Nr. 23
EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Vaimne nakkus Kui viirused, mis on parasii did, tungivad elusatesse rak kudesse, nii elu ähvardades, jääme lootma mõistlikkusele, arstiravile, isiklikult vastutust võttes ennetavale tegevusele, nii vältimaks hävitava, üli väikese, nähtamatu ohuga kontakti. Mis võib kas tuua tõsisemaid haigusi või palju del juhtudel surma. Kui vii ruse levik on suur, globaalne, tuleb igal inimesel kaaluda otsuseid ja samme igapäevae lus, pikas perpektiivis loota tasakaalukale, õigeaegsele ra vile, vahel vaktsiini abile, vahel elukombeid muutes. Viiruste levikut oskame sele tada. Kuid mida ütelda nähta matute nakkuste kohta, mis mõjutavad mitte keha, vaid mõistust, psühholoogiat, vaim set tervist. Ei sugereeri kuidagi, et hetkeseisus inimkonda vallu tav nakkus on võimeline viimast hävitama. Kuid kaine, kalku leeritud lähenemine on tõesõna ohus. Kasvõi ainult selles, et inimkond ei oska enam hunti kartes võsavillemeid õieti de fineerida. Susi on jah kiskja, karjale ohuks. Kõik soed aga pole selle tõttu juba alateadvu ses valmis ainult lambaid murd ma, inmesele kallale tungima. Mitmed canis lupuse uurijad on kinnitanud seda, mõned, nagu
Vale varjatud pale Valetamine on üldiselt tauni tud tegevus. Valetajad päl vivad põlastust, isegi pühakir ja kaheksas käsk mõistab nende tegevuse hukka. Eesti rahvatarkuse kohaselt on valel lühikesed jalad ja väide takse, et valega ei jõua kau gele. Seda väidet on pragmaa tikud küüniliselt täiendanud: aga tõega ei saa paigastki ära. Kuigi see täiend ei tarvitse sajaprotsendiliselt paika pida da, tuleb siiski tunnistada, et vale lühikesed jalad sibavad vahel nii kiiresti, et enne kui tõde oma pikkade kohmakate koibadega järele jõuab, on nii palju paksu pahandust korda saadetud, et pole muud kui vaata pealt ja laiuta käsi. Kas mäletate, mis KavalAnts Põrgupõhja Jürkale kostis, kui see viimaks temas oletatava sõbra asemel vaenlase ära tundis: „Sõber või vaenlane – peaasi, et on kasulik.“ Selles viimases sõnas peitub paljude küsitava väärtusega otsuste võti. Hiljuti ilmus minu sulest artikkel seoses koroonaviiruse leviku ja selle tõrjemeetmetega (Kuhu juhtida juga, EE nr 18, 8. mai 2020). Selles juhtisin tähelepanu pooltõdede kardeta vusele ja kasutasin võrdlust al koholijoobes autojuhtimisega, mida samuti avalikkusele eba õigetes proportsioonides ser veeritakse. Leian olevat õige aja seda teemat edasi arendada,
kanadalane Farley Mowat, telgi tanud nende pesakondade lähi sel, loomadega sõbrustanud kuni kriimsilmad, eriti kutsikad, inimese juuresolekuga harjusid. Tema raamat Never Cry Wolf, vihje kuulsale legendile poisist, kes külarahvast narrides hoiatas hundi tulekust, kuni tema hüüust välja ei tehtud, isegi kui vana hunt tuligi murdma, on tänaseni õpetlik ja vajalik lek tüür. Keegi ei eita, et hunt võib suures näljas, vana ja haigena, inimesele kallale tungida. Ent reeglipäraselt see ei juhtu, vana rahva hirmud on õigustatud, aga mitte põhjendatud. Et kõik hundid nii. Väga ohtlik tänases olukorras on vale sõna raken damine, kirjeldades jõukas, mugavas Läänes eksisteerivaid sotsiaalseid probleeme, reaal seid lahkhelisid. Näiteks rassism – ebavõrd suse tõekspidamine, klassi ja usu ning, kuid mitte alati, naha värvi tõttu. Rassism on olemas – kõikjal, on nii olnud ajalooli selt. Kuid see ei ole sugugi liht salt seletatav. Sõjad. Mitte ainult valgete vahel. Aafrika suguharud on aastatuhandeid teisi hävitanud. Samuti PõhjaAmeerika aborigeenid olid julmad. Esimest näidet kinnitab alles möödunud sajandi lõpul toimunud Rwanda genotsiid. Teist Ontarios, juba enne eurooplaste tulekut. Kaalugem ainult irokeeside ja huroonide,
ka mohikaanide vahelist viha vaenu. Ka sellest on euroop lased kirjutanud. Misjonäre, je suiite tapeti Iroquois versus Wendat sõjakäigus – ei läinud korda, et prantslased ei olnud põlised vaenlased. Selles kontekstis on ka tänapäeval täielikult väär kuri tarvitada mõistet süsteemne. Paistab, et isegi heaoluriigis elamine ei taga mõistust. Esmalt sõna definitsioon medit siinivallast. Süsteemne haigus on nagu COVID-19. Atakeerib kogu keha – süsteemi. Kuid nagu kogeme, on nii paljudelgi immunsus olemas. Või elatakse nakkuse üle. Niisiis, süsteemne mõjutab indiviidi, tema keha, mitte tingimata ta perekonda. Kui aga poliitiliselt, mis on hetkeseisus vihased, kahjuks nii mõnigi vägivallaga seotud, väi detakse, et võideldake süsteemse rassismi vastu, siis eksitakse rängalt. Süsteemne rassism toi mus Rwandas. Kanadas 2020. a. aga ei ole see vallutanud igaühe, kes ei ole kas aafrika, kariibide, pärismaalaste juurte ga, inimlikkust ega tegevust. Konkreetselt esitada, et kogu süsteem, mitte osa sellest, on mäda, eitab realiteeti. Kanada poliitik, endine parteijuht, äri mees Stockwell Day oli möö dunud nädalal sunnitud kahelt kohalt tagasi astuma, kuna ta julges lausuda, et süsteemset rassimi siin ei ole. Paluks näidet, kuidas on!
Valged olevat süsteemselt rassistid, vaikuse tõttu. Mitte skandeerides koos teiste protes teerijatega lauseid, mis ei vasta kõikide arusaamistele. Meenub hipide lööklause – kui teie ei ole osa lahendusest, siis olete osa probleemist. Vähemalt 1960-ndatel saadi aru sõnast osa. Nüüd on kõik – kogu maailm ilmselt, selles süüdi. Puudub loogika, taas. Pandeemia mõju on nii mitte ainult füüsiline, kuid ka vaimne. Hirm esimese tõttu võb vabalt viia pingete vallalaskmisteni protestidega. Kanadas pole ol nud näha sel moel rüüstamist kui USAs, aga paljuütlevaks on fakt, et nii mõnigi kauplus suur linnades on vineeriga vaate aknad katnud, otsustanud, isegi kui poliitikud seda lubavad, uksi publikule mitte avada. Massipsühhoos oli sõna, mis jõudis laialdasele käibele 1960. aastatel. Wilhelm Reich oli austria psühhoanalüütik, kes kirjutas peamiselt eluenergiast, lisades Sigmund Freudi libiido tähtsuse, kui selle allika, lähe nemisele. Ta Mass Psychology of Fascism, mõjutas toonast uuspahempoolset liikumist. Teosega tervikuna ei saa sugugi nõustuda, ent haridus eeldab mõistuse oskust, omadust teri aganatest eraldada. Massipsühhoos aga sellist võimalust ei tunnista. Teadagi oli majandusolukord, kriis õieti, karmilt rõhutud, pealesurutud
Esimese ilmasõja kaotajatele alaväärsuskompleksi taga, mis viis rahvussotsialismini, mitte ainult Saksamaal. Millega Reich õigustatult ei nõustunud. Kuid nagu tänased protesteerijad aru ei saa, ei ole kõikehõlmavat, üldistavat reeglit, mis inimtege vust, mõtteid saab reguleerida. (Oh, kuidas oleks elu lihtsam, kui saaks, nagu protesteerijad, kõike vaid must-valgeis abso luutides mõista!) Vaen ja viha, arusaamatustest kasvanud, on ilmselt osa, aga mitte tervik, inimkoostisest.
Seda, et 75% kõigist auto juhtidest, kes põhjustasid sur maga lõppenud õnnetuse, olid eranditult kained. Kes oli piis kagi alkoholi tarvitanud, selle põhjustatud õnnetus liigitati eelmainitud 25% hulka. Rõhu Et joobnud olekus autorooli tan siinkohal, et statistika ütleb istuda ei tohiks, on vastuvaidle ,,alkoholiga seotud“ (alcoholmatu tõde, millega nõustuvad related), mitte ,,alkoholist põh kõik, napsisõbrad kaasa arva justatud“ (alcohol-caused). Tä tud. Viimased ainult kipuvad hendab, õnnetuse tekkimisel oli endas nägema reeglit kinnitavat alkohol üks põhjustavaist tegu erandit. Küsimärgi alla seatakse reist. Mitte ainus ja mõnel juhul ka joobeaste, mille määratlemi isegi mitte peamine tegur. sel alkoholi tarvitanu ise on küll Arvestatav tegur siiski kahtle kõige ebasobivam isik. See mata.
Arvan taas kuulvat protesti hääli. Mis huvi peaks valit susvõimudel olema teadlikult levitada tõeks maskeeritud va let? Vastan: võimulpüsimise huvides. See on puhtakujuline populism. Alkoholi kahjulik toime on kõigile teada ja mõistetav, selle rõhutamine on just, mida me seaduste tegijailt ja rakendajailt ootame. Teised elemendid on ebamäärasemad, nende tuvastamiseks tuleb aju sid pingutada ja seda me ei viitsi.
käed sellest üle vaadata. On täiesti aktseptseeritud tava, et politseinik tõmbab radari mõõ detud kiiruse madalamaks või laseb seaduserikkuja suulise hoiatusega läbi. Enne alko meetri leiutamist oli tal sama õigus joobe hindamisel ja mina isiklikult olen veendunud, et see moodus tagas parema ohutuse. Võttis aastaid, kuid lõpuks ometi on roolis mobiiltelefoni kasutamine seadusevastaseks tunnistatud. Kuid ainult pisiek simuseks. Kui mind seataks va liku ette, kas lasta end sõiduta da sohvril, kes on kaks õlut hinge alla pannud; või sellel, kes roolis kasutab mobiili mitte ainult rääkimiseks, vaid ka sõnumi edastamiseks (texting), siis valin kõhklematult esimese. Viimane saab politseile vahele jäädes korralekutsuva laksu vas tu sõrmi, esimene aga krimi naalsüüdistuse ja ta pannakse roolijoodikuna häbiposti. Va bandan jämeda võrdluse pärast, kuid ei suuda jätta küsimata: kumb on ohtlikum, kas joobnud juhm või loodud loll? Artikkel kisub lubamatult pi kale. Lõpetan sõnumiga pühen dunud alkoholivastastele: ärge lakake samas suunas tegutse mast. Kuid loobuge illusioonist, et kui teil õnnestuks joobes autojuhid teedelt kõrvaldada, ei juhtuks enam ainsatki surmaga lõppevat õnnetust. Vaadake ülal toodud statistikat ja küsige endalt, kas poleks mõttekas oma tegevuspõldu avardada.
riskides vallandada pealiskaud sete lugejate pahameeletormi, et õigustan roolijoodikuid. Kes võtab vaevaks minu argumente tähelepanelikult jälgida ja neisse süveneda, sellelt julgen loota teistsugust hinnangut.
s elleks, vaadelgem pigem statis tikat, mida kasutatakse joobes juhtimise vastu võitlemisel, ja analüüsigem nende tõelist tä hendust. Ontario provintsis on kaks protsenti kõigist autoõnnetustest seotud alkoholiga. Surmaga lõp penud õnnetuste puhul on see protsent juba 25, seega küllaltki kõrge. Ka ei tarvitse keegi nende arvude tõepärasuses kahelda. Avalikkusele on räägitud tõtt. Küsimus on vaid: kas täielikku tõtt? Minu arvates mitte. Ka on seda ebatäielikku tõtt vaadeldud sellise nurga alt, et see paistab tegelikkusest suuremana, seda on vastutustundetult võimen datud. Vastutustundetus on ränk süüdistus. Palun natuke kanna tust kõigilt, kelles see protesi meeleolu tekitas. Küsigem, mida esitatud statistikast võib kindlalt ja selgelt välja lugeda.
Küsigem nüüd: mis on siis need õnnetusi põhjustavad ele mendid? Julgen end ses küsi muses mõningal määral asja tundjaks pidada ja vastan. Neid on põhiliselt kolm: vilumatus, hoolimatus ja hooletus/mõtle matus. Halvim on kõigi kolme mistahes kombinatsioon. Hooli matuse rubriigi alajaotusse mahuvad vabalt alkoholi- ja narkojoove ning mobiiltelefoni kasutamine. Ülaltoodu peaks küllalt kuju kalt tõestama, et alkoholi fataal setes liiklusõnnetustes peasüüd laseks kuulutamine ei vasta tõele. Isegi pooltõde on antul juhul lubamatult mugav üldis tus. Kokkumätsitud vale on liht salt kerge silmapaistava tõe võõbaga kaetud ja see kaup müüb. Kui keegi viitsiks seda säravat pealispinda küünega kratsida, saaks ta kohe aru, mis selle all peitub.
Eesti vanasõna ütleb: laiskus on kuradi peapadi. Laiskus on ka üks piibellikust seitsmest surmapatust. Kahjuks tuleb vaid vähestele pähe, et see kehtib ka mõttelaiskuse puhul. Veel natuke statistikat. Uimastid põhjustavad umbes kaks korda nii palju õnnetusi kui alkohol, kuid vastavaid süüdistusi ja süüdimõistmisi on vähe, sest narkojoovet on raske tuvastada. Alkomeetri andmed on iga kohtuniku jaoks püha sakrament, politseiniku jutt arva tava narkojoobe kohta ei maksa midagi. Siin tuleb ilmsiks teine kurb loolus: me usaldame masinat rohkem kui inimest. Oleme loonud endale roboti ja laseme sel end käsutada, enda mõtle mist suunata. Samas kummaline topeltstandard: teise roboti andmeid me ei usalda. Radar mõõdab auto sõidukiirust sama täpselt kui alkomeeter joovet, kuid politseinikul on vabad
Freud, Jung ja Reich viisid mõttevabadusse nii kaugele, et sündis seksuaalrevolutsioon – jälle esmalt jälge jättes 1960. aastatel USAs. Et tulemuseks on täna olukord, millest aga kõikidele ei lubata osavõttu (pride-paraadid jne), on veel kordne kinnitus, et erinevusi rõhutades, realiteete eirates, suureneb polariseerimine. To lerantsust kuritarvitades käsu tab, kui mitte kamandab, vähe mus enamuse tegevust. Loogikat saavad kavalad vää nata. Kuid ühe asja ütlemine, väitmine seda tõeks ei tee. Et poliitikud žargooni alla neela vad, kordavad, on vabas maail mas tuntud. Ei see muuda olu korda. Rassismi ei eita keegi. See on olemas, kuid Kanadas pole selle nähted mitte süsteem sed, süsteemi kinnitavad. TÕNU NAELAPEA
EERIK PURJE
