2
EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020
Nr. 1
Vabadussõjas langenuid mälestati 100 vaikusesekundiga 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Kriisist kriisini Inimkonna ajalugu saab tõesti nii kirjeldada. Alati on kusagil maa ilma nurgas kas tõsine konflikt, sõda või ähvardus selleks. USA möödunud nädalane droonipommiga Iraagis oleva Iraani sõjaväe ko mandöri surmamine teravdab pingeid jubagi ebastabiilses piirkon nas. Otsus atentaati läbi viia olevat olnud presidendi, mitte Pentagoni oma.
Nädal tagasi, reedel, 3. jaa nuaril kell 10.30 mälestati üle Eesti saja vaikusesekundiga Vabadussõjas võidelnuid. Sel päeval täpselt sada aastat tagasi hakkas Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima Vabadussõja vahera hu. Vabadussõjas võidelnute mä lestuseks kõlasid 3. jaanuaril üle Eesti kirikukellad, vedurivi led ja laevapasunad ning asetati küünlad ja pärjad kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestus sammastele ja -tahvlitele alates võidusambast Tallinnas ja lõpe tades kihelkonnakeskustes asu vate mälestuspaikadega. Vabadussõja võidusamba juures peetud kõnes ütles kait seminister Jüri Luik: „Eesti riik tuli Vabadussõjast välja vaimult tugevana, tulevikku vaatava ja avatud riigina.“ Luik sõnas, et selle kinnituseks on sõjajärgsel suvel Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseadus, mis oli oma ajastu edumeelseim ja kantud demokraatia aateist. Ta lisas, et Vabadussõda on tunnistuseks sellest, et ka väi kene rahvas suudab ja oskab rasketest katsumustest auga väl ja tulla ning kehtestada oma tõe ja õiguse sellel maal, mida me omaks peame. „Need aated ja põhimõtted,
Kaitseminister Jüri Luik asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Foto: kaitseministeerium
millele toetuti 100 aastat tagasi, need on elus ja kehtivad ka täna,“ sõnas kaitseminister. Ta lausus, et omariikluse tagavad täna üha tugevamaks kasvanud kaitsevägi ja kaitseliit ning laiapindne riigikaitse, mis sõl mivad Eesti kaitsmiseks ning julgeoleku kindlustamiseks kok ku paljude elualade ja ametite parimad oskused ning tead mised. „Eestil on tugevad liitlased, kes osalevad meie riigi kaits mises igapäevaselt. NATO ei ole naljaasi, vaid maailma kõige võimsam sõjaline liit. Selle kõige koosmõjus oleme täna kaitstud paremini kui kunagi varem,“ lisas Luik. Kaitseminister Luik asetas Eesti rahva nimel Vabadussõja võidusamba jalamile pärja, sama tegi kaitseväelaste poolt Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetasid
pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Kõne pidasid ka Tallinna Reaalkooli abiturient Märten Mikk, Eesti Korporatsioonide Liidu ja diplomaatilise korpuse esindajad ning eestpalve pidas Eesti Kirikute Nõukogu presi dent, peapiiskop emeritus Andres Põder. Vabadussõjas võidelnute päe va tähistati esimest korda 3. jaanuaril 1921. aastal. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas andis Eesti vabaduse eest elu üle 6000 inimese.
Uuel aastal peaks valitsema lootus ja ootus, mitte hirm. Rahvusvaheliselt ehk kõige olulisem sündmus tänavu on Tokyo olümpiamängud, kus tahtejõud, mitte relv, viib sportlase poodiumile, ponnistused paeluvad miljardeid pöidlahoidjaid.
Eesti välisminister kutsus ÜRO Julgeolekunõukogus üles globaalseid pingeid maandama
Tuleb ka mainida USA sügisesi presidendivalimisi. Garanteeritud on, et vähemalt Põhja-Ameerika meedia saab üle ujutatud. Barack Obama oli esimene, kes sotsiaalmeedia mõjust aru sai, Donald Trump jälgib seda eeskuju, kuigi ta siutsumised vahel on mitte ainult üleliigsed, aga tõde eirates, enesekesksed esinemised. See on tänapäeva ajastu, president pole ainus selline siutsuja.
Neljapäeval, 9. jaanuaril kut sus välisminister Urmas Rein salu oma esimeses sõna võtus ÜRO Julgeolekunõukogu vali tud liikmena New Yorgis, üles leevendama pingeid LähisIdas ja uurima Teherani len nuõnnetuse põhjuseid ning juhtis tähelepanu jätkuvale rahvusvahelise õiguse rikku misele Ukraina ja Gruusia suunal. Avatud arutelu, mida korraldas praegune Julgeole kunõukogu eesistuja ja samuti uus valitud liige Vietnam, tähistas ÜRO põhikirja 75. aastapäeva. Reinsalu alustas sõnavõttu kaastundeavaldusega päev va rem Teheranis alla kukkunud Ukraina reisilennuki ohvrite lähedastele ja rõhutas vajadust teha iseseisva juurdlusega kind laks selle tragöödia tagamaad. Ühtlasi avaldas välisminister muret pingelise olukorra üle Lähis-Idas ning mõistis hukka hiljutised rünnakud USA saat konnale Bagdadis ja raketirün nakud sõjaväebaasidele Iraagis, kus on ka Eesti väed. Ta kutsus üles osapooli tõsistele läbirääki mistele, et leevendada pingeid ja vältida tuumarelvastumist. Reinsalu sõnul käituvad inimõigusi järgivad riigid ka rahvusvahelise õiguse konteks tis paremini. „On vajalik, et Julgeolekunõukogu reageerib tõsistele inimõiguste ja rahvus
Eesti märgib kolmandat aastat järjest markantseid tähtpäevi, verstaposte. Esmalt iseseisvuse, omariikluse sajandat, siis laulupeo 150 aasta pikkust rahva ühendamist. Tänavu Tartu Rahu 100. Et see tüliõun saaks lõplikult rahuldavalt lahendatud, on ehk pelk lootus, aga küll oleks aeg Venemaa ülbusele vastata nii, et mõlemad pooled on rahul. Kanadas on kahjuks konservatiivide juhi Andrew Scheeri tagasi astumine andnud Justin Trudeau liberaalidele võimaluse vähemusvalitsuse kanda kinnitada. Uue erakonna juhi valimine lubab samuti huvitavat meedia jälgimist, lootuses, et ehk seekord leitakse õige, tasemel inimene opositsiooni juhtima. Loen mullu ilmunud oluliste raamatute hulka Jared Diamondi Upheaval. Turning Points for Nations in Crisis. Diamond on polü glott, äärmiselt erudeeritud ja laia haardega Kalifornia Ülikooli (UCLA) geograafiaprofessor, mitme tähtsa teose autor. Upheaval keskendub seitsmele riigile ja neis olnud või eksisteerivale kriisile. Pea igas on autor elanud, keele selgeks õppinud. Üheks mus ternäiteks toob ta esile Soome (rõhutades ka, kui raske oli soome keelt õppida) ja Talvesõja, ning nö finlandiseerimise, mis oli Soome välispoliitikas arvestades võimsa naabri N. Liiduga. Leides, et see oli ainuõige strateegia, arvestatav isegi tänapäeval. Indoneesia, mis vaid natuke enam kui pool sajandit on olnud ise seisev, on teine huvitav näide. Seal on diktatuur, rahva ahistamine, kuid millegi pärast ei ole maailm muret tundnud sealse olukorra üle. Jaapani probleeme – rahva vananemine, immigratsiooni vastu olek, madala iibe tõttu tööjõu puudumine, olümpiamängude ettevalmista misel on võõrsilt palgatud töölised – annab pildi tulevasest kriisist. Kokkuvõttes Diamond esitab kuhjaga hoiatusi tuleviku kohta. Kriise ei soovi keegi, aga see on vist inimkonna saatus. Loodame aga ikka heale, mitte kurjale. TÕNU NAELAPEA
vahelise humanitaarõiguse rik kumistele. Nii pole seni läinud tragöödiaga Süürias, mille eest on kõige kõrgemat hinda maks nud Süüria inimesed,“ sõnas välisminister Reinsalu. Ta lisas, et Julgeolekunõukogus vetoõi gust omavatel riikidel lasub eriline vastutus. Välisminister märkis, et rah vusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumine leiab kahjuks endiselt aset ka Euroo pas. Ta tõi välja, et nii Julge olekunõukogu kui ka Peaas samblee on Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumisele ka tähelepanu juhtinud. Oluline on
neid teemasid jätkuvalt tähele panu all hoida. Arutelu eel kohtus välis minister Vietnami asepeaminis ter ja välisminister Pham Binh Minhiga, kellega arutati valitud liikmete koostöö olulisust Julgeolekunõukogu töö edasivii misel. Samuti toimuvad kahe poolsed kohtumised Nicaragua ja Ungari välisministriga. Ees ootavad Julgeolekunõu kogu liikmete lõuna ÜRO peasekretär António Guter resega ning kohtumine ÜRO poliitika- ja rahuloome küsi muste asepeasekretär Rosemary DiCarloga. (VMPT/EE)
Eesti välisminister Urmas Reinsalu ÜRO Julgeolekukomitees. Foto: välisministeerium
