. kell 4 pl TCFS FILMIÕHTU Tartu College’is. ,,VELLO SALO. IGAPÄEVAELU MÜSTIKA“.

• Reede-laup., 24.-25. jaan. 2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTI­VAL Tartu College’is.

– 24. jaan. kl 7 õ IMPROV, 25. jaan. kl 7 õ STANDUP. 23. jaan. kl 7 õ IMPROV WORKSHOP. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Paul Lillakas taas Cityline’is Toronto eestlaste oma master­chef esineb taas esmaspäeval, 20. jaanuaril kahes osas CityTV Cityline telesaates. Tutvus­ tame ka lähemates Eesti Elu numbrites uusi Pauli retsepte.

Jälgige Eesti Elu!

Alamkoda kiitis Brexiti-leppe heaks Neljapäeval kiitis Briti parla­ mendi alamkoda heaks Euroopa Liiduga sõlmitud Brexiti-leppe, avades sellega tee Ühend­ ku­ ningriigi lahkumisele EL-ist 31. jaanuaril.

Lepet toetas 330 ja vastu hääletas 231 parlamendiliiget.

Leppe peavad veel heaks kiitma Briti parlamendi ülem­ koda ja Euroopa Parlament.

(ERR/EE)