12
EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021
Nr. 21
Nädala portree
Kandlemeister Ain Haas – saavutaja mitmel alal ning mandril suurepärase artikli eesti kandle ajaloolistest käekäikusest. Käesoleva kannatusaasta väl Sündinud Göteborgis (1950), tel olen pidanud leidma saabus ta perekonnaga USAsse endale stimuleerivat tegevust. aastal 1958. Tema vanemad olid Olen hakanud sagedamini suutnud kalapaadil põgeneda pidama ühendust sõpradega kodumaalt Rootsi üsna hädaohtkodumaal ja USAs. Uudis likul ajal, alles 1947.a. Uues himu hoos leidsin endale isegi kodulinnas Indianapolises hakuue ,,ohvri“, teadlase ja kas elu kiirelt liikuma. Armas muusikamehe, keda olin 20 tus keskkooli viimasel aastal aastat tagasi kutsunud Kand viis abieluni, kui Ain oli 19 ja lepäevale Torontos. ta ameeriklannast kallim Linda Tuleb välja, et AIN HAAS vaid 18, kui mõlemad olid Indianapolisest on suurte saavu- õppinud aasta aega, aga eraldi, tustega mees. Sattusime peatselt ülikoolides – Ain Columbias tihedasse kirjavahetusse ja avas- New Yorgis ja Linda Indiana tasime, et mõlemal on huvi nii ülikoolis Bloomingtonis. keelte kui ka muusika vastu. Kui noored olid kursustega Tegelikult on Ain Haas eesti ning kraadidega valmis, sündis ühiskonnas juba mõnda aega tütar Vaike – seitse ja pool aashästi tuntud kui põhjalik tead- tat hiljem aga – üllatus – Aini lane kannelde alal, kes on aval- sünnilinnas Göteborgis, kus Ain danud mitmesuguseid kirjutisi töötas doktoriväitekirja kallal. ja esinenud aastakümneid Noorem tütar Leili sündis eestlaste rahvapillidel. Samas kaheksa aastat hiljem USAs. on tema huvi keelte vastu aval- Mõlemad tütred on õppinud danud end ühe täiusliku eesti - kannelt mängima ja teinud isaga inglise õpperaamatu üllitamisel koostööd kandlemängu salvesta(1994), hetkel aga on ta mistel. Rootsit on Ain külastakoostamas liivi keele õpikut. nud mitmel korral ja kokku Samal ajal on Ain koondamas saanud seal ka oma sugulastega. materjali raamatu jaoks, mis Sealgi on ta teinud sotsiolookäsitleb vanu kandleid. Aastal gilist uurimistööd ja seda oma 2007 ilmus tema ingliskeelne koduses keeles. tõlge soome ajaloolase Matti Aga Ainile sai kord koduseks Klinge raamatust ,,Ancient samuti prantsuse keel, mis pikPowers of the Baltic Sea“. ka aega ka allakirjutanu ala, Samuti on ta sisutoimetaja mida ta hakkas Ameerikas õppi2018. a ilmunud põhjalikule ma üsna noorena. Ta osales illustreeritud raamatule sajast keelekursusel Prantsusmaal eesti kandlemängijast ja -meist (Bretoonias) 16-aastasena ja rist nii Eestis kui ka välis- tagasi tulles võitis kahel korral maadel. Indiana osariigi keelevõistlusel. Ain Haas leiab end nüüdseil Prantsuse keel võimaldab tal päevil emeriitprofessorina sot läheneda hispaania keelele ning sioloogia alal, olles õpetanud 37 rootsi keel norra ja taani aastat Indiana Ülikoolis keeltele. Kannel hakkas Aini köitma Indianapolises. Samuti on ta olnud paar korda külalisprofes- väga lihtsal moel. Aastal 1981 soriks Tartu Ülikoolis. Viis aas- tuli perekonnale kodumaalt külla tat tagasi avaldas ta teadus- ja onu Rein Ratas, kelle poeg Jüri kultuuriainelise ajakirja Mäe sai hiljem peaministriks. Ainile tagused veergudel sotsioloogi kingituseks toodud ansambli liste kriteeriumide alustel Leegajus heliplaadi kaanel oli
Andres Raudsepp
Ain Haas.
Foto: Tiia Mäekask Norsym
Eesti-läti rahvamuusika ansambel ,,Siilikesed“ väiksemas koosseisus. Ain Haas torupilliga, tema kõrval Iveta Ansons, siis Ieva Johnson, kelle haruldase kõlaga kokle on suurema akordkandle peale pandud. Vasakul seisab löökpillide mängija Janis Kaulins. Pilt võetud Edela-Michiganis asuvas Garezers läti laagris aastal 2011. Foto Dainis Ozers
Baltimore’is paaril kümnendil varem peetud Kandlepäevade eeskujul toimus 22. septembril 2002 Kandlepäev Torontos, kuhu olid kutsutud kandlemeistrid ja akadeemikud USAst. Ain Haas (taga vasakul), nüüd emeriitprofessor sotsioloogias, oskas kirjutistes ühendada oma ala eesti rahvapillidega. Andres Peekna (paremal) selgitas füüsika alusel eesti arhailise väikekandle omadusi. Pildil istub ees keskel ajalooline kandlemeister Alfred Kuus, kes oma mänguga inspireeris kõiki. Keskel seisavad Dace Veinberga, kandlekunstnik läti ühiskonnast, korraldajad Tiit Kao ja Andres Raudsepp ning kandlemeisterdaja Henn Kurvits. (Arhiivifoto)
foto mitmest eesti rahvapillist. See äratas uudishimu ja hakkas tekitama vaimustust. Ta tahtis osta selliseid pille, aga ei leidnud vastavat müüjat välismaal ja Eestist ei osanud tellida. Läks mööda paar aastat, kui ema nägi Vaba Eesti Sõnas artiklit Baltimore’i Kandlepäevast ja pilti, millel kandlemeister Gottlieb Peets. See pani Aini mõtlema. Aastal 1984 saabus Chica gost Eesti Vabariigi aktusele Indianapolisse Peekna perekond, esinedes väikestel kanneldel. Andres Peekna andis Ainile 6ja 12-keeleliste pillide joonistused ja ergutas teda kandle tegemisele. Samas soovitas ka suure kandle tellimist Peetsilt, kellega Ain võttis kohe ühendust. Suvel sõitis Baltimore’i ja sai kätte suure Walter Raudkivi tüüpi pilli. Ta kohtus Raudkivi tütre Lilian Esopiga, kes näitas, kuidas mängida noppimistehnikaga, mille tema isa oli välja arendanud. Ain mainib, et vana katmistehnika osas, mis on vajalik väikekannelde jaoks, on ta
palju õppinud Andres Peeknalt ja Alfred Kuusilt viimase 1974.a. juhendi abil. Tuntud kandlemeistri Alfred Kuusiga oli Ainil pikaaegne kirjavahetus ja ta külastas Alfredit mitu korda Torontos, mängides aeg-ajalt temaga ühiselt laval. Ta mainib, et talle ongi kõige sobivam olnud Kuusi tehnika. Samas on Ainil kauaaegsed suhted olnud Tuule Kanni ja Pille Karrasega – tunnustatud kandleõpetajatega Eestis. Väga oluline on olnud Aini tegevus kandleansamblite juu res. Esimene neist oli ,,Tuu letargad“ Chicagos. Ansambli looja Andres Peekna oli ka selle juht. Ain ühines grupiga, enne kui a. 2000 sai ansambel nime seoses esimese plaadi salvestamisega, mis tulvil eesti viise. Vahepeal oli Ain õppinud ära ka torupilli mängimise. Ansambel andis 2016. a välja teisegi CD. Kuna Andres Peekna suri 2014. a., võttis Ain juhi kohustused üle, olles nii helirežissöör kui ka helilooja. Leiame tema loodud viisi ,,Linda lein“ osana
plaadi repertuaarist. Kokku on Ain loonud umbes tosin viisi. Ansambel ,,Siilikesed“ tekkis 2000. a. seoses kohaliku rahvamuusika keskuse tegevusega Indianapolises. Läti nimega ,,Eziši“ (Siilikesed) kuulutab end kui eesti-läti rahvapillian sambel. Plaatidel tegutseb Ain režissöörina, olles vastutav ka montaaži eest. Plaate on üllitatud neli – aastail 2004, 2007, 2011 ja 2012. Plaatidel on tava liselt tublisti üle 30 eesti, läti ja liivi viisi. Esimesest aastast peale on ansambel, mis koosneb eesti, läti ja ameerika soost mängijatest, esinenud festivalidel, koolides, raamatukogudes, kirikutes ja etniliste orga nisatsioonide koosviibimistel Indianas ja teistes osariikides, isegi nii kaugel kui Floridas. Siilikeste repertuaar haarab viise, mis saadud vanematelt, muusikaraamatutest, teiste an samblite salvestustest ja videotelt. Seaded on tihti originaal sed. (Järgneb lk. 13)
