2
EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020
Nr. 23
Taani liitlasvägede sõdureid Tapal autasustati medalitega 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk tänas eelmisel nädalal toimunud medalitse remoonial Eestis teenivaid Taani kontingendi liitlas sõdureid, kes saabusid Tapale aasta alguses ning on lõpe tamas poole aastast rotat siooni Eestis. Nende rotat siooni vahetab välja järgmine taanlaste kontingent, kes teenib Eestis aasta lõpuni, mil saabub prantslaste kontingent koos tankidega.
Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk tänas medalitseremoonial Eestis teenivaid Taani kontingendi liitlassõdureid. Foto: kaitseministeerium
Kantsler Prikk tänas Taani sõdureid nende taaskordse panuse eest Eesti ja NATO tur valisuse tagamisse. „Taanlased on alati olnud eestlaste jaoks olemas kõige olulisematel het kedel läbi ajaloo. Nii nagu Eesti Vabadusõjas mängis Taanlaste
kompanii olulist rolli Eesti vabaduse eest võitlemisel, on täna siin samasuurune üksus, seda sama väljavõidetud vaba dust kaitsmas,“ lausus kantsler Prikk. Alates 2017. a kevadest on Eestit ja NATO julgeolekut kindlustamas liitlaste lahingu grupp, mis paikneb Tapal esi mese jalaväebrigaadi koossei sus. Varasemalt on taanlased
osalenud NATO lahingugrupis Eestis aastal 2018 ning panusta nud F-16 hävitajatega Balti õhuturbemissioonil. Lisaks taan lastele aitavad regiooni julge olekut tagada Eestis britid, prantslased ja belglased. Vabadussõjas aitas Eestit ligikaudu 3500 liitlassõdurit põhjamaadest, nendest umbes 210 sõdurit moodustasid Taani kontingendi. (KMPT/EE)
Kaitseminister Luik kohtus Soomes kolleegiga
Tallinnas toimus rassismivastane meeleavaldus
avalduste toetuseks.
Kaitseminister Jüri Luik oli ametlikul visiidil Soomes ja kohtus Helsinkis Soome kait seministri Antti Kaikko neniga, et arutada regionaal set julgeolekut ja kahepoolset koostööd. Samuti asetas kait seminister Luik pärjad Hie taniemi kalmistul kangelaste ristile ning soomepoiste ja marssal Mannerheimi monu mendile. „Mul on hea meel, et taas kord üle pika aja on võimalik ka füüsiliselt kohtuda meie heade sõpradega Soomest. Eile tähistasime Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100. aas tapäeva ning täna toimub esi mene visiit peale eriolukorra lõppu just Soome,“ lausus kait seminister Luik teisipäeval. Kaitseministrid tõdesid, et vaatamata viiruse levikule, ei ole Venemaa muutnud enda tegevusi rahvusvahelisel areenil ning piirkonna julgeolekuohud ei ole kuskile kadunud. Seetõttu ei saa teha järeleandmisi kait sevõime arendamises. Kolmapäeval kohtus kaitse minister Luik Soome kaitseväe juhtajaga ning tegi visiidi Soome kriisivarude ameti kes kusesse, mis on üheks eesku juks Eestis plaanitavale kriisi varude agentuurile. (KMPT/EE)
Kolmapäeva õhtul toimus Tallinnas Saku Suurhalli ees rassismivastane toetusmeele avaldus Black Lives Matter (BLM), mis sai alguse USA-st paar nädalat tagasi, kui Minneapolises suri mustana haline George Floyd pärast seda, kui valgenahaline polit seinik enam kui kaheksa minutit oli põlvega tema kaelale surunud. Saku Suurhalli ette kogunes sadakond meeleavaldajat (nii autodes kui jalgsi) USA-s puh kenud rassismivastaste meele
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Sisu Eesti Vabariigil on sel sajandil olnud mitmeid olulisi tähtpäevi. Võlunumber on sada. Vabariikluse, rippumatuse välja kuulutamisest peale, on rahvaste pere tunnistanud fakti. Et meil on õigus kuuluda iseseisvate, ennastvalitsevate maade hulka. See on nii olnud 1918. aastast saadik. Tähtsaks on eriti olnud 1991. aastal iseseisvuse taastamiseni naabrite tugi. Pühapäeval märkisime järjekordset ümmargust. Diplomaatia juubeliaastat. Seitsmendal juunil 1920 tunnustas Soome Eesti Vabariiki de jure. Soome oli esimene riik, mis tunnustas Tartu rahu ning tähtsalt, ei kunagi tunnustanud meie riigi ebaseaduslikku annekteerimist Nõukogude Liitu. Nii oli diplomaatiliselt suhteid pärast taasiseisvumist lihtne taastada. Soomlastel on mõiste ,,sisu“, mida pole lihtne tõlkida. Enam kui jonn, kangekaelsus, nende sõnade positiivses tähenduses. Seletamatu vastupanuvõime. Relvata. Ja vajadusel relvaga. Talvesõjas. Jätkusõjas. Diplomaatias – makstes Nõukogude Liidule tohutut sõjavõlga arusaamisel, et ainult nii suudavad põhjanaabrid omariiklust säilitada. Isegi kui Moskva murdis igat rahuaegset põhimõtet olles aggressor, kallale tungides väikesele riigile. Soome sisu on maailm näinud spordis. Paavo Nurmi ja Lasse Virén on musternäidised, kuidas pikamaajooksjad, hambad risti, alla ei anna. Virén võitis nii Müncheni kui Montréali olümpial kuldmedalid 5000 ja 10 000 meetri jooksus. 1976. aastal Kanadas otsustas ta ka ennekuulmatult osaleda maratonijooksus, vaevalt oli ta eelnevatest pingutustest toibunud. Ent siiski tuli seal viiendaks. Tänaseni pole nähtud sellist saavutust. Eeskuju on, eriti tänapäeval, nii oluline. Väljakutseid on teadagi elus enam, kui spordis võiduni jõuda. Tähtis on edasi anda järgnevatele põlvedele malli, kuidas mitte alla anda. Ülekohus, kas sõdade näol või katkude leviku kaudu ei määra, kes pääseb eluga. Ent tahe ellu jääda on palju olulisem. Mõnigi, alla andes, on arvamusel, et midagi muuta ei saa. Ei saa ülerõhutada seda sisemist vaimu, selle koostisosi, mida sõnadesse ei saa asetada. Selgelt saab lausuda, et nagu pikamaajooksjalgi on inimkonna lõpusirge kaugel. Igapäevaselt on raske nii tegutseda – vajame ikka kinnitust, et kõige kiuste, isegi kui eilsed saavutused näitavad edu, et homne elujõud jääb peale. Igapäevase liikumise, selle, mis elu vääruslikuks ja ainsaks, asendamatuks teeb. Praegu küll on kahjuks selline teadmine mitte nagu staieril, et see pole sprint, kus finiš on lähedal, nähtaval. Lootus on meil sünnist saadik põues. Kingitud. Kõige kiuste. Peeglisse vaatamine vahest ja vahel tuletab ehk meelde, et aastaid antud elada on vähem, kui sooviks. Kuid soome sisu eeskujul, elupeeker on ju ammendamatu. Seda teadmises, et rüüpame küll antud anuma tühjaks, kuid oma volil. Jättes nii tehes eeskuju. Visadus, sisu, on meil kõigil olemas. TÕNU NAELAPEA
Venemaa Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiiri Kolmapäeva hommikul rikkus Eesti õhupiiri Venemaa Föde ratsiooni õhusõiduk TU204300. Lennuk viibis Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennuplaan puu dus. Lennukil ei olnud õhupiiri rikkumise hetkel raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega. Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku
Lihula lähistel toimunud tulistamises hukkus kaks inimest Laupäeva õhtul kella kümne paiku tulistas Pärnumaal Lääneranna vallas 32-aastane mees maanteel Lihula tankla lähistel inimeste pihta. Kaks inimest hukkusid ning veel kolm, nende seas kaks last, said viga. Kahtlustatavana peeti kinni Mikk Tarraste. Kahtlusalusel kehtivaid karis tusi ei ole, tal oli kehtiv relvalu ba. Mees on töötanud meditsii nivaldkonnas medõena. Aastani 2013 kuulus kahtlustatav kait seliitu. Politsei sai esimese välja kutse Lihula tankla juurde kell 21.40. Esialgse info kohaselt põhjustas Subaruga sõitnud mees Lihulas tankla juures liiklusõnnetuse, sõites otsa ka hele autole ja ka tankla seina. Seejärel lahkus mees sündmus
Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu esimene Eesti õhu piiri rikkumine Venemaa Föde ratsiooni lennuki poolt. (KVPST/EE)
Peamiselt olid meeleavaldu sel osalejad vastu Eestis levinud rassismile ning avaldasid toetust USA protestijatele. ,,Ma olen mustanahaline. Ma olen mustanahaline brasiillane ja ma tunnen, et me peame näi tama inimestele, et see on vale ja me peame näitama oma toetust. Ma arvan, et inimesed Eestis arvavad, et rassism on Ameerika probleem. Nad peak sid teadma, et see on siin, inimesed kannatavad selle käes ka siin. Niisiis näitame inimes tele, et see päriselt eksisteerib,“ ütles meeleavaldusel osalenud Jesus uudistesaatele Aktuaalne kaamera. (ERR/EE)
kohalt. Subarule sõitis järele mootorrattur, kes nägi õnnetust pealt. Kahtlusalune tulistas mootorratturit, 40-aastane Toom pea malevkonna kaitseliitlane Virgot Rägastik suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Samuti avas 32-aastane mees tule ühe auto suunas, milles oli kokku viis inimest – mees, naine ja kolm väikest last. Autos olnud 61-aastane naine, kohalik apteeker Ülle Heinver suri saadud vigastustesse kiira biautos. Autos viibinud täiskas vanud olid laste vanavanemad. Politseiprefekti sõnul oli auto, mille pihta tulistati, juhus likult sel ajal sündmuskohast mööda sõitmas ning ei ole tulistajaga seotud. Tulistaja teguviisi põhjused pole selged, talle esitatakse kahtlustus mõrvas ja süüdi mõistmise korral võib teda oodata kuni eluaegne vangla karistus. Tulistaja tegi oma kaitsja kaudu kolmapäeval kirjaliku avalduse, milles avaldab kahet sust kannatanutele, nende ja enda lähedastele ning Eesti rahvale. Veel teatas ta, et tema käitumisele ei ole õigustust ja see mis juhtus on andestamatu. Mees palus ka vabandust. (ERR/EE)
