Eesti Elu / Estonian Life No. 21 | May 28, 2021

Nr. 21

EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Mõnus külake lookleva jõe kaldal paigaks olid Lõuna-Ontarios männipuumetsad kahanemas, Kui olete pikemalt Kotkajärve kuna nende puidust oli hea piirkonnas ja soovite ehk ­ ehitada mööblit ja piirkond küllaltki lähedat piirkonda tõmbas ligi metsatöölisi ning ­ rohkem avastada, võib võtta 1853. aastal hakkas riik maad Highway 11 põhja ja siis pakkuma ilma rahata, et ini­ põigelda loode suunas High­ mesed rajaks sinna väikese küla way 520’ga ning jõuate varsti ning puidutööstuse. Sellel ajal väikesesse ning armsasse kü­ ­ ei olnud veel korralikku teed, lakesse nimega Magnetawan. millega Põhja-Ontario poole Oluline vaatamisväärsus on jõuda, nii et uusi elanikke tuli kindlasti lüüsid, millel on ka aeglaselt, kuni ehitati kolooma tõhus ajalugu ning mille niaaltee lõpuks 1866. aastal juurest saab looklevat Mag­ne­ ning siis hakkas ka rohkem tawani jõge vaadata lähemalt. ­inimesi sinnapoole liikuma.

Muidugi on ka kalastamishu­ 1868. aastal otsustas valitsus vilistele seal palju huvitavat, peaaegu eksklusiivselt kuulu­ kuna jões on mitut eri sorti tada Euroopas välja seda, et kala, mida saab erinevatel Magnetawanis on ikkagi maa­ aastaaegadel sealt püüda. tükke olemas, lootes et sinna Aga kuidas Magnetawan tuleks uusi immigrante, kes ­ oma nime sai ja miks ta nii täh­aitaks piirkonda asustada, kuna tis oli laevanduse arendamisele kohalikke läks sinna ikkagi liiga piirkonnas? Uurime seda natuke vähe. 1873. aastal loodi ametlilähemalt… kult Magnetawani küla. Varsti Magnetawan sai oma nime tekkisid kirik, kohalik pubi ning piirkonnas pikalt elanud hupood ja küla hakkas tõeliselt rooni, odžibvei ja algonkiini elavaks muutuma, varsti oli hõimude käest, tähendades lähedases külas Burk’s Fallsis ,,kiiresti voolavad veed“ nende rongiühendus ka ning siis oli keeles. Nimi oli väga sobiv, kergem puitu laadida sealt peale kuna jõgi oli nagu nende oma ja lõuna poole teele saata. ,,kiirtee“, seda mööda sai Esimene paat ehitati Mag­ kanuuga terve tee Georgian ­ netawanis 1879. aastal ning Bayni sõita, mis oli vajalik, sest nimeks pandi talle sobilikult Magnetawani tuldi ainult suviti, „Premier“ ning see tõi inimesi kui oli soojem ja talvel olid ja kaupa Burk’s Fallsist sinna, ­varjus Georgian Bay ääres. 19. kaugemale ta ei saanud, sest sajandi alguses tulid küll mõned Magnetawanis tulid kärestik ja eurooplastest avastajad ala kosk ette. ­uudistama, aga keegi ei tahtnud sinna eriti jääda. Riik isegi 1885. aastal otsustas Samuel ­mõtles piirkonna lihtsalt kuulu- Armstrong panna käiku teise tada pärismaalaste reservaadiks, paadi nimega „Ada“, mis tuleks kuna huvi ei olnud sinna asus- läänest Ahmic Harbouri poolt, tust teha. Aga sajandi kesk- nii et see kohtuks „Premier’iga“

Kui hästi tunned Kalevipoega? c) F.R. Kreutzwald d) Lydia Koidula 2. Kelle poole pöördub kir­ janik, et saada kirjutamiseks inspiratsiooni?

Eesti Elu 30. aprilli Noorte a) Faehlmanni nurgas tutvustati Eno Raua b) Eno Raua eepose lugeja/sõbralikku üm­ ­ c) Vanemuise ber/jutustust, mida loevad d) Odini Eesti kooli/lapsed.

3. Linda ja Salme ema oli: All/järgnev on Tallinna a) kuninga/tütar Kaarli Kooli seitsmendike (7. b) lesk/naine klassi õpilased) teadmiste/kont­ c) orja/tüdruk roll Kalevi/poja teemal, mille 4. Linda kasvas: koostas nende kirjandus/õpetaja a) tedre/munast Kaia Kalliver. Töö esitati ja b) kana/munast tagastati interneti vahendusel c) varese/munast ­ Socrative kesk/konnas.

5. Olevi/poeg on: Enam kui kaks kuud kodu/ a) Kalevipoja vend õppel olnud lastest läksid 3. b) Kalevipoja sõber, kes uppus mail tagasi kooli/pinki ehk kon- c) Kalevipoja sõber ja kuulus takt/õppele tagasi 1.-4. klass ja linna/ehitaja lõpu/klassid (9. ja 12.). Teiste 6. Alevi/poeg on: klasside õpilased said lõpuks a) Kalevipoja vend 17. mail tava/ellu/rütmi naasta b) Kalevipoja sõber, kes uppus (tagasi minna), kuid kooli on c) Kalevipoja sõber ja kuulus ainult, paar nädalat veel enne linna/ehitaja suve vahe/aega, mis algab 7. Kalevipoja koerte nimed Eestis 14. juunil. on: Vali õige vastus: a) Irmi, Armi ja Mustukene 1. Eepose „Kalevipoeg“ on b) Imbi, Ärni ja Mustukene kirjutanud: c) Pontu, Pitsu ja Muki a) Eno Raud 8.

Kalevipoja kahe venna nimed on: b) F.R. Faehlmann

Seitsmenda klassi teadmiste/kontroll Kalevi/poja teemal

,,Inimsuhted on…

(Algus lk. 4)

Muigekoht.

Tekst ja fotod Kati Kiilaspea

NOORTE NURK

11

Muuseumi juurest otse üle jõekäänaku paistab külakese keskus.

Magnetawani jõgi lüüside juures.

kärestiku juures, siis saaks inimesed juba Burk’s Fallsist terve tee Ahmicusse ühe üm­ beristumisega ning kaup sai rongi teel ka Burk’s Fallsist kahe laeva abil Parry Soundi, kuna Ahmic Harbourist läks ­autotee edasi sinnapoole.

Järgmisel aastal juba valmi­ sid lüüsid Magnetawanis ning nüüd ei olnud kosk ega kärestik enam probleemiks, sai vabalt ilma ümberistumiseta minna Burk’s Fallsist Ahmic Har­ bourisse ning kaup hakkas veel ladusamalt liikuma. Nii liikusid mitmed aurulaevad seda veeteed mööda mitukümmend aastat kuni 1934. aastani, millal vii-

mane laev vedas laadungi puid.

Sellega lõppeski nii Magne­ tawani jõe laevatee ja ka küla hakkas kahanema, kuna töö­ võimalused hakkasid kohapeal kaduma ning uued raudteed ja autoteed võimaldasid liikumist uutesse kohtadesse.

a) Olevipoeg ja Sulevipoeg b) Olevipoeg ja Alevipoeg c) nende nimesid ei ole loos mainitud 9. Järv, mis tekkis leinava Linda pisaratest on: a) Harku järv, b) Peipsi järv, c) Ülemiste järv 10.

Kui Kalevipoeg sortsi poegi Peipsi tagant toodud laudadega tõrjus, soovitas siil tal vastaseid lüüa: a) lapiti otse lagi/pähe, sest nii on löök tugevam, b) serviti, sest nii tabab ühe/ korraga rohkem 11. Kalevipoeg sõitis maailma otsa laevaga, mille nimi on: a) Lennuk b) Linda c) Rakett d) Süstik e) Saare/piiga 12. Linda kandis oma abi/ kaasa Kalevi hauale nii palju kive, et sellest tekkis mägi, mille nimi on: a) Toome/mägi b) Toom/pea c) Suur Muna/mägi d) Kalevi/mägi 13.

Leseks jäänud Linda tahtis ära röövida: a) soome sepp b) Peipsi sorts c) soome tuule/tark ehk tuuslar 14. Kalevipojaga öö veetnud Saare/piiga:

a) kukub kogemata merre, kuid Kalevipoeg päästab ta ja tüdruk läheb Kalevipojale naiseks b) hüppab merre, et ujudes põgeneda peale/tükkiva mehe eest c) komistab kõrgel kaldal, kukub merre ja upub d) tunneb suurt süüd ja läheb kloostrisse nunnaks (Jätkub)

Praeguseks on Magnetawanis veel näha mõningaid ajaloolisi ehitusi, mis on taastatud ja korrastatud, nende hulgas ka tuletorn, mis küll võeti maha aga koopia ehitati asemele 1995. aastal.

Avastage Põhja-Ontariot na­ tuke rohkem ning vaadake, mida põnevat leiate Magneta­wa­nis!

22. mail, elurikkuse päeval jagas Keskkonnaamet oma Facebooki lehel väärt mõtte­ väetist: „Lihtsaim viis elurikkuse hoidmiseks on jätta mõned koduaia murulapikesed niitmata.

Niidetud muru on nimelt üks eluvaesemaid kooslusi. Niitmise asemel soovitame mõnesse aianurka näiteks naadi või või­ lille teadlikult kasvama jätta.

Teavita elurikkuse hoidmisest ka oma naabreid! Prindi välja silt „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!“ ja leia sellele aias sobiv koht. Sildid saad alla laadida https://tinyurl.com/hoianelurikkust ja https://tinyurl.com/ hoianelurikkust2.

Veel mõningaid viise, kuidas elurikkust hoida: Ära sõdi umb­ rohuga seal, kus see sind ei sega – naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud ­liigid on tolmeldajatele ja teis­ tele putukatele väga olulised. Õitsvad taimed rõdul rõõmustavad nii inimesi kui ka putukaid. Kasvata rõdukastis, peenras või aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi – need pakuvad toitu mesilastele, ­ kimalastele ja liblikatele. Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust. Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii ­ elupaiga kui ka joogikohana.

Väike põõsas kortermaja ukse kõrval võib olla kellelegi terve maailm! Elurikkust soosivad ka kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi. Kasuta sün­tee­ti­ liste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, näiteks nõgesevett. Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku. Siis oskad neid märgata ja hoida.“ Eestlane – hinga sügavalt sisse ja pane lõikeriist käest.

Rahus rohi, sügav põhi.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Vahendas RIINA KINDLAM, Tallinn

I osa vastused selles lehes, lk. 15

Oskar Kallis. ,,Linda kivi kandmas.“ 1917. Õli, lõuend (canvas).

Eesti Kunsti/muuseum