Nr. 1
EESTI ELU reedel, 10. jaanuaril 2020 — Friday, January 10, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
2020 on Tartu rahu ja Jaan Poska aasta kus kaks (tegelikult sõdis osalisi enam) sõdivat poolt lõpetasid Äsja kätte jõudnud 2020. sõjategevuse, mis andis mõlema aasta on maailmas alanud poole poolt sõtta kaasatutel asu kurjakuulutavalt. Niigi keeru da rahuliku elu juurde. Samuti lises rahvusvahelises olukor võimaldas see tegelikult mõle ras puhutakse üles intriige mal sõdival poolel asuda oma piirkondades, mis selgelt väga riikluse ülesehitamise juurde ja plahvatusohtlikud. Seetõttu saada osaleda rahvusvahelises rääkida aastast 2020 kui ra riikide koostöös. Jüri Uluotsa huaastast, näib paljudele ilm mõte oli selles, et kui toimub selt soovmõtlemisena. Mõeldes lepingu allkirjastamine, siis olukorrale veidi laiemalt ning lepingu osapooled tunnistavad vaadates ka sada aastat tagasi üksteise võrdsust, kui suur see toimunule, peaks igasugused jõudude tasakaal muidu ka aktiivsete inimeste püüdlused, poleks. Sellest tulenevalt peame mis viivad veidigi sõdadest vaatama ka Jaan Poska (1866väljatulemise poole või suuda 1920) tegevust ning tunnustama vad kas või lühemaks ajaks teda kui üht Euroopa riigimeest, luua pingelistes piirkondades kes oma tegevusega aitas lõpe rahu, erilise väärtusega tada Euroopas Esimese maail olema. masõja. Täna on meil võimalus vaa data Tartu rahulepingule juba Tartu rahuleping on üks sajandi pikkuselt distantsilt. Euroopa esimese maailmasõja Enne, kui 2. veebruaril 2020 lõpetamise lepingutest ning toimuvad Tartu rahu 100 ametli selle läbi ka erilist tunnustust kud üritused, kus kindlasti väärt. Olen kindel, et kunagi peetakse palju pikemaid ja lühe võiks ilmuda suurem kollek maid sõnavõtte selle rahulepin tiivne uurimus, mis koondaks gu kohta, võiks pakkuda välja nii allikad kui uurimused Esi mõned ideed, kuidas võiksime mese maailmasõja lõpetamise sajand hiljem vaadata meie riigi kohta (rahulepingud). Kuid jaoks nii olulisele lepingule. mida hindas Jaan Poska ise va Meenutan Jüri Uluotsa (1890- hetult peale Tartu rahu sõlmi 1945) Eesti õiguse ajaloo pro mist, rahuläbirääkimiste dele fessorina välja töötatud lepingu gatsiooni tegevust lahates. Meil teooriat, mida on ajaloolased on olemas üks kõrvaline allikas vahel veidi kriitiliselt vaadanud, ja teadaolevalt tema viimane kuid Tartu rahu mõistmiseks on kiri oma tütar Vera Poskatema lepingupoolte võrdsuse Grünthalile, kus papa Poska kir kontseptsioon väga õpetlik. jutab: täna tuli Liiva tänaval Lähtume sellest, et Tartu (täna Jaan Poska tänav) mulle rahu oli eelkõige rahuleping, vastu vana naine, tundis ta ära
ja kõ netas ning tegi Jaan Pos kale ristimärgi, lausudes seejuu res – „te päästsite me pojad!“ Just rahu sõlmimine ja sõjas väsinud meeste toomine rahuli ku elu juurde oli see, mida Jaan Poska luges kõige olulisemaks. Tahaks soovida kolleegidele ajaloolastele, kes tegelevad selle temaatikaga, samuti head uuri janärvi, et nad suudaks vaadata vahel Tartu rahule ja selle üm ber olnud sündmustele ka selles protsessis osalenute silmade läbi. Olen viimasel ajal korduvalt üle lugenud elulooraamatuid meie riigimeestest ja korduvalt kahetsenud, et nii vara lahkus meie seast Marju Lepajõe. Kuidas oleks vaja tema taolisi uurijaid, et kord vaadata näiteks Jaan Poska ning miks mitte ka tema õpilase Konstantin Pätsi tegemisi läbi piiblitarkuse. Olid ju mõlemad mehed Riia Vai mulikus Seminaris koolitatud ja Poska pealegi läbi ja lõhki kiri kuinimeste perest pärit. Jaan Poska varane surm on tema elu ja tegevuse uurimisele pannud lisaks nagu erilise pitseri. 7. märtsil 2020 möödub sajand, kui Jaan Poska meie seast lah kus, ka omas ajas väga noore mehena. Need, kes tunnevad Piibli tekste hästi, peaksid kohe ära tundma viite, kuidas saaks Jaan Poska tegemisi sajandi ta gant vaadata. Avades Mäe jut luse loeme, et õndsad on – ra hunõudjad (rahu tegijad – P.J.), sest neid hüütakse Jumala las
teks. Olen kindel, et Jaan Poska teadis Mäejutlust imehästi ning sai aru, mida talle saatus on andnud teha. Kuid ta ei tulnud loomulikult selle peale, et oleks ise pidanud oma tegemisi pii bellikult tõlgendama. Tal polnud selleks aega ega ta ei tulnud kindlasti selle peale, et saja aas ta pärast tuleb sellist elemen taarset teadmist meelde tule tada. Matteuse evangeelium, Mäe jutlus Mt 5:1–12 Mäejutlus 1 Nähes rahvahulki, läks ta üles mäele. Ja kui ta oli maha istunud, tulid ta jüngrid tema juurde. 2 Ja ta avas oma suu, õpetas neid ning ütles: Õndsakskiitmised 3 Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik. 4 Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse. 5 Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. 6 Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse. 7 Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu. 8 Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat. 9 Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. 10 Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik. 11 Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast lai mavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.
Kanada päevik
gidel, mujalgi kui suurlinna bussidel, allmaaraudteel. Ning ka sellega on mured. Aga büro kraadid, administraatorid pole ju ehitajad – selle tõttu ongi Crosslinx olemas. Mullu nimetati just Eglintoni tänav Ontario viletsamaks. Suu red veokid on tänavad ära lõh kunud, auto- ja bussisõit tähen dab sellist põrumist ja rappu mist, et mõni vanem inimene võimalusel väldib seal liiku mist. Sinna, kuhu ehitatakse rongijaamu, on autosohvrile kaos. Üks rada mõlemas suu nas, pöörata ei tohi. Kui lisada LRT ehitamisele Yonge ja Eglintoni ristmiku piirkonnas tohutut kõrgmajade ehitamis buumi, kaasnevalt muidugi ja lakäijale raskusi tekitades, kuna kõnniteid suletakse, siis kõik kannatavad. Kallurid ja tsemen diveokid halvavad tänavaid. Ning keegi ei mõtle selle peale, et kõik need tornimajadesse kolivad inimesed jäävad muidu gi LRT peale lootma. Kui juba gi tipptunnil metroole ei pääse, siis mis saab, kui tuhanded ko livad just sinna, kus allmaa- ja kergkiirrongid ristuvad? Üldse on Torontol halb aja lugu ühistranspordiga. Narrim näide oli siis, kui konservatiivist peaminister Mike Harris käskis jubagi kaevatud tunneli, mõel dud uue allmaaraudtee liini jaoks, kinni ajada. Miks ometi
nii mõttelagedalt? Linnas, kus autoliiklus ummistab tänavaid hommikust õhtuni, peaks olema alternatiive. Linnapea John Tory pakkus enne ta esmast valimist uue mõtte, kuidas ühendada koha likku ühistransporti, lisada ääre linna TTC pikendus ning tarvi tada ka maapealseid raudteid. Jällegi aga tohutu hinnaga. Paljudel ei ole valikut, kuidas linnas liikuda. Või põhi mõtteliselt ei ole autosohvrid. Nii mõnigi mäletab aegu, kui TTC teenused olid head ja pileti hind oli mõistlik. Nüüd, osaliselt tänu võimsatele ameti ühingutele, tõusevad kõik hin nad, tänavu taas uuesti. Miini mumpalgaga inimene, kes tram miga tööle sõidab, peab tõesti sente lugema, kuupass on samuti kallis. Mis aga tavareisijat enim häirib, on see, et jälle tuleb ooda ta. Mitte platvormil või peatuses, aga lihtsalt, et hiigel projekt valmis saab. Tunnis tades, et ootamatusi, ettenäge matuid probleeme on tihti, ei saa kuidagi lubada aga eelarve ületamist. Mäletatavasti läks SkyDome, Toronto kupliga elu kutseliste sportlaste mängumaa, ka mitmete messide asupaigaks, maksumaksjale neli korda roh kem maksma, kui alul ennustati. Lõplik nöök oli see, et SkyDome erastati, staadion müüdi Rogers
Peeter Järvelaid
Rongi oodates Suurlinnas on millegi pärast nii, et ühistranspordiga pole asjad pahatihti kindlad. Kas saad täiskiilutud metroole või kas buss peab ajagraafikust kinni. Seda eriti vihmasel päeval, miskitõttu. Või laie mas laastus, kogu süsteemiga, mitte sõitjaga arvestades see gi, kas uued trammid vabri kust pärast tõsist hilinemist kunagi kohale jõuavad. Ikka ootamine. Ben Spurr on hea ajakirjanik. Toronto Stari transpordireporter on paljastanud, eriti viimase paari aasta jooksul, kuidas lepingutest (Bombardier, nende trammide ehitaja) ja eelarvetest kinni ei peeta. 2019. aasta viimasel päeval ilmus Stari esi meselt leheküljelt algav pikem lugu, mis pani taas mõtlema. Nimelt Eglintoni tänaval liikuv LRT või kergkiirrongi 19 kilo meetri pikkune projekt on luba tust ajaliselt maha jäänud ja samuti eelarve ületanud kahel korral. Praegu on projekti mak sumus tohutu – $12,24 mil jardit. Ehitamine maksvat $5,3 miljardit, ülejäänu on pikaaja lisele korrashoiule (nii rööbas tele kui rongidele) määratud. Nüüd aga olevat $330 miljonit juurde vaja. Ning see läheb ehi
tamisele lisaks, kuna rongide ostuhinnaks on $392 miljonit. Kahjuks on sõlmitud leping Bombardieriga, kes nagu maini tud, ei suuda linnale tramme toimetada. Tänapäeva tehnoloo giaga, kus inimese roll on palju väiksem kui vanasti, on see lubamatu. Trammide ootamist seletatakse nii, et firma filiaal Mehhikos olevat vigu teinud, alatasemel osi treinud. Üks vabandus teise järele. Ja nüüd Eglintoni LRTiga on pillil tuttav ,,timmin“. Jubagi on ehitusgraafikust korra maha jäädud, muudetud kuupäeva, mil tunnelid peaks olema kae vatud, rööpad asetatud, jaamade uksed lahti. Alul pidi see käes olevaks aastaks olema valmis. Siis lükati tuleva aasta peale edasi. Provints nõudis, et sep tembriks 2021. a. olgu valmis. Nüüd Crosslinx Transit Solu tions, ehitajate konsortium, ole vat Spurri järgi ütelnud, et enne maid 2022 ei saa linnas kiiremi ni liikuda sooviv pardale. Metrolinx on provintsi asu tus, agentuur tegeleb ühistrans pordiga GTHAs ehk suur-To rontos ja Hamiltonis, ka põhja poole, idas hallates ja laien dades transpordikoridore. Mis on raudteed ja bussiliinid. Lin nal on oma TTC, ühistranspordi ettevõte. Kuid mõlemad on vajadusel koostöös – Presto reisijakaart kehtib ka Go ron
12 Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.
kommunikatsioonifirmale maha, hind oli murdosa sellest, mida ehitamine maksma läks.
Jaan Poska jõudis 1919-1920 anda oma panuse ka Eesti Vabariigi esimese Põhiseaduse (1920) väljatöötamisse. Ta oli Asutava Kogu põhiseadusko misjoni esimeheks. See tegevus vajab täna veel põhjalikumat uurimist, aga olen kindel, et see töö saab lähiajal tehtud. Kui 15. juunil 2020 tähistame sajandi möödumist meie esimese Põhi seaduse vastuvõtmisest Asuta vas Kogus ning 21. detsembril 2020 saame meenutada, et möödub sajand meie esimese Põhiseaduse jõustumisest, siis kindlasti ei saa me mööda vaa data just Jaan Poska tegevusest ka meie riigiõiguse aluste raja misel. Kuid püüdes aru saada, miks just vahetult enne Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamist on tekkinud teatud pinged, siis tahaks viidata hoopis ühele teisele allikale, mida meenutati hoopis teises kontekstis aastal 2019. Tartu rahu tähtsuse mõist miseks ning laiemaks aruteluks, milline on Tartu rahu roll täna ja milline võiks olla Tartu rahu roll kaasaegses diplomaatias, omavad olulist rolli Eesti Vaba riigi ja NSV Liidu vahelised lepingud 1939. aastal. Saatuse tahtel osalesid delegatsioonides nii Jüri Uluots kui ka Ants Piip, kes mõlemad jagasid Uluotsa poolt väljatöötatud lepinguteoo riat. Tartu rahu 100 aastapäeva (Järgneb lk. 7)
Süüst ei pääse ka endised munitsipaalsed poliitikud. Am mu, juba 80ndatel oli projek teeritud metrooliinide piken damist, uute ehitamist. Oleks olemas juba, kuid jällegi müsti liste põhjuste tõttu tühistati ot sus. Kokkuhoiu huvides. Kas keegi selle peale ei tulnud, et suurlinnad kasvavad? Ja et ääre linnadest, teistest asulatest lähe duses, käiakse Torontos tööl? Asi pole nii hull kui Tokyos, kus elukutselised suruvad rei sijaid vagunitesse nagu kilusid karpi. Aga palju puudu pole. Selleks ajaks, kui Eglintoni LRT valmib, hilinenult ja kalli malt kui lubatud, võib ennusta da, et vähemalt päisel päeval, mitte ainult tipptunnil, on raske metroole pääseda. Ja kui linna edukad profisporditiimid män givad, siis on ka õhtuti, öiti sama lugu. Jalgrattaga ei julge paljudki liikuda ning vane matele inimesetele pole see va likuks. Olukord kahjuks ei üllata ega ole ootamatu. Aga küll tahaks, et esmalt poliitikud oleksid aatelised, tulevikuga arvestavad. Ja olevikus ehitajad peaksid sõna. Nii ajaliselt kui majanduslikult. TÕNU NAELAPEA
