Eesti Elu / Estonian Life No. 1 | January 8, 2021

This newspaper was mailed on Friday, January 8, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 1, 2021

Reedel, 8. jaanuaril — Friday, January 8

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

HEAD UUT AASTAT! Vaikuseminutid Vabadussõjas langenute mälestuseks

Pressiteade

3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mälestuspäev. Sel puhul helisesid mitmel pool Eestis kirikukellad ning aseta­ ti pärjad Vabadussõja mäles­ tusmärkidele.

Kaitseminister Jüri Luik mälestas Vabadussõjas lange­ nuid ning tähistas relvarahu kehtima hakkamist Eesti Vaba­ ­ riigi ja Nõukogude Venemaa vahel täpselt 101 aastat tagasi ­ asetades pärja „Eesti rahvalt“ Tallinnas Vabadussõja võidu­ samba jalamile.

Kaitseminister sõnas mäles­ tushetkel: „Võit Vabadussõjas pani aluse Eesti riikluse ülesehi­ tamisele.“ Ta rõhutas, et Eesti iseseis­ vust, mis kinnitati 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepin­ guga, ei saavutatud kellegi ar­ must, vaid 400 päeva kestnud ägeda vastupanu ja suurte ohvritega. „Vabadussõda oli eesti rahva sihikindel ja edukas võitlus ene­ semääramise eest,“ märkis Luik.

Ta selgitas, et sõja otsustavas faasis, novembris 1919, oli Eesti sõjaväes ligi sada tuhat mõõka ja tääki ehk pea iga kümnes Eesti elanik haaras relva vabaduse kaitseks ning ­ kogu rahvas toetas võitlejaid

Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides (ERKÜ) otsustas oma täiskogu aastakoosolekul novembris taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandusja kultuuriauhinna.

Eesti ühe suurima isamaa­ luuletaja Henrik Visnapuu preemia asutati USAs 1952. aastal pärast Visnapuu surma, kuid see katkes korraldavate as­ jaosaliste lahkumise tõttu 2007.

Lühinimega ERKÜ Visnapuu auhinna laureaat kuulutatakse välja igal teisel aastal luuletaja sünniaastapäeval, 2. jaanuaril laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest.

Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eestiaineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti-ainelise uurimuse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uuri­ mus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks.

Auhinna eesmärk on teha Eesti tuntumaks ja suuremaks kogu maailmas ja ühtlasi tut­ vustada Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kultuurilist pa­ nust eesti keele ja kultuuri säili­

ERKÜ taastab Visnapuu auhinna

Kaitseminister Jüri Luik asetas Vabadussõjas langenute mälestuseks Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahvalt.

Foto: kaitseministeerium

Foto: kaitseministeerium

(Järgneb lk. 3)

UUEKS AASTAKS 2021 Peab mõnikord hetkeks ta­ gasi vaatama, et uueks aastaks vaim­ selt orienteeruda. Maail­ ma tä­ ­ helepanu mullu oli kahtlemata hõi­ vatud kõike hõl­ mava pan­ deemia ohjeldamatu levikuga.

Läänemaail­ male lisandus järjest arenevale tervishoiukriisile USA presidendi valimiste tulemus, mis kindlasti saab edaspidi olla tä­­hendusrikas riikidevahelis­tes su­­hetes.

Meedia ei käsitlenud nende kahe asjaoluga seotuna mitte ainult pandeemia ja valimiste sisulisi aspekte, vaid oli ka suunatud tohutule valede laviinile, mis tihti domineeris äärmiselt olulisi sünd-

musi ja kus mõle­ mas figureeris Donald Trump.

Koroonaviiruse ohtu on Trump korduvalt vastutustun­detult pisendanud. Pandeemia alguses rõhutades, et viirus ei levi USA-s ulatus­ likult, et haigusjuhtumite arv on peatselt nullilähedane, kuigi tippspetsia­listid väitsid teisiti. Ta andis katteta lubadusi ja hoidis inimesi tühjas lootuses nii, et petetud said pikemat aega – ikkagi veel – valede võrgus sipelda.

Kasvava pandeemia alguses kinnitas ta Washington Posti ajakirjanikule, et koroonaviirus on gripist surmavam ning haigus USA-s võib olla kohutav, kuid sa-

mas levitas vastupidist informatsi­ ooni rahvale. Trump halvustas järjekindlalt rahvatervise ekspertide tungivaid soovitusi seoses maskide kandmise ja distantsi hoidmisega.

Meditsii­ni­teadlased väidavad, et Trumpi vääreeskuju on võimalikult maksnud USA-le kümneid tu­­­ handeid elusid.

Presidendivalimistel on Trump oma huvides levitanud valet ini­ meste manipuleerimi­seks, mõjutamiseks ja valimiste tulemuste kahjustamiseks. Sel­list käitumist võib mõista laiemalt rünnakuna demo­ kraatia põhialuste vastu. Mitmed kriitikud väidavad, et Trumpi valitsemise ajal USA ei ole olnud toi­ miv demokraatlik õigusriik.

Trumpi vassimiste ja solvan­ gutega seonduvad uudised on

levinud kõikjal, ka Eestis ­erinevates allikates. Välis­minis­ter Urmas Reinsalu on reagee­rinud vastavalt nagu mitmed teised ministrid: ,,Iga lapski saab aru, et solvangud Joe Bideni aadressil teevad meie liitlassuhetele kahju ja EI OLE Eesti iseseisvuse püsimise ja ­julgeoleku huvides.“ Kuu aja jooksul, novembri algusest detsembri alguseni tõi Uued Uudised enam kui kolmkümmend artiklit Trumpi süü­distustest seoses presidendivalimise võltsimisega massiivse pettuse kaudu. Aga miks mitte neid avaldada, tõepoolest selline petmine ongi uudis. Kuid samas portaalis pole veel avaldatud artikleid selgitusega, et 60-nest ­ kohtuotsusest, mis käsitlesid Trumpi advokaatide esitatud

tamisel ja arendamisel välis­ maal, vt www.estosite.org ERKÜ annab auhinda välja koos kahe Eesti partneriga, kelleks on Eesti Kirjanike Liit http://www.ekl.ee ja Luunja val­ lavalitsus (Henrik Visnapuu ko­ dukoht Eestis) https://luunja.ee/ ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USD ulatuses, auhinnaga kaasneb ka originaalne kunsti­ teos, mis tellitakse eesti kunst­ nikult.

Iga koostööpartner nimetab auhinna žüriisse ühe esindaja, kelleks 2021. aastal on: kirjan­ dusteadlane, võrdleva kirjandus­ teaduse doktor Sirje Kiin (USA, Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­ kides), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ning Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja vald). Vajadusel võib žürii kon­ sulteerida eri valdkondade spet­ sialistide ja teiste kultuuriorga­ nisatsioonidega.

(Järgneb lk. 6)

süüdistusi, ainult üks vääris ­rahuldamist, seegi oli seotud tehnilise probleemiga, mitte petmi­ sega. Miks Uued Uudised pole esitanud informatsiooni Trumpi ähvardustest Georgia osariigi riigi­ sekretärile, et too leiaks talle lisa­ hääli? Need on ka võrreldava tähtsusega uudi­sed.

Uued Uudised diskrediteerib nii oma portaalis teist laadi informatsiooni, mis tõepoolest ­ võib anda sügavamat mõistmist, läbinägelikku selgust ja ausat hindamist. Valel on lühikesed jalad, kuid see suudab ka teda ümbritsevat tõtt halvendada.

Soovides kõigile head tervist ja tervet mõistust uueks aastaks, LAAS LEIVAT

2

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Nr. 1

Rahvastikuminister Solman: Eesti rahvaarv kasvas aasta jooksul 2043 inimese võrra

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Lõpetaksime üldistamise Inimkonnal on hea komme uude aastasse astudes üle õla vana­le vaadata ning näha vigu, mida tehti. Lootuseks on, et ei kordaks eksisamme. Üheks paljudest mullu oli üldistamine. Et iga inimene on täpselt sama, kuid sõltuvalt näiteks vanusest (pandeemiakriis vanade-, hoolde­kodudes) ehk mitte. Ka anti tähelepanu vähemustele märksa enam kui pidanuks. Inimlikult on tahe korvata vigu loomulik. Kuid nii tehes, et enamus jääb kõrvale, isegi saab hurjutada, on väär.

Kaaluksime kahte tõsiselt erinevat olulist gruppi. Tervishoiu eest hoolitsejad (arstid, medõed, terapeudid, koduabilised ja paljud teised). Ning poliitikud. Esimesed on vägilastegudega toime tulnud.

Et neid kritiseerida pühade ajal vaktsiini süs­timise peatamise eest kaheks päevaks, kinnitab mugavusmaailma enesekesksust. Kõik mainitud on hiigelstressi all, läbi­kõrbemise oht on suur või jubagi juhtunud. Kas ometi ei või kõikide tervise eest hoolitsevad natukenegi hinge tõmmata? Vist mitte.

Ning siis enesekesksed poliitikud. Enamasti. Päris mitmed, kõikide eeskirjade vastaselt, võtsid pühadeaja selleks, et minna mujale, puhkama soojemas kliimas. Et neil on olnud raske töökoormus.

Raske uskuda. Kuna pole langetatud mõistlikke otsuseid, näiteks Ontarios ettevõtete valikuliste sulgemistega, mis lubab jubagi rikastel majanduslikult õitseda, kui teised väiksemad kas kiratsevad või lähevad pankrotti. (Ka siin ei tohiks üldistada. Igat poliitikut, kes riigist detsembrikuus lahkus, on sama tökati­ pintsliga võõbatud. Ent pole oldud inimlikud. Näiteks üks neist läks perekondlike murede tõttu – surev vana­ema – võõrsile.) Praegusel ajal, mullides elades, on meil taas kinnitus, et perekond on olulisim ühik ühiskonnas. Milleta pole me muud kui näljane šaakalikari.

Ilusamaid tulemusi – neid ikka mullu oli – mis pandeemiaga elades esile tõusis, oli inimlikkus. Võhivõõrad teretavad, soovivad ilusat päeva, head uut aastat. Viisakus on ilmne enamuse hulgas.

Distantsi arvestatakse, aga naeratusega. Mitmeti häid tundeid toov, isegi kui enesekesksed õõnestavad seda head inimloomu­joont. Kuid ajalooliselt on alati nii olnud. Vähemus ei hinda ena­must, vaid nõuab enam ja enam enesele.

Sellega arvestades, ka Põhja-Ameerika pisut narri kombega resoluutselt elukombeid muuta (teadagi, paljud sellised soovid lähevad luhta) loodaks, et üldistamine lõpeks.

Et töökohti antakse oskuste ja kogemuste põhjal, mitte mingi poliitiliselt korrektse nõudmise tõttu. Samas aga, et antaks kõikidele võimalusi, mis hetkeseisus küll ei eksisteeri. Loodus oskab nivelleerida, tasakaalu saavutada. Ehk inimkond jõuab samuti sinna. Oleksime ometi inimesed, mitte mingi tõestamata dogma või doktriini kammitsais.

Ei, me pole kunagi teadnud, mida homne toob. Aga pöialt hoides, mineviku ekslemisest õppides, peaks ju ometi uus aasta tooma paremat kui möödunu.

TÕNU NAELAPEA

va rahvastiku hulgas on kesk­ misest enam vanemaealisi ja neis on rahvaarvu muutusele kõige suurem mõju surmadel.

Teistest enam vähenes selgi korral Ida-Virumaa rahvaarv – pea 2000 inimese võrra. Rah­ vaarv vähenes kõige rohkem Narvas, Kohtla-Järvel ja Silla­ mäel. Väikseim kaotus oli Jõhvi vallas, Narva-Jõesuus ja Toila vallas (alla saja elaniku võrra).

Kiiremini vähenes rahvaarv maakondadest veel Võrus, Lääne­-Virus, Järval ja Jõgeval (vahemikus 300-500 inimest), kes moodustasid umbes 1% nende maakondade elanikest.

Rahvaarvu muutusi mõjuta­ vad sünnid, surmad ja elukoha­ vahetused. Elukohavahetused toimuvad nii Eestis sees kui teiste riikidega. Samas ei saa unustada, et osa muutusi tule­ neb andmete kvaliteedi parane­ misest. Mõned inimesed võisid lisanduda seetõttu, et nad täitsid registris oma varem puudunud elukoha andmed.

Minister lisas, et täpsemat infot peame veel ootama. „On tõstatatud hüpotees, et inimesed koroonatõttu varasemast roh­ kem kolinud maakohtadesse.

Esialgsete kokkuvõtvate and­ mete põhjal ei saa seda kinnita­ da, kuid ei saa ka ümber lükata.

Näiteks Harjumaa kasv on varasemast aeglasem. Ootame suure huviga sellekohaseid täpsemaid andmeid,“ lisas Solman.

Vabariigi aastapäeva piduõhtu jõuab Eesti kodudesse Paidest

va kontsertetendus tõukub Juri Lotmani mõttest, et kultuuri arengu peamine positiivne stiimul on erinevuste põkku­ mine. „Kuigi vajame inimestena enda kõrvale sarnaseid, on meile tõeliselt inspireerivad kokkupuuted ja sõprused need, kus kohtume teistsugusega.

Areng ja kasv toimub piirialadel ja liitekohtades,“ selgitas idee tagamaad Paavo Piik Kino­ teatrist.

Lavastustiimi kuuluvad Hen­ rik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik, Sander Mölder muusika­ juhina, Anneli Arusaar kunstni­ kuna ning Priit Mikk produtsen­ dina.

Eesti Vabariigi aastapäeva

kontsertlavastus Paides on nii muusika- ja teatrimaja kui kogu linna jaoks suur tunnustus ning kinnitus, et Eesti keskel asuvas väikelinnas toimuvat on mär­ gatud ja peetakse oluliseks, sel­ gitas muusika- ja teatrimaja juht Martha-Beryl Grauberg.

julgeolekumured USA seadus­ andluses konkreetselt välja.

tades rahvusvahelistel operatsi­ oonidel üheskoos liitlastega,“ lisas Luik.

Tänavu jõuab vabariigi aasta­ päeva õhtuse traditsioonilise presidendi vastuvõtu asemel tele-eetrisse eriprogramm, mille osaks on muuhulgas ka tavaks saanud kontserteten­ dus ja riigipea kõne ning keskne roll on programmis ­ tänavuste riiklike teenete­ märkide kavaleridel. Kont­ser­t­e­tenduse paneb kokku Kino­ teater ning kogu õhtune teleprogramm jõuab ETV ­ ekraanile Paidest.

Seekordse vabariigi aastapäe­

USA loob uue Balti Julgeolekuinitsiatiivi ja eraldab Balti riikidele 169 miljonit dollarit julgeolekuabi USA Kongress võttis möö­ dunud aasta lõpus vastu 2,3 triljoni dollari suuruse eelarvepaketi, mis näeb 2021. aastal ette 168,7 miljoni dol­ lari suurust julgeolekuabi Eestile, Lätile ja Leedule.

Märkimisväärne on, et esma­ kordselt eraldati need vahendid uue Balti Julgeolekuinitsiatiivi raames, millega toodi piirkonna

„USA Kongressi otsus näi­ tab, et meie suurim liitlane on pühendunud meie piirkonna kaitsele ja mõistab siinseid jul­ geolekuohte. Me hindame seda kõrgelt ja oleme valmis igal tasandil väärtuslikku ja järje­ pidevat koostööd USA-ga edasi arendama,“ lausus kaitseminis­ ter Jüri Luik. „Kongressi otsus kinnitab, et USA näeb Eestit ja teisi Balti riike usaldusväärsete liitlastena, kes võtavad ka ise vastutuse enda kaitse eest, ­investeerides jõuliselt oma kait­ sevõime arendamisse ja pa­ nu­ s­

Foto: Ülo Veldre, Vikipedia

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Eelmisel kasvas Eesti rah­ vaarv 2043 inimese võrra. „Sündide ja surmade statisti­ ka detsembrikuu kohta ei ole veel teada, kuid esialgsete andmete pealt saab järeldada, et loomulik iive oli negatiivne.

See ei ole kindlasti hea uudis, kuid on paratamatu paljudeks aastateks lähitulevikus ja oleme sellega arvestanud.

Sellest aga saab järeldada, et rahvaarvu kasvu veab endi­ selt sisseränne. Kui palju lii­ kumispiirangutega aasta tõi meile tagasi siit varasemalt lahkunud peresid ja kui palju leidsid välismaalased sel muu­ tuste rohkel aastal endale elu­ kohaks Eesti, selgub hiljem,“ ütles rahvastikuminister Sol­ man.

Maakondade ja kohaliku omavalitsusüksuse tasemel olid muutused erinevad. Rahvaarv kasvas peamiselt Harju- (5360) ja Tartumaal (1100), veidi Hiiuja Saaremaal, kuid neis jäi kasv alla saja inimese. Tallinn kasvas 1500 inimese võrra. Kahes suuremas maakonnas on rah­ vaarv eelmistelgi aastatel kas­ vanud nii rände kui positiivse loomuliku iibe tõttu (sündide arv ületab surmade arvu). 5% kasvas rahvaarv Rae vallas Harjumaal ja Kambja vallas Tartumaal. Kiiresti kasvasid teisedki pealinna ümbruse val­ lad, vähenes rahvaarv ainult Maardu ja Loksa linnas. Ülejäänud maakondades ela­

Narva linnapeaks valiti Katri Raik Möödunud aasta lõpul sai Narva uue linnapea – linnavo­ likogu valis 18 häälega uueks linnapeaks sotsiaaldemokraat Katri Raiki. Endine linnapea Aleksei Jevgrafov sai valimis­ tel 11 häält. Üks valimissedel oli rikutud ning üks volinik ei andnud lin­ napea valimistel oma häält.

Narva oli linnapeata alates 11. novembrist, kui volikogu tagandas Jevgrafovi ametist. ­ Volikogu esimees Irina Janovitš astus tagasi umbusaldust oota­ mata.

Raiki asemel saab Narva lin­ navolikogu liikmeks Vladimir Izotov.

Raik esitas avalduse riigiko­ gust lahkumiseks, tema asen­ dusliikmeks läheb riigikokku Eduard Odinets.

Narva linnavolikogu Kes­ k­ erakonna ja Katri Raiki juhitav Meie Narva fraktsioon sõlmisid 27. novembril Narva valitse­ miseks koalitsioonilepingu.

(ERR/EE)

Varasematel aastatel on vaba­ riigi sünnipäeva tähistatud 24. veebruaril ja sellele eelnevatel päevade sündmustepõimikuga, mis on toonud erinevates kohta­ des kokku tuhandeid inimesi.

Kuivõrd kroonviirus hetkel veel taandumise märke ei näita, toi­ mub suurem osa pidulikest sündmustest ilma füüsilise pub­ likuta. (Allikas: VPK)

Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on tänavune otsus, eeskätt eraldiseisva Balti jul­ geolekuinitsiatiivi lisandumine USA eelarvepaketis, meie kait­ sekoostöös märgiline.

Lisaks USA julgeolekuabile on viimase aasta jooksul tundu­ valt suurenenud ka USA relva­ jõudude kohalolek piirkonnas.

Eelmisel aastal toimusid mit­ med koostööharjutused ja õp­ pused Eesti ja USA erinevate väeliikide ja küberväejuhatuste vahel. (KMPT/EE)

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

3

Kanada võitluses COVID-19ga Viimase ülevaate kirjutamise aegu, enne 2020.a. viimase lehe ilmumist oli Kanadas registreeritud enam kui 477.000 COVID-19 viirus­ juhtu. Esimesed Pfitzeri vakt­ siinid olid Kanada pinnale jõudnud ning alustati vaktsi­ neerimistega. 23. detsembril kiitis Health Canada heaks ka teise, Moderna vaktsiini kasutamise riigis.

Selle nädala alguses ületas registreeritud juhtude arv Kanadas 600.000 piiri (vrd. 19. dets. 500.000), mis tähendab, et pisut enam kui kahe nädalaga lisandus 100.000 uut juhtu. 5. jaanuari 2021.a. seisuga oli Kanadas registreeritud 618.646 COVID-19 juhtu, paranenuid oli 523.564 ning aktiivseid juhte 78.849.

Olukord ei ole läinud pare­ muse suunas ning jõuluperiood ei toonud rõõmustavaid uudi­ seid. Kõik valitsustasandid soovitasid veeta pühad kitsas pereringis, kohtumata sugu­ laste-sõpradega, vältimaks vii­ ruse levikut, kuid selle nädala algul avaldatud küsitluse tule­ muste kohaselt külastas 48% kanadalastest vähemalt ühel korral oma pereliikmeid või sõpru...

Uusaastapidustused olid sa­ muti teistsugused: ei toimunud tavapäraseid rahvakogunemisi ega pidulikke uue aasta vastu­ võtmise tseremooniaid.

Siiski, nagu viimasel ajal välja tulnud ja suurt meediaka­ jastust leidnud, käisid näiteks mitmed Kanada poliitikud pühade ajal reisimas, vaatamata riigipoolsetele soovitustele seda

mitte teha, ja nii mõnigi poliitik on tekkinud skandaali tõttu oma kohalt tagasi astunud.

Oma esimeses 2021.a. pöör­ dumises Rideau Cottage’ist teisipäeval taunis Kanada pea­ ­ minister Justin Trudeau neid, kes reisisid pühadeperioodil rahvusvaheliselt, rõhutades, et praegu ei peaks keegi välismaal puhkust veetma.

Kuigi vaktsineerimised prio­ ri­ teetsetele gruppidele on ala­ nud, läheb veel aega, kui märki­ misväärne osa elanikkonnast saab vaktsineeritud ja seeläbi viirusevastase kaitse. Justin Trudeau ütles teisipäeval, et septembriks peaks riigis olema piisavalt doose, et iga kanada­ lane, kes soovib, saab vaktsi­ neeritud. Seni on palutud kõigil jätkata tervisereeglite järgimist, sest rasked kuud on ees.

Soovitus on püsida kodus.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam märkis aastalõpusõnumis, et käesolev ­ aasta on pannud osa inimesi varasemast rohkem alkoholi tar­ bima ja tuletas kanadalastele meelde olla teadlik liigse alko­ holiga seotud ohtudest tervisele ning soovitas leida alternatiiv­ seid võimalusi stressiga võitle­ miseks, respekteerides oma regiooni rahvatervise alaseid ­ nõuandeid.

Ontarios olid jõulueelsed päevad ärevad: kasvas uute vii­ rusjuhtude ning viirusega seon­ duvate hospitaliseerimiste arv, mis ületas 22. detsembril 1000 piiri, intensiivraviosakondades oli selleks päevaks 273 patsienti.

31. detsembriks oli hospitali­ seeritute arv tõusnud 1235 ja

Vaikuseminutid…

„Me ei tohi kunagi unustada, et sõltumatus, vabadus ja tõe­ line demokraatia vajavad hoolt ja kaitset iga päev,“ sõnas kait­ seminister.

Pärjad Vabadussõja võidu­ samba jalamile asetasid ka Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kaitseliidu ning Eesti Kait­ seväe esindajad asetasid pärjad ning süütasid küünlad kõikjal üle Eesti paiknevate Vabadus­ sõja mälestusmärkide juures.

Eesti Wabariigi ja Nõuko­ gude Venemaa vahel peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. det­ sembril 1919. Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahe­ lisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30.

1920-ndatel aastatel sai al­ guse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 ­ relvarahu kehtima hakkamise ­ hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest. (KMPT/EE)

(Algus lk. 1)

ida- ja lõunarindel. „Niivõrd tugev ja ennast­ ohverdav pühendumine oma iseseisvusele on harukordne ­ kogu maailma ajaloos,“ ütles Luik. Eesti vabaduse eest võideldes kaotas elu umbes 5000 sõdurit. „Me langetame pea oma sangarite mälestuseks ning peame igavesti kalliks nende kangelastegusid,“ lisas Luik.

Luik märkis, et tänaseks oleme elanud pea kolmküm­ mend aastat iseseisvuse taasta­ nud Eesti Vabariigis – meie isa­ maa pole kunagi varem olnud nii hästi kaitstud, arenenud ja oma loomulike liitlastega lõimi­ tud, kui praegu. „Tõsi, peame vastu seisma uutele väljakutsetele ja ohtu­ dele, kuid me suudame edukalt kohaneda ja tegutseda muutu­ vates oludes,“ sõnas Luik ning kutsus üles võtma eeskuju Vabadussõja kangelastest tegut­ sedes kriitilistel hetkedel üks­ meelselt, vastutustundlikult ja otsustavalt.

intensiivravis 337 peale – vii­ mane arv oli kahekordistunud alates novembri viimasest päe­ vast – 168. Selle nädala kol­ mapäevaks oli hospitaliseeritute arv provintsis 1463, neist 374 intensiivravis. Provintsis on juba rajatud kaks välihaiglat (field hospitals).

Jõulueelsel ja -järgsel nädalal ületas uute viirusjuhtude arv päevas 2000. Aasta viimased kolm päeva lõid järjest uute juhtude rekordeid: 29. dets.

2553, 30. dets. 2923 ja 31. dets.

3328, ületades esmakordselt 3000 piiri, nädala keskmine kasvunäitaja oli selleks päevaks 17%. Aasta viimase päeva re­ kordkõrge uute juhtude arvu juures oli hea vähemalt see, et päev varem oli ka läbi viidud testide arv kõrge, üle 63.000, kolmel eelnenud päeval jäi tes­ tide arv alla 40.000. Positiiv­ susnäitaja oli 31. dets. 5,7%, ­samal nädalal varem isegi 9,7%.

2021. aasta alguse nakatu­ miste arvud on olnud: 1. jaan.

2476, 2. jaan. 3363 (senine re­ kord), 3. jaan. 2964, 4. jaan.

3270, 5. jaan 3128, 6. jaan.

3266; ning Ontario ületas 200.000 registreeritud juhu pii­ ri.

Nädala algul teatati, et vii­ ruspuhanguid on provintsi enam kui 200-s hooldekodus ning nende asutuste teema on taas väga teravalt päevakorral, nõutakse muudatusi.

26. detsembril algas terves Ontario provintsis lockdown – Põhja-Ontario 14 ja LõunaOntario 28 päevaks. Toronto ja mõned teised regioonid olid lu­ kus juba varem, mistõttu sõitsid paljud sealsed inimesed jõu­ luoste tegema teistes regioo­ nides asuvatesse kaubanduskes­ kustesse, põhjustades järje­kordi ja ülerahvastatust.

Sel nädalal sai läbi ka kooli­ vaheaeg – osades provintsides läksid lapsed tagasi kooli ja teistes, kaasa arvatud Ontarios, jäid koolid esialgu suletuks ning alustati virtuaalõppega.

25. detsembrist sisenes lockdowni ka Quebeci provints.

Provintsis registreeriti 31. detsembril 2819 uut viirusjuhtu; kokku oli nakatunuid aasta lõpuks enam kui 202.000.

Haiglaravil oli aasta lõpus 1175 inimest, intensiivravis 165.

Teisipäeval, 5. jaanuaril olid vastavad arvud 1317 ja 194; sel päeval uute viirusjuhtude arv provintsis oli 2508. 5. jaan. sei­ suga oli Quebecis kokku regist­ reeritud 215.358 COVID-19 vii­ rusjuhtu, 182.602 on para­nenud ning aktiivseid juhte oli 24.315.

Quebecis hakkab laupäevast keh­ tima õhtune/öine liiku­ miskeeld kl 8 õ–5 h. Curfew keh­tib 8. veebruarini.

Albertas registreeriti teisi­ päeval 843 uut viirusjuhtu ning provintsi kõrgeima terviseamet­ niku dr. Deena Hinshaw sõnul on tervishoiusüsteem märkimis­ väärse surve all: kuigi on näha

President Toomas Hendrik Ilves saab Tartu Ülikooli külalisprofessoriks Alates jaanuarist on president Toomas Hendrik Ilves digia­ jastu demokraatia külalispro­ fessor Tartu Ülikoolis. Aasta jooksul peab Ilves loenguid üliõpilastele ja osaleb e-valit­ semise alase õppe- ja tea­ dusvaldkonna arendamises Johan Skytte poliitikauurin­ gute instituudis. „Soovime edaspidigi kutsuda külalisprofessoriks ühiskonna eri valdkondade silmapaistvaid arvamusliidreid ja eestvedajaid, kes ei seo end küll püsivalt ülikooli ja akadeemilise karjää­ riga, kuid saaksid oma maail­ mavaate ning eriilmeliste tead­ miste ja kogemustega avardada ülikooli tegevusvälja ja meie

stabiliseerumist on üldiselt uute juhtude, hospitaliseerimiste ja intensiivraviosakondadesse sis­ sevõetute arv provintsis väga kõrge. Albertas oli 5. jaan. sei­ suga registreeritud 106.378 COVID-19 viirusjuhust ning 1168 surma.

Enne jõule teatati, et Ühendkuningriigis avastati vii­ ruse mutatsioon, aasta lõpu poole teatati ka mutatsiooni esi­ meste juhtude avastamisest Ontarios.

Samuti teatati aasta lõpus, et kõik lennureisijad (alates 5. elu­ aastast), kes maanduvad Kana­ das alates 7. jaanuarist, peavad tegema eelnevalt COVID-19 testi. Lisaks negatiivsele testile peab inimene riiki saabudes en­ diselt jääma ka kohustuslikku 14-päevasesse karantiini.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

üliõpilaste õpikogemust,“ ütles rektor Toomas Asser.

Külalisprofessorina peab Ilves kummalgi semestril ühe loengukursuse Tartu Ülikooli üliõpilastele, osaleb e-valitse­ mise alase ERA õppetooli ja magistriõppekava „Poliitika ja valitsemine digiajastul“ tege­ vustes Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute insti­ tuudis.

Külalisprofessuuri põhi­mõ­ tete loomisel on eeskuju võetud muuhulgas ka ülikoolis juba alates 1993. aastast toimivast vabade kunstide professuurist, mis on loodud „ülikooli liik­ meskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks“ ja kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik, kelle tegevus on seotud Tartu Ülikooli traditsiooniliste tege­ vusvaldkondadega. (Allikas: TÜ)

4

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Nr. 1

Jõulukiri 2020 Head kodused! Üheksa kuud pandeemia-aja vabatahtlikku kodukarantiini hakkab läbi saama, sest oleme abikaasaga nii vanuse kui ter­ vise poolest riskirühmas. Oleme juba õppinud sellega elama, aga hoopis teisiti, kui kogu meie varasem elu on olnud.

Vanarahva ütlus, et tahtmine on taevariik, vanal jumalal omad plaanid, osutus enam kui tõeks. Kõik eluplaanid tuli üm­ ber mõelda või õigemini lõpeta­ da plaanimine üleüldse, sest miski polnud ühtäkki enam ­ kindel. Esimesed paar kuud, ­ märts-aprill, olin otsekui halva­ tud, needitud tele, raadio- ja ­leheuudiste vaatamisse, mis ajas üha enam ärevile ega lasknud magada. Igapäevased viirusnak­ kuste ja -surmade arvud muud­ kui kasvasid ja tulid iga päeva­ ga lähemale. Algul ei teadnud kedagi, kes oleks teadnud keda­ gi, kellel olnuks nakkus või keegi oleks surnud, ent mais-­ juunis hakkas neid perekondi tasapisi tulema – üks siin lin­ nas, teine seal osariigis, kuni juba meiegi väikeses ülikooli­ linnakeses jõudsid augustis-sep­ tembris nakkusteated algkooli ja ülikooli.

Kuna mu abikaasa Jack on üle 65 aasta vana, lubati tal ­alustada on-line õpetust Dakota Osariigi Ülikoolis juba aprillis ja sellest saadik pole ta oma ­jalga ülikooli tõstnud. Suvel tõi ta kõik tööasjad kodusesse töötuppa ja nii ta seal allkor­ rusel istub ning peab oma loen­ guid ja seminare, hindab töid ja osaleb lõpututel virtuaalkoo­ s­ olekutel. Jack räägib iga päev tund või kaks Floridas elava vanema õe Judyga, kes elab ihuüksinda peaaegu et džunglis

– Jack on olnud pea aasta otsa tema ainus inimkontakt. Judy on kõrge vanuse tõttu riski­ grupis ega käi kusagil väljas.

Sügiseks muutus viiruslaine veel ägedamaks, nii et nüüd on pea pooled meie tuttavad kas ise haiged olnud või on keegi nende lähikonnast nakkuse saa­ nud.

Lõuna-Dakota osariiki valit­ sevad vabariiklased, kes vastus­ tavad mistahes piiranguid, ses­ tap pole siin kehtestatud isegi mitte üldist maskikandmise ko­ hustust, samas on vabalt lastud toimuda ülisuurtel rahvarohketel festivalidel, laatadel, pidudel ja kokkutulekutel, mille tagajär­ jeks on mõistagi viirusnakkuse plahvatuslik kasv mitte ainult meie osariigis, vaid ka selle massiline levik ja levitamine teistesse osariikidesse. Nii saa­ vutasimegi tänavu novembris lausa maailma suurimad nak­ kusjuhtumite ja surmade arvud tuhande elaniku kohta, kuigi osariigis elab vaid 900 000 inimest, siin on hästi hõre asus­ tus ning meil pole õieti ühtki suurlinna, suurim linn Sioux Falls on umbes Tartu suurune.

USAs on üldiselt olnud pan­ deemia olukord olenevalt osarii­ gist 5-10 korda hullem kui Eestis ja Soomes.

Kusagil poes ega asutuses me ei käi, asju ajame ainult telefoni, posti või välkposti teel.

Mida kontaktita ajada ei saa, see jääb meist ajamata.

Toidu ja muud kaubad tel­ lime veebi kaudu ja toome au­ toga koju nõnda, et sõidame poe ette, sinna, kuhu on tek­ kinud parkimiskohad kontaktita klientidele, avame auto taga­ ukse, istume tagasi autosse, paneme maski ette ja helistame

Lumetuisk on kudunud Hermani järve pargi tualettruumi uksele Haapsalu salli.

poepoistele, nemad tulevad maskides välja, laovad tellitud kauba auto tagauksest sisse, löövad selle kinni ja ärasõit.

Kodus puhastan desinfitseeri­ mislapiga üle iga asja, mis majja sisse tuuakse. Kord päe­ vas pühin igaks juhuks üle ka kõik ukselingid, nupud, lülitid, auto sees need osad, mida poekäega puutusin, sest uurin­ gud on näidanud, et covid-vii­ rus säilib pindadel vähemasti 1-3 päeva, olenevalt materjalist.

Sagedane kätepesu oli rutiin ­ennegi, aga nüüd olen pidevalt käsi pestes ja desinfitseerides naha nii ära kulutanud, et kätekreemi kulub kilode kaupa.

Kui suveks oli selge, et vii­ rus avalikes veekogudes ei levi, hakkasin ujuma kohalikes järve­ des, sest basseini ei saanud vii­ rusohu tõttu kasutada. Kuumad kontinentaalkliima suved muu­ davad järveveed paraku ruttu roheliseks ja vetikarohkeks, sest ega vabariiklased piira ka far­ mereid, väetisi lastakse muud­ kui vabalt veekogudesse voolata.

Siis leiutasin kavaluse: jälgides tuule suunda, leidsin ikka lähi­ järvedes sobiva ranna, kust tuul oli vetikarohke rohelise vee ära puhunud ja sain siiski ujuda.

Kui puhus lõunatuul, oli lõu­na­ rand puhtam, kui põhjatuul, sain põhjarannas ujuda. Ja tuuled on siin Põhja-Ameerika kõrgel keskplatool ägedad ning vä­ ­ gevad.

Jäingi igapäevaselt ujuma kuni novembri lõpuni välja. Nii sai minust esmakordselt elus ta­ liujuja: viimane kord, kui vette läksin enne jäätulekut, oli vesi 2°C (34F). Esimesi kergeid jääkilde pidin siis käega laiali lükkama. Põhjamaine ujumis­ harrastus pälvis kohaliku aja­ lehe tähelepanu ning pärast leheloo ilmumist tekkis mitte ­ ainult et fänniklubi, kes ko­ gunes vaatama, kuidas ma jäi­ ses vees ujun, vaid mõned jul­ gemad tulid isegi paar-kolm korda koos minuga vette.

Detsembris on järved kah­ juks paksu jääga kaetud, nüüd saab lahedasti liugu lasta või uisutada, sest lund pole eriti ­ tulnud ja see vähenegi, mis ­ viimase tuisuga tuli, puhus jääd mööda tormikiirusel kaunitesse mustritesse, jättes osa järvepin­ da klaas-siledaks ja libedaks.

Käin iga päev vähemalt tun­ ni-poolteist Hermani järve par­ gis jalutamas, kus teen enda ja sõprade meeleheaks loodusfoto­ sid jää- ja lumemustritest ning värvikatest loojakutest, mis on tänavu tõesti eriliselt huvitavad ja vaheldusrikkad. Arvatakse, et loojakud on nii tumeoranžid ja punased suurte Kalifornia maas­ tikupõlengute tõttu, aga võib-­ olla ka muudel atmosfäärimuu­ tuste põhjustel. Olen hakanud pilte tegema ka päiksetõusudest, raske uskuda! Pole enam pikka ja sügavat und nagu vanasti, sest igapäevased pandeemia-, poliitika- ja peremured ajavad meeled ärevile ega anna sügavat

Minu talvevaasid, kõik taimed oma aiast, vaasid teen novembris enne esimest öökülma ja need kestavad kevadeni.

Lemmikpuu Hermani järve pargis.

unerahu. Nii minu pojapoeg kui Jacki noorem tütar töötavad eesliinil ja on iga päev suures nakkusohus. Muidugi paneb see muretsema.

Suuremad kirja- ning uuri­ mistööd ei pole pandeemia­ oludes üldse edenenud, tunnis­ tan keskendumisraskusi, isegi raamatute lugemine, mis muidu on olnud meelistegevus lapsest saadik, on raskendatud ja tähe­ lepanu hajub kergesti. Väikse­ maid artikleid ja ettekandeid olen ikka teinud, korrastanud mulluses üleujutuses uppunud ja osalt õnneks päästetud kodu­ arhiivi ning arendanud paari uue raamatu ideed. Üks neist võiks olla näiteks „Uudised Tühirannast“ koos fotodega, mida hakkasin Palgeraamatus (aitäh Olev Remsule hea ema­ keelse nimepaneku eest inglis­ keelsele Facebookile!) kirju­ tama aasta viimastel kuudel Hermani järve pargis jm hulku­ mistest ning looduse muutumise tähelepanekuist. Need piltidega lühilood ja mu lühikesed zen­videod on osutunud ootamatult populaarseks ja kogunud endale kogunisti väikse fännklubi ehk

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

maakeeli indrühma?

Innustusin pandeemia ajal ­tõsisemalt loodusfotograafiast, alustasin kodusest lilleaiast, mis samuti on pakkunud suurt lohutust ja leevendust isolat­ ­ sioonielu ajal, aga sügisest alates olen jäädvustanud aasta­ aegade muutust maastikel, val­ gust ja peegeldusi vees, lumel ja jääl. Olen amatöör, inspirat­ siooni olen saanud hea sõbra Viiu Härmi, aga ka loodusme­ hest poja Söreni loodusfotodest.

Head nõu ning tunnustust sain ka oma uuelt sõbralt, 102-aasta­ selt inseneriteaduste doktorilt ja fotograafiaprofessorilt Endel Uigalt, kes elab USA idaranni­ kul ning kes avaldas hiljuti inglise keeles elulooraamatu ­ oma põnevast, dramaatilisest elukäigust pealkirjaga „Where The Light Comes From. One hundred years looking back“ (Kust valgus tuleb. Vaadates sada aastat tagasi), kirjutatud koos G. Meredith Betz’iga.

Kogu mu sotsiaalne elu ja ühiskondlikud kohustused (töö üleilmse eestluse riikliku prog­ rammi komisjonis ja selle (Järgneb lk. 12)

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Lumme visatud Kuna ametiühingute nõudmi­ sed iga valitsustega sõlmitud lepingutega lõppedes hõlma­ vad peamiselt palgatõuse, paremaid hüvised, on nii pal­ judki teenused, mida linnava­ litsused on kohustatud andma maksumaksjatele, nagu prü­ giäravedu ja talvel tänavate ja kõnniteede lumest puhas­ ta­ mine antud eraettevõtetele, samuti lepingu alusel. Ent märksa vähemate kuludega, kui alaliste linnatöölistega – kuna see toimub konkursi alusel. Vähemalt nii on teoo­ ria. Ning pärast linnavalitsuse koondamist provintsi pea­ ministri Doug Fordi poolt, on maksumaksjal palju vähem võimalusi esitada muresid, kui ei tehta tööd korralikult. Või üldse.

Kui vanasti oli linnamaamak­ su, kinnisvaradega seotud kulu­ desse North Yorgis sisse arves­ tatud kaks korda nädalas prügi äravedu, siis nüüd toimub see vaid üks kord, üle nädala. Ning on lisatud majamaksudele seegi kulu – olenevalt prüginõu suurusest. Mõnes mõttes on see hea – paneb inimese mõtlema, enne kui ta hooletult midagi ära viskab, kuna prüginõus on ainult nii palju ruumi. Ja aitab vähendada tarbimist, millel on aga mujal majandussüsteemis oma mõju. Keskkondlikult on see tuleviku huvides, isegi kui kulukas leibkonnale, kuna mak­ sud igal pool tõusevad. Pärast pandeemia lõppu, kuigi pole aimata, millal see toimub, on kindel, et makse tõstetakse veelgi. Praegu ei julgeks ükski poliitik seda teha, kui nii paljud kannatavad majanduslikult.

Ent töökohustusi peaks ikka tasemel täitma, kas eraettevõtete poolt või munitsipaalselt. Vii­ maste aastate talved on kinnita­ nud ilmekalt, et see ei toimu, ning mida tehakse, seda eba­ võrdselt. Kuigi alati ei saa ilma­ ennustajaid usaldada, on siiski tavaliselt ette hoiatatud, kui tu­ leb taevast lund. Selleks on nii linna kui erafirmade sahad oo­ tel, hüppevalmis. Kuid koge­ mused kinnitavad, et teatud piirkondades – loe jõukamates – saavad auto- ja kõnniteed enne puhastatud kui mujal. Ning mõnes paigas, taas kogemuste põhjal, ei tulegi sahk kohale.

Praeguse kliima ja varatalve­ ga arvestades on tavanähtus lumi, siis sula. Taas alla nulli, sula ja lörtsi jäätumine. Mis jala­ käijale, eriti äärelinnades, teeb iga käigu ohtlikuks, seda enam, mida vanem ta on. Nii on endises North Yorgis, millele ülal sai vihjatud. Enne sund­a­ malgamatsiooni – jälle, kon­ servatiivse valitsuse, Mike Harrise juhitud, poolt peale surutud, olid asjad märksa pare­ mad. Kui Mel Lastman, kõikide oma demagoogiliste vigadega,

oli linnapea, siis töö oli siiski tasemel ja meeri bürooga ühen­ duse võtmine, veel kord kirjuta­ des – kogemuste põhjal, tõi kiireid t­ ulemusi. Nüüd aga.

Isegi enne pandeemiat sellele 311 telefoni­ numbrile helista­ mine ei toonud koheseid ega ra­ huldavaid tulemusi. Mitte ainult poliitikute viga, aga ka büro­ k­ raatide. Viimaste võim on sel sajandil aina tugevamaks saanud.

Lumest kirjutan, kuna kui ise­gi enese vastutusel kinnisvara ümbrusest saab seda roogitud, koristatud (seda nõuab seadus, mittetegemine on rahalise trah­ viga karistatav), et teistel oleks hõlpus liikuda, siis autoteede ja teiste inimeste kõnniteede kohta ei saa seda kosta. Poliitikutega on nii, et neid saab, küll teatud aja kannatades, ametist eemal­ dada valimiste kaudu. Büro­ k­ raate paraku ei saa. Keegi ei vastuta.

Detsembrikuu Toronto Life ajakiri tõi ära huvitavat statisti­ kat seoses linnavalitsuse kulu­ dega. Allikaks linna enese peare­vident, elik auditor general.

Nimelt on linn kulutanud, õigem sõna oleks raisanud, ­ viimase viie aasta jooksul $31 miljonit asjata, makstes teedelt lumepuhastajate – ja äraveda­ jate, kuna lumemäed tuleb ju mujale toimetada – ettevõtetele, erafirmadele lepingute alusel.

Sellest summast $24 miljonit tarbetult nö ooteaja ehk standby tõttu. Ning üllatavalt $7 miljonit maksti välja tegemata tööde eest.

Võib ju ütelda, et see summa on köömes, arvestades nende sadade miljarditega, mida het­ keseisus föderaalsed liberaalid suisa tuulde viskavad. Ent siis­ ki. Kümned miljonid, koolipoisi keeles piltlikult – vastu pükse.

Lihtsalt bürokraatliku lodevuse tõttu.

Samas Toronto Life’i üle­ vaates aga oli veelgi suurem summa ära toodud, mis kaugelt vaadates on häbematus. Cross­ linx on tänapäeva nähtus – P3 konsortsium (Private Public Partnership). Eraettevõtte part­ nerlus riigiametiga, siin Metro­ linx, mis vastutab ühistranspordi eest Torontos ja ümbruskonnas (TTC ja GO). Eglintoni tänavat pidi ehitatakse juba kaua kerg­ raudteeliini (LRT), lootuses vähendada nii autosõltuvust kui bussiliinide ülekoormatust. Na­ gu paljud avalikud projektid, venib LRT ehitamine, mitmel korral on edasi lükatud lubatud kuupäeva, mil rongid peaksid sõitma, jaamad, peatused valmi­ ma. Ning kuludega samuti – ­tohutult on eelarvet ületatud.

See samuti pole ime. Mõ­ telge, kui kalliks läks näiteks Montréali olümpia peastaadion.

Või Toronto SkyDome, mis hil­ jem müüdi võileivahinna eest maha. Või maantee nr 407. Ka maha müüdud, rumal otsus.

Rahaallikas missugune. Jälle, süüdi nii poliitikud kui bü­

rokraadid. Crosslinx – kes saab ju ometi riigirahasid rakendada, nõuab, kujutage ette, partnerilt (st maksumaksjalt) $134 mil­ jonilist „kahjumi“ korvamist.

Kuna nii palju raha olevat eraettevõte P3-st kaotanud pan­ deemia tõttu. Ei sõnagi kõiki­ dest neist restoranidest, baari­ dest, juveeliäridest, juuksuritest, kes pidid uksed sulgema juba enne pandeemiat, kuna ehi­ tustööd halvasid Eglintoni tänava liikluse ja polnud parkimist.

Kes seda olulist suurtänavat pidi on viimastel aastatel liiku­ nud, on kindlasti märganud, et suurematel ristmikel, kuhu tu­ levad maa-alused jaamad, on arvukalt mehi seismas, Tim ­ Hortonsi kohvitopsik käes, vaa­ dates, kuidas ekskavaator või buldooser tööd teeb. Ja maksu­ maksja tagab palka. Kui nii ­paljud on töötud, oma ettevõtte pidanud sulgema, siis Cross­ linxi ülbus on lubamatu.

Nagu ka bürokraatide otsus maksta $7 miljonit tegemata töö eest. Keegi peaks ju vastutama, et raha on makstud mitte millegi eest. Kuid mõisaköis las lohi­ segu. Kuigi päevast päeva on juttu miljarditest, ega’s see ­miljonite väärtust vähenda. Mis kõige hullem, libedal teel kõndijal, sohvril, kes kannatli­ kult ootab kaua, et läbida ühera­ jalist ristmikku, bussisõitjal va­ liku puudusel, samuti pole ­pääsu. Ning ajakirja lugeja võib olla nördinud, kuid mis sellest kasu, taas kogemuste põhjal.

Loodaks, et aastal 2021 büro­k­ raatide vastutustunne kasvab, poliitikute suhtumine paraneb ning oma süüd, nagu Crosslinx tegi, ei veeretata majanduslikult teiste kaela. TÕNU NAELAPEA

Kuninganna allkirjastas Brexiti leppe Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti-järgseid kau­ bandussuhteid määratlev lepe sai eelmise aasta lõpupäeval ka kuninganna Elizabeth II allkirja ja seega ka seaduse jõu.

EL ja Suurbritannia kiitsid päev varem heaks kaubandus­ leppe, mis saavutati pikkade läbirääkimiste järel vahetult enne jõule.

Briti parlamendi alamkoda hääletas leppe poolt häältega 521-73 ning seejärel andis sel­ lele oma heakskiidu ka ülem­ koda.

Briti peaminister Boris Johnson allkirjastas 1246-lehe­ küljelise kaubandus- ja koos­ tööleppe varem 30. detsembril.

Dokumendile on allkirja and­ nud ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel.

Sajand Riigikogu esimesest istungist 4. jaanuaril 2021 möödus sajand Riigikogu avaistungist.

Kui esimesel iseseisvus­ perioodil sattus Eesti rahva esinduskogu kriisi, siis uuel ajal oleme suutnud parlamen­ taarset demokraatiat hoida.

Riigikogu eelkäijaks oli 120-liikmeline Asutav Kogu.

Jüripäeval 1919 Estonia kont­ serdisaalis August Rei juhtimi­ sel tööd alustanud Asutava Kogu esimene istung Toompea lossi Valges saalis peeti 27. mail 1919. Ruumi oli saalis aga vähe ja see viis Asutava Kogu vanematekogu peagi otsuseni ehitada keskaegse konvendi­ hoone kohale rajatud vangla va­ remetele rahvaesinduse jaoks uus suurema saaliga hoone.

15. juunil 1920 sai heakskii­ du Eesti esimene põhiseadus, mis kujundas Eestist tugevalt parlamentaarse demokraatiaga riigi. Asutav Kogu pidas oma viimase istungi sama aasta 20. detsembril. Järgmise aasta 4. jaanuaril kogunenud 100-liik­ meline I Riigikogu pidas Valges saalis istungeid kuni uue parla­ mendihoone valmimiseni 1922. aasta septembris. Edaspidi ka­ sutas Valget saali Vabariigi Valitsus.

Novembri lõpus 1920 valitud I Riigikogus jagunesid kohad järgmiselt: Tööerakond 22, Põllumeeste kogud 21, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 17, Eesti Rahvaerakond 10, Iseseisvad sotsialistid 11, Kristlik Rahvaerakond 8, Ame­ti­ ühingud 5 ja sakslased 4 kohta, venelased ja majandusrühm said mõlemad ühe koha.

Esimene Riigikogu läks aja­ lukku sellega, et pidi 1923. aasta veebruaris ennetähtaegselt laiali minema. Nimelt oli rahva enamus usuõpetuse säilimise osas koolis teist meelt, kui Riigikogu vasakpoolsete vaa­ detega enamus.

1934. aastal saadeti Riigi­ kogu Pätsi riigipöörde järgselt neljaks aastaks vaikivasse ole­

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

kusse. Enne okupatsiooni jõuti valida kuus Riigikogu koossei­ su, seejuures oli 1938. aastal uue põhiseaduse järgi valitud Riigikogu kahekojaline: 80-liik­ meline Riigivolikogu ja 40-liik­ meline Riiginõukogu.

Pärast pikki okupatsiooniaas­ taid valiti 1992. aasta sep­ tembris 101-liikmeline Riigi­ kogu VII koosseis. Täna töötab Toompea lossis meie parlamen­ di XIV koosseis.

Esimesel iseseisvusperioodil ei pidanud parlamentarismile tuginev demokraatlik riigijuhti­ mine vastu. Teisel korral oleme toonastest vigadest õppinud.

Paari aasta pärast saame tähista­ da tänase põhiseaduse ja tege­ vuse taastanud Riigikogu 30. aastapäeva. Demokraatia võib aga olla väga habras. Selle säili­ mise, hea tervise nimel tuleb iga päev vaeva näha. Ja siin oma roll igal Eesti kodanikul, meil kõigil.

Demokraatia aluseks on arva­muste paljusus ja selle osa­ na opositsiooni tegevusvabadus parlamendis. Nii tagatakse ta­ sakaalustatud riigijuhtimine.

Tänases Riigikogus on olnud koalitsioonisaadikute poolt soo­ vi piirata vastasleeri õigusi, aga tegudeni pole õnneks veel jõu­ tud. Negatiivsete otsuste korral on aga demokraatia kaitseks oma kaitsemehhanismid kirjas põhiseaduses.

Hoopis suurema väljakutse on Riigikogu tööle esitanud viimase aasta jooksul möllanud viirus. Täna toimuvad fraktsioo­ nide ja komisjonide koosolekud üldjuhul virtuaalselt. Rakenda­ miseks on valmis ka Riigikogu täiskogu ehk suure saali istungi­ tel kaugtööd võimaldav süsteem.

Lähikuud näitavad, kas seda ka reaalset kasutada on vaja.

Igal juhul astub meie parla­ ment seadusandliku võimuna kindlalt oma teise sajandisse, et kujundada Eesti tulevikku kõr­ gemalt võimult rahvalt saadud mandaadi alusel. JAAK JUSKE Riigikogu SDE fraktsiooni liige

6

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Kaks uut albumit Neeme Järvilt Detsembris kirjutas muusika­ teadlane Priit Kuusk ERRi portaalis maestro Neeme Järvi kahest eelmisel aastal ilmunud heliplaadist. Järvi käe all on salvestatud Edward Elgari, Wilhelm Stenhammari ja Léo Delibes’i muusikat, ettekandjaks Eesti ja Šoti rah­ vusorkestrid.

Priik Kuusk kirjutab nii: ,,Eesti riiklik sümfooniaorkester on rahvusvahelisse levisse toonud uue helikandja, kus orkestri kontsertmeister Triin Ruubel soleerib mõlema teose esitusel. Need on inglise heli­ looja Edward Elgari (18571934) ainus, populaarne Viiuli­ kontsert h-moll op 61 ning rootsi klassiku Wilhelm Stenham­mari (1871-1927) ,,Kaks sentimen­ taalset romanssi“ viiulile ja orkestrile op 28. On huvitav, et mõlemad teosed on loodud ühel ja samal aastal – 1910. Ka lisab huvitavust fakt, et nii Elgar kui Stenhammar olid auväärsete

Kirkus tunnustas Enda Bardelli raamatut Kanada läänerannikul elava kunstniku Enda (Raudsepp) Bardelli 2019.a ilmunud raamat lapsepõlvest ,,Inno­ cence in a Turbulent World“ pälvis Kirkus Indie kriitikute tunnustuse.

Raamat on valitud 2020. a Kirkuse parimate raamatute esi­ saja hulka. Raamat räägib Enda lapsepõlvest 3.-5. eluaastani Eestis Varblas, ajani kuni perel tuli pageda sõja eest 20.septem­ bril 1944 Rootsi.

Raamat ,,Innocence in a Tur­ bulent World“ on inglis­ keelne

Raamatus ,,Liblikalend“ avaneb priimabaleriini elu sõnas ja pildis Kirjastuselt Pilgrim ilmus imekaunis teos ,,Liblikalend“, kus kohtuvad tants, sõna ja pilt. Maailmaklassi baleriini Age Oksa ja fotograaf Stina Kase kohtumisest sündisid fotod. Kohtumisest luuletaja Doris Karevaga sündis tekst.

h­eliloojatena mõlemad iseõppi­ jad.“ Selle plaadi andis välja Sorel Classics. ERSO ja Neeme Järvi tegid salvestuse Estonia kont­ serdisaalis 2017. a augusti- ja septembrikuu vahetusel.

Plaat valmis juba juulis, kuid Euroopasse jõudis helikandja alles sügisel. BBC Music Magazine tunnustas plaati no­ vembrikuus parima kontserdi kategoorias.

Teine plaat on seotud valmi­ va portreefilmiga Neeme Järvist Umberto & Ko ning režissöör Erik Norkroosi koostöös. Glas­ gow’s asuva Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga (RSNO) sal­ vestati firmale Chandos Records uue plaadi materjal, mis võeti üles avalikel kontsertidel Edinburghi Usher Hallis ning Glasgows 1990. a avatud 2475-kohalises Royal Concert Hallis 2019. a sügisel.

Järvi, Chandose ning or­kestri ja filmigrupi otsusel sai plaadile

versioon eestikeelsest ,,Mis see marakratt üldse teab“ (ilm.

2017, tõlge Peeter Lohuaru).

Ingliskeelset raamatut saab Amazoni vahendusel.

Arvustust saab lugeda https://www.kirkusreviews.com/ book-reviews/enda-raudsepp­bardell/innocence-in-a-turbu­ lent-world/

ERKÜ taastab…

(Algus lk. 1)

Neeme Järvi

prantsuse balletimuusika – kolm süiti Leo Delibes’i (1836 – 1891) pärandist. Delibes’ilt on valikus süidid 1870 valminud balletist ,,Sylvia“ (7 numbrit), esimesest balletist ,,Kevad“ (1866, ,,La Source“, 10 numbrit) ning ­ b alletist ,,Coppelia“ (1876, 15 numbrit).

Oktoobri lõpus tuli Chandose plaat (Presto Classical) müügile ja BBC Music Magazine auhin­ das tänavuses jõulunumbris sal­ vestuse parimaks orkestrimuu­ sika kategoorias. (Lüh. ERR)

Rahvusringhääling valis Aasta muusikuks Mari Kalkuni ERR-i muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2020 Mari Kalkuni.

Aasta muusiku tiitli saab muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koos­ tööd Eesti Rahvusringhää­ linguga. Mari Kalkun on esi­ mene maailmamuusikust artist, kes selle tunnustuse pälvib.

Tulemuseks on poeetiline raamat, mis avab Age Oksa elu ja ilu. ,,Tants on läbi aegade olnud inimese muutlike hingeseisun­ dite üks ilmekamaid väljendusi.

Age Oks, maailmaklassi prii­ mabaleriin, avab selles raamatus oma kirka ja küllusliku looja­ teekonna tagamaid. Lisaks ju­ malikule andele nõuab kunstni­ ku saatus jäägitut pühendumist – ja mida avaram isiksus, seda lummavam looming,“ tõdeb Doris Kareva. ,,Liblikalen“ ehk Age Oksa tants läbi elu – pildis ja sõnas – on pühendumine, loomine, küpsemine, mõistmine. Teekond ja otsing iseendas, mis inspi­ reerib, julgustab ja kutsub kaasa.

See on läbikaalutud mõtisklus, mis loob atmosfääre ning avab naiseks olemist laiemalt. See on raamat, mis pakub inspirat­ siooni nii unistuste poole pürgi­ miseks kui raskuste ületa­ miseks.

Nr. 1

Tema muusika juured on ees­ ti pärimuses, eriti on seal tunda Lõuna-Eesti olustik, kust on pärit tema esivanemad ja kus ta ka ise elab. Sageli võru keeles esinev Kalkun on oma loomin­ gus kasutanud ka vana regilaulu ning olnud kaasahaarav eest­ laulja kultuurisündmustel. Ta on esinenud solistina koos kooride ja sümfooniaorkestriga ning tema laulud on kõlanud lauluja tantsupeo repertuaaris.

2018. aastal valiti Mari Kalkuni album ,,Ilmamõtsan“ ajalehe The Guardian kriitikute poolt aasta parimate maailma­ muusika albumite esikümnesse.

Möödunud aastal ilmus Mari Kalkuni kuues heliplaat ,,Õunaaia album“. (ERR/EE)

Esimest korda kuulutame t­aastatud auhinnale kandideeri­ mise välja 2. jaanuaril 2021, Henrik Visnapuu 131. sünniaas­ tapäeval.

Kandidaatide esitamise täh­ taeg on 1. aprill 2021.

Kandidaate võivad esitada nii üksikisikud kui organisatsioonid Eestis, USAs kui ka teistes välisriikides.

Kontaktaadress kandidaatide esitamiseks on ERKÜ žürii­ liikme meiliaadress, 2021. aastal on selleks sirjekiin@hotmail.com Žürii valib esitatud kandi­ daatide seast välja kuni kuus auhinna nominenti 1. oktoob­ riks 2021. Esimest korda kuulu­ tame taastatud auhinna välja 2. jaanuaril 2022.

Auhind antakse laureaadile kätte koos vastava tseremoonia­ ga USAs (ja/või ka Eestis).

Auhinna ajalugu ning taust Visnapuu nimelise kirjandus­ preemia väljaandmise algatas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts pärast Henrik Visnapuu surma 1951 New Yorgis.

Selleks loodi 21. oktoobril 1952 Henrik Visnapuu Fond. Esimene panus Rootsist oli Henrik Visnapuu mälestusaktuse sisse­ tulek ja tema mälestusteraamatu „Päike ja jõgi“ autoritasu. 1991. aastast haldas Henrik Visnapuu Fondi arhitekt Herk Visnapuu ja tema perekond. Fondi on hal­ lanud muu hulgas veel Andres Visnapuu, Elmar Tampõld, Tönu Parming ja Mardi Valge­mäe.

Auhinna laureaatide nime­ kirja 1952 – 2007 leiab wikipe­ diast, auhinnatud olid kuni 1990. aastate alguseni ainult väliseesti kirjanikud alates Au­ gust Mälgust, Marie Underist, Karl Ristikivist ja lõpetades Elin Toona ning Helga Nõuga.

Ainsaks erandiks oli 1983.a. an­ tud preemia kodumaal elanud Annus Rävalale (Helmut Tarand) „Vorkuta värsside“ eest.

Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Bernard Kangro said Visnapuu preemia korduvalt, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist ulatati auhinna au ka Kodu-Eestisse, näiteks 1993 sai selle luuletaja Hando Runnel ja 1997 ajaloo­ lane Mart Laar Jakob Hurda monograafia jt raamatute eest.

ERKÜl on olemas USAs ­elava Henrik Visnapuu järglase Andres Visnapuu nõusolek Visnapuu nimelise auhinna taas­ tamiseks.

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkon­

nas ja suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York’is. Henrik Visnapuu on üks eesti suuri­ maid isamaaluuletajaid, mäles­ tusteoste autor ja viljakas kir­ janduskriitik.

Visnapuu oli koos Marie Underiga kirjandusrühmituse Siuru mõjukaim luuletaja, see rühmitus moderniseeris eesti kirjanduskeele ja viis eesti kir­ janduse esmakordselt ajaloos Euroopa ja maailmakirjanduse tasemele.

Visnapuu sündis Luunjas, õppis Reola vallakoolis ja Rop­ ka ministeeriumikoolis.1907 sooritas Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseek­ sami ja asus tööle vallakooli õpetajana. 1913 õpetas ta Tartus tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoo­ lis õppis Visnapuu klassikalist filoloogiat. Oli Korp! Sakala liige. 1935-1944 töötas Eesti ­ Vabariigi Riikliku Propaganda Talituses kultuurinõunikuna.

1944. aastal põgenes nõuko­ gude okupatsiooni eest Saksa­ maale, 1949 emigreerus Ameeri­ ka Ühendriikidesse. Henrik Visnapuu suri 3. aprillil 1951 New Yorgis ootamatult süda­ meataki tagajärjel 61-aastasena.

26. juunil 2018 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule.

Henrik Visnapuu oli üks vil­ jakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näi­ dendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigi­ ametnikuna kujundas ja mõjutas oluliselt Eesti Vabariigi kul­ tuuripoliitikat 1930. aastate tei­ sel poolel, aga ka keerulistel okupatsiooniaastatel 1940-1944.

Henrik Visnapuu peamine panus eesti kirjandusse on tema kir­ jandusklassikaks saanud armas­ tusluule ja isamaaluule.

ERKÜ Visnapuu auhinna ­taastamise USA-Eesti ühistoim­ konna liikmed on: Marju Rink-Abel (ERKÜ), Mai-Liis Bartling (ERKÜ), Sirje Kiin (ERKÜ, Eesti Kirjanike Liit), Leelo Linask (ERKÜ), Maia Linask (ERKÜ), Terje Van Schaik (ERKÜ), Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ja Toomas Liivamägi (Luunja vald).

Lähem info: Sirje Kiin sirjeki­ in@hotmail.com USA mobiiltelefon + 1 605 270 1391 Jürgen Rooste armastatud­ poeet@hotmail.com Eesti mobiiltelefon + 372 55990675

SOOVIN KÕIGILE PAREMAT UUT AASTAT! Andres Raudsepp

Foto: Carstor, Vikipedia

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1035 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18

19 22

25

26

27

23

34

37

38 41 44

35 39

30

11

31

32

36

mehed, 4. Kuuride, 5. K, 6. Tark, 9.

Asumaid, 10. Saba, 11. Vara, 12. Sn, 14. Tohtrid, 16. I, 17. Eksamid, 18.

Saani, 19. S, 20. P, 21. Adidased, 22.

Kasukas, 23. L, 24. Ainus, 25. Piripill, 26. (H&)M, 27. D, 28. Patune, 29.

Ramm, 30. Aa. Alla: 1. Jõulutäht, 3. Lumetuisk, 5. Keerama, 7. Avad, 8. Astu, 9.

Arno, 10. Seedrid, 13. Ab, 15.

Raekoda, 16. Itaalia, 19. Slaid, 20.

Pisikene, 23. Lapimaa, 26. Musirull, 27. Dream, 28. Pass, 29. Ravite.

Ristsõna nr. 1034 LAHENDUS Paremale: 1. Koka, 5. Sakr(is),

42 46 53

54

47

51

52

56

57

58

59

60

61

1. Eesti sümbolpuu.

5. Programm.

9. _____p, sõrm.

12. Pühak, kreeka k.

13. Üks sugupool.

14. Püsi, rahu.

15. Papagoi.

16. Tööala, töö.

17. Keeld, keelama, keeluseaduse alla panema (ingl.k.).

18. Eesti ülikoolilinn.

20. Kaotuse tasategemine.

22. Hiiumaa vägilane.

25. Laadateater; jantlik etendus; komet.

29. Tehiskraav, kunst­ lik voolusäng.

33. Eesti poliitik ja diplomaat, elu­ kutselt arst (1871-1941).

34. Kingston Gospel Temple.

36. Soome rahvus­ vaheliselt tegutsev liftikompanii.

37. Sügislill.

39. Esik.

41. Eesti William.

43. Eestlaste korterimaja Torontos (Innismore Cr).

46. Laevade kodu.

51. Privaat-.

52. Varandus.

55. Luuregrupp, mille

10

40

45

PAREMALE:

T

baaslaager oli Kautla soosaarel.

56. Lõuna-Aafrika Vabariik.

57. Armastusjumal vanarooma mütoloogias.

58. Auaste, järk (ingl.k.).

59. Luure Keskagentuur USAs – CIA, (lüh.).

60. Tasane, lapik.

61. Kõrbesaar.

ALLA:

1. Vana mees.

2. Türgi ohvitseri auaste.

3. Mürr.

4. Auaste mereväes.

5. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (lüh.).

6. Adobe Experience Manager.

7. (Trüki)ridade tulp (column).

8. Mehhiko indiaanlane.

9. Keskpunkt, kese.

10. Äigan, virutan, löön.

11. Kuum (tihti alkoholi sisaldav) segujook.

19. Ulgumine.

21. Hukkunud laeva kere.

23. Eesti

Kodakondsuse taotlejatele jääb eesti keelt õpetama Integratsiooni Sihtasutus Hiljuti valitsuse ette jõudnud eelnõu kohaselt hakkab Eesti kodakondsuse soo­ vijatele eesti keelt õpetama sisekaitseaka­ deemia (SKA) asemel ainult Integratsiooni Sihtasutus.

48

49

KARLA KALENDRISABA

Atskoo

Paremale: 1. Jõuluvana, 2. Lume­

21

29

S

Ristsõna nr. 1033 LAHENDUS

24

28

33

43

20

I

7

50

55

Abistamiskomitee Kanadas.

24. Üleloomulik jumala (tiivuline) saadik.

25. Tantsusamm.

26. K____, arv.

27. Laskma, lubama (ingl.k.).

28. End. Toronto skauditegelane (1919–2013), aktiivne Meie Elu ja Vaba Eestlane kirjasaatja.

30. Rõhutatud tundetooni, teatavat suhtumist väljendav sõna.

31. Anne, talent.

32. J. Smuuli näidend.

35. Rada.

38. Võistleja, vastane.

40. Mobiiltelefoniga edastatav lühike tekstsõnum.

42. Kaamelitaoline loom.

43. Ajanäitaja.

44. Teat. kange alkohol.

45. Poodium esinemiseks.

47. Õhk-, õhu-, lennu-.

48. Jõgi Aafrikas.

49. Naisenimi.

50. Siseorgan.

53. Royal Ontario Museum.

54. Silmipimestav.

Integratsiooni Sihtasutusel (INSA) on selleks eriteadmis­ tega personal ning keele­ õppelepingute sõlmimiseks ja nõustamistegevuseks vajalik inf­rastruktuur.

Riigile kaasnevad kulutused ei muutu, jätkuvalt on koolituste läbiviimiseks ja hüvitiste maks­ miseks ühes aastas ette nähtud 1 miljon eurot ja administra­ tiivkuludeks 300 000 eurot.

(PM/EE)

9. Paa, 12. Apua, 13. Krae, 14. And, 15. Mausoleum, 17. Ane(moon), 18. Paris, 19. Meister, 21. Sala, 23.

MKA, 24. Maa, 26. Oar, 28. Samet, 32. Avas, 34. Sai, 36. Mesi, 37. Palat, 39. Ark, 41. RIA, 42. Aas, 44. Arne, 46. Igavene, 50. Aamen, 53. LAV, 54.

Valgevene, 56. Ula, 57. Aile, 58.

Aesp, 59. Sir, 60. Slim, 61. Lsv. Alla: 1. Kamp, 2. Opaa(l), 3.

Kuursaal, 4. Aasia, 5. Skl(eroos), 6.

Arem, 7. Kauem, 8. Remiks, 9. Paat, 10. Anne, 11. Ader, 16. Oslo, 20.

Saam, 22. Aas, 24. Map, 25. Ava, 27.

Raa, 29. Meremees, 30. Esi, 31. Tia (Maria), 33. Saav, 35. IRA, 38. (Maa ja) taevas, 40. Krae, 43. Snail, 45.

Naval, 46. Ilus, 47. Gali(lei), 48. Avar, 49. Elli, 51. ENSV, 52. NEP, 55. Gem.

Nädala retsept

No vot nüid on nisuke lugu, et akkan seda uut aastat pääle natuke riivatu jutuga, vähemalt kiriksakste meelest. Pidin peaaegu ütlema, et kirikärrade meelest, aga tuli veel viima­ sel etkel meelde, et nüid on prouad ja preilid kah kantslis, ei mingit tisskrimineerimist enam.

Ega man’d enam mingi ulakas jõmpsikas ei ole, ikke täismehe eas ja kroonu kapsad nii ammu söödud, et isegi mekk meelest läind. Aga see vastne aastanummer kohe kutsub kaardilauda, tal on sihukesed assotsiatsi-nitsi-nat­ sijoonid, noh. Kakskümmend ja kakskümmend üks. No kahekümnega oled võidumees, kui panka pead. Aga kak­ skümmend üks on atskoo ja sellega võidad alati.

No eks saa näha, kuda see võitlus meil areneb, aga kao­ tusest olen jusku tüdind küll. No kahekümnega võitu ei tuld, ju siis keski teine pidas panka. Jõulud, kallid rahu­ pühad, läksid mööda, aga nii kaugelt mööda, et kuljuste kõlin kõrvu ei akand. Pühakiri ikke kuulutas, et jõulu­ lapsuke on sündind, aga kroonu keelas katsikule mineku ära. Õpetaja kõneles küll, aga evangeelijumm oli onnlain.

Ohvlain ei old muud kui Kata tehtud verivorstid ja need olid sama ead kui iga aasta.

Vata sellest mul see veike vimm inge tekkiski. Kui kroo­ nu võim on piibli omast üle, siis ei aita muud, kui proo­ vime uuel aastal kuradipiibliga. Kui on mäng, siis olgu ikke võidu peale. Minevaasta olid kaotused nii kõvad, et annab tasa teha. Ennevanasti oli nii, et vargal raiuti käsi otsast ära.

Karm värk, aga õpetlik. Nüid on nii, et tahad sõbrale tere­ kätt anda, aga tema tõmbab end irmu pärast küiru ja pakub sulle küünarnukki. No kuule, küünarnukk on trügimiseks, teretamiseks visatasse ikke viis pihku. Aga proovi sa visata!

Terekätt otsast ära ei raiuta, aga raudu pannasse mõlemad.

Mehele sai öeldud mehine tere, naisterahvalt ootasid naeratust. Naeratuse nartsu taha peitmine on kuritegu. Aga see kuritegu on kroonu korraldus ja selle eest vangi ei pan­ da. Nüütsest pääle teen mina ise seadusi ja rakendan neid kargukohtu abil. Kakskümmend üks võidab iga viiruse ja stukiringi ajaks olen tiktaatur!

Vägevad väljendused väeti äti suust, akka vai ise kah us­ kuma. Aga kui nende valju äälega üitud sõnade kaja vaibub, siis ajab kahtluse uss inges pea püsti ja käsib kontrollida, kas sul ikke on atskoo. Äkki tuleb üks kaart teise tagast välja ja siis selgub, et oled kolme silmaga lõhki nigu sater­ kuue saba.

KARGU KARLA

S P ORT

Tervisliku salati täidisega kalkunisingi-rullid Kaire Tensuda Jaanuar on tavapäraselt kuu, mil inimesed mõtlevad sageli ka kergematele suupistetele. Antud suupistete/eelroa juures on kal­ kunisingist keeratud rullide sisse „peidetud“ tervislik salat, sest vahel võib juhtuda, et muu toidu kõrval jääb salatikauss hoopis tähelepanuta.

Valmistusained (koguseid ei näita, kuna neid saab edukalt varieerida): kalkunisink, lõigatud õhukes­teks viiludeks rohelised aed-salatilehed (spinat jm.) hakitud sibul hakitud kurk tükeldatud tomat soovikohast salatikastet Valmistusviis: Laotada kalkunisingi viilud taldrikule, laduda peale rohkelt salatilehti (nii et otsad jäävad välja), hakitud sibulat, kurki, to­

Aasta sportlased on Ott Tänak ja Martin Järveoja ,,Spordiaasta tähed 2020“ telesaates said aasta sportlase kuldse Kristjani autoralli MM-sarjas kolmanda koha saanud Ott Tänak ja Martin Järveoja. Koroonast tulene­ valt ei valitud eraldi parimat nais- või meessportlast ega ka võistkonda.

Aasta noorsportlase tiitel läks viiendat aastat järjest 18aastasele vigursuusatajale Kelly Sildarule.

Aasta treeneri auhinnaga tun­ nustati iluuisutamistreener Anna Levandit, kelle hoolealune EvaLotta Kiibus sai Euroopa meist­ rivõistlustel 7. koha, korrates ise­seisva Eesti parimat tulemust suurvõistlustel. Lisaks sai 17-aastasest Kiibusest läbi aega­

matit. Piserdada peale sooviko­ hast salatikastet ja keerata rulli.

Peale võib asetada garneerin­ guna kurgi- ja tomativiile.

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

de teine Eesti naisüksiksõitja, kes pääses Rahvusvahelise Uisuliidu prestiižikas GP-sarjas jääle – Kiibus tegi enda debüüdi Moskva GP-etapil, kus parandas võimsa vabakavaga isiklikku ­rekordit ja sai kuuenda koha.

Levandi õpilane on ka tema 15-aastane poeg Arlet Levandi, kes võitis noorte olümpial võist­ kondliku kuldmedali ning sai esikoha rahvusvahelistel võist­ lustel Tallinnas ja Budapestis.

(ERR/EE)

Naljanurk Naine kurdab sõbran­ nale: ,,Kolisime just uude kor­ terisse, aga sellel on seinad kohutavalt õhukesed.“ ,,Kas sa kuuled siis tões­ ti kõike, mis naabrite pool toimub?“ pärib teine. ,,Mitte ainult ei kuule.

Ma hakkan iga kord nutma, kui nad seal sibulat koori­ vad.“

8

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Nr. 1

President’s New Year’s speech

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonian Russian speaking community is diverse, not homogeneous For many years now, no authoritative voice has ­suggested that Russian speak­ ers in Estonian represent a politically uniform and cul­ turally unvaried community.

In a doctoral dissertation recently, Marienne Leppik has analyzed the integration and transnationalism of the Russian speaking community among many different socio-cultural variables and recognized four distinct groupings within the commu­ nity.

(Transnationalism (hargmai­ sus), a term not in the everyday lexicon of the ‘man on the street’, refers to the level of connectedness members of a diaspora have to their home­ ­ land.)

Multi-active, cosmopolitan integration group This represents about one fifth of the Russian speakers.

This includes people who have successfully integrated into all segments of society and who have access to various resources.

They have good command of the Estonian language, most have Estonian citizenship and two thirds were born in Estonia.

At least one third of this group live elsewhere than in Tallinn or East Virumaa, that have the heaviest concentrations of Russian speakers.

Compared to other groups the majority are women, younger and fully half of them possess post-secondary education. They are financially well off and are employed in “white collar” jobs.

They consume media from a variety of sources and coun­ tries. Being exposed to differing political and cultural settings they have sometimes contradic­ tory feelings – on the one hand, self-assurance and on the other, anxiety from not being able to draw conclusions from media content.

This group travels and keeps contact, also through the media, with their country of heritage.

This relationship helps them gain knowledge, skills, personal contacts, which boosts their position in the community. ­ Their transnationalism and abi­ lity to cope locally is recipro­ cally strengthening.

The institutionally integrated This group makes up about one third of Russian speakers and are characterized by their high trust in state institutions.

They are politically active and participate in elections, both national and local. Most of ­ them are Estonian-born and are citizens, with males and females represented equally. ­ Approximately 40 percent speak Estonian. At least 90 percent have secondary school educa­ tion with one third post-secon­ dary. They are financially secure and live throughout Estonia.

In a ego-political crisis they will turn to Russian media for information, says the disserta­ tion, but their interpretation of this is strongly influenced by their local situation and their intention to be loyal Estonian ­ citizens. But in this they must reconcile the contradictory ­nature of this professed loyalty and the ideology of Russian media. They are forced to remain politically neutral in ­ ­certain circumstances.

They prefer local and inter­ national Russian media for their regular consumption of news.

This tansnationalism helps them retain their ethno-cultural iden­ tity which sometimes becomes blurred in conflicted situations.

The ethno-culturally integrated Approximately one quarter of Estonia’s Russian-speakers are ethno-culturally integrated.

They are active within their own community, in citizens ini­ tiatives, participate in religious/ cultural organizations, feel a sense of solidarity and identify with other Russian speakers in Estonia. They consume mostly media originating in Russia.

One half of this group is re­ ligious. They trust state institu­ tions but by not owning Estonian citizenship they are politically inactive. Most were not born in Estonia and lack the Estonian language. Some 60 percent have secondary educa­ tion, 40 percent hold blue collar jobs and one third are pen­ sioners.

Although most of their me­ dia sources originate in Russia, their interpretation of events and developments are affected not only by their local Estonian

Dear people of Estonia!

The end of this year comes without large parties. It is of course very human that now when it is not possible, we have a new appreciation of the charm and value of spending New Year’s Eve spontaneously and together. I am also speaking to you from here in Kadriorg, not from some town square with thousands in attendance like it has been for the last few years.

On the one hand, it is, of course, a pity. However there is a different kind of beauty in this Christmastime and New Year’s Eve, spent just with your own family – somehow more serious and profound. Perhaps wistfully sad, as the year has been difficult. There’s quiet gratitude if everything is more or less well at least for your own family. And a clearer ­understanding of how little we actually need for happiness.

Inevitably at the end of every year, there will be those for whom the ending year has been sad and difficult. People whose voice is not audible. Loneliness.

Loss. Poverty. Evil at home.

Bullying at work or at school.

Endless care for elderly parents or a disabled child. Disease with a bad prognosis. I hope that in the New Year all of us will have more time to think of those for whom tonight would not be a joyous day even with­ out the worldwide pandemic.

Surely something good will also arise from the complicated year. Increases awareness. More understanding of those who need help. Some who have been silent will find a voice, some walls of silence will become lower. More caring and less bullying. This is crucial – there are too many in today’s Estonia who are not ashamed to be ­bullies. They are loud and they are heard. And they are often no longer embarrassed.

However, let’s leave these topics tonight. What is important

President Kersti Kaljulaid.

Photo: ERR

today, is that most of the people in Estonia are like those you are sitting next to tonight – good ones, with a beautiful soul.

People who tonight, and on other nights, watch over our ­ ­security. People who are always ready to take care of our health.

People in all corners of Estonia and in all professions – every­ one’s contribution counts, there is room for all, all are important.

These are people of Estonia who care for each other. No matter the language in which any family wishes each other a Happy New Year in a few minutes. People sitting around ­ the festive table tonight who care for each other, even though their understanding of some ­important questions of life may be completely different. People who love each other even though age, religion, the colour of their skin or their sex may be different. Or the same.

At the jubilee song festival in 2019, the choirs and the whole audience sang together – no one is alone! As we now know, it was an incantation for the future. No one really is alone, and we have needed each other’s support as never before.

It has been a very difficult and complicated year. There has

been premature death and longterm suffering, even though our doctors are showing some of the best results in Europe and the world when it comes to helping coronavirus patients.

They can only continue to do so if the whole society tries to keep the number of cases down so that access to medical ­assistance does not deteriorate.

However, the new year comes with new, scientifically proven and well-tested hope.

We have vaccines, soon those on the front lines and the elderly will be protected, and then the rest of us in turn. Let us re­ member from this year mainly all the good that Estonian people have done for each other.

Dear people home in Estonia and those who are thinking about Estonia from afar! May the more contemplative beauty and peace of this end of the year also accompany us next year. The high art of being ­human will still not be simple next year, neither is belonging to modern society. The changing of the world is not always inspiring. However, at the end ­ of every year, there is hope for a better new year. No one is alone!

Happy New Year.

Being distant from commu­ nity activities magnifies their isolation from main stream media. For them media is a ­ source of recreation, not news or other information, and thus they lack knowledge of socio­political developments. They are weak consumers of foreign media and out of touch with diversities between commu­ ­ nities. During geo-political ten­ sions they tend not to pursue facts about the actual causes.

The weakly integrated (One must be reminded here that non-citizens in Estonia Most members of this is have the right to vote in muni­ group are either stateless or cipal elections.

Ed.) have Russian or some other citi­ zenship, do not participate in With no reference to the community activities, do not above, one notes that stateless­ speak in Estonian and are mainly ness among residents of Estonia foreign-born. Forty percent own (Estonia has the tenth largest secondary education with those community of stateless people, having primary education out­ 80,000 to 90,000 individuals of numbering those with post-­ any state) who carry the gray secondary. They are not finan­ passport, ‘hallpass’, that de­ cially well-established, with notes undetermined citizenship. most being unemployed.

It’s said that statelessness and

the integration of Russianspeakers continues as a vexing problem both domestically as well as from the international perspective, namely Russia.

experience but also by under­ standing, as Russians, of the norms and geo-political aspira­ tions of both Estonia and Russia. They profess a certain geo-political loyalty to Russia.

Transnationalism hinders their choosing Estonian citizenship and becoming integrated in Estonia. They have cross-border personal relationships and sub­ sequently participate in cross­border social media.

While having to counter the Kremlin’s accusatory propagan­ da, there is no doubt, Estonia has followed the recommenda­ tions of its international partners and step-by-step introduced more favourable integration policies for Russian-speakers. ­ The government has actively promoted Estonian language learning and naturalization.

Research about these gradual developments has shown that Estonia subsequently has pro­ gressed in the right direction.

The dissertation illustrates the complexity of relative influence of many different socioecono­ mic, cultural, political and other determining factors.

LAAS LEIVAT

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

“Maarja varia. Raadiopäevik 2019/2020”: Maarja MerivooParro’s new book of essays Vincent Teetsov On the airwaves of Estonian Public Broadcasting’s Raadio 2 each week, historian and radio journalist/DJ Maarja Merivoo-Parro has unravelled the intricacies of culture throughout time. Her show has sampled equally from what’s happening now as it has from the past. Yet, radio as a format can have its limi­ tations, and so she has pub­ lished a book of 25 essays that further develop the ideas she talked about on her program from Autumn 2019 to Spring 2020.

Information aligns with per­ sonal stories (including, as Merivoo-Parro relates, “that one time I played ping-pong at Paisley Park”, the home and studio of Prince). The author’s reflections are supported by opaquely coloured, attitude­filled illustrations by Dr. Liiri Oja, a human rights lawyer.

It’s not just the book that is a colourful medley, or “varia” as the title goes. Beyond working as the Executive Editor of Raadio 2, the study of culture and time has led Merivoo-Parro to curate panel discussions at Tallinn Music Week. She’s served on the jury of Eesti Laul, as well as Supernova in Latvia. She is a board member of Baltic Heritage Network. In 2018, her doctoral thesis (titled “Pursuing Estonianness in Cold War U.S.A.: Education, Re­ creation, Humor and Over­ lapping Diasporic Conditions”) examined the dynamics and in­ stitutions of Estonian patriotism in the diaspora community.

Readers can find the book, in Estonian, on Rahvaraamat’s web­­­site (https://www.rahvaraa­ mat.ee/p/maarja-varia-raadi­ o p % C 3 % A 4 e ­ vik-2019-2020/1450411/

en?isbn=9789916401682) What initially prompted you to transform your radio show topics into essays?

It was my mother who sug­ gested I publish the radio shows as text after I told her about all the positive feedback I had been getting from people who I re­ spect in the arts and culture scene. The notion of being onair is quite ethereal and this way, the ideas I put forth gain a new type of existence, which will hopefully allow people to revisit them.

For someone who is just getting to know what you do, what three to five words would you use to describe your writing in this book?

I hope that what comes through is a voice that is sin­ cere, resourceful and present, like a companion who listens, even though in this case the companion is in fact doing the talking.

As a historian, in what ways do you believe ancient phenomena have shaped Estonia as a land and people today?

Funny you should ask – I am actually getting ready to launch a new podcast in English which deals with questions like this.

It’s called “Estonia Explained”, and I address topics that might seem puzzling to people who have not grown up here. It will be published on the Public Broadcasting portal news.err.ee and I’m always open to sugges­ tions in terms of subject matter.

What connects music and the study of the past together for you?

I think everything has a beat that it dances or sways to.

Whether I’m looking at a per­ son, a culture or an empire, the road to understanding them is figuring out what makes them

9

Join holistic health coach and award-winning cookbook author Marika Blossfeldt for her Reset & Maintain ZOOM workshop 2021!

Image used with permission from Maarja Merivoo-Parro

tick. In that sense I think what I do as a DJ is not that dissimilar from what I do as a historian.

What is something that väliseestlased (diaspora Es­ to­ nians) may particularly enjoy about the book?

I think it’s a very good gateway into what the ever­­ evolving Estonian language is like at this moment in time.

Although everything is gram­ matically correct, because these texts were born on the radio, they reflect the spoken language and could be used as a good tool for increasing fluency, es­ pecially because the shows themselves are still accessible via Raadio 2 web archive. So it’s possible to read and listen at the same time. Incidentally, a few of the chapters also touch upon diaspora culture!

How are your personal experiences, and the events of the last year or so, fused together in “Maarja varia”?

I tried to compose it so that different levels are weaved into each other in the hope that they wrap themselves around the reader like a scarf; giving out the warmth of being invited to a personal space, as well as pro­ viding some much needed sup­ port for venturing outside of their comfort zone to question the world around us.

This interview has been edited and condensed.

In previous years Marika has conducted this workshop in person at her home in Beacon NY. Due to Corona virus restrictions, participants will not be able to meet at her house and gather around her cozy dining room table.

Instead, Marika will be offer­ ing the workshop via ZOOM. The good thing about that is, that it opens the door for women from Canada to par­ ticipate as well!

The workshop is for you if you would like to: • reset your commitment to healthful eating and living • learn how to maintain a doable food and self-care prac­ tice • lose weight and keep it off… without dieting • know the foods to eat for sus­ tained energy, vitality and reju­ venation • prevent dips in concentration, mood swings and diabetes • support your daily activities by eating with awareness and intention • protect your heart and live an active life for years to come • combat stress to balance body and mind • end silent inflammation, the root cause of all degenerative illnesses Rest assure, that all your food and diet related questions will be answered. You will gain confidence in making the right

food choices for yourself and your family. In essence, this 5-session workshop is a funda­ mental education in self-care.

We will move forward step by step and you will be able to in­ tegrate what you learn immedi­ ately into your day-to-day life.

Hand-outs and recipes will help you navigate the health food store as well as your kitchen.

There will be no more confu­ sion regarding food!

You will find Marika’s time-tested recipes easy to fol­ low and open to your own cre­ ativity.

A private FB group dedicat­ ed to workshop participants will be available for questions and comments between workshop sessions.

The workshop takes place Thursday evenings 6–7:30 pm EST January 27, February 3, 10, 17 and 24.

For more details and testimoni­ als: https://marikab.com/the-re­ set-maintain-workshop-2021/ To book the workshop: https:// marikab.com/product/reset­maintain-workshop-2021/ Book by January 15 and save! The New Year’s special is USD 215.00.

Please feel free to reach out to Marika at marika@deli­ cious-nutrition.com if you have any questions regarding the workshop.

To a happy and healthy New Year!

Recipe from COOKING WITH MARIKA: Clean Cuisine from an Estonian Farm, page 300 Moroccan Chicken serves 4 Cinnamon and raisins conjure up North African flavors in this dish.

President tells government to ‘pull yourselves together’ BNS, ERR, January 2021 President Kersti Kaljulaid told the government to “pull yourselves together” and said those who choose not to should find other positions, in response to comments made by members of EKRE specu­ lating that Lithuania’s and Romania’s recent elections were fraudulent.

In a message posted on Facebook, Kaljulaid said she would never be silent when Estonia’s security is brought into question and called the ­situation “embarrassing”.

“The word is free in Estonia.

Nevertheless, further insults by the minister of finance towards our closest allies and partners show that the role and responsi­ bility of the government is still

not clear to all government members. The mere fact that the Lithuanian foreign minister [Gabrielius Lansbergis] con­ siders it necessary to comment on the barking of our minister is telling and embarrassing,” she wrote.

“This is in no way negated by the foreign minister’s [Urmas Reinsalu] statement that he communicates with his col­ league every other day and that our cooperation in combating the virus crisis is good. What’s next? We will likely soon hear how the “deep state scheme” in the Lithuanian elections is ­actually a recognition of Lithua­ nia’s strong democracy. Likely the flat earth theory is also actually a confirmation of the ­ beautiful curvature of our home planet.

“I have promised that I will never remain silent where our security is concerned. Relations with allies are without a doubt a security issue for our country.

But it is also a matter of basic dignity and courtesy.

“Dear Government of the Republic of Estonia – for two years now, the people of Estonia have had to look at how you deal with yourself and the crises created by you. Please fi­ nally face the people, listen and understand the Estonian people.

We are in the worst crisis of all time, pull yourselves together.

And those who are unable or unwilling to do so, then there are definitely other challenges out there for hard-working people. There are many jobs ­ where one can talk completely freely so that the rest of the world does not understand it as the views of the Estonian state.”

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

couple pinches of paprika couple pinches of ground cinnamon couple pinches of pepper couple pinches of cayenne 2 skinless boneless chicken breasts, cut into 1-inch (2.5 cm) chunks coconut oil for frying 1 onion, cut into thin wedges 1 red bell pepper, cut into squares 3 garlic cloves, chopped coarse 1 cup (240 ml) pitted kalamata olives 1 handful of raisins ½ cup (120 ml) water salt 1 handful of parsley, chopped 1M ix together the paprika, cinnamon, pepper and cayenne.

Sprinkle on the chicken and rub the spices into the flesh.

2 Heat the coconut oil in a pan. Fry the chicken pieces until tender. Set aside.

3 Add more coconut oil to the pan if needed. Sauté the onion, bell pepper and garlic.

4 Add the olives, raisins and water. Simmer for 5 minutes.

5 Add the chicken to the sauté and simmer for another 2 minutes.

6 Add salt to taste and stir in the parsley.

Serve with cooked bulgur and steamed carrots.

10

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Hunnius, Gerry Carl (Gerry) July 10, 1926 – October 23, 2020 Gerry passed away very peacefully, at the age of 94, in North Hastings Hospital in Bancroft. He had been living in retirement on Paudash Lake for the past 20 years.

The last ten years of retire­ ment were not easy. Gerry was legally blind, had COPD, loss of hearing, advanced dementia, and mobility issues.

Particularly being blind was hard because he had always been an avid reader and followed political issues with ­ great interest. The toll of dementia as it spiked down­ ward over the past 2 years was devastating, but he main­ tained a positive attitude throughout, until the moment a week ago when he announced “machine kaput”, he knew he was ready to go.

Born von Hunnius, near Tallinn, Estonia into a Baltic German family estate, Gerry lived across eras of social trans­ formation. As first-born son, he was being groomed to manage the estate, within the loving embrace of his grandmother – ­ his father and mother having left Estonia for a more exciting life in Europe. At 13 his ex­ tended family moved to occu­ pied Poland under the good ­offices of Herr Hitler, in order to flee the impending Soviet ­occupation and its brutality. As a naval cadet in officer training, he escaped actual combat, but endured bombardments in Hamburg and the hospital city of Carlsbad. All this, while his father, Arthur was interned in a Nazi concentration camp for his active opposition to Hitler through brokering arms to Republican forces in Spain and arranging for Jews to escape on ships through Rotterdam. And at the same time, Gerry was “adopted” by his Uncle Hans who was a member of the SS. All that before the age of 20.

After the war, Gerry escaped in broad daylight from an in­ ternment camp, traded his watch for a bicycle to which he attached a home-made Estonian flag. He bicycled through parts of Germany and successfully located his father. Like others, he lived by his wits, working a

Foreign minister: No change in relations with Russia this year ERR, January 2021 Foreign Minister Urmas Reinsalu (Isamaa) says 2021 will bring no substantive change in Estonia’s relations with the Russian Federation, which he called a good thing.

Talking to private radio station Raadio Kuku’s “Välis­ ­ määraja” show, Reinsalu said: “If you are asking if there will be any change in our relations

farmers’ field for an egg and a straw bed in the barn, a far cry from minor aristocracy.

Inflation was hyper-rampant.

By accident, en route, he en­ countered an Esto­ nian who worked for the Estonian gov­ ernment in exile in Britain, from whom he obtained those “oh so necessary” papers. His father had connections across Europe from pre-war days, and he managed to get Gerry a job working for the United Nations Relief and Rehabilitation Agency. In 1949, he had a choice to go to Aust­ ralia or Canada, and he chose Canada.

Upon arrival, he fulfilled his two years’ obligations to the government, as a displaced per­ son, as a servant and gardener for a demanding employer in Quebec, and then working as an orderly in the Royal Victoria Hospital in Montreal. At this time, he dropped the “von” from his name, as he did not want to be identified in Canada as heraldic or upper class. He worked a variety of jobs, from selling encyclopedias and add­ ing machines to managing an assembly line of women workers for Charles E. Frosst. But his heart was in his university ­studies as an evening student.

Over 8 years he completed his degree in political econo­ mics from Sir George Williams University (now, Concordia) and began his first radical step in critical thinking and political activism by forming with a few others with like minds, the Asian Studies Group. The group held lectures, spanning a broad range of political views and backgrounds. This was during the McCarthy era in the States (Canada was not im­ mune) and by inviting the 3rd Secretary of the Soviet Em­ bassy to speak, Gerry first came to the attention of the RCMP. The principal of the University vindicated the Asian Studies Group, but the die was cast.

So began a life of political activism, ranging from anti-war activities and peace research, through worker solidarity cam­ paigns introducing the concept of workers’ control, through campaigns to promote conser­ vation and protect the environ­ ment. Gerry studied the Yugo­ slav experiment with workers’ control in small enterprises. He

[with Russia] this year, then the answer is no, and I think this is a positive thing, not a negative one.”

Reinsalu added that nonethe­ less, unpredictability in relations with Russia is on the rise, but that Estonia does not view its relations with its eastern neigh­ bor as a separate entity from its foreign policy and international relations as a whole.

He said that he believes that “the background of unpredic­ tability in relations with Russia can certainly increase. And we know that Russia has also had one method of finding political

Nr. 1

was interested in collectives, cooperatives and some kibbut­ zim. The contradictions in ­modern industrialization caused by class interests pushed him to study the mechanisms through which oppression occurred, and which, over time stymied the long-term success of labour union contracts. He was keenly interested in Marx’s concept of worker alienation but he never called himself a Marxist. Nor did he ever join a political party.

His support for concepts such as Participatory Democracy and the Extra-Parliamentary Oppo­ sition were, in a good sense, left-wing populism. A spur in the side of ordinary folk to get involved and yes, challenge the sclerosis of our antiquated ­parliamentary system.

He was happiest at the head of campaigns. He helped form the Canadian Universities and Colleges Campaign for Nuclear Disarmament in Montreal, and while he was at the University of Toronto studying for his MA in Political Science, he was the Executive Secretary of the Canadian Campaign for Nuclear Disarmament (following a simi­ lar stint with the Canadian Campaign for the Control of Radiation Hazards). He then toured both East and West European countries for one year on behalf of the Canadian Peace Research Institute to ­initiate dialogue between social scientists on both sides of the Iron Curtain, and formed an organization modelled on the ­ Canadian Pugwash Movement of nuclear physicists opposed to nuclear war. The International Peace Research Association was formed in Holland in 1965.

From there, he became the first General Secretary of the International Confederation for Disarmament and Peace, based in London, England. This orga­ nization brought together peace activists in 52 peace and anti­war organizations in 17 nonaligned countries, including Yugoslavia (in the Soviet sphere) ranging from Quaker organizations to those support­ ing non-violent direct action to achieve multilateral disarma­ ment. The ICDP helped co­ ordinate several international actions which helped bring a close to the war in Vietnam.

(to be continued)

legitimacy for various actions internationally.”

Elections to the Duma, the Russian parliament, take place this year, Reinsalu noted, with serious competition expected between the ruling United Russia party and other parties, which he said would be a sign that the current power structure in Russia has a legitimacy ­issue, which needs to be borne in mind.

On January 1, Estonia started its second year of a two-year stint holding a non-permanent seat on the UN Security Council.

Time-lapse video project team on the roof of Tartu College, from left: Taavi Tamtik, Sean Hooper and Tarmo Remmel.

Time-lapse video will record IEC’s historic construction

Estonian Canadian Museum and Archives. He is the point person for the camera’s home base.

“This project is a friendly collabora­ tion between Tartu College and IEC and We only have one chance to record gives an interesting way to present the history in the making, and three in­ ­ progress of the project to the whole trepid members of the local Estonian world,” Taavi said. “Since technology community are making sure we don’t will be an important part of the new lose a single moment of how the new centre, it fits nicely with that mandate International Estonian Centre (IEC) will as well.”

To launch “operation time-lapse”, take shape. the trio scaled the roof of Tartu Tarmo Remmel, Sean Hooper and College, which is located immediately Taavi Tamtik put their imaginations and adjacent to the site of the new centre, technical know-how to work and have and hooked up the camera during a devised a clever plan to record the con­ mammoth 4.5 hour installation process. struction of the IEC through time-lapse It will stay in place for the duration of photography of its downtown Toronto the construction which is expected to site. All three are donating their time begin in early 2021. and equipment to bring the project to “The roof of Tartu College provides life. a great vantage point – it’s a tall build­ “The centre will welcome Estonians ing and the camera captures the build­ from all over the world and this project ing site perfectly,” Tarmo said. allows everyone with access to the The camera operates 24/7 and Internet to follow along with this pro­ feeds images into a computer that is ject, providing a truly international monitored by the team at their respec­ scope to the construction of the IEC, “ tive home bases. The sturdy camera is said Tarmo, project manager. heated and can withstand Toronto’s “We will video record and live varying cold and hot temperatures. stream the whole process in HD and “It’s a very exciting time in our then produce time-lapse videos as community’s history,” Tarmo said. “My weekly updates that allow progress to daughter Kalli is five, and she’ll be be observed in short video clips. A able to look at these images when time-lapse of the entire construction is she’s an adult and feel pride in and also being planned,” he explained. connection to her roots. This is for our Tarmo is an Associate Professor future generations, and builds on the with the Faculty of Environmental and incredible foresight our grandparents Urban Change at York University. He is had in keeping the Estonian spirit also a self-confessed “technophile” alive.” who often mounts a small camera onto Check back to www.estoniancentre. his ski helmet so he can record his ca for access to live-streaming and ­descent down the hills. time-lapse video content once con­ “I love tinkering with technology,” struction begins. he confesses.

The idea for the project took shape International Estonian Centre when Tarmo and Sean started chatting Survey: Your opinion is important! about how valuable it would be to We look forward to breaking ground ­record construction of the new centre. for the International Estonian Centre in Sean owns an audio-visual services 2021! business and has staged major arts We invite you to participate in a and music productions for events such survey to provide insight for the as Toronto’s Luminato festival. He is Communications Committee. Our new donating use of the special camera home will be a beautiful reflection of that the team mounted onto the roof of our heritage, our present and our Tartu College and that will record ­future. ­construction progress.

Don’t forget to include your email Sean and his wife Taimi are active and name at the end of the survey for members of the Estonian community. a chance to win one of two $50 Visa Taimi has been involved with the cards! (Survey will close on January Kungla Folk Dancing troupe for a num­ 12, 2021.) ber of years and is currently a board To access the survey (available in member and instructor.

English), go to: “I’m proud to be part of this project, https://www.surveymonkey.com/r/ and to lend expertise and equipment to FHT7D8T make it happen,” Sean said. “We’re looking forward to presenting the foot­ Let’s keep in touch! age we capture in some innovative • Visit our website www.estoniancen­ ways.” tre.ca for regular updates Taavi is building manager at Tartu • Sign up for our monthly email news­ College and is also responsible for letter at www.estoniancentre.ca technical support to Eesti Elu, Toronto’s • Follow us on Facebook: @ Estonian newspaper and VEMU, EestiKeskus

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

On the Market: An Estonian Podcast Starter Kit

An infernal affliction

Some Christmases ago the slender one bemoaned the state of musical affairs.

Seasonal music was the bane Vincent Teetsov of his existence, leading to the dreaded earworms. Which Chances are, through various generally show up only in conversations with friends, December. Of course, being you have probably accumu­ cloistered, removed from the lated a growing list of TV world as we were in 2020, it series that people have recom­ was not, thankfully, a recent mended that you watch. issue. So grateful for not There are so many platforms being subjected to Muzak ver­ to keep tabs on! Audio con­ sions of Frosty, Rudolph and tent is also expanding, though.

Video still from the Ajuvabadus Podcast.

Jack Frost, other chestnuts, While Netflix and Amazon Prime are favoured destina­ voices usually heard through Among the top five most heard ad nauseam while tions for watching films and headphones out in front of an popular podcasts in Estonia, shopping or skating (on a TV series, podcasts have ex­ ­ audience.

Evelin Veermets hosts this rink, not the sidewalks).

But the hermit life cannot be perienced a resurgence in encouraging podcast about Whether you are cooking at ­ borne in silence. That darn popularity. This is picking up home, commuting, exercising, ­ entrepreneurship, life, self-­ from where the format left off or even sitting on a hammock development, and goals as re­ YouTube – after having listened when they started to be under the sun, here are some lated through the experiences of to everything in the record uploaded to iPods in 2003, or podcasts you can access in female guests who talk on her ­collection (the one large reality when podcasts were first Estonian. All kinds of subjects program. Past episodes include in an otherwise lean life) the ­listed on iTunes back in 2005. are available, but here are four one with the theme Ole oma ot- temptation to listen to songs Data from The Podcast that you can choose from to get sustega rahul! (“Be at peace from the distant past was too great to resist. YouTube has Exchange suggests that 27 started: with your decisions”). been great, by the way, for percent of the Canadian pop­ Investeerimisklubi (“The In­ ­ accessing Estonian music not ulation listens to podcasts “at vestment Club” – https://sound­ Ajuvabadus Podcast (“Brain ­ Freedom Podcast” – https:// available otherwise these days. least once a month.” cloud.com/investeerimisklubi): www.youtube.com/channel/ Or not in the slimster’s collec­ Estonia’s interest in podcasts Investeerimisklubi has given out U C w u p N W N 6 m L K p x l 1 e _ tion. Such as Raimond Valgre, – or “audio blogging” as it was a lot of regular, free content piNhA): Silvi Vrait and John Pori, for once called – is growing, too. through their podcast, hosted by whom these ears have a soft Aparaadio Podcastifestival, Marko Oolo and Markus For readers looking for a spot. Soothing and a balm in Estonia’s first podcast festival, Roogna. An extension of one of more miscellaneous “variety happened in Tartu in November Estonia’s investor organizations, hour” style program, Joonas these troubled times. But there 2020. This event was created by they share knowledge on topics and Juhani Särglep’s podcast is is only so much that one desires Helena Eglit and Carlotta Põdra including how to prepare an the best choice. If you want to to listen to. For there is a lot of with the desire to “physically investment portfolio for a child, watch the podcast in video lousy music out there.

But there is also something gather people’s favourite pro­ where minimalism and invest­ form, Ajuvabadus have their beyond recorded music, wheth­ grams and presenters in one ment meet, and the first steps to ­ episodes on YouTube, in addi­ er on CD or YouTube, that is place and to develop Estonian take as a real estate investor. tion to SoundCloud and Spotify. podcast culture through it.” As Trennijutud (“Training stories” Past discussions include what known as the memory bank.

Põdra said in an interview with – https://soundcloud.com/trenni­ the life of a DJ is like, tales Something that is both good and bad. For while isolating Müürileht, the Estonian podcast jutud): from the Burning Man gather­ from the outside viral world the ecosystem is still growing. In Trennijutud is a health and fit­ ing in Nevada, and the eaves­ particular, there is a “lack of ness podcast that started at the dropping capabilities of smart­ earworms have returned big time. Pernicious little things. podcasts for mental health, end of 2020, and it appears that phones.

And the gracile guy has the sig­ well-being and awareness.” By they will continue into the new promoting home-grown pod­ year and beyond. The show’s These are suitable shows for nificant other to blame for this. casting, the founders also wanted host Maris Järva talks with listening to passively or for While preparing for the daily to contribute to the development health science and athletics ­ immersing yourself in more and vital constitutional in the of Estonian-language culture. experts and supplies practical Estonian language content cus­ park, so as to maintain some The festival was held at advice, ranging from the im­por­ tomized to your personal in­ mental stability, a fatal utter­ Aparaaditehas (a former factory tance of magnesium in our terests. Podcasts allow us to ance escaped these lips. I love bodies, to choosing the best join informal conversations these boots was overheard. In of “secret submarine parts” and ­ “non-functioning umbrellas”). possible clothing and gear for about niche topics or with indi­ dulcet tones the response was – Usually housing four restau­ your exercise plans. viduals that we might not other­ those boots were made for rants, two galleries, office MULL Podcast (“Bubble wise have the opportunity to walking. Boom! All of a sudden spaces, the Müürilille flea Podcast” https://open.spotify. hear from. Hopefully, they pro­ the Nancy Sinatra song entered ­ ­market, and more, the complex com/show/2mNIPBFQG8Lbey­ voke thought and entertain no that curious maze that is the brainpan. Be as hardheaded as became a stage that transported jrZqLk60): matter where you’re listening. one is, it was nigh impossible to shake that song during that solitary stroll through our bleak world.

The solution seemed ob­ vious. Listen to something else largely rebuilt over the centu­ speculated that it might be on the computer. But once ERR again the mouth was faster than ries, while its walls are without ­empty or filled with dirt.

The Kuressaare Town Hall, a doubt 350 years of age and its A message meant for the second oldest in Estonia doors have seen around 300 council­men from centuries ago after its counterpart in the years. is carved above the doors of the capital, recently celebrated its Mistress of the Kuressaare Kuressaare Town Hall. “He will 350th birthday. It took 17 Town Council Gallery (Rae­ always perform his duty for the years to construct the town galerii) Lii Pihl said that the benefit of the people by hall building and it was building has had other interest­ ­consulting the citizenry.” ­finished in 1670. ing functions in the past and To what extent does the cur­ Despite its long history, the some of its rooms have been rent local authority in Saaremaa building has managed to keep used as detention cells. “Be­ observe this principle 350 years secrets from today’s city offi­ cause the Town Council also later? cials, “Aktuaalne kaamera” had judicial duties back in the Chairman of the Saaremaa ­evening news reported recently. day, they were likely used to detain those who would be Municipality Council Tiiu Aro The town hall’s 350 years of judged on the upper floors. The said she hopes it is all the history were summed up in a building has even served as a authority proceeds from. “Un­ ­ short video installation that de­ sobering-up station, although fortunately, times have changed tails the better and worse days that came later,” Pihl said. and brought new interest of the fifth-oldest building in In the middle of the Town groups, meaning that it is very Kuressaare.

Hall’s cellar is a walled-in likely impossible to live up to Kuressaare Town Hall.

The town hall has been space with no door. Lii Pihl the motto in full,” Aro said.

Kuressaare Town Hall celebrates 350th anniversary

11

the brain. The skinny is as fol­ lows. After shedding said boots the culprit was told danke schön! for that earworm. Which of course led to a soprano ver­ sion of that oh-so-bad Wayne Newton song. He of the an­ drogynous high voice and who cannot pronounce German. For Mr. Las Vegas it was danke schein. Well, try as the Jack Sprat look-alike tried, he could not say auf wiedersehn to that joy and pain. Even googling him and seeing how botoxed he is now was not sufficient.

Think the torture ended there? Cohabitation is a nice thing. But not when you are ­together with someone 24-7. In a bubble. Yup. You guessed it.

Sweetcheeks complained, and unprompted Don Ho sprang to the fore. It is a tiny bubble after all. Man, the competition for aural space. Even trying to ­vocalize in the shower did not help, for what cropped up?

Singing in the Rain. Or worse, the Burt Bacharach classic (for some) of Raindrops Keep Falling On My Head. Try as the spare singer did, these songs – and aural associations were as ever-present as the soap scum on the shower walls. Egads.

Could it get worse?

As the saying goes, it always can. There is no nadir to this affliction. Once there, it is al­ ­ most impossible to banish. For when there is silence – such as on the necessary perambulation – a new otic nematode slithers in. And for whatever reason the lyrics are usually not great. But the melody is catchy. That is why the biggest hits are known for being infectious in a good way, for having a hook. (Come to think of it, fishing for a ­solution, the slimster could bait his hook with an earworm. But what might the catch be?

Probably a largemouth bass.

Which for a while led to the blessed entry of the classic Fishin’ Blues, best version by Taj Mahal, into the subcon­ scious. That, at least, is a good number to amble along to and with.)

So, taking a line from a classic children’s verse, the ­ Nuustaku lad can only say the following. Nobody loves me, everybody hates me, I’m going to eat some worms. (Although, a Diet of Worms might lead a Lutheran elsewhere…)

OTEPÄÄ SLIM

Photo: ERR

12

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Jõulukiri 2020 (Algus lk. 4)

töörühmades, Eesti Rahvus­ ko­ mitee Ühendriikides juhatu­ ses, Üleilmse Eesti Kesknõu­ kogu juhatuses, erinevates toimkon­ ­ dades ning töörühmades, Rotary klubis, Akadeemiliste Naiste Ühingus jne jne) on kolinud netti. Oleme pidanud lõputult kõikvõimalikke Skype, Zoom, Meat, Messenger, telefoni- ja Facetime kohtumisi ja kooso­le­ kuid. Aga virtuaalsed vestlused ei rahulda kunagi päriselt suht­ lemisnälga, mingi rahulolema­ tus jääb kummitama, nagu oleksid lahkunud külluslikust söögilauast vastu tahtmist pool­ tühja kõhuga. Virtuaalsed koo­s­ o­ lekud väsitavad kiiremini kui silmast-silma suhtlemine. Vahel läheb kergelt süda pahaks koosoleku teemast sõltumatult või siis sünnib mingi motoorne rahutus, millele ongi juba nimi pandud – zoomi-iiveldus!

Tunnistan üles, mul on olnud harva ka mõned kokkusaamised lähisõpradega aias, rõdul või pargis, aga ikka ühe- või paari­ kaupa ja alati maskides, sest meie haritud sõbrad, enamasti ülikooli õppejõud, kannavad maske, ehkki ametivõimud meie osariigis neid ei nõua ega toeta.

Eesti sõpradega on lood keh­ vasti, enamus neist on täiesti kadunud, ei vasta ei kõnedele ega kirjadele, ilmselt on nemad­ ki pandeemiasurutises. Tume­ tunnil kardan, et mis silmist, see südamest, kuid paar truud hinge on ikka jäänud kirjutama ja ka videokõnelema.

Minu jaoks oli lõppeval pärgviirusest varjutatud aastal kaks suurt muutust. Ma ei saa­ nud lennata augustis Kanadasse Kotkajärve Metsaülikooli eesti kirjandust õpetama, kus olen käinud üheksa aastat järjest.

Tegime ja teeme küll mõned videokohtumised eesti kirjani­ kega, näiteks novembris oli ­v ideokohtumine Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härmiga (järel­ vaadatav Kotkajärve Metsaüli­ kooli kodulehelt).

Jaanuaris-veebruaris 2021 kohtume virtuaalselt Kristiina Ehini ning Jürgen Roostega, aga see pole sama, kui oled ikka nädal aega tihedasti koos ööd kui päevad ja suhtled intensiiv­ selt eesti keeles nii suurtest kui väikestest eesti asjadest. Ära jäid ka mitmed rahvus­ vahelised konverentsid, näiteks AABSi ehk Ameerika Balti Uuringute Assotsiatsiooni kon­ verents, mis pidanuks toimuma mais Lõuna-Karoliinas. Aga ­samas tuli neti teel juurde mitu muud väiksemat virtuaalsemi­ nari või konverentsi. Üks neist oli pühendatud luuleklassik Henrik Visnapuule (toimus Luunjas, luuletaja kodukohas) ja teine Rootsis, Lundis pealkir­ jaga „Väliseesti kirjanduse tähtsündmused, pühendatud mitmele pagulaskirjanikule, kel ümmargused tähtpäevad: Kalju Lepik 100, Ilmar Külvet 100, Bernard Kangro 110 ja Kirjanike Kooperatiiv 70. (Järel­

vaadatav Eesti Elu veebilehelt.

Põhiline muutus oli see, et ma ei saanudki minna Eestisse 2020 sügisel, kuigi viibin kodu­ maal igal aastal vähemalt paar kuud, et töötada Tartus kirjan­ dusmuuseumi arhiivis ja hoida end eesti kultuuriga kursis, rääkimata igatsusest näha poe­ ga, pojapoega ja sõpru Eestis ja Soomes, kus elasin 1990. aas­ tail.

Muutunud on kultuuri- ja meediatarbimise harjumused.

Kui varakevadel, pandeemia alguses ahmisin intensiivselt ­ uudiseid, siis suvel oli mul mitu kuud täielik meediamürgitus, ei avanud ühtki uudistekanalit, vaid vaatasin pikki Kanada tv-sarju loodusest ja loomadest, hobukasvatusest ja lilleseadmis­ test, peaasi, et seal polnud päevauudiseid, mis said olla ainult halvad või veel hullemad.

Aga sügisel sündis muutus: USA presidendivalimised teki­ tasid uuesti lootuse, et tulevik polegi ehk nii tume, ja tasapisi hakkasin uuesti uudistesaateid jälgima. Meie hääletasime vali­ mistel paar nädalat enne posti teel, st tellisime eelnevalt hääle­ tussedeli postiga koju, aga kind­ luse mõttes viisime selle siiski isiklikult kohaliku omavalitsuse vastavasse kontorisse, sest mingit valimiskastigi polnud, ehkki lubatud oli ja kirjade järgi pidi eelhääletuse tarvis postkast olema asutuse ukse ees. Tühjagi ta seal oli, klassikaline hääleta­ mise mahasurumise katse minu meelest. Pidid ise täpselt tead­ ma, kuhu minna ja kuhu ümbrik ära anda.

Eesti meediakanalite suhtes polnud mul siiski nii sügavat pandeemiamõjulist lainetust – neid nädalalõpu raadiosaateid, mida olen harjunud aastaid kuu­ lama (reedeti Muuli ja Riikoja Kuku raadios, laupäeviti Rahva teenrid Vikerraadios ja Kesk­ päe­vatund Kuku raadios, püha­ päeval Olukorrast Riigis Raadio 2s ning Samost ja Sildam Vikerraadios), kuulan regulaar­ selt, sest need võtavad nädala jooksul Eestis toimunu üsna kenasti keskpõrandale kokku. ­ Kui kõiki viit saadet pole mahti kuulata, kuulan ära vähemasti esimese ja viimase saate, vahel ka päev-paar hiljem, järelkuula­ misega. Soovitan!

Seoses pandeemiaga, aga ka USA poliitikas toimunud järs­ kude muutustega viimase nelja aasta jooksul, tunnen, kuidas mu püsiva muretsemise fookus on täiesti muutunud. Olen elanud USAs nüüdseks viisteist aastat ja alati on olnud nii, et tundsin end USAs turvalisemalt kui Eestis, sest USA pärast polnud tarvis muretseda. Ees­ ­ tisse lennates tundsin suuremat muret, sest Eesti pärast oli alati põhjust muretseda. Miks?

Esiteks sellepärast, et Eestil on ajalooliselt vaenulik naaber Venemaa, kes korraldab taas ­ähvardavaid militaarharjutusi vahetult piiri taga, koondab sinna üüratult ülekaalukaid ­ väeüksusi ning harrastab rah­ vusvahelist terrorismi, annek­ siooni ning okupatsiooni oma

Nr. 1

HÄLL Kui teate kedagi, kes on hiljuti abiellunud või saanud lapse, julgus­ tage neid seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagama. Nad võik­ sid anda teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale (riina. kindlam@gmail.com), kes pa­­neb kokku nende loo.

Kes sündis? Teele Marin Vahtla Kus ja millal sündis? 30. sep­ tembril 2020 Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Kellele sündis? Aili Monika (s.

Sarapik) Vahtla ehk ema ja Kristjan Vahtla ehk papa. Kodus ootasid teda ees ka ,,vanem vend ja õde“: kiisud Hansa ja Kirre.

Vanavanemad: Emapoolsed vanavanemad on Anne Liisa (s.

Meigo, Sarapik) Lepper ehk memme Tennessees ja Martin Sarapik ehk vanapapa (lah­ kunud 2014. a.) Baltimore’is.

Isapoolsed vanavanemad on Ljudmila (s. Baumann) Vahtla ehk vanaema ja Jaan Vahtla ehk vanaisa Võduvere külas, Jõgeva vallas.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Aili: ,,Juba üpris meie suhte alguses, 2012. a kevadel Tartus, tuli jutuks laste­ teema ning Kristjan ütles, et kunagisele tütrele tahaks ta nimeks panna Tuuli. Mulle oli niikuinii Tuuli nimi alati meel­ dinud ning minugi poolest oli asi siis juba otsustatud – nii seda, et lapsi koos kunagi saame kui ka seda, et esimesele tütrele paneksime nimeks Tuuli.

Kui 2020. aasta alguses lõpuks lapseootele jäin, hakka­ sime nimevalikuid kirja panema.

Mõlemad eelistasime eestipärast nime, kuid maitse poistenimede osas siiski mõnevõrra erines ning too nimekiri jäi seetõttu lühemaks. Vahepeal saime lapse soo teada, kuid jätsime selle

naaberriikide suhtes (viimati Gruusias ja Ukrainas), mõrvab ning mürgitab ajakirjanikke ja opositsioonipoliitikuid, häkib teiste riikide valitsusasutustesse ja sekkub teiste riikide valimis­ protsessi. Kui ta suudab seda teha isegi USAle, pole põhjust arvata, et seda pole Eestis ­juhtunud.

Teiseks sellepärast, et Eesti poliitika tundus vaatamata NATO ja ELi liikmelisusele ­siiski veel suhteliselt noor, rabe ja ebakindel võrreldes enam kui 200-aastase demokraatiakind­ lusega siin, USAs. Aga nüüd on see minu jaoks järsult muu­ tunud.

Mitte ainult sellepärast, et viiruspandeemia on USAs kont­ rollimatult hullemas seisus, kui seda on suudetud ning tahetud hallata-talitseda Eestis ja teistes arenenud Euroopa riikides, vaid ka poliitilises mõttes – nii ettearvamatuks ja heitlikuks on osutunud see näiliselt kindel demokraatia kants.

Nüüd tunnen suuremat muret siin, USAs elades, mis saab

Teele (pildil 10-nädalane) ootamas rõõmsalt oma esimesi jõule.

koos võimalike nimedega vaid endale teada. Millalgi kevade jooksul kujunes Tuuli ümber Teeleks ning kuigi pidin Kristjanit aastaid veenma üldse teise ehk keskmise nime ,,vaja­ likkuses“, oli ometi nagu välk selgest taevast tulnuna Teele teine nimi just tema pakutud: Marin. Kokku Teele Marin.

enne Teele sündi.

Pärast tema tulekut aga jäi kõik muu kuhugi kaugele, ee­ male meist. 12 nädalat oleme omakeskis kodus koos (ja kok­ ku) kasvanud: ema, papa, Teele ja kiisud. Kirre on eriti hoolas valvur ning Hansa panustab enim võrevoodi soojas hoid­ misse. Seni on ühe korra külas Nii minul kui ka õdedel ja käinud Teele tädi Liina, enne vennal on kõigil samuti kui viimane Ameerikasse sõitis; M-tähega teine nimi ning need Teele on videosilla teel kohtu­ on kõik veidi vähem eesti­ nud lisaks oma tädi Helvi ja pärased. Lisaks sarnaneb Marin memmega. Ootame võimalust ka minu lahkunud papa Martini tal oma onu Ennu ja teiste su­ nimega. See kõik oli juhus. gulaste ja sõpradega kohtuda.

Pere pidas esimesi jõule Juhus oli ka – alles hiljuti vii­ sime ise lõpuks kokku – et päris oma kodus, Käokülä talus.

Teele nimepäev langeb mu Kindlat unerežiimi pole Teele papa, tema vanapapa, surma-­ siiamaani päris selgeks saanud, naeratamise ja lalisemise aga aastapäevale. küll!“ Aasta tagasi ostsime Seto­ • maale talu. Ahjuküttega majas oli küll elekter, kuid puudusid Rahvastikuregistri andmete piikaasaegne köök ja WC- lumine eesti.ee kaudu andis vannituba. Ka vesi oli kaevust, tulemuseks, et Teele nimelisi pesta sai vaid saunas kaevust naisi ja tüdrukuid on Eestis hetveetud veega ning välikäimla kel 721. Seda on 15 rohkem, kui oli saunast veel edasi. Pan­ nimede statistika lehekülje aasdeemia ja minu rasedusaegsete tatagune number (1. jaanuari tervisemurede tõttu käis korista­ 2020 seis). Kõige populaarsem mine, kolimine Narvast, Eesti on Teele 25-29 naiste seas. idapiiri teisest otsast ja uues ko­ Nimi on arenenud eestipäraseks dus sisseseadmine järk-järgult. vormiks saksa algnimest Adele Vee ja kanalisatsiooni saime (sellenimelisi on hetkel 348) lõpuks majja vaid loetud päevad ning 2 E-ga Adeelesid on 483.

Aasta eest oli nimi Marin 8 mehel ja 187 naisel, enamik 30-34 aastased. Tänaseks on ameeriklastest ja mis saab neid 11 tükki rohkem, tõenäolimaailmast, mis paraku suuresti selt tüdrukuid, kokku 198 ja ­ sõltub sellest suurriigist ja tema seda peegeldab varsti ka poliitikast, kaasa arvatud pisike värskendatud nimede statistika Eesti. Eestile mõeldes, sinna lehekülg (www.stats.ee/nimed), lennates ja seal olles tunnen millel on avatud juurdepääs nagu oleksin saabunud tilluke­ kõikidele. sele rahulikule looduskait­ sealale, maale, mis kohe kind­ LÜ H I DALT K ANADAST lasti ei saa ära rikkuda maailma saatust, küll aga anda hetkeks hingetõmbeaega ja parimal ONTARIO. Aasta lõpus puhkes juhul ka südamlikku hingepidet, skandaal, kui selgus, et pro­ näiteks õpetada seda, kuidas vintsi finantsminister Rod elada endiselt looduslähedaselt Phillips oli siirdunud puhkuse­ reisile Kariibi saarele 13. ja keskkonda rikkumata.

Suurim soov ja lootus uueks detsembril, vaatamata pro­ aastaks on, et saaksin peatselt vintsipoolsetele soovitustele vaktsineeritud ning tohin kui vältida mittevajalikku reisimist. mitte kevadel, siis suvel või Saabudes tagasi Kanadasse 31. sügisel jälle Eestisse lennata. Et detsembri hommikul kahetses ta õpiksime ohjes hoidma mitte oma reisi, nimetades seda ruma­ ainult viiruspandeemiat, vaid ka laks veaks ja edastades vaban­ räiget, julmade tagajärgedega dusi, kuid teatas peatselt oma populismipandeemiat, siis oleks tagasiastumisest ministriametist. kohustused inimkonnal ja demokraatial jälle Finantsministri võtab üle Treasury Board presi­ lootust. dent Peter Bethlenfalvy.

Suure koduigatsusega Seoses nimetatud juhusega SIRJE KIIN Teisel jõulupühal, 26. detsembril on tulnud ilmsiks ka mitmete 2020 teiste Kanada poliitikute püha­ Madisonis, Lõuna-Dakotas deaegsed reisid. (Lüh. C)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Nr. 1

märkmik

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Tallinna lennujaama läbis eelmisel aastal 863 585 reisijat

Riina Kindlam

Hea võbe* kestab kaua Pühadeaja märke – märga­ tud, märgilised hetked ja õnnestumised, mis üllatasid, tõid rõõmu ning mälusalves hoidmist väärivad, võib nimetada ka enneteks. Enne (omen) ennustab midagi. On häid ja halbu endeid, õnneks sõltub väga palju nende mär­ kajast endast ehk tõlgenda­ misest. Vanarahvas toetus vägagi nendele ja aastavahe­ tuse aegu on meiegi meeled tänamise ja lootmise lainel.

Kalmistule või esivanemate kodukohta külaskäik, looma­ dele ja loodusele tähelepanu pööramine, puhastav lõke, kontsert või kirik, head sõnad ja soovid.

Meil õnnestus imekombel sõita vana-aasta õhtul KohtlaJärvelt Viljandimaale! Suhteli­ selt müstiline trajektoor, mida polnud varem ette võtnud.

Sõitsime uduses videvikus lõunasse läbi Alutaguse metsade (lapsepõlve unistus kaardilt vaa­ dates), nägime vilksamisi valget jäävälja nimega Peipsi ning edelasse pöörates möödusime ligilähedalt Eesti südamest (Mandri-Eesti geograafiline kesk­punkt Adavere lähedal Kalmemäe hiiekohas). Kahjuks polnud aega seekord hiide min­ na. Sihtkohta jõudes ootas ees hingelähedasi seoseid ja inimesi (ilmsi ja ulmsi), mida ei jõua siinkohal kirjeldadagi. Prakti­ ­ lisemast küljest oli enne meie saabumist taluõuele autoga ­mutta kinni jäänud skaudijuhist

Sõna ja pilt: RIINA KINDLAM, Tallinn

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumide kõrgeimad tipud Maa-amet võttis aluseks vii­ mase nelja aasta aerolaser­s­ kaneerimise maapinna kõr­ guspunktid ja kaardistas iga kohaliku omavalitsuse kõrgei­ ma mäe või künka. „Kui Lõuna-Eesti kohalikes oma­ valitsustes on kõrgeimad tipud üle 200-meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saar­ tel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemik­ ku 10-14 meetrit üle Amster­ dami nulli,“ märkis geoinfor­ maatika osakonna juhataja Maili Hirlak.

Ta selgitas, et kui paneme kohalikud omavalitsused kõrgei­ ma tipu järgi pingeritta, siis on esikohal Rõuge vald, kus kõr­ gub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit) ning kolmandal kohal Setomaa vald, kus troonib Maaniidü mägi (225,4 meetrit). Madalaima ti­ puga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit),

Möödunud aastal läbis Tallinna lennujaama 863 585 reisijat. See on vaid 26% 2019. aasta reisijate arvust.

Viimati läbis nii vähe reisijaid lennujaama aastal 2003.

Pea pooled kõikidest lõppe­ nud aastal lennujaama läbinud reisijatest läbisid lennujaama aasta esimese kahe kuu jooksul.

Detsembris läbis Tallinna lennujaama 30 151 reisijat, mis on vaid 13% aasta varasemast detsembri reisijate arvust.

Jõulude eel reisijate arv veidi suurenes, lendude keskmine täituvus oli 35 protsenti.

Regulaarlennud toimusid detsembris kahel kodumaisel ja 13 rahvusvahelisel liinil, millest kõige enam lennati Frankfurdi ja Riia liinidel. Võrreldes no­ vembriga lisandus otseliin Brüsselisse, samuti alustas uus lennufirma Nyxair regulaar­ lende Tallinna ja Kuressaare va­ hel. (ERR/EE)

sõber. Mida vanas aastas teha ei suuda, suudad uue aastanumbri­ ga hommikul juba küll – sõprade abiga, k.a. autot sikuta­ vad, lükkavad poisid ja julgus­ tavad penid.

Heade ennete salvestamine ei võta mälus üleliia ruumi, pigem süütavad need heade mõtete särtsu-ahela ning vooderdavad soojalt südant ja tervet sü­ dame-veresoonkonda (circula­ tory, cardiovascular system).

Tänavuste pühade ajal ei korral­ datud kõrgushüppe-võistlusi, (seatud latti kõrgele), kuid kaht­ lustan, et rekordeid tuli siiski.

Kui palju ei oota, saabuvad tänuväärt üllatused. Iga viimane kordaminek, silmapilgutus ja mandariiniviil on kulda väärt. * võbe on sõna, mida pakuti välja hiljutisel Sõnause uute sõnade korjes asendamaks ingliskeelset, kuigi eestikeelselt hääldatud sõna „vibe“ ehk meeleolu, millestki levivat/tekitatud tunnetust, üldiselt positiiv­ ses tähenduses. Tuleneb see sõnast vibration, nii nagu võbe sõnast võbelus. Võbelema on nagu värelema (leek) ja sarnane ka võnklemisele – võnksudega, vetruvalt liikuma, kulgema; ka mehhaaniline võnge. „Võbes on vibra sees.“ Lühend vibra on ka eesti keeles kasu­ tusel, vibratsiooni lühendina.

Aga võbe on voolujoonelisem (stream­lined).

Austraalia uuendas oma hümni

See ülesvõte ei ole tehniline meistriteos, kuid siia on jäädvustatud hulk julgustavaid, toredaid märke. On 1. näärikuu pealelõuna Mulgimaal, täpsemini endise Kõpu kihelkonna mail. Värviline pilt seletab teel lumega kõrvutatult punast lõuna-Eesti savimulda. Ainuüksi sellel viibimine on eriline. Tollel üksi elaval süsimustal hobusel on komme inimesi saata. Nii tekkiski uusaastapäeval seltskonna matkale minnes linnaplika ja maahobuse vaheline sprindivõistlus. Neiu väidab, et ei tea, kumb võitis; tema vaatas otse ette ja kappaval suksul tuli aed ette. Kuid jätkugu mõtteline sööst! Hiljem oli naaber toonud hobusele omapärast leiba (pealtnäha rootsi limpa moodi) ja neiu punus tema lakka patse.

Kõik need olud ja teod tundusid väga hästi edasist uue aasta õnne kindlustavat.

Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit).

Enamik tippudest on looduslik­ ku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline (tuhamägi, karjäär vms). Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi „mäe“ nimetust. „Kui tipul veel nime pole, saab igaüks koha­ likule omavalitsusele või ko­ hanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka Maa-ameti koha­ nimeregistrisse ja kaartidele jõuaks,“ tõi Hirlak välja.

Alates 2018. aastast kasutab Eesti sarnaselt teistele Euroopa riikidele absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Ams­ ter­ dami nullile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaa­ sa 15–24 sentimeetrise abso­ luutsete kõrgusväärtuste tõusu.

Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.

13

Austraalia muutis 1. jaanua­ rist oma hümni, et selles kajastuks põliselanike ajalu­ gu. Muutusid hümni senised sõnad: ,,oleme noored ja vabad“ asemel on nüüd ,,oleme ühtsed ja vabad“.

Peaminister Scott Morrison märkis, et Austraalia võib tänapäeva riigi mõistes olla noor, aga maa ajalugu on niisa­ ma iidvana nagu sealsed põlis­ rahvad. ,,Me elame põlisrahvaste iid­ sel maal; meis on ühendatud rohkem kui kolmesajast rahvu­ sest esivanemad ja keeled. See peaks peegelduma ka meie rah­ vushümnis ning ma arvan, et need muudatused kannavad seda eesmärki,“ ütles Morrison.

Austraalia põlisrahvaste lii­ der Warren Mundine tervitas muudatust. (ERR/EE)

Erakondade reitingud stabiliseerumas

Kuusesalud, mis mitmel pool Eestist pühitud, tärkasid advendiajal Tallinnas nii Estonia teatri taha, endisele Uue turu platsile kui nüüd pühade lõpusirgel ka Raekoja platsile. 5. näärikuu õhtul olid vanalinn ja kogu kesklinn peaaegu inimtühjad. Platsil oli vaikus. Kõik kauplejad ja majakesed läinud ning metsloomad välja ilmunud. Valgust heidavad rebane ja Eesti rahvusloom hunt, ka jänes ja orav ning ümmargused lumepalli-valgustid. Päris lumi katab puid ja tänavakive ning suure keskse kuuse alumistele okstele on kinnitatud palju soove ja kirju Jõuluvanale, kes on viirastuslikul kujul veel platsil olemas. Läbi tihniku oli vaevu kuulda teda julgustamas: „Lapsed, tulge lähemale.“ (Vt EE #50/51, 2020 numbris.)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Jõulude ja aastavahetuse pe­ ­ rioodiga erakondade toetus­ protsentides praktiliselt muu­ tusi ei toimunud, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös korraldatud iganädalasest küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8, Keskerakonda 21,6 protsenti ja Eesti 200 16,5 protsenti vali­ misõiguslikest kodanikest.

Järgnevad Eesti Konser­ va­ tiivne Rahvaerakond (EKRE) 14,3 protsendiga, Sotsiaal­ demok­ raatlik Erakond kaheksa ning Isamaa 6,1 protsendiga.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. detsembrist 4. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisea­ list Eesti kodanikku. (ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Nr. 1

Ootamatult lahkus meie kallis sugulane

Riina Abolins

LAHKUS KALLIS ABIKAASA, EMA JA AMI

Riina Abolins

1942–2021 Avaldame südamlikku kaastunnet ULDISELE, INGRIDILE ja PETERILE perekonnaga REET LIISA ja DAVID perega OMAKSED Eestis

sündinud RAID sündinud 17.03.1942 Pärnus surnud 04.01.2021 Torontos

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud Sügavas kurbuses mälestavad abikaasa ULDIS tütar INGRID poeg PETER, JENNI ja KATRIINA

Puhka rahus!

Marcella Raag ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

MÄLESTAME ARMASTUSEGA KALLIST ISA

Hans Heinrich Schmidt sündinud 29. juunil 1923 Kasaris, Eestis surnud 1. jaanuaril 2021 Timminsis, Ontarios

Marcella Raag 5.02.1920 Tallinn – 18.12.2020 Toronto Mälestame armast sõpra ja kauaaegset Bibliograafia Klubi liiget BIBLIOGRAAFIA KLUBI VEMU TARTU COLLEGE

Someone so special can never be forgotten

CAROLA MASK ja perekond Mälestame

Suri helilooja Jaan Rääts 25. detsembril suri helilooja Jaan Rääts (15.10.1932 – 25.12.2020).

Jaan Rääts kuulus heliloojate gruppi, kes tulid muusikasse 1950. aastate II poolel ja tõid oma teostega värskust ja uut mõtlemist.

Läbinisti instrumentaalhe­ liloojana on Räätsa loomingus kokku 24 kontserti erinevatele instrumentidele orkestriga, kaks orkestrikontserti, kümme süm­ fooniat, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt kammermuusikat.

Pianistina oli üks tema loomin­ gu keskseid instrumente klaver, millele ta on mh loonud kümme sonaati ja erinevaid tsükleid.

Eesti muusika üks täht- ja enim

Aasta 2021 puu on kadakas Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aas­ tast alates. Nagu esimesel kor­ ral 1996. a on tänavuse aasta puu kadakas, täpsemalt Eestis looduslikuna kasvav harilik kadakas (Juniperus communis).

Kadakat peetakse vastupida­ vuse sümboliks, ta ilmestab kuivi pärandmaastikke saartel ja Lääne-Eestis. Maailmas on harilik kadakas üks laiema loo­ dusliku levilaga puuliike. Eestis

esitatud teoseid on tema 1961. aastal loodud Kontsert kammer­ orkestrile op. 16.

Jaan Rääts õppis Tartu Muusikakoolis klaverit ning lõ­ petas 1957. aastal Tallinna Riik­ liku konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Rääts õpetas kompositsiooni Eesti muusika­ akadeemias (1990 professor).

Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner. Jaan Räätsa muusikast on välja antud üle 40 vinüülplaadi ja CD. Jaan Räätsa on tunnustatud mitmete autasudega, sh Eesti Vabariigi kultuuri elutööpree­ miaga (2012), ning Valgetähe ordeni III klassi teenetemärgiga (2002). (ERR/EE)

kohtab kadakat sageli põõsaku­ julisena.

Kadakas on kahekojaline: emas- ja isaskäbid on eri taime­ del. Kevade hakul tolmlevad kollakad isaskäbid ning pärast roheka emaskäbi viljastamist areneb sellest lihakas käbi, tun­ tud kadakamarjana. Esimesel aastal on käbid rohelised, teise aasta lõpuks saavad nad küpse ehk sinakasmusta välimuse.

Kadakas on tuntud tarbepuu nii aiamaterjaliks kui õllekappa­ deks ja muudeks e­semeteks.

Kadakamarju kasutatakse vürt­ side, ravimite ja džinni koos­ tisosana.

Cheryl Ende’t ja avaldame kaastunnet REIN ENDELE HAMILTONI EESTI SELTS

Regina Meri 1932-2020

Kanada blokeeris hiinlaste tehingu Arktika kullakaevanduse ostmisel Kanada valitsus blokeeris eelmise aasta lõpul Hiina kae­ vandusettevõtte Shandongi otsuse osta Kanada Arktikas asuv kullakaevandus.

Kanada kullakaevanduse omanikfirma TMAC teatel blokeeris Ottawa Arktikas asuva kaevanduse ülevõtmise. Selliste tehingute suhtes järgitakse Kanada investeeringute seadust, mille alusel hinnatakse investee­ ringute mõju riigi turvalisusele, teatas The Times.

Selle aasta aprillis teatas Kanada peaministri Justin Tru­ deau administratsioon, et ko­ roonaviiruse epideemiast tingi­ tuna uuritakse rohkem välismai­ seid investeeringuid Kanadasse.

20. detsembril suri 88-aastase­ na president Lennart Meri esimene abikaasa Regina Meri.

Regina Meri sündis 17. veeb­ ruaril 1932 Tartus. Ta oli aasta­ tel 1953-1982 abielus Lennart Meriga, abielust sündis kaks poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966).

Regina Meri oli Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja na­ haarst. Aastatel 1987–2002 elas ta Torontos Kanadas.

Perekond teatas sotsiaalmee­ dias, et Regina Meri maeti 23. detsembril Tallinna Metsakal­ mistule. (PM/EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Suri legendaarne prantsuse moelooja Pierre Cardin Prantsuse moelooja Pierre Car­­din (02.07.1922–29.12.2020) suri 98 aasta vanuses Pariisis Neuilly haiglas, teatas pere­ kond AFP-le.

Cardin sündis 1922. aastal Itaalias, kuid emigreerus juba väikse lapsena Prantsusmaale.

1950. aastal lõi Cardin enda moemaja ja pühendas järgnevad kümnendid loominguliste rõi­ vaste disainimisele. (ERR/EE)

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Esmaspäev, 4.–pühapäev, 24. jaanuar 2021. Pastori mõtisklus seeria 21 kohtumist Jeesusega, mida võib leida igal hommikul TEBK.ca veebileheküljel ja TEBK Facebooki grupi postituses.

Pühapäeval, 10. jaanuaril kell 11.00 KOLMEKUNINGAPÄEVA VIRTUAAL-JUMALA­TEENISTUS. Juhatuse uue aasta tervitused.

Muusika meesansambel.

Pühapäeval, 17. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 24. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus ja muusika Timo Lige.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev

Kolmekuningapäev oli 6. jaa­ nua­ ril. Keskendun aasta esi­ meses mõtiskluses just sellele pühale.

Koguduse kantselei on avatud E ja Kui nüüd Jeesus oli sündinud N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 kuningas Heroodese ajal Juu­ Jumalateenistused armulaua- damaal Petlemma linnas, siis ga toimuvad igal pühapäeval vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja alguseda kell 11.30.

Kuna kehtivad koroonapiiran- küsisid: „Kus on see juutide gud, siis korraga saame kirikusse vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja vastu võtta vaid 10 kirikulist.

Oma osalemise soovist palume oleme tulnud teda kummardakoguduse kantseleisse teatada hil- ma.“ Mt 2:1-2 Kristuse ilmumise püha loo jemalt konkreetsele pühapäevale algus on ülev, aga lõpp traa­ eelnevaks neljapäevaks emaili giline.

Targad käivad Petlemmas aadressil: stpeterstoronto@rogers.

Jeesuslast kummardamas ning com lahkuvad. Joosep peab pagema Maarja ja lapsukesega Egip­ tusesse, sest Heroodes saadab Petlemma väesalga ning laseb Jõgeval avati uue tappa vastsündinud poeglapsed. kiriku torn Mida sellest aastasse mõt­ teaineks kaasa võtta? Esmalt Neljandal advendil avati ja teadmise, et Jumal ilmutab oma pühitseti Jõgeval kunagisest armastust ka meile. Kas aga jul­ veetornist ümber ehitatud geme end avada neid märke vaateplatvormiga EELK Jõ­ ­ nägema ja mõistma? geva koguduse kirikutorn.

21. detsembri õhtul oli üli­ Torni avasid ja kuulutasid haruldane Veenuse ja Saturni jõuluaja alanuks peapiiskop suur lähenemine, mis paistis Urmas Viilma, piiskop Joel ereda jõulutähena.

Kahjuks oli Luhamets ja Tartu praost Ants Toronto kohal taevas tookord Tooming. Tervitussõnad olid rahvastikuminister Riina Solma­ nilt ning Riigikogu rahandus­ komisjoni esimees ja vallavoli­ kogu esimees Aivar Kokalt ning Venemaal suri külma vallavanem Tiit Läänelt Neljanda advendi küünla sõja topeltagent süütasid Urmas Viilma, Jõgeva koguduse vaimulik Georg Glaase George Blake ja Aivar Kokk. Muusikalist Venemaal suri detsembri lõpus meeleolu lõid Marek Sadam ja 98 aasta vanusena Suurbritannia Tõnu Laikre. ja Nõukogude Liidu topeltagent Alanud aastal rajatakse sa­ George Blake. Blake oli vii­ male krundile kogukonnakes­ mane teadaolevatest Suurbri­ kus. tannia luurajatest, kes tegelikult Kuukorruselise Jõgeva kiri­ töötas Nõukogude Liidu kasuks. kutorni vaateplatvormist, kuhu Blake jäi vahele 1961. aastal pääseb mööda keerdtreppe, ja mõisteti 42 aastaks vangi. paistavad ilusa ilmaga suur osa Viis aastat hiljem õnnestus tal Jõgeva linnast ja Vooremaa aga põgeneda ning ülejäänud maastik koos selle kõrgeima elu veetis ta Venemaal. (ERR/EE) Voore laiuse mäega, mille kõr­ guseks on 144 meetrit.

Jõgeva kiriku torni tõuseb sada trepiastet, millest esimene on pühendatud talumees Johan Riivesele, kes 1934. a annetas ENN ALLAN maa Jõgevale kiriku ehitami­ seks.

KUUSKNE Jõgeva koguduse õpetaja B.M., LL.B. Georg Glaase sõnul on võimalik Advokaat—Notar trepiastmeid osta ja saada oma nimega kuldne plaat. Plaadi 206-20 Holly St. hind tavakodanikule on 300 Toronto, ON M4S 3B1 ­eurot. (Allikas: KU) TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 LÜ H I DALT K ANADAST

ADVOKAADID

KANADA. Alates 7. jaanuarist nõuab riik kõigilt lennureisijailt alates 5. eluaastast riiki sisene­ miseks negatiivset COVID-19 testi, mida peab tegema 72 tunni jooksul enne väljalendu ning esitama enne lennule asumist. Endiselt peavad riiki saabujad läbima ka 14-päevase karantiini. (Lüh. C)

15

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

lauspilvedes. Olgu lohutuseks, et juba aastal 2080 avaneb meie lastel ja lastelastel uus võimalus näha jõulutähte. Kuid mitte ainult taolistest kosmilistest märkidest pole siin juttu.

Matteus rõhutab, et Jeruusa­ lemmas oli pühakirja tundjaid, kes teadsid, kus Messias pidi sündima. Tähetarkus ja kirja­ tarkus olid juba tollal olulised.

Samamoodi nagu kaasajal näiteks täppisteadused ja hu­ manitaarteadused. Meil on kül­ laga teadmisi, et elu hästi ja õiglaselt korraldada. Paraku on maailm endiselt täis ülekohut.

Siit järgmine mõte. Iga inimese valikutest sõltub, kas temast saab Jumala armastuse rõõmusõnumi kandja või ei.

Heroodes valis, et ta nägi oma rahva iidsete prohvetite ettekuulutuste kohaselt sündi­ nud Messias vaid tulevast troonilt tõukajat. Usu ja lootuse asemel haaras ta mõõga järele ning tulemuseks oli kujutelda­ matu ahastus ning lein.

Pühakirja valgusel on meil kõigil põhjust Jumala ees an­ deks paluda, et oleme sageli just arguse pärast valinud armastuse asemel kalkuse või ­ koosmeele otsimise asemel vastandumise. Hirm kasvatab ­ julmust.

Hommikumaa targad tegid oma valiku. Neis oli julgus asuda pikale teekonnale võõra ­ rahva keskele, et kummardada ­ inimlapseks sündinud Jumalat.

Piiblis ei mainita ei tähetarkade nimesid ega päritolu. Ometi on nad saanud olulisteks eeskuju­ deks lugematutele põlvkon­ dadele, kes on otsinud teed Jumala armastuse juurde.

Tänases tugevalt polarisee­ runud maailmas on Kolmeku­ ningapäeval eriline tähendus.

See hoiatab meid kitsalt oma tõekspidamistesse ja maailma­ käsitlusse kapseldumise saatus­ like tagajärgede eest. Samas on lugu kolmest Hommikumaa tar­ gast üks mitmetest Piibli teks­ tidest, mis kõneleb erinevate kultuuride ja religioonide usal­ duslikust kohtumisest.

Olgu ka meil Jumala rahu südames kasvatamas julgust uskuda, loota ja armastada. Nii saab alanud aasta eelmisest parem ja maailm oluliselt hel­ gem. Õnnistatud uut Issanda aastat 2021!

Kõigeväeline igavene Jumal, Sa valgustad kõiki, kes Sinusse usuvad. Täida kogu loodu oma valgusega ja õpeta kõiki maailma rahvaid tund­ ma Sinu kirkust. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast iga­ vesti. Aamen!

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021

Nr. 1

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Väliseesti kultuuriseltside toetus

diline isik, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõigus­ lik juriidiline isik.

Taotluste esitamise tähtaeg on 8.02.2021 kell 23.59.

Taotlusvooru eelarve on 40 000 eurot.

Taotlusvooru rahastab Kul­ tuuriministeerium.

Nõustamiseks võta ühendust: Kaire Cocker rahvuskaaslaste nõustamistee­ nuse valdkonnajuht +372 6599 031 kaire.cocker@integratsioon.ee Kokkuleppel ka SKYPE’is, Zoomis, Teamsis.

Lisaks avanes 05.01.2021 taotlusvoor tagasipöördumistoe­ tuste taotlemiseks, lisainformat­ sioon: https://www.integratsioon. ee/tagasipoordumistoetus

Alates 7.01.2021 on avatud Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor „Väliseesti kul­ tuuriseltside toetus“.

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa välismaal tegutse­ vate eesti kultuuriseltside tege­ vusele ja Eesti kultuurisünd­ muste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde ku­ jundamisele väliseesti kogukon­ dades.

Taotlusvoorust toetatakse: • kultuursündmuste korralda­ mist väliseesti kogukondades; • Eesti kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kultuurivahetust väliseesti kogukondadega; • eesti kultuuripärandi ja päri­ muskultuuriga seotud õppe­ päe­ vade korraldamist erinevatele

vanuserühmadele; • kontakt- ja teabeseminaride korraldamist väliseesti keskuste ja ühenduste ning Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorgani­ satsioonide ja vabaühenduste tasandil; • väliseesti kultuurikollektiivide osalust Eesti kultuuri suursünd­ mustel, piirkondlikel laulu­ päevadel ja folkloorifestivalidel; • nii väliseesti kooride- ja tant­ sujuhtide kui ka liikmete täien­ dõpet; • teabevahetuse korraldamist väliseesti kultuurikollektiivide ja –sündmuste kohta, sealhulgas teabematerjalide koostamist ja trükkimist.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik jurii­

USA presidendivalimiste tulemuste kinnitamisel toimus Kapitooliumis tulistamine

Sissetungijad olid Trumpi toetajad, kes keelduvad leppi­ mast presidendivalimiste tu­ lemustega. Proteste on üle riigi.

Neid on innustanud president Trump ise, kes väidab, et toimus ulatuslik valimispettus, ­ mistõttu peaks Kongress lubama tal presidendina jätkata. Ta ärgi­ tas veel kolmapäeval asepresi­ dent Mike Pence’i, et too ei toetaks valimistulemuste kinni­ tamist Bideni kasuks, ja kutsus oma toetajaid üles Kapitooliumi juurde minema.

Vahetult enne kongressi ko­ dade kogunemist tegi asepresi­ dent Pence avalduse, rõhutades, et ei saa alluda Trumpi nõud­ mistele. Ta märkis, et tal pole

õigust hakata 2020. aasta vali­ miste tulemust muutma.

Raua tänava lahingu veteran sai 103-aastaseks

1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigipöö­ rajatele vastu hakkas. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing.

Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailma­ sõjas.

Vabariigi president on Eduard Kuuskorit autasustanud Kotkaristi IV klassi teenetemär­ giga, samuti on ta autasustatud staabi- ja sidepataljoni rinna­ märgiga ning justiitsministrilt on ta saanud Vabaduse Tamme­ pärja aumärgi. (KVPST/EE)

S P ORT

Kanada jäi alla USA noortele hokimängijatele Kolmapäeval lõppenud jäähoki U-20 maailmameistrivõistlusel võitis meistritiitli Ameerika Ühendriikide noortekoondis, kes alistas finaalkohtumises võõrustajamaa Kanada mees­ konna 2:0.

Pronksmedalid teenis Soome meeskond.

Sündmuste kalender • Kolmap., 13. jaan. kl 7 õ Baking with Ene: Tervislik rukki­ leib. VEMU YouTube’i kanalil.

• Neljap., 21. jaan. kl 4 pl (EST) GABRIEL DOHERTY (University College Cork) LOENG ,,Escape

by Victory: Ireland and refugees, 1949-51. Toronto Ülikooli ja VEMU koostöös, Zoom’is; ID 841 0519 2201; Passcode 296737.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juu­ni 2021.

2. jaanuaril tähistas 103. sün­ nipäeva kapral Eduard Kuus­ kor, kes võitles 1940. aastal Raua tänava lahingus puna­ väelaste vastu.

Eduard Kuuskorit õnnitlesid küberväejuhatuse kaplan noo­ remleitnant Jaan Nuga ja staabija sidepataljoni veebel vanem­ veebel Jevgeni Kuznetsov.

Sünnipäevaks soovis kapral Kuuskor kuulata jumalasõna ning südamepuhtust, hingele rahu ja lepitust. „Arvestades praegust olukor­ da me külas pikalt ei peatunud, kuid täitsime härra sünnipäeva­ soovi ning pidasime lühikese palvuse ja pühitsesime armulau­ da,“ ütles nooremleitnant Nuga.

Eduard Kuuskor sündis 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kuna­ gises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, sest isa sai 1918. aas­ tal surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus.

Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard tagasi ning läks tööle Eesti Geoloogiasse, kus tegeles geo­ füüsikaga.

Veidi hiljem tegigi Trump telepöördumise, milles kutsus märatsejaid koju minema, kuid ei tunnistanud valimiskaotust. ,,Ma tean, et teil on valus. Me võitsime valimised suurelt ja see varastati meilt. Kõik teavad seda, eriti teine pool,“ lausus Trump.

Kongress kinnitas valimis­ tulemused ning Joe Bideni vali­ misvõidu. (ERR/EE)

Foto: mil.ee

USA kongressi mõlemad kojad kogunesid kolmapäeva õhtul, et formaalselt kinnitada presidendivalimiste tulemus.

Kapitooliumi juurde kogu­ nenud Donald Trumpi toe­ tajad tungisid läbi politsei turvatõkete Kapitooliumisse, kus tulistamises hukkus üks inimene ja hiljem sai surma veel kolm inimest.

Joe Biden kutsus üles Donald Trumpi tegema televi­ sioonis pöördumise vägivald ­lõpetada ja Kapitoolium vabas­ tada.

Vikerraadio hakkab edastama saateid Eesti kogukondadest välismaal Vikerraadio (ERR) eetris hak­ kab nädalavahetuse hommi­ kuprogrammi osana iganä­ dalaselt kõlama „Hajala ringvaade“, mis kajastab rah­ vuskaaslaste kogukondades toimuvat. „Tegemist on väga oodatud saatesarjaga, sest üha rohkem veedavad meie inimesed teatud perioodi oma elust välismaal, kas siis õppides või töötades, kuid panustavad samas Eesti kultuuri arengusse ka võõrsil viibides. Ka alaliselt välismaal elavatele eestlastele ja Eesti sõpradele on huvitav teada, mida teised Eesti kogukonnad mujal teevad ja kuidas meie kultuuri ja keelt elus hoiavad,“ ütles Riina Solman. Rahvasti­

kuminister lisas, et raadiosaade on veel üks ühendav lüli, mis hoiab neid, kes kodus ja neid kes välismaal ühises infoväljas ja avaldas lootust, et kõnealune raadiosaade on alles edaspidise koostöö alguseks Eesti Rah­ vusringhäälinguga. „Hajala ringvaade“ on Viker­ raadio eetris alates 10. jaa­ nuarist pühapäevase hommi­ kuprogrammi osana ning on järelkuulatav õhtusel ajal. „Hajala ringvaadet“ hakkab juh­ tima Maarja Merivoo-Parro, kel on pikaajaline rahvusvaheline raadiotöö kogemus ning kes töötab lisaks ERR-i teaduspor­ taali Novaator toimetajana.

(SiMPT/EE)