Eesti Elu / Estonian Life No. 21 / May 27, 2022

This newspaper was mailed on Friday, May 27, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–14)

Alates / since 2002 Nr. 21, 2022

Reedel, 27. mail — Friday, May 27

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Collegium Musicale rõõmustab Ontario publikut

Tõnu Altosaart tunnustati pikaajalise töö eest praktiseeriva arhitektina Tõnu Altosaar pälvis hiljuti Ontario Association of Architects (OAA) tunnustuse ühingu 50 a. liikmelisuse eest praktiseeriva arhitektina.

Selle verstaposti tähistamiseks austati teda OAA 2022.a. aastapeakoosolekul, kus talle anti üle tunnustus-sertifikaat tema panuse eest erialale.

Eestis sündinud Tõnu Altosaar on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt, kes lõpetas Toronto Ülikooli Bachelor of Architecture kraadiga 1967.a.

Ta ühines firmaga Bregman and Hamann (praegu B+H) 1967.a. ja sai partneriks 1975.a. Oma varases karjääris tegi ta koos­ tööd rahvusvaheliselt tuntud arhitektide ja juhtivate arenda­ jatega suurtes projektides, mis on transformeerinud Toronto

s­iluetti, mille hulgas on First Canadian Place, Brookfield Place (endine BCE Place) ja kõige hiljutisem, 16 York.

Aastal 2006 nimetati ta Senior Partner and Managing Director’i ametikohale LähisIdas, asudes Dubaisse, kus ta aitas märkimisväärselt laiendada B+H rahvusvahelist tegevust Lähis-Idas ja Aasias mitmete suurte projektidega.

Tõnu valdkondadeks on ka sisekujundus, ruumiplaneering ja ergonoomika. See kogemus kulmineerus tema tegevuses asutaja-partnerina B+H sisekujundus-stuudios, millel on praegu märkimisväärne osa firma aastakäibes ning palju töökoh­ tade disainiprojekte maailma juhtivate tehnoloogiaklientidega.

Tõnu Altosaar on teeninud

Hinnatud Eesti koor Collegium Musicale, kes laulab Endrik Üksvärava tundliku dirigendikäe all, on Torontos. Neljapäeva keskpäeval osales koor Toronto Raekoja ees, olles üks kolmest 11. rahvusvahelise vokaalartistide festivali SING (26. mai – 5. juuni; vt ka singtoronto.com) avaüritusel esinenutest.

Esitamisele tuli kolm laulu, nende hulgas Erkki Sven Tüüri ,,Ukrainale“. Collegium Musicale annab kolm kontserti – Torontos, Hamiltonis ja Ottawas (info varasemates Eesti Elu numbrites). Fotol koor valmistumas esinemiseks Toronto Raekoja ees.

Foto: K. Kiilaspea

oma karjääri jooksul rohkesti tunnustust ning ta on näidanud oma pühendumust ühiskonnale, andes panuse mitmetele kohalikele ja rahvusvahelistele komiteedele, mis on seotud äri ja arhitektuuriga. Tõnu on RAIC ­ Interiors Committee liige ja ­endine ase-esimees; aastal 2005 nimetati ta Fellow of the Royal Architectural Institute.

Vabal ajal naudib Tõnu reisimist koos abikaasa Annega, õppides erinevate kultuuride ­ kohta, mis on mõjutanud tema laiaulatuslikku arusaamist paljudest komponentidest, rajamaks tõeliselt meeldejäävaid ruume ja hooneid. (OAA)

Eesti sai esimesed Michelini tärni restoranid Kolmapäeva õhtul kuulutas Michelin Guide välja esi­ mesed Eesti restoranid, kes on välja teeninud Michelini tärnid. Kokku tunnustati 31 restorani, kellest viit peeti tiitli Bib Gourmand vääri­ ­ liseks ja kaks restorani said Michelini rohelise tärni.

Eesti restoranidest kõrgeima tunnustuse ehk ühe Michelini tärni pälvisid Tallinna restoranid 180° by Matthias Diether ja NOA Chef’s Hall. Eesti on Balti regioonis esimene Michelini restoranigiidiga riik.

Bib Gourmandi auhinnad nende hea hinna ja kvaliteedi suhte eest said: NOA, Härg, Fellin, Lore Bistroo, Mantel ja Korsten.

Michelini rohelise tärniga tunnustati nende pühendumuse

eest jätkusuutlikule gastronoo­ miale Põhjaka mõisa ja Fotografiskat.

Kolm Michelini eriauhinda anti andekate professionaalide tunnustamiseks. Michelini noore koka preemia läks Bib Gour­ mand restorani Lore Bistroo peakokale Janno Lepikule.

NOA Chef’s Halli sommeljee Robert Põld pälvis Michelini sommeljee auhinna.

Michelini teenusauhind läks Kloogarannas Lahepere Villa restorani meeskonnale, mille juht on omanik Helen Vihtol.

Michelin Guide Estonia ­tõstis kokku esile 31 restorani: NOA Chef’s Hall, 180° by Matthias Diether, NOA, Härg, Fellin, Lore Bistroo, Mantel ja Korsten, Puri, R14, Gianni, Tchaikovsky, Cru, Horisont,

Moon, Tuljak, Pull, Fii, Hõlm, Wicca, Ruhe, Põhjaka Manor, Fotografiska, Lee, Rado, Mon Repos, Paju Villa, SMAK, 38, Joyce, Lahepere Villa, Mere 38. ,,Eesti on üks neist riikidest, mida meie inspektorid on juba mitu aastat suure huviga põhjalikult uurinud. Pärast mitut kuud mööda riiki Tallinnast Tartuni ja Mäekülast Klooga­ rannani reisimist leidsid nad eest elava kulinaariaskeene, mis on täis kvaliteetseid asutusi ja mitmekesiseid kööke. Tõstes ­esile andekaid kokkasid ja professionaale, kes esitavad nii klassikalist Eesti kui ka rahvusvahelist repertuaari, on esimene restoranivalik suurepärane kutse põneva gastronoomilise siht­ koha avastamiseks,“ vahendas (Järgneb lk. 3)

Konverents ,,We Stand with Ukraine – Historical and Current Perspectives“ 25. mai 2022 3. juunil 2022 toimub Stockholmis Ukraina toetuseks konve­ rents, millel saab osaleda nii kohapeal kui ka virtuaalselt.

Konverents toimub Euroo­ pa Majas aadressil Regerings­ gatan 65 kell 13-18. Kon­verents toimub inglise keeles.

Konverentsi korraldajad on Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) ja Rootsi Eestlaste Liit (REL) koostöös Stockholm Free World Forum’i, Eesti Suursaatkonnaga Rootsis, MTÜ-ga Globaalsed Eestlased ja Nordic Ukraine Forum’iga.

Konverentsi peakõnelejaks on rahvusvaheliselt tunnustatud soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen.

Paneeldiskussioonide teemad on järgnevad: ,,Vene okupatsiooni jagatud mälestused“ – panelistid prof Hain Rebas ja dr Martin Kragh; ,,Mitte kunagi enam üksi: NATO muutuv roll Euroopas“ – panelistid Gunnar Hökmark, ambassador Judith Gough, ambassador Andrij Plachotnjuk, Laima Andrikienė, Marko Mihkelson. Vestlust juhib Alexandra Ivanov. ,,Infosõda üle maailma“ – panelistid Marcus Kolga, Patrik Oksanen, Jessikka Aro ja Hanna Liubakova.

Ava- ja lõpukõnedega esinevad Aho Rebas, Karin Karlsbro, Alina Zubkovych ja Reet Marten Sehr.

Rootsi Eestlaste Liidu esimehe Sirle Söödi sõnul tuleb rääkida Venemaa kuritegudest, Euroopa julgeolekust ja üle­ maailmsest infosõjast kogu aeg ja kõva häälega. Eriti praegu, kui Ukraina võitleb meie ­ väärtuste ja vabaduse eest.

Konverentsil kohtuvad poliitikud, ajakirjanikud, diplomaadid, teadlased ja kodanikuühiskonna aktivistid – kõik, kelle võimuses on selgitada ja suurendada arusaamist ajaloost ja hetke­olukorrast.

Konverentsile saab registreeruda läbi Rootsi Eestlaste Liidu ­kodulehe: https://sverigeesterna.se/2022/05/11/conference­-westand-with-ukraine-historical-current-perspectives/ Küsimused ja info: uekn.info@gmail.com

2

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

Eesti kaitseminister kohtus USA Kongressi Esindajatekoja relvajõudude komisjoni liikmetega

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Taas valima Juuni esimesel neljapäeval astub Ontario valija oma hääletussedeliga langetama ehk määravat otsust. Et kes juhiks riigi rikkamat ja rahvarohkemat provintsi. Kanadas elamine on turvaline ja mitmeti selline, mis muresid ei too. Kuid praegusel ajastul, kui globaalne süsteem esiteks laskis valla pandeemia, aga ka lubab riike juhtima selliseid, kes ei sobi sinna, on muresid. Rääkimata sellest, et seal, kus pole hirmuloogikat, elatakse nii, nagu ollakse mugavalt harjunud.

Ontario on Kanada majandusmootor. Kui praeguse peaministri Doug Fordi enamusvalitsus, enne viirusekriisi, võimule pääses, seda tervitati. Kuna korrumpeerunud liberaalid olid juba aastaid teinud, mida soovisid.

Vihjeid on esitatud pahatihti vasaktsentralistide poolt, et ärimees ei sobi peaministriks. Vastuargument on aga tugev. Kui elad miinustes, kuidas siis tulevik laabub? See ongi Kanada, see ongi Ontario. Homne on olulisem kui eilne. Ning ülehomne veelgi.

Hetkel ennustatakse, et Ontarios jõuavad jälle konservatiivsed enamusega pukki. Paraku teisi variante ei saa kaaluda.

Vähemusvalitsused, koalitsioonid ei pea tavaliselt kaua vastu.

Enamus on rahva huvides. Kuna kogukondlikult ollakse ikka mure kütkes, mida homne toob, siis majanduslikult tuleb olla vastutav.

Kanada riik, Toronto eriti, on magnetiks paljudele mujalt. Ning seda on kahjuks kuritarvitatud, kui arvestada sellega, et on lubatud – vaid rahakoti, mitte hariduse põhjal – riiki viimastel aegadel rikkureid. Mis on omakorda kütnud kinnisvaraturu pööraseks. Ei tea ka, kuidas demograafilise realiteediga toime tullakse.

Valimiskampaaniad avasid seisukohti. Praegu vara veel, et hinnangut anda. Kas just uskuda seda, et ühistransport läheks odavamaks, kui kõik muud kulud kerkivad stratosfääri, on omaette number. Kuigi on enamgi küsimusi oodata, jätaks opositsioonis erakondade juhtidele võimalusi. Eelmängud on selle koduse sund-suletise tõttu olnud mõnda aega teada.

Siin riigis on hea elada, aga poliitikud on need, kellega arvestada kunagi ei saa. Kuna nende tegemised, sammud, on ettearvamatud. Tuleb leinata häid, nagu endist Ontario peaminist­ rit John Robartsit. Ka mullu lahkunud Bill Davist. Mõlemad konservatiivid. Kes oskasid majanduslikult juhtida, ja veel, olla inimlik seda tehes. Kahju, et pole nende taolisi enam. Sest tänu sotsiaalmeediale enesekeskses maailmas pole enam poliitikutel sõrm liht­sureliku tuiksoonel. Mis omakorda tähendab, et valijat, kui just kuulda ei võeta, pahatihti ignoreeritakse. Selline ei peaks demokraatia olema.

TÕNU NAELAPEA

Kaitseminister Kalle Laanet ja kantsler Kusti Salm koh­ tusid kesknädalal Tal­linnas USA Kongressi Esindajate­ koja relvajõudude komisjoni (House Armed Services Committee, HASC) liikmete­ ga, et Madridi tippkohtumise eel arutada NATO idatiiva tugevdamist. „USA Kongressi toetus Ukrainale ja NATO idatiiva tugevdamisele on ülimalt oluline, arvestades, et Venemaa oht ei ole kuhugi kadunud ning Madridi tippkohtumisel tuleb meil kollektiivselt jõuda selge otsuseni meie regiooni julge­ oleku ja valmiduse tugevda­ miseks,“ ütles kaitseminister Laanet. „NATO peab liikuma seniselt n.ö. karistavalt heidutushoiakult uuele tasemele, mis tähendab, et ründe korral karistada saamise asemel peab vastane juba enne aru saama, et tal pole üldse mõtet rünnata, sest et kaotused saavad olema liiga suured. Selle jaoks on vaja tugevdada NATO hoiakut meie regioonis,“ lisas minister Laanet.

Kaitseministeeriumi kohtu­ mi­ sel osalesid kongresmenid Ruben Gallego Arizonast, Don Bacon Illinoist ja Sara Jacobs Californiast. Gallego ja Bacon on Kongressi Balti toetusrühma esimehed ning paljuski tänu nende tegevusele on Ameerika Ühendriikide Kongress võtnud vastu ulatuslikke julgeolekuabi eraldisi Balti riikide võimearenduse toetamiseks.

Tänavu eraldas Kongress

Balti julgeole­ kuinitsiatiivi kaudu Eestile, Lätile ja Leedule rekordilised 180 miljonit dollarit. Ühend­ riikide julgeolekuabi on peamiselt kasutatud erioperatsioonide, õhukaitse, laske­ moo­ na­­varude ja mereolukorrateadlikkuse valdkondade arendami­ seks. Uue prio­riteedina on Balti riigid USA toetusel ühiselt välja arendamas pikamaa kaudtule ­ võimekust. (KMPT/EE)

Vormsi ja Hiiumaa rannikul on ulatuslik masuudireostus

President Karis oales Davosi Maailma Majandusfoorumil

Sel nädalal on Eesti meedias räägitud suurtest masuudi­ reostustest Hiiumaa ja Vormsi saarte rannikul.

President Alar Karis osales korraldajate kutsel Šveitsis, Davosis majanduse ja poliitika tippjuhte koondaval Maailma Majandusfoorumil. Karis võt­ tis osa Euroopa julgeolekule, Atlandi-ülesele koostöö elav­ damisele ning ELi tulevikule ja üleilmsele rollile keskendu­ vatest aruteludest.

President Alar Karis osales koos Poola presidendi Andrzej Duda ja Läti presidendi Egils Levitsiga Kolme mere riikide presidentide paneelarutelul, kus käsitleti Kolme mere initsiatiivi tulevikku ja selle projektiga seotud võimalusi Euroopa julgeoleku kindlustamiseks.

Euroopa Liidu naaberriikidele keskendunud paneel­ diskussioonil arutas Karis Moldova peaministri Natalia Gavrilița, Gruusia peaministri Irakli Garibašvili ning Austria välisministri Alexander Schal­ lenbergiga, milline peaks olema Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas.

Vabariigi President osales ka Ameerika ajakirjaniku ja aja­ lehe Washington Post vanemtoimetaja Lally Weymouthi arvamusliidrite välispoliitikatee-

Kreml jätkab Venemaal sõnavabaduse piiramist

Vormil on reostust avastatud saare põhja- ja läänerannikul umbes 15 kilomeetri pikkusel lõigul ning samuti ümbritsevatelt laidudelt. Hiiumaal on avastatud reostust kirde- ja põhjarannikul umbes 50 kilomeetri pikkusel lõigul. Reostus ei liigu veepinnal, vaid pinnalähedastes veekihtides ning selle allikat ei ole õnnestunud kindlaks teha.

Sel nädalal teatati ka, et viimase nädala jooksul uhtus Saaremaal meri randa rasvatükikesi, mis on umbes sentimeetrise läbimõõduga. Laboriana­lüüs näitas, et tegu on tahke rasvaga, mis väikeses koguses keskkonnale ohtlik ei ole, teatas keskkonnaamet.

Juba mõnda aega merevee, päikese ja tuulte meelevallas olnud materjali päritolu laboris kindlaks teha ei õnnestunud.

(ERR/EE)

Leedu kutsub oma suursaadiku Venemaalt tagasi Leedu president allkirjastas sel nädalal dekreedi, millega kutsub alates 1. juunist tagasi oma suursaadiku Venemaal. Ühtegi asendajat tagasi kutsutavale suursaadikule pole nimetatud.

Leedu saatis Venemaa saadiku välja 4. aprillil. Leedu valitsus ütles siis, et kavatseb langetada kahe riigi diplomaatilise esinduse mahtu. (ERR/EE)

Sel nädalal võttis Venemaa parlament vastu seaduseel­ nõu, mis lubab riigil sulgeda Vene meedia suhtes ,,ebasõb­ ra­likud“ lääneriikide väljaan­ ded.

Venemaa parlamendisaadikud väidavad, et uus seadus on vastus lääneriikide tegevusele.

Lääneriigid sulgesid pärast Ukraina sõja puhkemist mitmed Vene propagandakanalid.

Uus Vene meediaseadus või­ maldab Moskva peapro­ kuröril sulgeda need väljaanded, mis jagavad ,,illegaalset“, ,,ohtlikku“ või ,,ebausaldusväärset“ informatsiooni, vahendas Politico.

Seaduseelnõu peavad veel kinnitama föderatsiooninõukogu ja Venemaa president Vladimir Putin. (ERR/EE)

malisel lõunakohtumisel. Pre­ sident Karis keskendub arutelus Euroopa muutunud julgeolekule ja Venemaale.

Majandusfoorumi raames kohtus riigipea rahvusvaheliste suurettevõtetega, kavas olid mitmed kahepoolsed kohtu­ mi­ sed. (VPK/EE)

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Lauluväljakule Laulukaare alla kogunes 3500 lauljat, ühendkoori dirigeeris Hirvo Surva.

3

Foto: Lea Kreinin

Tallinna lauluväljakul laulsid tuhanded Ukraina vabaduse heaks Ukrainal ja kogu maailmal on rasked ajad. Laul teeb olemise kergemaks, peletab muremõtteid ja annab jõudu edasi minna. Meist paljudel on meeles, kuidas Eesti sai vabaks lauldud.

22. mail koguneti Tallinna lauluväljakule, et salvestada laulukaare all muusikavideo Ukraina toetuseks. Osalesid koorid ja mitusada üksiklauljat.

Sellest valmis Eesti Tele­ visioonis saade: https://etv.err. ee/1608595486/eesti-laulab-ukrainale ja muusikavideo: https://fb.watch/dce2okW1pB/ Ürituse algatasid ja korraldasid vabatahtlikud. Ühend­koo­ ri juhatas armastatud koorijuht Hirvo Surva. Ukraina viisile „Oi u luzi chervona kalyna“ („Punane lodjapuu aasal“) tegi neljahäälse kooriseade Eestis sündinud ja USA-s tegutsev ­helilooja Jonas Tarm. Laulu on erineval kujul esitanud juba pal-

tas ukrainakeelsete sõnade õiget hääldust. Rahvas kordas vapralt järele. See naine on Tetiana Kozlova, kes tuli Eestisse Ukrainast Harkivist märtsikuus.

Tetianat ootas laulukaare taga kolm last, kes käivad siin koolis ja lasteaias, aga tööd pole jud maailma muusikud. Hirvo Tallinnas nii lihtne leida. Har­ Surva sõnul vajab Ukraina prae- kivis oli Tetiana inglise keele gu hingelist toetust; eestlased õpetaja, aga ka tõlkimise vastu tunnevad ühislaulu väge ja taha- pole tal midagi. Ta oskab peale vad anda oma südame ja panuse ukraina keele väga hästi inglise sellesse. ja vene keelt. Tetiana tänas Hoolimata tuulisest ja jahe- ­südamest eestlasi, kes Ukrainat dast ilmast oli kokku tulnud üle aitavad.

Enne lindistamise algust kolme ja poole tuhande lauluhutreeniti ka lavalist liikumist. vilise üle Eesti, isegi välismaalt.

Video alguses laulab vaid Rahvariietele lisaks oli näha õbluke tütarlaps.

Video vaatajale Ukraina lipuvärvides kostüüme peab jääma mulje, nagu ta oleks ja jopesid. Laulukaare alla ei laval üksinda.

Siis pikkamööda paistnud päike, aga meeleolu oli hea: koorijuht Hirvo Surva astuvad tema kõrvale teisedki viskas lindistamise vahepeal lauljad ning alles seejärel näeb nalja, lauljad lehvitasid rõõm- vaataja suuremat pilti – kogu salt lippude ja noodipaberitega. laulukaare alune on rahvast täis!

Laulukaare vastas olevale suu­ Ukraina ei ole üksi. Väga rele muruplatsile vaatajaid ei võimas!

Lauljaid on kaare all kokku lubatud. Ülevalt filmis kogu üriumbes kolm ja pool tuhat. tust droon, muruplats ja lava­ Teiste hulgas laulsid eelmine e­sine pidid jääma tühjaks – ikka president Kersti Kaljulaid, võimsama efekti saavutamiseks. muusik ja mälumängur Ivo Enne lindistamist tuli diri- Linna, dirigendid Tõnu Kal­ gendipulti Hirvo Surva kõrvale juste ja Kristjan Järvi, nääpsuke blond naine, kes õpe- ­helilooja Tõnu Kõrvits ja ooperilaulja Olena Braznik, kelle tütar videos soolot laulis.

Kindlasti oli veel teisigi tuntud inimesi. Kaamera ette jäi Ivo Linna, kes tervitas kõiki Kana­ da lugejaid ning ootab kannatamatult, et saaks külastada Toronto Eesti KESKUSt. Korraldajad paluvad: JAGAGE selle video linki nii sõprade kui vaenlastega, et see jõuaks kau­ gele: https://fb.watch/dce2okW1pB/

Harkivist pärit inglise keele õpetaja Tetiana Kozlova pages Eestisse koos kolme lapsega.

Foto: Lea Kreinin

Lauljate hulgas oli ka armastatud Ivo Linna.

Foto: Lea Kreinin

Reformierakonna toetus tõusmas

Eesti sai esimesed…

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstati koostöös tehtud küsitlusest selgub, et viimaste tulemuste põhjal toetab Re­ ­ formierakonda 33,9%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 20,2 % ja Keskerakonda 17% valimisõi­ guslikest kodanikest.

Järgnevad Eesti 200 (12,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%) ning Isamaa (6%).

Eestimaa Roheliste toetus on 1,9 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,9 ja opositsioonierakondi 33,4% vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. aprillist 23. maini, küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vaba­ riigi kodanikku. (ERR/EE)

rahvusringhäälingu portaal Mi­ chelin Guidesi rahvusvahelist direktorit Gwendal Poullenneci.

Ontariot ja Quebeci laastanud torm tõi kahjustusi ja inimohvreid

suured puud jm.

Clarence-Rocklandis ja Ux­ bridge’is (Ont.) kuulutati välja eriolukord, kuna osad hooned olid täiesti purustatud ning tänavad kaetud mahalangenud ­ puude, elektriliinide ja telefoni­ postidega.

Suurte elektrikatkestuste tõttu ja turvalisuse kaalutlustel suleti teisipäeval Ottawas kõik koolid, kuna umbes pooled koolidest olid veel elektrita. (Lüh. CP24)

Eelmisel laupäeval liikus üle Ontario ja Quebeci tugev torm, mis tõi eri piirkondades kaasa palju purustusi ning võttis 10 inimese elu. Kah­ justada said hooned, elektrilii­ nid ja -postid, maha langesid

(Algus lk. 1)

,,Kui selline tunnustus tuleb Eestile, mis on maailma kõige kuulsam restoranide kvalitee­ dimärgis, siis see tähendab, et Eesti on maailma gastronoo­ miakaardil. See tähendab seda, et need inimesed, kelle jaoks on reisielamuse juures ülioluline see, mida nad söövad ja mida nad joovad ja kuidas seda kõike neile serveeritakse, nad leiavad tee Eestisse. On terve hulk inimesi, kes ainult selle järgi oma reise seavadki, et külastada Michelini restorane,“ ütles Ette­ võtluse Arendamise Sihtasutuse turismiturunduse valdkonnajuht Heili Klandorf-Järvsoo.

(PM/ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

Nädala portree Aleksa Gold – Toronto Ülikooli aasta parim naissportlane sihib Pariisi olümpiat Torontos sündinud ja üles kasvanud ujuja Aleksa Gold (22), kes on saavutanud mit­ meid rekordeid, õpib Toronto Ülikoolis inimbioloogiat ja keskkonnaõpet, treenib kõvas­ ti nii basseinis kui jõusaalis ja näeb oma sportlaskarjääri lõpetamise sihina Pariisi olümpiamänge. Tema elus on väga olulisel kohal Eesti, kus elab osa tema perest ja kus ta on käinud palju kordi alates lapsepõlvest. Eestis viibib ta ka praegu, aga mitte lihtsalt külas, vaid elamas ja tööta­ mas, mida ta teeb juba teist suve. Aleksa võistleb Eesti lipu all ning tänavu suvel esindab Eestit EM-il ja MM-il. Kohe räägime kõigest lähemalt.

Esimest korda räägimegi Aleksaga aprillis, just enne tema suveks Eestisse sõitu, kui käsil olid veel viimased selle­ aastased ülikoolieksamid ja ka töökoht polnud veel kindel.

Praeguseks on Aleksa viibinud Eestis rohkem kui kuu. Ta on Tallinnas tööl ühes idufirmas nimega Snackable AI, mis on masinaõppe ettevõte. Ta tegeleb seal turundusega ja see töökoht on talle ideaalne, kuna on võimalik arvutis töötada ja seega samaaegselt ujumisega ­ tegeleda.

Aleksa on sündinud Torontos eesti-kanada peres. Ema vanemad põgenesid omal ajal lastena Eestist ja neil sündis neli last, üks neist Aleksa ema Pille (sünd. Leitham). Nad elasid Montrealis, kus oli suur eesti kogukond. Hiljem kolis ema Torontosse, kus abiellus ja sündisid lapsed Juku, Vanessa ja Aleksa. Ema on alati rääkinud lastega ainult eesti keeles ja seda teevad ka lapsed omavahel siiamaani. Ema suunas alati ­lapsi eesti filmide, raamatute ja muusika poole, mida sugulased Eestist saatsid.

Emal on vend ja kaks õde ning kõigi lapsed räägivad eesti keelt. Onu pere elab juba aastaid Eestis. Onul on viis last ja mõlematel tädidel neli last – seega on pere väga suur. Nende pered saavad alati kokku jõulude ajal ja suvel Quebecis, kus peredel on suvilad Mont Tremblantis.

Aleksa isa ei ole eestlane, aga väga toetav eesti keele ja kultuuri suhtes. Ta õppis ka ise eesti keelt aastaid tagasi Eesti Majas täiskasvanute kursustel, samal ajal kui lapsed olid Eesti täienduskoolis. Aleksa on lisaks Eesti koolile olnud ka hellake ja laulnud koolikooris, olles tihe­ dalt seotud eesti ühiskonnaga ning hoides oma eesti juuri.

Eelmise aasta septembris astus ta korporatsiooni Filiae Patriae ridadesse, olles praegu uhke ­rebane.

• Eestis on Aleksa käinud alates varasest lapsepõlvest ikka iga kahe aasta tagant. Kuna onu Vello ja tema pere elab seal, siis on külastused olnud teistmoodi kui lihtsalt turistina. Onu pere peab Tallinna Raekoja platsil populaarset kohvikut Kehrwie­ der, kus Aleksa ning tema vend ja õde on ikka suviti töötanud.

Aleksa soovitab väga seda toredat kohvikut külastada, kes Tallinnasse satuvad – see on ka kokkusaamiskohaks Kanada eestlastele.

Möödunud suvel töötas Aleksa abiõena ühe Tallinna suurhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO; ingl. k.

ER). See oli tema jaoks imepärane kogemus, kas või seegi, et ta sai sinna ilma eelneva koolituseta, vaid kohapealse ­ väljaõppega. Kanadas oleks see tema sõnul mõeldamatu. Ta töötas täisajaga ja tegi nii päe­ vaseid kui öiseid vahetusi.

Töökohustuste hulka kuulusid näiteks kipside tegemine, abis-

Ujumine ja bassein on Aleksa jaoks oluline osa tema elust, millega ta alustas 6-aastaselt.

Foto: Tom Rushton

Aleksa koos perega.

tamine õmblemistel, voodite puhastamine, patsientide transportimine teistesse osakondadesse, uuringutele jm.

Huvi meditsiini vastu on tal alati olnud, aga kas ta just ars­ tiks õppida tahab, pole Aleksa kindel. Toronto Ülikoolis on jäänud õppida veel üks aasta bakalaureuseprogrammis, aga edasised õpingud võivad küll olla seoses meditsiiniga.

Eelmise aasta suvest meenutab Aleksa, et kui Kanadas oli pandeemia tõttu kõik suletud ja erilisi tegevusi ei toimunud, siis Eestis sai ta elada võrdlemisi normaalset elu – samal ajal kui Kanada sõbrad mäletavad eelmise aasta suvest rohkem ­üksiolekut. Ta märkas ka natuke erinevat suhtumist viirusesse Kanadas ja Eestis. Kui siin inimesed muretsesid väga viirusega nakatumise ja võimaliku raske haigestumise pärast ega tahtnudki kuskil käia, siis Eestis suhtuti kuidagi vabamalt. Kuigi olid mitmed reeglid ja piirangud, siiski paistis, et osa inimesi ei tahtnud neile alluda.

• Ujumisega alustas Aleksa, nii nagu ka pere teised lapsed, 6-aastaselt, Toronto Swim Club’is. Tublid ja edukad ujujad sirgusid kõigist kolmest, aga Juku ja Vanessa on praeguseks ujujakarjäärid lõpetanud ja tegutsevad oma töövaldkonnas.

Seitsmeaastaselt hakkas Aleksa juba võistlema. Ta on alati olnud edasijõudnute, kõige ­ kiiremas grupis ja treeningukoormus on olnud suur. Ta on seda alati ise väga soovinud teha. Alates keskkooli ajast treenis ta kaheksa korda nädalas basseinis ja kolm korda jõusaalis – päevad nägid välja umbes sellised, et kell 4.45 hommikul äratus, siis trenni, siis kooli, kell 5-7 tagasi ujuma, siis koju, koolitööd tegema ja magama.

Ka nüüd, ülikooli ajal, on päevad umbes sarnased, aga nii vara ta siiski tõusma ei pea – esimene treening on tal tavaliselt 6.30 hommikul, siis ülikooli loengutesse, hiljem jõusaali ja pärast veel basseini. Ta on alati saanud treenida Toronto Ülikooli basseinis, mida teeb praegugi Torontos olles (Eestis treenib ta Kalevi Spa’s). Kuna ta elab Torontos ülikoolilinnakus (campus), on sealt ujulasse

Foto erakogust

Aleksa on edukas ujuja, kes on saavutanud palju rekordeid. Tänavu valiti ta Toronto Ülikooli parimaks naissportlaseks.

Foto: APShutter

Aleksa ja vend Juku Kuressaares. Eesti külastused on nende pere jaoks olnud ikka tähtsal kohal.

Foto erakogust

jalutada vaid mõned minutid.

Treenimine on Aleksa jaoks igati loomulik ja tal pole vaja ennast selleks sundida. Kui oma päevi õigesti planeerida, jõuab vahel ka sõpradega aega veeta – vaadata koos filme või teha jalutuskäike.

Rääkides toitumisest ütleb Aleksa, et tal ei ole erilist dieeti, mida jälgida, küll aga on ta ­toidu suhtes üsna valiv. Meeldib süüa tervislikult, õnneks maitsevad puu- ja juurviljad ning ta juba teab, millised toidud paremini sobivad ja mida süües ta end hästi tunneb, saades vajaliku energia ja toiteained. ­ Aleksa jaoks on lihtne: kui kõht on tühi, tuleb süüa ja kui kõht ei ole tühi, siis mitte. Õhtusöök on tavaliselt suur, sest selle aja Tutvu • Loe • Kommenteeri

peale ongi kõht tühjaks saanud, aga toiduportsjoneid ta ei kaalu.

Tänavu valiti Aleksa Toronto Ülikooli aasta parimaks naissportlaseks. Nomineeritud oli kuus sportlast, kellest spordikomisjon tegi valiku aasta tule­ muste järgi.

Aleksa räägib uhkusega, et Toronto Ülikoolis on aasta­ kümnete jooksul olnud palju eestlastest tuntud ujujaid jt. sportlasi – eestlane oli tema endine ujumistreener ning ka ­ kunagine võrkpallitreener. Nii ujumis- kui võrkpallimeeskonda on kuulunud mitmeid eestlasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi; eestlased on teinud Toronto Ülikoolis aja­ lugu mitmetel teistelgi aladel.

KAIRE TENSUDA

www.eestielu.ca

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Rootsi, Gotland, NATO ja Putin Hain Rebas Kui hakkasin kord 1980ndate aastatel huvi tundma 1. dets. 1924. a. mässuhakatuse vastu, toimisin teistest ajaloo­ lastest (ka Imre Lipping, USA ajaloolane ja luureohvitser) erinevalt – väljaspool tavalist akadeemilist liivakasti. Nimelt katsusin endise op. ja luure­ ohvitserina endale väga konk­ reetselt ette kujutada, mida Anvelt & Co vajanuksid tege­ likult, et sel süngel hommikul vallutada Tallinn, kasvõi ­sutkiks.

Kuidas oleksin ise toiminud rünnaku juhina, keskendunud millele, jne. Konsulteerisin ka kauaaegse perekonnasõbra pater­-luuraja Vello Saloga. Ja ennäe – tulemus missugune, avaldatud lapidaarses saksa keeles Eesti Teaduslik Selts Rootsis 1985.a. Aastaraamatus (Sthlm).

– Siiani, with all due respect, ületamatu, ja Eestis muidugi mitte -,,retsepteeritud“…

Nüüd Gotlandi puhul – kus rootsipoolne kaitse on ikka veel väga nõrk, räägime ehk kompanii tasandist, lisaks mõned soomukid ja torud. Alles kiideti rootsi ajakirjanduses suurte, rasvaste rubriikidega, et sealne kodukaitse (Hemvärnet) piken­ dab oma harjutusperioodi 30

Kanada päevikust

Killustunud ja habras Kanadas on föderaalselt kah­ juks konservatiivide partei kui mitte lõhki, siis taarumas hävingu äärel. Sellest on kahju, kuna konservatiivsel filosoofial on oluline roll maail­mapildis, vajalik, et pii­ rata vasaktsentristide ekst­ sesse. Teadagi on Vahralehe­ maal olnud neid, kes isegi väidavad, et liberaalid on ­ loomulik partei Kanadat valit­sema. Ongi nii, et nemad on olnud valitsuses märksa enam kui konservatiivid.

On öeldud, et kui noor inimene on kas liberaalsete, sotsialistlike vaadetega-hoiakuga, on see loomulik, seletatud nii idealismis kui ka selles, et pole veel päris elu ja reaalsust kogetud. Kui aga keskealiselt pole saadud aru konservatismi põhi­ mõtetest, siis on midagi viltu.

Perfektses maailmas oleksime nö punased toorid – sotsiaalselt, ühiskondlikult empaatiaga, aga majanduslikult praktilised.

Praeguses olukorras on üleriiklik konservatiivide partei ainult kemplemas, ei oska enesele juhti valida. Ning liberaalid, kelle juhiks valiti kogemusteta draamaõpetaja, vaid nime tõttu, hõõruvad rõõmsalt käsi. Huvi­ tavalt on Kanada nagu USA – ookeani rannikutel, just nagu Kalifornias ja New Yorgis, domineerivad vasakpoolsed ehk demokraadid, riigi südames aga

päevaga – siiani oli harjutuspäevi aastas vaid neli!

Boris Johnsoni uhkelt ja siin Rootsis nagu südamesse imetud toetus lubadus pole kahjuks muud kui inglise sisepoliitiline hooplemine. Sest brittide sõja­ võim, nagu sakslastelgi, on aastatega jäänud õblukeseks, välja arvatud cyber ja nuke’id. Taristu ja varustus on vananenud ja üldiselt väljavahetusel. Pealegi on Johnsonil kehv oma partei toetus, parlamendis veelgi nõrgem positsioon. Lisaks peab ta saama tõrksa ja upsaka parlamendi toetuse igale oma välispoliitilisele ettevõtmisele, mida parlament, muide, 2013.a.

Süüria sõjast osavõtuks EI ­andnud. Keelas.

Putini ja Gotlandi osas argumenteerin – mitte mingite väe­ osadega, nagu teevad meie asjatundjad poliitikud, politoloogid ja ajakirjanikud – vaid hoopis Putini, selle Leningrad back­ street hooligani, KGBiidi, skorpioni ehk Alla Pugatšova sõnutsi ,,Leningradi rotipoja“ men­ taalsest perspektiivist: Teatavasti on Putinil Ukrai­ nas, Euroopas, ELi-NATOga, Hiinaga = maailmas! vesi ahjus.

Parajasti, ja kõigele lisaks, transformeeritakse ta silme ees Lääne- ehk temale Balti meri – Natomereks. Kõik strateegilised

saared (Åland, Gotland ja Born­ holm), väinad (BALTAPPS) ja lahed (Soome ja Botnia) lähevad ,,wainlasele“, kes EI ole sõbralik, eriti mitte Putinile elulise tähtsusega Kaliningradi vastu… Ja NATO väed Gotlandil oleksid nagu odaotsad Kalinin­ gradile otse näkku! Samas teab Putin ülihästi, et NATOl on kindlad Kaliningradi nivelleerimise plaanid (lugegem briti NATO kindrali Richard Shirreffi ,,War with Russia“, 2017).

Putini staabi rahvale meenuvad nüüd: 1) kuidas sakslased ennetasid britte vaid päevaga enne sakslaste Weserübungi käikulaskmist 9. aprillil 1940. Nad mineerisid kiirelt, juba 8. aprillil, Norra veeteed, britid ei jõudnud kohale… Sellele järg­ nes Norrale viieaastane okupatsioon. Tähendab – ettevõtlikkus, kiirus loeb.

2) kuidas Molotov pärast 1. sep­tembrit 1939.a. kutsus soomlasi ja baltlasi (eestlasi) konsul­ tatsioonidele, nimelt ähvar­ davas olukorras maailma rahu päästmiseks ja soomlaste ja eestlaste vabaduse, kultuuri ja majanduse edendamiseks, millele järgnesid, nagu teame, keel­ dujatele soomlastele Talvesõda ja järeleandlikele eestlastele baasid jne, jne… – mõlemad variandid ü­ lisuurte kaotustega…

Oleksin ma Putin – nüüd,

ollakse parempoolsed või konservatiivid. Briti Kolumbias pole kaua olnud parempoolset valitsust, Atlandi rannikul on neid olnud vähe.

Alberta ehk parempoolseim provints riigis on erandiks, seal on pea alati olnud konservatiivsed valitsused. Ent sealgi sunniti peaminister Jason Kenney leige toetuse tõttu tagasi astuma. Jääb näha, keda valitakse teda asendama, kuid kindel võib olla, et nagu Kenney, saab ta mantlipärija olema kangekaelne.

Ning selles ongi konservatiivide häda föderaalselt olnud juba enam kui 40 aastat.

Viimane punane toori, kes sai peaministriks, oli Joe Clark.

Kes oli liialt hella hingega ja ­pidas Ottawas vastu vähem kui aasta. Teda asendas Pierre Trudeau, praeguse peaministri märksa andekam isa. Trudeau oli puhas poliitik, mitme hea mõttega, kuigi väga edev.

Nimetati seda karismaks, ainus omadus, mis ta pojal Justinil on. Kuid on selgelt näha, et tema on kui Narkissos, klassikaline Kreeka enesearmastuse ikoon, ainult enesest huvitatud, edevam isegi kui isa ning riigi huve küll ei kaitse.

Paraku pole konservatiivide partei juhiks kandidaati, kes peegeldaks selget mõistust ja neid ideaale, mis on liikumise elus hoidnud.

Oluliseks mõtlejaks oli Sir Roger Scruton, inglise filosoof, kes suri vaid kahe aasta eest.

Scruton keskendus poliitilisele filosoofiale, hoides tähtsana

­traditsioonilisi konservatiivseid vaateid. Tema oli ehedaks kinnituseks ülal teises lõigus kirjeldatust. Ta oli liberaalse maailma vaadetega, kuni koges vasakpoolseid üliõpilasrahutusi Pa­ riisis, seda vaid 24-aastasena.

Ning võtts omaks konservatismi maailmavaate.

Tema sulest on ilmunud mitmeid olulisi raamatuid. Üks peaks iga mõtleja riiulil olema.

A Dictionary of Political Thought, poliitikaleksikon, on tasakaalukalt kirjutatud ja toob ­ ära kõik olulised liikumised, ideoloogiad ilma eelarvamusi esitamata. Tegijatest, teoorialoojatest – nagu Maost Marcuseni ja Millist Montesquieuni.

Ratsionaalselt loostatud teatmeteos ilmus esmalt 40 aastat ­tagasi, on näinud mitmeid kordustrükke, Scrutoni uuendus­ tega.

Teine teos aga on ehk hetkeseisus Kanada konservatiividele sundlugemine. Conservatism on kutse osaleda Scrutoni arust asendamatus traditsioonis. Lühi­ kene teos kirjeldab, kuidas piltlikult Saulusest sai Paulus, Scrutoni arusaamist, et vasak­ t­sentrism on kärnadega, laristav ja tihti korrumpeerunud liikumine. Ta on ka teisi teoseid kirjutanud sellest, kuidas olla ­ konservatiiv, ning kritiseerinud viimastel põlvkondadel võrsu­ nud uut vasakpoolsust. Millel puudub tasakaal ning ka üldsu­ sega arvestamine. Pigem enesekeskne, nagu meie praegune peaministergi, kes ei arvesta praktiliste väljakutsetega.

Scruton kirjutas ka esteeti-

Natomeri Kalinigradi ja Moskva vaatevinklist.

täna, enne kui hilja oleks, ja Rootsi juba NATOga ka formaalselt ühinenud – ma ­ helistaksin Stockholmi, proua ­ Anderssonile Rosenbadi-nime­ lises valitsushoones. Teretaksin viisakalt ja teeksin talle soliidse ettepaneku tulla maailma rahu ähvardavas olukorras konsultatsioonidele, ja nimelt Got­ landi asjus. Et saaks Gotlandile – mõlema osalise poolt topograafiliselt ja ajaliselt täpselt fikseeritud vene baaside kaudu tagatud rahu, sõprus ja üldine õitseng… nagu ka Rootsile üldse… ja muidugi ­tervele Läänemereruumile…

Ja kui hakkakski üllatunud või isegi šokis proua Andersson

kast, arhitektuurist ja kultuurist.

Teisisõnu – laia haardega ning konservatism polnud ainus huvi.

Siiski ta elutöö pearõhk, mida ta seletab väga hästi mitmes teoses. Veenvalt ja usutavalt. ­ Väärt filosoof, sõna õige definitsioonis, kes jättis sügava jälje poliitilisesse mõtlemisse.

Praegu juhib uue konservatiivide partei juhi valimistel teisi kandidaate Pierre Poilievre, kes on populist ja samuti jäiga ­ise­loomuga, veendunud oma ­vaadetes. Muiata tuleb, et ta oli Stephen Harperi valitsuses demokraatilise reformi minister.

Sobimatut ametit oleks Poi­ lievrele raske leida. Ka on huvitav ta noorus – ta sündis siis, kui Joe Clark juhtis parteid.

Teisi kandidaate pole samuti kiita, üks isegi, Jean Charest, oli Québeci peaminister, aga liberaalina. Raske usaldada inimest, kes enese huvides parteid vahetab, ainult selleks, et võimule pääseda.

On keeruline ennustada, kes pinnale jääb, uueks erakonna juhiks saab. Kuid sisemised lahkhelid, võimetus üksmeelt ­ leida, sugereerib vägagi, et parempoolne liikumine, õige­ mini puhas konservatism, nagu Scruton seda kirjeldab, on Kanadas kui mitte hukkumise ohus, siis kahtlemata hääbumas.

Kanadalased vajavad alternatiive liberaalidele ning seda on minevikus leitud. Brian Mulroney, näiteks, oli riigimees – vigadega küll, aga majanduslikult, just nagu Stephen Harper, vaistlikult õigeid otsuseid langetades. Mida on ju elus

nüüd kogelema ja kokutama, ma väga toetaksin tema otsustamisvõimet, vihjates tagasihoidlikult võimalusele, et juhuslikult ja täitsa kogemata võiks keegi lähiajal mingi tehnilise äparduse tõttu pillata paar ,,taktikalist“ Stockholmi vetes…

Tegelikult imestan, et sää­ rane skorpionlik ettepanek pole juba ammu Stockholmi laeku­ nud. Aga võib-olla ongi?

Kuidas muidu seletada viimaste päevade äärmiselt mitte-rootsi­ sotsilikku kiirust ja ülipüüdlikke ähmaste ,,garantiide“ ­ anumisi seoses kõikide nende NATOga liitumise vaidluste, ettevalmis­ tuste ja otsuste puhul…???

vaja. Võlgu ei saa ükski koda­ nik elada, liberaalide suhtumine on aga, et rahapada on põhjatu.

Riigivõlg aina kasvab.

Ontario konservatiivne valitsus ei ole sugugi ideaalne, peaminister Doug Ford jätab paljus soovida, ent võrreldes eelkäijatega on Queen’s Pargis olnud palju tasakaalukamaid ministreid. Pandeemia on pannud, kahjuks, igal tasandil poliitikuid proovile, õiget lahendust ei saa ju leidagi. Kuid Fordi võim ei ole vist ohus, mitte nagu Kenneyl Albertas oli, kuna ta ei osanud praktiliselt viiruse levikule läheneda.

Olgu vaated inimesel nagu on, aga vaieldamatu on see, et praktilisus, majanduslik mõistus peaks üle idealismi valitsema.

Tooridel pole hetkel head kandidaati olemas, kes seda juhiks.

Jääb näha, kas Kanada konservatiivid saavad sellest aru või jälgivad liberaalide teed, proo­ vides olla kõigile seda, mida nad tahavad. Mis on teadagi utoopiline ning saavutamatu.

TÕNU NAELAPEA

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

VEMUle kuuluvast Konrad Mägi maalist saab järgmise näituse tunnustöö 2019. aasta augustis viibisid Torontos Konrad Mägi Siht­a­ sutuse nõukogu esimees ja kunstikoguja Enn Kunila ning SA juhataja, kunstiteadlane Eero Epner, kes külastasid ka Väliseesti Muuseumi, VEMU, et tutvuda muuseumikogus oleva Konrad Mägi maaliga ,,Saaremaa“. Teos pärineb Konrad Mägi ühest kõige kõrgemalt hinnatud Saaremaa perioodist (1912-1913) ning kujutab Abaja lahte Kihel­ konnal. Teos kuulus Laine Pandi perekonnale, kust see Eestist põgenedes kaasa võeti.

Teos rändas läbi Saksamaa Torontosse, kus ta rippus aastakümneid Laine Pandi ­ korteris.

Ingrid Kütt, kelle vanavana­ ema oli Laine Pandi ema õde, meenutab: ,,Laine rääkis mulle, et Mägi maal on ostetud Pallase kunstistuudiost Tartus. Millal?

Mis raha eest? Kes oli tegelik ostja? Kujutan ette, et ostja võis ilmselt olla Laine isa Hans

Silbergleich (Ants Silvere), sest ta oli vist ainuke, kes oli küllalt jõukas – Livonia õllevabriku omanik. Natuke raske uskuda, et Laine ise oleks umbes 30-aastasena kunsti jõudnud osta, aga mine sa tea. Laine p õgenes Saksamaa kaudu ­ Kanadasse ja maal tuli tema ja ta õega kaasa, rullituna kokku koos teiste maalidega (Laikmaa, Viiralt, Pehap). Laine ja ta vanem õde Aino Assor (Asor) tõid kaasa ka hõbelusikaid, -kahvleid, -nuge ja imestasid, et need lahtisest seljakotist rongisõitude ajal kaduma ei läinud… Laine pidas kunstist väga lugu.

Saksamaalt lahkudes kulutas ta viimased saksa margad ära antiiki ostes, kuna kohe tuli ­ rahareform ja Kanadas polnud ­ niikuinii midagi teha saksa rahaga.“ Laine Pant pärandas ­ maali koos oma arhiiviga VEMUle. Enn Kunila tunnistab, et tal on äärmiselt hea meel, et viimastel aastatel on õnnestunud

leida mitukümmend Konrad Mägi kadunud teost: ,,On eri­ line rõõm tuua Eestisse tagasi maal, mis siit omal ajal tuhandeid kilomeetreid läände on rännanud.“ Tema sõnul on Konrad Mägi Sihtasutuse ees­ märgiks maali igakülgne korrastamine ning seejärel uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Kahepoolsel kokkuleppel deponeeritigi kõne­ alune maal 2021. a novembris Konrad Mägi Sihtasutusele, kuid seda valmistati ette eks­ poneerimiseks tulevastel näitustel.

Nüüd, 2022. a mais, saime Eestist rõõmusõnumi: maal on restaureeritud ja tagasi oma raami paigutatud ning valmis ­ alustama teekonda näitustele.

Konrad Mägi albumi tarvis maale otsides ja üles pildistades leiti üles mitmeid teoseid, mis on olnud aastakümneid kadunud või mille olemasolust pole seni üldse teatud. Sarnaseid teoseid on tänaseks 40 ringis. Sellest küpses plaan teha paarikümnest leitud maalist näitus – need on tööd, mida Eesti kunstipublik pole seni näinud.

Näitus ,,Konrad Mägi.

Seninägemata maalid“ toimub koostöös Eesti Kunstimuuseu­ miga nende Mikkeli muuseumi filiaalis Kadriorus ja seda saab vaadata 27. augustist 18. septembrini k.a. (https://mikkelimuuseum.ekm.ee/syndmus/konrad-magi-seninagemata-maalid/).

Näitust kureerivad Konrad Mägi SA juhataja Eero Epner ja Mikkeli muuseumi direktriss Aleksandra Murre. VEMUle kuuluv maal on selle näituse tunnustööks. PIRET NOORHANI

Europa Nostra sai uue presidendi

Jurakul 1925. Laine Pant ees keskel (valges kleidis). Ingrid Kütti vana­ ema Hilja Kütt taga keskel (ainult nägu paistab).

Repro autor: Stanislav Stepaško

Ingrid Kütt ja Laine Pant.

Foto erakogust

20. mail toimus Europa Nostra erakorraline üldkoo­ s­ olek, kus valiti uueks presi­ dendiks tuntud Itaalia ooperi­ laulja koloratuurmetsosopran Cecilia Bartoli (1966), kes lisaks maailmakuulsusele laul­ jana on tuntud ka oma suure huvi ja pühendumisega kul­ tuuripärandi vastu. Europa Nostra endine president maestro Placido Domingo ­ ­valiti tema suure panuse eest au-presidendiks.

Europa Nostra on suurim kultuuripärandi kaitse ja tutvustamisega tegelev valitsus­ väline kodanike ühendus Euroo­ pas, mis teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu, Euroopa Nõu­ kogu, UNESCO ja teiste rahvusvaheliste organisatsiooni­ dega.

Europa Nostra asutati Pariisis 1963. aastal ja tänaseks on selles liikmeid rohkem kui neljakümnest riigist.

Eestit esindab Europa Nostras Eesti Muinsuskaitse Selts. https://www.europanostra.org/ w o r l d - f a m o u s - o p e r a - s t a r -­ cecilia-bartoli-appointed­- asnew-president-of-

Nr. 21

Laine Pandile kuulunud Konrad Mägi maal ,,Saaremaa“.

Eesti põnevussari ,,Reetur“ jõuab miljonite vaatajatega voogedastus­­platvor­mile Eesti Rahvusringhäälingu ja Elisa koostöös valminud põne­ vussari ,,Reetur“ sisenes möö­ dunud aastal rahvusvahelisele teleturule ning tänavu on Eesti originaalsarja näitami­ s­ õigused omandanud Dis­ ney+Hotstar, üks India suuri­ maid voogedastusplatvorme.

Elisa sisujuhi Toomas Ili sõnul pole nii suure publiku ette ükski Eesti sari varem jõudnud. ,,Spioonidraamad on India erinevatel voogedastusplatvormidel järjepidevalt edukad olnud ning ,,Reeturil“ on ülimalt kvaliteetne lugu, näitlejatöö ja produktsioon, et 46 miljoni kasutajaga platvormil uut fännibaasi kasvatada.“ Sarja näitamisõigused on omandanud ka Jaapani era­ meediafirma WOWOW, Leedu Rahvusringhääling LRT ning Austraalia SBS, huvi on näida­ nud meediafirmad Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameeri­ kas. Sarja levitab maailmaturul distributsioonifirma GoQuest Media. ,,Reetur“ jõudis esmakordselt vaatajate ette 2019. a lõpus ning Alfred Vindi rolli eest sai

Seriaalis ,,Reetur“ Alfred Vindi rolli täitev Tambet Tuisk Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil (TIFF), kus peategelasena esindas filmi ,,Polli päevikud“.

Tambet Tuisk Eesti Filmi- ja Teleauhindade jagamisel parima sarjanäitleja tiitli. Sarja teine hooaeg esilinastus möödunud sügisel Elisa Huubis, ETV ekraanile jõuab põnevik sügisel.

Novembri alguses pälvis ,,Reetur“ kaks auhinda rahvusvaheliste teleprojektide festivalil ,,Heart of Europe“ ja 2020. a sai põnevussari žürii eripreemia Tšehhis toimunud ,,Serial Killer“ tele- ja veebiseriaalide festivalil. (PM/EE)

Andres Tarand andis välja raamatu oma lapsepõlvest Endine peaminister Andres Tarand andis välja raamatu oma lapsepõlvest, mis sai alguse 17 aastat tagasi. Raa­ mat kannab pealkirja ,,La­ ­ hingumaastik“ ja on mõiste­ tav kahel moel. Ühelt pool on see mõistetav, sest Tarand on II maailmasõja aegne laps. Geoloogina näeb ta aga teistsuguseid lahinguid. ,,Veidi ülekantud tähenduses on loodus ise Põhja-Eestis pae peal selline, kus esineb nähtus karst. Vesi leotab seda lubjakivi,

paekivi ja siis toimuvad üsna suured muutused maastikus, kus vajub ja tekivad koopad,“ selgitas ta. (ERR/EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1106 1

2

3

4

5

12

6

16

21 25

31

27

32

36

33 37

28

42

28

29

30

49

50

35 39

43

46

40 44

47

48

51

52

54

55

56

57

58

59

1. Mõis Eestis IdaVirumaal.

5. Lääneranniku Eesti Päevad.

8. Teat. lahja alkohoolse joogi.

12. Autorendifirma.

13. Lapsevanem.

14. T______, tuim, uimane, mühakas inimene.

15. Koomik, nalja­ hammas.

17. _______a, naiseks võtma.

18. Veonduses kasutatavate liiklusvahendite kogum.

19. ________teater, teater Tallinnas.

21. Miraakel.

22. Automotive Equipment Parts Network.

23. ______an, riik Aasias (ingl.k.).

26. Itsitus.

28. Liivakuhjatis rannikul, düün.

31. ______õne, sissejuhatav sõnavõtt.

33. ______urn, planeet.

35. Lehma piimaorgan.

36. Induktiivsuse ühik.

11

20

34 38

41

PAREMALE:

10

22 26

53

38. Irdunud osa või asi.

40. Lapsevanem.

41. Ilmakaar.

43. K_____, mittekuulja.

45. Teat. tööriist.

47. Uus-Meremaa põlisasukas.

51. Ala, piirkond (ingl.k.).

52. Indiaanlaste sõjakirves.

54. International Association of Animal Therapists.

55. Ese. 56. Tähtis jumal Põhja-Euroopa mütoloogias.

57. Vahest, võib-olla.

58. ______ukil, kissil, pilukil.

59. ______ofoobia, tundlikkus inimtegevuse suhtes.

ALLA:

1. Kääne.

2. ______e, piirkond Kesk-Prantsusmaal.

3. Õhuke plastik.

4. Asula Virumaal, tuntud telliskivi­ tehase asukoht.

5. Eesti välisminister.

6. Ees-, esimene.

7. Himaalaja karu.

S P ORT

Eestis sündinud iluuisutaja hakkab esindama Kanadat Eestist pärit iluuisutaja Natalja Zabijako (27), kes kaks aastat tagasi karjääri

Naljanurk ,,Sa oled jälle üle soola­ nud!“ pahandab mees nai­ sega. ,,See näitab, et olen sinuses ikka armunud,“ vastab naine naeratades. ,,See peab ikka väga tugev armasts olema, kui isegi hommmikukohvi suudad niimoodi üle soolata…“

T

Paremale: 1. (Kristjan) Jaak (Peter­

17 19

24

9

S

Ristsõna nr. 1105 LAHENDUS

14

18

45

8

13

15

23

7

I

8. Levinud viljapuu.

9. Ronitaimede.

10. Pahatahtlik, kiuslik valejutt kellegi kohta.

11. Jane Austeni romaan.

16. Linn Soomes, Lapimaal.

20. Rootsi Eestlaste Liit.

23. Nõusolekut väljendav sõna.

24. Ole tervitatud (lad. k).

25. Kõhunääre.

27. Pagaritoode.

29. Tamm, pais (ingl.k.).

30. Isiklik.

32. Lopsaka sõlmega kaelaside.

34. Teat. pillid.

37. Hamba pesa.

39. Jõgi Marokos.

42. Truu.

44. Imestust väljendav sõna.

45. Johannes ______, Eesti diplomaat (1897–1965).

46. ________k, islamiriik Lähis-Idas.

48. Teat. einekord.

49. Julm tapatöö.

50. P_____, äike.

53. Eostaim.

lõpetas, naaseb Venemaa mee­ dia andmetel võistlustulle ja hakkab esindama Kanadat, vahendas rahvusringhäälingu portaal.

Alguses Eestit esindanud paarissõitja Zabijako siirdus Venemaa lipu alla 2014. a. Neli aastat hiljem võitis ta koos paarilise Aleksandr Enbertiga olümpial Venemaa ridades võistkonnavõistlusel hõbeda.

Sama aasta EM-il võitsid nad Moskvas pronksi ning 2019. a MM-il samuti pronksi. Paar teatas 2020.a, et lõpetavad tipptasemel võistlemise.

Venemaa väljaanded on hiljuti teatanud, et Zabijako on otsustanud karjääri jätkata ja ta hakkab esindama Kanadat ning tema uueks paariliseks saab kanadalane Zachary Daleman, kes on 2017. a MM-pronksi Gabrielle Dalemani noorem vend. (ERR/EE)

son), 5. Kala, 9. Pea, 12. Eine, 13.

Ulas, 14. Eri, 15. Enne, 16. Laat, 17.

Nad, 18. Peegel, 20. Mutt, 22.

Eras(mus), 24. Saaga, 27. Keelamas, 31. Ugri, 32. Ars, 33. Karaa(t), 35. Oit, 36. Tiir, 38. Anakonda, 40. Eemal, 42.

Iran, 43. Emis, 45. Satiin, 49. VES, 51.

Lepa(triinu), 53. Inka, 54. Ohe, 55.

Laul, 56. Kakk, 57. Aed, 58. Asuu, 59.

Arak.

Alla: 1. Jeep, 2. Aine, 3. Anne, 4.

Keegel, 5. Kullamaa, 6. Ala, 7. Laam, 8. Astus, 9. Pentagon, 10. Era, 11.

Aid, 19. Erak, 21. Tau, 23. Sarni(a), 25. Grid, 26. Aita, 27. Kate, 28. Erie, 29. Esimesed, 30. (Lembit) Saarsalu, 34. Akaa(tsia), 37. RAM, 39. Ontika, 41. Lilla, 44. Seas, 46. Inar(i), 47.

Ikka, 48. Nakk, 49. VOA, 50. Ehe, 52.

Puu.

Nädala retsept

Erineva kattega ahjus küpsetatud tortillad Kaire Tensuda Valmistusained: suuri tortillasid riivjuustu keedetud krevette keedetud lillkapsaõisikuid eelnevalt töödeldud (keedetud või küpsetatud) loomaliha- või singiviile; hakitud tomativiile hakitud murulauku Valmistusviis: Asetada tortilla ümmargusele pizza-alusele ja raputada peale riivjuustu. Katta üks pool lillkapsaõisikute ja krevettidega, teine pool hakitud liha/singi ja tomativiiludega (või valmistada kaks erineva kattega). Küpse­ tada ahjus 350 F kraadi juures 10-15 min, kuni juust on sula­nud ja kate kuumenenud. Lasta pisut jahtuda ja lõigata sektoriteks.

Enne serveerimist raputada peale hakitud murulauku.

VORMEL. Jüri Vips tegi ajalugu, kui pääses esimese eestla­ sena F1 etapil vabatreeningule.

Vips tegi kaasa Red Bulli võistkonnas vormel-1 MM-sarja Hispaania etapi esimesel vabatreeningul.

Laupäevases sprindisõidus alustas Vips (Hitech) 9. kohalt, sai esimestel ringidel mõnest konkurendist mööda, kuid ­katkestas sõiduvea tõttu.

Pühapäeval Barcelonas toimunud põhisõidule startis Vips 2. kohalt, kuid ebaõnnestunud boksipeatuse järel kaotas 12 sekundit ja lõpetas sõidu 17. kohal. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

7

Volli veste

Naer ju terviseks Ei kujutaks ette elu, milles ei saaks, kui mitte just vatsarappuvalt lõkerdades, siis ikke irvitades seda lahata. Tänapäev kinnitab seda, et lihtsalt on tarvis naerda. Nigu jube hea luule­taja kirjutas: võta need võtmed ja viska need kaevu.

Kirjutan seda viimaste aastate taustal. Ole karantiinis, kantiini minna ei saa. Nüid vanja või õigemini Volodja on hulluks läinud. Uudised on kurvad, isegi koomiksite lugemine ei tõsta tuju.

Küll aga kõnõtraadiga teistega suhtlemine on oluline.

Karlaga on mitte karantiin aga garantii, et kõne jooksul mõlemad naerame. Eks elu nähtud, oleme tänulikud, et juba niigi pikk iga antud. Ka Ets oskab villast visata. Ning tema­ kesel on tartlannana kuiv huumorisoon, vahel ei tabagi, kas aasib või tögab. Ainult mulle pole lubatud liig-tihti lõõpida, sest oskan ikka kura kätt minna, kahemõttelisusega.

Eestlased on üldse mitte ainult laulurahvas (küll oli kena see ukrainakeelne laul, mida pühapäeval laulukaare all Tallinas tuhanded laulsid. Viis pisarateni, kuidas toetatakse süütuid.), aga ka naljarahvas. Ning vist parimaid meie hulgas ei ole kui hiidlased.

Vaat, hiidlane pole mette suu peale kukkunud. Meie aupeakonsul kinnituseks, küll oleme temalt palju häid hiiu nalju kuulnud. Aga nali naljaks, tuleb ka osata suhelda nii, et kas teine jääb ammuli sui mõistatama või naerab ise takka.

Näiteks annaks tuntud loo. Vaat, mandrimees oli Hiiumaal turist. Kõmpis värskes õhus, juhtus hiidlase otsa. Küsis teed – kuhu see tee läheb? Vastuseks sai, et ei lähe kusagile. Nii kaua, kui mina olen elanud, on see ikka sii seisend. Küsija parandas päringut. Kuhu see tee viib? No vastuseks sai, et see tee ei vii kusagile kui ise ei lähe. Suures hädas palus tu­ rist – kus poole seda teed mööda saab minna? Vastati lakooniliselt. Seda teed mööda mine igale poole, kus sa tahad, kas või Köpu otsast merre.

Hiiu poiss läks kooli. Koolmeister küsis poisilt – kuidas su nimi on. Vastati. Äi mäleta enäm. Olin noor kui ristiti.

Hiljem laulutunnis küsis õpetaja – mis häält sa laulad? Poiss vastab – ma laula inimese häält. Juba noorelt, kindlasti ees­ kuju mujalt saanud, näitas ta, et oskab õieti vastata. Hiidlane ei jää vastust võlgu vist kunagi.

Just selliste inimestega on lust suhelda. Oskab teise paika panna, aga viisakalt, mitte nagu tänapäeva kriiskavad äärmuslased, inimõigustekaitsjad, kel pole sugugi arusaamist, mida sõna tähendab. Sõimavad, tembeldavad süütu sõna eest rassistiks. Või hullemaks. Ei, selle tõttu ma enam seitungit päriselt loe, kiikan vaid pääliskirju. Lollikasti kardan kui tuld. Tahan naerda, mette nutta.

VABARNA VOLLI

Sajandivanune traditsioon lõpeb – Põltsamaa lõpetab veinide tootmise Üle saja aasta Eestis tuntud ja armastatud marja- ja puuvil­ javeine tootnud Põltsamaa tehas lõpetab järgmisest aas­ tast veinide ja glögide toot­ mise. ,,Oleme otsustanud veine ja glögi toota ja müüa 2023. aasta lõpuni. Meie kontsernile väga väikesest alkoholiärist väljumise peamine põhjus on soov keskenduda Põltsamaal peamisele tegevusvaldkonnale – toidule ja mittealkohoolsetele jookidele,“ ütles rahvusringhäälingule Põlt­ sa­ maa tehase omaniku Orkla Eesti AS-i korporatiivkommunikatsiooni juht Madeleine Tults.

Alkoholivaba glögi tootmist on Tultsi sõnul plaanis jätkata.

Tultsi sõnul on olukord Eesti alkoholiturul väga konkurentsitihe ning edukaks ja kasumlikuks tegutsemiseks peakski ettevõtte fookus olema alkohoolsete jookide tootmisel ja turustamisel.

Samuti tuleb arvestada, et

Põltsamaal asuvad veinide valmistamiseks mõeldud tootmisseadmed on tänaseks vana­ nenud ja vajavad mahukaid ­investeeringuid. ,,Arvestades veinitootmise kohta Põltsamaa tehase ajaloos, säilitame brändi ega plaani seda müüa,“ sõnas Tults. (ERR/EE)

Õuntest valmistatud Põltsamaa Kuldne. Põltsamaa Kuldne 2014 võitis Eesti Sommeljeede Assot­ siatsiooni poolt korraldatud „Eesti Parim Jook 2020“ konkursil poolmagusate ja magusate veinide kategoorias kuldmärgi.

Illustr: veebilehelt ehtnejahea.ee

8

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Teravaid elamusi täis võidusõidu-nädalalõpp Tekst ja fotod Kati Kiilaspea

klassile, millesse sinu auto kuulub, maksad hooaja nö. ,,võistKevad on täies hoos ja suvi on luspassi“ eest. Neid masinaid kiiresti saabumas, mis tähen­ oli huvitav vaadata, eriti kuidas dab loomulikult, et autonäi­ igapäevased juhid on oma autod tuste ja võidusõitude hooaeg üles putitanud ning võidusõidu­on ka nüüd alanud. kõlblikuks teinud. Hommiku Nagu mitmedki teised üri- jooksul toimus ka Emzone tused ja koosviibimised, ei Radical Cup’i kvalifikatsioo­ saanud ka äsja nimetatud üri- nisõit. Need autod kuuluvad tused toimuda kaks aastat. LMP ehk LeMans Protoype Selletõttu ootasid ärevusega ­ kategooriasse ja nad näevad mitmed auto- ning võidusõidu ­välja rohkem nagu võidusõiduhuvilised ,,Castrol Victoria Day autod, mida näeks näiteks 24 Speedfest“ nädalalõppu, mis­ Hours of LeMans’il. Nende toimus 20.-22. maini. See oli omapära on see, et juhitavus ­ Canadian Tire Motorsport ümber kurvide on eriti hea.

Park’i ehk ,,Mosport“ hooaja Kujutan ette, et nende juhtimine avamise üritus, kus olid esinda- oleks võrreldav kartautode tud mitmed erinevad masina­ - ­omaga. klassid ning kategooriad, popuVihma oli küll ennustatud ja laarsest ,,Nascar Pinty’s pilviseks läks varapärastlõunal, Series’ist“ kuni uuema aja aga mis siis ikka; vihmajakk ,,Super Production Chal­ selga, katad kaamera korralikult lenge’ini.“ Neid selgitan ma ära ning kõik läheb lupsti edasi. ­lahti pisut hiljem, aga selge oli Oli algamas Nissan Sentra’de see, et energia oli laes kõikidel, esimene võidusõit pärastlõuna kes olid kohale tulnud. jooksul, kui telefon piiksus ning Kõige lahedam on ehk see, läbi valjuhääldajate kuulutati et mitmetel ,,Mosport’is“ toi­ välja, et tugevat äikesevihma on muvatel üritustel, kaasa arvatud oodata poole tunni jooksul, kuid sellel, saab minna ka juhtide sõit pidi toimuma nagu harilining mehaanikutega vestlema kult ja autodele olid märjailma­nende autodest ning üldiselt kummid juba alla pandud. Kuid motospordist, ei ole sellist dis- vaadates pilvi, liikusid need seltantsi külastajate ja professio­ lise kiirusega, mis tundus juba naalide vahel. pisut ohtlik. Nüüd juba öeldi, et Nendele, kes ei tea, peab otsima varjualust, kuid ,,Mosport’i“ rada on ,,road meie ümbruses seda polnud course“ ehk seal ei sõida autod ning auto oli pargitud kaugele. nagu ovaalil ainult ühtepidi, Hakkasime liikuma kiirel vaid seal on kurvid ja pikad sammul paviljoni poole, aga ei sirged nagu hariliku tee pealgi. jõudnud üldse kaugele, kui äkki See teeb raja palju mitmekesise- tuli selline tuulehoog ning möll, maks ning auto vedrustus, kum- kõik paari sekundi jooksul. mid ja seadistus peavad olema Keegi ei osanud näha ette, mis muidugi täitsa teistsugused kui toimub järgmise mõne minuti näiteks ovaalsel rajal. jooksul, ei olnudki aega sõitu Laupäevane külastus algas katkestada. 120-130 km/tunnis ilusa, sooja ilmaga hommikul ja tuuled tulid väga äkitselt, rahe tuli otsida esmajärguliselt hea ja vihma seguga, nii et midagi koht, kust vaadata toimuvat ei näinud. Teleülekande kaa­ ning loomulikult ka pildistada. meramees meie kõrval oma Varakult harjutasid juba Super ­ kõrgel platvormil sai puhutud Production Challenge autod ra- ümber koos kaameraga tagurpijal. Super Production Challenge di, nagu kaaluks sama palju kui on uuem sari, mille mõtles välja paberi tükk ja hetkega lamas Dominic St.-Jean Montrealist ja mees liikumatult maas pärast selle ideeks on anda võimalus väga kõva maandumist. Õnneks täitsa tavalistele autojuhtidele liikus ta varsti, aga pea oli oma autodega, mis on üles sea- saanud tal väga pahasti vigas­ tud võidusõiduks, rajale sõitma tada, ambulantsi polnud ka tulla. Selles võistlevad kolm võimalik kutsuda, kuna keegi ei klassi autosid ning vastavalt oleks kuulnud ning telefonidel

Nascar Pinty’s series auto, juhiks L.P. DuMoulin Quebecist.

Emzone Radical Cup Canada auto, juhiks Alan Shaw.

polnud levi.

Treilerid ning pikapid mitte ainult ei läinud külili, vaid lausa lendasid, müügitelgid kadusid tuulega, täielik kaos vaid paari minuti jooksul. Õnneks saime kena perega sõitu paviljoni juurde ning vigastatud kaameramees sai ka abi kiiresti. Voolu polnud, mitu tundi ei toimunud midagi, kuid torm oli endast märgi jätnud ning palju raskeid vigastusi oli. Kõik aitasid kaasa koristamisega ning varsti hakkas ka raja puhastamine peale.

Oli kuulda hiljem, et võisime võimalikult olla tornaado ääre­ alal, mis ka väga palju pahandust Uxbridge’is tekitas. Päeva lõpuks tuli päike jälle välja ning üks sõit sai veel toimuda, aga raske oli seda nautida hiljutise läbielatud šoki tõttu. Lahkudes piirkonnast hiljem oli ka näha tormi jälgi igal pool tee ääres.

Järgmiseks hommikuks oli küllalt palju saadud korrastada, et viimasel ürituse päeval sai paar sõitu ikka toimuda. Oli külm ning vihmane ilm ja pealtvaatajaid oli vähe, kuid mis sellest, vähemalt ei olnud see võrreldav eelmise päevaga.

Sellel päeval toimus ka minu lemmik-võidusõit ning ka nä­ dalalõpu populaarseim, Nascar Pinty’s Series Ebay Motors 200 sõit. Olen suur Nascari huviline, aga polnud veel võimalust olnud seda sarja kohapealt jälgida, nii et oli väga huvitav vaadata.

Selles sarjas sõidavad ainult Kanada päritolu juhid, see on selle eripära. Mootorite mürin ja bensiinilõhn tekitasid veidi parema tuju, vihmase ilma tõttu olid ka mitmed avariid rajal ja oli huvitav vaadata, kuidas juhid said hakkama sellistes ilmastikutingimustes juhtimisega.

Kuigi nädalalõpu jooksul oli sellist õudust näha, lõppes ta hästi ning ootan juba pikisilmi juulis toimuvat Honda Indy’it minna vaatama üle kahe aasta!

Loodus

Mesilased eristavad paaris- ja paarituid arve Teadlased on välja selgitanud, et mesilased on veel nutika­ mad, kui oleme arvanud – nad suudavad eristada paaris arve paaritutest arvudest.

Scarlett Howard Austraaliast Deakini Ülikoolist ja Monashi Ülikoolist pani koos kolleegidega püsti tahvli ja sellele konksude otsa rippuma mõned natuke mängukaartide moodi kaardid, kus valgel taustal oli kujutatud mitmesuguses paigutuses ja mitmesugusel hulgal musti kolmnurki.

Kaartide all oli mesilastaru lennulauda meenutav minia­ tuurne lauake, selle keskel väike süvend, süvendis mesi­ lastele meeldiv magus suh­ kruvesi või mesilastele ebameeldiv mõru kiniinilahus.

Mesilased lasti ühekaupa tahvli ette lahti olukorraga tutvuma ja endale suhkruvett leidma. Mõnede mesilaste jaoks

märkmik

Nr. 21

Riina Kindlam

Kalamaja Muuseum asub Tallinnas Kalamaja asumis, vanalinna ja mere vahel. Oskar Lutsu aegumatu lühi-romaani ,,Kevade“ Joosep Toots külvas peenart Paunveres (Palamusel). Sina võid seda teha, kus iganes süda ihkab.

Foto: Riina Kindlam

Toots ja Pipi, paras paar Kalamaja Muuseumis saab osta kolme euro eest selle ilusa pruunist paberist ümbri­ ku. ,,Pakist leiad nelja erineva eesti kodude populaarsema maitsetaime seemned“: 0,5 grammi basiilikut, 3 gr aed­ tilli, 2 gr koriandrit ja 1,5 gr lehtpeterselli. Juhis pakis soovitab maitsetaimi kasvata­ da eraldi, „aga miks mitte esitada endale Tootsi aia väl­ jakutse ja külvata kõik segamini. Aiandus – see on avastamine ja katsetamine ning puhas rõõm näpud mul­ las toimetamisest!“ „Mina,“ sosistab Toots Imelikule kõrva, kusjuures ta kahtlaselt ringi vaatab, „mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on.“ (Oskar Luts. Kevade. – Tallinn: Eesti Raamat, 1968. – Kogu Tootsi peenra lõik lk. 319 - 321) Interneti-avarustes võib seda lugu hõlpsasti leida siit: https:// miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/tootsi.htm Kevades ilmutas Joosep Toots aedvilja külvamisel üpris suurt loomingulisust, sokutades peenrale mitme vilja seemneid läbisegi. Kui mingi asi on pisut kaootiline ehk ebakorrapärane,

võidakse seda nimetada Tootsi peenraks. „Joosep Toots oli päris kindlasti üks Palamuse nutikamaid mehi ning tema kirju segapeenra võib lugeda tänapäevase taimekaitse ja söödava iluaia „vanaisaks“. Teistmoodi tege­ mine kohtab algul ikka võõristust ja imestust, pisitasa võib aga kujuneda trendiks ning üllatada heade lahendustega.“ (Tootsi peenar ... kastides, Lylian Meister, kodus.ee) „Kaval nipp kahjurite eksitamiseks on köögiviljade läbisegi külvamine ehk Tootsi peenar.

Sealt ei leia kahjurid lihtsalt „õiget“ taime üles. Samuti tõkes­tab see taimehaiguste levikut.“ (Õhtuleht) „Solarise keskuses on septembri lõpul üleval näitus ,,Kogukondlik Tootsi peenar“, mis tutvustab Tallinnas aina populaarsemaks muutuvat kogukonna-aiandust (community ­gardening) ja selle positiivset mõju nii linlastele kui linna­ loodusele.“ (tallinn.ee) Ebakorrapärasust, mis juba suureks segaduseks kasvanud, nimetavad eestlased Segasum­ ma suvilaks. Teate, kes seal elab? Koos ahvi ja täpilise hobusega? See on Pipi Pikksuka kodu. Rootsi (ja ka inglise) keeles Villa Villekulla. Astrid ­ Lindgren kirjutas Pipi 30 aastat pärast Lutsu Kevadet. Kui ta oleks olnud teadlik Tootsi peenrast, oleks see sobinud Pipi Segasumma suvila aeda nagu valatult. RIINA KINDLAM, Tallinn

pandi suhkruvesi paaris arvu kolmnurkadega kaartide alla ja kiniinilahus paaritu arvu kolmnurkadega kaartide alla, teistele vastupidi.

Mõne aja pärast sai mesilastele üsna selgeks, missuguse arvu kolmnurkade juurest suh­k­ ruvett saab.

Huvitav oli see, et kui suh­k­ ruvesi oli paarituarvuliste kaartide juures, õppisid mesila­ sed kiiremini kui siis, kui suh­ k­ ruvesi oli paarisarvuliste kaartide juures.

Teatud tasemele jõudes hakkasid teadlased mesilasele ette seadma kaarte, kus kolmnurki

oli senisest rohkem. Ka keeru­ lisemate, enam kui kümne kolmnurgaga kaartidega suutsid mesilased esimese valikuna just suhkruvee juurde suunduda 70 protsendil juhtudel.

Varem tehtud teadustöödes on ilmnenud, et mesilased oskavad ka lihtsamatel juhtudel liita ja lahutada või seostada arve sümbolitega.

Mesilindude nutikusest paa­ ris- ja paaritute arvude eristamisel kirjutavad Howard ja kaasautorid ajakirjas Frontiers in Ecology and Evolution. Kok­ku­ võtet vahendas ERRNovaator.

(ERR/Novaator/EE)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Usalda, aga kontrolli Neljapäeval, 19. mail esines Tartu Ülikooli valges saalis inauguratsiooniloenguga ar­­ hii­vin­duse professor Aigi Rahi-Tamm, kes ka Toronto ringkondadele varasemate loengute kaudu tuttav. Ette­ kande teemaks oli „Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.-1960. aastate oludes: „kontroll peab olema igal pool“.“ Kõnelejat tutvus­ tas loengu moderaator Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstivaldkondade dekaan ajaloodoktor Anti Selart.

Ettekannet oli võimalik jälgi­ da otse virtuaalselt ja hiljem videosalvestuse kaudu.

Ettekanne paljastas armutult pealkirjas antud nõukogudeliku tsitaadi tõelise tähenduse: kont­ rolli kõike, umbusalda kõiki.

1940. aastal tõmmati eesti rahvas pöörisesse, kus hakati süstemaatiliselt kasvatama uuele rii­ gikorrale kuulekaid kodanikke, sisendama neisse uusi arusaamu ja tõekspidamisi. Nõukogude­liku müüdi kohaselt pole tugevale

võimule alternatiivi, võimuko­ ge­mus peab suruma tagaplaanile teistsugused mälestused.

Algas universaalne kõikehõlmava kontrolli kehtestamine.

Lenini tsitaadi kohaselt on kontroll nõukogude inimeseks ­ kasvamise kool. Kontroll aitab areneda, viib meid täieliku vabaduseni, erinevalt kapitalistlikest riikidest, kus kontroll toi­ mub kodanluse huvides. Kõne­ leja tutvustas kuulajaskonnale eesti teadlaste kokku pandud sotsiaalse kontrolli mehhanismi tabelit, kus ära toodud mitmesugused kontrolli kehtestamisel kasutatud positiivsed ja nega­ tiiv­sed meetmed.

Kontrolli tagamiseks lasti käiku surveabinõud. Püüti ära hoida inimeste impulsiivset ja spontaanset käitumist. Kontroll sõltub ennekõike infost ja järelvalvest. Hakati kaardistama erinevaid gruppe, kuulekuse kasvatamine toimus kõigepealt füüsiliste karistuste abil. Et uurida inimeste poliitilist minevikku, võeti tuhandete inimesteni

Millest räägivad Tartu Maarja kiriku uued kellad?

Tartu Maarja kirikule valati 29. aprillil Saksamaal Gescheri linnas asuvas Petit & Gebr Edelbrock kellavabri­ kus Ellen Hüeskeri juhtimisel uus kirikukellade komplekt.

Maarja kiriku tornis hakkavad helisema neli kella. Ristil on neli haru, Piiblis neli para­ dii­sijõge, Vanas Testamendis maal neli veerandit. Kokku moodustab number 4 terviklikkuse. See kujutab lõpetatust ja ühtekuuluvust.

Kelli ehivad Tartu Maarja kihelkonna vöökirjad Eesti Rahva muuseumi kogudest.

Esimene kell on Armastus Mida ta meile räägib?

Minu toon on es1 ja läbi­ mõõt 1,32 meetrit. Ma kaalun umbes 1450 kilo.

Ma räägin sellest, kuidas Jumal on maailma nii vägevalt armastanud, et ta oma Poja meie eest ohvriks on toonud.

Kristuse armastuses oleme mõistnud headust ja tema õhutab meis iga päev armastuse suurust. Et me seda meeles peaks, on minu pinnale kaeverdatud Johannese evangeeliumi 3. peatüki 16. salm vanas Tartu maakeeles: „Nida om Jumal ma

ilma armastanu“ Kirjale lisaks ehib mind kaunimast kaunim pilt – ema lap­ sega. See on kujundatud vana, 1885. aastast pärit leeritunnistuse järgi, mille on alla kirjutanud Maarja kiriku õpetaja, vanade eesti juurtega Paul ­ Gerhard Adalbert Willigerode.

Neitsi Maarja, minu kiriku nime andja, hoiab minu pinna pitseril süles Jeesuslapsukest.

Olen Armastus, Maarja kiriku suurim kell, kes kumiseb ­armastusega Jumalale, Maarjale, Maarjamaale, kõigile emadele ja igale ligimesele.

Teine kell on Usk Kui hakkan lööma, kuuled tooni f1. Mu läbimõõt on 1 meeter ja 18 sentimeetrit. Ma kaalun 980 kilo.

Minu küljelt võid lugeda: „Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.“. See on Pauluse kirjast filiplastele. Kui ma löön, kuuled mu kuminas juttu meie elu nurgakividest.

Ristirahva jaoks, aga ka kogu õhtumaa kultuuri jaoks tähendavad need kristlikke väärtusi.

Nende tugevale põhjale oleme ehitanud oma kogudused, oma kirikud. Nende nimel töötavad usus meie vaimulikud. Ka

Aigi Rahi-Tamm Torontos.

Foto: Peeter Põldre

jõudmiseks appi arhiivid. Üli­ malt kompromiteeriv oli Kaitse­ liidu liikmeks olek, samuti Saksa sõjaväes teenimine.

Kartoteegid töötasid aga tollase võimu jaoks liiga aeglaselt, ei saavutatud nii palju kui loodeti.

Kaitseliidu olemusest näiteks puudus õige arusaam. Seati sisse isikutoimikud, kuid sellele vaatamata juhtus, et aastavahemikus 1965-1968 jäi välisreisilt tagasi tulemata 18 isikut.

Jõuti järelduseni, et kontroll vajab rahvapoolset koostööd.

nendest vestab mu kõma. Ja muidugi kõigist, kes kuulevad ja võtavad usus vastu Jumala tõotusi hoida oma kätt inim­ konna kohal.

Inimeste usku neisse lubadustesse kinnitab minul peale vermitud Lutheri roos – rist keset südant, mille ümber on ­ viie õilmega roos.

Kolmanda kella nimi on Lootus Ma helisen tooni g1. Mu läbi­ mõõt on 3 sentimeetrit üle meetri. Ma kaalun 670 kilo.

Ma kannan kirja 39. psalmi 8. värsireast: „Issand, oma lootuse ma panen üksnes Sinu peale“.

Ma räägin meie koguduse, eestlaste maa- ja linnakoguduse lugu. Meenutan, kuidas inime­ sed tulid kokku ja jäid kokku, et püstitada pühakoda ja tulla lootuses sinna oma elu ülendama.

See on ilus lugu.

Ma räägin ka kogu eesti rahva lugu. Räägin, kuidas ­ inimesed tulid läbi sõdadest ja vaenust, valedest ja keeldudest olla meie ise. Meie rahva kurbadel tähtpäevadel mälestab mu hääl kodunt vägisi viiduid, oma aate eest hukkunuid, sõjavälja­ del langenuid, võõrsile maetuid.

Meenutan kannatusi ja märtreid, aga mäletan ka seda, kuidas lootus hoidis elus meie vaimu ja säilitas meie sees vapra vastu­ panu.

Minu esiküljel on Tartu linna vapp. Just Tartu linn andis esimesena lootust, et suures sõjas hävinud ja hiljem ilmalikuks muudetud hoonest saab jälle kirik. Just Tartu on aidanud, toetanud, nõustanud ja hoidnud Maarja koguduse lootust, et taas kerkib taeva poole Maarja kiriku ilus torn.

Neljas kell on Rõõm

Pildid kellavormidest kellatöökojas.

Fotod: Ellen Hüesker

Minu toon on b1. Mu läbi­ mõõt on 0,86 meetrit. Ma kaalun ligi 370 kilo.

Hakkan Maarja kiriku tornist lööma täistunde. Minu kõla

9

Algasid represseerimised kae­ buste ja avalduste põhjal. Märts 1948 oli murdepunkt, kus vallandus tohutu süüdistamislaine, sunniti sõna võitma ka vaikijaid. Heaks näiteks oli Tallinna konservatoorium, kus süüdistati direktor Vladimir Alumäed, et koolis valitseb kodanlik suhtu­ mine. Alumäe tagandati, 1950. aastal arreteeriti heliloojad Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik. Mõni aasta hiljem, aastal 1952 Eugen Kapi direktoriks oleku ajal, oli kon­ servatooriumi juhtkond sunnitud tunnistama, et õhk on pidevaist süüdistustest niivõrd paks, et ei võimalda õppimist. Hakati korraldama kolleegidega kohtumis­ õhtuid, et taas üksteist tundma õppida.

Kokkuvõttes võiks öelda, et nõukogude võim toitus konfliktidest. Kui neid polnud, siis nad tekitati. Kõneleja lõpetas tsiteerides Lennart Meri: „Inimene kui õppimisvõimeline olend lii­ gub tuntud sfäärist tundmatusse tulevikku. Aga minevikust saame kaasa võtta vaid selle osa, mis meile on tuntud, läbipaistvaks muutunud. Nii elab

hoiab tartlaste meeles Luuka evangeeliumi 2:10 värsi: „Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.“ See on ka minu peal kirjas.

Veel kannab mu pind noo­ diridu. Need on pärit J. V. Jannseni laulust „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Esimest korda lauldi neid sõnu I üldlaulupeol, mis läks teele Maarja kirikust.

Hiljem ülenes just see laul Eesti hümniks. Minu kehale on need noodid oma käega kirjutanud helilooja Alo Põldmäe. Tema on ju Maarja kirikuga seotud ka oma loomingu kaudu, sest on kirjutanud meile teose „Maarja kiriku täht“. Just meie rahvushümni kolmas salm kinnitab, et Jumal õnnistab Eestit, meie isamaad, igas tema teos. Seda mõelda on suur rõõm.

Minu hääles on tänu ja teadmine, et headus toob rõõmu. Öelgu iga inimene teistele häid sõnu ja tehku häid tegusid!

Hõikaja hääl kõlab Viljandimaalt kodukirikusse kätte Tartu Maarja kiriku ajalooline kell Hõikaja lööb Viljandimaal Paistu Maarja kiriku tornis.

Tänu perekond Salumäedele päästeti kell hävinenud Maarja kiriku rusudest ning on tänaseni säilinud. Tartu Maarja kogudus on kella päästjatele ning säilitajatele äärmiselt tänulik. Hea koostöö on koguduste vahel tihenenud ning nõnda sai Hõikaja hääl 2021. aasta 12. juulil, Tartu Maarja kiriku 80. hävimise aas-

minevik kui ajalookogemus meis edasi. Inimene vajab ajalugu, arvatavasti inimeseks ole­ mine ongi ajalugu. Mida laitmatum on inimese side ajalooga, seda õppimisvõimelisem ta on.“ Lektorit, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on nõu­ kogude süsteemi käekirja tundma õppimine, oli kogunenud kuulama arvukas audioorium.

Ettekanne võeti vastu tugevate kiiduavaldustega. Järgnesid mõ­ ned kommentaarid ja küsimused auditooriumist. Huvipakku­vai­ mana kõlas küsimus, kas ja kuidas mõjutavad üksikute toimikute uurimist emotsioonid.

Kõneleja väitel on uurimistöös vajalik objektiivsuse huvides mitmekordne läbilugemine.

Tema tavat­seb esimese lugemise teos­ tada neutraalselt, viia läbi täiesti emotsioonidevaba faktidega tutvumise. Järgmistel lugemistel tuleb end kohandada erinevate positsioonide vaatenurgale. Näi­ teks tõi kõneleja Riho Pätsi toimiku, mille kallal ta töötas pool aastat, kusjuures uurimist soo­dustasid represseeritu enda ­ hiljem kirja pandud märkmed.

EERIK PURJE

tapäeval taas kodukiriku tornist kõlada. Paistu koguduse õpetaja Allan Kährik salvestas kella heli, mida siis kõlarite abil Tartus toimunud mälestuspalvuskontserdil ette mängiti.

Kuivõrd aga nõnda väärtuslik ajalooline ese on säilinud, soo­ vib Tartu Maarja kogudus, et kell võiks taas ühel päeval kodukirikut ehitida. Tartu Maarja ja Paistu Maarja koguduste vahel koostööd eest vedanud ­ Toomas Savi on leppinud kokku, et Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus aitab Paistu kirikule tänutäheks Hõikaja hoidmise eest hankida uue kella või kellad. Kui need Paistu jõuavad, tuleb Hõikaja koju ning saab siin väärikalt eksponeeritud.

(Allikas: Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus)

S P ORT TENNIS. Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 46.) alistas Prantsusmaa lahtistel teises ringis brasiillanna Beatriz Haddad Maia (WTA 48.) 6:4, 6:4 ja jõudis kolmandasse ringi, kus tema vastaseks on USA imelaps Coco Gauffiga (WTA 23.). Esimeses ringis alistas Kanepi maialma 10. reketi Garbine Muguruza 2:6, 6:3, 6:4.

Kolmandasse ringi jõudmisega on Kanepi teeninud juba 130 edetabelipunkti ja jooksvas maailma edetabelis on ta ker­ki­ nud üheksa kohta – 37. k­ ohale.

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

(PM/EE)

10

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

Russia’s long road to nowhere Toomas Lukk, Estonian Ambassador

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin’s and Trump’s lies – any differences?

Observers have traced Putin’s lies about Ukraine back some 14 years. Trump’s lies became more apparent and news­ worthy when he became a possible presidential conten­ der a few years prior to the 2016 elections.

Putin’s dishonesty, his Stalin language, was part of his Soviet legacy. Trump’s falsifications show his contempt for democratic integrity, for the public, for even his supporters. Both men know they can lie with impunity and they know they ­ won’t even suffer a reputational penalty.

More than a decade before Russia’s current attack on Ukraine, the Russian foreign ministry falsely accused Ukraine of “heroizing the accomplices of fascism”, of violating the rights of Ukrainian Russian-speakers” and eliminating “the Russian language from the public life of the country”.

(In fact, Russian had been given official status in parts of Ukraine.) Similar accusations from Moscow preceded its in­ vasion of Georgia in 2008.

Now according to Putin, Ukrainian leaders were neo-­ Nazis and drug dealers holding Ukraine hostage. The Russian military intervention, according to Putin, would protect Rus­ sians in eastern Ukraine from being victims of genocide.

Added to this fabrication was Putin’s insistence that NATO is an external military threat and Ukraine must be prevented from joining it.

Putin lies, and lies big. His falsehoods lead to serious, deadly consequences. In contrast, after most of Trump’s brazen falsehoods, the dust ­ ­settles and nothing happens.

Remember when Mr. Trump said that the head of the US boy scouts called to praise him for a speech? No such call took place. It was a flagrant untruth.

A rather insignificant white lie?

But still in a moral lock-step with Putin.

It’s known that sometimes Trump gets confused about ­policy, so his intent isn’t always to deceive. But is he befuddled about his own behaviour?

Towards the end of his term a reporter asked him: “Mr. President, after three and a half

years, do you regret at all, all the lying you have done to the American people?” “What?”

“All the lying, all the dishonesty.” “That who has done?” “You have done.” No answer.

Was he confused? Not likely.

Numerous fact-checking organizations (this activity is now being labeled as a left-wing ­ conspiracy by Trump’s proxies) have placed the total of Trump’s falsehoods anywhere from 15,000 to 30,00 during his fouryear term. It has been a constant, aggressive assault of ­ dishonesty on the people, that still continues at full pace.

Trump’s Big Lie, that the last election victory was robbed from him, unravels society, dividing people into believers ­ and disbelievers and convincing them that nothing is true but the claims of their leader. The Big Lie has found prominent political allies in Washington and ­far-right media sycophants. The Big Lie has even fomented violence such as January 6, 2021.

Just like Putin’s warm-up lies in 2008 and his false claims about not being involved in the incursions that started in 2014 and culminated in attacking Ukraine outright in 2022, the Big Lie has been part of Trump-generated background noise for years. Already in 2016 he said that the elections were rigged – when he still thought he would lose. Trump’s supporters then believed the opposition would steal the election if given the slightest chance.

Both Putin and Trump are consumed by a victimization myth. Putin insists the Soviet Union collapsed as the “greatest catastrophe of the 20th century” as a result of a con­spiracy by a conniving West. This is echoed

by Trump’s mantra of the Big Lie being o­rchestrated by the power-­ hungry opposition cleverly ­ manipulating election results.

Putin refuses to acknowledge the amount of social and economic decay that his own stagnant autocratic regime could withstand. But, according to him, only a radical change could help the country move forward. Trump scorns the court decisions (all 65 of them) that have rejected the Big Lie proponents’ cases against the out-

prompted a political confrontation in 1992, followed by a bloody constitutional crisis in Russia’s expansionism, im­ ­ 1993 and the First Russianperialism and chauvinism Chechen war in 1994. have degraded the country The Beatles song titled into a pariah state, exposing “Back in the U.S.S.R.” (1968), its deeply rooted inferiority is apropos of Putin’s ascent to ­complex. the apex of power in Russia.

In 1990, at the end of the The song was inspired by a Cold War, the Scorpions re- Russian spy returning home. In leased a song titled “Wind of 1999, Putin became the acting Change” foretelling that “dis- Prime Minister of Russia. Soon tant memories are buried in the afterwards, Putin made headpast forever“. lines for initiated the Second A year later, the Soviet Chechen war.

Union ceased to exist in 1991 By 2007, Putin was bold and the “evil empire” became enough to challenge the west history, for good. President and the international world George H. W. Bush said in his ­ order at the Munich security Christmas address that the col- ­ forum. A year later Russia lapse of the Soviet Union meant ­ attacked Georgia, followed by victory for freedom, democracy the beginning of the military and moral values. He welcomed campaign in Eastern Ukraine the emergence of a free, inde- and annexation of Crimea in pendent and democratic Russia, 2014. marking the end of confrontaOn February 24, 2022, Putin, tion and the receding nuclear however, unleashed “the memothreat. Expectations that Euro­ ries of the past” when he depean peoples would live happily, clared an unjustified and unproand in peace, ever after were voked war against Ukraine – in high.

Putin’s interpretation a “special Der Spiegel, referring to de- operation” to demilitarize and classified memos, recently pub- denazify Ukraine. lished a cautionary note from Ukraine’s valiant fight, howEduard Shevardnadze (twice ever, has forced Putin to rework foreign minister of the Soviet his narrative to justify his war.

Union, later President of Geor­ He now claims that Russia’s gia), who warned in October ­invasion of Ukraine was neces1991 that a fascist leader could sary because “the West was preone day rise to power in Russia. paring for the invasion of our After the demise of the land, including Crimea”.

Soviet Union, hopes of creating Such a change of narrative a democratic Russia tumbled. aims to misrepresent Russia’s Yeltsin’s economic reforms naked aggression as a heroic

come of the elections. Both men rely on flagrant dishonesty in their campaign to grab the hearts and minds of followers.

Trump feels a real kinship with Putin, deeming him “savvy”, “smart” and “genius” ­ on the eve of Russia’s attack on Ukraine – an invasion that was inevitable for all. An unabashed Putin totally repudiated any suggestion of invading a neighbouring country. Trump, with his praise, clearly admired this flagrant deception.

Trump has emboldened the American extreme right, and their lies, in turn, are mutually reinforcing with Putin’s. Seg­ ments of Fox News’ commentator Tucker Carlson are frequently aired on Russian propaganda outlets – all TV is under the Kremlin’s control. Carlson’s fabricated references to the US funding biological weapons labs in Ukraine and the expansion of NATO as a justification for Russia’s invasion are juicy news-bites that Moscow’s falsification apparatus gratefully exploits.

Putin and Trump both seem to feel comfortable being dishonest, even when their lies can be easily disproven. They themselves don’t need to believe what they say and don’t feel the necessity to convince others of the veracity of their claims.

They lie brazenly to assert ­power.

This harkens back to Trump’s contemptuous assertion in 2016 that he “can shoot somebody on Fifth Avenue and not lose any voters”. He’s convinced that he can lie about anything, anytime, anywhere, to anyone and be immune from any consequences. Both Putin and Trump can claim control over truth itself. And not paying anything for telling easily ­unmasked lies is super-effective in asserting one’s power.

Lying by leaders of world powers accentuates its destructive nature for society. It’s estimated that a significant part of Trump’s ‘base’ know Trump is lying and still support his lies.

Similarly, a significant segment of the Russian population realizes the falsity of Putin’s ­ justification for invading Ukraine, but still endorses it.

When these people are confronted with this anomaly, it’s the ‘so what’ response that’s the most destructive. Both belief and doubt are irrelevant for them.

Some scholars have observed that creeping autocratic rule makes heady concoction for people whose discernment of the difference between reality and unreality, fact and fiction, true and false is no longer important. People who don’t care about flagrant dishonesty in leadership, perpetuate their lies.

That’s dangerous. LAAS LEIVAT

stand against the West and to deflect away from Russia’s military failures and rally the ­ Russian people to support Putin’s war. This cynically manipulative narrative recasts ­ the aggressor as the victim.

Russia has even threatened to use nuclear weapons, exposing Putin’s desperation. If they (the west) do not respect us (нас не уважают); then they must be afraid of us (боятся). Putin’s rhetoric aims to distract the West and to drive a wedge between allied western capitals.

The West must not let itself be distracted and must focus on responding to Russia’s aggres­ sion, raising the cost of it and degrading its military capability.

Over the last three months, Putin has proven many things to the world but most persuasively, it is his ambiguity, untrust­ worthiness and ruthlessness.

Prior to his invasion, he advised Western interlocutors that Russia had no intention to attack Ukraine. But he did. Blocking access to free media, promoting propaganda and disinformation campaigns he deceives the Russian people of the reasons for the war and the situation on the battlefield. His Foreign Minister Sergei Lavrov speaks gibberish to international au­ diences, arrogantly comparing Ukraine with Palestine, and Russia with the US. The West’s long-standing appeasement policy toward Russia has failed.

Over the centuries, Russia’s territorial expansion has given its autocratic rulers additional legitimacy. A deeply rooted sense of imperialism and ­national chauvinism has created a false and extreme sense of national pride and has made ­ Russians believe in its superiority and uniqueness.

Putin’s view that the collapse of the Soviet Union represents the biggest catastrophe of the 20th century alludes to his aspiration of resurrecting the Soviet empire. Russia’s failure to carry out successful democratic and domestic economic reforms has only exacerbated his imperial ambitions.

Yet, in Putin’s case, Shevardnadze’s warning of the rise of a fascist leader results from a combination of authoritarianism and wounded pride that when blended with Soviet ideology, exposes a deeply ­rooted inferiority complex.

Russia represents a strategic challenge to its neighbors and beyond. In fact, Russia’s borders have never been as safe as after the EU and NATO acceptance of Central and Eastern Euro­ pean countries (CEEC) as members, 18 years ago. The CEEC’s have become stable and well-recognized democracies.

Though some lingering re­ ferences to “former soviet bloc countries” must end as they support the twisted Soviet narra­tive of Russia as a “liberator” and helps feed into Putin’s Soviet-mania.

(Continued on page 11)

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Art Through Layers – Thoughts on artist Britta Benno’s virtual presentation, May 15, 2022

Nick Cave and the Bad Seeds’ wizardry due to arrive for the first time in Estonia on August 18th

Valmar Kurol

Vincent Teetsov The arrival of a band or artist in Estonia for the first time ever is always a cause for ­celebration, on multiple levels.

It’s a pleasure for those fans in Estonia who have waited a long time to see one of their favourites in the flesh. Fans who, as a result, don’t have to travel to another country, such as Sweden or Poland, for a concert. It also stands for the continued recognition of Estonia as a place of culture, for its ability to exchange culture on an equal level as ­ the rest of the world.

Many big-name artists have made this inaugural visit to Estonia before. Madonna performed in Estonia in August 2009. Sting first visited in 2001. Megadeth played in July 2010. Andrea Bocelli has ­performed here several times.

Now, on Thursday August 18th, 2022, the kings of Australian alternative rock, Nick Cave and the Bad Seeds, are performing at Haapsalu Castle.

For those who have maybe only heard his name in passing, it isn’t easy to summarize the saga of Nick Cave’s rumbustious artistic career. If forced to, one should outline it in a few stages.

Born and raised in the Australian state of Victoria, Cave took an unconventional path early on, briefly studying

11

Photo: piletilevi.ee

painting and forming the incandescent post-punk band The Boys Next Door with his best friends from secondary school.

This band in turn became The Birthday Party. After leaving a mark on the scene in Mel­ bourne, Australia, they left for London, England and then West Berlin. This stage is defined by Cave’s fervent poeticism and the infernal grinding of the band’s instruments; drawing from what he has since referred to as “Old Testament” themes.

In comparison, from the dissolution of The Birthday Party in 1983 and onward, with the founding of Nick Cave and the Bad Seeds, Cave gradually took on “New Testament” ideas. As the years passed, his songs still acknowledged the brutality of our world, but came around to forgiveness, tenderness, faith, and love. All wound up in a ball that feels so true it will make you sit pensively, smile, even laugh. It certainly did that when I was first introduced to his ­music as a teenager.

Any new listeners in Estonia will certainly have an appreciation for the band’s caustic sense of humour and the willingness to not shy away from heavier subject matter in a free thinking manner. There is much to admire in the literary grounding of the music, too. Beyond singing and writing songs, Nick Cave is a

novelist, a screenwriter, a striking thinker and wordsmith ­ in many forms.

To this day, Cave has con­ tinued to tour the world and record albums with a band of ­ charismatic musical sidemen (maybe “warlocks” is a better descriptor) who you won’t forget. Having seen Cave perform on three occasions – a solo piano/voice performance in ­ Montréal as well as the full band at what was then the Sony Centre in 2014, and again at Scotiabank Arena in 2018 – I chalk the fandom up to the ­ability to craft a good story.

Cave and his collaborators, including Mick Harvey, Blixa Bargeld, and Warren Ellis; they know how to recreate the places, people, sounds, and actions of each song’s story to the point where you lose track of the venue or place where you listen entirely.

What’s most exciting about this concert in Haapsalu is the anticipation of how Estonia may seep into the band’s compositions. Autobiography found its way into the prose and ­poetry of Cave’s book The Sick Bag Song. Places find themselves whisked into songs, like Geneva in “Higgs Boson Blues”, Brighton in “Jubilee Street”, and Elvis’ birthplace of Tupelo, Mississippi in “Tupelo.”

The band interpolated parts of the hymn “Foi na Cruz” into a song of withering love when they recorded in São Paulo, Brazil.

This is no guarantee, but knowing Estonia’s rich body of legends, traditions, music, and history, compounded with the fact that the concert is taking place at a castle and cathedral from the 1200s, Estonia may find itself part of a song. Even more so if the famous apparition of the Valge Daam shows up in the chapel at the time of the concert.

The winners of the Canadian Brewing Awards for 2022 were announced recently in Calgary at the Canadian Brewing Awards.

Kalev Nisbet (33) just won 2 golds, a silver and a bronze. Last year, he also won awards at the Ca­nadian conference in Quebec City and then again at the Ontario awards. He works at Shacklands Brewery Co. in Toronto, a very small operation. There is an owner, a salesperson, plus Kalev, who is the only brewer. They work on a shoestring budget. So these awards are solely for Kalev and his brewing achievements. This year, his entries swept an entire category, which is very rare and which earned him a standing ovation at the Gala Awards Ceremony. His wife, Ashley Lennox, who is an illustrator at Bitstrips (owned by Snap­chat) has done the bottle/ can artwork. Shackland’s owner Dave has been quoted saying that ‘Kalev puts the art inside the bottle, while Ashley puts the art outside the bottle.” In the photo with Kalev is Don Tse, famous beer writer.

Readers should consider watching the documentaries 20,000 Days on Earth (2014), One More Time with Feeling (2016), and the most recent film This Much I Know to Be True to get a deeper sense of the band’s legacy. The Best of Nick Cave and the Bad Seeds from 1998 is a pretty definitive starting place musically, after which recent side projects, sound­ tracks, and more recent albums can be enjoyed.

A thriving artist will absorb their surroundings and make something new, like an alchemist, out of what they perceive.

For bands touring across Europe, Estonia is a long time coming.

The Society of Estonian Artists in Toronto (EKKT) and Museum of Estonians Abroad (VEMU) recently co-hosted an English language virtual talk and pictorial pre­ sentation by Britta Benno, an Estonian-based artist, print­ maker, teacher and researcher.

Benno is currently working on her doctorate, titled “Thinking in Layers, Imagin­ ing in Layers, Posthumanist Landscapes in the Extended Field of Drawing and Print­ making”.

As a member of EKKT and having an interest in landscape painting and geography (par­ ticularly polar), I watched the virtual presentation with great interest to discover how Benno works with her artful dystopic landscapes, as she has described them, in a world where human centeredness has been abandoned. A disruptive heterotopian world? Whether in science, business or the arts, the limit to creativity is the human imagination and nature has been one of the important guiding forces.

What proceeded was a downto-earth introduction by Benno of her art stylings, during which she provided examples of drawings, prints, 3-dimensional installations, and video animation of layered found objects. The materials Benno used varied from bed coverings to stones.

Commenting on her Tartu exhibit (Of Becoming a ­ Land(scape), Benno said that “Tectonic layers are alive, ­moving and breathing, forming mountains and flooding continents. The layers arise from above while shaking and cracking holes and fissures to the earth’s crust. In order to imagine the future, one has to look at the past to form a better understanding about the present.

Through imagining the Earth’s layers, I am also working with layered approaches to art. In a way, working in layers can be also called a method of piling up. Materials, traces and images cover each other just like the layers of Earth form a huge globe. Poetically flowing mountains can be discovered in the heap of blankets on my bed, on a topographic map or in an atlas of imaginary beings.”

Layers are the essence of our globe. Earth is a restless planet, perpetually in motion, from inner core to crust. Since the ­ Big Bang, about 13.7 billion years ago, drivers of the ­universe have been the forces of time, change and gravity. Our planet’s history is in the construction of layers, similar to the proverbial onion that is peeled, and entails the stories of chemical reactions, atoms forming minerals, then rocks and life itself. Layered deposits of rocks

tell the story of earth, epoch by epoch from its beginning 4.5 billion years ago, through five mass extinctions to the present Anthropocene. Glacial ice drill cores from Greenland and Antarctica have revealed up to 2.7 million years of ice accumulation with their stories of atmospheric contents and temperatures. Benno’s transfor­ mative art creates its own layers for her posthumanist landscapes.

With regard to artist residencies, it is only in recent decades that science-focused artist residencies have been initiated by the science establishment in a few countries, to help increase ­public awareness of science and to encourage private and institutional donors to support research. Scientists are notoriously bad at explaining the results of their research to the public.

Benno’s multi-faceted artistic ideas and use of multi-media would seem ideally suited for interdisciplinary collaboration with the scientific community, in addition to her arts world ­relationships, which she is keen on further developing.

The video of her virtual presentation is available at: https:// www.youtube.com/watch?v=Yi3zs8gieeE

Russia’s long…

(Continued from page 10)

How did we get here? Sauli Niinisto, President of Finland, provided a simple answer suggesting that the Russian ­ President Vladimir Putin should simply look in the mirror.

A business-as-usual relationship with Putin’s Russia is over.

The west must stand firm and united against Russia’s un­ acceptable behavior and brute force. The aggressor, Russia, must face justice and pay the price for the crimes and atrocities committed in this war.

Standing against Rashism and for Ukraine is to stand for freedom, democracy and moral values.

12

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

A captivating debut novel

by Pamela Kõrgemägi Andres Raudsepp I was recently drawn to a cer­ tain novel when I read about it on the internet. I found the title, “The Hunter and the Old Woman”, somewhat mys­ tifying at first but then I realized that the author had ­ given the main character, a female cougar, i.e. the ‘old woman’, an almost human quality. Of course I was ­at­­tracted to the author’s beau­ tiful Estonian name and became curious about it. This became a prime motivator in my decision to contact the author, whose name is Pamela Kõrgemägi.

I found the novel in the big bookstore in Belleville. Having started immediately to read it, I subsequetly had difficulty put-

ting it aside. It held me in its grip. So it was appropriate that I also called it gripping when I contacted the publisher’s publicity director. I considered it the most original book that I had ever read. It turned out that this was the author’s debut ­novel.

I felt it was appropriate to introduce this unique literary ­ accomplishment to my fellow ­ Estonians. I contacted my scholarly friend at the Estonian Literary Museum (Eesti Kirjan­ dusmuuseum) in Tartu and ­immediately sent her a copy.

What really held my attention while reading it was the sense of originality in the novel.

It also managed to stir me emotionally. It’s possible that ­ the connection between the mother cougar and her cubs provided the emotional quotient.

Just the same, while reading it, I felt this was one of the best books that I had ever read.

I managed to contact the ­author through Estonian friends perhaps six months after I had discovered the book. By this time I had shared my enthusiasm with a few people and sent them copies. I chided the workers in the bookstore about being slow in replacing the books that I had purchased.

When I contacted the author, instead of personal ­questions, I immediately asked her about

CONFERENCE: “We Stand with Ukraine – Historical and Current Perspectives” May 25, 2022 On June 3, 2022, an In person and LIVE streaming conference in support of Ukraine will be held at Europe House, Regeringsgatan 65, in Stockholm, from 13:00 – 18:00.

Conference organizers are Estonian World Council (ÜEKN) and Association of Estonians in Sweden (REL), together with partners Stockholm Free World Forum – ­ Frivärld, Liberalerna, Estonian Embassy in Sweden, NGO Globaalsed Eestlased and Nordic Ukraine Forum.

The keynote speaker is internationally acclaimed Finnish writer and playwright Sofi Oksanen.

Topics for panel discussion are: • “Shared memories of Russian occupation” – panelists ­professor Hain Rebas and Dr. Martin Kragh; • “Never alone: NATO:s changing role in Europe” – panelists Gunnar Hökmark, Ambassador Judith Gough, Laima Andrikienė; • “Information wars across the globe”- panelists Marcus Kolga, Patrik Oksanen, Jessica Aro and Hanna Liubakova.

Opening and closing remarks: Aho Rebas, Karin Karlsbro, Alina Zubkovych, Reet Marten Sehr.

According to Sirle Sööt, Chairman of the Association of Estonians in Sweden, we must talk about Russia’s crimes, European security and the global information war all the time and with a loud voice. This is especially important now that Ukraine is fighting for all our democratic values and freedom.

The conference brings together politicians, journalists, diplomats, researchers and civil society activists, all of whom have the power to explain and increase understanding of history and the current situation.

Registration at Association of Estonians in Sweden (REL) website: https://sverigeesterna.se/2022/05/11/conference­-westand-with-ukraine-historical-current-perspectives/ For further information: uekn.info@gmail.com

Pamela Kõrgemägi.

the story and the main character.

I’m asking my readers to be a bit patient on this score. The following is the sequence of questions I presented with the answers provided by the author.

How were you able express in writing the thought pro­ cesses of a wild animal and yet make it believable? Your depictions seemed so real.

I did some reading about about mountain lions and their lifecycle. Similar to other big cats they live very solitary lives.

Typically only the female and her cubs live together. Once the cubs are grown, they are ­considered adults and head off into the forest to fend for themselves.

I also read a fantastic memoir, “The Ghost Walker” by R.D. Lawrence, which chronicles the writer’s experience living in northern British Columbia.

Over the course of thirteen months he observed the mountain lions, as well as how the mountain lions interacted with deer, bears and even wolves, in the area. I found inspiration from this memoir because it describes the secret lives of ­ animals interacting with each ­ other in the wilderness. I think it added some key details to the novel.

Are you fond of animals?

Do you have feelings about the animal kingdom?

I am inspired by Walt Whitman’s thoughts about ­animals. The author quotes Whitman in that animals do not lie awake in the dark and weep for their sins. They are not diss­ satisfied and not one is demented with the mania of owning things. And not one is unhappy over the whole earth.

Did you get emotionally involved – like I did – with the principal character, the wild cougar, that you described so well? She seemed such a complete character.

Of course. After so many years of writing about her, the Cougar did become an intimate companion.

So yes, I felt inspired by her story, which is what compelled me to stick with writing the novel because I had struggled with it for so many years.

In a strange way, I will admit that once the novel was finished, I missed writing about her.

There was no more to tell and the Cougar was off, living her own life in the world. I had to say farewell to the Cougar, just

Archival photo

as the Cougar has to say farewell to many of her cubs ­ throughout the novel. However, this was only a brief period. I eventually consoled myself to work on my next novel.

You created such suspense when you introduced the human factor, an interesting but flawed human being. A perfect animal and an imper­ fect man, affected as a boy by the slaughter of sheep and lambs. Was this conflict part of your aim when you started the novel?

Absolutely. Joseph and the Cougar were always meant to meet. That was part of the narrative from the beginning. It is true. I thought of the stories for the Cougar first. Her Neigh­bour, the Marauder, Her Stalker, were all characters in my head before Joseph became a character, but I always knew there would need to be a hunter c­haracter who would hunt the Cougar.

You certainly showed your mastery over the components of a novel. In terms of the set­ ting, I loved the descriptions of nature. The characteriza­ tion was fascinating and beautifully limited. And the element of suspense kept recurring. Was the creation of this balance part of the course of the creative writing pro­ gram at York University that I understand you followed?

One of the benefits of studying English and creative writing at York University was that it exposed me to a great number of writers I would not have encountered otherwise. Not ­ only writers from Canada, but writers from all over the world which I would study and come to love. I’m sure that I’m not the first writer to say that the most important thing a writer needs to do is read the work of as many writers as possile.

What I appreciated most about the creative writing program was the opportunity to read the work of other young writers who were also figuring out their voice. It’s important to be able to give and receive feedback regarding your work and the work of others. It’s a good skill to develop. It helps you get through those rough writing patches when you have a friend you can call up and go for a drink and complain about writing!

Do you think your next novel will again feature an animal?

I don’t want to make a habit of writing novels featuring animals, however I have been ­ reading a great deal about wolves and it’s possible my next novel will features some wolf characters.

Back to “The Hunter and the Old Woman”. When did you actually decide to write this type of a novel?

I started work on this novel in the summer of 2008. I was at work on it, off and on, until 2017. The novel is so long it would take months for me to finish a draft. Then I would put it away for a few months – I had to take a break. Finally, once I felt that it was “finished” (it was not), I started getting feedback from friends/other readers.

Even once the novel was accepted for publication, there ­ was still editing and work to be done. So I ended up writing a few more drafts even at that point. So you might say I finished this novel in the year ­ 2020 – a tremendous year.

Let’s back up a bit more.

When did you decide that you wanted to be a writer?

I’ve been writing since I was a child with the intent of becoming a writer. It’s been my life-long dream to be published so I’m completely thrilled that my publisher had faith in the novel. The good people at House of Anansi have been a joy to work with. They are quite dear to me and were a great support during the lockdown editing process we went through.

Had you written anything before? Even poetry?

Oh, yes. I had worked on a few novels prior to starting “The Hunter and the Old Woman”, but none of them were terribly good and I didn’t want to dedicate the time and energy to getting them published. As a youngster I did write some poetry. But sadly, I am no poet. I’d rather write novels.

Back to the book for a moment. I somehow missed the general location of the story. Is it the US or Canada?

The mountain lion in my novel lives in the forests of Western Canada. I went on a family trip to Alberta when I was younger and I was very much inspired by the mountains, forests and badlands of that province. So when I ­imagined the Old Woman walking through the trees or stalking along the mountainside, it is this landscape that I am ­envisioning.

So this makes it doubly a Canadian novel. I also feel it would elicit an appropriate response in Estonia where the people have an innate connec­ tion to nature. They would love the book. Thank you, Pamela, for the engaging interview.

To future readers of this wonderful novel, for personal ­ orders I recommend contacting indigo.ca.

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

13

Why don’t young people return to Estonia? Doc film and discussion delves into difficult topic Most young people who leave Estonia would love to return home, but a variety of reasons often keep them tied to their new lives abroad. With the passing of time, return becomes increasingly difficult, or unimaginable.

This more recent migratory pattern is one of the main findings researcher and docu­ ­ mentary filmmaker Dr. Terje Toomistu gleaned through research that included an online survey of 2,000 young people who came of age after Estonia joined the European Union, and who have left Estonia.

The study informed her newly released and engaging ­ documentary film “Homing Beyond,” (“Põlvkond piiri taga”) presented by Estonian Arts Centre on May 18 at the Alliance Francaise theatre in Toronto. Reflecting the evolving nature of the Estonian diaspora is one of the objectives of KESKUS International Estonian Centre, with which Estonian Arts Centre, a charity, is asso­ ciated.

A lively post-screening discussion with the audience, moderated by Ellen Valter, ­ Project Lead with KESKUS, followed. Terje described how she developed the idea for the film, gained funding and painstakingly conducted the interviews remotely, during the pandemic. This process called ­ for creative solutions on how to

keep the scenes intimate and captivating.

The film comprises interviews with 21 young people who have moved to countries like Switzerland, the Nether­ lands, Germany, Canada and England. The candid interviews highlighted the mixed emotions these “Generation Y” Estonians felt as they described how they both missed their homeland, but also of the push from Estonia or the pull of other cultures. The push and the pull were found to be due to a need to match value systems, for economic reasons or just a sense of wanderlust that over time became permanent. With a better match in a different country and culture, the interviewees shared how they have integrated new cultures and countries into their lives.

One of the film’s ‘stars’, Carmen Kehman, was in attendance and participated in ­ the post-screening discussion.

Carmen grew up in Estonia and now lives in Toronto. Carmen’s mother is Estonian and her ­father is from Ecuador, and she described how she didn’t always feel a sense of belonging in Estonia, when asked about her jet-black hair or distinctive eye colour…distinctive because it’s not blue. The diversity in multicultural Toronto feels like a better fit for the University of ­ Toronto masters graduate.

Vincent Teetsov introduced Terje (more by Vincent on the mobility of Estonians, based on his interview with Terje, in EE

#18, 16.05.2022).

Terje is an anthropologist and researcher in the Depart­ ment of Ethnology at the University of Tartu. She is no stranger to documentary filmmaking having won the EstDocs Jury Award in 2017 for her film “Soviet Hippies”.

Currently, her main research focus points are related to ­ ­gender, mobility and affect. She attended the event as part of its North American release, and Toronto was the first stop.

Terje notes that there were several hours of film shot for each interview, and much rich material remains to be shared.

She hopes to create other communications products, such as a website that allows for these touching stories to reach a broader audience.

Thanks to the organizing help for the event: guests enjoyed reception refreshments courtesy of Northern Birch Credit Union and Karin Ivand and the recently formed “NET: Noored Eestlased Torontos” helped with event logistics.

All KESKUS valued donors make a critical difference

Liivi Sermat Cooke & Genevieve Perron of NET: Noored Eestlased Torontos.

Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up

to $10,000.

To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

KESKUS leadership donors are recognized here: www.estonian-

3 ways to make the most of Seedrioru before your last year of camp Natalie Jenkins Summer is just around the ­corner! Kids across Canada and beyond​​– get out your flip flops, bathing suits, and sunscreen for a fun-filled and action-packed summer at Seed­ rioru Lastesuvekodu. To learn how to make the most out of your experience, Eesti Elu spoke with some of Seedriou’s past campers and employees: Rein Tiisler, Oskar Kalm, Carmen Poolakese, and Seliina McConville. Here are 3 things they recommend you should do before your last year of camp at Seedrioru: 1. Go to every week of camp.

From Sunday, July 10th to Saturday, August 6th this year, campers will explore their Estonian heritage by making new friends, reuniting with old ones, and participating in all of the fun activities the camp has to offer. Rein Tiisler, who’s spent 10 years going to Seedrioru, said that his daily routine as a camper depended on the week. “Usually each

week is themed. Based on the theme, the plans change. Some days we’d have breakfast, followed by swimming lessons or some other sort of planned activity. During Survivor Week, that would be learning new skills like knot tying or fire lighting. During Estonian Week, those activities could be anything from folk dancing to Estonian language lessons. It really varies.”

Carmen Poolakese, a former counsellor of two years, also said that going to every week of camp is a must-do. “I recommend going to all of the weeks because they’re all so different and fun in their own way.”

2. Go to Survivor Week. One of the most popular themed weeks, Survivor Week, offers a diverse array of activities.

Ranging from knot tying to learning how to make tree forts that will guarantee a restful eight hour snooze, campers will be sure to hone their wilderness survival skills.

“The first couple of days are

From left, Dr. Terje Toomistu, Carmen Kehman, Ellen Valter.

spent on training and developing skills, like learning how to use an axe or a knife,” said Oscar Kalm, who’s spent 15 years going to Seedrioru. “Once you’ve proven that you can do those things, you move on to learning new skills and doing other activities. One year, we built a fence using just an axe and string, which was really cool. My friends and I also built a tree fort and slept in it!”

Carmen Poolakese also reminisced on her time up in the sky: “We would go to the forest and make our own tree forts.

The older kids made them super high up and slept there with their friends. That was my ­favourite part of survivor week – I really wish I could do it again!”

3. Participate in camp tradi­ tions. Having spent 15 summers at Seedrioru, Seliina McCon­ ville is very familiar with all of its fun traditions, including Sadie Hawkins Day. “After lunch, there’s a giant one and a half hour game of manhunt

centre.ca/capital-campaign To follow the construction journey and for KESKUS updates: • Visit the KESKUS website and subscribe to the monthly newsletter: • Facebook @EestiKeskus, Twitter @keskus, Instagram @ keskus.iec

with two teams: either guys chase girls or vice versa. The hiders have 10 minutes to find a hiding spot anywhere on Seedrioru property. If the chaser finds the hider, the hider is out of the game. The pair get “married” in the mud pit, and ­ the kitchen, as a wedding favour, cooks something up for the couple to eat.

For the rest of the day, the hider found by the chaser is the chaser’s ‘servant.’” When asked what that meant, Seliina said that “the chaser can tell their servant what to do (within reasonable grounds, like wash­ ing dishes or getting their food.)” For the older age groups, Seliina said that this dynamic is really funny to ­ watch. “The chasers would give their servants funny tasks like carrying them up the hill or shining their shoes.”

Sadly, the fun comes to a close at the end of the night for the young newlywed couples.

“There’s a dance at the end of the night. After the couple’s last dance, they get ‘divorced,’” she said, signalling the end of the servant’s obligations of shoe shining and food-fetching. “It’s all in good spirits, though. You

Photo: facebook.com/seedrioru

always want to be at camp for that day.”

Camp registration is now open!

Visit seedrioru.com for further details on camp programming and registration information.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

14

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

A Sacred Trust:

Who decides the future of the columbarium of St. Peter’s Church?

Editor’s intro: The possible sale of St. Peter’s Lutheran Church has generated widespread atten­ tion within the Estonian commu­ nity and created lively public dis­ course. Eesti Elu/Estonian Life has published several statements from re­­ presentatives of the con­ gregation as well as those who have d­ifferent viewpoints. In order to keep our readership informed of all the issues, we will continue publishing all divergent views of the debate. Our reader­ ship expects this.

The Congregational Council of St. Peter’s Church has acknowledged as null and void a resolution passed at the March 13, 2022 meeting of the congregation, which authorized the Council to apply to close the St. Peter’s columbarium. The Coun­ cil has confirmed that another meeting must be held to properly seek that permission from all the members of the Church.

The Background to the March 13th 2022 General Assembly On Feb 28, 2022, a formal invitation for members to attend the general assembly of St. Peter’s Church was issued by the Congregational Council.

That invitation informed members that the purpose of this meeting was to consider a resolution by which the members would give the Congregational Council permission to apply to provincial authorities to close the St. Peter’s Columbarium, as closure of the columbarium and re-location of the 311 urns of our ancestors which were lodged there, was a legal prerequisite for the Church to sell its property. Although the resolution was announced to have passed, its validity was challenged by some members. After the involvement of lawyers, the Congregational Council has now acknowledged that the meeting was unconstitutional, the resolution is void, and a new meeting must be held to let all members vote on the issue.

Why was the resolution to close the columbarium invalid?

Misinformation on Voting Rights and Eligible Voters: The invitation sent out in the name of the pastor and the Congre­ gational Council, told members that the constitution of the Church stated that the only people who could vote at the ­ March 13, 2022 meeting were those who, in the past year, had taken communion at least once, and had financially supported the congregation. That was incorrect: in fact, as the ­ Congregational Council has now acknowledged, the Church’s constitution did not so restrict voting rights at this meeting.

As a result of this misinformation, a number of members – including members of the audit committee – opted not to attend

because they understood from this invitation that they did not have the right to vote at the meeting. Some members who did attend, were turned away and refused a ballot with which to vote on the resolution, because they had not met these criteria, In calling the meeting to ­order, the Chair, Naani Holsmer, announced that the Church only had 134 eligible voting members. She announced that of these, a total of 78 were present in person or by proxy, and that this met the quorum requirement of 10% of voting members. The Chair advised that the 78 votes represented at the meeting was made up of 52 voting members present in person, and another 26 represented by proxies. The chair’s announcement that 78 votes were present at the meeting was confirmed by the scrutineer, when the ballots were counted on a preliminary motion to defer the columbarium resolution until pandemic conditions had di­ minished.

The Council proposed a reso­ lution for the members to allow it to apply for the order to close the columbarium, so the Church property could be put up for sale. Because of its ­importance, this was a “special” resolution – one which could only pass if supported by a 2/3rds majority of the votes cast. Council announced in advance of the meeting that ­ they considered this to be a vote of confidence in the Council, so that if the closure resolution did not pass, the Council would resign.

The Vote and Voting irregularities After debate, the resolution to close the columbarium was conducted by ballots distributed by the Council. Inexplicably, when the ballots were counted, the scrutineer announced that ballot box contained not the 78 votes which the Chair had said were present, but 84 votes.

There were 6 more ballots in the box than the number of members the Chair had announced, and the scrutineer had confirmed, were represented at the meeting in person or by proxy.

Of these 84 votes, 56 were in favour of closure, 28 were opposed. These 56 votes were ­ exactly the 2/3rds of the 84 ­required to pass the resolution.

One ballot less, and the resolution would have failed. The Chair made no comment at the meeting – and has not commented since – about the extra 6 votes found in the ballot box in support of the closure ­resolution.

The Objections to the Validity of the Meeting Raised by Members This discrepancy between the

78 votes present, established by both the Chair and the scrutineer, and the 84 ballots counted in the ballot box, along with other concerns about how the meeting was conducted, precipitated a letter to the Council by members of the congregation, who questioned the result and requested an impartial audit.

Unfortunately, the Council did not respond to these letters, except to acknowledge they had been received. As a result, the concerned members engaged outside legal counsel to bring their concerns forward.

Legal counsel for these ­concerned members investigated the matter and brought to the attention of the Congregational Council several grounds on which the March 13th meeting was unconstitutional, in breach of the legislation, and resulted in the columbarium resolution being invalid. These grounds were formally detailed by letter from legal counsel: • The notice of meeting issued by the Council and the pastor had misrepresented members’ constitutional rights to vote.

• As a result, persons were misinformed as to their voting ­ rights and did not come to the meeting.

• Specifically, the constitution does not say that only those members had a right to vote at the March 13, 2022 meeting who had taken communion and contributed financially to the Church in the past year.

• Rather, all adults on the membership register had the right to vote at the meeting.

• At the meeting, various members who had voting rights were wrongly refused a ballot by the Council.

• Both the Council and the pastor had publicly disclosed ­ that the Church had over 1,400 members on December 31, 2020.

• There were no provisions in the constitution of the Church that could have resulted in the drastic reduction of voting members from over 1,400 on December 31, 2020, to the 134 on Council’s list for the March 13, 2022 meeting.

• With only 78 members represented, March 13 meeting did not have the necessary quorum of 10% of voting members required to conduct a valid meeting.

• The 10% quorum required by the constitution would be 10% of the voting members, or 141 – almost double the number ­present in person or by proxy at the March 13, 2022 meeting.

• The form of proxy used was fatally non-compliant with mandatory statutory requirements for proxies, rendering the proxy ballots void.

On May 18, 2022, after due consideration, the Congre­ gational Council has, through its lawyers, now acknowledged that: • the March 13, 2022 meeting was not conducted in accordance with the constitution of the Church, • there were no communion or contribution prerequisites to the right to vote at this meeting,

• the resolution to close the columbarium voted on in the meeting of March 13 is null and void, and • a new meeting to put that resolution to the members ­ would have to be held.

Discrepancies in the membership roster The Church is required by law to provide the members access to the register of its ­ members and former members for use in connection with the affairs of the Church, once a formal request is made on ­proper grounds. The Church is by law required to maintain such records.

That formal request was made after the March 13, 2022 meeting. The first list provided by the Council contained only 134 current voting members.

This was the list which was used to screen members at the March 13, 2022 meeting, After the concerned members’ legal representations showed that this first list wrongly filtered out members who had the right to vote, the Council said they had incorrectly interpreted the constitution and produced a second list of voting members. This second list now contained 414 voting members – showing that by their own count, the Council had im­ properly disenfranchised 280 members at the March 13th meeting. Also – after initially refusing to do so – Council also produced a list of 140 former members, saying that all of them had been deleted from the register on Dec. 31, 2018, for reasons that have not been ­disclosed. That adds up to 554 current and former members.

However, these numbers starkly contrast and cannot be reconciled with the membership statistics previously circulated by the Church. For December 31, 2020, their statistics showed 1,484 members. The Audit Committee in a report dated August 11, 2020, which the Council circulated for the 2020 congregational meeting, reported that there were 1,466 members, and even broke these membership numbers down into 9 age groups. On December 11, 2021, in Eesti Elu, Pastor Salumäe confirmed that the Church had 1,466 members.

This membership data pre­ viously circulated by the Church means that close to a thousand members have now vanished off the membership roster since the Audit Com­mit­ tee’s last report to the assembly.

Some of the “missing” members who are not found on the Council’s latest lists even include recent graduates of confirmation classes at the Church.

It is hard to reconcile why active members of this Church are missing from the various ­iterations of the Council’s lists, especially when it is both a ­statutory and constitutional duty of the Church to maintain these lists up to date.

To live or to die: That is the question facing St. Peter’s Church!

The issues now facing this

Nr. 21

congregation will define its very existence. Surely, the widest participation of the St. Peter’s membership must be sought out and given a voice on these ­existential questions.

For that reason, it is in­ cumbent upon the Council not to restrict voting rights, not to exclude the voices that must be heard, and to rectify any errors and discrepancies that are brought to their attention before the membership is called upon to make decisions relating to the future of the church.

Issues concerning the New Meeting The Congregational Council has, after conceding the in­ validity of the March 13th meeting, committed to calling a new meeting of the general ­assembly.

The Council has acknowledged that all members on the current members list will be ­entitled to vote – notwithstanding that they may not have ­taken holy communion or made financial contributions in the past year. The quorum will be 10 % of the membership list.

Who are Voting Members?

However, who are the people that are properly on the membership list remains to be determined, either through discussion and transparency, or formal process. As the data presented above shows, there are serious questions.

Voting Procedures. The Council has indicated that their intention is to only allow voting at this new meeting to be in person or by written proxy. This intended restriction by Council of voting rights during the continuing pandemic forces ­ vulnerable members, however ­ devout and however concerned with the future of St. Peter’s, to make a choice between their commitment to the Church and exposure to Covid infection that could be life-threatening.

Timing: Many members were exposed to Covid when the Estonian choir came to visit, and have learned the importance of caution. When this vote should be held, when many elderly members are not only ­ sensibly cautious, but challenged with electronic systems, is another question that calls out to be resolved.

Decisions that affect the ­future of the church and church property need to be open to all members of the congregation.

Our congregation has a sacred trust to preserve the heritage that our church has maintained for more than half a century.

That trust has to be discharged by all members of the congregation, not a select few.

FRIENDS OF ST. PETER’S CHURCH

Note from the editors: Friends of St. Peter’s Church group ­consists of concerned members of St. Peter’s congregation who are known to the editors. The group is currently in the process of being formally recognized.

The contact information and website for the Friends of St. Peter’s Church is scheduled to be published next week.

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

15

NOORTE NURK

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus

Kodu kahel maal – mida õpetas mulle koroonaaeg?

Mul on kaks kodu: üks Prantsusmaal ja teine Eestis.

Enamuse ajast elame Prant­ susmaal ja ma käin siin koo­ lis. Paralleelselt õpin Stuu­ diumi kaudu koduõppe teel ka eesti kooliprogrammi Viimsi Koolis. Tavaajal oleme püüdnud prantsuse koolivahe­ aegadel Eestis käia, et saaksin mõned päevad oma Viimsi Kooli klassiga kontaktõppes koos õppida.

Kui algas koroonapandeemia, lõi see meie elu täiesti segamini, sest me ei saanud enam normaalselt Eestis ega Saksamaal oma sugulastel külas käia. Minu isa on sakslane ja ema eestlane ning püüame alati oma lähedasi külastada.

Oli väga ahistav, kui Prant­ susmaa pandi karantiini ning me ei tohtinud vahepeal rohkem kui ühe tunni jooksul päevas ühe kilomeetri raadiuses oma kodu ümber väljas jalutada.

Kaasas pidi olema dokument, kus kirjas, mis kell ja mis põhjusel kodust lahkusid. Põhjus tuli linnukesega ära märkida, näiteks lähed arsti juurde, ­apteeki, poodi, koeraga jalutama jne. Kehtestati ka komandanditund, et alates kella 19 õhtul kuni kella kuueni hommikul üldse ringi liikuda ei tohtinud.

Kõikjal pidi kandma maski.

Reeglitest kinnipidamist kont­ rollis politsei, meie külas liiku­ sid ringi ratsapolitseinikud. Kui esimest korda mingi reegli vastu eksisid, oli trahv 135 eurot, teisel korral 1500 eurot, kolmandal korral võis rikkujat oodata ka 6-kuuline vanglakaristus.

Meil on õnneks oma maja ja aed ning saime aias olla, aga mu vanem vend oli oma imetillukeses Pariisi korteris karantii­ nis ja kolis selle ebameeldiva kogemuse tõttu eelmisel sügisel hoopis lõunapoole ühte väiksemasse linna nagu paljud teisedki pariislased.

Huvitav kogemus oli ka prantslaste ja eestlaste distant­s­ õppe korraldamine. Minu prantsuse koolis ei hakanud see ku­ nagi toimima. Kõigepealt võttis nädal aega, et vanematele saadeti klassijuhataja e-maili aadress. Seejärel saatis õpetaja kirjalikke koduseid töid ainult prantsuse keeles ja matemaatikas, aga mitte teistes õppeainetes ja paljud vanemad protestisid selle vastu, sest nemad ei oska oma lapsi ise õpetada.

Lõpuks pani klassijuhataja e-klassi kodulehele üles luge­ misralli raamatuid ja erinevaid teste prantsuse keeles ja matemaatikas, kus olid valikvastu­ sed, valik õige või vale vastuse vahel jne. Lugemisralli oli väga huvitav.

Seal pidi lugema arvutis erinevaid väikeseid jutte kas ­ muusikainstrumentidest, Kreeka suurmeestest, koomiksitest, erinevatest loomadest ja seejärel vastama küsimustele teksti kohta. Ma võitsin kõik need viis

lugemisrallit! See oli nii tore!

Ka testid olid väga huvitavad, aga enamus õpilasi neid kahjuks ei teinud ega õppinud poolest märtsist kuni juunikuuni mitte midagi. Lõpptulemusena otsustaski prantsuse haridusministeerium, et õpilased jäävad koroona tõttu kolmandal trimestril hindamata, kuna kodused õpitingimused olid nii erinevad.

Samal ajal Viimsi Koolis, kus ma sel hetkel olin 3.a ­klas­sis, tegi klassijuhataja meile Google Meetis kolm korda nädalas e-tunde ja selgitas seal erinevate õppeainete uut materjali. See oli nii tore, et sain oma armsa Viimsi klassiga koos ­õppida, mida ma tavaajal ju ei saa. Nii et eesti kooli suhtes ma kohe tahtsingi, et see alati nii jääkski! Muidugi tavaliselt ma peaksin sel ajal tegelikult olema prantsuse koolis…

Juunis 2020 suri mu saksa vanaisa, minu kallis Opa ja me pidime matustele sõitma, kuigi koroona tõttu ei olnud kindel, kas me üldse matustel osaleda saame, kuna tulime Prantsus­ maalt. Saksamaal oli vahetult enne Opa matuseid selline koroonapiirang, et üle kuue ­ inimese ei tohtinud ühises söögilauas olla, isegi mitte oma pereliikmed. Minu tädi Sigridil on kolm suurt last, kellel kõigil elukaaslased ja ta ei tohtinud neid kõiki korraga enda juurde õhtust sööma kutsuda. Õnneks me surnuaia värava taha jääma siiski ei pidanud. Opa matustel saime olla ainult koos tädi Sigridi perega. Opa õed-vennad ja teised sugulased koroona­ piirangute tõttu matustel osa­ leda ei tohtinud. See oli kõik väga kurb.

Juuli ja augusti veetsime Eestis, kus sel hetkel oli elu täiesti normaalne. Saime isegi ­ minu ema 55. ja mu 10. aastast juubelit tähistada ja sugulaste­ sõpradega väikese peo korraldada. See oli nii rõõmus päev meie elus! Septembriks sõitsime kooli alguseks tagasi Prantsus­ maale, kus kohe ka uus koroona­laine lahti läks ja kooli minnes kehtis nüüd täiesti uus kord. Kooli sisenemisel moo­ dustati erinevad paeltega eraldatud koridorid, hommikul pidid klassid erinevatel aegadel saabuma, õpetaja lasi meile saabudes käte peale alati geeli, vahetunnis õues olles ei tohti­ nud teiste klassi õpilastega koos mängida ja terved koolipäevad pidime olema maskidega, varumaskid koolikotis, et pärast söögivahetundi uus mask ette panna. Kõige hullem oli, et meile lasti vahetpidamata geeli käte peale ja mu käed olid täitsa katki. Sama juhtus mu klassi­ kaaslaste kätega.

Sügisvaheajaks lendasime Eestisse ja kui pidime hakkama tagasi lendama, kuulutas Prantsusmaa president Macron taas välja uue lockdowni. Minu vanemad otsustasid, et jääme

Raamatukogu on praegu suve­ puhkusel; avatakse taas sep­ tembris.

Toimik ,,Priboi“. Artik­ eid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditami­ sest. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020

Greta Grenoble’ile la Bastille pealt alla vaatamas.

esialgu siis kuuks ajaks Ees­ tisse, sest uuesti me sellist range liikumispiiranguga karantiini läbi teha ei soovinud, nagu eelmisel kevadel olime koge­ nud. Ema ja isa said teha kaugtööd ja mina sain minna Eestis kontaktõppele Viimsi Kooli. See oli nii tore! Ma sain kuni jõuludeni koos oma 4.a klassiga Viimsi Koolis kontakt­ õppel käia. Seni olin saanud seda teha ainult mõned päevad prantsuse koolivaheaegadel.

Viimase nädala pidime distantsõppel olema ja selleks anti mulle Viimsi Koolist isegi arvuti, sest mu enda arvuti oli ­ jäänud Prantsusmaale.

Prantsusmaalt mulle Eestis oleku ajaks distantsõpet ei võimaldatud, kuna see oleks olnud klassijuhatajale liiga suur töö. Ta saatis mulle küll pika palumise peale töid prantsuse keeles ja matemaatikas, aga minu tehtud töid ta ei parandanud ega hinnanud. Siiski sain jaanuaris Prantsusmaale tagasi minnes kõik hindelised tööd ­tehtud ja teistega koos algkooli edukalt lõpetatud.

Sügisel alustasin Prantsus­ maal uues Leonardo de Vinci põhikoolis ja jätkasin Viimsi Kooli 5.a klassis. Prantsusmaal positiivse koroonajuhtumi korral klasse kinni ei panda, kuna distantsõppele ei taheta mingil juhul minna. Kõik alates 6. eluaastast käivad maskidega koolis ja kui klassis on positiivne juhtum, tuleb lähikontaktsetel teha 0., 2. ja 4. päeval kiirtest kodus.

Kui testi tulemus on negatiivne, võib kooli tagasi minna. Selle aasta jaanuaris oli ühel päeval meie klassis juba 11 koroona­ positiiv­ set last. Ja nii sain minagi lähikontaktseks ja neljandal päeval tegin positiivse testi.

See oli mulle täiesti šokeeriv kogemus ja nutsin, sest mu hea sõbranna oli kõrge palaviku ja suure köhaga haige. Minul ei tekki­ nud ühtegi sümptomit.

Ema isoleeris mind minu tuppa ja imekombel jäid ema ning isa tookord terveks. Nad on ka kolm korda vaktsineeritud.

14. märtsil kaotati Prantsus­ maal kõik koroonapiirangud.

Isegi siseruumides ei pidanud enam maske kandma. Haiges­ tumus koroonasse hakkas aga kohe taas tõusma.

Eelmisel nädalal suri minu

Foto: erakogust

eesti vanaisa ja pidime Eestisse matustele lendama. Minu vanem vend tegi positiivse testi, järgnesid mu ema ning venna elukaaslane. Me ei saanudki ­vanaisa ärasaatmistseremoonial osaleda. See oli meile kõigile väga raske ja kurb kogemus.

Ema oli täiesti lohutamatu.

Kokkuvõtteks saan vaid öelda, et koroonaaeg on olnud ­ meile väga keeruline ja toonud kaasa pereliikmete haigestumist ja surma ning suurt kurbust. Me ei ole saanud nii palju Eestisse ega Saksamaale reisida, nagu me tavaliselt teeme. Oleme ­õppinud sellest, et iga hetk on eriline ja kõige olulisem elus on olla koos oma pere ja armsate sõpradega. Soovin, et saaksin tagasi oma elu, nagu see oli enne koroonat.

GRETA MADELEINE GNANNT, 11-aastane, Guermantes, Prantsusmaa

Greta võitis oma töö eest kirju­ tamisvõistlusel „Kodu kahel maal – mida õpetas mulle koroonaaeg?“ Lõimeleeri laag­ rivahetuse Eestis.

KANADA UUDISED

Aastal 2019 möödus 70 ­aastat märtsiküüditamisest, kui Eestis võeti nelja ööpäeva jooksul kinni ja laaditi Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese.

Hiljem saadeti veel mitusada inimest Siberisse oma juba küüditatud perede juurde.

Märtsiküüditamine, operatsioon kattenimega „Priboi“ („Murdlaine“), oli N.Liidu sõjajärgsete aastate kõige massi­ lisem küüditamisoperatsioon, mis haaras korraga Eesti, Läti ja Leedu. Selle eesmärk oli lõp­ likult likvideerida vastupanu sovetiseerimisele kümmekond aastat varem okupeeritud kolme Balti riigi maapiirkondades.

Sarja „Eesti Mälu Instituudi toimetised“ 2. köites avalda­ takse esimest korda tervikuna Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi salatoimiku „Pri­ boi“ tõlge eesti keelde.

Toimikus sisalduvad märtsi­ küüditamise plaanid ja aruanded annavad vahetu ja detailse pildi küüditamisoperatsioonist kõigis Eesti maakondades. „Priboi“ materjalide kõrval avaldatakse esimest korda ka teisi, kolme Balti riigi üleselt operatsiooni korraldamisega seotud dokumente.

Tõlgitud ja publitseeritud dokumentide kõrval on kogumikus seitse algupärast artiklit märtsiküüditamise eri tahkudest, alates küüditamiste korraldusest sõjaeelses N. Liidus kuni märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseni tänapäeva Eestis. Ar­tiklija dokumendikogumiku ees­märk on avada märtsiküüditamise kaasaegne uurimisseis, anda võimalus tutvuda operatsiooni läbiviimise algdokumentidega eesti keeles ja kasutada neid oma uurimistöös.

KANADA. Kolmapäeval teatas Public Health Agency of Canada, et riigis on kinnitatud 16 ahvirõugete (ingl. k. monkey­p ox) juhust, kõik Quebecis; riiklik laboratoorium Po g o d i n a - Ku z m i n a , Olga. Uraan. Tänapäev, tegeleb jätkuvalt testide analüü- 2020 simisega. Kinnitatud juhused on identifitseeritud ja neid ravi- 1953. a Nõuk. Ees­ takse kohalikes kliinikutes. tis. Salajane Kom­ naat nr 7 peab Ahvirõuged on viirus, mis võib bi­­ tagama uraani katpõhjustada sümptomeid nagu kematu tarnimise Nõukogude palavik, valud ja nahalööve; see aatomiprojekti jaoks. Direktor võib levida lähikontakti kaudu.

Gakov saab teada kavatsetavast

(Lüh. CTVNews) diversioonist tootmisüksuses.

• NEW BRUNSWICK. Frederic­ Samal ajal hakkavad linnakeses ­ õistatuslikud mõrtonis tegutsev 12 Neighbours toimuma m vad.

Nõu ­ k ogu­de­maa aga elab Community Inc. on mitte-­ läbi muutuste aega – Stalini kasutaotlev organisatsioon, mis surm pöörab kogu varasema ehitab mikro-kodusid inimes­ elukorralduse uude suunda. tele, kes kogevad kodutust või Romaan põhineb suletud eluasemega seotud ebakindlust.

Sillamäe linna elanike mälestusVarsti on lõppemas 12. väikse tel ning hiljuti avatud CIA arkodu ehitus, millega saab val­ hiivist leitud dokumentaalsel mis esimene naabruskonna blokk. Järgmiseks initsiatiiviks materjalil. Tekstis on kasutatud on ehitada sotsiaalne ettevõt- ka tegelikke dokumente. luskeskus, mis annab elanikele võimaluse õppida uusi tööoskusi; samuti alustatakse ühiskondliku aia rajamist. (Lüh. CTVNews)

16

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

Lõppes Keelesõbra programmi ja Keeleruleti kolmas hooaeg Mailis Sütiste-Gnannt 17. mail toimus Zoomis Keelesõbra programmi ja Keeleruleti kolmanda hooaja lõpuüritus, mis läks raamatu­ kogude aasta puhul eetrisse Rahvusraamatukogu (RaRa) ajutisest kodust Narva maan­ tee 11, sest Rahvusraama­ tu­ kogu suur maja on hetkel remondis. Õhtut juhtis Keele­ sõbra programmi juht Ave Landrat.

Kokku olid tulnud eesti keele sõbrad, mentorid ja eesti keele õppijad, kes on ühel või teisel moel sel hooajal Keelesõbra programmis või Keeleruletil osalenud.

Ave Landrat avas kohtumise ja võttis rullid peast. Miks need rullid tal on, võib mõni asjaga mitte kursis olev inimene küsida.

Ave vastas: „Aga sellepärast, et Keelesõbra programmis või Keeleruletil ei pea olema täiesti valmis. Me õpime siin.“ Kolmas hooaeg tõi kokku 675 keelesõpra üle terve maailma, neist mentoreid oli 332 ja keeleõppijaid 343. Keeleõppijad rääkisid 24 erinevat emakeelt.

Kõige rohkem oli vene emakeelega keeleõppijaid, aga ka ukraina, inglise, hispaania, hiina, urdu, türgi, saksa, prantsuse, portugali, soome, rootsi, kasahhi, bengali, araabia, pärsia, gruusia, tšehhi, ungari, valge­ vene, poola jne. emakeelena kõnelejaid. Suur hulk keele­ õppijaid elas Eestis, aga ka Soomes, Venemaal, Lätis, Saksamaal, Belgias, Leedus, Tšehhis, USAs, Brasiilias, Araabia Ühendemiraatides.

Mentorite elukohtadeks olid Eesti, Soome, Läti, Prantsus­ maa, Poola, Austria, Ungari, Saksamaa, Suurbritannia, Root­ si, Jamaika. Vestluspaika­deks olid Zoom, Teams, Skype, Viber,

FB Messenger, Whatsapp, telefon ja saadi ka päriselus kokku, sest sellel kevadel oli see taas võimalik. Keeleõppijate lemmiksõnadeks olid: elu, kevad, suvi, rahu, toredad inimesed, Keelerulett, meeldiv, tubli, pöörane, ja, ei, Sind näha, ­lõimumine, vikerkaar jne.

Kolme hooaja jooksul on kokku viidud 1322 vestluspaari.

Ave rändas mikrofoniga Rahvusraamatukogu ajutises kodus ringi ja tutvustas seda ­ osalejatele. Kõigepealt läbis ta esimesel korrusel õigusteaduse ja ajakirjade osakonna ning küsis RaRa sündmuste ja näituste osakonna juhataja Virge Loo käest, kuhu peaks suunduma inimene, kes tahab eesti keelt õppida. Virge ütles, et ta saadaks ta teisele korrusele, kus on raamatuid ja õpikuid eesti keele, kirjandusteaduse, folkloori, teatri, filmi, muusika valdkondadest. Ta soovitas tutvuda näiteks „Eesti slängi sõnaraamatuga“.

Seejärel jõudis Ave Rah­ vusraamatukogu direktori Janne Andresoo kabinetti, kes sõnas, et kõik keeleõppijad on alati raamatukokku oodatud. Eestis on üle 800 raamatukogu ning kõik eesti keele õppijad on teretulnud.

0-korrusel asus videomängude muuseum, kust võis leida vanu ja haruldasi videomänge.

Sealt leidis Ave oma Keelesõbra programmi kaaslase Mari, kes parajasti mängis mängumentori juhendamisel videomänge.

Järgnes intervjuu Rahvus­ raamatukogu kultuurinõuniku ja Keelesõbra programmi ühe mentori Karl-Martin Sinijär­ vega. Ave küsimusele, miks Karl-Martin viimati raamatukokku tuli, vastas ta, et pojal oli kooli jaoks vaja ühte raamatut.

Ta ütles, et talle meeldib raama-

Kalevitega võrku tagudes Sport on alati paelunud, kah­ juks tänapäeval pigem pealt­ vaatajana kui osalejana. Aeg teeb oma töö, võhma ja jõudu vähem kui nooruses. Juba enne teismeliseks saamist meel­ disid väga just indivi­ duaalsed võistlused. Tänu skm Jaan Roosile alustasin murd­ maasuusatamisega, Lembitu talilaagrites oli alati noore­ matele 2,5 km võistlus, vane­ matele viis kilomeetrit. Jaan viis ka Lõuna-Ontario noor­ tevõistlustele. Siis aga polnud sport nii populaarne kui nüüd.

Keskkoolis jooksin murdmaad edukalt, pole sama kui staadionil – mäed ju nõuavad vastupidamisjõudu. Ning see on ainus atribuut või omadus, mis toona atleedina oli – liialt lühike ja aeglane, et sprintida.

Mäletan piinlikkusega, kuidas ühel koolidevahelisel võistlusel jäin 800 meetri jooksus viimaseks.

Siis aga tõusis huvi mees­

konnasportide vastu. Hoki kahjuks ei sobinud, ei suutnud kuidagi selgeks saada, kuidas tagurpidi uisutada. Ent jalgpall, Euroopa, mitte Põhja-Ameerika vägivaldne mäng, paelus. Vii­ mast ei lubanud isa mängida, kuna seal ju palju vigastusi.

Oligi nii, et hea sõber jooksis palliga ja kaitsemängijad murd­ sid ta jala nii, et sääreluu torkas nahast välja. Kipsis kuus nädalat.

Kool oli väike ning mees­ kondadesse pääsemine oli peaaegu et tagatud. Korvpall meeldis väga, aga sain väljakule ainult siis, kui kas võitsime ülekaalukalt või kaotusseis oli suur. Parim tulemus siis mängus oli kaheksa punkti, huvitav, ­kuidas see on ikka meeles. Ülikoolis muidugi ei tulnud kõne alla meeskonda kandi­ deerida. Kuigi keskkooli korv­ pallitreener Joe Stulac oli minust vaid kolm tolli pikem ja hiilgas Toronto Ülikooli koondises. Oli isegi nii hea, et

tuid tagastades need raamatukogutöötaja kätte anda, mitte tagastuskasti panna. Ave küsis, et kas raamatukokku võib ka nii tulla, et ei teagi, mida täpselt tahad. Karl-Martini sõnul just see juhuslikkuse märk ongi kõige parem. Varem olid raamatukogud nagu suletud ring, aga nüüd on need head kokku­ saamiskohad. Ave sõnul on raamatukogud selles mõttes Keele­ sõbra programmi ja Keele­ ruletiga sarnased, et kunagi ei tea, kellega vestlema hakkad.

Karl-Martin kohtus oma keele­ sõbraga kohvikus ja vestles temaga, et teada saada, mis tase tal on. Keelesõbra soome ja inglise keel olid väga head, ­ eesti keeles vajas ta julgusta­ mist. Seejärel soovitas KarlMartin keelesõbrale mõned ­raamatud, samuti soovitas ta tal vaadata Kirjanike Liidu kodu­ lehte. Ave küsimusele raamatusoovituse kohta vastas KarlMartin, et praegusel kahtlasel ajal võiks lugeda muinasjutu- ja lasteraamatuid nii eesti kui ka keelesõbra enda emakeeles.

Muusikaliste vahepaladega esines üks selle hooaja mentor Berit Hallik. Berit on väikesest peale muusikaga sõber olnud.

Tema sõnul on muusika nagu keel. Beriti muusikalisteks mentoriteks on olnud ta oma vanemad ja paljud muusikaõpetajad.

Publikuga ühise keele leidmi­ seks peab Beriti sõnul laval ise kohal olema ja siiras peab alati olema, et sõnum jõuaks inimesteni. See on taas väga sarnane Keelesõbra programmiga, sest ka seal peab kohal ­olema ja keelesõbrani jõudma.

Vahepeal oli Keeleruleti „arhitekt“ Mari vestluse jaoks valmis ehitanud keeletoad, kus nagu ikka Keeleruletil, sai vestelda juhuslikult tuppa sattunud inimestega. Teemaks oli

mängis 1964. aastal Kanada olümpiakoondises. Ju paremad geenid. Vähemalt tabasin reeg­ leid, hr Stulac palus mind nooremate kossupoiste abitree­ neriks, kui olin viimases kooliaastas.

Võrkpalli aga õppisin Jõekäärul hindama. Jälle, lühikene mängija suruda ei saa.

Hea, kui saab nii kõrgele karata, et blokeerida vastase kõmakaid.

Koolis ei jõudnud meeskondagi.

Siis aga, enam kui 30 aastat tagasi kuulsin, et Kalevi ­ Spordiseltsi korraldusel toimuvad õhtused võrkpallimängud.

Veel praegugi on Kalevi võrkpalliklubi andmed Eesti Elu tähtraamatus. Peaksin helistama…

Raivo Remmel, enam kui peajagu allakirjutanust pikem, oli – ehk on ikka – kõva ­võrguäss. Kirjutan, et ehk, kuna pole kuulnud mängudest ja ega Raivogi enam esimeses nooru­ ses ole. Mängud toimusid siis Newtonbrooki keskkooli võimlas. Kuna polnud abielus, lapsi selgelt mitte, siis olid ju õhtud

seekord: Kellega ja kus kavat­ sete sel suvel eesti keelt rää­ kida?

Suurde vestlustuppa tagasi tulles küsitles Ave Integrat­ siooni Sihtasutuse juhatajat ja Keelesõbra programmi loojat Irene Käosaart, kes on kolmel hooajal mentoriks olnud. Irene selle hooaja märksõnadeks, vaatamata rasketele aegadele, olid: stabiilsus, jätkuvus ja KOOS. „Teeme kõiki asju koos.

Elame kaasa kõigele, mis ümberringi toimub.“ On pakutud keeleõpet ka Ukraina sõjapõgenikele, aga vaatamata raskustele oleme siin endiselt keelesõbra programmis koos. See ongi kõige olulisem sõna Irene arvates. Irenel seisab ees uus ­ väljakutse, ta on Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor ja hakkab looma värsket ja huvita-

oma otsustada, just spordi huvides. Ning ega need tudide ­ mängud olnud – ikka ägedad, kuna soov võita, hiilata on ju eriti nooruses olemas. Nüüd on see tahe peaaegu kadunud, just nagu võhma, jõu kahanemine.

Sellegipoolest pole mälusoppides sorimine halb. Muigasin, et osa sellest mängimise rituaa­ list oli mõne mehega siis hiljem janu kustutamine paari õllepotiga. Kuid siis ei jäänud huma­ lamärjuke keskkoha juurde kinni, miks muidu spordelda, kui ­selleks, et vormis olla.

Tuleb ka kiita neid, nagu Taimo Ilves, kes südamega on selle taga, et noored ikka võrkpalli mängiks. Pole ka aastaid Taimo Pallandi nimelises ­võimlas Scarborough College’is käinud akadeemiliste organisatsioonide volleturniiri jälgimas.

Häbi tunnistada, et nii mõnigi mängija neis, ajalehefotode ­järgi, on vanem kui üks lühike aeglane mehike. Sport hoiab ju vaimselt inimese tervist, eriti oluline oleks see praegu. Kui kusagil saaks aga jälle mängida

vat kooli, mis avatakse 2023. aastal. Seal kavatseb ta eesti keelt rääkida, aga seni räägib ta seda oma laste ja lastelastega ja Avega. Samuti meeldib talle ­endale Narvas vene keelt harjutada, aga loomulikult on tal seal palju sõpru ja tuttavaid, kellega eesti keelt rääkides saab ta neid toetada eesti keeles suhtlemisel ja arusaamisel. Irene lubas ka järgmisel hooajal Keelesõbra programmis mentoriks olla. Ta tänas kõiki mentoreid ja keele­ õppijaid, kes usaldavad end mentorite hoolde. Suur tänu ka Keelesõbra programmi infot levitamast.

Järgmine Keelesõbra prog­ rammi hooaeg algab loodeta­ vasti 2023. aasta sõbrapäeval.

Seniks aga rääkige igal pool eesti keelt! Leidke eesti keel üles ja kasutage seda!

S P ORT VORMEL 1. Eelmisel nädalavahetusel peetud Barcelona GP-l võttis võidu Max Verstappen (Red Bull), edestades tiimikaaslast Sergio Perezit ja George Russellit (Mercedes).

Parimalt stardikohalt alustanud Charles Leclerc (Ferrari) juhtis kuni 27. ringini, kui vormeli tehniliste probleemide tõttu ta katkestas. Verstappen tõusis ka MM-sarja üldarvestuses liidriks.

(ERR/EE) • AUTORALLI. Eelmisel nädalal peetud Portugali MM-ralli (WRC) võitis sarja üldliider Kalle Rovanperä (Toyota), kes oli parim ka punktikatsel. Ott Tänak (Hyundai) lõpetas kuuendana ning oli punktikatse neljas.

(ERR/EE) (kuidas on, Raivo?), ehk otsin oma spordiriided välja ja vaa­ tame, kas minevikus õpitust on midagi alles jäänud.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Huvitavat

Laosest leitud hambafossiil võib viidata denisi inimeste laiale levikule Kagu-Aasias asuva Laose põhjaosas asuvast koopast välja kaevatud hambafossiil võis kuuluda noorele denisla­ sest tüdrukule, kes suri umbes 164 000–131 000 aasta eest.

Kui tõlgendus kinnitust leiab, võib see olla esimene kivistis, mis tõestab, et praeguseks väljasurnud inimeste sõsarliik elas ka Kagu-Aasias, vahen­ das Nature Newsis ilmunut rahvusringhäälingu teadus­ portaal Novaator.

Vähemalt 10 000 aasta eest välja surnud denisi inimesed olid neandertallaste ja praeguste nüüdisinimeste esivanemate kaasaegsed. Kirjeldatud purihammas on alles teine denisi inimese kivistis, mis väljaspoolt Siberit leitud. Kuna hammas tuli päevavalgele Laosest, toetab leid ideed liigi seni arvatust ­palju laiemast levialast.

Denisi inimesed tuvastati liigina esimest korda 2010. a, kui teadlased järjestasid Siberist Denissovi koopast leitud sõr­ meotsa luutükist eraldatud DNA. Ilmnes, et tegu oli teaduse jaoks tol ajal tundmatu muistse inimliigi luuga. Hilise­ mad geneetilised uuringud näitasid, et denislaste DNA jälgi leidub miljonite Aasias, Okeaanias ja Vaikse ookeani saartel elavate inimeste pärilikkusaines.

Kuigi Laosest leitud hammas justkui viitaks, et liik levis Siberist kaugele, napib oletuse tõestuseks fossiile. Leide on vähe ka ebasoodsa kliima tõttu – külmades kuivades oludes on võimalus kivististe säilimiseks

Välisfirmad lahkuvad Venemaalt

suurem kui soojades niisketes tingimustes. Uuringu kaasautor ja Illinois Ülikooli paleoantropoloog Laura Shackelford ja ta kolleegid leidsid Laose hambakoopa puhtjuhuslikult, kui otsisid 2018. a piirkonnas võimalikke leiukohti.

Koopa kivide ja loomahammaste vanuse määramine paigutas hamba varasemasse aega, kui nüüdisinimesed teadaolevalt Laose piirkonda saabusid.

Shackelfordi sõnul oli see ülla­ tav avastus, sest tema töörühm ei osanud muistsete inimeste leide üldse oodata.

Alguses peeti kivistist Homo erectuse hambaks. H. erectus oli muistne inimliik, kes elas Aasias umbes kahe miljoni kuni 100 000 aasta eest.

Kõige sarnasem on Laose purihammas Tiibetist leitud denislase lõualuu hammastega.

Purihamba juured pole lõpuni välja arenenud ja uurijate arvates on see pärit tõenäoliselt lapse suust. Uurijad märkasid sedagi, et hambavaabas puudusid mõned Y-kromosoomiga seostuvad lühikesed valgud, mis vihjab, et tegu on tüdruku ­hambaga.

Viini Ülikooli arheoloogi Katerina Douka sõnul on tuhandeid aastaid troopilistes tingimustes lagunenud luude põhjal kellegi identiteedi taastamine keeruline. Ilma täien­ davate fossiilide või DNAanalüüsita ei saa tema sõnul kindlalt teada, kas üksainus halvasti säilinud purihammas tõesti denislasele kuulus.

(ERRNovaator/EE)

Viljandis pügavad lossimägedes muru lambad

Eelmisel nädalal teatas tun­ tuim kiirtoidukett Mc­ ­ Viljandi avas suvehooaja ja Donald’s, et lahkub Venemaa suve alguse märgiks toodi turult ja müüb kõik 850 Arujaagu talust kohale 12 Venemaal asuvat kiirtoidu­ lammast, kelle ülesanne on kohta kohalikule ärimehele. turiste lõbustada ja lossi­ Samalaadseid äri lõpetamise mägede murunõlvu pügada. otsuseid on teinud teisedki Talu perenaine Anu Kiik suured firmad. Nii teatas ütles, et lossimägedes on lamesmaspäeval USA koh­vikukett bad, kes juba on harjunud seal Starbucks, et lõpetab Vene­ käima ja mõned lihtsalt hea maal täielikult oma äritege­ ­iseloomuga loomad. vuse.

Lambaid toita ei tohi. Linna­ Starbucks sisenes Venemaa pea Madis Timpson ütleb, et turule 2007. aastal. Firma kau- linn kulutab linnalammastele bamärgi all tegutses Venemaal igal aastal umbes 3000 eurot, umbes 130 kohvikut Starbucks kuigi ka trimmerdajate palkateatas, et jätkab järgmise kuue mine poleks odavam. kuu jooksul palkade maksmist Tuleval nädalavahetusel, 3. peaaegu kahele tuhandele tööta- -5. juunini on Viljandis Hansa­ jale, vahendas BBCd rahvus­ päevad rikkaliku kultuuriproringhäälingu portaal. grammi, kodukohvikute ja hanHiljuti lisandusid lõpetajate salaadaga, 13. juunist pakuvad nimekirja USA spordifirma kogukonnagiidid tasuta linna­ Nike ja Briti jaemüüja Marks & tuure. Pea igal nädalavahetusel Spencer (M&S). ootab linna külstajaid eripärane USA ja lääneriigid kehtesta- kultuuriprogramm. (ERR/EE) sid pärast sõja puhkemist karmid Moskva-vastased sankt­ sioonid. Selle eesmärk on riikide firmadel on seetõttu üha Venemaa eraldada ülemaailm- keerulisem jätkata Venemaal sest finantssüsteemist. Lääne­ oma äritegevust. (ERR/EE)

Meedia: Patriarh Kirill aitab Putinil õigustada Venemaa sissetungi Ukrainasse ERRi portaal vahendas ajale­ hes The Wall Street Journal avaldatut, kuidas Vene õigeu­ su kiriku juht patriarh Kirill toetab Kremli sõjalist tegevust Ukrainas. Kirill kujutab Vene­maa agressiooni kui püha võitlust lääneriikide vastu.

Kirill on Venemaa presidendi Vladimir Putini tähtis liitlane.

63 protsenti Venemaa elanikkonnast on õigeusklikud, teatas The Wall Street Journal.

Kirill kujutab Ukraina sõda kui püha võitlust lääne vastu.

Selle eesmärk on ,,Vene maailma“ kaitsmine. Selle maailma all mõeldakse Ukraina liitmist Moskva vaimse ja poliitilise mõjuvõimu alla. Patriarh toetab seda kontseptsiooni juba 2012. aastast.

Euroopa Liidu ametnikud ütlesid hiljuti, et Brüssel kaalub Kirilli-vastaste sanktsioonide kehtestamist.

Patriarh Kirill sündis 1946. aastal Peterburis. Pärast seminari lõpetamist liitus ta kiriku välissuhete osakonnaga. See­ tõttu sai ta tihti reisida ka välismaale. 1990. aastatel avalikus­ tatud toimikud viitavad sellele, et Krill oli KGB agent, kelle koodnimi oli Mihhailov.

1989. aastal määrati Kirill kiriku välissuhete osakonna juhiks ja ta oli sellel ametikohal 20 aastat. 2009. aastal sai ta ­patriarhiks ja hakkas kohe ava­ likult toetama Putinit. (ERR/EE)

Berliini ja Pariisi vahele tuleb kiirrongiühendus Saksamaa ja Prantsusmaa raudteefirmad tahavad rah­ vusvahelisi reisijaid meelitada eemale lennureisidest ja loovad Pariisi ning Berliini vahele kiirrongiühenduse.

Prantsusmaa raudteefirma SNCF ja Deutsche Bahn teatasid, et alates järgmise aasta detsembrist alustatakse igapäe­ vase kiirrongiühendusega Pariisi ja Berliini vahel. Linnad on üks­ teisest umbes 1200 kilo­ meetri kaugusel, vahendas The Times’i ERR. Reis kestaks umbes seitse tundi, praegu sõidab rong Pariisist Berliini üheksa tundi. ,,Kasutame võimalust ja pa­ neme selle kiirrongi sõitma. See on mõttekas, sest oleme märganud, et inimesed lepivad üha pikemate reisidega. On inimesi, kes on valmis rongis viibima kuni seitse tundi,“ ütles SNCF-i juht Jean-Pierre Farandou.

Rongi kasuks räägib ka lennupiletite kallinemine. Samuti proovivad lääneriigid vähendada heitkoguseid. Euroopa Ko­ misjon proovib ka leevendada riikidevaheliste rongireiside ees­ kirju.

Riikidevahelised kiirraudteeteenused said Euroopas hoo sisse pärast Eurostari käivitamist 1994. a, see liin ühendab Londonit, Pariisi ja Brüsselit.

(ERR/EE)

märkmik

17

Riina Kindlam

Karja kihelkonnas Saaremaal – lööritav löoke körgel pöllu kohal. ,,Põldlõokese (Eurasian skylark) laul ei ole helide poolest rikas, kuid on meloodiline. Lõokese laulu peetakse ilusaks sellepärast, et lind kombineerib enda käsutuses olevat noodivaru mitmeti, lisaks laulab ta valjusti ja kaua. Põldlõoke laulab koidust ehani, vahel isegi kuuvalgetel öödel. Ta laulab lennates. Lõoke tõuseb ringe tehes järjest kõrgemale, kuni kaob silmist. Üksnes tema laul kostab, justkui heliseks taevas ise. Kui ta on jõudnud lennu kõrgeima punktini (150–400 m maapinnast, hakkab ta kiiresti alla tulema, ringe ta enam ei tee, aga tiibu liigutab ikkagi. Laskudes muutub laul katkendlikumaks ja valdavalt vilistavaks. Umbes 20 m kõrgusel laul katkeb, lind ajab tiivad laiali ja liugleb maapinnale. Laulab üksnes isaslind. Emane sel ajal toitub maapinnal või istub nii­ sama. Emased näitavad end üldse harva.“ (Kirjeldab lõokese lõõritamist Vikipeedia) Teine tegelane, halljänes (European või brown hare, Lepus europaeus), kelle murumängudest oli osa võtmas kokku suisa neli pikkkõrva. Nad on pirakad loomad, kassist suuremad ja võivad su pikali joosta.

Rohkem fotosid kevadise Saaremaa loodusest saate nau­ tida Eesti Elu võrgulehel olevast fotogaleriist.

Fotod: RIINA KINDLAM

Islandile tulevad Balti riikide järgi nimettud tänavad Ajaleht Postimees kirjutas reis.postimees.ee, et Reykja­ vikisse tulevad varsti Balti rii­ kide järgi nimetatud tänavad või õigemini kaid.

Islandi populaarses ajalehes Morgunblaðið teatati, et Islandil on otsustatud Reykjaviki Ártúnshöfði piirkonnas anda Eesti, Läti ja Leedu nimed kolmele merelt võidetud maale loodavale tänavale, mis hakkavad sõnasõnalt küll kandma kai (bryggja) nime, kuid on tänavad uues rajatavas elamurajooni piirkonnas.

Tänavate Balti riikide järgi nimetamis üheks ajalooliseks põhjuseks on 1991. aasta, mil Island oli esimene, kes taasiseseisvunud riikide sõltumatust tunnustas. Märgitakse, et Eestis, Lätis ja Leedus on ajaloolise sündmuse auks kõikjal Islandi väljakud või tänavad ning ­sellele tuleb vastata.

Postimehe reisiveebis on ära toodud veel teisigi kohti, kus asub veel Eesti nime kandvaid tänavaid. Näiteks on Eesti järgi nimetatud tänavaid Boliivia suurimas linnas Santa Cruz de

la Sierras, Buenos Aireses Argentiinas, Cavite provintsis Filipiinidel, Mehhiko kirdeosas paiknevas Nuevo Leóni osariigis ning ka Juanacatláni linnas.

Ka Rootsis on olemas Eslandsgatan, see paikneb Rootsi etniliselt kirevas Malmö linnas ning Ecuadoris kandsid Eesti nime tänavad nii 2793 meetri kõrgusel paiknevas San Luisi linnakeses kui ka muusi­ kapealinnana tuntud Lojas.

Eriti populaarne paistis Eesti tänavanimena olema Tšiilis, kus seda oli lisaks pealinn Santiago de Chilele kasutatud ka veidi vähem kui 100 000 elanikuga Padre Las Casas ja veidi enam kui 100 000 elanikuga Melipilla linnakeste poolt.

Aga USAs on Texase osariigi San Antonio linnas Eesti järgi nimetatud terve linnajagu, kus paiknevad sellised tänavad nagu Lahemaa Juga (Lahemaa Falls), Kärdla mets (Kärdla Forest), Jõgeva tõus (Jõgeva Rise), Muuga mõis (Muuga Manor) jpt.

Torontole kõige lähem Eestinimeline tänav Estonian Road asub Udora lähedal Jõekääru suvekodu alal ning seal on palju teisi Eesti nimedega tänavaid, mida avastada. (PM/EE)

18

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

Kurbuses mälestame armast õde ja tädi

PUHKA RAHUS, ARMAS ISA JA VANAISA

Milvi Väljas’t

Uno Abe

Südamlik kaastunne omastele

21.10.1937 Pärnu – 27.04.2022 Toronto HELVE SUSAN perega LINDA perega ROBERT

Sügavas leinas LEONARD, LORI, ERIN, ERIK MICHELLE, ALEKSANDER Mälestame kurbuses meie tädi

Milla Väljas’t

Lahkus jäädavalt väga kallis kauaaegne perekonnasõber

Henn Mäeste

HELEN, RICH, MARKUS, MERI, KRIS MICHAEL, ANGELA, ERIK, LIINA

Südamest kaastunne MARIKALE EVELYN KOOP perekonnaga LINDA KARUKS perekonnaga ALAR KARUKS

Lahkus meie keskelt kõigile armas

Milla Väljas Filateelia. Uus postmark.

Eesti metsapuud – maarjakask Aprilli keskel lasi Omniva (Eesti Post) käibele uue sise­ riiklikuks kasutamiseks möel­ dud 0,90 € nominaalväärtuse­ ga margi ,,Eesti metsapuud – maarjakask“ fauna ja floora sarjas. Margi kujundas Jaan Saar ja postmargid on trüki­ tud trükikojas AS Vaba Maa. Maarjakask ehk karjala kask on omapärase puidutekstuuriga arukase pärilik teisend. Kasvu­ vormilt äärmiselt varieeruv: võib olla keskmise kõrgusega puu või sagedamini jässakas, kõvera või sirge tüve ja õunapuutaolise võraga madal puu.

Vahel esineb ka põõsana või põõsataolise puuna. Iseloomu­ liku välistunnusena esinevad maarjakase tüvel ja okstel mitmesuguse kujuga sõlmjad paksendid või puhetised. Lehed, viljad ja võrsed on sarnased arukasele. Maarjakask on aeg­ lasekasvuline, valguslembene ja mullaviljakuse suhtes vähe­ nõud­lik.

Levinud Läänemere regioonis, kõige enam Karjalas.

Kasvab üksikpuudena või puudegruppidena väheviljakatel muldadel. Eestis esineb looduslikult peamiselt läänesaartel.

Kõva, raske ja kiuline maarjakase puit on salmilise ning leekjalt mustrilise tekstuuriga.

Omapärane on ka koorealune uurdeline puidu pind. Kauni­ mustrilist ja kallist tüvepuitu kasutatakse mööbli- ja autotööstuses ning tisleritöödel, oksa­ puitu ehete ja meenete valmistamiseks. Omapärase kuju tõttu on maarjakask armastatud ilupuu koduaedades. (Allikas: Omniva)

Kurbuses ja leinas mälestavad

Mälestame meie liiga varakult lahkunud armast sugulast

Tiina Liinve

HARRI ja LISA perega ANNE ja REIN perega TÕNU perega

neiuna KIKKAJOON Vaikses leinas HARRY ja KARIN RANNALA perega

Lahkus armas sugulane ja perekonnasõber

Milla Väljas

Mälestame meie kauaaegset head sõpra

Tiina Liinve’d

Südamest kaastunne PETERILE ja MARIANNELE perekonnaga

ja avaldame kaastunnet ANDRESELE ja omastele TONNY ja PETER BULIONIS IIVI SILLASTE ja URMAS SUI ELVA ja KULDAR PALO perekondadega

Eestis avatakse neljas bussijaamas reisiraamatukogud Raamatukogude teema-aasta puhul saavad raamaturiiulid Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Rakvere bussijaamad, kust reisijatel on võimalik endale bussisõiduks meelepärast kir­ jandust lugemiseks kaasa võtta. Avatavaid reisiraamatu­ kogusid varustab teostega Eesti Hoiuraamatukogu, mis talletab Eesti teistest raa­ matukogudest, asutustelt ja eraisikutelt saadud säilitamist väärivat kirjandust.

Teoseid tagastama ei pea, kuid need võib jätta mõne teise bussijaama raamaturiiulisse, kui see seal olemas on. ,,Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Rakvere bussijaamad on ühed suurimad Eestis. Sealt liigub aastas läbi umbes kolm ja pool miljonit reisijat,“ ütles T grupp OÜ omanik Hugo Osula. ,,Seega on äärmiselt tore, et

PEETER ja ELLEN perekonnaga KRISTA, ERIK ja LIIA ANNE ja PAUL perega LII ja BOB

saame üheskoos pakkuda luge­ misrõõmu nii suurele hulgale inimestele ja muuta reisimise veelgi nauditavamaks. Võin juba saladusloori all öelda, et peagi on raamaturiiul saabumas ka Haapsalu reisijateni.“

Jehoova on mu karjane…

Sarnase lahendusega raamaturiiulid on varem avatud Tallinna lennujaamas, Valga raudteejaamas, Tori bussijaa­ mas, Are bussijaamas ja Pärnu bussijaamas. (ERR/EE)

Milvi (Milla) Väljas’t

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

S P ORT KEEGEL. Eesti sportlane kindlustas ajaloolise medali. Kolma­ päeval alistas Heret Ots sportkeegli MMil sloveenlanna Patricija Bizjaki ja jõudis pool­ finaali, kindlustades sellega eestlaste esimese MM-medali sel alal. (PM/EE)

Puhka rahus,

Heidi Rochester neiuna LEPP ristiema SINA PERTENS ja pere

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 29. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Eelteated: Pühapäeval, 5. juunil kell 11.30 toimub NELIPÜHA jumalateenistus armulauaga.

Surnuaiapühad toimuvad püha­ päeval, 19. juunil: kell 11.30 Jumalateenistus armulauaga EELK Toronto Peetri kirikus ja mälestuspalve urni­ müüride juures; kell 13.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Mount Pleasanti surnu­aial; kell 15.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Yorki surnuaial.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 EELK Toronto Peetri kirikus Eesti Raadio Tütarlaste koori kontsert.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 29. mail JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 5. juunil kell 1.30 pl NELIPÜHA JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 5. juunil kell 4 pl NELIPÜHA PALVUS Soome kodus.

Pühapäeval, 12. juunil kell 10.30 h JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 12. juunil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

www.eestielu.ca

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 29. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Hoia kinni”. Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 5. juunil kell 11.00 NELIPÜHA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tuli taevast”.

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 12. juunil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Kaeva sügavamalt”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 19. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VIRTUAAL JUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Julgustuse and.” Muusika Mikaela Boutilier.

EELTEADE: 26. juunil tähis­ tame koguduse 73. aastapäeva jumalateenistusega kirikus. Ju­ ­ malateenistusele järgneb lõuna­ eine kiriku alumises saalis.

Lõunast osavõtu soovist palume teatada Monika Piil-Smith’ile (647) 270-1953, hiljemalt 19. juuniks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

HUVITAV TEADA

Puuma või kodukass?

KANADA, BRITI COLUM­ BIA. Ühte elamurajooni Van­ couveris kutsuti hiljuti politsei, kuna seal oldi nähtud liiku­ mas puumat (ingl. k. cougar).

Kohapeal selgus, et tegemist ei olnud mitte puuma, vaid kodukassiga, kes ei olnud aga tavapärastes mõõtmetes ega traditsioonilise kassi kujuga – see oli Savannah kass, kes on üks suuremaid kodukassi­ tõuge maailmas, täppide ja triipudega.

Loomatoidufirma Purina and­ meil võivad need kassid kasvada kuni 25 naela raskusteks, pikkus võib olla kuni 43 cm ja nende müügihind võib olla kuni $25,000. Neid saab treenida kõndima jalutusrihma otsas ja mängima püüdmismänge nagu koerad.

Need kassid on tunduvalt väiksemad kui puumad, aga kuna Metro Vancouveris pole palju metsloomi näha, on arusaadav, kuidas eksitus võis tekkida.

Politsei sõnul püüdsid nad kassi kinni ja viisid ta koju tagasi, lisades, et mingit ohtu ­ rahvale ei ole. (Lüh. CTVNews)

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse õpetaja KALLE KADAKAS

Avatud taevas Johannese ilmutus 19. peatükk 11. salmist Ja ma nägin taeva olevat ­avatud.

Kaugetest aegadest saadik on valitsenud meis teadmine: Siin all, maa peal oleme meie inimesed. Seal taevastes kõrgustes on aga Jumal ja Temas lahkunud hinged.

Nii tavatsemegi rääkida, et inimene on maine ja ajalik.

Taevas aga kõrge ja lõpmatu.

Usus kogenud tunnistavad, et oleme Taevase kodakondsed.

Meie kodupaikki asuvat taevas.

(Filiplastele 3.20) Aga Taevast kõnelda tähendab püüda enesele kujutleda kujutlematut.

Milline on Jumal? Milline on Püha. Igavene, kõigeväeline, armastav Kolmainu(ma)s, see, ­ kelle kõrval ei ole teisi juma­ laid. Viimaks ammendamatu, lõpuni hoomamatu, tundmatu.

Jumal on saladuslik. Jeesuse õpilaste kombel Taevasse vaadata on lapselikult siiras usu-

S P ORT SANGPOMMISPORT. Eesti kaitseväe kapten Tanel Kurisoo toetuse väejuhatusest võitis Tallinnas 19.-22. maini toimu­ ­ nud sangpommispordi Euroopa meistrivõistlustelt ühe kulla ja kaks pronksmedalit. Kulla võitis Kurisoo sangpommi tõukamises 40-44-a veteranide klassis. ,,Tõugatakse kahte 24-kilost sangpommi korraga kümne minuti jooksul. Selle aja jooksul 101 korda rinnalt sirgetele kätele,“ sõnas Kurisoo. Pronks­ medalid tulid rebimises ja kahevõistluses. (PM/EE)

soov Kristust tunda. Nii kaua, kui jätkub neid, kelle vaade on avar ja avali süda, kel vaibumatu soov vaadata pea kohal võlvuvasse taevasse, nii kaua püsib loodetavasti ka Kirik.

Taevaminemispühal pühitsevad Taevariigi kodakondsed Kristuse taevasse minemise püha. 40 päeva oli ülestõusnud Taevane Õpetaja viibinud oma õpilaste lähedal ja sageli nendega ilmutuses kohtunudki. Aeg sai täis ja ta läks Taevasse. Isa paremale käele, tunnistab usus ristirahvas. (Apostellik usutunnistus) Taevaminemispüha on vana­ rahvas nimetanud koguni Suu­ reks Ristipäevaks. Vanaemad on oma lastelastele rääkinud, et sel päeval ei kasva rohi ega laula lind. Jeesuse 40-päevasest maa peal viibimisest on järeldatud, et surma läbi lahkunud inimeste hinged jäävad veel 40 päevaks kodustesse paikadesse ja peale loetud päevade täitumist lahkuvad hinged ja neid mälestatakse kirikuis.

Rahvakalendris on see tõeline maa puhkuse ja pühaduse päev. Otse loomulikult ei tohi sel päeval murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või üldse mingil viisil maasse ja elavasse ­loodusesse puutuda. Sest muidu jooksevad taimede murde- ja haavakohad verd ja sellest keelust üleastumine tõmbab ligi äikest. Niisiis on enne Taeva­ minemispüha piksepüha.

Taevaminemispüha ei ole enam kristlastelegi oluline, rääkimata rahvaluule-arhiivi ­talletunud piksepühast. Piibli- ja loodusejutud ei ole toonud inimest Loojale ja Loodusele lähemale. Laastud lendavad ja

kiriku uksi suletakse. Taevas on kõrgel. Jumal on kaugel. Või ­siiski. Ühes Toronto muusika­instrumentide poes oli silt ,,Head kunded, kui te müügil olevaid kitarre proovite, siis palun ärge mängige Led Zeppelini „Stairway To Heaven“. Järe­ likult paljud inimesed igatsevad seda treppi, mis viib Taevasse.

Jumal kõrgel ega kaugel.

Taevas on avatud. Ta on oma Püha Vaimu läbi inimese lähedal, inimeses ja tema läbi inimeste keskel.

Jeesuse Taevasseminek on tunnistus ühe elusideme otsasaamisest uue Püha Vaimu sideme algusest. Taevasse läinu ei jätnud jüngreid orbudeks.

(Johannese 14.8) Risitiinimesele saab osaks Lohutaja ja Vaimu igavene ligiolu. Taevas on ­avatud.

Palvetajad usuvad avatud Taevavõlvisse. Palve pole üks­ nes kaunisõnaline mõtisklus ega monoloog iseendaga, vaid Püha Vaimu osaduslik kahekõne Jumalaga.

Maailma, ligimese iseendagi eest paludes.

Meie Isa, Sa oled Taevas ja oled pesa ühtlasi.

Seal pesas on Sinu armastus see, mis ümbritseb hinge vär­ vuste ja helide ja lõhnadega.

Seal tuleb hommik, kuldne vakk paremal käel, kandes ilu vani­ kut, et hääletult kroonida maail­ ma.

Aga seal, kus laiub lõpmatu taevas hingele lendutõusuks temasse, valitseb tumestamatu valguse sära.

Seal pole päeva ega ööd, ei kuju ega värvust ega iialgi, ­iialgi ühtki liigset sõna.

Aamen!

•

JÄÄHOKI. Soomes jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel tuli tiitlikaitsja Kanada veerandfinaalis Rootsi vastu välja 1:3 kaotusseisust, võitis lisaajal 4:3 ja jõudis poolfinaali.

Võidu­ värava viskas Drake Batherson, kui lisaajast oli mängitud vaid 43 sekundit.

Teises veerandfinaalis alistas Tšehhi Saksamaa 4:1 ja on Kanada poolfinaali vastane.

Korraldajamaa Soome võitis veerandfinaalis Slovakkia 4:2 ja läheb kokku USAga, kes võitis Šveitsit 3:0.

ADVOKAADID

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022

Nr. 21

Tellige EESTI ELU!

Prantsuskeelne laul Eesti Majas

pangakaardiga.

Maskide kandmine etenduste ajal on soovitatud.

Täiendav informatsioon: evlesvoixducoeur@gmail.com

Vokaalansambel Les Voix du Coeur (Hääled Südamest) esineb oma hooajalõpu kont­ sertetendustega sel aastal 4. juunil kahe kontserdiga To­ ­ ron­ to Eesti Maja suures ­saalis.

Etenduste nimi on Les Chemins Croisés.

Ansambli dirigent on Manon Côté, musitseerivad klaveril Olivier Rabu, viiulil Ivana Popovich ja kitarril Laurent

Bergeron. Ansambel on dünaamiline ja 28 aasta jooksul Toronto ühiskonnas omale kuulsuse teeninud.

Eesti ja Bulgaaria tähistasid diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva

Time’i lugejad Kelly Sildarust valmis hindasid maailma Barbie-nukk mõjukaimaks meheks Maailmakuulus kaubamärk Barbie valmistas Eesti vigur­ Zelenskõi

20. mail tähistasid Eesti ja Bulgaaria saja aasta möödu­ mist päevast, mil Bulgaaria tunnustas Eesti Vabariiki de jure, mis pani aluse ametli­ kule diplomaatilisele suhtlu­ sele.

Välisminister Eva-Maria Liimets tõi välja, et Eestil on Bulgaariaga head kahepoolsed suhted, samuti ollakse liitlased NATOs ja koos Euroopa Liidus. „Üheskoos töötame praegu Venemaa julma Ukraina vastu peetava sõja valguses Vene­ maale kehtestatud sanktsioonide karmistamise ja NATO idatiiva tugevdamise suunal,“ ütles Liimets. Välisminister lisas, et hindame Bulgaaria osalemist Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekeskuses.

1922. aasta 20. mail teatas Bulgaaria peaminister Stam­ buliiski Eesti suursaadikule Prantsusmaal Karl Robert Pustale, et Bulgaaria tunnustab de jure Eesti Vabariiki. Suur­ saadik Pusta edastas seejärel

Ajakirja Time lugejate hin­ nangul on selle aasta kõige mõjukam mees Ukraina presi­ dent Volodõmõr Zelenskõi, vahendas portaali Unian Postimees.

Teisel kohal oli Tesla ja SpaceX-i tegevjuht Elon Musk ja kolmas Suurbritannia pea­ minister Boris Johnson.

Zelenskõi kogus üle 3,3 ­miljoni hääle ehk viis protsenti kõigist häältest.

Väljaanne korraldas iga-aastase lugejaküsitluse, et selgitada välja 2022. aasta 100 kõige ­mõjukamat inimest. (PM/EE)

Laupäeval, 4. juunil on kaks etendust, kell 3 pl ja 8 õ Toronto Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview Ave. ­ Pileteid (lapsed alla 6 a on tasuta) saab ette tellida: http://www. lesvoixducoeur.com Publiku arv on piiratud 300’le. Mitte­ müü­ dud pileteid võib osta uksel

telegrammiga hea uudise Tallinnasse.

Diplomaatilise suhete 100. aastapäeva märkimiseks avas Eesti suursaadik Bulgaarias Ingrid Kressel maikuu alguses Bulgaaria pealinnas Sofias Juhani Kuusi Dokfoto keskuse loodud tänavafoto näituse.

(VMPT/EE)

ALLAN SEIM Les Voix du Coeur koori liige

Ansamblit toetavad: le Gouver­ nement de l’Ontario, l’Assem­ blée de le francophonie de l’Ontario, le Conseil scolaire catholique MonAvenir, le Conseil scolaire Viamonde, l’Université de l’Ontario français, le journal l’Express, le journal le Métropolitain

suusatamise maailmameistri Kelly Sildaru järgi Barbienuku. ,,See on suurim kompliment, mida Barbie saab teha, ja see tähendab mulle palju,“ ütles Eesti vigursuusatamise maail­ mameister, olümpiapronksi võitnud Kelly Sildaru.

Kelly B ​ arbie-nukk on maailma ainueksemplar, ei ole müü­ giks ja on tehtud kingituseks Kellyle. (PM/EE)

Sündmuste kalender • Kolmap., 1. juuni kl 8 õ KONT­ SERT. ,,COLLEGIUM MUSI­ CALE“, dir. ENDRIK ÜKSVÄRAV koos Hamiltoni Filharmoonia orkestriga Cotton Factorys Hamiltonis.

• Pühap., 5. juuni kl 2 pl KONTSERT. ,,COLLEGIUM MU­ ­ SI­ CALE“, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV Carleton Dominion-Chal­ mers Centre’is Ottawas.

• Reede, 10. – pühap., 12. juuni JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. • Pühap., 26. juunil kl 12 p EESTI RAADIO TÜTARLASTE­ KOORI KONTSERT Peetri kirikus, 817. Mt Pleasant Rd. • Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2. – laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALLILAAGER. • Pühap., 21. – laup., 28. aug.

METSAÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕIGIS“ Kotkajärvel.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26.

GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTU­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416-4213812.

Vene parlament tühistas sõjaväega liitumise vanusepiiri

Foto: Priit Mürk, ERR

Eesti Raadio tütarlastekoori kontsert pühapäeval, 26. juunil 2022 kell 12.00 EELK Toronto Peetri kirikus 817 Mount Pleasant Rd. Toronto Sissepääs tasuta, kuid vabatahtlikud annetused on teretulnud

Vene parlament võttis vastu seaduse, millega kaotati sõjaväega liitumise ülemine vanusepiir, mis osutab, et Moskva võib otsida uusi sõdureid, keda Ukrainasse saata.

Praeguste seaduste kohaselt võivad sõjaväeteenistusse astuda ainult 18-40-aastased Vene kodanikud ja 18-30-aastased võõrriikide kodanikud.

Riigiduuma ja föderatsiooni­ nõukogu kiitsid seadusemuudatuse heaks, selle peab allkirjastama riigipea Vladimir Putin.

Johannes Kert.

Foto Erik Peinar – Riigikogu Kantselei/Vikipeedia

Reservohvitseride Kogu rajab Võrru Johannes Kerdi mälestussamba Eesti Reservohvitseride Kogu plaanib rajada Võrru endise kaitseväe juhataja ja Kaitse­ liidu juhi, kindralleitnant Johannes Kerdi mälestussam­ ba, mis püstitataks annetuste toel ning plaanitakse avada selle aasta suvel.

Eesti Reservohitseride Kogu vanematekogu liige major Andre Lilleleht rääkis ERR-ile, et pärast Kerdi ootamatut lahkumist möödunud aastal tekkis reservohvitseride kogus väike tuumik, kes tegid kohe ettepaneku, et kuna kindral Kert on nii märgiline isik Eesti riigi­ kaitse kujunemisloos, eriti algusaastatel pärast taasiseseisvumist, tuleks kindlasti tema mälestust jäädvustada. (ERR/EE) Venemaa teatel on 24. veebruaril alanud kallaletungis Ukrainale hukkunud üle tuhande sõduri. Agressiooni on lubatud jätkata nii kaua kui vaja.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu ütles sel nädalal, et Moskva ,,jätkab sõjalist eri­ o­ peratsiooni kuni kõik ees­ märgid on täidetud“. (PM/EE)