4
EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020
Nädala portree Jaanus Vaiksoo: Kirjanik sai minust tänu sellele, et armastasin lapsest peale lugeda Jaanus Vaiksoo on armastatud Eesti lastekirjanik. Ta on avaldanud üle kahekümne lasteraamatu, kirjutanud aabitsa, libreto „Estonia“ poistekoori etendu sele „Kastanid tulest“ ja koos Wimbergiga lastesaate „Saame kokku Tomi juures“ stsenaariumi. Jaanus Vaiksoo sulest on ilmunud ka kirjandusteaduslikke artikleid ja uurimusi ning ilukirjanduse tõlkeid saksa keelest. Jaanuse 2019.a ilmunud ,,King nr 39“ pälvis märtsikuus Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia. Õppisid Tallinna (Peda googika) Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Miks valisid just selle ameti? Kui kaua töötasid koolis õpetaja na? Kirjandus ja lugemine on ol nud mulle lapsest saadik tähtis. Mingil hetkel tekkis soov selle ga veelgi põhjalikumalt tegele da. Astusin Tallinna Pedagoogi lisse Instituuti 1985. aastal ja minu stuudium sattus väga põnevasse aega, 1985-1990 – see oli Eesti vabaks võitlemise aeg. Meie kursusel kujunes sõpruskond, kellega koos ahmi sime endasse kõike seda, mida vabamad olud meile pakkusid ja olime ise igal pool kohal. Asutasime rühmituse „Juventa“, Peda muinsuskaitseseltsi jne. Meie kursuse heaks sõbraks ja vaimseks isaks kujunes Mati Hint, kes söötis meile ette kõikvõimalikke poolsalajasi koosolekuid. Kui ülikooli lõpe tasin, jäin Toomas Liivi kutsel sinna kirjanduse õppejõuks. Hakkasin päris tõsiselt tege lema kirjandusteadusega, täpse malt retseptsiooniesteetikaga ja uurisin põhjalikumalt August Gailiti loomingut. Aastal 2000 loodi aga Rocca al Mare kool, mis sel kevadel sai juba 20-aas taseks. Läksin sinna kooli ema keeleõpetajaks ja humanitaarai nete õppetooli juhatajaks. Need erakooli ülesehitamise esimesed aastad on olnud mu elus ühed huvitavamad. Mul on väga hea meel, et sain olla ühe alguse juures, mis Eesti hariduselus on olnud ja on kindlasti ka tulevi kus oluliseks suunanäitajaks.
Kuidas sai Sinust kirjanik? Kas kirjutasid juba varases nooruses? Olen ikka öelnud, et kirjanik kujunes minust tänu sellele, et armastasin lapsest peale lugeda. Vajadus lugeda istub sügavalt sees, ilma selleta ei saa. Varases nooruses palju ei kirjutanud. Mäletan, et saatsin vast 10-aas tase poisina ajalehele „Säde“ loo, kuidas ma nägin maal olles metsas hunti. Sain toimetuselt viisaka kirja, kus tänati kaastöö eest, mis oli avaldamiseks liiga pikk ja paluti edaspidi kirjutada oma pioneeriorganisatsiooni tegemistest. Kuna ma pioneer ei olnud, siis sellega oli mu kirjan duslike katsetega lõpp. Kesk koolipoisina saatsin aga mõni kord absurdseid lühilugusid huumoriajakirjale Pikker, mil lest mõned ka avaldati. Esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu“ ilmus aastal 2000. Kelleks unistasid saada lapsena? Koolipoisina unistasin minna õppima geograafiat. Tundsin vist kõiki riike ja nende lippe, mul oli selleks tehtud eraldi kaustik. Aga üheksandas klassis tuli selline aine nagu „NSV Liidu majandusgeograafia“, mis oli surmigav ja tappis igasuguse geograafiahuvi. Milliseid ameteid oled veel oma elus pidanud? Peale õppejõuameti olen põ gusalt õpetanud emakeelt Tal linna Reaalkoolis, pikemat aega olnud õpetaja Rocca al Mare Koolis, mõned aastad ajakirja „Keel ja Kirjandus“ toimetaja. Kuidas Su oma lapsed Sinu kirjutatusse suhtuvad? Oma lapsed on juba suured, kingin neile ikka oma raamatud, kui need ilmuvad, aga väga pal ju me nende üle ei aruta. Pigem räägime omavahel teatrist, mida nad väga armastavad ja kus ma nendega lapsest peale olen käinud. Oled väga populaarne külaline kodu- ja väliseesti koolides. Millised on Sinu muljed nendest kohtumistest? Kohtumised koolides õpilas tega on enamasti väga toredad nii Eestis kui ka välismaal. See
Nr. 23
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Olümpiakomitee presidendina jätkab Urmas Sõõrumaa
annab enda tegemistele olulist ja vahetut tagasisidet, aga veelgi tähtsam on see, et vahetu kohtumine lastega tekitab nen des suurema lugemishuvi üle üldse. Nii et sellised kohtumi sed on tegelikult minu jaoks väike ja vajalik missioon. Kuidas näeb välja ühe las tekirjaniku tavaline tööpäev? Kõige meelsamini näeb see välja nii, et saaks hommikul kolm-neli tundi kirjutada. Hom mikune aeg on kõige olulisem. Kahjuks ei ole ma saanud seda rütmi siiski muude tööde tõttu väga pikalt hoida. Kes on hetkel Sinu lemmik kirjanikud? Maailmakirjandusest on väga head näiteks sakslased Daniel Kehlmann ja Günter Grass ning austria kirjanik Leo Perutz, keda olen ka pisut tõlkinud. Kuidas iseloomustaksid Eesti lastekirjanduse hetkesei su? Eesti lastekirjanduse seis on olnud viimastel aastatel väga hea. Meil on tõesti palju huvi tavaid lastekirjanikke ja kunst nikke, kes loovad lastele suure päraseid raamatuid. Oled ka ühe huvitava (niši) ajakirja peatoimetaja. Kust tekkis huvi jahinduse vastu? Viimased viis aastat olen ol nud ajakirja „Eesti Jahimees“ peatoimetaja. Seda ajakirja on tõesti huvitav teha, sest loodus on mulle oluline ja südamelähe dane. Puutun jahimeestega seetõttu väga tihedalt kokku ja olen veendunud, et jahimehed on ühed kõige paremad loodus kaitsjad, kes hoolivad loodusest ja kes vajadusel teevad ära ka selle musta töö, millele keegi teine naljalt kätt külge ei pane. Mõtlen siin näiteks võitlust si gade Aafrika katkuga. Mu isa on olnud metsa- ja jahimees, eks tema kaudu on tulnud ka huvi ja mõistmine, et jaht on olnud läbi aegade elu loomulik osa. Kas oled külastanud Kana dat? Millised on sinu muljed sellest maast? Ma olen juba päris vana mees, aga kahjuks pole elus kordagi olnud juhust üle ookeani lennata. Olen küll unistanud näha Kanada metsi kut loodust. Kümneaastase poi sina lugesin Eric Collieri raa matut „Kolmekesi kõnnumaal“, mis rääkis trapperi ja tema pere elust Briti Kolumbias Kanada kõnnumaal. Seda raamatut olen lugenud elu jooksul korduvalt. Nii et kujutluses on muljed väga ahvatlevad.
8. juunil valis Eesti Olümpia komitee täiskogu, kuhu ka nende ridade kirjutaja kuulub, riigi sporti juhtivale organisat sioonile neljaks järgmiseks aas taks juhtkonda. Tähtis koosolek peeti veel mitte kuhugi kadunud Covid-19 viiruse süül ja hirmus erakorraliselt mitte saalis, vaid Kadrioru staadioni tribüünil ning inimeste vahel distantsi hoides. Sündmuse tähtsust rõ hutab selle otseülekanne mitmes meediakanalis. EOK presidendiks kandidee risid senine juht Urmas Sõõru maa ja neli viimast aastat ase presidendina tegutsenud Tõnu Tõniste. Suurärimees Sõõrumaa (turvafirma USS omanik, hiljuti ostis Patarei kindluse, Tallinna Rotermanni kvartali jms aren daja) võitis sportlast ehk kahel olümpial purjetamises koos kaksikvenna Toomasega medali teeninud Tõnistet ülekaalukalt häältega 83:38. Sõõrumaa tegi oma esimesest ametiajast kokkuvõtte ja see oli nii EOK käsutusse lisandunud raha kui spordiürituste ja neil osalenute arvu poolest muljet avaldav. Veel ambitsioonikamad on aga tulevikuplaanid – nii tahab Sõõrumaa tuua järgmise 10-15 aasta jooksul Eesti sporti 100 miljonit eurot lisaraha, viia rohkem omavahel kokku koolid ja spordiklubid, aidata rahval tervena püsida ja sellega haige kassa raha kokku hoida. Asepresidentideks nimetas Sõõrumaa seni Eesti kerge jõustikuliitu tarmukalt juhtinud Erich Teigamäe ja juba ENSV ajast ülikogenud spordiametni ku Toomas Tõnise. EOK täitev komitees on lisaks tunnustatud spordiinimestele ka kõigi parla mendiparteide mõjukad per soonid. Eesti riik annab spordile abiraha Koroonaviiruse kriis, mil kogu elu kaheks kuuks seiskus, andis kõva löögi mitme sektori majandusele, aga mõjus hal vavalt ka spordile. Nii jäid loo detud tulud saamata paljudel spordirajatistel, aga püsikulud (palgad, maksud, küte jms) olid ju ikka. Näiteks suured ujulad ja muud sisekompleksid räägi vad kuni 200 000 euro suuru sest vastu pükse saamisest. Ja kuna kõik pallimänguliigad enne põhiturniiri lõppu tühistati, siis sattusid kehva seisu ka profimängijaid ning tipptreene reid ülal pidanud ja piletitulu ning sponsorite abi lootnud klubid. Eesti valitsus tuligi esmalt appi pallimänguklubidele. Eesti Jalgpalliliit (kes küll meistri võistlusi jätkab) sai toeks 520 000 eurot, korvpalliliit klubidele jagamiseks 400 000 ja võrkpalliliit 200 000 eurot. Abi 130 000 euro suuruses summas andis riik ka suurimale rah Tutvu • Loe • Kommenteeri
vaspordiürituste korraldajale klu bile Tartu Maraton. See organisatsioon oli teinud märki misväärseid eelkulutusi nii suu samaratoniks kui kevadistekssuvisteks jooksu- ja rattavõist lusteks, aga talvel polnud lund ja alates märtsist pani elu seis ma kuri viirus. Nüüd ootab jagamist riigi lubatud poolemiljoniline abi hätta jäänud spordibaasidele. Sportlased ootavad, millal lubatakse stardipauke anda Eestis on lubatud jälle nii sise- kui välistreeningud ja ka kuni keskmise suurusega spor diüritused. Tegelikkus näitab, et võistlustega ollakse pandeemia järel siiski üsna ettevaatlikud – vaid jalgpallurite liigamängud käivad, muu sport veel ootab. Aga sportlased muidugi ki belevad võistlema ja endast adrenaliini välja laskma. Nii on autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja valmis esimesel võimalusel autot tes tima ja MM-sarja jätkama. Kahjuks on nende (WRC) MMetappidega aga asjalood nukrad. Peetud on tänavu vaid kolm rallit Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos. Neist esimesel tegi Tänak hirmsa avarii, Rootsi talveralli korraldati talve puudu sel lühendatult ja Mehhikos jäeti koroona süül viimane päev ära. Tänak on punktitabelis alles viies ja seisu parandamine läheb järjest raskemaks, sest maailma tabanud pandeemia jätab järjest rallisid ära. Tühistatud on Tšiili, Portu gali, Keenia, Soome ja UusMeremaa MM-etapid, edasi lükatud Argentiina ja Sardiinia võidukihutamised. Kalendrisse on jäänud ainult Türgi, Saksa maa, Jaapani ja Walesi rallid, aga kahtlased needki, sest esi teks tuleks enamik neist pidada publikuta (raske mõista, kuidas on see ralli puhul võimalik ja kas selline variant ka sõitjaid ning autotootjaid huvitaks) ning teiseks on praegu ning lähitule vikuski ilmselt suletud taeva juures rallikaravanide ühest maailma nurgast teise toimeta mine väga raske ülesanne. Üks huvitav ralli on siiski praeguse seisuga tulemas. USA firma DirtFish, mis ka Tänaku sponsor, tahab 7. ja 8. augustil Lõuna-Eestis omanimelise ralli korraldada. Mõeldud oli see (nüüd ära jääva) Soomes Jyväskyläs traditsiooniliselt väga suure eestlastest fännide kaasaelamisel MM-ralli treenin guks ja eelprooviks. WRC sarja meeskondi oodatakse Eestisse kätt loodetavasti peagi jätku vaks hooajaks soojaks sõitma nüüdki. Seda enam, et Toyota ralliautode tehas on ju Tallinna külje all, Tallinnas elavad nii Toyota tiimi juht eksmaailma meister Tommi Mäkinen kui Soome praegused ralliässad Teemu Suninen ja Kalle Rovanperä. ENN HALLIK www.eestielu.ca
