Eesti Elu / Estonian Life No. 23 | June 12, 2020

This newspaper was mailed on Friday, June 12, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 23, 2020 Reedel, 12. juunil — Friday, June 12

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ottawas toimus Black Lives Matter rahumeelne meeleavaldus rassismi vastu 9. juuni 2020

Juuni teekonnad vangilaagritesse

Rohkem kui 5,000 inimest võttis osa 5. juunil Ottawas toimunud rahumeelsest meeleavaldusest, avaldamaks solidaarsust ülemaailmse ,,Black Lives Matter“ liikumisega. Üritus oli organiseeritud ,,No Peace Until Justice Ottawa“ ja eestvedaja Sameha Ahmed poolt. Osavõtjad kandsid loosungeid ja marssisid Parlamendimäelt kuni Ottawa linnavalitsuse lähedal asuva Canadian Tribute to Human Rights Monumendi juurde. Erilistes COVID-19 pandeemia tingimustes toimunud hästi organiseeritud rahumeelsele üritusele tuli ka mustas näomaskis Kanada peaminister Justin Trudeau. Temaga koos olid teiste hulgas Kanada va­litsuse liikmed Ahmed Hussen (Minister of Families, Children and Social development), Catherine McKenna (Minister of Infrastructure) ja Ottawa linnapea Jim Watson.

Foto: ©Ülle Baum

Ülle Baum, Ottawa Reedel, 5. juunil algusega kell 3 p.l. toimus Kanada pealin­ nas Ottawas rahumeelene meeleavaldus, avaldamaks so­­ lidaarsust ülemaailmse Black Lives Matter liikumisega ja et hukka mõista politsei julma vägivaldset käitumist. Ürituse alguses koguneti Kanada Parlamendi ette, kus esineti kõnedega. Sealt liiguti ­

edasi Kanada Senati poole, mis praegu asub endise Government Conference Centre’i hoones Fairmont Chateau Laurier hotelli vastas ning sealt marsiti Ottawa linnavalitsuse lähedal asuva Canadian Tribute to Human Rights Monumendi juurde, kus sõnavõtud jätkusid.

Reedese rahumeelse pro­ testiürituse organiseeris ,,No Peace Until Justice Ottawa“.

Selle organisatsiooni eestvedaja

Kanada peaminister Justin Trudeau ühines Ottawas Parlamendimäel 5. juunil ,,Black Lives Matter“ liikumist toetava rahumeelse meeleavaldusega.

Foto: ©Ülle Baum

Sameha Ahmed utles, et ,,We want this time the voices of the black community to be heard.“ Ning ta lisas, et sel ,,Direct action against racism“ üritusel ­ on ka järgmised eesmärgid: ,,One of the policies we really want is money to [be] de-funded from the police ...and go to back to black community-led organizers that empower black lives and black voices.“ Samal ajal avaldasid organiseerijad solidaarsust kõigile inimestele, kes on puutunud oma eluajal kokku rassismiga.

Meeleavalduse korraldajad mainisid, et selle ürituse korral­ damise kutsusid esile sünd­ mused meie naaberriigis ja eelkõige Minneapolises mus­ tanahalise George Floydi surm, mille kutsus esile politsei vägi­ vald 26. mail vahistamise käi­ gus. 8 minutit ja 46 sekundit kestnud vaikusehetkega mäles­ tati kadunud George Floydi ja sümboolselt langeti ühele põlvele.

Ottawa meeleavalduse kor­ raldajad ei soovinud algselt lubada sel üritusel turvakaalutu­ sel teha isegi fotosid ega video­ sid, kuid see otsus teoks ei saanud. Selleks et vähendada koroonaviiruse leviku riski anti inimestele juhiseid, kuidas üri­ tusel käituda ja jagati tasuta näomaske. Üritusel Parlamendimäel osa­ les ka Kanada peaminister

Mitte ainult Eestis, vaid kommunistlik okupatsioonivõim suutis massrepressioone korraldada samaaegselt teistes ikestatud riikides: Ukrainas, Valgevenes, Moldaavias, Karjalas, Leedus ja Lätis. Oli vaja vallutatud alade elani­ kest kõrvaldada ,,ebalojaalseid elemente“ ja viivitamata lülitada need maad ülejäänud N. Liidu impeeriumiga.

1941.a. juuniküüditamine oli esimene mitmetest repres­ siivaktsioonidest. Sel korral viidi täistuubitud looma­ vagunites itta 10,000 kuni 11,000 eestlast. Raske töö, nälg ja kurnatus said nendele saatuslikuks. Neist hukati või hukkusid ebainimlike tingimuste tõttu umbes pooled.

Laagritesse sunnitud 3,500 mehest oli elus vaid paarsada 1942. a. kevadeks.

Kes iganes vähegi julges oma tõeskpidamisi avaldada või tegusid teha, oli vaja kohapealt eemaldada. Sihiks oli hirmu külvamine ja allesjäänuid okupandile truuks tege­ mine. Sellega siis vastupanuvõimeliste likivideerimine ning Eesti riigi ja rahva allutamine N. Liidu ülemvõimule Miks peaksime seda ikka ja jälle endile ja teistele meel­ de tuletama? Kas oleme jäänud seisma minevikku? Ei. Kuid on võimatu kuritegusid unustada, kui käesolev Venemaa juhtkond eitab ja väänab ajaloolist tõde. Meie liht­ salt ei tohi lubada oma rahva lugu asendada kellegi teise looga. Ei saa kompromisse teha tõe ega põhiväär­ tustega.

Kremli narratiivi alusel oli küüditamine – süütu ,,de­ porteerimine“ - sõjaaegne strateegiline paratamatus, et kaitsta tagalat. Venemaa ikkagi rõhutab, et Eesti vabataht­ likult ühines N. Liiduga ning Eestist sai arenenud riik tänu Moskva hooldusele ja juhtimisele.

Küüditamise tegelikkuse moonutamine on puht propa­ ganda laadi. Venemaa üritab rakendada mineviku reaalsust oma hetkepoliitika teenistuses. Nende võltsajaloo käsit­ lusega üritab Kreml õigustada vallutuspoliitika jätkamist kaasajal. Seda peame ümber lükkama avalikkuses.

Võitlus küüditamise tegelikust ausalt edasiandmisest nooremale põlvkonnale pole veel sugugi lõppenud.

Tänapäevases erakorralises olukorras on meil võimatu koos olla ja endile taasteadvustada totalitaarse riigi üle­ kohut süütute inimeste vastu. Aga igaüks omaette või lähe­ mate ulatuses saame neid sündmusi meenutada.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Abiesimees LAAS LEIVAT

Justin Trudeau. Temaga koos oli teiste hulgas ka Kanada valit­ suse liige, Ahmed Hussen, Minister of Families, Children and Social development.

Vahtralehemaa mitmevärvi­ line kangas on punutud aegade jooksul erinevatest rahvustest ja rikkalikest kultuuridest. Erine­ vuste kõrval on aga ka nii palju, mis meid ühendab. Elu ei ole muutusteta ja võitlusteta. Muu­ tused ühiskonnas panevadki ­alguse uuele homsele ja aitavad kaasa paremale teineteise mõist­ misele. 4. juunil oli Ameerika Ühendriikide saatkonna Twit­ ter’is kirjutatud ,,Symbolic ges­ tures alone will not end systemic

racism. We stand in solidarity with the black community and those peacefully calling end for justice, accountability and re­ form.“ Poolikute reformidega ei saa aga ühiskonna valulisi prob­ leeme lahendada, selleks on vaja kogu rahva omapoolset panust ning valitsuse kompe­ tentset muudatuste programmi ja juhtimist.

Rohkem kui 5,000 osavõtjat võttis osa sellest möödunud nädalal toimunud meeleavaldu­ sest. Sellele rahumeelsele mee­ leavaldusele andis hinnangu or­ ganiseerija Sameha Ahmed: ,,We acted in unity. Together we can create.“

2

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Taani liitlasvägede sõdureid Tapal autasustati medalitega 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk tänas eelmisel nädalal toimunud medalitse­ remoonial Eestis teenivaid Taani kontingendi liitlas­ sõdureid, kes saabusid Tapale aasta alguses ning on lõpe­ tamas poole aastast rotat­ siooni Eestis. Nende rotat­ siooni vahetab välja järgmine taanlaste kontingent, kes teenib Eestis aasta lõpuni, mil saabub prantslaste kontingent koos tankidega.

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk tänas medalitsere­moonial Eestis teenivaid Taani kontingendi liitlassõdureid.

Foto: kaitseministeerium

Kantsler Prikk tänas Taani sõdureid nende taaskordse panuse eest Eesti ja NATO tur­ valisuse tagamisse. „Taanlased on alati olnud eestlaste jaoks olemas kõige olulisematel het­ kedel läbi ajaloo. Nii nagu Eesti Vabadusõjas mängis Taanlaste

kompanii olulist rolli Eesti vabaduse eest võitlemisel, on täna siin samasuurune üksus, seda sama väljavõidetud vaba­ dust kaitsmas,“ lausus kantsler Prikk.

Alates 2017. a kevadest on Eestit ja NATO julgeolekut kindlustamas liitlaste lahingu­ grupp, mis paikneb Tapal esi­ mese jalaväebrigaadi koossei­ sus. Varasemalt on taanlased

osalenud NATO lahingugrupis Eestis aastal 2018 ning panusta­ nud F-16 hävitajatega Balti õhuturbemissioonil. Lisaks taan­­ lastele aitavad regiooni julge­ olekut tagada Eestis britid, prantslased ja belglased.

Vabadussõjas aitas Eestit ligikaudu 3500 liitlassõdurit põhjamaadest, nendest umbes 210 sõdurit moodustasid Taani kontingendi. (KMPT/EE)

Kaitseminister Luik kohtus Soomes kolleegiga

Tallinnas toimus rassismivastane meeleavaldus

avalduste toetuseks.

Kaitseminister Jüri Luik oli ametlikul visiidil Soomes ja kohtus Helsinkis Soome kait­ seministri Antti Kaik­ko­ neniga, et arutada regionaal­ set julgeolekut ja kahepoolset koostööd. Samuti asetas kait­ seminister Luik pärjad Hie­ taniemi kalmistul kangelaste ristile ning soomepoiste ja marssal Mannerheimi monu­ mendile. „Mul on hea meel, et taas­ kord üle pika aja on võimalik ka füüsiliselt kohtuda meie heade sõpradega Soomest. Eile tähistasime Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100. aas­ tapäeva ning täna toimub esi­ mene visiit peale eriolukorra lõppu just Soome,“ lausus kait­ seminister Luik teisipäeval.

Kaitseministrid tõdesid, et vaatamata viiruse levikule, ei ole Venemaa muutnud enda ­tegevusi rahvusvahelisel areenil ning piirkonna julgeolekuohud ei ole kuskile kadunud. Seetõttu ei saa teha järeleandmisi kait­ sevõime arendamises.

Kolmapäeval kohtus kaitse­ minister Luik Soome kaitseväe juhtajaga ning tegi visiidi Soome kriisivarude ameti kes­ kusesse, mis on üheks eesku­ juks Eestis plaanitavale kriisi­ varude agentuurile. (KMPT/EE)

Kolmapäeva õhtul toimus Tallinnas Saku Suurhalli ees rassismivastane toetusmeele­ avaldus Black Lives Matter (BLM), mis sai alguse USA-st paar nädalat tagasi, kui Minneapolises suri mustana­ haline George Floyd pärast seda, kui valgenahaline polit­ seinik enam kui kaheksa minutit oli põlvega tema kaelale surunud.

Saku Suurhalli ette kogunes sadakond meeleavaldajat (nii autodes kui jalgsi) USA-s puh­ kenud rassismivastaste meele­

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Sisu Eesti Vabariigil on sel sajandil olnud mitmeid olulisi tähtpäevi.

Võlunumber on sada. Vabariikluse, rippumatuse välja kuulutamisest peale, on rahvaste pere tunnistanud fakti. Et meil on õigus kuuluda iseseisvate, ennastvalitsevate maade hulka.

See on nii olnud 1918. aastast saadik. Tähtsaks on eriti olnud 1991. aastal iseseisvuse taastamiseni naabrite tugi. Pühapäeval märkisime järjekordset ümmargust. Diplomaatia juubeliaastat. Seitsmendal juunil 1920 tunnustas Soome Eesti Vabariiki de jure. Soome oli esimene riik, mis tunnustas Tartu rahu ning tähtsalt, ei kunagi tunnustanud meie riigi ebaseaduslikku annekteerimist Nõukogude Liitu. Nii oli diplomaatiliselt suhteid pärast taasiseisvumist lihtne taastada.

Soomlastel on mõiste ,,sisu“, mida pole lihtne tõlkida. Enam kui jonn, kangekaelsus, nende sõnade positiivses tähenduses. Seletamatu vastupanuvõime. Relvata. Ja vajadusel relvaga. Talvesõjas. Jätkusõjas.

Diplomaatias – makstes Nõukogude Liidule tohutut sõjavõlga arusaamisel, et ainult nii suudavad põhjanaabrid omariiklust säilitada. Isegi kui Moskva murdis igat rahuaegset põhimõtet olles aggressor, kallale tungides väikesele riigile.

Soome sisu on maailm näinud spordis. Paavo Nurmi ja Lasse Virén on musternäidised, kuidas pikamaajooksjad, hambad risti, alla ei anna.

Virén võitis nii Müncheni kui Montréali olümpial kuldmedalid 5000 ja 10 000 meetri jooksus. 1976. aastal Kanadas otsustas ta ka ennekuulmatult osaleda maratonijooksus, vaevalt oli ta eelnevatest pingutustest toibunud. Ent siiski tuli seal viiendaks. Tänaseni pole nähtud sellist saavutust.

Eeskuju on, eriti tänapäeval, nii oluline. Väljakutseid on teadagi elus enam, kui spordis võiduni jõuda. Tähtis on edasi anda järgnevatele põlvedele malli, kuidas mitte alla anda. Ülekohus, kas sõdade näol või katkude leviku kaudu ei määra, kes pääseb eluga. Ent tahe ellu jääda on palju olulisem. Mõnigi, alla andes, on arvamusel, et midagi muuta ei saa. Ei saa ülerõhutada seda sisemist vaimu, selle koostisosi, mida sõnadesse ei saa asetada.

Selgelt saab lausuda, et nagu pikamaajooksjalgi on inimkonna lõpusirge kaugel. Igapäevaselt on raske nii tegutseda – vajame ikka kinnitust, et kõige kiuste, isegi kui eilsed saavutused näitavad edu, et homne elujõud jääb peale. Igapäevase liikumise, selle, mis elu vääruslikuks ja ainsaks, asendamatuks teeb. Praegu küll on kahjuks selline teadmine mitte nagu staieril, et see pole sprint, kus finiš on lähedal, nähtaval.

Lootus on meil sünnist saadik põues. Kingitud. Kõige kiuste.

Peeglisse vaatamine vahest ja vahel tuletab ehk meelde, et aastaid antud elada on vähem, kui sooviks. Kuid soome sisu eeskujul, elupeeker on ju ammendamatu. Seda teadmises, et rüüpame küll antud anuma tühjaks, kuid oma volil. Jättes nii tehes eeskuju. Visadus, sisu, on meil kõigil olemas.

TÕNU NAELAPEA

Venemaa Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiiri Kolmapäeva hommikul rikkus Eesti õhupiiri Venemaa Föde­ ratsiooni õhusõiduk TU204300. Lennuk viibis Eesti õhuruumis vähem kui minuti.

Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennuplaan puu­ dus. Lennukil ei olnud õhupiiri rikkumise hetkel raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku

Lihula lähistel toimunud tulistamises hukkus kaks inimest Laupäeva õhtul kella kümne paiku tulistas Pärnumaal Lääneranna vallas 32-aastane mees maanteel Lihula tankla lähistel inimeste pihta. Kaks inimest hukkusid ning veel kolm, nende seas kaks last, said viga. Kahtlustatavana peeti kinni Mikk Tarraste.

Kahtlusalusel kehtivaid karis­ tusi ei ole, tal oli kehtiv relvalu­ ba. Mees on töötanud meditsii­ nivaldkonnas medõena. Aastani 2013 kuulus kahtlustatav kait­ seliitu.

Politsei sai esimese välja­ kutse Lihula tankla juurde kell 21.40. Esialgse info kohaselt põhjustas Subaruga sõitnud mees Lihulas tankla juures liiklusõnnetuse, sõites otsa ka­ hele autole ja ka tankla seina.

Seejärel lahkus mees sündmus­

Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu esimene Eesti õhu­ piiri rikkumine Venemaa Föde­ ratsiooni lennuki poolt.

(KVPST/EE)

Peamiselt olid meeleavaldu­ sel osalejad vastu Eestis levinud rassismile ning avaldasid toetust USA protestijatele. ,,Ma olen mustanahaline. Ma olen mustanahaline brasiillane ja ma tunnen, et me peame näi­ tama inimestele, et see on vale ja me peame näitama oma toetust. Ma arvan, et inimesed ­ Eestis arvavad, et rassism on Ameerika probleem. Nad peak­ sid teadma, et see on siin, inimesed kannatavad selle käes ka siin. Niisiis näitame ini­mes­ tele, et see päriselt eksisteerib,“ ütles meeleavaldusel osalenud Jesus uudistesaatele Aktuaalne kaamera. (ERR/EE)

kohalt. Subarule sõitis järele mootorrattur, kes nägi õnnetust pealt. Kahtlusalune tulistas mootorratturit, 40-aastane Toom­ pea malevkonna kaitseliitlane Virgot Rägastik suri saadud ­vigastustesse sündmuskohal.

Samuti avas 32-aastane mees tule ühe auto suunas, milles oli kokku viis inimest – mees, naine ja kolm väikest last.

Autos olnud 61-aastane naine, kohalik apteeker Ülle Heinver suri saadud vigastustesse kiira­ biautos. Autos viibinud täiskas­ vanud olid laste vanavanemad.

Politseiprefekti sõnul oli auto, mille pihta tulistati, juhus­ likult sel ajal sündmuskohast mööda sõitmas ning ei ole ­tulistajaga seotud.

Tulistaja teguviisi põhjused pole selged, talle esitatakse kahtlustus mõrvas ja süüdi­ mõistmise korral võib teda oodata kuni eluaegne vangla­ ­ karistus.

Tulistaja tegi oma kaitsja kaudu kolmapäeval kirjaliku avalduse, milles avaldab kahet­ sust kannatanutele, nende ja enda lähedastele ning Eesti ­rahvale. Veel teatas ta, et tema käitumisele ei ole õigustust ja see mis juhtus on andestamatu.

Mees palus ka vabandust.

(ERR/EE)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Nädal tagasi neljapäeval hoia­ tas Kanada kõrgeim tervi­ se­ ametnik dr. Theresa Tam järsu kasvu eest COVID-19 uute juhtude osas, kui majan­ duse taasavamisi ei tehta pii­ sava ettevaatusega. Uute föde­ raalsete mudelkavandite ko­­ha­ selt võib 15. juuniks Kana­das olla enam kui 100.000 haigus­ juhtumit ja 7700 kuni 9400 surma. Dr. Tam palus kõiki rahvatervise ameteid ja valit­ sustasandeid hoida tugevalt silma peal, mis juhtub järgne­ vate nädalate jooksul, välti­ maks haiguse teist lainet sügi­ sel. Piirangute leevendamine ei tähenda, et haigestumise risk on möödas.

10. juuni seisuga oli Kanadas registreeritud COVID-19 hai­ gusjuhtumeid 97.125.

Kuigi haigusjuhtude kasv on aeglustunud kõigis vanusegrup­ pides ja enamikus Kanada piir­ kondadest, on pandeemia siiski tervise- ja heaoluriskiks. Eriti murettekitav on senini olnud olukord Quebecis ja Ontarios – kuigi viimasel ajal on mõlemas provintsis näha haigusjuhtude vähenemist.

Dr. Tami sõnul on võitluses koroonaviirusega küll saavu­ tatud progressi, ent seni, kuni pole efektiivset vaktsiini, pea­ vad need pingutused olema jät­ kuvad.

Peaminister Justin Trudeau sõnas, et samal ajal kui lõd­ vendame mõnesid piiranguid, peame seevastu tugevdama teisi meetmeid: kui inimesed hakka­ vad tagasi tööle minema, on veelgi tähtsam 2-meetrise dis­ tantsi hoidmine teistest, käte pesemine ja maski kandmine, ­ kui füüsiline distants pole alati võimalik.

Kuna Kanada provintsides on erinev haigusjuhtude arv ja progress viiruse kontrolli alla saamisel, siis on erinev ka ma­ janduse taasavamiste tempo.

Näiteks Newfoundlandis ja Labradoris on alates esmaspäe­ vast lubatud kuni 20-inimese­ lised grupid, kui järgitakse füüsilise distantsi reegleid.

Nova Scotias on uueks limii­ diks kogunemiste puhul 10 inimest. Enamik märtsikuus kinni pandud ärisid (mh ka baarid ja restoranid, juuksurid, spordiklubid jt.) võivad taas lahti olla, kuid peab olema ­ füüsilise distantsi protokolli plaan.

New Brunswickis võib vaba­ õhukogunemistel olla kuni 50 inimest, lubatud on ka sporti­ mine, kus osalejate omavaheline kontakt väike.

Albertas on avatud poode, restorane, juuksureid jm. kohti teatud piirangutega. Välis­kogu­ nemised on limiteeritud 50 inimesega ja sisekogunemised 15ga. Lubatud on hambaravi-, füsioteraapia jm. meditsiinitee­ nused.

Quebecis tohib pidada alates 22. juunist laste päevalaagreid väiksemate gruppidena ja kõiki tervisemeetmeid arvesse võttes.

Uuest nädalast on lubatud jätka­ ta mitmeid sporditegevusi õues.

Põhikoolid ja lastehoiud väljas­ pool Montreali piirkonda avati 11. mail, kuid keskkoolid ja

kõrgemad õppeasutused jäävad septembrini suletuks.

Ontario alustas taasavamiste esimest järku 19. mail, tõstes piiranguid näiteks operatsioo­ nide sooritamiselt, lubades ava­ da veterinaariakliinikuid, poode, golfiväljakuid, paadisadamaid, mitmeid vabaajategevusi jm.

Nüüd on lubatud taasavada ka hambakliinikuid, kuid kehti­ ma hakkavad uued reeglid.

Esmaspäeval teatas provint­ sivalitsus uutest ja märgatava­ test muudatustest: inimeste arvu kogunemistel on lubatud alates reedest tõsta seniselt viielt kümnele; lubatud on religioos­ sed teenistused 30%-lise osa­ lusega. Majanduse taasavamine toimub aga regionaalselt: pro­ vintsi 34-st terviseameti piir­ kon­nast 24 liiguvad reedel taa­s­ avamise teise järku, mis tähen­ dab enamate äride taasavamisi, nagu kaubanduskes­ kused (tea­ tud piirangutega), juuksurid jm. iluteenused. Ka restoranides saab taas einestada, samuti min­ na baari, aga väljas asuvatel ter­ rassidel. Lubatakse taas minna randadesse ja välibasseinidesse, harrastada mitmeid spordialasid õues, külastada drive-in kont­ serte, kinosid jm. Tohib pidada pulmi ja m ­ atuseid, aga osalejate limiidiks on 10 inimest. Üle­ jäänud 10 terviseameti piirkon­ da, mis peamiselt Suur-Toronto ja Hamiltoni piirkonnas ning Kanada-USA piiri lähedal, pea­ vad ootama, kuni nad vastavad teatud kriteeriumile ning uute haigusjuhtude päevane arv väheneb.

Regionaalne taasavamine teeb muret mõnedele väikse­ matele piirkondadele, kus hai­ gusjuhtumeid vähem: kuna Torontos ja ümbruses tuleb veel paljude taasavamistega oodata, võib see tähendada elanike laial­ dasemat reisimist SuurToronto lähedastesse regiooni­ desse, et saada teatud teenuseid, käia restoranis jm. Näiteks Barrie linnas saavad alates ree­ dest paljud poed, teenused jm. avada oma uksi, kõrvalolevas York’i regioonis aga mitte veel.

Ontarios lubatakse alates reedest ka avada lastehoiud.

Ontarios tervikuna tuli esmaspäeval juurde 243 uut ­ COVID-19 haigusjuhtu – väik­ seim arv alates märtsi lõpust – , mis on igati julgustav ja loode­ tavasti on langustrend jätkuv. Õnneks on näha langust ka ­haiguspuhangutes hooldeko­ dudes. Ka haiglaravil olevate COVID-19 patsientide arv on märkimisväärselt vähenenud – esmaspäeval oli see arv 603; nädal varem aga umbes 800.

Teisipäeval registreeriti uusi haigusjuhtumeid 230 ja kolma­ päeval 251, viies provintsi vastava arvu 31.341 peale. ­ Kolmapäevaks oli haiglaravil 580 COVID-19 patsienti.

Samuti on langustrendi uutes haigusjuhtumites märgata Que­ beci provintsis – esmaspäeval oli uusi haigusjuhte 198, teisi­ päeval 138 ja kolmapäeval 156 – kolmel järjestikusel päeval alla 200 –; ja ka kogu eelneva nädala jooksul on päevane arv olnud alla 300. Kolmapäevaks oli provintsis haigusjuhtumeid

3

Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne Statistikaameti andmetel suurenes Eestis elavate eest­ laste arv eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Aasta algul elas Eestis 909 552 eestlast.

Statistikaameti juhtivanalüü­ tik Alis Tammuri sõnul on eestlaste loomulik iive püsinud tasakaalu lähedal viimased ­kaksteist aastat. ,,Aastatel 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive posi­ tiivne, püsis seejärel viiel järjes­ tikusel aastal negatiivne ja on nüüd kahel viimasel aastal pööranud jälle positiivseks.

Kokku on viimase tosina aasta jooksul sündinud 3600 eestlast rohkem kui surnud,“ ütles Tammur.

Viimased kolm aastat on positiivne olnud ka eestlaste välisrände saldo ehk eestlasi on kodumaale rohkem tagasi tul­ nud kui välismaale kolinud.

(ERR/EE)

Olof Palme mõrvas kahtlustatu suri 20 aasta eest Kolmapäeval Stockholmis peetud pressikonverentsil üt­ ­ les Rootsi endise peaministri Olof Palme tapmist uuriv juh­ tivprokurör Krister Petersson, et tapmises on põhjust kaht­ lustada Stig Engströmi (26.02.1934 – 26.06.2000).

Kuna aga ,,Skandiamehena“ tuntud kahtlusalune on juba paarkümmend aastat surnud, siis menetlust alustada ei saa ja uurimine lõpetatakse.

Palme tapeti 28. veebruari õhtul 1986 Stockholmi kesklin­ nas, kui ta õhtul koos naise Lisbetiga kinost kodu poole jalutas. Ta oli oma ihukaitsjad selleks õhtuks vabaks lasknud.

Tundmatuks jäänud isik tulistas Palmet selga ja põgenes, jättes 59-aastase peaministri tänavale vereloiku.

Rootsi võimud on küsitlenud juhtumiga seoses rohkem kui 10 000 inimest ning mõrvaga on levinud rohkelt kuulujutte ja vandenõuteooriaid.

Sotsiaaldemokraat Olof Palme oli Rootsi peaminister aastatel 1969-1976 ja hiljem 1982-1986.

Palme juhtum on olnud Rootsi ajaloo suurim ja kalleim mõrvajuurdlus, millele ainuüksi politsei on kulutanud 600 mil­ jonit krooni ehk ligi 58 miljonit eurot. (ERR/EE) kokku 53.341.

Nädala algul teatas Kanada peaminister Justin Trudeau, et pered, kes COVID-19 tõttu pi­ did jääma teisele poole KanadaUSA piiri, saavad nüüd ühine­ da: kuigi piir jääb mittevajaliku reisimise jaoks veel suletuks, saavad Kanada kodanike ja ala­ liste elanike lähedased perekon­ naliikmed teatud tingimustel tulla Kanadasse, kus nad peavad läbima 14-päevase karantiini.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

News, CBC, Globalnews – EE)

100 aastat Eesti ja Soome vaheliste diplomaatiliste suhtete algusest Esmaspäeval, 8. juunil allkir­ jastasid Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja Soome välisminister Pekka Haavisto vastavalt Tallinnas ja Hel­ singis sümboolselt ajaloolise Eesti-Soome diplomaatiliste suhete tunnustamisdokumen­ di. Tseremoonia juures viibi­ sid endised suursaadikud ja Eesti iseseisvuse taastamise võtmeisikud. „Soome oli esimene riik, kes tunnustas 1920. aastal Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Tartu rahu lepingu Nõukogude Venemaaga,“ rääkis Urmas Reinsalu. „Saja aasta jooksul on nähtud palju dra­ maatilisi aegu. Kõnekaim kin­ nitus üksteise toetamisest on Soome vabatahtlike võitlus Eesti vabaduse eest Vabadus­ sõjas ning Eesti vabatahtlike panus võitluses Soome vabaduse eest. Soomlaste ja soomepoiste vaprust mäletatakse üle aegade.“ Mõlema riigi välisministrid kinnitasid, et hea koostöö kahe

Euroopa Komisjon nimetas Hiinat desinformatsiooni levitajaks Kesknädalal avaldas Euroopa Komisjon teatise, milles nimetatakse Hiinat esimest korda otseselt ühe koronavii­ ruse puhanguga seotud desin­ formatsiooni allikana. ,,Euroopa Liidu välised jõud ja teatavad kolmandad riigid, eelkõige Venemaa ja Hiina, on korraldanud sihistatud mõju­ operatsioone ja väärinfo levita­ mise kampaaniaid EL-is, selle

riigi vahel toimib tänaseni.

Pärast üritusi saatkondades asetasid diplomaadid lilled Tallinnas Metsakalmistul ja Helsingis Hietaniemi kalmistul puhkavate endiste võtmekohal olnud saadikute ja diplomaatide kalmudele.

Tallinnas asetati lilled Aleksander Warma (Eesti vii­ mane saadik Helsingis enne okupatsiooni, 1939–1940, hili­ ­ sem eksiilvalitsuse liige ja EV peaminister presidendi ülesan­ netes), Lennart Meri (Eesti esi­ mene suursaadik Helsingis pärast iseseisvuse taastamist, 1992) niing Priit Kolbre (Eesti suursaadik Helsingis 2005– 2006) kalmudele.

Helsingis asetati lilled Oskar Kallase (Eesti esimene saadik Helsingis aastatel 1918–1922), Eduard Schwalbe (Eesti esi­ mene konsul Helsingis aastatel 1918–1920), Rudolf Holsti (Soome välisminister, allkirjas­ tas tunnustamiskirja, hilisem saadik Tallinnas aastatel 1923– 1927), Alfred Oswald Kairamo (Soome esimene diplomaatiline esindaja Eestis) ning Erkki Reijoneni (Soome esimene saa­ dik Tallinnas) kalmudele.

(VMPT/EE) naabruses ja kogu maailmas.

Näiteks on idanaabruse stra­ teegilise kommunikatsiooni töö­ rühm kindlaks teinud ja EL-i vää­­r infovastasel veebilehel EUvsDisinfo paljastanud üle 550 näite Kremli-meelsetest allikatest pärit väärinfo levita­ ­ misest,“ öeldakse Euroopa Komisjoni ja EL-i välisteenis­ tuse (EEAS) ühisteatises.

Euroopa Komisjoni esindajad ei vastanud portaali Euractiv küsimusele, millist tõendusma­ terjali neil on Hiina desinfor­ matsioonikampaania kohta ja kas Hiina info-operatsioonid sarnanevad Venemaa omadega, märkis Euractiv.com. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nädala portree Jaanus Vaiksoo: Kirjanik sai minust tänu sellele, et armastasin lapsest peale lugeda Jaanus Vaiksoo on armastatud Eesti lastekirjanik. Ta on avaldanud üle kahekümne lasteraamatu, kirjutanud aabitsa, libreto „Estonia“ poistekoori etendu­ sele „Kastanid tulest“ ja koos Wimbergiga lastesaate „Saame kokku Tomi juures“ stsenaariumi. Jaanus Vaiksoo sulest on ilmunud ka kirjandusteaduslikke artikleid ja uurimusi ning ilukirjanduse tõlkeid saksa ­keelest. Jaanuse 2019.a ilmunud ,,King nr 39“ pälvis märtsikuus Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia. Õppisid Tallinna (Peda­ googika) Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Miks valisid just selle ameti? Kui kaua töötasid koolis õpetaja­ na?

Kirjandus ja lugemine on ol­ nud mulle lapsest saadik tähtis.

Mingil hetkel tekkis soov selle­ ga veelgi põhjalikumalt tegele­ da. Astusin Tallinna Pedagoo­gi­ lisse Instituuti 1985. aastal ja minu stuudium sattus väga põnevasse aega, 1985-1990 – ­ see oli Eesti vabaks võitlemise aeg. Meie kursusel kujunes sõpruskond, kellega koos ahmi­ sime endasse kõike seda, mida vabamad olud meile pakkusid ja olime ise igal pool kohal.

Asutasime rühmituse „Juventa“, Peda muinsuskaitseseltsi jne.

Meie kursuse heaks sõbraks ja vaimseks isaks kujunes Mati Hint, kes söötis meile ette kõikvõimalikke poolsalajasi koosolekuid. Kui ülikooli lõpe­ tasin, jäin Toomas Liivi kutsel sinna kirjanduse õppejõuks.

Hakkasin päris tõsiselt tege­ lema kirjandusteadusega, täpse­ malt retseptsiooniesteetikaga ja uurisin põhjalikumalt August Gailiti loomingut. Aastal 2000 loodi aga Rocca al Mare kool, mis sel kevadel sai juba 20-aas­ taseks. Läksin sinna kooli ema­ keeleõpetajaks ja humanitaarai­ nete õppetooli juhatajaks. Need erakooli ülesehitamise esimesed aastad on olnud mu elus ühed huvitavamad. Mul on väga hea meel, et sain olla ühe alguse juures, mis Eesti hariduselus on olnud ja on kindlasti ka tulevi­ kus oluliseks suunanäitajaks.

Kuidas sai Sinust kirjanik?

Kas kirjutasid juba varases nooruses?

Olen ikka öelnud, et kirjanik kujunes minust tänu sellele, et armastasin lapsest peale lugeda.

Vajadus lugeda istub sügavalt sees, ilma selleta ei saa. Varases nooruses palju ei kirjutanud.

Mäletan, et saatsin vast 10-aas­ tase poisina ajalehele „Säde“ loo, kuidas ma nägin maal olles metsas hunti. Sain toimetuselt viisaka kirja, kus tänati kaastöö eest, mis oli avaldamiseks liiga pikk ja paluti edaspidi kirjutada oma pioneeriorganisatsiooni tegemistest. Kuna ma pioneer ei olnud, siis sellega oli mu kirjan­ duslike katsetega lõpp. Kesk­ koolipoisina saatsin aga mõni­ kord absurdseid lühilugusid huumoriajakirjale Pikker, mil­ lest mõned ka avaldati. Esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu“ ilmus aastal 2000.

Kelleks unistasid saada lapsena?

Koolipoisina unistasin minna õppima geograafiat. Tundsin vist kõiki riike ja nende lippe, mul oli selleks tehtud eraldi kaustik. Aga üheksandas klassis tuli selline aine nagu „NSV Liidu majandusgeograafia“, mis oli surmigav ja tappis igasuguse geograafiahuvi.

Milliseid ameteid oled veel oma elus pidanud?

Peale õppejõuameti olen põ­ gusalt õpetanud emakeelt Tal­ linna Reaalkoolis, pikemat aega olnud õpetaja Rocca al Mare Koolis, mõned aastad ajakirja „Keel ja Kirjandus“ toimetaja.

Kuidas Su oma lapsed Sinu kirjutatusse suhtuvad?

Oma lapsed on juba suured, kingin neile ikka oma raamatud, kui need ilmuvad, aga väga pal­ ju me nende üle ei aruta. Pigem räägime omavahel teatrist, mida nad väga armastavad ja kus ma nendega lapsest peale olen käinud.

Oled väga populaarne külaline kodu- ja väliseesti koolides. Millised on Sinu muljed nendest kohtumistest?

Kohtumised koolides õpilas­ tega on enamasti väga toredad nii Eestis kui ka välismaal. See

Nr. 23

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Olümpiakomitee presidendina jätkab Urmas Sõõrumaa

annab enda tegemistele olulist ja vahetut tagasisidet, aga veelgi tähtsam on see, et vahetu kohtumine lastega tekitab nen­ des suurema lugemishuvi üle­ üldse. Nii et sellised kohtumi­ sed on tegelikult minu jaoks väike ja vajalik missioon.

Kuidas näeb välja ühe las­ tekirjaniku tavaline tööpäev?

Kõige meelsamini näeb see välja nii, et saaks hommikul kolm-neli tundi kirjutada. Hom­ mikune aeg on kõige olulisem.

Kahjuks ei ole ma saanud seda rütmi siiski muude tööde tõttu väga pikalt hoida.

Kes on hetkel Sinu lemmik­ kirjanikud?

Maailmakirjandusest on väga head näiteks sakslased Daniel Kehlmann ja Günter Grass ning austria kirjanik Leo Perutz, keda olen ka pisut tõlkinud.

Kuidas iseloomustaksid Eesti lastekirjanduse hetkesei­ su?

Eesti lastekirjanduse seis on olnud viimastel aastatel väga hea. Meil on tõesti palju huvi­ tavaid lastekirjanikke ja kunst­ nikke, kes loovad lastele suure­ päraseid raamatuid.

Oled ka ühe huvitava (niši) ajakirja peatoimetaja. Kust tekkis huvi jahinduse vastu?

Viimased viis aastat olen ol­ nud ajakirja „Eesti Jahimees“ peatoimetaja. Seda ajakirja on tõesti huvitav teha, sest loodus on mulle oluline ja südamelähe­ dane. Puutun jahimeestega seetõttu väga tihedalt kokku ja olen veendunud, et jahimehed on ühed kõige paremad loodus­ kaitsjad, kes hoolivad loodusest ja kes vajadusel teevad ära ka selle musta töö, millele keegi teine naljalt kätt külge ei pane.

Mõtlen siin näiteks võitlust si­ gade Aafrika katkuga. Mu isa on olnud metsa- ja jahimees, eks tema kaudu on tulnud ka huvi ja mõistmine, et jaht on ­olnud läbi aegade elu loomulik osa.

Kas oled külastanud Kana­ dat? Millised on sinu muljed sellest maast?

Ma olen juba päris vana mees, aga kahjuks pole elus kordagi olnud juhust üle ookeani lennata. Olen küll unistanud näha Kanada metsi­ ­ kut loodust. Kümneaastase poi­ sina lugesin Eric Collieri raa­ matut „Kolmekesi kõnnumaal“, mis rääkis trapperi ja tema pere elust Briti Kolumbias Kanada kõnnumaal. Seda raamatut olen lugenud elu jooksul korduvalt.

Nii et kujutluses on muljed väga ahvatlevad.

8. juunil valis Eesti Olümpia­ komitee täiskogu, kuhu ka nende ridade kirjutaja kuulub, riigi sporti juhtivale organisat­ sioonile neljaks järgmiseks aas­ taks juhtkonda. Tähtis koosolek peeti veel mitte kuhugi kadunud Covid-19 viiruse süül ja hirmus erakorraliselt mitte saalis, vaid Kadrioru staadioni tribüünil ning inimeste vahel distantsi hoides. Sündmuse tähtsust rõ­ ­ hutab selle otseülekanne mitmes meediakanalis.

EOK presidendiks kandi­dee­ ri­sid senine juht Urmas Sõõru­ maa ja neli viimast aastat ase­ presidendina tegutsenud Tõnu Tõniste. Suurärimees Sõõrumaa (turvafirma USS omanik, hiljuti ostis Patarei kindluse, Tallinna Rotermanni kvartali jms aren­ daja) võitis sportlast ehk kahel olümpial purjetamises koos kaksikvenna Toomasega medali teeninud Tõnistet ülekaalukalt häältega 83:38.

Sõõrumaa tegi oma esimesest ametiajast kokkuvõtte ja see oli nii EOK käsutusse lisandunud raha kui spordiürituste ja neil osalenute arvu poolest muljet avaldav. Veel ambitsioonikamad on aga tulevikuplaanid – nii tahab Sõõrumaa tuua järgmise 10-15 aasta jooksul Eesti sporti 100 miljonit eurot lisaraha, viia rohkem omavahel kokku koolid ja spordiklubid, aidata rahval tervena püsida ja sellega haige­ kassa raha kokku hoida.

Asepresidentideks nimetas Sõõrumaa seni Eesti kerge­ jõustikuliitu tarmukalt juhtinud Erich Teigamäe ja juba ENSV ajast ülikogenud spordiametni­ ku Toomas Tõnise. EOK täitev­ komitees on lisaks tunnustatud spordiinimestele ka kõigi parla­ mendiparteide mõjukad per­ soonid.

Eesti riik annab spordile abiraha Koroonaviiruse kriis, mil kogu elu kaheks kuuks seiskus, andis kõva löögi mitme sektori majandusele, aga mõjus hal­ vavalt ka spordile. Nii jäid loo­ detud tulud saamata paljudel spordirajatistel, aga püsikulud (palgad, maksud, küte jms) olid ju ikka. Näiteks suured ujulad ja muud sisekompleksid räägi­ vad kuni 200 000 euro suuru­ sest vastu pükse saamisest. Ja kuna kõik pallimänguliigad enne põhiturniiri lõppu tühistati, siis sattusid kehva seisu ka profimängijaid ning tipptreene­ reid ülal pidanud ja piletitulu ning sponsorite abi lootnud ­klubid.

Eesti valitsus tuligi esmalt appi pallimänguklubidele. Eesti Jalgpalliliit (kes küll meistri­ võistlusi jätkab) sai toeks 520 000 eurot, korvpalliliit ­klubidele jagamiseks 400 000 ja võrkpalliliit 200 000 eurot. Abi 130 000 euro suuruses summas andis riik ka suurimale rah­ Tutvu • Loe • Kommenteeri

vaspordiürituste korraldajale klu­ bile Tartu Maraton. See ­organisatsioon oli teinud märki­ misväärseid eelkulutusi nii suu­ samaratoniks kui kevadisteks­suvisteks jooksu- ja rattavõist­ lusteks, aga talvel polnud lund ja alates märtsist pani elu seis­ ma kuri viirus.

Nüüd ootab jagamist riigi lubatud poolemiljoniline abi hätta jäänud spordibaasidele.

Sportlased ootavad, millal lubatakse stardipauke anda Eestis on lubatud jälle nii sise- kui välistreeningud ja ka kuni keskmise suurusega spor­ diüritused. Tegelikkus näitab, et võistlustega ollakse pandeemia järel siiski üsna ettevaatlikud – vaid jalgpallurite liigamängud käivad, muu sport veel ootab.

Aga sportlased muidugi ki­ belevad võistlema ja endast adrenaliini välja laskma. Nii on autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja valmis esimesel võimalusel autot tes­ tima ja MM-sarja jätkama.

Kahjuks on nende (WRC) MMetappidega aga asjalood nukrad.

Peetud on tänavu vaid kolm rallit Monte Carlos, Rootsis ja ­ Mehhikos. Neist esimesel tegi Tänak hirmsa avarii, Rootsi talveralli korraldati talve puudu­ sel lühendatult ja Mehhikos ­jäeti koroona süül viimane päev ära. Tänak on punktitabelis ­alles viies ja seisu parandamine läheb järjest raskemaks, sest maailma tabanud pandeemia jätab järjest rallisid ära.

Tühistatud on Tšiili, Portu­ gali, Keenia, Soome ja UusMeremaa MM-etapid, edasi lükatud Argentiina ja Sardiinia võidukihutamised. Kalendrisse on jäänud ainult Türgi, Saksa­ maa, Jaapani ja Walesi rallid, aga kahtlased needki, sest esi­ teks tuleks enamik neist pidada publikuta (raske mõista, kuidas on see ralli puhul võimalik ja kas selline variant ka sõitjaid ning autotootjaid huvitaks) ning teiseks on praegu ning lähitule­ vikuski ilmselt suletud taeva juures rallikaravanide ühest maailma nurgast teise toimeta­ mine väga raske ülesanne. Üks huvitav ralli on siiski praeguse seisuga tulemas. USA firma DirtFish, mis ka Tänaku sponsor, tahab 7. ja 8. augustil Lõuna-Eestis omanimelise ralli korraldada. Mõeldud oli see (nüüd ära jääva) Soomes Jyväskyläs traditsiooniliselt väga suure eestlastest fännide kaasaelamisel MM-ralli treenin­ guks ja eelprooviks. WRC sarja meeskondi oodatakse Eestisse kätt loodetavasti peagi jätku­ vaks hooajaks soojaks sõitma nüüdki. Seda enam, et Toyota ralliautode tehas on ju Tallinna külje all, Tallinnas elavad nii Toyota tiimi juht eksmaailma­ meister Tommi Mäkinen kui Soome praegused ralliässad Teemu Suninen ja Kalle Rovanperä.

ENN HALLIK www.eestielu.ca

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Vaimne nakkus Kui viirused, mis on parasii­ did, tungivad elusatesse rak­ kudesse, nii elu ähvardades, jääme lootma mõistlikkusele, arstiravile, isiklikult vastutust võttes ennetavale tegevusele, nii vältimaks hävitava, üli­ väikese, nähtamatu ohuga kontakti. Mis võib kas tuua tõsisemaid haigusi või palju­ del juhtudel surma. Kui vii­ ruse levik on suur, globaalne, tuleb igal inimesel kaaluda otsuseid ja samme igapäevae­ lus, pikas perpektiivis loota tasakaalukale, õigeaegsele ra­ vile, vahel vaktsiini abile, vahel elukombeid muutes.

Viiruste levikut oskame sele­ tada. Kuid mida ütelda nähta­ matute nakkuste kohta, mis mõjutavad mitte keha, vaid ­ mõistust, psühholoogiat, vaim­ set tervist. Ei sugereeri kuidagi, et hetkeseisus inimkonda vallu­ tav nakkus on võimeline viimast hävitama. Kuid kaine, kalku­ leeritud lähenemine on tõesõna ohus. Kasvõi ainult selles, et inimkond ei oska enam hunti kartes võsavillemeid õieti de­ fineerida. Susi on jah kiskja, karjale ohuks. Kõik soed aga pole selle tõttu juba alateadvu­ ses valmis ainult lambaid murd­ ma, inmesele kallale tungima.

Mitmed canis lupuse uurijad on kinnitanud seda, mõned, nagu

Vale varjatud pale Valetamine on üldiselt tauni­ tud tegevus. Valetajad päl­ vivad põlastust, isegi pühakir­ ja kaheksas käsk mõistab nende tegevuse hukka. Eesti rahvatarkuse kohaselt on valel lühikesed jalad ja väide­ takse, et valega ei jõua kau­ gele. Seda väidet on pragmaa­ tikud küüniliselt täiendanud: aga tõega ei saa paigastki ära.

Kuigi see täiend ei tarvitse sajaprotsendiliselt paika pida­ da, tuleb siiski tunnistada, et vale lühikesed jalad sibavad vahel nii kiiresti, et enne kui tõde oma pikkade kohmakate koibadega järele jõuab, on nii palju paksu pahandust korda saadetud, et pole muud kui vaata pealt ja laiuta käsi.

Kas mäletate, mis KavalAnts Põrgupõhja Jürkale kostis, kui see viimaks temas oletatava sõbra asemel vaenlase ära tundis: „Sõber või vaenlane – ­ peaasi, et on kasulik.“ Selles viimases sõnas peitub paljude küsitava väärtusega otsuste võti.

Hiljuti ilmus minu sulest artikkel seoses koroonaviiruse ­ leviku ja selle tõrjemeetmetega (Kuhu juhtida juga, EE nr 18, 8. mai 2020). Selles juhtisin tähelepanu pooltõdede kardeta­ vusele ja kasutasin võrdlust al­ koholijoobes autojuhtimisega, mida samuti avalikkusele eba­ õigetes proportsioonides ser­ veeri­takse. Leian olevat õige aja seda teemat edasi arendada,

kanadalane Farley Mowat, telgi­ tanud nende pesakondade lähi­ sel, loomadega sõbrustanud kuni kriimsilmad, eriti kutsikad, inimese juuresolekuga harjusid.

Tema raamat Never Cry Wolf, vihje kuulsale legendile poisist, kes külarahvast narrides hoiatas hundi tulekust, kuni tema hüüust välja ei tehtud, isegi kui vana hunt tuligi murdma, on tänaseni õpetlik ja vajalik lek­ tüür.

Keegi ei eita, et hunt võib suures näljas, vana ja haigena, inimesele kallale tungida. Ent reeglipäraselt see ei juhtu, vana­ rahva hirmud on õigustatud, aga mitte põhjendatud. Et kõik ­hundid nii. Väga ohtlik tänases olukorras on vale sõna raken­ damine, kirjeldades jõukas, mugavas Läänes eksisteerivaid sotsiaalseid probleeme, reaal­ seid lahkhelisid.

Näiteks rassism – ebavõrd­ suse tõekspidamine, klassi ja usu ning, kuid mitte alati, naha­ värvi tõttu. Rassism on olemas – kõikjal, on nii olnud ajalooli­ selt. Kuid see ei ole sugugi liht­ salt seletatav. Sõjad. Mitte ainult valgete vahel. Aafrika suguharud on aastatuhandeid ­ teisi hävitanud. Samuti PõhjaAmeerika aborigeenid olid ­julmad. Esimest näidet kinnitab alles möödunud sajandi lõpul toimunud Rwanda genotsiid.

Teist Ontarios, juba enne eurooplaste tulekut. Kaalugem ­ ainult irokeeside ja huroonide,

ka mohikaanide vahelist viha­ vaenu. Ka sellest on euroop­ lased kirjutanud. Misjonäre, je­ suiite tapeti Iroquois versus Wendat sõjakäigus – ei läinud korda, et prantslased ei olnud põlised vaenlased.

Selles kontekstis on ka tänapäeval täielikult väär kuri­ tarvitada mõistet süsteemne.

Paistab, et isegi heaoluriigis elamine ei taga mõistust.

Esmalt sõna definitsioon medit­ siinivallast. Süsteemne haigus on nagu COVID-19. Atakeerib kogu keha – süsteemi. Kuid nagu kogeme, on nii paljudelgi immunsus olemas. Või elatakse nakkuse üle. Niisiis, süsteemne mõjutab indiviidi, tema keha, mitte tingimata ta perekonda.

Kui aga poliitiliselt, mis on hetkeseisus vihased, kahjuks nii mõnigi vägivallaga seotud, väi­ de­takse, et võideldake süsteemse rassismi vastu, siis eksitakse rängalt. Süsteemne rassism toi­ mus Rwandas. Kanadas 2020. a. aga ei ole see vallutanud igaühe, kes ei ole kas aafrika, ­ kariibide, pärismaalaste juurte­ ga, inimlikkust ega tegevust.

Konkreetselt esitada, et kogu süsteem, mitte osa sellest, on mäda, eitab realiteeti. Kanada poliitik, endine parteijuht, äri­ mees Stockwell Day oli möö­ dunud nädalal sunnitud kahelt kohalt tagasi astuma, kuna ta julges lausuda, et süsteemset rassimi siin ei ole. Paluks ­näidet, kuidas on!

Valged olevat süsteemselt rassistid, vaikuse tõttu. Mitte skandeerides koos teiste protes­ teerijatega lauseid, mis ei vasta kõikide arusaamistele. Meenub hipide lööklause – kui teie ei ole osa lahendusest, siis olete osa probleemist. Vähemalt 1960-ndatel saadi aru sõnast osa. Nüüd on kõik – kogu maailm ilmselt, selles süüdi. ­ Puudub loogika, taas.

Pandeemia mõju on nii mitte ainult füüsiline, kuid ka vaimne.

Hirm esimese tõttu võb vabalt viia pingete vallalaskmisteni protestidega. Kanadas pole ol­ nud näha sel moel rüüstamist kui USAs, aga paljuütlevaks on fakt, et nii mõnigi kauplus suur­ linnades on vineeriga vaate­ aknad katnud, otsustanud, isegi kui poliitikud seda lubavad, uksi publikule mitte avada.

Massipsühhoos oli sõna, mis jõudis laialdasele käibele 1960. aastatel. Wilhelm Reich oli austria psühhoanalüütik, kes kirjutas peamiselt eluenergiast, lisades Sigmund Freudi libiido tähtsuse, kui selle allika, lähe­ nemisele. Ta Mass Psychology of Fascism, mõjutas too­nast uuspahempoolset liikumist.

Teo­­sega tervikuna ei saa sugugi nõustuda, ent haridus eeldab mõistuse oskust, omadust teri aganatest eraldada.

Massipsühhoos aga sellist võimalust ei tunnista. Teadagi oli majandusolukord, kriis õieti, karmilt rõhutud, pealesurutud

Esimese ilmasõja kaotajatele alaväärsuskompleksi taga, mis viis rahvussotsialismini, mitte ainult Saksamaal. Millega Reich õigustatult ei nõustunud. Kuid nagu tänased protesteerijad aru ei saa, ei ole kõikehõlmavat, üldistavat reeglit, mis inimtege­ vust, mõtteid saab reguleerida.

(Oh, kuidas oleks elu lihtsam, kui saaks, nagu protesteerijad, kõike vaid must-valgeis abso­ luutides mõista!) Vaen ja viha, arusaamatustest kasvanud, on ilmselt osa, aga mitte tervik, inimkoostisest.

Seda, et 75% kõigist auto­ juhtidest, kes põhjustasid sur­ maga lõppenud õnnetuse, olid eranditult kained. Kes oli piis­ kagi alkoholi tarvitanud, selle põhjustatud õnnetus liigitati eelmainitud 25% hulka. Rõhu­ ­ Et joobnud olekus autorooli tan siinkohal, et statistika ütleb istuda ei tohiks, on vastuvaidle­ ,,alkoholiga seotud“ (alcohol­matu tõde, millega nõustuvad related), mitte ,,alkoholist põh­ kõik, napsisõbrad kaasa arva­ justatud“ (alcohol-caused). Tä­ tud. Viimased ainult kipuvad hendab, õnnetuse tekkimisel oli endas nägema reeglit kinnitavat alkohol üks põhjustavaist tegu­ erandit. Küsimärgi alla seatakse reist. Mitte ainus ja mõnel juhul ka joobeaste, mille määratlemi­ isegi mitte peamine tegur. sel alkoholi tarvitanu ise on küll Arvestatav tegur siiski kahtle­ kõige ebasobivam isik. See­ mata.

Arvan taas kuulvat protesti­ hääli. Mis huvi peaks valit­ susvõimudel olema teadlikult levitada tõeks maskeeritud va­ let? Vastan: võimulpüsimise huvides. See on puhtakujuline ­ populism. Alkoholi kahjulik toime on kõigile teada ja ­ mõistetav, selle rõhutamine on just, mida me seaduste tegijailt ja rakendajailt ootame. Teised elemendid on ebamäärasemad, nende tuvastamiseks tuleb aju­ sid pingutada ja seda me ei ­viitsi.

käed sellest üle vaadata. On täiesti aktseptseeritud tava, et ­ politseinik tõmbab radari mõõ­ detud kiiruse madalamaks või laseb seaduserikkuja suulise hoiatusega läbi. Enne alko­ meetri leiutamist oli tal sama õigus joobe hindamisel ja mina isiklikult olen veendunud, et see moodus tagas parema ohutuse.

Võttis aastaid, kuid lõpuks ometi on roolis mobiiltelefoni kasutamine seadusevastaseks tunnistatud. Kuid ainult pisiek­ simuseks. Kui mind seataks va­ liku ette, kas lasta end sõiduta­ da sohvril, kes on kaks õlut hinge alla pannud; või sellel, kes roolis kasutab mobiili mitte ainult rääkimiseks, vaid ka sõnumi edastamiseks (texting), siis valin kõhklematult esimese.

Viimane saab politseile vahele jäädes korralekutsuva laksu vas­ tu sõrmi, esimene aga krimi­ naalsüüdistuse ja ta pannakse roolijoodikuna häbiposti. Va­ ban­dan jämeda võrdluse pärast, kuid ei suuda jätta küsimata: kumb on ohtlikum, kas joobnud juhm või loodud loll?

Artikkel kisub lubamatult pi­ kale. Lõpetan sõnumiga pühen­ dunud alkoholivastastele: ärge lakake samas suunas tegutse­ mast. Kuid loobuge illusioonist, et kui teil õnnestuks joobes ­autojuhid teedelt kõrvaldada, ei juhtuks enam ainsatki surmaga lõppevat õnnetust. Vaadake ülal­ toodud statistikat ja küsige endalt, kas poleks mõttekas ­ oma tegevuspõldu avardada.

riskides vallandada pealiskaud­ sete lugejate pahameeletormi, et õigustan roolijoodikuid. Kes võtab vaevaks minu argumente tähelepanelikult jälgida ja neisse süveneda, sellelt julgen loota teistsugust hinnangut.

s­ elleks, vaadelgem pigem statis­ tikat, mida kasutatakse joobes juhtimise vastu võitlemisel, ja analüüsigem nende tõelist tä­ hendust.

Ontario provintsis on kaks protsenti kõigist autoõnnetustest seotud alkoholiga. Surmaga lõp­ penud õnnetuste puhul on see protsent juba 25, seega küllaltki kõrge. Ka ei tarvitse keegi nende arvude tõepärasuses kahelda.

Avalikkusele on räägitud tõtt.

Küsimus on vaid: kas täielikku tõtt? Minu arvates mitte. Ka on seda ebatäielikku tõtt vaadeldud sellise nurga alt, et see paistab tegelikkusest suuremana, seda on vastutustundetult võimen­ datud.

Vastutustundetus on ränk süüdistus. Palun natuke kanna­ tust kõigilt, kelles see protesi­ meeleolu tekitas. Küsigem, mida esitatud statistikast võib kindlalt ja selgelt välja lugeda.

Küsigem nüüd: mis on siis need õnnetusi põhjustavad ele­ mendid? Julgen end ses küsi­ muses mõningal määral asja­ tundjaks pidada ja vastan. Neid on põhiliselt kolm: vilumatus, hoolimatus ja hooletus/mõtle­ matus. Halvim on kõigi kolme mistahes kombinatsioon. Hooli­ matuse rubriigi alajaotusse mahuvad vabalt alkoholi- ja ­ narkojoove ning mobiiltelefoni kasutamine. Ülaltoodu peaks küllalt kuju­ kalt tõestama, et alkoholi fataal­ setes liiklusõnnetustes peasüüd­ laseks kuulutamine ei vasta tõele. Isegi pooltõde on antul juhul lubamatult mugav üldis­ tus. Kokkumätsitud vale on liht­ salt kerge silmapaistava tõe­ võõbaga kaetud ja see kaup müüb. Kui keegi viitsiks seda säravat pealispinda küünega kratsida, saaks ta kohe aru, mis selle all peitub.

Eesti vanasõna ütleb: laiskus on kuradi peapadi. Laiskus on ka üks piibellikust seitsmest surmapatust. Kahjuks tuleb vaid vähestele pähe, et see kehtib ka mõttelaiskuse puhul.

Veel natuke statistikat.

Uimastid põhjustavad umbes kaks korda nii palju õnnetusi kui alkohol, kuid vastavaid süüdistusi ja süüdimõistmisi on vähe, sest narkojoovet on raske tuvastada. Alkomeetri andmed on iga kohtuniku jaoks püha sakrament, politseiniku jutt arva­ tava narkojoobe kohta ei maksa midagi.

Siin tuleb ilmsiks teine kurb­ loolus: me usaldame masinat rohkem kui inimest. Oleme loonud endale roboti ja laseme sel end käsutada, enda mõtle­ mist suunata. Samas kummaline topeltstandard: teise roboti andmeid me ei usalda. Radar ­ mõõdab auto sõidukiirust sama täpselt kui alkomeeter joovet, kuid politseinikul on vabad

Freud, Jung ja Reich viisid mõttevabadusse nii kaugele, et sündis seksuaalrevolutsioon – jälle esmalt jälge jättes 1960. aastatel USAs. Et tulemuseks on täna olukord, millest aga kõikidele ei lubata osavõttu (pride-paraadid jne), on veel­ kordne kinnitus, et erinevusi rõhutades, realiteete eirates, suureneb polariseerimine. To­ lerantsust kuritarvitades käsu­ tab, kui mitte kamandab, vähe­ mus enamuse tegevust.

Loogikat saavad kavalad vää­ nata. Kuid ühe asja ütlemine, väitmine seda tõeks ei tee. Et poliitikud žargooni alla neela­ vad, kordavad, on vabas maail­ mas tuntud. Ei see muuda olu­ korda. Rassismi ei eita keegi.

See on olemas, kuid Kanadas pole selle nähted mitte süsteem­ sed, süsteemi kinnitavad.

TÕNU NAELAPEA

EERIK PURJE

6

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS Ajalugu ja põnevad kohad ümbritsevad meid kõikjal. Oleme harjunud, et siinsete hoonete eluea pikkust Euroopa omadega võrreldes vangutame tihti pead ja ütleme, et see kõik on ju väga uus. Aga huvitavaid kohti on kõikjal, mõnest põnevast paigast polegi muud järel, kui tutvustav silt ning meie oma ettekujutus peab sildil oleva silme ette manamisega ise toime tulema. Uues rubriigis tutvustame kohti, mis võib-olla meie kiirustavas elutempos kipuvad jääma kahe silma vahele, aga mille olemasolust võiks ju ikka teada. Ning kui juhtute mõne kirjeldatud koha lähedale, vaadake ise üle – oma silm on kuningas. Head avastamist.

Peidetud kirik

lased, ja see aitas neid saada päris kergesti uude riiki.

Varsti tulid Archibaldile Kui Torontos sõita põhja järele kaks nooremat venda – suunas McCowan’i tänaval ja Andrew ja David – oma perede­ minna üle Lawrence’i, ehk ga ja asusid siis metsikule maa­ olete pannud tähele väikest lapile päris kaugel veel värskest tänavat, mis läheb lääne poole York’i linnast, Toronto eelkäi­ peale suurt Thomson Me­ ­ jast. Kahe venna talud olid morial parki. Kerge on sellest kõrvuti mitmeaakrisel maatükil ­ mööda sõita ja mitte tähele ja kuna selles piirkonnas siis panna – ei tänavat ega silti, veel teisi elanikke polnud, on mis viitab, et seal asub ka David abikaasa Maryiga tun­ St. Andrew’s Presbyterian nustatud kui esimesed Euroopa Church. immigrandid praeguses Scar­ Aga miks see kirik nii eriline borough’ linnaosas, jõudes sin­ on? Nimelt on ta saanud nüüd na 1799. aastal. Teised immi­ juba 201 aastaseks ja oli esi­ grandid järgnesid nendele ja mene presbüterikirik ja kogudus varsti oli väike külake olemas. praeguse Toronto linna piirides Aga miks nii kaugel York’i ning üldse kõige vanem kogu­ ­ linnast? Kahel põhjusel: oli dus Scarborough’ linnaosas. St. rohkem ruumi talu pidada, nagu Andrews’i tänaval on ka mitu nad olid ka kodumaal teinud ja ajalooliselt tähtsat maja, mit­ ei olnud suurt tahet tegeleda med on ehitatud 19. sajandil, ­ inglastega, kes suuremas osas umbes samal ajal, kui sinna elasid York’is tollel ajal. asutati originaalne kirik.

Mis sellel kõigel siis kiriku­ 19. sajandi alguses asusid ga tegemist on? Uuelt asutatud mitmed šoti perekonnad, nagu külakese elanikud olid ka ka teised eurooplased, ümber toonud oma šoti presbüteri usu ,,uude maailma“, et otsida en­ endiga kaasa, aga nendel pol­ dale ja oma lähedastele paremat nud kusagil korralikult koos elu ja võimalusi areneda. käia palvetamas; käidi terve tee Thomsonite perekond Dum­ anglikaanikirikus York’is. Nen­ friesshire’ist oli üks mitmest dele, kes on huvitatud, see perekonnast, kes võttis ette pika oleks olnud peaaegu poole päe­ tee ja jõudis lõpuks, lootust täis, va teekond hobusega. David ja New Yorgi osariiki, kus Archi­ Mary Thomson võtsid kätte ja bald Thomson elas mitu aastat annetasid aakri oma idapoolse­ koos perega. Kui Ameerika mast talumaast, kuhu saaks r­evolutsiooni sõda oli riigi segi ehitada korraliku kiriku ilusale ajanud, tuli Archibald oma lähe­ mäenõlvakule. Plaan oli ehitada dastega Kanadasse. Thomsonid lihtne puust raami ja külgedega olid põlised Kuningas George pühakoda, kuna ehituskulud III toetajad, kuigi nad olid šot­ oleksid palju väiksemad. Mit­

med külaelanikud annetasid raha, suuremas osas 2-5 naela ja annetajate hulgas olid siis tun­ tud nimed nagu leitnantkuber­ ner Maitland, Jesse Ketchum ja kohtunik D’arcy Boulton. Nii­ siis sai 1819. aastal St. Andrew’s Presbyterian Church ehitatud ja asutatud kogudus, mille esimene preester oli Ameerikast tulnud William Jenkins. Preester Jenkinsi origi­ naalne, suur nahast koguduse register on ka veel säilinud.

Järgmise paari aastakümne jooksul toimus üldine kirikute ehitusbuum, mitmed uued püha­ kojad ehitati juba siis Torontoks ümbernimetatud linnas ja sa­ maaegselt tõusis palveliste arv ka St. Andrewsi kirikus uue preestri James George’i all, kes võttis koha üle Jenkinsi käest peale 15 aasta pikkust teenimis­ perioodi. Mõned tolleaegsed kirikuskäijad kõndisid kuni kuus miili ehk peaaegu kümme kilomeetrit jumalateenistustele igal pühapäeval.

1849. aastal otsustati ehitada uus ja suurem telliskivist kirik vana asemele, et mahutada ära kasvanud kogudust. Kirik seisab seal ikka uhkelt ja korras tänapäevalgi. Originaalsest pui­ dust kirikust pole midagi enam järel peale kirikutorni, mis asub uuema kiriku kõrval surnuaias, mille keskel vana kirik asus.

Kui juhtute olema sealses Scarborough’ linnaosas ja on pi­ sut aega, minge uurima ja avas­ tama tükikest vähem tuntud ko­ halikku ajalugu!

Meremuuseumis esitleti graafilist romaani kalapüügist

Montreali Fantasia filmifestivalil saab näha ,,Vanamehe filmi“

Möödunud nädalal esitles Meelis Kupits Paksus Marga­ reetas asuvas Meremuuseumis graafilist romaani ,,Täiesti ta­ valine merereis“, mis viib lugejad nõukogude aega, pikale

kaugpüügiretkele. Ühe ‘70. aas­ tatel toimunud tüüpilise ekspe­ ditsiooni loomiseks on Meelis Kupits appi võtnud nii muu­ seumi arhiivis leiduvad SRT-R ,,Moldova“ raadiopäevikud, fo­ ­ tod ja joonised kui ka isiklikud mälestused lugudest kaugetest maadest ja meredest. ,,Olgu see raamat mütsikergi­ tus ,,heeringalaeva meestele“, kes suletud nõukogude perioodi ajal rügasid kaugetel meredel,“ on autor öelnud. ,,Toetudes tõestisündinud lu­ gudele, heidab Meelis Kupitsa koomiks läbi kõverpeegli pilgu ühe vana, päevinäinud püügilae­ va ning tema meeskonna seik­ lustele, olles sedasi heaks täien­ duseks muuseumi ekspositsioo­ nile,“ sõnas Paksu Margareeta mootorlaevade saali kuraator Mihkel Karu. (ERR/EE)

KATI KIILASPEA

Tänavusele Kanada Fantasia filmifestivalile, mis toimub 20. augustist 2. septembrini valiti teiste hulgas Eestist täispikk 2019.a valminud animafilm ,,Vanamehe film“ / ,,The Old Man Movie“ (Oskar Lehe­ maa, Peeter Ritso and Mikk Mägi). Tegemist on filmi Põhja-Ameerika esilinastuse­ ga.

Tänavu 24. korda toimuv Fantasia on žanrifilmide festival ja sellest on kasvanud üks Põhja-Ameerika suurimaid ja mõjukamaid omataolisi. ,,Vanamehe multikas“ on eesti animatsioon, mille jabur huumor sai esialgu tuntuks ja populaarseks YouTube’iI kana­ lile üles laetud klippidega.

Multika esimene osa ,,Mul

St. Andrew’s Presbyterian Church Scarborough’s. Foto: Kati Kiilaspea

Pärdi päevad liiguvad Ilmus ,,Eesti kunsti mitmesse Eesti paika ajalugu, 1840-1900“ 2010. aastal Pärdi pidunäda­ 4. köide latest alguse saanud Pärdi päevadega tähistab Nargen­ festival septembris Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Juubeli puhul laienevad Pärdi päevad esma­ kordselt Kuressaarde, Haap­ sallu ja Pärnusse.

Festivali avakontsert toimub 2. septembril Tallinna Jaani kirikus, kus festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester too­ vad esimest korda Eestis ette­ kandele uue versiooni tintinna­ buli-stiili sünni algusaegadest pärit teosest ,,Kui Bach oleks mesilasi pidanud …“.

Erinevate kavadega kontser­ did toimuvad ka Haapsalus, Kärdlas, Paides, Pärnus, Raplas, Viimsis, Kuressaares, Viljandis ja Tallinnas.

Arvo Pärdi sünnipäeval tuleb Tõnu Kaljuste juhatusel esimest korda Tallinnas ettekandele he­ lilooja algselt koorile ja süm­ fooniaorkestrile loodud ,,Ceci­ lia, vergine romana“ Tõnis Kõrvitsa kammerlikumas sea­ des. Kontserdikava lõpetab Arvo Pärdi loomingu viimase kümnendi peateos, Tõnu Kal­ justele Grammy toonud plaadi nimilugu ,,Adam’s Lament“.

Festivali kontserdid toimuvad 2.–11. septembrini.

š­ündis laudaš vašikaš“ laeti YouTube’i 2012. a ning sai kohe üleriigiliselt tuntuks.

Praeguseks on seda vaadatud üle 630 000 korra.

Suveks maale vanamehele küllatulnud lapselapsed ei tunne maaelu kombeid ja põhjustavad oma tegevusega suure segaduse.

Hiljuti trükivalgust näinud ,,Eesti kunsti ajaloo“ neljas köide pakub ülevaadet 19. saj keskpaiga ja teise poole arhi­ tektuurist ja kunstist.

Sajandi lõpukümnenditel, ve­ nestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuri­ ruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagrup­ pide huvid väljendusid ka arhi­ tektuuris ja kujutavas kunstis.

Valitsevaks jäi regionaalse ise­ loomuga saksakeelne ja -meelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada.

Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loomingu­ liseks isiksuseks ning kunstiõ­ petus vabanes tsunfti kontrolli alt. Eesti kunstnikud otsisid paremaid töötingimusi eelkõige Venemaalt Peterburist ja Sak­ samaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Pikka­möö­ da kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublit­ sistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vai­ muelus endale senisest tähtsa­ mat kohta nõutama.

Kogumiku koostaja ja toimetaja on Juta Keevallik ning autorid Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, TiinaMall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm. Väl­ jaande kujundas Andres Tali. ,,Eesti kunsti ajaloo“ pea­ toimetaja on Krista Kodres ja selle andsid välja Eesti Kuns­ tiakadeemia ja Kultuurilehe AS.

(PM/EE)

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1006

I

S

T

Ristsõna nr. 1005 LAHENDUS Paremale: 1. Saak, 5. Arp, 8. (Elmar)

Pajo, 12. Leia, 13. Maa, 14. Arak, 15.

Agan, 16. Manitoba, 18. Mandaat, 20. Lupus, 21. Inn, 22. Sun, 23. Punkt, 26. Eisen, J. M., 30. Isu, 31. Ärn, 32.

Vau, 33. Vanaema, 36. Karhu, 38.

SLM, 39. HOL, 40. Aasta, 43. Piraaja, 47. Paraguai, 49. Siem(ens), 50. Iran, 51. Inn, 52. Knee, 53. Aara, 54.

(Mamma) mia, 55. AAPT. Alla: 1. Slam, 2. Aega, 3. Aian(d), 4. Kandik, 5. Amman, 6. Raat, 7. Pan, 8. Patune, 9. Arop, 10. Jabu(r), 11. Okas, 17. Ilus, 19. Ant, 22. Sin, 23. Piv(o), 24. USA, 25. Nun, 26. Era, 27. NVR, 28. Jah, 29. Muu, 31. Ämm, 34. Astana, 35. Elag(u), 36. Kor(p), 37. Alaska, 39. Hiina, 40. Apia, 41.

Aara, 42. SRAR, 43. Pani, 44. Aina, 45. Jeep, 46. Amet, 48. Uim.

Nädala retsept

Rainbow Puff Pastry Pizza PAREMALE:

1. Noorte Autorite Koondis.

4. Madala väärtusega rahaühik, münt.

6. Isa. 12. Vanus.

13. Puu (ingl.k.).

14. Vikerkaare­ jumalanna.

15. Troopiline haigus.

17. (Talu)maja.

18. Türgi ohvitser.

19. Sügislill.

20. BMW kõnekeeles.

22. Soololaul (ingl.k.).

24. Aserbaidžaan.

25. Ühe taimeliigi suuristandus.

29. Kasutama, kasutus (ingl.k.).

30. Omandusse tulema, omandama.

31. Stockholm School of Economics.

32. Suud andma.

34. ______õna, teat. liiki sõna.

35. Kagueestlane.

36. Kehaline (võistluslik) tegevus.

37. Eakam.

40. Etnograafiline, etnoloogiline.

41. (P)______, käekella bränd.

42. Teat. keelpillid.

46. Vald PõhjaPrantsusmaal.

47. Emiir (ingl.k.).

48. Lapsevanem.

49. Saak.

50. Usulahk.

51. Saksa mark (end. rahaühik).

ALLA:

1. _____i, on igal

inimesel.

2. Sidesõna.

3. Kalastaja, kalapüüdja.

4. Täht, kuulsus.

5. Rüütlimõis Virumaal.

6. Nuclear Energy Institute.

7. Kirjastus Eestis.

8. Pitseri löömise vahend.

9. Ar_____, Piiblist tuntud mägi.

10. Pirtsakas, kärsitu.

11. Sama, mis 24. par.

16. Hakkaja, ettevõtlik.

Virumaal plaanitakse hakata fosforiidimaardlaid uurima Eesti Geoloogiateenistus plaa­ nib aasta teises pooles viies Virumaa omavalitsuses teha 16 puurauku, et uuendada ja täiendada Nõukogude Liidu ajal piirkonnast hangitud infot fosforiidimaardlate koh­ ta.

1980. aastatel fosforiidikae­ vanduse kavandamise ümber kujunenud pingelise olukorra tulemusena peatusid Eestis aas­ takümneteks riiklikult toetatud maapõueuuringud. Pärast pausi alustas riik maapõue puurimist eelmisel aastal Jõhvi raua­ maardla asukohas. Praegu uuri­ takse sealt välja võetud mater­ jale Arbaveres puursüdamike hoidlas. Samal ajal valmistub Eesti Geoloogiateenistus (EGT) Virumaal fosforiidi uurimiseks.

19. Ikka, üha.

20. Eesti Elu kirjasaatja Ottawas.

21. Rüütlimõis Haljala khk. Virumaal.

22. Kindlus San Antonios, Texases.

23. Tuntud kasiino Ontarios.

25. Veesõiduk.

26. Saarestik Atlandi ookeanis.

27. Sama, mis 11. alla.

28. Viibe, käeliigutus.

30. Tüvi, vars, jalg (ingl.k.).

33. P____, läks pisemaks.

34. Associated Private Nature Reserves.

36. Algus, lähe.

37. Tõmbsoon.

38. AKEN basaari juhataja.

39. Vana-Rooma keiser.

40. Kiviterrass sissekäigu ees.

42. Küsisõna.

43. Miraakel.

44. Omapead.

45. Tamm, pais (ingl.k.)

EGT maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnade kohaselt on puurimise mõte kontrollida olemasolevat infot ja nüüd on ka võimalik teha täiendavaid proove, mida varem ei tehtud. Näiteks uue ­infona on päevakorrale tõusnud see, et fosforiidis on ka ha­ ruldased muldmetallid.

Põlevkivikaevandustega seo­ tud koosolekutel võimaliku fos­ foriidiuurimise kohta meelsust uurides on selgunud, et maavara ENSV-aegsest kurikuulsast mi­ nevikust hoolimata inimesed uuringute vastu ei ole, ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche.

Fosforiidimaardlate uurimi­s­ augud on 25-120 meetri süga­ vused ja need on planeeritud puurida Ida-Virumaal Lüganuse ja Toila vallas, Kohtla-Järve linnas ning Lääne-Virumaal ­ Viru-Nigula ja Vinni vallas.

Puurimised peaks plaanide kohaselt algama juulis. (ERR/EE)

Paul Lillakas Hands on time: 20 minutes Total Time: 1 hour 20 minutes Makes: 18 servings Ingredients: 2 10 x 10 sheets frozen puff pastry, defrosted in refrigerator 150 g Gournay cheese (such as Boursin) goats cheese or feta 1 1/2 cups shredded mozzarella plum tomatoes sliced into rounds carrot, thinly sliced into rounds yellow zucchini, thinly sliced into rounds green zucchini, thinly sliced into rounds purple potatoes, thinly sliced into rounds red onion, thinly sliced into rounds Preheat oven to 350F. Line large baking sheet with parch­ ment paper.

Arrange sheets of puff pastry on prepared baking sheet, over­ lapping slightly on one edge to create one long sheet. Top with crumbled Gournay cheese and sprinkle with mozzarella.

Working in lines lengthwise, layer vegetables on, overlapping slightly, to produce rainbow effect with distinct sections of ­ each colour. (inspired by the pride flag) Bake until pastry has puffed up and turned golden on edges, about 40-60 minutes. Cool for 10 minutes before slicing into squares.

7

Volli veste

Fritsud ja Iivanid Või sobiks lugu kahest, kolmest keisrist? Vaat vanalell, minu lapsepõlve eeskuju, avas toona mu silmailma nii et kudas.

Mitte, et memm ja isa põleks seda teinud. Kuid neil oli põh­ jusega alati vits varuks, vanalell ei vibutand rusikatki, hea sõnaga seletas, miks nii või naa. Teisiti ju naaksmannist noormeest ei saa. Vist.

Sakslaste aeg. Mina suine Kanepi-poiss, vanalellel vist mette jalus. Vist muidu põleks ta mind nii soojalt vastu võt­ nud. Töömeest must tühja põlnd, küsijana aga usin. Pärisin – miks võtsime fritse vastu lilledega, tänasime, et iivanid lännu? Ning miks neil sellised nimed? Vanalell sügas lõuga, üttel – oota, õdangul kõnõlõ. Kuulekalt kibelesin kuni suur­ mepuder piide taga.

Nuu, ütles vanalell lõpuks, piipu tubakat toppides. Nigu sina oled Volli, sündinud Voldemar, sakslased on Fritsud, sündinud Friederichid. Iivan on ikke Ivan, vahel Vasja. Ja ikke suure tähega, kuulsin su väikest. Kuid need on vaid käsutäitjad. Need suured lurjused on kapral Aadu ja onu Jossif. Ühed kurjad mõlemad, meie rahvast kaua orjadena pida­ nud, kuni lõpuks võitsime vabaduse. Nüüd jälle sõda, aga ehk fritsud ei ole nii kurjad, kui iivanid. Tiad, miks Kõiv Sassi inämp ep nää? Tal mõni vakamaa rohkem kui mul, vii­ di Siberisse koos Maaliga.

Kaugel Võrumaast, kaelakandjana, sain lugeda, et Aadu, jah, sugugi kena põlnd. Aga Onu Jossif oli veelgi hullem, tappis kauem ja rohkem. Fritsud lubasid sini-must-valgel leh­ vida, Vasja-mehed aga ei.

No kes aga ainult kurjusest kuulda tahab. Vanalell pajatas ka kahe keisri kohta. Too sõna ju roomlastelt saadud Caesar, tsaar on venepärane, keiser saksa. Viimased kaks olevat olnd tema sõnul otud, nii Nikolai, nii pikk kui lai kui ka Wilhelm.

Mõlemad olla teine, kes seda nime kandsid. Too originaalne Frits oli vanalelle järgi teine Friederich. Kes olevat vihase kirja saatnud vaenlasele – Du bist ein Esel! Friederich der Zweite. Me kiili – sa oll eesel! Allkirja saab tõlgendada kui Friderich, samuti eesel (teine, noh).

On nende võõrkeeltega nigu on, saksat pidin mõne aja purssima, venet ei kunagi, kuigi mõni krepkam sõna, lause on teada. Tänaseni ajan linna, maa ja siinse riigi keelt sassi.

Kuid isegi, kui temake ses kahtleb, olen nati targem kui jõmpsikana. Ütelge mida tahate. Eesel on jonnakas, ei kuula sõna, puikleb vasta. Nigu me pärast sõda kuulsime, täitsid nii krasnaja armee või veermahti mehed ainult käsku. Kartes mahalaskmist omade poolt.

Küüditati. Kaugele külmale maale kadusid head ja süütud, kelle ainus viga oli töökus, oma maakamara, kodumulla ar­ mastamine. Seda tegid Iivanid. Seda ei unusta ma eales.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Mihkelson, Marko. Mur­ deajastu. Varrak, 2018

Parim näide sellest, kuidas suured muu­­ tused maailmas mõ­ jutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib tähelepaneli­ kumalt mõ­testama, miks ja kui­ das on m ­ aailma muutumine mõ­ jutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toi­ muv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.

Kuigi Ees­ til on maailma suur­ test muutus­test päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikka­ gi üles. Riikidevahelises kon­ kurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks ku­ junemisel ka väikeriikidel.

Globaalne internet ja digitali­ seerumine, mis on viimase nel­ jakümne aasta üks märkimis­

väärsemaid revolut­s ioonilisi muutusi kogu varasemat inim­ konna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioo­ nis ja seda tuleb kasutada.

Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab laiale luge­ jaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maail­ mas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Kä­ sitlemist leiavad teemad Vene­maast Hiinani ja kliimamuutus­test sõl­ tumatute inimesteni.

Naljanurk On õhtu. Mees kõnnib närviliselt maja ees. ,,Kas on midagi juh­ tunud?“ tunneb naaber huvi. ,,Muretsen oma naise pärast,“ ütleb mees. ,,Kas on midagi tõsist?“ ,,Temaga on minu auto.“

8

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Mahtra matters

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

From patriotism to treason, a classic case revisited (III) In 2014 Russia kidnapped KAPO counterintelligence officer Eston Kohver on an operation allegedly on the east side of the border. After spending a year in a Russian prison, he was exchanged for a Russian FSB spy Estonia had caught. This prompted the government to issue a general advisory for all state ­ and military personnel (a ban, practically) for travel to Rus­ sia. Metsavas could no longer pass on documents to Anton in St. Petersburg.

The GRU had made contact with him in 2008 as he left his mother’s home in Lasnamäe, and in December of that year he was contacted by his GRU ­handlers in St. Petersburg. This is when his assignments started.

In 2014, being forbidden to travel to Russia, where he met his handler, Metsavas thought he could extricate himself from a self-destructive situation. The travel ban gave him a solid excuse to opt out. In fact in ­ 2013 he had already told Anton that he wanted to quit.

Other circumstances com­ pounded his motive to abandon the GRU. While serving with Estonian soldiers in Afghanis­tan, in a war zone, a deeper feeling of camaraderie in Metsavas built up while facing an enemy together. Military risk pay, in a combat region, was three times higher than the normal rate. It was this growing sense of belonging, coupled with a ­ strengthened financial exis­ tence, that also spurred Met­ savas’ d­ ecision to end the GRU tasks.

But the KGB was well pre­ pared for Metsavas’ inability to visit Russia. In 2012, when Metsavas was in Afghanistan, the GRU made a visit to his father, Pjotr Volin, to Russky ­ Island, off shore from Vladi­ vostok in Russia’s far east.

Volin, divorced from Metsavas’s mother, had moved there, to the home of his partner’s parents.

He had remained loyal to Russia even after gaining his Estonian citizenship.

He was easy to recruit.

Added to his allegiance to Russia, he needed money for his wife’s treatment from ill­ ness. His previous role as a Soviet border guard, a branch

of the KGB, was probably also an incentive to co-operate.

KAPO has even considered the possibility of Volin’s role right from the start. First in his son’s decision to join the Estonian defense forces, then Metsavas’ recruitment by the GRU. Up until 2014, when the travel restriction was applied, the GRU didn’t need Volin’s services. But Metsavas stuck to his agreement to meet with Anton in St. Petersburg even after the travel ban. Com­ ­ pounding his conflicted sense of obedience and loyalty was the news of his partner’s – future wife’s – pregnancy. Now it was too late to give himself up. His bridges were burned.

He was forced to continue his life’s dichotomies – a mili­ tary defender of his country’s independence while helping to advanced the interests of its aggressive adversary – a Rus­ ­ sian spy and a loyal Estonian soldier.

He had been asked if he were forced to chose between two loyalties, would he fight against Russia if Estonia was attacked. Unequivocally he ­stated his loyalty to Estonia. It seemed to be a genuine de­ claration.

He knew he was betraying fellow soldiers, those with whom he served in a war zone.

He betrayed his students. And he fooled his own constituency, ethnic Russians for whom he was an authentic model of suc­ cess in the Estonian army, an organization that supposedly attracts and advances Estonian ­ “real patriots” – a perception that in Metsava’s case proved to be false.

Even though Metsavas never blamed anyone but himself for the trap he created for himself, he was still blackmailed into committing treason. Anton knew exactly the buttons to push to keep his recruit comp­ liant. Metsavas will never know if by divulging his story to the Estonian military he could have fed the Russians deliberately misleading information. After being unmasked by KAPO he confessed all.

Metsavas’ vexing dilemma ended one morning when he drove his young son to nursery school for his first day. The boy

This Sunday, June 14th, marks the 79th anniversary of the beginning of the first mas­ sive deportation of innocents by the Soviets from the Baltic States. The second took place in March of 1949. Thousands upon thousands of innocents were cruelly ripped from the bosom of families and homes.

Toronto area Balts have long marked this awful date with an ecumenical service of mourning and remembering.

Not this year. Not allowed by the authorities.

Let us think on the past. For Orthodox Russians, still follow­ ing the Julian, or old calendar (replaced throughput most of the world by the Gregorian) the 14th of June is the present-day anniversary of the Mahtra up­ rising of 1858. To clarify the calen­ dar question – the Gre­ gorian one follows the sun’s movement, established to cor­ rect the marking of seasons.

That happened in Europe in the 16th century. Pope Gregory XIIII called for the marking of days to be moved back to re­ flect this. The practice was not adopted in Tsarist Russia and Estonia until 1918. As a com­ mon rule 12 days separate the two, explaining why old be­ lievers celebrated Christmas a dozen days after Western Christians.

It is an interesting syn­ chronicity. For deportation to Siberia had taken place for cen­ turies before the Soviets em­ ployed it at such a mass scale.

Falling afoul of the regime, deserting from compulsory ­ Imperial army service (or even when, much was the case in other countries, being sent to serve in the military was often a form of penal punishment) or even crossing internal borders in Estonia, from county to county, parish to parish in search of a better master, meant exile. Last century’s Estonians called Siberia the cold land; in the 19th century it was usually the empty land.

Eduard Vilde wrote a splen­ did book about the Mahtra up­ rising. War, as it was known.

Mahtra sõda, published in 1902, relied very much on facts.

Official documents and memoirs of participants, when married with the author’s own dialogue, produced a classic historical ­fiction novel. It has been trans­ (Continued on page 10)

clung anxiously to his father’s hand until he was promised some ice cream later. Metsavas phoned his wife to report on their son’s eventual willingness to join the other kids.

He left the nursery for work.

Less than one quarter kilometre away several KAPO cars waited for him and he was arrested for spying. With Metsavas, the GRU’s undeniable ability to clandestinely manipulate and build a relationship with a ­recruit had finally withered.

LAAS LEIVAT

Youth Exchanges in Estonia Organized by: Seiklejate Ven­nas­kond Dates of activities: 1st exchange: 21.09–02.10.2020 2nd exchange: 23.11–04.12.2020 Description: Each youth exchange brings together 30 young people aged 18–30 of Estonian origin; 20 living abroad and 10 from Estonia. The main aim of the youth exchange is to introduce the Estonian culture and ­language to participants.

The programme includes: • introducing the Estonian his­ tory and cultural heritage to young Estonians living abroad; • sharing Estonian success stories, good practices and ­ planned future developments; • teaching participants the Estonian language in the non-formal learning environ­ ment; • providing information about work and study opportunities in Estonia; • introducing the Estonian gov­ ernance system; • creating the network for young people of Estonian origin that might support repatriation.

The programme consists of various activities organized in different parts of Estonia. The programme starts in Tallinn.

The participants will have a chance to visit cultural and historic places in Tallinn. The ­ programme includes visits to successful Estonian companies to learn about their innovative practices. The participants will get information about work and study opportunities in Estonia and build a network for the future. There will be visits to ­ Estonian parliament, govern­ ment and presidential palace.

A field trip to the wetland will be organized. Participants will hike in the wetlands and try out Estonian sauna tradi­ tions. Participants will partici­ pate in two-day brainstorming with local participants to ex­ press themselves through, music, art, video and writing. In the second part of the programme, the participants travel to South of Estonia to experience authen­ tic Estonian culture and heri­ tage. They will learn Estonian national dances and discover nature while canoeing in Tae­ vaskoja. After that the pro­ gramme continues in the city of good thoughts – Tartu – to explore the Estonian National ­ Museum and learn about study opportunities in the University of Tartu and experience the

p­ ositive vibe of student life by taking a walk through the streets of the city. The pro­ gramme ends in Tartu.

During the whole exchange programme the participants will have a chance to learn and practice Estonian in the non­formal learning environment.

The youth exchange pro­ gramme is organized by youth organization Seiklejate Vennas­ kond, coordinated by Estonian Youth Work Centre and financed by the Compatriots Programme of the Estonian Ministry of Education and Research.

Check out what happened in youth exchanges in 2016 in project blog (www.rahvuskaas­ lased.wordpress.com) and in 2017 (www.rahvuskaaslased. blogspot.com) and in 2018 and 2019 (www.facebook.com/rah­ vuskaaslased-521909148284646).

Profile of participants (coming from abroad): • Age 18-30; • Estonian roots, but living abroad for at least 10 years; • Motivation to learn and prac­ tice Estonian; • Willingness to participate in whole programme of youth exchange (participants need to choose to which exchange they apply for; they can participate only in one).

Costs related to participation: If selected, all costs within Estonia are covered 100%, ­including accommodation, food, local transport, visits and excur­ sions. Travel costs will be reim­ bursed after the exchange up to 300€ based on actual costs.

There could be exceptions of increasing/decreasing the limit depending on the overall travel budget and the distance of indi­ vidual journey. For instance, as travel costs from neighbouring countries are under the limit and from more distant countries over the limit, it will be ­balanced to be fair to everyone.

Visa (if needed) is the responsi­ bility of each participant, but organizers can provide assis­ tance in getting the travel documents. Travel insurance is ­ obligatory and will be obtained by the participant. This cost will not be reimbursed.

Additional information and questions: rahvuskaaslased@gmail.com – all questions are welcome!

Application form in English: (please fill the application form either in Estonian or English), Application deadline is 1st July 2020.

Application form and additional information: http://www.seikle­ jad.org/rahvuskaaslased.html

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

9

An optimistic future for Seedrioru As most people undoubtedly know, traditional summer camp at Seedrioru is can­ celled this year due to COVID-19. Which is really a shame, as the Seedrioru camp grounds have witnessed a great revival during the past 5 years.

Thanks to a large infusion of cash from the incredibly generous Tark estate, the need ­ to upgrade to new government standards, capable leadership by the board along with generous help from other volunteers, Seedrioru started a large scale sewer/water project 5 years ago to improve the camp and the surrounding cottages.

While understandably this is not a glamorous project com­ parable to a new swimming pool or sauna, it is nevertheless vital and necessary infrastruc­ ture without which the continu­ ing operations of Seedrioru would not be possible.

Most of the work of this large scale project has been completed – what remains are only finishing touches. But more importantly, thanks to the hope and excitement that this large project brought about, several other, smaller projects at Seedrioru have also been started and/or completed. Seedrioru Saun has been completely re­ built using Seedrioru’s own ­cedars, a new beautiful comfort station with up to date shower and bathroom facilities has been assembled from made-in-Esto­ nia materials and is 99% com­ pleted, mudilaste playground is rebuilt, TEPP lasketiir is active and operational with its beauti­ fully renovated range building,

a complete rebuild of the swim­ ming docks has been started and renovation of the tared is also underway. For seasonal residents, the sewage infrastruc­ ture projects also mean getting up-to-date facilities to indivi­ dual cottages.

Unfortunately, COVID-19 has led to the cancellation of talgud and many of the near-completed projects remain unfinished or are being finished with revised timelines. Former Seedrioru President Eric Tiisler had this to say: “Seedrioru is suffering from restrictions brought on by the pandemic, like everyone else. I am glad to say that major capi­ tal improvements at Seed­ rioru, including the site-wide sewage system and the new washroom and shower facility, are 90% done. In the last few years, much work has been done to adapt and upgrade our facilities to meet current needs and stan­ dards while continuing the lega­ cy started by our grand­fathers.

Seedrioru is first and fore­ most for the kids. For their benefit, the sleeping cabins ­ have received upgrades in floor­ ing, windows, doors, fire alarms, additional washrooms and new roofs. People are responding, camp enrolment is up, as is (pandemic limitations not with­ standing) volunteer participa­ tion, the energy from the com­ munity is surging. Elagu Seedrioru!”

Updates regarding evolving plans for talgud, day camp and other activities at Seedrioru can be found by following www. seedrioru.com or the Seedrioru Facebook page.

Pigroast 2019

Eric Tiisler thanking volunteers during talgud.

Suvihari 2018 participants enjoying a sunny day. Newly renovated sauna in the background.

Excelling in the midst of adversity (part one): Coping as a strategy A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life At Chaordic Design, we are interested in more than inno­ vation. Our key purpose is to help organizations and com­ munities grow and transform, to co-create a thriving world together. Our continuing search for the best ways to facilitate change led us to a wealth of shared heritage, that is now more relevant than ever.

In this series of articles we are excited to share some of our key findings, and are privileged to be partnering with Estonian Life. Together, we e­ xplore inno­ vation insights from the stand­ points of Esto­ nian history, fe­ male leadership, and leaders everywhere.

Our first topic in this series is ‘coping’. What is coping?

Why is it so important from an innovation perspective?

Today, innovation is much more than a buzzword. It has become a business, organiza­ tional and community priority.

A key part of innovation is adapting to change. And a key enabler of adaptation is the pro­ cess of coping. In these unprec­ edented times, nearly everyone is coping with some changes, as part of an adaptation process.

How might we make this process of adaptation easier – for our families, friends, col­ leagues, and communities?

Innovation theory has some rel­ evant insights to offer. Profound insights often come from un­ expected places. In 1972, Aaron Antonovsky – then a health re­ searcher and professor of medi­ cal sociology – started explor­ ing the phenomenon of coping.

While exploring this topic, he became curious that an inex­ plicably significant portion of women he interviewed in his re­ search – who were all Holo­ caust survivors – did not exhibit any significant signs of debili­ tating psychological trauma. In fact, nearly one-third of these women had positive psychologi­ cal health.

Antonovsky was understand­ ably puzzled by this. How

could this be possible? After all, these women had witnessed unimaginable horrors, and ­ barely survived themselves. ­ And yet, they were psychologi­ cally as sound and healthy as any of us.

To explore this further, Antonovsky focused his re­ search towards understanding how people can cope effectively in times of challenge, turmoil, and uncertainty. His resulting books, “Health, Stress and Cop­ ing” (1979), and “Un­ raveling the Mysteries of Health” (1987), outlined some remark­ able findings.

Antonovsky discovered that “specific personal dispositions serve to make individuals more resilient to the stressors they encounter in daily life”1. He posited that health is more like a continuum. On one end was “health-ease” – and on the other “dis-ease”. Well-being could be supported with specific actions – a process he called “saluto­ genesis”2, or creation of health.

What led one closer to the health portion of this spectrum was a phenomenon he termed as “sense of coherence”.

And what specifically en­ abled people to cope with even the most difficult circumstan­ ces, he argued, were only three key criteria.

The first one was identified as an ability to create a ‘mental map’, describing how one might make it through a chal­ lenging situation. This map needed to include the key ‘way­ points’ and resting stops along the way.

The second criterion was that one should have an understand­

ing of the resources that are available to them. These re­ sources could be big or small – as long as one understood that they were enough to help them keep going.

And the third criterion was that the journey itself was ex­ perienced as meaningful. How­ ever difficult a challenge, if it could somehow be understood as having personal meaning, then the journey through the unknown could also be with­ stood.

In this way, Antonovsky de­ scribed one of the most profound enablers of personal, organiza­ tional and community coping.

Estonians throughout history have mastered coping and adap­ tation strategies themselves.

Estonian women continue to employ them today, in their own leadership practices.

Estonian women gained the de facto right to vote and stand in elections when Estonia gained independence in 1918. Estonian women were instrumental to creating this environment and in crafting the Constitution, to in­ clude women as equally as they could when it was adopted in 1920. Women consisted of 8.8 percent of parliamentary repre­ sentatives in the sixth and final parliament, prior to the 1940 Soviet occupation. This repre­ sentation was amended by the quotas put in place by the “Supreme Soviet” legislative body. Women held up to one third of the body’s seats, but had real decision-making power taken from them. Back to square one, they fought for ­democracy in new ways.

Considering the social con­ text of the time, women often coped in adversity by helping their loved ones stay alive. For (Continued on page 10)

Praxis Mõttekoda’s presentation “Naised Poliitikas”.

10

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Tartu College adapts to social and operational challenges posed by the pandemic Vincent Teetsov Tartu College is 50 years old this year. Normally, our com­ munity would be allowed to celebrate the memories and impact of this community institution. However, in the postponement of several of the anniversary celebrations, we can still take stock of the current situation and plan ahead. That way, the commu­ nity will be able to celebrate even more anniversaries to come.

Recently, Tartu College had its annual Board of Directors meeting, via Zoom, with a majority of its 28 volunteer ­ members present. Following the customary presentation of the 2019 financial statements and the election of Directors and the 2020 Auditor, an in-depth ­question period took place.

Jaan Meri, Chair of the Board, has noted that this year has been the most challenging of his entire 11 year tenure.

There are many unknown fac­ tors that are difficult to forecast.

As Tartu makes a majority of its revenue from its student resi­ dence, the biggest and most obvious question was how ­ many students will live in the residence this September.

Tartu is currently booked for autumn. But how many people will reside in the end is a ques­ tion that we don’t have a defini­ tive answer to. University of Toronto President, Meric Gert­ ler, has stated “The University of Toronto is preparing for a

Mahtra matters (Continued from page 8)

lated into, among other lan­ guages, Russian, Finnish and Latvian, allowing for our neigh­ bours having similar fates. But alas, not yet into English.

As Vilde notes, the manorial system, run and effectively governed by landed German ­ nobility while ostensibly fol­ ­ lowing tsarist law, entirely ­ignored all attempts to emanci­ pate the peasantry. While out­ right slavery was abolished by an ukase in the second decade of the 1800’s, it was replaced by indentured slavery, which was even worse. A second re­ form was attempted, declared, taking decades until being ap­ proved, yet once again not im­ plemented. The barons, whose lives of­­luxury depended entire­ ly on their enslaved Estonians, were loath to concede anything to them. The Mahtra uprising was the result, for all the Germans – from churchmen to the barons themselves, refused to explain the document to a befuddled peasantry. While lit­ eracy was gaining hold, schools were few (for the barons had to build and fund them, begrudg­ ing the ­ expense), and docu­ ments were written in Russian, not understood by most. Trans­

gradual, safe return to our cam­ puses, with as much on-campus activity as is practicable, sensi­ ble, and safe... Plans are being developed for a fall term that mixes smaller, on-campus cour­ ses, seminars, labs, and ex­ periential learning, with larger online and remote courses and lectures.” If other universities and colleges in Toronto follow suit, then even students without lab courses will have reason to be nearby, as they take part in smaller seminars. But this is not optimal for learning. A one-­ dimensional university and col­ lege experience, without normal socializing and networking, could trigger a decrease in the number of students entering higher education and living in residences, at least for the next year. Jaan believes that the way programs continue is something that the provincial government will have to provide input on.

If there is a second wave of this pandemic, how can resi­ dences like Tartu College re­ spond? It’s a matter of learning on the go, observing how others act, and listening to the re­ commendations of the Ontario government and the University of Toronto.

The residence has been im­ pacted beyond the academic year from September to April, however. During the summer months, Linda Karuks has suc­ cessfully marketed English as a Second Language courses in Toronto. Tartu College has con­ tracts with several schools from Latin America, for example. In

the summer of 2019, there were some months where Tartu had an average of around 80% ­capacity. This has brought in a lot of revenue. This year, that capacity is at about 25%. In response to that, Linda has ­ found $370,000 of financial support from the Government of Canada this year, to offset some of these losses.

Tartu has a long-term stra­ tegy in making capital improve­ ments to the building. This in­ cludes both infrastructure and suite renovations, with the goal to renovate all of the suites. Air conditioning is being added to all rooms that are renovated.

The elevators were completely replaced in the past five years.

This is all achieved by borrow­ ing money and ensuring that ­finances are in good shape. Last year, Tartu College reached over five million dollars in ­revenue, which was a new high.

The Tartu College Executive Committee, made up of four people from the Board, careful­ ly monitors the monthly cash flow and budget, so that action can be taken if changes need to be made. For example, with the future being uncertain, cash and credit has been measured pru­ dently and renovations have stopped for 2020.

Above all, Tartu College’s main goal has been to ensure that their employees are safe.

Employees are only going into the Tartu office as required.

Personal protective equipment and hand sanitizer are used.

Temperatures are taken of

lations were into German or Estonian were, for obvious rea­ sons, unclear and not reliable.

In effect, the barons held all the cards.

After the Mahtra uprising, where the peasants, fearing cor­ poral punishment – 80 lashes with a salt soaked switch, so as to make the wounds inflamed, was typical – justice, as it was known, was meted out. Many peasants from neighbouring parishes and manors had joined the men of Mahtra. Those found guilty of participating were tried and sentenced.

Running the gauntlet, while re­ ceiving a thousand(!) blows from a cudgel was the price to be paid by the leaders of vio­ lence. If they survived and re­ covered, they were sent to Siberia for life.

Interestingly, my copy of Vilde’s classic was published in 1947 in occupied, yet again en­ slaved Estonia. As the book is highly critical of Germans, this is not surprising, it was propa­ ganda. Yet in the next decade, when a film of the book was proposed, censors banned it.

The Iron Curtain was firmly in place. What did the Soviets have to fear, but the truth? Now they, not the landed Germans, were the deporters and en­ slavers. And the people knew it.

Life-long, euphemistically

called settlement, banishment from one’s land of birth result­ ed in death far from loved ones.

Estonians have long held dear memories of their parents, ­ancestors, having an admirably beautiful cemetery culture that is reflective of this. Graves are well tended, sand or gravel on plots raked, flowers planted, candles lit there on Christmas Eve. We hold a surnuaiapüha – an open-air church service in the summer to commemorate the dead. Due to the wisdom of political leaders, this will not take place for all in Toronto, for cemeteries are locked. Why boggles the mind. Cemeteries are peaceful, quiet places, where it is very easy to physi­ cally distance, to stand by the family plot or gravestone of a loved one. Even visiting the same on the anniversary of her passing is denied. While thou­ sands ignore physical distancing rules, blatantly and absurdly, protesting other lives lost.

Finally. During the Singing Revolution that returned free­ dom to us, independence to our nation, a musical was written about Mahtra, featuring Ultima Thule with singer Siiri Sisask: Mis maa see on, What land is this. Exquisite lyrics are by Peeter Volkonski (the descen­ dant of a Russian Imperial Prince). The CD with that name

Photo: booking.com

e­mployees and contractors who enter the building. When clean­ ers go into a suite, they knock on the suite door and tell the residents that they are there, so that residents will move into their rooms and self isolate during the cleaning period.

Communication with em­ ployees and residents is para­ mount, to make everyone aware of what has to be done. At the moment, there are no known cases of COVID-19 at Tartu College.

The closure of Tartu’s event and meeting spaces, which continues until June 15th and ­ may continue for longer, has impacted community events.

Estonian organizations like Amicitia, Vironia, and Filiae Patriae are having regular Zoom meetings, with numerous people on at once. There might be

more of those to come, as the size of gatherings is limited.

Tartu College, the Estonian Studies Centre, and the Chair of the Estonian Studies Foundation are all affected by this.

While most of Toronto has progressed to “Stage 2”, where groups of 10 are allowed to congregate, the GTA will do so at a later date. Even when we do reach further stages, we could be in a position where seating in the main hall has to be two metres apart, and visi­ tors have to wear masks.

If you do go to Tartu College in the coming future, it’s important that you follow the ­ procedures that are requested of you. Try to take part in virtual gatherings; and soon enough, hopefully we’ll be ready to celebrate Tartu College’s 50th ­ year in person.

is excellent, Sisask’s own haunting version of the title song from a solo album is available online. Greatly re­ ­ commended.

The Baltic people have lost, by unlawful means, because of deportation to Siberia, corporal punishment, which was a death sentence, executions, hundreds of thousands of people. Ir­

replaceable, important lives over the centuries. All of sig­ nificance to others. And are not allowed to remember Soviet crimes against humanity with a church service, as those, too, are banned in 2020. Mahtra matters, June 14th, 1941 matters, March 25th 1949 matters. Let us never forget.

Excelling…

d­ifficult to view struggles as a meaningful journey, but maybe that is what helped Estonians persevere.

The very sharp contrast be­ tween that era and the social change that Estonian women work for today exemplifies how coping as a strategy to thrive adapts. Our challenges change.

Our strategies change, as well.

But the spirit endures.

In our next installment of this collaborative series, we will talk with Kia Puhm, the founder of DesiredPath and a leading professional in the field of soft­ ware Customer Success. We’ll learn about her experiences in the IT sector, and how she has used coping as a strategy to thrive in business.

1. https://en.wikipedia.org/wiki/ Aaron_Antonovsky 2. https://en.wikipedia.org/wiki/ Salutogenesis

(Continued from page 9)

example, the metsavennad (Forest Brothers), who fought against occupying Nazi and Soviet forces during and after the Second World War, were supported by their loved ones.

Just as Ilse Saaliste lived with her husband Artur, a Forest Brother, in the wilderness, driven by a belief in freedom. ­ In Estonia’s history, women were usually not in the spot­ light, but persevered nonethe­ less.

Perhaps the struggle for de­ mocracy and freedom was sup­ ported by mentally imagining how they would eventually make it through. Maybe it was supported by an understanding of available resources. In the midst of adversity, it seems

TÕNU NAELAPEA

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Tartu College 50. a juubelile pühendatud viktoriin: Endel Aruja ,,Ära putu!“ pani mängijad mõnusalt muigama!

Nädal tagasi lõppes VEMU korraldatud veebiviktoriin, mis kestis kuus nädalat. Ala­ tes 23. aprillist postitati VEMU sotsiaalmeedias igal nelja­ päe­ val 9-10 küsimust, millele vas­ tamiseks oli aega järgmise kolmapäeva süda­öö­ni. Järg­ misel neljapäeval avalikustati õiged vastused, avati järgmine voor ning loositi õigesti vasta­ nute vahel välja TC 50 logoga meened – helkurid, sokid ja kotid. Juuni alguses liideti kõigi voorude tulemused ja lõpparvestuse parimad said eriauhinnaks väärt raamatud: 1. koht Taavi Pae koostatud imposantse ,,Eesti rahvusat­ lase“, 2. ja 3. koht VEMU omatoodangulise ,,Pilgu­püüd­ ja. Vello Muikma elu ja loo­ ming“.

Valikvastustega viktoriini kü­ simused olid Tartu College’i ajaloost ja tänapäevast. Kas sina tead, kui palju maksis ühe toa kuuüür Tartu College’is avamise ajal 1970? Või mis oli esimene pidu Tartu College’i saalis?

Milliste kunstnike teoseid leidub VEMU kunstikogus? Kas Hando Runnel või Gustav Ernesaks on Tartu College’it külastanud? Või kust on pärit Tartu College’i puhastustööta­ jad?

Kuue nädala jooksul osales viktoriinis 35 mängijat nii Kanadast kui Eestist. Umbes pooled lõid kaasa kõigis voorudes. Lõpparvestuses ko­ gus enim punkte Ellen Valter – 50. Teist ja kolmandat kohta jagasid Anne Liis Keelmann ja Andres Kasekamp (46 punkti). Natuke üllatavalt läks 4. koht Eestisse Ülar Vaadumäele Tallinnasse, kes kogus 44 punkti.

Ülar Vaadumäe

Ellen Valter

Intervjueerisime mängu võit­ jat Ellenit ja parimat Eesti osalejat Ülarit, et saada nende tagasisidet viktoriini kohta.

Ellen Valter, miks otsusta­ sid mängida?

Juba ammu like’isin Face­ bookis VEMU ning seetõttu tuli kutse esimesse viktoriinivooru mu Facebooki uudistevoogu.

Sealsamas oli vajalik link ja kukkusin kohe vastama (ja arva­ ma).

Kuidas see tundus tehnili­ selt, kerge või raske?

Ei võinuks olla kergem teh­ nilisest küljest. Pärast esimest vooru nappis aega, aga meelde­ tuletus tuli e-mailile ja kutsus edasi mängima. Nii oligi näpp antud.

Kas küsimused olid sinu jaoks rasked või kerged?

Nii ja naa. Rasked olin need, mis nõudsid spetsiifilisi teadmi­ si arhiivitööst, millega ise kursis pole. Samas olid kerged need, millega olin ise tegev, nt luge­ misteater ,,Ilutuli“. Vahel tuli õige valik kõhutunde järgi, näiteks kas Gustav Ernesaks on kunagi Tartu College’it külasta­ nud.

Mis oli kõige üllatavam, mida TC kohta õppisid?

See, et maja sai ehitatud 100% laenurahadega. Austan kõrgelt neid, kes olid nõus oma nime selliste riskidega siduma: Ervin Mägi, Elmar Tampõld jt.

Ei osanud säärast riski ette ku­ jutada ja nõnda vastasin valesti – kõhutunne vedas alt. Mulle meeldis, et õiged vastused koos seletustega saadeti osalejatele, seega õppisin ühtjagu meie armsa Tartu College’i kohta juurde.

Kas mäng aitas TC juubelit tähistada?

Kõik tähistamised on saanud uue värvingu pandeemia ajastul ning seega jah, viktoriin oli omamoodi võimalus seda teha – kiitust tegijatele!

Kuidas hindad auhindasid?

Meeldivad või mitte?

No nii, nüüd tuleb tõde välja: olin oma varem soetatud TC helkuri suutnud ära kaotada ja seega stimuleeris kaasa mängi­ ma mitte ainult mängulust, vaid olin ka helkuri eest väljas! See on igati praktiline asi, mis ei pusastu, kuid paistab kaugelt ja juubeldan selle üle, et saingi asendushelkuri! Ootan väga, et saaksin peavõidu raamatut sirvi­ da.

Kokku oli 35 mängijat, kas seda on Sinu arvates palju või vähe?

35 on tubli tulemus ning arenguruumi jagub ka.

Kas soovitad seda oma sõpradel mänguda?

Otse loomulikult!

On Sul ettepanekuid kor­ raldajatele järgmiseks kor­ raks?

Laialdane teemade ja küsi­ muste valik mitmest aastaküm­ nest moodustasid kokku hea ülevaate TCi arengust. TC sel­ gelt pakub kõigile midagi ja

Uuel nädalal plaanitakse taasavada ELi piirid

Neljapäeval teatas Brüssel, et Euroopa Liidu piirid plaani­ takes avada taas täielikult 15. juunist ja hakata 1. juulist alates lubama ka Balkani riikide elanikel ühendusse ­ ­siseneda.

ELi 27 liikmesriigi soovitus on seotud koroonaviiruse leviku õigete vastuste laialijagamisega aeglustumisega ja valitsuste sooviga taaskäivitada turism, paluks ka kindlasti jätkata. Ülar Vaadumäe, miks ot­ ­ sest suvehooaeg on ukse ees.

Covid-19 viiruse leviku tõ­ sus­tasid mängida? kes­ tamiseks kehtestatud piira­n­ Täitsa juhuslikult nägin Juku gud on viinud majanduse ras­ Goldi Facebooki lehel viktoriini kesse seisu ning Euroopa event’i, klikkisin lahti ja tundus kardab p­aljude riikide jaoks tore valikvastustega viktoriin. ülitähtsa turismitööstuse pärast.

Olime 2012. a korp! Rotalia Kriisijärgseid samme koos­ poistega Torontos ja ööbisime kõlastada üritav Euroopa 4-5 ööd TCs, lisaks käisime Komisjon ütles, et väljaspoolt Jõekäärul ja Kotkajärvel. Nii mõnedki väga toredad mäles­ ELi saabuvatele reisijatele keh­ tused tulid taas meelde ja testatud piiranguid veel ei seepärast mõtlesin osaleda. tühistata.

Mõned riigid nagu Kreeka Valikvastused olid ka abiks. soovivad kiiremat piiride ava­ Esimene voor läks hästi, siis mist ning Ateena ongi juba tuli ju edasi mängida, aga 6 t ­ ea­ t anud, et võtab alates 15. vooru oli küll paras üllatus. juunist vastu ka Austraaliast, ­ Kuidas see tundus tehnili­ Hiinast ja Lõuna-Koreast tuli­ selt, kerge või raske? jaid. (PM/EE) Osaleda oli lihtne. Pärast esi­ mest vooru tulid teavitused e-mailile koos eelmise vooru HUVITAV TEADA vastustega, mis oli hea juhuks, kui inimene just liiga tihti Isolatsiooni ajal on Facebookis ei viibi. kodune Kas küsimused olid sinu alkoholitarbimine jaoks rasked või kerged?

Oli nii mõndagi tuttavat. suurenenud Samas tunnistan, et osaliselt guugeldasin põgusalt ja otsisin KANADA. Küsitluse kohaselt veidi, aga kõike sealt internetist on täiskasvanud kanadalased ikka üles ei leia. Sellegipoolest vanuses alla 54 aasta hakanud oli huvitav teada, kui laiahaar­ kodus rohkem alkoholi tarbi­ deline TC ümber koondunud ma alates ajast, kui algas eestlus ja kultuurielu on (luge­ COVID-19 haiguspuhang ja misteater, laenuraamatukogu, isolatsioon, kirjutas CTVNews.

Nanos poll küsitlus tõi välja, tuluõhtud, Estonian Music et alkoholi tarbimine vanusegru­ Week ka Torontos!). pis 35-54 eluaastat suurenes Mis oli kõige üllatavam, 25% võrra ning 18-34 aastaste mida TC kohta õppisid? seas 21% võrra. Üle 54 aastaste Tuli uuesti meelde, et TC on vastanute seas oli vastav prot­ ikka nii suur ja kõrge (18 kor­ sent 10. rust ja üle 400 toa). Üllatav oli Põhjusena nimetas umbes ehk see, et hoone on saanud pool vastanuist kindla päeva­ Kanada elamudisaini auhinna. plaani puudumist, samuti toodi Mitte küll otseselt TC fakt, ent välja igavust ja stressi. kõige-kõige üllatavam oli minu Teatavasti on ka alkoholi­ kui kogenud korporandi jaoks müük üle Kanada tõusnud ja see, et meie ak! maastikul on ka järjekorrad vastavate poodide korp! Fidentia. Väike hämming uste taga sagedased. oli, et kuidas ma sellest midagi

(Lüh. CTVNews) kuulnud polnud. Mõnu­ salt muigama pani Endel Aruja ,,Ära putu!“. See on väga lahe väljend!

Kas soovitad oma sõpradel Kas mäng aitas sul TC mängida? juubelit tähistada?

Ikka.

Kindlasti! Tulid meelde TC Ettepanekud korraldajatele kohviku hommikusöögid, suur järgmiseks korraks.

Eesti kaart fuajees ja ak! orgide Ehk mõni pildi- ja heliküsi­ meeleolukas, pikalt öösse veni­ mus?

Mõnusaid vimkaga kü­ nud cantusõhtu all saalis, ratas­ simusi või muidu kohalikke tega Toronto avastamine jpm. müüte-legende eestlastest To­ Kuidas hindad auhindasid? rontos ja Kanadas võiks mängu Meeldivad või mitte? võtta.

Auhinnad on ikka toredad ja Need, kes viktoriinis ei kui kasulikud ka, siis seda osalenud ja nüüd kahetsevad, enam. Ent mängisin ikka huvi­ võivad lohutuseks käia küsimusi tavate faktide ja vastuste tõttu. ja õigeid vastuseid vaatamas Kokku oli 35 mängijat, kas VEMU veebilehel: www.vemu. seda on Sinu arvates palju või ca/TC50. Sealt on võimalik vähe? õppida nii mõndagi huvitavat ­ Ma arvan, et 35 on päris hea. 50-aastase Tartu College’i Eks natuke vist sõltub ka sel­ kohta. lest, mis kanaleid pidi info JOHANNA HELIN ­liikus.

Eesti Õppetöö Keskus/VEMU

11

Eesti põhjarannikult kaevati välja 92 mürsku Sel nädalal leidis Päästeameti Ida-Eesti ja Lõuna-Eesti pom­ migrupp koostöös kaitseväe 1. jalaväebrigaadi demineerijatega Valaste joa lähistel asuvatest Teise maailmasõja aegsetest laskepesadest hulgaliselt las­ kemoona. Leiuga seoses suleti liiklus Saka–Toila–Ontika teel osaliselt.

Ida-Eesti pommigrupi pea­ demineerija Ave Oadi sõnul kontrolliti Teise maailmasõja aegseid rannakaitse patareide laskepesasid, kus on varemgi lahingumoona leitud ja tõe­ ­ näoliselt leitakse veel ka edaspi­ di.

Sel korral leiti 92 mürsku, mis tehti kahjutuks Sirgala polügoonil. (ERR/EE)

Tartu Ülikool tõusis maailma ülikoolide edetabelis Haridusele keskenduva Suur­ britannia ettevõtte Quacqua­ relli Symonds (QS) tänavuses maailma ülikoolide rahvusva­ helises pingereas on Tartu Ülikool 285. kohal, tõustes aastaga 16 kohta.

Edetabeli esiosa on püsinud neli aastat muutumatuna.

Maailma hinnatuim ülikool on endiselt Massachusettsi Teh­ noloogiainstituut (MIT), järgne­ vad Stanfordi ning Harvardi Ülikool.

Eesti ülikoolidest on lisaks Tartu Ülikoolile pingereas veel Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Tallinna Üli­ kool on püsinud kolmandat aastat vahemikus 801-1000, ­ Tallinna Tehnikuülikool kukkus kolme varasema aasta paigutu­ sest 601-650 sel aastal vahe­ mikku 651.-700. koht. (ERR/EE)

S P ORT

Venemaa jäähokinaiskonna tulemus Sotši olümpial tühistati Rahvusvaheline olümpiakomi­ tee (ROK) tühistas Venemaa jäähokinaiskonna tulemuse Sotši 2014. a taliolümpial, sest kolm Venemaa koondise män­ gijat rikkusid dopingureeg­ leid.

2017. aastal mõisteti dopin­ gureeglite rikkumises süüdi ka­ heksa Sotšis Venemaa jää­ hokikoondist esindanud sport­ last, kuid täiendaval uurimisel jäid kehtima kolme naissport­ lase – Anna Šibanova, Inna Djubanok ja Galina Skiba – karistused. Seetõttu otsustaski ROK Vene­ maa koondise tule­ muse disk­valifitseerida.

Venemaa oli saanud kodusel taliolümpial kuuenda koha.

Nüüd tõuseb kuuendaks Jaapani naiskond. Kulla võitis Sotšis Kanada, hõbeda sai USA ja pronksi Šveits. (D/EE)

12

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Support the present. Ensure the future.

Toeta. Kindlusta. Anneta.

Täname. Thank you.

Sihtkapital Kanadas tänabkõiki kõikilahkeid lahkeid annetajaid, 2019. aastal EestiEesti Sihtkapital Kanadas tänab annetajaid,kes kesannetasid annetasid 2019. aastal The Estonian Foundaiton of Canada thanks these generous donors, who gave in 2019 The Estonian Foundation of Canada thanks these generous donors, who gave in 2019 Koos saame kindlustada eestluse püsimajäämist Kanadas. Together we can ensure an Estonian future in Canada.

With your generous donations, EFC supported the events and organizations that are central to our Estonian-Canadian community: Alberta Estonian Heritage Society, Baltic Artists’ Association (Montreal), East Coast Estonian Ski Day, Estonia Choir, EstDocs, Esto Ski Day (Georgian Peaks), Estonian Music Week, Estonian Singer’s Federation in North America, Estonian Singers from Ontario, Forest University, Jõekääru Children’s Camp, Hamilton Estonian Mixed Choir, Hamilton Estonian School, Independence Day Celebrations (MES, VES), Kilplased Folk Dancing, Kungla Folk Dancing, Läänetuul Choir, Montreal Estonian Society (MES), Montreal Estonian Kindergarten, Seedrioru Children’s Camp, Seedrioru Suvihari, St. John’s Day Celebrations (MES, VES), Toronto Estonian Men’s Choir, Toronto Estonian Kindergarten, Toronto Estonian Supplementary Schools, Vancouver Estonian Society (VES) and EFC Scholarships.

Endel Aak Johannes Aarlaht Laine Aasa* Uno Leonard Abe Jodi Abrams Tiiu Adamek* Krista Alexopoulos Ellen Allas Leo Allas* Kristi Allik Lembit Aloe Linda Ambos Paul Ambos Roland Amolins John Anderton* Alliki Arro* Kevin Baldridge Kevin & Lora Baldridge Asta Ballstadt Susan Bantin Enda Bardell Krista Baxter Tiiu Tiina Bayko Evy Beraldo David & Renette Berman Sharon Bojarski Kaida Bousquet James Brubacher Peter Bulionis Hardy Bunn Patricia Burchell Kristy Charron Andrew Chodos* Lorraine Cocchio Patricia Coleman Sue Coleman William Coleman Danielle Couture William Covert Anne-Ly Crump-Garay Alan Dale Astrid Dando Margaret Davey Joyce Deruyter Marje Dixon Mary Donaldson Marju Drynan EELK London (Ontario) Marlene Eelnurme* Olav Eensild Eesti Noorte Kongress Lea Ehasoo Evelyn Eichenbaum* Kai Eichenbaum Markus Eichenbaum Toomas Eichenbaum Peeter Einola Anne Elliot Arno Elmik Mati Epner Silvia Ernesaks Indrek Esken Selma Ester Kiira Evert* Leili Koppel Forster Viivi Fitzgerald Salme Foulds Mark Gage Peggy Gallerno Mary & Norm Gazel Josie Germano Robert Gibson

Joyce Gillies Pille & Glenn Gold Kristi Greco Els Greensides* Diana & Vigen Gregoryan Maimo Haljaste* Malle Hanslep* Imbi Harding Ryan Hatton Arthur Heinmaa Gloria Heinmaa Andrea & Kai Herrmann Lia Hess* Riina Hess Astra Hiis* Paul Hiis* Selma Hogg* Taimi Holmberg Naani Holsmer* Toivo Holsmer Carolyne Hooper Thomas Hoppe* Tiina Hubel* Aili Hutchings Asta Ilves Erik Jaason Tiiu Jaason Catherine Jackman Anneli Jaeggin Matti Jalakas Tiiu Jalakas Alexei Jernov* Anu Jõe* Jaak Juhani* Alice Jupe Edward Jupe Hans Jürman Helle Kalep Veikko Kalep Tiiu Kaljurand* John Kalm Merike Kalm Astrid Kalmar* Hillar Kalmar Willy Kalvee* Dana Kangropool* Linda Karuks Ilmar Kasekamp Maret Kask-Smith* Howard Katz Anne-Mai Kaunismaa* Hilda Keenleyside Heli Kich Ain Dave Kiil Sylvia Killen Mai Kipper Andres Kivi Ester Kivi Vivi Kivi Marta Kivik Jaan Klaas* Victor Klaas* Tiiu Klein* Riina & Ralph Knowles Merike Koger* Lea Kõiv* Andres Kolga Heikki Kolga Marcus Kolga Silvi-Kai Kolga Sharon Koor Urve Kõrre Abbott

Kai Kotkas* Reet Kruus Toivo Kruusma Tiiu Kubjas Peter Kukk* Anne Kulpa Helge Kurm* Valmar Kurol* Asko Kütti* Toomas Kütti* Katrin Kütti-Otsa Aili Kuutan Liisa Kuuter Ester Laan Marje Laansoo Kaljo Laar* Rein Lainevool Reet Lambur* Ruth Lanno Veljo Laur Ivi Laurimaa* Maie Lees* Harold Lehis Peeter Leis Ashley Lennox Robert Lennox Rein Lepik Tristann Lewis Edgar Liik Maret Liik Helgi Liinve* Elma Liivet Leena Mai Liivet* Anne Liivoja Linda Lillakas Paul Lillakas Aita Lillemann* Sven Lilleoru Tônis Lind Ülo Lindström* Miku Linkruus Mai Lloyd Erik Loforte Emma Lomax Ene & Ken Lomp* Arvo Luik* Allan Luiker Triinu Lumi Matty Lunter* Gary Maavara Stephen MacLachlan Trina MacRae George Macri Roy Madalvee Anita Madill Peter Mäeumbaed Irja Mägi* Tiina Mägi Talvi Maimets* Riina Makk Sylvia Makk-Lainevool Ülo Malmiste Ester Mandra Toomas Maripuu Elin Marley Katrin Marley* Reet & Jaanus Marley* Toomas Marley* Ene-Liis Martens* Ana Matos Anne & Michael McCleave Eda Matiisen McClung*

Bruno Meiusi Marianne Melrose Eva Meriorg Ruth Merits-Patterson Mihkel Milliste Linda Mozewsky Kadri Munro Elsi Nasu Yukei Ng Pilvi Niit Erich Nõmm* Tônis Nõmmik Kristina Noolandi Tõnu Nõu* Eevi Novek* Heikki Novek Priscilla Ocampo Karen Oettl Peter Ojala Mary-Ellen Onno Reet Oolup Silvia Otsmaa* Harry Õunapuu Kalli Paakspuu Rein Pääsuke Toomas Pääsuke Raimund Pahapill* Taimo Pallandi Jaan Pallop* Pärnumaalaste Selts Martin Pede Urve Percival Allan Pertens Reet Petersoo* Lisa Petko Katrin Pettinen* Monika Piil Paul Piir Valdur Pille Harold Pinna Diana Pitt Zelda Plinte Mart Põldma Aleksander Põldma Anneliis Põldre Kristina Põldre* Peeter Põldre* Liivi Pormeister Lisa Pormeister & Jim Lowry James Porter Salme Prozes Andres Pügi Ilo Puhm Lilian and Ants Puust* Rein Raamat Arne Randsalu* Arvo Rannala Harry & Karin Rannala Sabrina Rannala Viivi Rannu Johnston Jaan Rannu Vaike Rannu Vivian Raud Karl Raudsepp Väino Raun* Helle-Mai Reece Martin & Virve Reigam Trust* Norman Reintamm* Karin Remerowski Raivo & Anne-Mari Remmel Tarmo Remmel Tiiu Remmel

Helju Riimand Andrew Ringvee Marilou & Rob Rogers Tiit Romet Aino Rooneem* Katrin Roop Malle & Uno Roose Monika Roose-Kolga Helen Roosiorg* Arne Roosman* Elle Rosenberg Leena Rosenberg Markus Rosenberg Õie Saar Helgo Saarkoppel Estate of Albert Saarna Tony Saidla* Tarmo Saks Jaan Saun Eric Sehr* Maiko Sell Hedy Sellers Hilda Sepp Reet Sepp* Helve Seres Kristina Sermat Kaili Sermat-Harding Sylvia Siitam Ciarallo Astrid Siitam Kaia Siitam Merike Sillamaa Vello & Milvi Silm Joan Sinclair H. Sirkel Mollie Sitwell Catherine A. Smith Linda Sõber Leonhard Soo* Emma Soolepp Margus & Linda Soolepp* Hillar Sõrra Nancy Spence Rosette Stamm* Catherine Stewart Holly Stoddart Milla Suit Urmas Suits Matti Sünd Olivera Sutakovic Alar Suurkask Sigismund Suurmann* Danah Szabo Rein Talvak* Urve Tamberg Madis Tambre Tony Tambre Eero Tamm* Inge Tamm Merili Tamson Merli Tamtik A. Christina Tari Alan Teder* Kaja Telmet Lonni Terri Leili Terts* Tiina Thomas* Mike Thistle Peter Tikovt Peter Tinits* Robert Tipman James Tirrul-Jones* Ants & Inga Toi

Agnet Tõke* Tiiu Tõnisson Linda Toome* Triinu Toomes Helle Torm-Newland Vello Tõu Leila Trei Toomas Trei Leon Tretjakewitsch* Toomas Treumuth Elsi Truant Andres Truuvert Sara Truuvert Anu Turnbull* Aita Urke Alli Vähi* Evi Vahtra* Jaan Vahtra Lilly Valge-Kastelic Kairi Valgerist Endla Väliste Eerik Valter Ellen Valter Ken Valvur* Liana Van der Bellen Heli Vanaselja Maris-Ann Vanaselja Eva Varangu* Kristi Varangu Saima Varangu* Anu Varma-Smith Hille Varve Silvi Verder Salme Vesi Lembi Veskimets Ruth Veskimets* Margit Viia-Maiste* Hille Viires* Jessie Viirlaid-McNeil* Valli Viliusis Marje Virro Taimi Voksepp* Tam Vo Rein Voltre* Vello Voogjärv Heiki Walk* Evi Walker Chris Waterhouse George Watson Martin Weiler* Roland Weiler* Aili Wells* Meeta Wesik* Kairi West Anda Whiting & Chris Byrne Anne-Marie Witte Kristine Wookey ...and numerous generous donors who prefer to remain anonymous.

* recognizes those who have donated each year for 5 years consecutively.

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

K A S U L I K TE A DA

Kuidas korraldada igapäevast toitumist COVID-19 pandeemia ajal Teatavasti pole praegusel ajal toidupoes käimine kõigi jaoks just meeldivaim kogemus.

Ometi tuleb seda aeg-ajalt teha. Ning tervislikku toitu­ mist ei tohiks ka sel perioodil käest lasta. Kuidas poeskäike ja toitumist korraldada?

Nagu üldiselt soovitatud, tu­ leb viiruse leviku vältimiseks püsida kodus ja minna välja vaid äärmisel vajadusel. Toidu­ poed ja apteegid on eluks vaja­ likud teenused ning avatud ka pandeemia ajal. Praegu soovita­ takse käia poes võimaluse kor­ ral mitte tihedamini kui korra nädalas, perest üks inimene kor­ raga. Haigena ei tohi mitte min­ gil juhul poodi ega kusagile mujale minna! Seeniorid peak­ sid korraldama omale toidu toomise koju. Kui ise ei tea, kuidas vajalikku kohta leida, saab alati küsida abi. On palju heatahtlikke inimesi, kes paku­ vad abi neile, kel toidu koju­ toomisega raskusi, vältides ka otsest kontakti üleandmisel.

Toidupoed on kehtestanud ranged reeglid, tagamaks füüsi­ lise distantsi hoidmist ja vaja­ likku desinfitseerimist, näiteks mis puudutab ostukärusid jt. pindasid. Käsi tuleb korralikult pesta enne ja pärast poes käi­ mist ja loomulikult mitte oma nägu katsuda. Katsuda ei tohiks poes mitte midagi asjatult, vaid ainult seda, mida on plaanis osta. Ei ole hea näiteks mitmeid

Prints Philip tähistas 99. sünnipäeva Elizabeth II abikaasa prints Philip tähistas 10. juunil 99. sünnipäeva.

Kuningakoda avaldas Edin­ burghi hertsogi sünnipäeva puhul ka värske foto, kus ku­ ninglik paar poseerib Windsori lossi juures, kus kuninganna (94) ja tema 2017. a avalikest kohustustest taandunud abi­ kaasa on karantiiniajal elanud.

Elizabeth II ja prints Philip tähistasid eelmise aasta no­ vembris 72. pulma-aastapäeva.

Kuninglikul abielupaaril on kolm poega ja tütar ning kahek­ sa lapselast ja kaheksa lapse­ lapselast.

Prints Philip 2015. a Frankfurtis.

Foto: Kiefer, wikipedia

tooteid-pakendeid edasi-tagasi tõsta, et endale sobivamat välja valida. Enamik inimesi käituvad toidupoodides korrektselt, jär­ gides vajalikke reegleid ja dis­ tantsi. Osa toidupoode on keh­ testanud kellaajad, millal näi­ teks vanemaealistel või nõrge­ ma immuunsüsteemiga inimes­ tel rahulikum sisseoste teha.

Poodi minnes tuleks püüda vältida kõige rahvarohkemat kellaaega.

Oleme kõik kuulnud tualett­ paberi jm. esmatarbekaupade suurest kokkuostmisest, mis al­ gas juba märtsi esimeses pooles.

Kuigi on rõhutatud, et midagi otsa ei saa ja soovitatud paa­ nilist kokkuostmist vältida, mõ­ ned inimesed seda siiani siiski teevad. Muidugi on mõistlik omada kodus mõningaid varusid esmatarbekaupa ja mitteriknevat toitu (nt riis, pastatooted, mõ­ ningad konservid jm) juhuks, kui jäädakse haigeks või pole võimalik poodi minna. Lem­ mikloomaomanikud peaksid kindlasti arvestama oma lem­ miku toiduvajadustega.

Enne toidupoodi minekut on mõistlik koostada nimekiri, et saada lühema ajaga kätte kõik vajalik, ilma et kõik reavahed igaks juhuks läbi käia. Planee­ rida võiks eelnevalt ka oma pere järgneva nädala toidukordi ja osta vastavalt sellele. Jälgida kuupäevi pakenditel ja mitte osta arutult palju kiirestirikne­ vaid toiduaineid, vältides nii nende riknemist. Mõnd toitu saab valmistada suuremas ko­ guses, teist jällegi sügavkülmu­ tada. Ka sügavkülmas olevaid toite tuleks aeg-ajalt üle vaada­ ta, sest nendegi hoiustamises on omad reeglid.

Toitu ostes tuleks silmas pi­ dada tervisliku toitumise vaja­ dust, kõikide toidugruppide lisamist oma igapäevadieeti ja ­ muidugi oma pere maitse-eelis­ tusi. Tark on vaadata üle kodu­ sed toidukapid – kuivained, konservid jne. ning nendel ole­ vad kuupäevad. Kindlasti saab valmistada mõneks toidukorraks midagi huvitavat juba olema­ s­ olevatest toiduainetest. Miks mitte uurida erinevaid retsepte selle pilguga, mis juba kodus leidub ning katsetada midagi uut ja huvitavat. Isolatsioonis olemine annab ju ka sageli rohkem aega söögivalmista­ miseks ning ka retseptide ja ideede vahetamine sõpradega on igati omal kohal! Kuigi külas käia ega koosviibimisi korralda­ da praegu ei saa, saab oma kuli­ naarseid oskusi virtuaalselt ka demonstreerida. Aga kokakunsti rakendamise ja maiustamisega ei tasu väga liiale minna – ka sporditegevused jm. energia kulutamise võimalused on tea­ ­ tavasti hetkel piiratud – sest kindlasti soovime ka edaspidi tervislikus kaalus püsida. (EE)

13

LAHKUS ARMAS ABIKAASA JA VEND

Lauri Metsasalu sündinud 25. märtsil 1933 Saaremaal surnud 2. juunil 2020 Coquitlamis, BC Mälestame kurbuses HELGI MEERI ja GERRY VIIVI PILVI

Leedu tolliametnikud tabasid suure koguse salasigarette Tollipolitsei teatel tabasid Leedu tolliametnikud Valge­ vene piiril Šalčininkais sala­ sigaretikoorma, mille väärtus on rohkem kui 800 000 eurot.

Autojuhi väitel vedas ta Vilniuse puiduettevõttesse okas­ puupuitu.

Mobiilse röntgeniga tuvasta­ ti, et puidu taha on peidetud sigaretikastid.

Esialgsetel andmetel oli veo­ kis vähemalt 250 000 pakki Valgevene aktsiisimärkidega sigarette Fest, nende maksumus koos maksudega on u 825 000 eurot.

Autojuht, kes on varemgi salakaubaga vahele jäänud, vabastati tagatisraha vastu.

(PM/EE)

Filateelia. Uus postmark

Aasta lind – tuttpütt Omniva (Eesti Post) andis 30. aprillil välja uue siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud 0.65 € nominaalväärtusega postmar­ gi, millel on kujutatud selle aasta lind – tuttpütt. Post­mar­ gi kujundas Vladimir Taiger ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Graatsiline ja kaunis tuttpütt on veelind, kes Lõuna- ja Lääne-Euroopas asuvatelt talvi­ tusaladelt saabub Eestisse kohe pärast jää sulamist aprillis. Eesti 2000-3000 tuttpütipaari pesitse­ vad suurematel taimestikurikas­ tel järvedel ning mererannikul roogu kasvanud lahesoppides.

Oma ujuva taimekuhilal asuva pesa ankurdavad nad kaldatai­ mestiku külge. Peamise toidu – kalad, väiksemad veeloomad ja

meres ka krevetid – püüab tutt­ pütt vee all osavalt manööver­ dades. Tuttpütid lahkuvad sügi­ sel oktoobris, ent kui jääolud võimaldavad, võib mõni pesit­ sejatest ka Eesti rannikule talvi­ tama jääda.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast, tuttpütt on järjekorras 26. aasta lind. Tuttpüti kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

EESTI HETKED

Kooli lõpp – täitsa lõpp!

Klassikaaslased polnud füüsi­ liselt koos olnud märtsi kesk­ paigast saadik, kui koroona­ viiruse tõttu kaugõpe alguse sai. Küll aga on nad üksteist vahepeal arvutiekraanide va­ ­ hendusel näinud, kui tragid õpetajad kaugjuhtimise teel koolitunde pidasid ja ülesan­ nete juhtnööre jagasid. Sellis­ tel puhkudel ilmuvad kõikide asjaosaliste näod kordamööda ekraanile.

Nüüd aga pandi üle pika aja taas koolivormid selga ja tuldi pidulikult kokku kummaliselt

lõppenud ehk üldse mitte ootus­ päraselt kulmineerunud kooli­ aastat lõpetama. Nagu kooliak­ tustel ikka, oli väikseid esine­ misi ja sõnavõtte ning jagati medaleid, diplomeid ja õpperaa­ matuid ehk tunnistusi tehtud tööst, kuigi kõik oli tavapärasest tibakene nihkes. Viidi välja kooli lipp ja jagati õpetajatele tänulilli ning kindlasti ka natukene ­magusat.

Viimased pea kolm kuud on olnud suur proovilepanek nii õpetajatele, lastele kui ka laste­ vanematele ülemaailmselt, et

suuta enam-vähem normaalselt ja motiveeritult üksi oma mullis õppimist jätkata. Ootamatuid kasulikke avastusi, aga ka pingeid, on olnud omajagu ning ikka veel ollakse justkui veidi udus – jätk pikalt eraldatud seisus olemisest ja suurest ­ ettevaatlikkusest. Eesti on Põhja­-Ameerikast viirusekulu suhtes ees ja piiranguid on hakatud seal tasapisi rohkem leevendama.

Tõnismäelt mindi laiali, soovides kõigile meeleolukat ja turvalist suve ning lootusrikast kohtumist 1. septembril.

RIINA KINDLAM

Selline nägi välja tänavune Kaarli Kooli lõpuaktus 9. juunil Kaarli kirikus Tallinnas – ikka kahemeetriste vahede hoidmisega. Vasakult paistab osa 4. klassi lõpetajaid Adeele, Karl-Joosep, Eke, Betti, Linda, Sära, Mattias ja Ilmar. „Täitsa lõpp!“ on laialt käibelolev väljend Eestis, mida öeldakse, kui miski tundub uskumatu või mõjub üllatusena.

Foto: Karmen Kääramees

14

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Lahkus armas onupoeg

JÄÄDAVALT LAHKUS MINU ARMAS VEND

Enno Jaanus Klaar sündinud 9. septembril 1933 Orissaares, Saaremaal surnud 6. juunil 2020 Stockholmis

Enno Klaar sündinud 9. septembril 1933 Orissaares surnud 6. juunil 2020 Stockholmis

Mälestab kurbuses ARNE RANDSALU perekonnaga

Mälestavad kurbuses õde AINO abikaasa ALBERCHTIGA ja lapsed MARTIN, INGA ja JOHN perekondadega

Lahkus meie armas tädi Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra ja ristiema

Vaike Hanslep

Laine Aasa’t Tundsime Tuttit üle 70 aasta, juba noortena.

Avaldame kaastunnet lastele perekondadega HEIKKILE, PIRETILE ja HANNESELE ENDLA ja RUUDI MUST ristipoeg HARRY ja CATHY perekonnaga THOMAS ja KAREN perekonnaga ELLEN ja JOE perekonnaga MALLE perega

11.02.1926 – 06.06.2020

Ära karda, sest mina olen sinuga…

Jes. 41:10

Mälestavad MICHAEL KRABI perega MARIKA ja PAUL WILBIKS perega

Mälestame täditütar

Vaike Hanslep’a Armastusega AIME PETER ja KAYLENE perega ASTOR ja MARY perega

Esper Kõvamees * 6. jaanuaril 1926 Muhus – † 21. mail 2020 White Rockis

Pärast surma saan viimase laeva, mille tulesid ise ei näe.

Enne seda, mu Kaitsja, sain taeva ja õitseva maa Sinu käest. (salm Esperi luulest)

Lahkus meie armas koguduseliige

Vaike Hanslep sündinud 11. veebruaril 1926 Hiiumaal surnud 6. juunil 2020 Torontos

IGAVENE MÄLESTUS

Foto: Lauri Kulpsoo, wikipedia

Ain Kaalep 1926–2020 Teisipäeval suri 94-aasta va­ ­ nu­ses luuletaja, näitekirja­nik, kriitik ja tõlkija Ain Kaa­ lep (04.06.1926-09.06.2020).

Tartus haritlaste perekonnas sündinud Ain Kaalep õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1956. a soome-ugri keelte alal.

Akadeemiliselt kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Kaalep kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200, aastatel 1946–1947 oli ta vangistatud Nõuk. okupat­ sioonivõimu poolt. Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse As­ samblee liige. Aastatel 1989– 2001 oli ta ajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Esimesed luuleraamatud Kaalepi loominguga ,,Sa­ mar­ kandi vihik“ (Loomingu Raa­ matukogu) ja ,,Aomaasti­ kud“ (Eesti Riiklik Kirjastus) ilmusid 1962.a. Luuleraamatute kõrval avaldas Kaalep ka näidendeid, esimene ,,Minu silmad ja sinu silmad“ ilmus 1965. a, sellele

õde VILMA oma laste peredega Eestis VENNAPOJAD peredega Eestis perekond NURMSOO perekond KITCHING perekond KÕVAMEES perekond J. KOLK family ANDERSEN SCHMUUL, MARJA PALLAS JOHNSON, LINDA PALLAS HARRIS, VIRVE

,,Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus!“ 1. Kor. 13:13

Mälestades kurbuses ja avaldades siirast kaastunnet omastele TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Puhake, paremad pojad…

Lahkus igavesele unele Eesti Kodust Relvavendade ansamblist

Arthur Oha

Südamlik kaastunne ASTALE perega ja sugulastele Eestis

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

Sügavas leinas ÜLO SIROTKIN

Paula Raudsepp Kaastunnet omastele avaldavad AIME, ANDRES ja KOIDULA

järgnenud ,,Iidamast ja Aa­ damast ehk Antimantikulaator“ (1967) trükiti ajakirjas ,,Mana“.

Luuletaja ja näitekirjaniku kõrval on Kaalep tuntud ka krii­ tikuna, 1984. a ilmus tema krii­ tika- ja esseedekogumik ,,Maa­ vallast ja maailmakirjandusest“ ning 1997. a jõudis lugejateni artiklikogumik ,,Kolm Lydiat“.

Ain Kaalepit on tunnustatud rohkete kirjanduspreemiatega, 1995. a sai ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 1996. a Riigi­vapi III klassi teenetemär­ gi. Ta on valitud Elva ja Tartu aukodanikuks ning kunstniühin­ gu Pallas auliikmeks. 2002. a vääristati teda Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga.

Avaldame sügavat kaastunnet EDALE, ANTSULE, MARILE ja LEENALE koos perekondadega kalli poja, venna ja onu

Mart Kalmu kaotuse puhul PILLE LIA ja ERIK, EHA ja MARKUS, RIINA ja ALLAN, KRISTOFFER, LIISA ja JOHN perekondadega

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik EELK Toronto Peetri kirikus AJUTISELT JUMALATEE­NIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­ malateenistuste ja koguduse kooskäimiste korrapära taastub.

EELK Toronto Peetri ja ELCIC Vana Andrese koguduse juhatused annavad teada, et pühapäeval, 14. juunil kogu­ dused ühisteks SURNUAIA MÄLESTUSPÜHA TEENISTUS­ TEKS MOUNT PLEASANTI JA YORK KALMISTUTELE EI KOGUNE. Praost Mart Salumäe ja õpe­ taja Kalle Kadakas koos paari juhatuse liikmega lähevad sel pühapäeval surnuaedadele, et pidada lahkunutele mõeldes mälestuspalve. Sündmus jäädvustatakse videosse ja fotodele ja mälestuspäevast antakse ülevaade Eesti Elu veergudel.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe li­same gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

OPTOMETRIST

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona viirus) pandeemia poolt põhjustatud eriolukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

EELK Toronto Peetri ja ELCIC Vana Andrese koguduse juhatused annavad teada, et pühapäeval, 14. juunil kogu­ dused ühisteks SURNUAIA MÄLESTUSPÜHA TEENIS­TUS­ TEKS MOUNT PLEASANTI JA YORK KALMISTUTELE EI KOGUNE. Praost Mart Salumäe ja õpe­ taja Kalle Kadakas koos paari juhatuse liikmega lähevad sel pühapäeval surnuaedadele, et pidada lahkunutele mõeldes mälestuspalve. Sündmus jäädvustatakse vi­deosse ja fotodele ja mälestuspäevast antakse ülevaade Eesti Elu veergudel.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor JÜRI PUUSAAG

Väärtushinnanagutest Luuka 12; 13-21 Tavaliselt hakkame väär­ tus­ hinnanaguid tegema eks­­tree­m­olukordades. Rikas põl­ lumees jõudis selleni oma rik­ kuse tipus. Kadunud poeg avastas selle elu negatiivses ekstreemsuses. Kuna elame maailma ühes rikkamas ühis­ konnas, siis on teema meile väga akuutne. Keegi tun­ tud majandusteadlane annab hoiatuse rikastele maadele.

Kui kogu maailm hakkaks elama nende standardi alusel, oleks vaja nelja maakera res­ sursse! Mark Twain on nimeta­ nud tsivilisatsiooni piiramatuks mittevajalike vajaduste kasvata­ mise süsteemiks. Praegune maailma haaranud majandus, ­

Soome teadlased: koroonaviirus võib köhimisel kanduda kuni nelja meetri kaugusele Kui koroonaviirusega naka­ tunud isik köhib, siis võivad viirust kandvad osakesed kanduda siseruumis kuni ­ nelja meetri kaugusele, selgus Soome teadlaste uuringust.

Rääkides, köhides ja aevasta­ des väljuvad hingamisteedest piisad, mis võivad kanda pato­ geene nagu näiteks koroonavii­ rus. Muuhulgas võivad kuiva köha korral selliselt väljuvad ­piisad, mis on väiksemad kui 50 mikromeetrit (0,05 millimeet­ rit), mitte maha langeda, vaid õhus kuivada ning jääda seal õhuvooludega liikuma. Nii või­ vad viiruseosakesed kanduda näiteks poes või muus töökohas laiali, kui seal on köhiv ko­ roonaviirust kandev inimene.

Nakatumisoht ühekordselt mõnes ruumis viibimisel on suhteliselt väike. Siiski soovita­ takse ettevaatusabinõuna hoidu­ da tihedalt inimesi täis ruu­ mides või rahvahulkades viibi­ misest. (ERR/EE)

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Ülemistel hakkab liikuma isejuhtiv buss

ADVOKAADID

Ülemiste Citys asutakse katse­ tama isejuhtivat bussi, et seda sulandada ühistranspordi loomulikuks osaks. Alates 15. juunist saavad soovijad selle­ ga proovisõite teha.

Projekti FABULOS ees­ mär­ giks on panna isejuhtivad bussid ühendama Ülemiste kauban­ duskeskust, hotelli, lennujaama ning Ülemiste Cityt ning muuta need osaks tavaliikluses ja pan­ na kasutama erilisi nutikaid bussipeatusi.

TalTechi, Auve Techi ning ABB koostöös ehitatud Iseauto on läbinud ka maanteeameti tehnoülevaatuse.

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

15

FABULOS on Forum Virium Helsinki eestveetav rahvusvahe­ line projekt, mille eesmärk on valmistada linnad ette uute teh­ noloogiate ja lahenduste kasu­ tuselevõtuks transpordi korral­ damisel. Tallinna projekti viib läbi Mobile Civitatem Consor­ tium, kuhu kuuluvad Modern Mobility, TalTech, Auve Tech ja Fleet Complete.

Iseauto mahutab kuni kuus inimest, selle sõidukiirus 20 km/h ja see kasutab tarkvara – Robot Operating System (ROS), Autoware. (DForte/EE)

poliitiline, rassiline, tervise jne kriis on sundinud aega maha võtma ja küsima: kuidas edasi?

Kuidas suhtume meie rikka ­põllumehega juhtunusse?

Rikka põllumehe dilemma.

Kas ootamatu rikkus tekitab meis probleeme? ,,Vaesust ja rikkust ära mulle anna, toida mind vajaliku leivaga, et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: ,,Kes on Issand?“ Õp.s.30;8. Mehel tekkis vale kindlustunne. Oht on rahulduda ainult asjadega, mida raha annab. Selle tulemusel võime ­ kaotada selle, mida raha ei anna. Kahjuks piirdusid mehe mõtted ainult tema endaga.

Rikka põllumehe otsused.

Jumalal ei ole midagi kaine tulevikuvaatega eduka äritege­ ­ vuse vastu. (1. Tm.5;8). Jeesus õpetab kokkuhoidu, korraldades 5000 söötmise järel ülejäägi kogumise (Jh. 6;12). Proble­miks kujunes mehe isekus. ,,Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele siis jääb see, mida oled soetanud? (Lk. 12;20). Tead­mi­ sest on vähe, tuleb teha isikli­ kud otsused edasiseks!

Rikka põllumehe soovid.

Toome ta kahekõne iseendaga ,,…ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus.“ (Lk.12;19). Mehel on elus edu, tervist, rahuldust ja turvaline ­tulevik! Milline elu! Hing, mida sa veel tahad! Jeesus nägi asju sügavamalt. Ta ei näinud ainult mehe välist rõõmu, vaid ka peatset surmaga silmitsiolekut.

Rikkus ei hoia meid elus surma tulekul. Rikkus ei võimalda ka elukella osuteid tagasi keerata

mineviku korraldamiseks. Eesti rikkaim Venetsueelas elanud naftamiljonär H. Männil jagab oma mõtteid rahast: ,,Raha eest saab luksust, mitte head mait­ set; maja, aga mitte kodu; ravi­ meid, aga mitte tervist; lõbus­ tusi, aga mitte rahu; seltsi, aga mitte armastust; krutsifiksi, aga mitte usku; platsi surnuaial, aga mitte taevast kodu.“ Meie loo kangelasel oli vale vaade nii elule kui surmale. Ta ajas ­segamini kaduva ja kadumatu.

Rikka põllumehe lahkumine.

Kurb on tõdeda, et inimlikult nii lootusrikas elutöö jäi pooleli.

Traagiline ei ole see kaduv ­rikkus, mis temast maha jäi siia maailma, vaid hoopis teda ees ootav igavik ilma Jumalata! ,,Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas“ (Lk.12;21). Mis tähendab olla rikas Jumalas? Hea vastuse ­annab Jeesus oma mäejutluses: ,,Koguge endile aardeid tae­ vasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta.“ (Mt.6;20).

Mees elas ilma Jumalata ja suri ilm Jumalata.Tema maine va­ randus oli lihtsalt juhus kaduvas maailmas. Kadumatus igaviku­ maailmas maksavad kadumatud rikkused. Need ei ole määratud sellega, mis sul on, vaid sellega, kes sa ise oled Jumala silmis.

On üks, kes meid tõeliselt rikkaks teeb.,,Te ju teate meie ­ Issanda Jeesuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks Tema vaesusest.“ (2.Kr.8;9).

Tasub hinnanguid!

JÜRI PUUSAAG Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Tellige EESTI ELU! Eesti keele huvilised üle kogu maailma! Üleilmakool ootab väljaspool Eestit elavaid õpilasi eestikeel­ setele e-kursustele, mis aita­ vad säilitada ja arendada eesti keelt ning tutvuda Eesti ajaloo ja kultuuriga!

2020.-21. õppeaasta kursus­ tele registreerumine on avatud.

Vali kolmekümne e-kursuse hulgast endale sobivad!

Lisaks kirjalikele e-kursus­ tele on võimalik osaleda vee­ bitundides. Tutvu kursustega ja registreeru – www.yleilmakool. ee.

Ootame nii õpilasi kui laste­ vanemaid augustis infotundi­ desse veebis ja Tartus!

Täpsem info kodulehel: www. yleilmakool.ee Ka Facebooki lehel on info ja saab ka sealt jagada – https:// www.facebook.com/yleilma­ kool/ Infot annab ja küsimustele vastab Helja Kirber – info@ yleilmakool.ee

Kaitsevägi likvideerib spordirühma Eesti kaitsevägi likvideerib lähikuudel tippsportlastest koosnenud spordirühma.

Kait­ seväe peastaabi väljaõp­ peosakonna ülema kolonel Mati Tikerpuu sõnul on kait­ seväe peamiseks ülesandeks sõjaline riigikaitse, millest lähtuvalt teeb ka kaitseväe juhataja otsuseid.

Juba paar nädalat on kestnud Minneapolisest alguse saanud rassisimivastased meeleavaldused, mis sealt levisid üle Ameerika ka teistele kontinentidele, rääkimata USA põhjanaabrist Kanadast.

Kui nii mõnelgi pool muutusid rahulikud meeleavaldused märatsemiseks ja vandalismiaktideks, siis Kanada pealinnas ja suurimas linnas Torontos pole meeleavaldustega vandalismiakte kaasnenud. Siiski on äride omanikud olnud ettevaatlikud ja Toronto kesklinna suurtel tänavatel asuvate äride klaasist vitrii­n­ aknad võimaliku ohu kartuses katnud. Nii võib all-linnas ringi sõites näha mitmeid heledate või tumedate vineertahvlitega kaetud ärihooneid, kaasa arvatud ikooniks kujunenud Eatonsi kaubanduskeskus.

Fotod: Eesti Elu

FAFFil linastub kaks Eesti filmi Kalifornias toimuvale Fine Arts Film Festivalile, mis peetakse 8.-14. juunini, valis Venice Institute of Contemporary Art (ViCA) välja ka kaks Eesti filmi. Kokku linastatakse 92 filmi 27 eri riigist. Eesti filmi­ dest valiti välja Snowflake ja

Marko Raati poleemikat tekita­ nud Funeral Diaries/Matuse­ päevikud.

Festivali asutaja ja direktor on Los Angeleses elav eestlane Jüri Koll. Tänavune festival toi­ mub ülemaailmset olukorda arvestades virtuaalselt.

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Intervjuus ERRile ütles Tikerpuu, et spordirühma loo­ mise ajal oli see võimalus pak­ kuda sportlastele garantiisid sportida ning seda tehti seda sellel ajal parimate teadmiste ja vajaduste järgi.

Tänapäeval aga valmistub kaitsevägi veel enam oma põ­ hiülesandeks, kuid jätkuvalt on sport kaitseväes oluline. ,,Profisportlaste rühm lõpetab eksisteerimise, samaaegselt on meil ajateenijate spordirühm jätkuvalt olemas, plaanime seda suurendada, tuues sinna erine­ vaid alasid juurde. Kaitsevägi jätkab spordi ja sportlaste toe­ tamist,“ kinnitas Tikerpuu.

Tippsportlastest koosnevasse kaitseväe spordirühma kuuluvad maadlejad Heiki Nabi ja Helary Mägisalu, sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsä, laskjad Peeter Olesk ja Reino Velleste, laske­ suusatajad Kalev Ermits, Rene Zahkna ja Tuuli Tomingas, ­orienteerujad Timo Sild ja Lauri Sild, kergejõustiklane Martin Kupper, triatleet Kirill Kotše­ garov ja sõjaväe viievõistleja Roman Hvalõnski. (ERR/ÕL/EE)

Aeg tasuda auvõlg Petserimaal Vabadussõjas langenute ees Head sõbrad, Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõig­ lus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadus­ sõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlista­ mine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Se­ tomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik.

Nõukogude võim püüdis seda takistada, nurjates Petseri Vabadussõja monumendi püsti­ tamise koguni kahel korral – 1940. ja 1944. aastal. Täna oleme nii kaugel, et esmakord­ selt 20. juuliks 1940 valmima pidanud Roman Haavamäe monumendile on Värska kesku­ ses valminud kaunilt kujunda­ tud plats, millel kõrgub monu­ mendi alus ja kuju on raiumisel.

Jäänud vaid viimane pingu­ tus – monumendi lõpetamiseks ja Petserimaa rindel langenute mälestuse jäädvustamiseks kivi­ tahvlitele vajab sihtasutus Setu Kultuuri Fond täiendavalt 59 323 eurot. Monumendi rajamist on juba toetanud Eesti Sõja­ muuseum, Setomaa vald, sihta­ sutus Setu Kultuuri fond ja Eesti riik kokku 280 tuhande euro ulatuses. Puudujääv osa ­tuleb meil kõigil ühiselt kokku saada annetustena ning aega on üsna napilt – Petserimaa Vabadussõja monumendi ava­

mine Värskas Setomaal on kavandatud sümboolselt 20. ­ juuliks, täpselt 80 aastat pärast selle esmast valmimise tähtae­ ga. Sel aastal lõppenud Eesti Vabariigi 100. a juubeli tähista­ mise järel pole meil moraalset õigust seda enam edasi lükata.

Petserimaa Vabadusõja mo­ nu­ mendi taastamise komisjon palub sinu jõukohast abi Eesti Vabadussõjas Tartu rahulepingu oma elu hinnaga väljavõidel­ nute mälestuse põlistamiseks – kui annetad vastavalt oma võimalustele ka 5, 10 või 20 eurot, oleme sammukese ees­ märgile lähemal. Kui jaksad aidata rohkem – annad suure panuse ajaloolise auvõla tasu­ miseks. Kõigi toetajate nimed saavad väärikalt jäädvustatud ning enne 10. juulit 2020 anne­ tuse teinute nimed jõuavad juba avamisürituse materjalidesse.

Toetuse saab kanda SA Setu Kultuuri Fond arvelduskontole EE722200221041933698, selgi­ tusse kirjutada „Vabadussõja monument“.

Petserimaa rindel langenud Eesti Vabadussõja kangelaste mälestuseks! Elagu Eesti!