This newspaper was mailed on Friday, May 28, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 21, 2021
Reedel, 28. mail — Friday, May 28
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
VEMU muuseumipäeva mängu võitjad selgunud Rahvusvahelist muuseumi päeva peetakse igal aastal 18. mail või selle ümbruses, ette võtmist koordineerib Rahvusv aheline Muuseumide Nõukogu (ICOM). Tänavuse muuseumipäeva teemaks oli ,,Tuleviku muuseum: päran dist inspireeritud“. VEMUgi inspireerus etteantud teemast ja koostas sel puhul VEMU kogusid tutvustava meelelahutusliku mängu, millel ei puudunud ka oma õpetlik iva. Kuna muuseumid on nii õppimise kui lõbutsemise kohad, siis seda kõike VEMU oma mänguga pakkuda püüdiski. 14.–18. maini said huvilised oma mälu proovile panna ja teada midagi uut VEMU kogude kohta. Kuna kõik toimus internetis, polnud ka kaugused osalejatele takistuseks. VEMU kogud on suurimad Eesti-ainelised kogud väljaspool Eestit ja need kasvavad kiiresti. 2020 võtsime üle Eesti Kunsti de Keskuse kunstikogu, tulemas on Eesti Keskarhiivi Kanadas materjalid, aga väiksemaid annetusi saame pidevalt. 2020. aastal oli neid veidi üle 60, mida on ilmselt koroonast tingitud eriolukorra tõttu mõnevõrra vähem kui tavalistel aastatel, mil saame üle 100 materjali annetuse. Mängijad said heita pilku VEMU foto-, kunsti-, raamatuheliplaatide kogusse. Mäng oli lihtne. Igale kujutisele, milleks võis olla raamatu- või plaa-
dikaas, foto või kunstiteos, pidi võimalikult väheste klikkidega leidma paarilise. Endaga võis rahule jääada see, kel parem silmamälu ja kes leidis kärmelt kõigile ,,kaartidele“ paarilised. Aega küll ei mõõdetud ja õnneloosis võisid osaleda kõik mängijad, kes võtsid vaevaks ära täita vastava vormi. Mängijaid oli 46 – enamus neist Kanadast. Iga mänguvooru lõpus sai lugeda kommentaare arhiivi sügavustest välja valitud materjalide kohta ning teada sedagi, mille vastu VEMUs huvi tuntakse ehk milliseid arhivaale, trükiseid jm igaüks teist VEMUle pakkuda võiks. Aga nüüd trummipõrin… VEMU muuseumimängu lote rii võitjad on LEA TEEDE MA ja URVE TINNURI Eestist ning JAANUS MAR LEY Torontost. Palju õnne! Võitjatega võtame ühendust, nad saavad endale Tartu College 50 suveniire. Täname kõiki osavõtjaid, aga ka Kerly Ilvest, Laani Heinarit ja Rasmus Rattast muuseumi mängu ettevalmistamise eest! Kui sa ei tea, mida hakata peale vanade fotode, kirjade, dokumentide, raamatute, heli- ja filmilintidega, võta meiega ühendust: piretnoorhani@gmail. com. Ja kui sul jäi mäng mängimata, siis saad seda teha siin: http://museumday.vemu.ca/ Loteriivõite küll rohkem ei jagata. PIRET NOORHANI
Paar näidet muuseumimängus kasutatud heliplaadiümbristest. Orkester „Estonia“ (Custom Record Productions). Orkester „Estonia“ asutati 1957. a, kui Toronto Eesti Meeskoori puupilliansambel tajus nõudlust klassikalise muusika esituste järele ja moodustas omaette grupi. Orkestri liikmed mängisid Kanada, Ameerika ja Euroopa klassikalisi teoseid ning tõid Põhja-Ameerika publikuni Eesti heliloomingu paremiku. Andres Raudsepp ,,Lõunamaa linn“, vokaalmuusika (Reindeer Records). Andres Raudsepp on oma elus teinud palju põnevat. Ta on olnud Kanada armees ohvitser, prantsuse keele õpetaja, administraator ja plaadiprodutsent. Ikka veel on ta laulja, kontsertide korraldaja, ajakirjanik, lektor ja korporant (Korp! Sakala) ning tegeleb väsimatult erinevate ajaloo-teemade uurimisega. Seega üks igati tubli Kanada eestlane. Jõudu, Andres!
Toivo Tõeleid, Tiit Pruuli ja Jüri Trei.
Foto: Karina Tõeleid
Algas Admiral Bellingshauseni teekond Arktikasse Teisipäeval, 25. mail alustas purjelaev Admiral Bellings hausen kapten Priit Kuuse käe all Sillamäe sadamast tee konda Arktikasse. Kerge eelseisev teekond ei ole. ,,Olles neid jääolusid seal vaadanud, need lähevad järjest leebemaks, aga kahtlemata, eks me peame sellega arvestama, et me läheme külmadesse oludesse ja kindlasti on seal ka jäämäge-
Eesti Instituudi 4. koolitus sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 26. mail Zoomi vahendusel nel janda koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal“. Koolitust pakuti üleilma eestlastele koostöös EV Haridus- ja Teadus ministeeriumiga. Pärast avasõnu oli seekordse koolituse esimeseks esinejaks psühholoog, paari- ja pereterapeut ning koolitaja Kätlin Konstabel, kes rääkis ,,Läbi põlemisest ja selle ennetami sest“. Oli väga huvitav ette kanne, kuidas viimase aasta jooksul koroonast tingitud uues digikeskkonnas hakkama saada, kuidas ära tunda tunnuseid, mis viitavad läbipõlemisele ja kuidas sellest tabatud kolleegi või õpilast aidata. Psühholoogi sõnul on kõige parem läbipõlemist ennetada ja selleks valmis olla. Aga kuidas seda teha?
sid. Eks saame näha ja nendega peab arvestama,“ ütles kapten Kuusk intervjuus ERRile. Tegemist pole lõbusõiduga – Arktika ekspeditsiooni ajal filmitakse populaarteaduslikku filmisarja, tehakse uurimistöid ja võetakse Eesti teadlastele vee- ja pinnaseproove. ,,Arktikas toimub praegu väga palju põnevat. Esiteks kliima mõttes, Arktika soojeneb
kaks korda kiiremini kui muu maailm ja tõenäoliselt lähematel aastatel, aastakümnetel muutub ta aktiivseks transiitkoridoriks,“ ütles ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli. Teekonna läbimiseks on tehtud korralikku eeltööd, selleks varuti küllaldaselt toidu- ja joogikraami. Kaasa võetakse isegi Eesti tuntuid meeneid, muu hul-
Läbipõlemisprobleemi ei tohiks vältida. Sagedaste vältimistegevustena tõi Kätlin Konstabel välja põgenemise veini või šokolaadi juurde, sotsiaalmee diasse sukeldumise või hoopis inimestest eemaldumise ja endasse kapseldumise. Kui mär kame, et kellelgi on selliseid probleeme, ei tohiks talle oma energilise käitumisega ,,peale sõita“, vaid pigem ettevaatlikult mõista anda, et ollakse olemas ja valmis aitama. Kuidas sellises olukorras hakkama saada? Eelkõige tuleks taastada oma jõuvarud ja selleks on vajalik piisav uni. Tuleks unustada rööprähklemine ja eemalduda mõneks ajaks tööst. Hoolitseda tuleks oma tagala – pere ja sõprade – eest ning jõuda selgusele, kas töö ja muu elu on ikka tasakaalus. Praeguses koroona-olukorras oleks hea olla minimalistlik meediatarbija ja kuulata uudi seid vaid nii palju kui hädavajalik. Ekraanitunnid kurnavad nii õpetajaid kui õpilasi ning hea on hoiduda ise ja hoida ka lapsi digisõltuvusse sattumisest. Teiseks esinejaks oli logo peed ja logopeediakliiniku Kõneravi OÜ asutaja ning juhatuse liige Riin Naestema, kes
esines teemal ,,Logopeediline abi mitmekeelses kodus ja koolis“. Esineja tegi alustuseks väi kese kokkuvõtte kakskeelsusest või tänapäeval juba pigem mitmekeelsusest. Ta tõi välja kaks keelsuse tugevate külgedena kakskeelse lapse suurema sõnavara, parema kujutlusvõime, paremad tõlkimisoskused ja tolerantsuse. Keelte omandamist toetavad hea auditiivne eristusvõime ja motoorne võimekus, mis võimaldab paremini kuuldut jäljendada, samuti hea tähelepanu- ja keksendumisvõime. Väga oluline on perekonna tugi ja motiveeritus. Negatiivse mõjuna tõi logo peed välja keelte segistumise ja piiratud sõnavara ühes keeles. Võib tekkida ka vahekeel ehk redutseerunud keel, eelkõige siis, kui keskkond ei toeta keele omandamist. Sellisel juhul ei peaks vanemad ise kindlasti mitte keeli segistama hakkama, vaid kordama ikka õigeid väljendeid igaüks oma emakeeles printsiibil üks vanem, üks keel. Kõnearengu peetus ei ole tavaliselt seotud mitmekeelsusega, vaid kui tekib selline prob-
(Järgneb lk. 16)
(Järgneb lk. 3)
