Nr. 21
EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused
Päts, Laidoner ja infosõda (3)
oleme ikkagi demokraatlikud inimesed, aga teie oma natsio naalsotsialismiga... Sama efekt toimis veel palju võimsamalt punavõimu ajal. Pätsi riigikorra erinevus perfektsest demokraatiast osutus nii tühiseks, et sellest ei tasunud kõnelda. Rahulolematus Pätsi valitsemisviisiga oli 1930. aastatel siiski vähehaaval suurenenud ja ilmselt oleks see ta ükskord ka võimult viinud, ent selleni jäi veel tükk maad ja sõda tuli vahele. Kui 1939. aastal oleks Pätsi suhtes valitsenud juba vaenulik üldmeeleolu, siis pidanuks baaside leping ja hilisem alistu mine rahva Pätsi otse vihkama panema. Kuid seda ei juhtunud. Need vähesedki reservatsioonid, mis tema suhtes olid tekkinud, pühkis nõukogude võim minema, hiljem jäid mõned Pätsi vastased tegutsema üksnes paguluses. Nüüd sai Pätsist müüt, teda ja Laidoneri oodati tagasi hästituntud lauluridades; tema taga situlekut oodati juba Saksa oku patsiooni ajal ning selle kohta liikus päris fantastilisi kuulujutte. Pätsi aina lillelisemaks muutuv kuvand pidas vastu terve
Nõukogude aja ega tekitanud suuremaid probleeme ka laulva revolutsiooni päevil. Tõsi, Tah kuranna monumendi taastamisel (1989) ma üht kriitilist kommentaari siiski kuulsin.
Ühine tunne. Ühine tulevik. Ühine kohustus
des meie eesti kultuuri ja pärandi jätkusuutlikkust. Kingitus Sihtkapitalile oma päranduses on kingitus eestlastele Kanadas ja sellel on jõud hoida meie kogukond elava ja tugevana paljudeks aastateks. On oluline mõista, et teie kingitus ei mõjuta seda, mida plaanite jätta oma lähedastele. Teie kingituse saab üles seada nii, et see saavutab kõik teie seatud eesmärgid – hoolitseb teie pere ning omaste eest ning säilitab ja toetab meie kogukonda.
Lauri Vahtre (Algus EE # 19 14.05.2021) Kuritegudes on süüdi kurjategijad, mitte nende ohvrid Lõpetuseks lühidalt sellest, miks Turtola ja Ilmjärve süü distused ning hukkamõistvad otsused (isamaareeturid, diktaatorid, usurpaatorid, petturid jne) Laidoneri ja Pätsi kohta tuleks kui mitte valelikeks, siis vähemalt ekslikeks ja eksitavaiks lugeda. Rahva arvamus on teatavasti mõiste, millega tuleb ettevaatlik olla. Eri rahvad on ühest ja samast isikust või sündmusest sageli hoopis eri arvamusel, järelikult on raske rahva arva muse abil tõtt mõõta. Kuid igal juhul on rahva arvamusel, olgu see siis milline tahes, olemas põhjus. Kui kedagi jäädakse meenutama hea sõnaga, siis on see isik andnud rahvale midagi, mida rahvas vajas. Seda tasub meeles pidada ka Pätsi ja Laidoneri puhul. Pärast 1934. aastat kadus vapside populaarsus nagu võluväel. See ei olnud mitte (üksnes) propaganda teene, vaid tulenes tõsiasjast, et Päts viis sisuliselt ellu
Eesti Sihtkapital Kanadas Eestlased on vastupidav rah vas. Seda tõestab Eesti kogu konna olemasolu Kanadas. Organisatsioonid ja asutused, mis loodi enam kui 50 aastat tagasi jätkavad arenemist ja kohanemist. Kuid isegi siis, kui meie kogukond muutub, ühendab meid jätkuvalt uh kus ja kirg, mida me tunneme oma Eesti juurte üle. Ülemaailmne pandeemia on meid kõiki pannud rohkem tähtsustama oma pere, sõprade ja kogukondade eest hoolitsemist. Üks võimalus selleks on oma testamendi ja volituste tegemine või uuendamine.
vapside programmi – tegi ära selle, mida rahva enamus ootaski. (Sõnaselgelt rõhutab seda nt Oskar Rütli.) Päts vaigistas poliitilise mudamaadluse, kutsus üles ühisosa otsima, andis kindlustunde. Päts ei olnud diktaator ega autokraat, vaid loomuldasa patriarh, kes suhtus rahvasse nagu taluperemees oma kodakondsetesse. Tolleaegses maailmas, kus nüüdsetega võrreldavaid demok raatiaid võis sõrmedel üles lugeda ja kus just sel ajal toimus silmanähtav demokraatiast kaugenemine, polnud selline lahendus sugugi halvim võimalikest. Seda kinnitab ka mu enda perekonnapärimus. Lugu pidamine presidendi suhtes ei olnud teeseldud. Kuid see polnud ka mingi joovastunud ju maldamine. Müüt on hoopis demokraatia ,,hävitamine“. Kui eesti rahvas 1941. aastal kohtus Saksa vägedega ja selle käigus ka täiesti tavaliste sakslastega, kes käisid taludes pekki kauplemas ja keda vahel ka eeskambrisse kutsuti, tajuti sageli, et natsismi aastad on poiste mõtteviisile oma jälje jätnud. Ja see tekitas koguni teatava üleolekutunde, meie siin
Toetada Eesti kogukonda kõikjal Kanadas, see on Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) missioon. Paljudele organisatsioo nidele tähendab Sihtkapitali toetus enam kui 30% nende tegevuseelarvest. ESK on ka suurtoetaja pea igale Eesti ettevõtmisele, pidustusele ja festivalile Kanadas. ESK on pannud meie kogukonnale tugeva rahalise aluse tänu meie annetajate heldele toetusele – tuhanded sõbrad pühendunud kogukonna aitamiseks ja millegi muutmiseks. Sihtkapitalile annetajad saavad teha oma panuse erineval moel. Paljud toetavad üleskutsetele
vastates, hakkavad igakuisteks annetajateks, mõned toetavad ühekordsete suuremate kingi tustega, näiteks annetades väärtpabereid või lisades ESK oma pärandusse. Need annetajad on otsustanud oma armastatud Eesti kogukonna toetamisest teha oma jätkuv pärand. Mis on teie pärand, teie panus? Pärand on tähendusrikas ja jõudu andev panus suurema eesmärgi jaoks, elu tagamiseks järgmisele põlvedele. Meie jaoks on see eesmärk Eesti kogukond. Otsustel, mida me teeme täna, on oluline roll, kindlusta-
Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd ja juhendab ühte poole kohaga töötajat. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe, sotsiaalmeedia platvormide ja kogukonna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee 18. juuniks 2021 aadressil president@estonianfoundation.ca Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.
Elav ajalooline mälu on Pätsile ja Laidonerile kaks korda hinnangu andnud (1930. aastatel ja 1940. aasta järel) ning pole kummalgi korral süüd leidnud. Võrdlus Quislingi ja Kuusisega on kohatu. Pigem tuleks Pätsi võrrelda Taani kuninga Christian X ja tema peaministri, sotsiaaldemokraat Thorvald Stauningiga, kes alistusid sakslastele ja tegutsesid seejärel koostöös okupantidega. Oleks päris huvitav teada, kuidas reageeriksid taanlased, kui Turtola kirjutaks raamatu, milles neid mehi nimetatakse reeturiteks. Nagu öeldud, toimus uue sajandi alguskümnendil muutus. Kuuskümmend aastat oli olnud selge, et Eesti iseseisvuse hävitaja oli Stalin, nüüd korraga enam mitte. Ajaloolased on nii Turtola kui Ilmjärve tööle andnud professionaalses mõttes laitva või koguni väga laitva hinnangu, kuid sellel pole peaaegu mingit mõju, uus dis kursus elab juba oma elu, sest mingil põhjusel valitseb selle
järele nõudlus. Eelöeldu ei tähenda, nagu üritaksin tolmust puhtaks pühkida sõja järel tekkinud nostalgilist Pätsi-kuvandit. Küsimus, kas Päts ja Laidoner käitusid 1934. aastal ja aastatel 1939.1940. aastal õigesti või valesti, jääb tegelikult igaveseks lahendamata, sest puudub kontrollivõimalus. Meil on võimalik vaid uurida, millised olid nende langetatud otsuste tagajärjed ja siingi võib jõuda vastuoluliste järeldusteni. Näiteks, et Pätsi ja Laidoner käitusid küll ratsionaalselt, kuid arvestades tagajärgi ja kõrvalmõjusid, mida nemad arvestada ei saanud, peame tulevikus sellist stsenaariumi iga hinna eest vältima. Me saame ka arutleda, kas langetatud otsused ikka olid omaaegsete teadmiste valguses ratsionaalsed või mitte. Kuid see on omaette teema, millest on juba palju kirjutatud ja kir jutatakse veelgi. Millest tuleks aga üle saada, see on mõtlematu reeturiks tembeldamine. See võiks olla läbitud etapp, aeg on liikuda edasi õiglasema ja kainema hinnanguni. Meeles pidades, et kuritegudes on süüdi ikkagi kurjategijad, mitte nende ohvrid.
Maikuu teemaks Kanadas on Jäta pärand. See on ideaalne aeg meeldetuletuseks, et mõelda hetkeks TEIE pärandile ja kuidas teie toetus aitab kujundada meie Eesti kogukonda. Jagagem oma vastupidavust ja otsuse kindlust hoida oma kultuuri tugevana ning jõulisena järgmised 50 aastat. Rohkem detailset informatsiooni oma kingituse planeeri miseks Sihtkapitalile võib leida brošüürist Planeeritud Annetus, mis on saadaval 21. mai Eesti Elu ajalehe lisana või võttes meiega ühendust telefonil 416465-5600 või info@estonianfoundation.ca.
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS TÄNAB… …ANDREA HERRMANNI, kes lahkub ESK kontori- ja turundusjuhi ametist uutele väljakutsetele. Andrea, soovime Sulle kõike head ja jääme Sinust puudust tundma. Meie õnnesoovid!