4
EESTI ELU reedel, 27. mail 2022 — Friday, May 27, 2022
Nr. 21
Nädala portree Aleksa Gold – Toronto Ülikooli aasta parim naissportlane sihib Pariisi olümpiat Torontos sündinud ja üles kasvanud ujuja Aleksa Gold (22), kes on saavutanud mit meid rekordeid, õpib Toronto Ülikoolis inimbioloogiat ja keskkonnaõpet, treenib kõvas ti nii basseinis kui jõusaalis ja näeb oma sportlaskarjääri lõpetamise sihina Pariisi olümpiamänge. Tema elus on väga olulisel kohal Eesti, kus elab osa tema perest ja kus ta on käinud palju kordi alates lapsepõlvest. Eestis viibib ta ka praegu, aga mitte lihtsalt külas, vaid elamas ja tööta mas, mida ta teeb juba teist suve. Aleksa võistleb Eesti lipu all ning tänavu suvel esindab Eestit EM-il ja MM-il. Kohe räägime kõigest lähemalt. Esimest korda räägimegi Aleksaga aprillis, just enne tema suveks Eestisse sõitu, kui käsil olid veel viimased selle aastased ülikoolieksamid ja ka töökoht polnud veel kindel. Praeguseks on Aleksa viibinud Eestis rohkem kui kuu. Ta on Tallinnas tööl ühes idufirmas nimega Snackable AI, mis on masinaõppe ettevõte. Ta tegeleb seal turundusega ja see töökoht on talle ideaalne, kuna on võimalik arvutis töötada ja seega samaaegselt ujumisega tegeleda. Aleksa on sündinud Torontos eesti-kanada peres. Ema vanemad põgenesid omal ajal lastena Eestist ja neil sündis neli last, üks neist Aleksa ema Pille (sünd. Leitham). Nad elasid Montrealis, kus oli suur eesti kogukond. Hiljem kolis ema Torontosse, kus abiellus ja sündisid lapsed Juku, Vanessa ja Aleksa. Ema on alati rääkinud lastega ainult eesti keeles ja seda teevad ka lapsed omavahel siiamaani. Ema suunas alati lapsi eesti filmide, raamatute ja muusika poole, mida sugulased Eestist saatsid.
Emal on vend ja kaks õde ning kõigi lapsed räägivad eesti keelt. Onu pere elab juba aastaid Eestis. Onul on viis last ja mõlematel tädidel neli last – seega on pere väga suur. Nende pered saavad alati kokku jõulude ajal ja suvel Quebecis, kus peredel on suvilad Mont Tremblantis. Aleksa isa ei ole eestlane, aga väga toetav eesti keele ja kultuuri suhtes. Ta õppis ka ise eesti keelt aastaid tagasi Eesti Majas täiskasvanute kursustel, samal ajal kui lapsed olid Eesti täienduskoolis. Aleksa on lisaks Eesti koolile olnud ka hellake ja laulnud koolikooris, olles tihe dalt seotud eesti ühiskonnaga ning hoides oma eesti juuri. Eelmise aasta septembris astus ta korporatsiooni Filiae Patriae ridadesse, olles praegu uhke rebane. • Eestis on Aleksa käinud alates varasest lapsepõlvest ikka iga kahe aasta tagant. Kuna onu Vello ja tema pere elab seal, siis on külastused olnud teistmoodi kui lihtsalt turistina. Onu pere peab Tallinna Raekoja platsil populaarset kohvikut Kehrwie der, kus Aleksa ning tema vend ja õde on ikka suviti töötanud. Aleksa soovitab väga seda toredat kohvikut külastada, kes Tallinnasse satuvad – see on ka kokkusaamiskohaks Kanada eestlastele. Möödunud suvel töötas Aleksa abiõena ühe Tallinna suurhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO; ingl. k. ER). See oli tema jaoks imepärane kogemus, kas või seegi, et ta sai sinna ilma eelneva koolituseta, vaid kohapealse väljaõppega. Kanadas oleks see tema sõnul mõeldamatu. Ta töötas täisajaga ja tegi nii päe vaseid kui öiseid vahetusi. Töökohustuste hulka kuulusid näiteks kipside tegemine, abis-
Ujumine ja bassein on Aleksa jaoks oluline osa tema elust, millega ta alustas 6-aastaselt. Foto: Tom Rushton
Aleksa koos perega.
tamine õmblemistel, voodite puhastamine, patsientide transportimine teistesse osakondadesse, uuringutele jm. Huvi meditsiini vastu on tal alati olnud, aga kas ta just ars tiks õppida tahab, pole Aleksa kindel. Toronto Ülikoolis on jäänud õppida veel üks aasta bakalaureuseprogrammis, aga edasised õpingud võivad küll olla seoses meditsiiniga. Eelmise aasta suvest meenutab Aleksa, et kui Kanadas oli pandeemia tõttu kõik suletud ja erilisi tegevusi ei toimunud, siis Eestis sai ta elada võrdlemisi normaalset elu – samal ajal kui Kanada sõbrad mäletavad eelmise aasta suvest rohkem üksiolekut. Ta märkas ka natuke erinevat suhtumist viirusesse Kanadas ja Eestis. Kui siin inimesed muretsesid väga viirusega nakatumise ja võimaliku raske haigestumise pärast ega tahtnudki kuskil käia, siis Eestis suhtuti kuidagi vabamalt. Kuigi olid mitmed reeglid ja piirangud, siiski paistis, et osa inimesi ei tahtnud neile alluda. • Ujumisega alustas Aleksa, nii nagu ka pere teised lapsed, 6-aastaselt, Toronto Swim Club’is. Tublid ja edukad ujujad sirgusid kõigist kolmest, aga Juku ja Vanessa on praeguseks ujujakarjäärid lõpetanud ja tegutsevad oma töövaldkonnas. Seitsmeaastaselt hakkas Aleksa juba võistlema. Ta on alati olnud edasijõudnute, kõige kiiremas grupis ja treeningukoormus on olnud suur. Ta on seda alati ise väga soovinud teha. Alates keskkooli ajast treenis ta kaheksa korda nädalas basseinis ja kolm korda jõusaalis – päevad nägid välja umbes sellised, et kell 4.45 hommikul äratus, siis trenni, siis kooli, kell 5-7 tagasi ujuma, siis koju, koolitööd tegema ja magama. Ka nüüd, ülikooli ajal, on päevad umbes sarnased, aga nii vara ta siiski tõusma ei pea – esimene treening on tal tavaliselt 6.30 hommikul, siis ülikooli loengutesse, hiljem jõusaali ja pärast veel basseini. Ta on alati saanud treenida Toronto Ülikooli basseinis, mida teeb praegugi Torontos olles (Eestis treenib ta Kalevi Spa’s). Kuna ta elab Torontos ülikoolilinnakus (campus), on sealt ujulasse
Foto erakogust
Aleksa on edukas ujuja, kes on saavutanud palju rekordeid. Tänavu valiti ta Toronto Ülikooli parimaks naissportlaseks. Foto: APShutter
Aleksa ja vend Juku Kuressaares. Eesti külastused on nende pere jaoks olnud ikka tähtsal kohal. Foto erakogust
jalutada vaid mõned minutid. Treenimine on Aleksa jaoks igati loomulik ja tal pole vaja ennast selleks sundida. Kui oma päevi õigesti planeerida, jõuab vahel ka sõpradega aega veeta – vaadata koos filme või teha jalutuskäike. Rääkides toitumisest ütleb Aleksa, et tal ei ole erilist dieeti, mida jälgida, küll aga on ta toidu suhtes üsna valiv. Meeldib süüa tervislikult, õnneks maitsevad puu- ja juurviljad ning ta juba teab, millised toidud paremini sobivad ja mida süües ta end hästi tunneb, saades vajaliku energia ja toiteained. Aleksa jaoks on lihtne: kui kõht on tühi, tuleb süüa ja kui kõht ei ole tühi, siis mitte. Õhtusöök on tavaliselt suur, sest selle aja Tutvu • Loe • Kommenteeri
peale ongi kõht tühjaks saanud, aga toiduportsjoneid ta ei kaalu. Tänavu valiti Aleksa Toronto Ülikooli aasta parimaks naissportlaseks. Nomineeritud oli kuus sportlast, kellest spordikomisjon tegi valiku aasta tule muste järgi. Aleksa räägib uhkusega, et Toronto Ülikoolis on aasta kümnete jooksul olnud palju eestlastest tuntud ujujaid jt. sportlasi – eestlane oli tema endine ujumistreener ning ka kunagine võrkpallitreener. Nii ujumis- kui võrkpallimeeskonda on kuulunud mitmeid eestlasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi; eestlased on teinud Toronto Ülikoolis aja lugu mitmetel teistelgi aladel. KAIRE TENSUDA
www.eestielu.ca
