6
EESTI ELU reedel, 28. mail 2021 — Friday, May 28, 2021
Ludvig Juhti tähelend lihtsast Eesti talust Ameerika esindusorkestrisse
Foto: Meie Elu arhiiv
Sirje Vihma-Normet Alo Põldmäe raamat ,,Kalevi poeg kontrabassiga. Ludvig Juht ja tema elute“ on eesti muusikakirjanduse maastikul nagu hiiglaslik mammutipuu. Ja seda mitte ainult pano raamse Juhti ajastu kirjel damisel, vaid see peegeldub vastu ka raamatu kujundusest (Aime Andresson), perfektsest eesti keelest (keeletoimetaja Terje Tammearu) ja fotode valikust ning raamatu hoo
Filmivõtted tõid Eestisse kuulsad briti näitlejad Hiljuti alustati Eestis filmi ,,Burial“ võtetega, kus teevad kaasa mitmed tuntud Inglis maa filmitegijad. Filmi kaas produtsent on Ivo Felt filmi stuudiost Allfilm. Võtteperiood peaks kestma 9. juunini, peamiselt filmitakse Tallinna lähistel Harjumaa metsades. Suuresti Eestis filmitava linateose tegevus toimub Teise maailmasõja viimastel päevadel Saksamaal ja Poolas. Film räägib väljamõeldud loo vene sõduritest, kes naisjuhi Brana
Eurovisiooni võitis Itaalia Laupäeval, 22. mail krooniti Rotterdamis 65. Eurovisiooni lauluvõistluse võitjaks Itaalia esindaja Maneskin. Eesti žürii punktid edastas Sissi Nylia Benita ning nende lemmikuks osutus Šveitsi esin daja Gjon’s Tears. Eesti žüriisse kuulusid Stig Rästa, Karl Ander
Uku Suviste.
Foto: EE arhiivist
likast toimetamisest (Aare Tool). David Otto Wirkhausi poja Peetri Väägvere viiulikooris 1910. aastast kontrabassimängu harrastanud Ludvig Juhti elutee on väga põnev. 1913. aastast mängib noormees juba Tartus kino Imperial orkestris ning üsna pea ka Vanemuise suve orkestris. Ürgse andekuse ja sihikindla harjutamise toel saab temast 20 aastat hiljem juba Ameerika esindusorkestri-Bostoni sümfooniaorkestri orkest rant ja solist. Lisaks orkestri tööle annab Juht kontrabassitunde ka Bostoni ülikooli muusikaosakonnas. Meenuta gem, et paar aastat hiljem (1936.a) saabus Ameerikasse teinegi eesti kultuuri suurkuju Miliza Korjus, kellest filmiga ,,Suur valss“ sai 1938. aastal üleöö Hollywoodi filmitäht. Kui nõndanimetatud trofee filmi ,,Suur valss“ näidati ka kõikides N. Liidu kinodes, siis Juhtist ei tohtinud siinmail midagi rääkida, ammugi mitte
Vasilyeva juhtimisel peavad Hitleri jäänused Moskvasse Stalinile toimetama. Teel ründavad neid aga saksa partisanid. Näitlejatest teeb filmis kaasa näiteks Tom Felton (,,Harry Potter“), kes Tallinnas viibimi sest ka Instagramis pilti jagas. Eesti näitlejatest on kaalukamad osad täita Kristjan Ükskülal, Sten Karpovil, Ester Kuntul ja Tambet Tuisul. Filmi režissöör on Ben Parker, produtsendid Matthew James Wilkinson ja Paul Higgins. Operaator on Rein Kotov ja kunstnik Jaagup Roomet. Linateos peaks ekraa nidele jõudma uuel aastal. (ERR/EE)
Reismann, Elina Born, Birgit Sarrap ja Dave Benton. Eesti rahvas andis maksimumpunktid Soomele. Võitja selgus ekspertidest koosnevate žüriide ja rahva hääletuse tulemuste liitmisel. Eurovisiooni finaali eel välja kuulutatud Marcel Bezençoni (Eurovisiooni lauluvõistluse rajaja) nimelised pressiauhinna ja artistiauhinna sai Prantsusmaad esindanud Barbara Pravi, heli loojaauhind läks Šveitsi loo ,,Tout l’Univers“ kirjutanud muusikutele: Gjon Muharremaj, Wouter Hardy ja Nina Samper mans. Eestit esindas Eurovisioonil sel aastal Uku Suviste lauluga ,,The Lucky One“, mille autoriteks Uku Suviste ja Sharon Vaughn, produtsent Dimitirs Kontopoulus, Eesti laul finaali valituks ei o sutunud.
kirjutada. Kui Miliza Korjus keskendus vaid oma karjäärile, siis Juht sidus end kohe välis eesti organisatsioonidega. 1936. a loodi Juhti eestvedamisel Bostoni Eesti Selts, pärast Teist maailmasõda valiti Juht aga juba ,,väliseestlaste parlamenti“, mille tegevus oli selgelt nõu kogudevastane. Juht andis kõik kontsertidest saadud tulud Eesti Rahvusfondi, mille kaudu aidati nii kaasmaalastest sõjapõge nikke kui ka kultuuriürituste korraldamist. Pärast legendaarset Rootsi-turneed läbi kümne linna aastal 1947 valiti Juht Juhan Aaviku koori auliikmeks ja August Rei pani talle rinda Rahvusfondi aumärgi. Alo Põldmäe raamat algab Ernst Jaaksoni kirjaga aastast 1996, milles ta toetab igati ideed teha Juhtist põhjalik raamat. Kui Aino Järvesoo Eestisse elama kolis, tõi ta kaasa muusikutepere Kalamite valdusesse jäänud Juhti kaks scrapbook’i fotode ja ajalehe väljalõigetega. Siinkohal tsi teerin ühte reaalust Põldmäe raamatust: ,,Olen saanud infot ka kolmandast scrapbook’i olemasolust ja see asub arvatavasti Torontos“. Oleks kena, kui see kolmaski scrapbook jõuaks Ludvig Juhti Fondi Tallinnasse muusikamuuseumisse, kuhu on väliseestist saabunud juba rohkesti materjale. Ludvig Juhti isiksuse kõrval on raamatus teiseks peategela seks Juhti legendaarne kontrabass – Itaalias tegutsenud pillimeistri Francesco Ruggeri 1679. aastal valmistatud instrument. Ruggeri tegutses Cremo nas nagu Stradivarius, Amati ja teisedki ilmakuulsad pilli meistrid. Cremona meistri kontrabassi leidmine oli suur õnn, sest neid on säilinud väga vähe. Õnnetähe all sündinud Juht sai pilli omanikuks 14. märtsil 1936, mida tunnistab raamatus äratrükitud dokument. Kui Ruggeri kontrabass New Yorgist Bostonisse jõudis tegi kunsti metseen proua Charlotte R. Greene Juhti ja tema uue pilli auks muusikalise kokteiliõhtu, kuhu olid kutsutud peaaegu kõik tähtsamad rahatuusad ja seltskonnategelased. Järgmisel hommikul toodi Juhtile tänuks kontserdi eest hiigelsuur roosipõõsas, millesse oli peidetud tänuavaldus proua Greene’ilt ja tšekk suurele rahasummale. Nüüdsest kirjutati Ludvig Juhti kontserdikavade servale: ,,Härra Juht mängib Francesco Ruggeri (Cremona) 1679. a kontrabassil.“ Juht on oma uuest pillist rääkinud ka intervjuus Felix Randelile: ,,Vahe minu endise instrumendi ja praeguse vahel on enam kui öö ja päev. Imestan isegi, kuidas pidin ma seni esinema sarnasel sigarikastil.“ Eestlastele esinedes lõpetas Juht kontserdi alati Robert
Nr. 21
Eesti fotograafide suurprojekt sai raamatuks
Juubilar Ira Lemberilt ilmus uus romaan 21. mail 95. sünnipäeva tähistanud Ira Lemberil ilmus uus romaan – ,,Teine viiul“, mis räägib muusikutest ja loomingust. Loomeinimesed ja nende valikud ning elu on olnud Ira Lemberi romaanide keskmes juba aastaid – põhikonflikt on alati see, kuidas oma elu loominguga jagada. Romaani tegevus toimub Pärnus, kujuteldava muusika teatri orkestris teist viiulit mängiv Murel saab ootamatult teada, et tema lepingut teatriga uuest hooajast enam ei pikendata. Kuidas oma eluga edasi minna? Vaevalt toibunud sellest jahmatavast uudisest, istub pargipingil tema kõrvale tunnustatud helilooja, kes teeb talle ettepaneku hakata kirjutama lib retot operetile, mille muusika heliloojal juba peaaegu valmis on komponeeritud. Murel võtabki ettepaneku vastu, töö opereti kallal hakkab talle vägagi meeldima, ja mitte ainult töö... See on romaan armastusest, suurtest plaanidest ja... heitlikest inimsuhetest, mille autor oskab lugejat üllatada veel päris lõpu eel. Romaani ,,Teine viiul“ andis välja kirjastus Canopus.
Theo dor Hanseni laulu ,,Ema süda“ kontrabassiseadega. Ro man Toi kirjutab oma mälestusteraamatus ,,Kaunimad laulud pühendan sull’,, Juhti menukast turneest Kanadasse. Viimane kontsert toimus Windsori kated raalis, kus Roman Toi saatis Juhti orelil. Sealgi lõppes kontsert ,,Ema südamega“. Toi kommenteerib: ,,Flažolettide meistrina pani Juht selle pala kõlama, nagu oleks ta käes olnud viiul. See oli ime!“ (lk 183). Juhti elukäiku võib võrrelda meie teise muusikalise Kalevi poja Neeme Järviga. Õnneks oleme N. Järvi triumfidest ise osa saanud, Ludvig Juhti tähelennule saame kaasa elada vaid Alo Põldmäe raamatu vahendusel. Minu meelest tu leks Põldmäe Juhti-raamat kohe kiiresti inglise keelde tõlkida.
Eelmise kevade eriolukorra ajal alustas Fotomuuseum fotograafide koostööprojekti. Esialgu olid projektiga seotud paarikümmend osalejat, kuid ettevõtmisest kasvas välja 130 fotograafi osalusega suurpro jekt ,,Isolatsioonidialoogid“, mis on nüüdseks raamatuks saanud. Fotograafide paarid selgusid loosi teel ning nad võisid oma visuaalses kahekõnes rääkida, millest iganes soovisid, ainus piirang oli, et pildid sünnivad eriolukorra ajal. Projekti algatajad olid Annika Haas ja Johanna Ran nula, raamatu kujundas Marje Eelma. Mahuka fotoraamatu esitlus oli Fotomuuseumi uues Jaani Seegi galeriis, kus ava ti ka samateemaline näitus. Näituse ja raamatuga koos sai alguse Fotomuuseumi uus teema-aasta, mis seekord on pü hendatud dokumentaalfotograafiale. (ERR/EE)
Uus ajalooline romaan Rein Raualt Käesoleval nädalal ilmus kir jastuselt Salv Rein Raua uus romaan ,,Päikesekiri“, mis on tema esimene teos pärast 2018. aastal ilmunud teost ,,Viimane kustutab tule“. Rein Raua kümnenda romaani tegevus toimub põhiosas aastatel 1919-1924. Eesti jõunaine Lily Ojamaa on koos tsirkusetrupiga ringreisil mööda Tsaari-Venemaad, kuid revolutsioon paiskab riigi kaosesse ning kodusõja keerises on ta sunnitud põgenema kõigepealt Hiinasse ja sealt edasi Jaa panisse. Samal ajal alustab sealt vastassuunas kulgevat teekonda harrastuslingvist Nitta Tsuneo, auväärse samurai-suguvõsa järeltulija ja shintō preestri poeg, kes ametlikult siirdub Venemaale otsima sõjas kaduma läinud venna hauda, aga tegelikult tahab lahendada saladust, mis viib teda veel palju kaugemale… ,,Päikesekiri“ ilmus kirjastuse Salv sarjas Viljasalv, kus on varem avaldatud ka Aino Perviku teos ,,Miniatuurid mälupõhjast“.
