Eesti Elu / Estonian Life No. 23 | June 12, 2020

Nr. 23

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1006

I

S

T

Ristsõna nr. 1005 LAHENDUS Paremale: 1. Saak, 5. Arp, 8. (Elmar)

Pajo, 12. Leia, 13. Maa, 14. Arak, 15.

Agan, 16. Manitoba, 18. Mandaat, 20. Lupus, 21. Inn, 22. Sun, 23. Punkt, 26. Eisen, J. M., 30. Isu, 31. Ärn, 32.

Vau, 33. Vanaema, 36. Karhu, 38.

SLM, 39. HOL, 40. Aasta, 43. Piraaja, 47. Paraguai, 49. Siem(ens), 50. Iran, 51. Inn, 52. Knee, 53. Aara, 54.

(Mamma) mia, 55. AAPT. Alla: 1. Slam, 2. Aega, 3. Aian(d), 4. Kandik, 5. Amman, 6. Raat, 7. Pan, 8. Patune, 9. Arop, 10. Jabu(r), 11. Okas, 17. Ilus, 19. Ant, 22. Sin, 23. Piv(o), 24. USA, 25. Nun, 26. Era, 27. NVR, 28. Jah, 29. Muu, 31. Ämm, 34. Astana, 35. Elag(u), 36. Kor(p), 37. Alaska, 39. Hiina, 40. Apia, 41.

Aara, 42. SRAR, 43. Pani, 44. Aina, 45. Jeep, 46. Amet, 48. Uim.

Nädala retsept

Rainbow Puff Pastry Pizza PAREMALE:

1. Noorte Autorite Koondis.

4. Madala väärtusega rahaühik, münt.

6. Isa. 12. Vanus.

13. Puu (ingl.k.).

14. Vikerkaare­ jumalanna.

15. Troopiline haigus.

17. (Talu)maja.

18. Türgi ohvitser.

19. Sügislill.

20. BMW kõnekeeles.

22. Soololaul (ingl.k.).

24. Aserbaidžaan.

25. Ühe taimeliigi suuristandus.

29. Kasutama, kasutus (ingl.k.).

30. Omandusse tulema, omandama.

31. Stockholm School of Economics.

32. Suud andma.

34. ______õna, teat. liiki sõna.

35. Kagueestlane.

36. Kehaline (võistluslik) tegevus.

37. Eakam.

40. Etnograafiline, etnoloogiline.

41. (P)______, käekella bränd.

42. Teat. keelpillid.

46. Vald PõhjaPrantsusmaal.

47. Emiir (ingl.k.).

48. Lapsevanem.

49. Saak.

50. Usulahk.

51. Saksa mark (end. rahaühik).

ALLA:

1. _____i, on igal

inimesel.

2. Sidesõna.

3. Kalastaja, kalapüüdja.

4. Täht, kuulsus.

5. Rüütlimõis Virumaal.

6. Nuclear Energy Institute.

7. Kirjastus Eestis.

8. Pitseri löömise vahend.

9. Ar_____, Piiblist tuntud mägi.

10. Pirtsakas, kärsitu.

11. Sama, mis 24. par.

16. Hakkaja, ettevõtlik.

Virumaal plaanitakse hakata fosforiidimaardlaid uurima Eesti Geoloogiateenistus plaa­ nib aasta teises pooles viies Virumaa omavalitsuses teha 16 puurauku, et uuendada ja täiendada Nõukogude Liidu ajal piirkonnast hangitud infot fosforiidimaardlate koh­ ta.

1980. aastatel fosforiidikae­ vanduse kavandamise ümber kujunenud pingelise olukorra tulemusena peatusid Eestis aas­ takümneteks riiklikult toetatud maapõueuuringud. Pärast pausi alustas riik maapõue puurimist eelmisel aastal Jõhvi raua­ maardla asukohas. Praegu uuri­ takse sealt välja võetud mater­ jale Arbaveres puursüdamike hoidlas. Samal ajal valmistub Eesti Geoloogiateenistus (EGT) Virumaal fosforiidi uurimiseks.

19. Ikka, üha.

20. Eesti Elu kirjasaatja Ottawas.

21. Rüütlimõis Haljala khk. Virumaal.

22. Kindlus San Antonios, Texases.

23. Tuntud kasiino Ontarios.

25. Veesõiduk.

26. Saarestik Atlandi ookeanis.

27. Sama, mis 11. alla.

28. Viibe, käeliigutus.

30. Tüvi, vars, jalg (ingl.k.).

33. P____, läks pisemaks.

34. Associated Private Nature Reserves.

36. Algus, lähe.

37. Tõmbsoon.

38. AKEN basaari juhataja.

39. Vana-Rooma keiser.

40. Kiviterrass sissekäigu ees.

42. Küsisõna.

43. Miraakel.

44. Omapead.

45. Tamm, pais (ingl.k.)

EGT maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnade kohaselt on puurimise mõte kontrollida olemasolevat infot ja nüüd on ka võimalik teha täiendavaid proove, mida varem ei tehtud. Näiteks uue ­infona on päevakorrale tõusnud see, et fosforiidis on ka ha­ ruldased muldmetallid.

Põlevkivikaevandustega seo­ tud koosolekutel võimaliku fos­ foriidiuurimise kohta meelsust uurides on selgunud, et maavara ENSV-aegsest kurikuulsast mi­ nevikust hoolimata inimesed uuringute vastu ei ole, ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche.

Fosforiidimaardlate uurimi­s­ augud on 25-120 meetri süga­ vused ja need on planeeritud puurida Ida-Virumaal Lüganuse ja Toila vallas, Kohtla-Järve linnas ning Lääne-Virumaal ­ Viru-Nigula ja Vinni vallas.

Puurimised peaks plaanide kohaselt algama juulis. (ERR/EE)

Paul Lillakas Hands on time: 20 minutes Total Time: 1 hour 20 minutes Makes: 18 servings Ingredients: 2 10 x 10 sheets frozen puff pastry, defrosted in refrigerator 150 g Gournay cheese (such as Boursin) goats cheese or feta 1 1/2 cups shredded mozzarella plum tomatoes sliced into rounds carrot, thinly sliced into rounds yellow zucchini, thinly sliced into rounds green zucchini, thinly sliced into rounds purple potatoes, thinly sliced into rounds red onion, thinly sliced into rounds Preheat oven to 350F. Line large baking sheet with parch­ ment paper.

Arrange sheets of puff pastry on prepared baking sheet, over­ lapping slightly on one edge to create one long sheet. Top with crumbled Gournay cheese and sprinkle with mozzarella.

Working in lines lengthwise, layer vegetables on, overlapping slightly, to produce rainbow effect with distinct sections of ­ each colour. (inspired by the pride flag) Bake until pastry has puffed up and turned golden on edges, about 40-60 minutes. Cool for 10 minutes before slicing into squares.

7

Volli veste

Fritsud ja Iivanid Või sobiks lugu kahest, kolmest keisrist? Vaat vanalell, minu lapsepõlve eeskuju, avas toona mu silmailma nii et kudas.

Mitte, et memm ja isa põleks seda teinud. Kuid neil oli põh­ jusega alati vits varuks, vanalell ei vibutand rusikatki, hea sõnaga seletas, miks nii või naa. Teisiti ju naaksmannist noormeest ei saa. Vist.

Sakslaste aeg. Mina suine Kanepi-poiss, vanalellel vist mette jalus. Vist muidu põleks ta mind nii soojalt vastu võt­ nud. Töömeest must tühja põlnd, küsijana aga usin. Pärisin – miks võtsime fritse vastu lilledega, tänasime, et iivanid lännu? Ning miks neil sellised nimed? Vanalell sügas lõuga, üttel – oota, õdangul kõnõlõ. Kuulekalt kibelesin kuni suur­ mepuder piide taga.

Nuu, ütles vanalell lõpuks, piipu tubakat toppides. Nigu sina oled Volli, sündinud Voldemar, sakslased on Fritsud, sündinud Friederichid. Iivan on ikke Ivan, vahel Vasja. Ja ikke suure tähega, kuulsin su väikest. Kuid need on vaid käsutäitjad. Need suured lurjused on kapral Aadu ja onu Jossif. Ühed kurjad mõlemad, meie rahvast kaua orjadena pida­ nud, kuni lõpuks võitsime vabaduse. Nüüd jälle sõda, aga ehk fritsud ei ole nii kurjad, kui iivanid. Tiad, miks Kõiv Sassi inämp ep nää? Tal mõni vakamaa rohkem kui mul, vii­ di Siberisse koos Maaliga.

Kaugel Võrumaast, kaelakandjana, sain lugeda, et Aadu, jah, sugugi kena põlnd. Aga Onu Jossif oli veelgi hullem, tappis kauem ja rohkem. Fritsud lubasid sini-must-valgel leh­ vida, Vasja-mehed aga ei.

No kes aga ainult kurjusest kuulda tahab. Vanalell pajatas ka kahe keisri kohta. Too sõna ju roomlastelt saadud Caesar, tsaar on venepärane, keiser saksa. Viimased kaks olevat olnd tema sõnul otud, nii Nikolai, nii pikk kui lai kui ka Wilhelm.

Mõlemad olla teine, kes seda nime kandsid. Too originaalne Frits oli vanalelle järgi teine Friederich. Kes olevat vihase kirja saatnud vaenlasele – Du bist ein Esel! Friederich der Zweite. Me kiili – sa oll eesel! Allkirja saab tõlgendada kui Friderich, samuti eesel (teine, noh).

On nende võõrkeeltega nigu on, saksat pidin mõne aja purssima, venet ei kunagi, kuigi mõni krepkam sõna, lause on teada. Tänaseni ajan linna, maa ja siinse riigi keelt sassi.

Kuid isegi, kui temake ses kahtleb, olen nati targem kui jõmpsikana. Ütelge mida tahate. Eesel on jonnakas, ei kuula sõna, puikleb vasta. Nigu me pärast sõda kuulsime, täitsid nii krasnaja armee või veermahti mehed ainult käsku. Kartes mahalaskmist omade poolt.

Küüditati. Kaugele külmale maale kadusid head ja süütud, kelle ainus viga oli töökus, oma maakamara, kodumulla ar­ mastamine. Seda tegid Iivanid. Seda ei unusta ma eales.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Mihkelson, Marko. Mur­ deajastu. Varrak, 2018

Parim näide sellest, kuidas suured muu­­ tused maailmas mõ­ jutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib tähelepaneli­ kumalt mõ­testama, miks ja kui­ das on m ­ aailma muutumine mõ­ jutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toi­ muv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.

Kuigi Ees­ til on maailma suur­ test muutus­test päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikka­ gi üles. Riikidevahelises kon­ kurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks ku­ junemisel ka väikeriikidel.

Globaalne internet ja digitali­ seerumine, mis on viimase nel­ jakümne aasta üks märkimis­

väärsemaid revolut­s ioonilisi muutusi kogu varasemat inim­ konna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioo­ nis ja seda tuleb kasutada.

Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab laiale luge­ jaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maail­ mas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Kä­ sitlemist leiavad teemad Vene­maast Hiinani ja kliimamuutus­test sõl­ tumatute inimesteni.

Naljanurk On õhtu. Mees kõnnib närviliselt maja ees. ,,Kas on midagi juh­ tunud?“ tunneb naaber huvi. ,,Muretsen oma naise pärast,“ ütleb mees. ,,Kas on midagi tõsist?“ ,,Temaga on minu auto.“