6
EESTI ELU reedel, 8. jaanuaril 2021 — Friday, January 8, 2021
Kaks uut albumit Neeme Järvilt Detsembris kirjutas muusika teadlane Priit Kuusk ERRi portaalis maestro Neeme Järvi kahest eelmisel aastal ilmunud heliplaadist. Järvi käe all on salvestatud Edward Elgari, Wilhelm Stenhammari ja Léo Delibes’i muusikat, ettekandjaks Eesti ja Šoti rah vusorkestrid. Priik Kuusk kirjutab nii: ,,Eesti riiklik sümfooniaorkester on rahvusvahelisse levisse toonud uue helikandja, kus orkestri kontsertmeister Triin Ruubel soleerib mõlema teose esitusel. Need on inglise heli looja Edward Elgari (18571934) ainus, populaarne Viiuli kontsert h-moll op 61 ning rootsi klassiku Wilhelm Stenhammari (1871-1927) ,,Kaks sentimen taalset romanssi“ viiulile ja orkestrile op 28. On huvitav, et mõlemad teosed on loodud ühel ja samal aastal – 1910. Ka lisab huvitavust fakt, et nii Elgar kui Stenhammar olid auväärsete
Kirkus tunnustas Enda Bardelli raamatut Kanada läänerannikul elava kunstniku Enda (Raudsepp) Bardelli 2019.a ilmunud raamat lapsepõlvest ,,Inno cence in a Turbulent World“ pälvis Kirkus Indie kriitikute tunnustuse. Raamat on valitud 2020. a Kirkuse parimate raamatute esi saja hulka. Raamat räägib Enda lapsepõlvest 3.-5. eluaastani Eestis Varblas, ajani kuni perel tuli pageda sõja eest 20.septem bril 1944 Rootsi. Raamat ,,Innocence in a Tur bulent World“ on inglis keelne
Raamatus ,,Liblikalend“ avaneb priimabaleriini elu sõnas ja pildis Kirjastuselt Pilgrim ilmus imekaunis teos ,,Liblikalend“, kus kohtuvad tants, sõna ja pilt. Maailmaklassi baleriini Age Oksa ja fotograaf Stina Kase kohtumisest sündisid fotod. Kohtumisest luuletaja Doris Karevaga sündis tekst.
heliloojatena mõlemad iseõppi jad.“ Selle plaadi andis välja Sorel Classics. ERSO ja Neeme Järvi tegid salvestuse Estonia kont serdisaalis 2017. a augusti- ja septembrikuu vahetusel. Plaat valmis juba juulis, kuid Euroopasse jõudis helikandja alles sügisel. BBC Music Magazine tunnustas plaati no vembrikuus parima kontserdi kategoorias. Teine plaat on seotud valmi va portreefilmiga Neeme Järvist Umberto & Ko ning režissöör Erik Norkroosi koostöös. Glas gow’s asuva Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga (RSNO) sal vestati firmale Chandos Records uue plaadi materjal, mis võeti üles avalikel kontsertidel Edinburghi Usher Hallis ning Glasgows 1990. a avatud 2475-kohalises Royal Concert Hallis 2019. a sügisel. Järvi, Chandose ning orkestri ja filmigrupi otsusel sai plaadile
versioon eestikeelsest ,,Mis see marakratt üldse teab“ (ilm. 2017, tõlge Peeter Lohuaru). Ingliskeelset raamatut saab Amazoni vahendusel. Arvustust saab lugeda https://www.kirkusreviews.com/ book-reviews/enda-raudseppbardell/innocence-in-a-turbu lent-world/
ERKÜ taastab… (Algus lk. 1)
Neeme Järvi
prantsuse balletimuusika – kolm süiti Leo Delibes’i (1836 – 1891) pärandist. Delibes’ilt on valikus süidid 1870 valminud balletist ,,Sylvia“ (7 numbrit), esimesest balletist ,,Kevad“ (1866, ,,La Source“, 10 numbrit) ning b alletist ,,Coppelia“ (1876, 15 numbrit). Oktoobri lõpus tuli Chandose plaat (Presto Classical) müügile ja BBC Music Magazine auhin das tänavuses jõulunumbris sal vestuse parimaks orkestrimuu sika kategoorias. (Lüh. ERR)
Rahvusringhääling valis Aasta muusikuks Mari Kalkuni ERR-i muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2020 Mari Kalkuni. Aasta muusiku tiitli saab muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koos tööd Eesti Rahvusringhää linguga. Mari Kalkun on esi mene maailmamuusikust artist, kes selle tunnustuse pälvib.
Tulemuseks on poeetiline raamat, mis avab Age Oksa elu ja ilu. ,,Tants on läbi aegade olnud inimese muutlike hingeseisun dite üks ilmekamaid väljendusi. Age Oks, maailmaklassi prii mabaleriin, avab selles raamatus oma kirka ja küllusliku looja teekonna tagamaid. Lisaks ju malikule andele nõuab kunstni ku saatus jäägitut pühendumist – ja mida avaram isiksus, seda lummavam looming,“ tõdeb Doris Kareva. ,,Liblikalen“ ehk Age Oksa tants läbi elu – pildis ja sõnas – on pühendumine, loomine, küpsemine, mõistmine. Teekond ja otsing iseendas, mis inspi reerib, julgustab ja kutsub kaasa. See on läbikaalutud mõtisklus, mis loob atmosfääre ning avab naiseks olemist laiemalt. See on raamat, mis pakub inspirat siooni nii unistuste poole pürgi miseks kui raskuste ületa miseks.
Nr. 1
Tema muusika juured on ees ti pärimuses, eriti on seal tunda Lõuna-Eesti olustik, kust on pärit tema esivanemad ja kus ta ka ise elab. Sageli võru keeles esinev Kalkun on oma loomin gus kasutanud ka vana regilaulu ning olnud kaasahaarav eest laulja kultuurisündmustel. Ta on esinenud solistina koos kooride ja sümfooniaorkestriga ning tema laulud on kõlanud lauluja tantsupeo repertuaaris. 2018. aastal valiti Mari Kalkuni album ,,Ilmamõtsan“ ajalehe The Guardian kriitikute poolt aasta parimate maailma muusika albumite esikümnesse. Möödunud aastal ilmus Mari Kalkuni kuues heliplaat ,,Õunaaia album“. (ERR/EE)
Esimest korda kuulutame taastatud auhinnale kandideeri mise välja 2. jaanuaril 2021, Henrik Visnapuu 131. sünniaas tapäeval. Kandidaatide esitamise täh taeg on 1. aprill 2021. Kandidaate võivad esitada nii üksikisikud kui organisatsioonid Eestis, USAs kui ka teistes välisriikides. Kontaktaadress kandidaatide esitamiseks on ERKÜ žürii liikme meiliaadress, 2021. aastal on selleks sirjekiin@hotmail.com Žürii valib esitatud kandi daatide seast välja kuni kuus auhinna nominenti 1. oktoob riks 2021. Esimest korda kuulu tame taastatud auhinna välja 2. jaanuaril 2022. Auhind antakse laureaadile kätte koos vastava tseremoonia ga USAs (ja/või ka Eestis). Auhinna ajalugu ning taust Visnapuu nimelise kirjandus preemia väljaandmise algatas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts pärast Henrik Visnapuu surma 1951 New Yorgis. Selleks loodi 21. oktoobril 1952 Henrik Visnapuu Fond. Esimene panus Rootsist oli Henrik Visnapuu mälestusaktuse sisse tulek ja tema mälestusteraamatu „Päike ja jõgi“ autoritasu. 1991. aastast haldas Henrik Visnapuu Fondi arhitekt Herk Visnapuu ja tema perekond. Fondi on hal lanud muu hulgas veel Andres Visnapuu, Elmar Tampõld, Tönu Parming ja Mardi Valgemäe. Auhinna laureaatide nime kirja 1952 – 2007 leiab wikipe diast, auhinnatud olid kuni 1990. aastate alguseni ainult väliseesti kirjanikud alates Au gust Mälgust, Marie Underist, Karl Ristikivist ja lõpetades Elin Toona ning Helga Nõuga. Ainsaks erandiks oli 1983.a. an tud preemia kodumaal elanud Annus Rävalale (Helmut Tarand) „Vorkuta värsside“ eest. Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Bernard Kangro said Visnapuu preemia korduvalt, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist ulatati auhinna au ka Kodu-Eestisse, näiteks 1993 sai selle luuletaja Hando Runnel ja 1997 ajaloo lane Mart Laar Jakob Hurda monograafia jt raamatute eest. ERKÜl on olemas USAs elava Henrik Visnapuu järglase Andres Visnapuu nõusolek Visnapuu nimelise auhinna taas tamiseks. Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkon
nas ja suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York’is. Henrik Visnapuu on üks eesti suuri maid isamaaluuletajaid, mäles tusteoste autor ja viljakas kir janduskriitik. Visnapuu oli koos Marie Underiga kirjandusrühmituse Siuru mõjukaim luuletaja, see rühmitus moderniseeris eesti kirjanduskeele ja viis eesti kir janduse esmakordselt ajaloos Euroopa ja maailmakirjanduse tasemele. Visnapuu sündis Luunjas, õppis Reola vallakoolis ja Rop ka ministeeriumikoolis.1907 sooritas Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseek sami ja asus tööle vallakooli õpetajana. 1913 õpetas ta Tartus tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoo lis õppis Visnapuu klassikalist filoloogiat. Oli Korp! Sakala liige. 1935-1944 töötas Eesti Vabariigi Riikliku Propaganda Talituses kultuurinõunikuna. 1944. aastal põgenes nõuko gude okupatsiooni eest Saksa maale, 1949 emigreerus Ameeri ka Ühendriikidesse. Henrik Visnapuu suri 3. aprillil 1951 New Yorgis ootamatult süda meataki tagajärjel 61-aastasena. 26. juunil 2018 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule. Henrik Visnapuu oli üks vil jakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näi dendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigi ametnikuna kujundas ja mõjutas oluliselt Eesti Vabariigi kul tuuripoliitikat 1930. aastate tei sel poolel, aga ka keerulistel okupatsiooniaastatel 1940-1944. Henrik Visnapuu peamine panus eesti kirjandusse on tema kir jandusklassikaks saanud armas tusluule ja isamaaluule. ERKÜ Visnapuu auhinna taastamise USA-Eesti ühistoim konna liikmed on: Marju Rink-Abel (ERKÜ), Mai-Liis Bartling (ERKÜ), Sirje Kiin (ERKÜ, Eesti Kirjanike Liit), Leelo Linask (ERKÜ), Maia Linask (ERKÜ), Terje Van Schaik (ERKÜ), Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ja Toomas Liivamägi (Luunja vald). Lähem info: Sirje Kiin sirjeki in@hotmail.com USA mobiiltelefon + 1 605 270 1391 Jürgen Rooste armastatud poeet@hotmail.com Eesti mobiiltelefon + 372 55990675
SOOVIN KÕIGILE PAREMAT UUT AASTAT! Andres Raudsepp
Foto: Carstor, Vikipedia
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
