This newspaper was mailed on Friday, June 12, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 23, 2020 Reedel, 12. juunil — Friday, June 12
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Ottawas toimus Black Lives Matter rahumeelne meeleavaldus rassismi vastu 9. juuni 2020
Juuni teekonnad vangilaagritesse
Rohkem kui 5,000 inimest võttis osa 5. juunil Ottawas toimunud rahumeelsest meeleavaldusest, avaldamaks solidaarsust ülemaailmse ,,Black Lives Matter“ liikumisega. Üritus oli organiseeritud ,,No Peace Until Justice Ottawa“ ja eestvedaja Sameha Ahmed poolt. Osavõtjad kandsid loosungeid ja marssisid Parlamendimäelt kuni Ottawa linnavalitsuse lähedal asuva Canadian Tribute to Human Rights Monumendi juurde. Erilistes COVID-19 pandeemia tingimustes toimunud hästi organiseeritud rahumeelsele üritusele tuli ka mustas näomaskis Kanada peaminister Justin Trudeau. Temaga koos olid teiste hulgas Kanada valitsuse liikmed Ahmed Hussen (Minister of Families, Children and Social development), Catherine McKenna (Minister of Infrastructure) ja Ottawa linnapea Jim Watson. Foto: ©Ülle Baum
Ülle Baum, Ottawa Reedel, 5. juunil algusega kell 3 p.l. toimus Kanada pealin nas Ottawas rahumeelene meeleavaldus, avaldamaks so lidaarsust ülemaailmse Black Lives Matter liikumisega ja et hukka mõista politsei julma vägivaldset käitumist. Ürituse alguses koguneti Kanada Parlamendi ette, kus esineti kõnedega. Sealt liiguti
edasi Kanada Senati poole, mis praegu asub endise Government Conference Centre’i hoones Fairmont Chateau Laurier hotelli vastas ning sealt marsiti Ottawa linnavalitsuse lähedal asuva Canadian Tribute to Human Rights Monumendi juurde, kus sõnavõtud jätkusid. Reedese rahumeelse pro testiürituse organiseeris ,,No Peace Until Justice Ottawa“. Selle organisatsiooni eestvedaja
Kanada peaminister Justin Trudeau ühines Ottawas Parlamendimäel 5. juunil ,,Black Lives Matter“ liikumist toetava rahumeelse meeleavaldusega. Foto: ©Ülle Baum
Sameha Ahmed utles, et ,,We want this time the voices of the black community to be heard.“ Ning ta lisas, et sel ,,Direct action against racism“ üritusel on ka järgmised eesmärgid: ,,One of the policies we really want is money to [be] de-funded from the police ...and go to back to black community-led organizers that empower black lives and black voices.“ Samal ajal avaldasid organiseerijad solidaarsust kõigile inimestele, kes on puutunud oma eluajal kokku rassismiga. Meeleavalduse korraldajad mainisid, et selle ürituse korral damise kutsusid esile sünd mused meie naaberriigis ja eelkõige Minneapolises mus tanahalise George Floydi surm, mille kutsus esile politsei vägi vald 26. mail vahistamise käi gus. 8 minutit ja 46 sekundit kestnud vaikusehetkega mäles tati kadunud George Floydi ja sümboolselt langeti ühele põlvele. Ottawa meeleavalduse kor raldajad ei soovinud algselt lubada sel üritusel turvakaalutu sel teha isegi fotosid ega video sid, kuid see otsus teoks ei saanud. Selleks et vähendada koroonaviiruse leviku riski anti inimestele juhiseid, kuidas üri tusel käituda ja jagati tasuta näomaske. Üritusel Parlamendimäel osa les ka Kanada peaminister
Mitte ainult Eestis, vaid kommunistlik okupatsioonivõim suutis massrepressioone korraldada samaaegselt teistes ikestatud riikides: Ukrainas, Valgevenes, Moldaavias, Karjalas, Leedus ja Lätis. Oli vaja vallutatud alade elani kest kõrvaldada ,,ebalojaalseid elemente“ ja viivitamata lülitada need maad ülejäänud N. Liidu impeeriumiga. 1941.a. juuniküüditamine oli esimene mitmetest repres siivaktsioonidest. Sel korral viidi täistuubitud looma vagunites itta 10,000 kuni 11,000 eestlast. Raske töö, nälg ja kurnatus said nendele saatuslikuks. Neist hukati või hukkusid ebainimlike tingimuste tõttu umbes pooled. Laagritesse sunnitud 3,500 mehest oli elus vaid paarsada 1942. a. kevadeks. Kes iganes vähegi julges oma tõeskpidamisi avaldada või tegusid teha, oli vaja kohapealt eemaldada. Sihiks oli hirmu külvamine ja allesjäänuid okupandile truuks tege mine. Sellega siis vastupanuvõimeliste likivideerimine ning Eesti riigi ja rahva allutamine N. Liidu ülemvõimule Miks peaksime seda ikka ja jälle endile ja teistele meel de tuletama? Kas oleme jäänud seisma minevikku? Ei. Kuid on võimatu kuritegusid unustada, kui käesolev Venemaa juhtkond eitab ja väänab ajaloolist tõde. Meie liht salt ei tohi lubada oma rahva lugu asendada kellegi teise looga. Ei saa kompromisse teha tõe ega põhiväär tustega. Kremli narratiivi alusel oli küüditamine – süütu ,,de porteerimine“ - sõjaaegne strateegiline paratamatus, et kaitsta tagalat. Venemaa ikkagi rõhutab, et Eesti vabataht likult ühines N. Liiduga ning Eestist sai arenenud riik tänu Moskva hooldusele ja juhtimisele. Küüditamise tegelikkuse moonutamine on puht propa ganda laadi. Venemaa üritab rakendada mineviku reaalsust oma hetkepoliitika teenistuses. Nende võltsajaloo käsit lusega üritab Kreml õigustada vallutuspoliitika jätkamist kaasajal. Seda peame ümber lükkama avalikkuses. Võitlus küüditamise tegelikust ausalt edasiandmisest nooremale põlvkonnale pole veel sugugi lõppenud. Tänapäevases erakorralises olukorras on meil võimatu koos olla ja endile taasteadvustada totalitaarse riigi üle kohut süütute inimeste vastu. Aga igaüks omaette või lähe mate ulatuses saame neid sündmusi meenutada. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Abiesimees LAAS LEIVAT
Justin Trudeau. Temaga koos oli teiste hulgas ka Kanada valit suse liige, Ahmed Hussen, Minister of Families, Children and Social development. Vahtralehemaa mitmevärvi line kangas on punutud aegade jooksul erinevatest rahvustest ja rikkalikest kultuuridest. Erine vuste kõrval on aga ka nii palju, mis meid ühendab. Elu ei ole muutusteta ja võitlusteta. Muu tused ühiskonnas panevadki alguse uuele homsele ja aitavad kaasa paremale teineteise mõist misele. 4. juunil oli Ameerika Ühendriikide saatkonna Twit ter’is kirjutatud ,,Symbolic ges tures alone will not end systemic
racism. We stand in solidarity with the black community and those peacefully calling end for justice, accountability and re form.“ Poolikute reformidega ei saa aga ühiskonna valulisi prob leeme lahendada, selleks on vaja kogu rahva omapoolset panust ning valitsuse kompe tentset muudatuste programmi ja juhtimist. Rohkem kui 5,000 osavõtjat võttis osa sellest möödunud nädalal toimunud meeleavaldu sest. Sellele rahumeelsele mee leavaldusele andis hinnangu or ganiseerija Sameha Ahmed: ,,We acted in unity. Together we can create.“
