Eesti Elu / Estonian Life No. 24 | June 19, 2020

This newspaper was mailed on Friday, June 19, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 16–19)

Alates / since 2002 Nr. 24, 2020 Reedel, 19. juunil — Friday, June 19

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

Värskas mälestati küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Võidupühaks 2020 23. juuni 1919. a. Põhja-Lätis Võnnu lähedal võit sakslaste Landeswehri üle ongi meie Võidupüha. Sellel pühal on tundeelamus sügav ja tähendus­rikas. Paraku sel aastal meie isamaalikud emotsi­oonid tõusevad esile selle püha tähistamisel mitte koos olles, vaid oma pere ulatuses või üksinduses.

See on tõepoolest eestlastele nii suur püha, et seda tähistati mitmel pool okupatsiooniaastatel varjatuna tänu sel­lele, et kuupäev langes kokku tähtsa suvise pühaga – jaani­päevaga. Võidutuled ühinevad jaanituledega, tähistades seega nii suve algust kui rahva suurimat võitu.

Kuigi Võnnu lahing oli eestlastele suurim sõjaline võit, ei lõppenud veel Vabadussõda. Tuli veel edasi sõdida Nõukogude Venemaaga kuni Tartu rahu sõlmimiseni 1920. Ajaloolased väidavad, et Eesti ajaloos ei leidu teisi sarnaseid mastaapseid võite.

Kuid eestlased on korduvalt väiksemaid võite lahin­ gutes saavutanud tänu sellele, et jõudusid ühendades on olnud tihti võimalik vaenlasi alistada, olles isegi praktiliselt alati arvuli­ses vähemuses vastasega. Võidupüha tähistades aitab see tugevada ühistunnet, meie kokku­ hoidmist.

Kaitseväe akadeemia korral­ das juuniküüditamise aasta­ päeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditami­ sest ja hukkamisest 1941. aas­ tal. „Eesti riik on saanud õppe­ tunni, see on viidud sisse meie õppetöösse, see on kirjutatud meie juhistesse – tegeväelasest ülem on kohustatud kasutama jõudu ka rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi meie vastu suunatud ründe tõrju­ miseks,“ ütles kaitseväe aka­ deemia ülem kolonel Enno Mõts. „Mälestamine on põhi­ väärtuste seadistamine,“ lisas kolonel Mõts.

Foto: mil.ee

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia ka­ detid ning peale tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jala­ mile pärjad.

Nõukogude võim küüditas ja hukkas reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud 646 Eesti ohvit­

seri. Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mäles­ tustseremooniat on alates 2011. aastast korraldanud Eesti Vaba­ dusvõitlejate Liit ja Eesti eru­ ohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist pea 10 000 inimest. (KVPST)

Leinapäeval asetati Maarjamäel pärjad küüditamisohvrite mälestuseks

vestlusringi. Mälu Instituut avas ka Patareis fotonäituse ,,August Rubeni fotod Gulagi sunni­ töölaagritest“.

Vabamus avati näitus ,,Siberi valge“, mis kombineerib Si­ berist kaasa võetud esemeid ja nende lugusid. Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massi­ küü­ ditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivor­ ganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Alla aastaseid lapsi oli üle 100. Küüditati isegi voodihaigeid vanainimesi. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mäles­ tatakse kõiki repressioonide ohvreid. (ERR/EE)

Pühapäeval toimunud leina­ päevaüritusel asetas kogu Eesti rahva nimel justiits­ minister Raivo Aeg juuni­küü­ ditamise ohvrite ja hu­­ katud ühiskonnategelaste, õiguskait­ seasutuste töötajate ja Vaba­ dussõjast osavõtnute mälestu­ seks pärja kommunismiohv­ rite memoriaalile Maarja­mäel.

Pärja asetas ka kaitseminister Jüri Luik.

Kommunismiohvrite memo­ riaali mustal müüril, mille juurde justiitsminister Eesti rah­ valt leinapärja asetas, on üle 22 000 nime, kuid see nimekiri pole kaugeltki lõplik. ,,Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina ning pole välis­ tatud, et me peame seda nime­ kirja veel korduvalt täiendama.

Justiitsministeerium on koos ­r epresseeritute esindajatega valmistanud selleks juba ette ka memoriaali statuudi muuda­ tused,“ ütles Raivo Aeg. Pärja ja küünlad asetas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali mälestusseina äärde ka Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes ütles: ,,Me ei unusta ka teisi kommunismi­ ­ ohvreid. Mitte ühtegi neist! Me langetame pea kõigi nende

mälestuse ees. Me mäletame ja mälestame, et midagi sellist ei saaks enam korduda ja et meie lapsed kasvaksid naeru ja rõõmuga vabal, rukkilillesinisel maal, mille esiisad on meile ­jätnud.“ Eesti kommunismiohvrite memoriaalile asetas pärja ka kaitseminister Jüri Luik. Jus­ tiitsminister ning kaitsepolit­ seiameti ja riigiprokuratuuri esindajad asetasid pärja Liiva ­ kalmistule Pirita-Kosel Scheeli krundil hukatud Eesti ühiskon­ na- ja poliitikategelaste, õigus­ kaitseasutuste töötajate ning Vabadussõjast osavõtnute mä­ les­tuseks.

Inimõiguste Instituut mee­ nutas juuniküüditamise ohvreid Tallinnas Vabaduse väljakul ,,Pisarate vaguni“ installatsioo­ niga, mis oli publikule avatud 13. ja 14. juunil. Lisaks kuvati Vabaduse väljaku ekraanil rohkem kui 12 000 represseeritu nime, keda 1941. a toimunu ot­ seselt puudutas.

Eesti Mälu Instituut korral­ das 14. juunil Patarei vanglas raamatu ,,Toimik ,,Priboi“: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest“ esit­ luse ning küüditamisi käsitleva

Oleme sel aastal sundolukorras. Füüsilist koosolemist peame vältima erakorraliste tingimuste nõudel. Kuid just koostegutsemine on meid aidanud säilitada oma ühiskonna vitaalsust siin võõrsil mitme põlvkonna vältel.

Ammutame tänavu Võidupüha võitlusvaimu, et normaalseid elamistingimusi taastades oleme valmis jälle koos liikuma oma eestlaste ühiskonna elujõulisuse suunas.

Hoogsat tegevust peatselt LAAS LEIVAT

Foto: A. Urb, justiitsministeerium

Koos tegutsemine aitas lähiminevikus eestlastel vastu seista Nõukogude võimu repressioonidele. Koos laul­ mine aitas eestlastel kinnitada oma võitlusvaimu iseseisvuse taastamisel. Eestlaste ühinemine laulus ühtse sihiga vabadusele, äratas tol ajal maailma tähelepanu ning püsis ainulaadse nähtusena tänapäevani.

Reinsalu: partnerlus USAga on oluline säilitamaks Euroopa Liidu stabiilsust Esmaspäeval osales välis­ minis­ ter Urmas Reinsalu Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul videokonve­ rent­ sil, kus vahetati mõtteid USA välisministri Mike Pompeoga. Videokõne sisseju­ hatuse tegi Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell.

Reinsalu rääkis, et Balti re­ gioon ja ülejäänud Ida-Euroopa piirkond on olnud tunnistajaks Venemaa kasvavale agressiiv­ susele. „See, mis toimub Ukrai­ nas ei ole vaid kohaliku oluli­ susega, vaid defineerib selle, kas rahvusvaheline õigus ja austus riikide iseseisvusele on ­ püsiv,“ sõnas Reinsalu. Minister kinnitas USA olulisust: „USA on meie lähim partner ja liit­ lane. Meie üleatlandiline part­ nerlus on strateegiliselt oluline säilitamaks stabiilsust ja lääne­ likku eluviisi.“ Reinsalu lisas: „Vajame Euroopas rohkem USA kohalolu.“ Reinsalu tegi ettepaneku, et dialoogi USA ja Euroopa välis­ ministrite vahel võiks pidada vähemalt kaks korda aastas.

(VMPT/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kuna uute haigusjuhtude arv on näidanud Ontarios lan­ gust, teatas provintsivalitsus eelmise nädala lõpus, et inimesed võivad nüüd hakata ehitama sotsiaalseid ringe, mis koosnevad kuni 10 ini­ mesest, kuhu võivad kuuluda pereliikmed ja sõbrad. Üks inimene võib olla osa ainult ühest ringist, teistega distantsi hoides ning kindla ringi liik­ mete vahel ei ole sotsiaalse distantseerumise reeglid vaja­ likud. See tähendab, et näi­ teks eraldi elavad pereliikmed võivad taas kokku saada, isegi kallistada. Kindlasti lee­ ven­ dab kohtumisvõimalus pal­­ju­ de isoleeritus- ja üksindus­ tunnet. Viiruse suhtes kõr­ gesse riskigruppi kuuluvad inimesed peavad olema jätku­ valt väga ettevaatlikud. Tea­ta­ vasti võib haigus märksa raskemalt kulgeda eakamatel ja neil, kel eelnevaid tervise­ probleeme.

Sotsiaalne ring on erinev ko­ gunemistest, millel osalevate inimeste arvu tõstis provints hil­ juti 5-lt 10 peale: sellistel väljas toimuvatel kogunemistel tuleb hoida kahemeetrist distantsi ja inimesed ei pea kuuluma sa­ masse sotsiaalsesse ringi.

Testimiste arv on provintsis jätkuvalt kõrge. Pühapäeval registreeriti Ontarios 197 uut ­ COVID-19 haigusjuhtumit; see oli seitsmes päev järjest alla 300 juhuga. Esmaspäeval oli uusi haigusjuhuseid provintsis 181, teisipäeval 184 ja kolma­ päeval 190 – ning haiglas viibi­ vate COVID-19 patsientide arv oli langenud 383 peale, mis annab igati lootust püsivaks ­ ­langustrendiks. Ontarios oli kol­ mapäevase seisuga registreeri­

tud koroonaviiruse juhuseid 32.744. Uusi haigusjuhuseid on kõige enam Torontos, Peel’is ja Windsoris.

Provints pikendas eriolukor­ da kuni 30. juunini. Peaminister Ford soovitas inimestel avalikus kohas maski kanda, kui teistega füüsilise distantsi hoidmine pole võimalik. Toronto Transiidi­ komisjoni (TTC) sõidukites on see kohustuslik alates 2. juulist.

Teatavasti astusid paljud Ontario piirkonnad (34-st Ontario terviseameti piirkonnast 24; ülejäänud 10 terviseameti piirkonda, mis peamiselt SuurToronto ja Hamiltoni piirkonnas ning Kanada-USA piiri lähedal, pidid veel ootama) majanduse taasavamise teise järku nädal tagasi reedel, mis tähendas ­ enamate poodide ja teenuste taa­ savamisi, samuti einetamis­ võimalusi restoranide väliterras­ sidel. Sel reedel sisenevad teise järku veel mitmed piirkonnad, kuid mitte Toronto, Peel’i re­ gioon ja Windsor-Essex. Praegu veel esimesse järku jäävatel piirkondadel palus peaminister Doug Ford olla kannatlik, sest progress on olnud stabiilne ja kui kõik jätkavad koostööd, ­toimuvad avamised sealgi peat­ selt.

Quebeci provintsis oli püha­ päeval uute haigusjuhtude arv 128 ja nädalapäevad on see number olnud alla 200. Pro­ vintsis on alates esmaspäevast lubatud avada restorane (välja arvatud Montreal ja mõni teine piirkond) rangeid tervisenõu­ deid järgides, aga mitte veel baarid. Ka Quebecis on lubatud kuni 10 inimesega kogunemised kolmest erinevast majapidami­ sest.

Teisipäeval teatas Kanada

peaminister Justin Trudeau, et Canada Emergency Response Benefit (CERB) programmi pikendatakse veel kaheksaks nädalaks. Programm asendab sissetulekut töötajatele, kes on töökoha kaotanud COVID-19 tõttu. Peaministri sõnul on palju neid, kes soovivad töötada, aga vaatamata majanduse taasava­ mistele ei ole leidnud tööd.

Kahjuks on leidunud inimesi, kes seda programmi ja muid abivõimalusi kurjasti kasutanud – valitsus tegeleb pettuste välja selgitamisega ja ebaausal teel tulu saanuid ootavad karistused.

Teisipäeval teatati, et Kanada ja USA vaheline piir jääb mit­ teolulise reisimise jaoks sule­ tuks veel üheks kuuks – 21. juulini, hoidmaks inimesi turva­ lisena mõlemas riigis.

Teatavasti on turismisektor üks enam kannatanud majan­ dusharudest praegusel ajal – juba ainuüksi Toronto turismi­ tööstus kaotab arvatavalt tänavu miljardeid dollareid. Kanada valitsus on teatanud plaanidest suunata ümber oma rahaeraldu­ si, mis varasemalt mõeldud Kanada kui populaarse reisisiht­ koha propageerimiseks teistest maadest saabuvatele turistidele, keskendudes nüüd hoopis pro­ vintside ja territooriumide aita­ misele, soovitades kanadalastele avastada n-ö oma tagahoovi ehk siis pannes rõhku siseturismile.

Enne oma Kanada-sisese ­reisi planeerimist või ka lühia­ jaliselt oma piirkonnast väljas­ poole sõites on siiski vajalik kontrollida kohalikke olusid, võimalikke piiranguid ja meet­ meid, et ei oleks üllatusi.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

Välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku seoses Riigiduumas menetletava MRP eelnõuga

President kinnitas kaks kindralit

Ämaris hakkavad paiknema USA droonid

Neljapäeval kutsus välis­ ministeerium välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis seoses Riigiduumas arutatava eelnõuga, millega soovitakse võtta tagasi Molo­ tovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolle üheselt hukka­ mõistva resolutsiooni, mis võe­ ti vastu NSV Liidu Rah­ vasaadikute Kongressil 24. detsembril 1989. „Väljendame rahulolematust Riigiduumas menetletava eel­ nõu pärast. Rahvusvaheline kogukond on korduvalt ja tu­ gevalt MRP hukka mõistnud.

MRP ja selle salaprotokollid panid otseselt alguse kahe tota­ litaarrežiimi küünilisele maail­ majagamisele ja sillutasid tee Teise maailmasõjani, mis on meie ühise ajaloo üks kohutava­ maid peatükke,“ sõnas välis­ minister Urmas Reinsalu.

Ta lisas, et algatus on eriti taunitav Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeval, mil peame eri­

President Kersti Kaljulaid allkirjastas sel nädalal käsk­ kirja, millega said uue ohvit­ seriauastme 160 kaitseväe tegev- ja reservväelast. Bri­gaa­­ dikindrali auastmesse ülen­das president Kaitseväe Akadee­ mia ülema Enno Mõtsi ja Balti Kaitsekolledži tulevase ülema Ilmar Tamme.

Mereväekapteni auastme sai riigipealt mereväe laevastiku ülem Ivo Värk. Suurema osa uute auastmete saajatest moo­ dustavad Kaitseväe Akadeemia eri kursuste lõpetajad. Samuti said lipniku auastme maikuus ajateenistuse lõpetanud reserv­ rühmaülemad.

Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele annab ohvitseri auast­ meid president kaitseväe juhata­ ja ettepanekul. (VPK)

liselt meeles kõiki maailmasõja ohvreid.

Sarnased diplomaatilised ak­ tid leidsid aset Lätis ja Leedus.

Riigiduumasse esitati seadus­ eelnõu 27. mail ja 9. juunil toe­ tas Riigiduuma väliskomisjon seda ükshäälselt ja esitas eda­ siseks aruteluks. (VMPT/EE)

News, CBC, Globalnews – EE)

Ämari lennubaasis alustavad esmakordselt teenistust Amee­ rika Ühendriikide õhuväe 52. ekspeditsioonioperatsioonide rühma mehitamata lennuva­ hendid MQ-9 Reaper, mis jäävad Eestisse juuli lõpuni, teatas kaitseväe peastaap.

USA õhuvägi otsustas Euroo­ pas paigutada droonid, personali ja tugivarustuse ümber Eestisse, et toetada Balti re­ giooni liitlasriike. Üks põhjus­ test, miks mehitamata lennu­ vahendid Eestisse saadeti, on hetkel käimasolevad lennuraja ehitustööd Miroslawieci lennu­ baasis Poolas, kus droonid tava­ päraselt paiknevad, teatas kait­ sevägi.

MQ-9 Reaper on relvastatud mitmeotstarbeline MALE-tüüpi (Medium Altitude Long En­ durance) kaugjuhitav lennuva­ hend, mida kasutatakse peami­ selt sihtmärkide hävitamiseks ja luureandmete kogumiseks.

(ERR/EE)

Põlvas avati mälestusmärk küüditatutele

võtnud Memento Põlvamaa ühenduse juhatuse esimees Roman Parmas tuletas meelde, et ajavahemikus 1941-1952 küüditati tolleaegselt Võrumaalt Pühapäeval, 14. juunil avati ligi 36 000 inimest.

Põlva raudteejaama esisel hal­ Sõna võtsid Põlva vallava­ jasalal mälestusmärk Põlva­ nem Georg Pelisaar ja Riigi­ko­ maalt küüditatutele. Skulptor gu liikmed Priit Sibul (Isamaa) Jaak Soansi valmistatud mä­ ­ ja Tiit Kala (EKRE). Räpina lestusmärgi keskmes on kolm vallavanem, Põlvamaa Oma­ va­ inimestega täidetud loomava­ litsuste Liidu juht Enel Liin gunit ning aastaarvud 1941 ja ütles: ,,See mälestusmärk peaks 1949. Kunstnik ütles, et tõstis meile kõigile meelde tuletama, kolm vagunit teadlikult röö­ et lendu lastud halba sõna võib bastest kõrgemale, sest keegi ei ühel hetkel saada liiga palju, teadnud, kuhu rong suundub. Ta mistõttu peame tegema kõik ise oli 1949. a küüditamise ajal selle nimel, et kurjus ei saaks viieaastane ning mäletab, kui­ korduda.“ das lasteaia õuele sõitsid veo­ Õnnistussõnad mälestusmär­ autod sõduritega, kes võtsid en­­ gi avamisel ütlesid EELK Põlva daga kaasa mitu last. ,,Küü­ Püha Neitsi Maarja koguduse ditamine sidus omavahel Balti õpetaja Toomas Nigola ja abiõ­ riikide rahvad, mis pani aluse petaja Jaak Pärnamägi. Laulis ka Balti ketile, millega Nõu­ kammerkoor Maarja Ester kogude võim pidi juba arvesta­ Libliku juhatusel. ma,“ ütles Soans.

Mälestusmärk küüditatutele Mälestusmärgi avamisel sõna läks maksma ligi 35 000 eurot.

4

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

Esimesel Eesti Kongressil ja 30 aastat hiljem Selle aasta 7. märtsil tähistati Tallinnas Estonia kontserdi­ saalis 30 aasta möödumist esi­ mesest Eesti Kongressist. Oli rõõm ja au sellel osaleda – nagu ka esimesel Eesti Kong­ ressil 30 aastat tagasi.

Taksoga saabusin Estonia teatrimajja. Olin pisut ärevil, ­ nagu läheks kontserdile või muule üritusele Estonias. And­ sin mantli garderoobi ja jaluta­ sin treppide suunas, kus lau­ dadelt jagati Eesti Kongressist informatsiooni mitmes keeles.

Esimesest Kongressist kohtasin mitut vana sõpra nagu MariAnn Kelam, Eve Pärnaste, Sirje Endre, Kalle Jürgenson ja Tunne Kelami. Kõik ilusasti riides ja elevil, nagu sobis ­ suurel pidupäeval.

See oli kontrastiks esimese Eesti Kongressi istungile 11. märtsil 1990. a. Tollal saabusin jalgsi Viru hotellist läbi Tamm­ saare pargi. Estonia teatrimajal rippusid sini-must-valged lipud.

Tänaval vähe liiklust, mis tava­ line nõukaajal. Teatrimaja üm­ ber, kahe-kolmemeetriste vahe­ dega, seisid relvadeta eesti me­ hed, sümboolse kaitsena Eesti Kongressi saadikutele ja nende tegevusele. Igaüks omamoodi lihtsalt riietatud, kollane Kait­ seliidu tunnus õlal ning tõsine pilk väljapoole, nagu o­otaks vaenlast.

Sellel hommikul oli palju ärevust, sest teadsime, et tege­ mist on enneolematu üritusega ja väljaastumisega. Tollal veel valitses nõukogude võim ja välismaalt tulles ei aimanud, mida nad võiksid teha. Peas käisid kõiksugused mõtted. Kas Kongress piiratakse kinni, kui kõik saadikud saalis; kas kat­ kestatkse voolu; kas viiakse minema? Eriline kartus oli eesti inimeste suhtes. Välismaalased saadetakse maalt välja ja muud midagi, aga eesti inimestel võis olla karmim karistus.

Eesti Kongressi 30. aastapäe­ va kontsertaktusele oli palju rahvast kogunenud, aga vabu

kohti jagus. Nägin Eve Pãr­nas­ tet ning otsustasin temaga istu­ da. Meil palju juttu ajada esi­ mesest Kongressist ja kõigest sellest, mis pärast seda toimus.

Eve oli tollal Eesti Komitee sekretär ning on läbi aastate üri­ tanud korjata kõik dokumendid ja pildid Kongressi istung­ järkudest ning neid salvestada.

Kongressi 30. aastapäevaks oli tema töövili saadaval 3 CD komplektis. See oli kontrastiks esimesele Eesti Kongressi istun­ gile, kus hoidsin kokku välis­ saadikutega, sest tundsin neid.

Eesti saadikute hulgast tundsin ainult Tunne Kelamit, Trivimi Vellistet ja Mart Laari, kes olid USAs käinud.

Kongressi 30. aastapäeva kontsertaktus algas piduliku koorilauluga, mida saatsid keel­ pillikvartett ja klaver. Sisse too­ di Eesti lipp ning lauldi hümni.

Kuigi algus oli pidulik, ei saa võrrelda sellega, mis 30 aastat tagasi toimus. Kontsertsaal oli tulvil täis, igal pool rahvuslikud kaunistused ning laval orkester ja suur laulukoor. Kerest käisid külmavärinad läbi, sest tundsin midagit suurt ja erakordset al­ gamas. Eesti hümni ei suutnud laulda, sest pisar silmis ja okas kurgus. Tagantjärele mõeldes oli see tõesti ajalooline hetk.

Eesti Kongressi 30. aasta­ päeva tähistamine algas peapiis­ kop Urmas Viilma palvusega, millele järgnesid kõnepuldis Tunne Kelam (vt ka T. Kelami kõne eesti ja inglise keeles EE # 10, 13.03.2020), peaminister Jüri Ratas ning Slovakkia endine peaminister Mikulaš Dzurin­ da.

President Kersti Kaljulaidi jäi ilmumata, sest oli just saabunud konverentsilt, kus ühel osalejal oli tuvastatud koroonaviirus ning tahtis ennast teistest eemal hoida. Juba siis algas enesei­ soleerimine. Tema sõnavõtu luges ette Üllar Saaremäe.

Sõna­võtud olid tagasihoidlikud, aga korduvalt toonitasid, et Eesti Kongress oli eesti kodan­ ikkude poolt valitud ja näitas

Ameerika eestlased Mari-Ann Kelam ja Agu Ets Eesti Kongress 30 kontsert-aktusel. Nemad olid ka esimese Eesti Kongressi delegaadid.

Meenutushetk esimeselt Eesti Kongressilt.

rahva t­ahet taastada iseseisvust.

Tagantjärele näeme kogu te­ gevust selge pildina, aga esi­ mese istungi ajal oli segadust palju. Võrreldi Eesti Kongressi tegutsemist supi keetmisega, aga enne supi keetmist peab ained ette valmistama. Taasi­se­ seisvuse ‘supi’ keetmisest ku­ juneski Kongressi töö 10 is­

tungjärgul. Aga 30 aastat tagasi ei teadnud, kuhu see kõik meid viib, kas vangi, Siberisse või maalt välja. Esimesel istungil asus Eesti Kongress tööle mõõdukalt, järjekindlalt ja selge sihiga. Täna võime näha ja imestada, kuidas Eesti oli võt­ nud tasakaaluka ja juriidilese alusega tee taasiseseisvumisele.

Foto: Meie Elu arhiiv

Pärast kontsertaktust tehti l­aval saadikute ühispilt, kus sai veel tuttavatega kokku. Koju mines ja järele mõeldes, mis sündis 30 aastat tagasi, olen veendunud, et Eesti tegi taasise­ seisvumisel õigeid samme, mis kannavad tänapäevani vilja.

AGU ETS, USA saadik Eesti Kongressil

KANADA PÄEVIKUST

Kes siis valvab Satiirik Juvenalis pani papüü­ rusele peaaegu kahe tuhande aasta eest paljutki, kantsel­ dades kaasaegse Roo­ma ülem­ kihte. Piitsutades pahesid.

Ning ka moraalilangust. Nii juhtides tähelepanu põhilistele vigadele toonases ühiskonnas.

Kus muuseas elas võimsalt orjus. Meile peaks olema tut­ tav ta ehk kuulsaim küsimus, korraloomisele lootes. Quis custodiet ipsos custodes?.

Pealkirjas tõlgitud. Puuduvad vaid viimased kaks sõna – meie valvureid. Kuna meie enam ei ole meie, vaid teie ja teie, kes vähemustest aru ei saa.

Et ka meie valvurid valva­ mist vajavad, on kaua olnud mureks. Kuid vabaduses elades – selliste õigustega, millest ­aastatuhandeid vaid und nähti – on enam ja enam märgata seda, et ka sellest pole küllalt. Võime valimas käia, sunduseta, otsus­ tada, kes teab kelle kasuks.

(Saimegi peaministri, kes mullu võttis valimiste eel omaks, et värvis kooliõpetajana aastal 2001 rassistlikult õpilaspeo hu­ vides enese naha mustaks.

Olevat Aladdin olla loomulik, siis, vist. Ent ikka võitis vali­ mised, peaminister edasi.) Ütelda, isegi häbematultki seda, mida sülg suhu toob. Peaasi, et me kedagi nii tehes ei solva.

Arvaks, et üldsus on ammu sel­ lest aru saanud. Kuid nagu va­ nasõnagi ütleb, määret saab vaid krigisev rumm.

Kuidas asjad selliseks said?

Ei pole kaua keegi pilgutanud silma, kui abiellud kellegagi, kelle päritolu või nahapigmen­

tatsioon ei ole ühine. Koli ühe katuse, teki alla omasoolisega.

Võid nii teha, kuigi kristlik abielu see pole. Skandeeri ru­ ­ malusi, roppusi, keegi ei keela.

Sõnaõigus ju demokraatias.

Ning kes korda hoiab, et kired leeki ei löö? Mis ju juhtub, van­ daalid märatsesid mitte ainult Rooma rikkust ahnelt omale soovides siis - ka tänavu.

Korrahoidmine on tänamatu amet. Mõtelge lapsevanematele, kes eeskuju andes teevad ülima, et Mikust saab Mihkel. Ka kooliõpetajad on olulised. Ühis­ kond on leidnud aga, et teatud vanuses vastutad enese tegude eest. Vabadusi andes loodetakse, et neid ei kuritarvitata. Kui Miku kompveki salaja taskusse peidab, antakse andeks, öel­ dakse miks. Kui aga Mihkel paneb poe põlema pärast selle tühjaks tassimist, siis seda ei anta. Kui Mihkel tabatakse teolt, on kinnitus süüst, mää­ ratakse karistus, mis pole mitte urvaplaastriga tutvumine. Ning ehk Miku moodsate kommete tõttu kombu näppamise tõttu kunagi triibulisi ei saanudki, viis ta arusaamisele, et tohib edasi nii teha. See on lihtsus­ tamine, et Mihkel jääb vahele, kuna kordnikud vaatavad kõõr­ di.

Kommunism valetas süs­ teemselt. Tänaseni, rõhutades puna-Hiina valskust maailmat halvavas pandeemias. Teoreetili­ selt olid kõik võrdsed. Aga sala­ politsei, rääkimata tänavamiilit­ saist, oli võrdsem. Seda teati, süütud ei saanud valetunnistuse vastugi. Siberisse. Kuna neil oli alati õigus.

Nüüd on aga vox populi, su­ gugi mitte, andestage nalja, Rahva Hääl, sellist propagandat

esitamas – et politsei on läbi­ nisti ja läbinisti korrumpee­ runud, suhtub ühte teisiti kui kolmandasse. Kas politseikoolis õpetatakse nii? Kas pärast eksa­ mite, kõikide nõudmiste edukat läbiviimist nõutakse just erilist käitumist? Moskva nõudis, iga hinna eest. Minevikus olid küll ajad, kus nii tehti. Aga oleme ju liikunud vabaduste poole – miks nüüd neid tahetakse ära võtta? Päevikupidaja oleks pat­ riootilise luuletuse sahtlisse kir­ jutamise tõttu ühel ajal Tal­ linnas arreteeritud. Torontos seda ohtu pole sünnist saadik olnud – isegi, kui deklameeritud sai avalikult aktusel kuuluvust rahva hulka, kes oli annekteeri­ tud, vägivalla ohver. Või 1972. aastal esimesel ESTOl sinimust­ valget käes hoides.

Koolipoiss sai tuttavaks tore­ da eestlasega, Toronto võm­ miga. Tohib ju ütelda nii, eks ta nii enese kohta ka kirjutas, isegi kui võmm on mõnele nagu okupatsiooniaegne sõna ment, ­ mitte just kõige positiivsem kir­ jeldus, Said võmmu kuklasse, aga maha ei lastud ulakuse eest.

Siin linnas käis erakodus noori, kes emakeelest, eestlusest kõi­ gis vormides (ajalugu, maatea­ dus, kultuur jne) olid huvitatud.

Isegi kui vanemad alul arvasid selle paremaks olevat laste huvides, ei olnud tõrkujaid. ­ Huvitav oli.

Konstaabli raamatuid loeti, tuldi mõttele, et kutsuks ta noortele seletama karjäärist ja ka Wabariigi aegsest noorusest.

Paluti, et ehk saaks seda nii teha, et ta tuleks politseimund­ ris. Tuligi, pikk, tugeva kehae­ hitusega, rahulikut raskete (Järgneb lk. 10)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Veel üks aastapäev

liku täpsusega baasilepingu punkte täita. Muu hulgas keelati sidepidamine välismaaga tele­ foni ja raadio teel, tühistati välispassid ja keelati Eestist lahkumine. N. Liit käitus aga üha suurema üleolevusega.

Näiteks kasutas Punaarmee baase Eesti territooriumil len­nuja mererünnakuteks Soome vas­ tu, kui 30. novembril algas nn.

Talvesõda Soomega. Jah, Eesti eksisteeris küll veel autonoomse riigina, kuid vajus samm-sam­ mult varjusurma.

16. juunil 1940 anti Eestile uus ultimaatum, et moodus­ tatagu N. Liidule sõbralik valit­ sus ning lastagu Punaarmee ük­ sused Eestisse kindlustuseks, et korraldusi täidetaks. 17. juunil ületas Punaarmee Narva piiri ja okupeeris paari päevaga kogu Eesti territooriumi. Eestisse tuli Moskvast ülevaatajaks Andrei Ždanov ja 21. juunil toimus Tallinnas Moskva poolt juhitud riigipööre, kus eesti kommunis­ tide abiga kukutati senine valit­ sus.

Nüüd minu mälestused tol­ lest ajast. Olin siis veel 11-aas­ tane ega mõistnud sündmuste tagapõhja ning olemust. Selgelt on aga meeles silmaga nähtud stseenid.

Saatuslikul suvel suvitasin isa-emaga Kanepi ligidal, ühe tuttava talus. Oli ilus paik, maa­ lilise järve kaldal. Ühel õhtul jalutasin õues. Täiskasvanud olid kogunenud majja. Järsku kostis läbi lahtiste akende, kui­ das toas lauldi Eesti hümni.

Alles aastaid hiljem taipasin, et see oli hüvastijätt iseseisvale Eestile, mis toimus siis 21. juu­ ni paiku. Kuna asusime vaikses maakolkas, polnud uuest olu­

korrast veel palju märgata, välja arvatud punalipud mõnel majal.

Kohalik rahvas vaatas sellele ­lihtsalt, et ,,noh, nüüd on uus kord…“ Kui augustis bussiga tagasi koju Tartusse sõitsime, küsis mu kõrval istuv mees, mis ma suvel tegin. Vastasin, et maal olla oli tore, kuid eelistan siiski linna, sest siin on rohkelt kaup­ mehi, kellelt saab palju osta.

Selle peale vastas mees: ,,Aga kaupmehed on ju kurnajad!“, vihjates kommunistide arva­ misele eramajanduse kohta.

Sain siiski aru, et öeldu käis uue korra pihta. Mu isa tuli nüüd vahele ja pööras jutu naljaks, et asi liiga kaugele ei ­ läheks.

Tartus olid rekvireeritud kõik üliõpilasorganisatsioonide majad ja neisse asusid Punaarmee sõdurid. Otse meie kodu vastas, Kastani tänaval, seisis EÜS-i maja ja meie kõrval oli korp!

Sakala. Veidi kaugemal olid korp! Ugala ja EÜS Raimla.

Lühikese ajaga lagastati kõik hooned. Korp! Ugala oli keva­ del saanud uue parkettpõranda, millel liikmed tohtisid ainult tavaliste kingadega käia. Nüüd askeldasid seal raudnaeltega säärikutes punaarmeelased. Sa­ kalas lõhuti veevärk ja vene sõdurid vedasid EÜS-i majast pangedega vett. Istusin vahel plangul ja vaatasin, kuidas Sakala tagaaias sõduritele õp­ pust tehti. Mäletan soomusautot tänaval ja suuremat miitingut Tartu raekoja platsil, kus keegi punategelane kõneles.

Kohe juunipöörde alguses saadeti laiali Eesti Kaitseliit ja selle asemele tuli punaste Rahva Omakaitse. Selle kaks

President Kaljulaid Riigikogus: meie põhiseadus on ääretult inimesekeskne

dent Kaljulaid oma kõnes välja ka liigse rahulolu juba saavu­ tatuga ning kindluse, et meie kurss on vääramatu. „Ajaloo rahulike arenguetappide vältel ­ kujuneb ühiskondades rahulolu saavutatuga. Tunne, et edasi saabki minna ainult ülesmäge.

Isegi tunne, et vahel on ruumi teha otsuseid, milles sisaldub ülisuur risk veereda natuke ka allamäge, sest lõppude lõpuks ei ole selles ju midagi eksistent­ siaalselt ohtlikku. Kuid need hetked võivad saada ajaloo kää­ nukohtadeks.“

Raul Pettai Hiljuti tähistasime nelja ümmargust tähtpäeva eest­ laste lähiajaloos: Eesti Vaba­ riigi sünd ja Tartu rahuleping (100), suur põgenemine 1944. a (75) ja eestlaste suurear­ vuline saabumine USA-sse ja Kanadasse 1949/50 (70). Mee­ nutame seepärast ka ühte, millest saab 80 aastat – esi­ mese EV häving 1940. aasta juunis. Nagu 1944. a. põgene­ mine, pole selles meeltülenda­ vat, kuid ignoreerida teda ei saa. Pani ta ju aluse järgne­ vatele sündmustele.

Sissejuhatuseks lühike üle­ vaade tollest ajastust. See oli 23. augustil 1939, kui kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi le­ pingule, milles Saksamaa ja Nõukogude Liit (N. Liit) defi­ neerisid oma huvipiirkonnad Ida-Euroopas, jättes Eesti ja Läti N. Liidu sfääri. Juba sep­ tembri alguses rünnati Poolat ning sellega sai alguse Teine maailmasõda.

Torm tabas peagi ka Eestit.

24. septembril kutsuti Mosk­ vasse Eesti välisminister Karl Selter, kellele anti ultimaatum, et Eesti kindlustaks N. Liidule õiguse omada Eesti territoo­ riumil laevastiku- ja lennuväe­ baase. Eestil polnud kusagilt abi oodata ja baasileping tuli vastu võtta. Sama toimus Lätis. Juba oktoobris sisenes 25,000 mehe­ line Punaarmee üksus Eesti ter­ ritooriumile ja asus ettenähtud baasidesse Eesti rannikul ja saartel. Eesti poolt püüti piin­

Riigikogu põhiseaduskomis­ joni avalikul istungil 15. juunil põhiseaduse 100. aas­ tapäeval kõnelenud Vabariigi President rõhutas, et side riigi ja kodaniku vahel ei ole meie kehtiva põhiseaduse järgi vasallisuhe, vaid väärtustab eeskätt inimeseks olemist ning iga inimese vabadusi. „Meie põhiseaduslik kord, nii nagu rahvas 1992. aastal ot­ sustas, on ääretult inimesekesk­ ne. Kõigepealt on inimene.

Seejärel kodanik. Riik ja kõik tema institutsioonid on kodani­ ku jaoks. Side riigi ja kodaniku vahel ei ole meie põhiseaduse järgi vasallisuhe ega hool­ dajahooldatava suhe,“ sõnas Vaba­ riigi President parlamendis.

Ta lisas, et rahvas, kõrgema võimu kandja, ei tahtnud põhi­ seadust heaks kiites, et Eesti rii­ gis kehtiks lihtsalt enamuse võim vähemuse üle. „Eesti rah­ vas väljendas selget tahet, et me kõik oleksime oma valikutes vabad inimesed. Et riik ei kirju­ taks meile enam kunagi ette, kuidas ja kus ja mismoodi me peame elama.“ Samas rõhutas riigipea, et

nii­ sugune riigikäsitlus, kus ko­ danik ei ole üks riigivõimu ob­ jekte, keegi, kelle üle valitseda ja keda saab kasutada riigi eesmärkide elluviimisel, on riigi valitsejate suhtes väga nõudlik. „Ainus põhjus, miks sellise põhiseadusega riigi kodanik oma riiki tema püüdlustes ja eesmärkides toetab, on kodani­ ku vaba tahe. Vaba tahe sünnib lugupidamisest oma riigi ja selle institutsioonide vastu.

Vaba tahe sünnib riigi ees­ märkide mõistmisest. Vaba tahe sünnib sellestki, kui kodanik näeb iseendal rolli oma riigi eesmärkide kujundajana ja ellu­ viijana.“ Riigipea lisas, et sellist riiki, kus igaüks teab, et ta võib sat­ tuda valitsejate viha alla ja nende pilkeobjektiks, on koda­ nikel raske armastada. „Riigi käekäigu vastu tuntakse vähem huvi. Inimesed leiavad võima­ luse elada oma elu riigiga aktiivselt suhestumata. See on ­ muidugi mugav neile, kes tahakski valitseda oma otsuseid põhjendamata, vaba mõttevahe­ tust pidamata.“ Ühe ohu märgina tõi presi­

Oma kõne lõpus rõhutas rii­ gipea veel kord inimeste vaba­ duste olulisust. „Eesti põhisea­ dus on vaba riigi vabade koda­ nike jaoks loodud seadus, mida saavad elus hoida ainult tõe­ liselt vabad kodanikud. Meie põhiseadus teeb kõik selleks, et iga täisealine Eesti kodanik tun­ neks tahtmist oma riigiga kaasa mõelda, tema tulevikku omaen­ da otsuseid kaaludes samuti sil­ mas pidada – olgu need otsused seotud elukoha, ameti või laste arvuga peres. Eesti põhiseadus ei ole loodud selleks, et anda rii­ gile kontroll oma kodanike üle, enamusele kontroll vähe­ muse üle.“ (Vabariigi Presidendi kantselei)

suurt kolonni marssisid meie majast mööda, punane lipp ees ja meestel punased käesidemed.

Selle kõigega oleks ehk võinud elada, kuid ühel hommikul Toomemäe pargis jalutades leidsin suure vereloigu. Üks eesti ohvitser oli öösel teosta­ nud enesetapu. Laip oli kõrval­ datud, kuid veri tunnistas traagikat.

Tasapisi hakati inimesi arre­ teerima ja nad kadusid. Ohvrite hulgas olid peamiselt endised riigitegelased, politseiametnikud jne. Kohtasime tänaval üht tut­ tavat prouat, kellelt ema vaik­ selt küsis, kas ta on pojast teateid saanud? Selle peale hak­ kas naine kibedalt nutma…

Nägin ise Tartu raudteejaamas, kuidas vene sõdurid üht raud­ teetöölist vahistasid. Käratasid talle vene keeles: ,,Mine!

Mine!“ Sügisel algas mul algkooli 5. klass. Esialgu suuri muudatusi polnud. Saime uue koolijuhata­ ja, õppeainena tuli juurde vene keel ja koridori seinale paigutati ,,Seinaleht“ – Venemaal popu­ laarne ,,töörahva uudistekand­ ja“. Juurde tulid paar õpilast, sest koolipiirkondade piire oli muudetud. Ühel vaheajal saalis jalutades laulsin mõtlematult Punaarmee kohta käivat nalja­ värssi. Üks õpetaja haaras mind kinni, viis oma büroosse, sulges ukse ja ütles: ,,Kas sa ei tea, milline aeg meil praegu on!?“ Sellega oli mulle hoiatus antud.

On ka meeles, kui jõulude tu­ lekul ema kattis akna, et jõulu­ tuled tänavale ei paistaks, sest punavalitsus propageeris jõu­ lude asemel uut tähtpäeva (nimi on ununenud). Ja viimaks mee­ nub 14. juuni hommik 1941, kui ema ütles, et öösel oli suurem hulk inimesi ära viidud – esimene suurküüditamine.

Eeltoodu jättis sügavad jäljed ja nii liigub mõte vahel küsi­ muse juurde, kuivõrd olulist osa mängisime meie eestlased ise selles kõiges. Muidugi polnud Eestil palju öelda, olles kahe suurvõimu haardes. Arvasime, et see asjaolu on ka muule ­maailmale arusaadav. Vastu­pi­ diselt pidime aga pagulaspõlves aastakümneid kuulma väiteid, et ,,teie ise ju ühinesite Vene­ maaga!“ Nii… On öeldud, et juunipööre viidi läbi vaid ,,käputäie“ kommunistide poolt.

Tegelikkus oli palju keerulisem.

Kui Eesti 1920. a iseseisvuse teele astus, puudusid tal vajali­

kud kogemused demokraatia alal. Demokraatiat, eriti aga vastutustundlikku, stabiilset ­versiooni, ei õpita mõne aasta­ ga. Ja nii oli Eestil esimese 15 aasta jooksul 20 valitsust! Kui ma paguluses seda ühele en­ disele riigitegelasele mainisin, vastas ta: ,,No see ju demokraa­ tia on!“ Kindlasti mitte!!

Sisepoliitilise segaduse, eriti Eesti Vabadussõjalaste Liidu ­ähvarduste tõttu, võttis viimaks K. Päts riigis 1934. a võimu täielikult üle. Kehtestati kaitse­ seisukord, poliitilised parteid suleti. Algas nn. vaikiv ajastu, mis kestis kuni EV lõpuni 1940.

Rõhutati isamaalust, marssi­ sime, lipud ees ja taga. Kõik näis olevat hea; elasime nagu põlises talus, mida juhib vana, auväärne peremees.

Kui aga saabus 21. juuni 1940, selgus mõndagi. Mäss Tallinnas ja mujal oli kommu­ nistide poolt hästi ette valmis­ tatud. Tuleb tunnistada, et eestlaste osa selles oli ulatuslik.

Näiteks on mul foto, kus Eesti Töölisspordi Liidu liikmed tõm­ bavad Pika Hermanni tornis maha sini-must-valget, et hei­ sata punalippu. Meie tutvus­ ringkonnas meenuvad kaks ema kooliõde Rakvere gümnaasiu­ mist, haritud naised, kuid veendunud kommunistid. Poole ööni püüdsid nad emale selgita­ da, kui hea see uus kord ikka on! Minu ühe klassikaaslase vanemad olid aktiivsed kommu­ nistid. Eelpool mainitud Rahva Omakaitse kasvas augustis 1940 juba 6349 liikmeni. Tuleb tun­ nistada, et seda kiiret kasvu ei saa ainult kommunistide arvele panna. Seal oli Pätsi vastaseid, kes lootsid, et mingi eesti oma­ valitsus siiski püsima jääb. Oli ka neid, kes RO-ga ühinedes lootsid elu päästa. Aga seegi mäng ei püsinud kaua, sest juba septembris pandi ametisse for­ maalne punamiilits ja RO ­saadeti laiali.

On aeg lõpetada, ehkki jääb küsimus, miks kommunismi alal ei õpitud kogemustest nagu Vabadussõjaaegsed veretööd, kommunistlik riigipöörde katse Tallinnas 1. detsembril 1924, Eesti piirivalvurite tapmine Peipsi jääl veebruaris 1938, piirivalve pidev häireseisund ja – mitte unustada – eesti asun­ duste hävitamine piiri taga?

Minevikku me muuta ei saa, kuid jätkugu lootust paremaks tulevikuks!

Endine USA mereväelane mõisteti Venemaal vangi

enda sõnul, et sellel on puhku­ sepildid.

Prokuratuur taotles Whe­ lanile 18-aastast karistust range režiimiga koloonias. Whelanile mää­ rati karistuseks 16 aastat koloonias.

Whelan on korduvalt nime­ tanud enda üle peetavat koh­ tuprotsessi võltsiks. Ühendriigid on Whelani kin­ nipidamise hukka mõistnud öel­ des, et tõendid tema vastu ei ole piisavad.

Whelanil on ka Iiri, Briti ja Kanada kodakondsus. (PM/EE)

Moskva linnakohtus suletud protsessil mõisteti endine USA merejalaväelane Paul Whelan süüdi salastatud info vastu­ võtmises ning määrati talle 16 aasta pikkune vanglakaristus.

50-aastane Whelan vahistati 2018. aasta detsembris Mosk­ vas, kuhu ta oli sõitnud pulma.

Vahistamise hetkel võttis ta tut­ tavalt vastu mälupulga, arvates

6

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

Ühemõtteliselt kahemõttelisest Eestist Teisipäeva, 16. juuni õhtul toi­ mus VEMU korraldusel möö­ dunud aastal valminud port­ reefilmi linastus politoloog Rein Taageperast pealkirjaga „Kahemõtteline Eesti“. Sellele järgnes arutelu, mida juhen­ das prof Andres Kasekamp. Üritus viidi läbi kaugjuhti­ misega, nagu viirusekartlik atmosfäär ette kirjutab.

Pealkiri mõjub intrigeerivalt. „Kahemõtteline“ on kahemõtte­ line sõna ja ergutab lugejat otsi­ ma siivutuid vihjeid, mis antud juhul jäävad leidmata. Mõte näib olevat siiski, et Eesti mõistet võib mitut viisi tõlgen­ dada. Päevakangelane ise selle ümber ei juurdle ja kinnitab, et pealkirja on pannud filmi tegi­ jad tema arvamust küsimata.

Ainus kahemõttelisus, mis li­ nastuses silma hakkas, puu­ du­ tab kaht võtmemeest iseseisvuse saavutamisel erinevatel aja­ perioodidel. Taagepera hinnan­ gul ei saa kuidagi keelata tunnustust Pätsile kui Eesti ­ Vabariigi rajajale, hilisema dik­ taator Pätsi isik aga tõstatab kü­ simärke. Samuti tuleb hinnata seda Savisaart, kes otsutaval hetkel nõukogude vägedele rinnutsi vastu astus. Sama ­ Savisaare hilisemad mahhinat­ sioonid seavad ta aga sootuks teistsugusesse valgusse.

Rohkem ei tahaks siinkohal filmist endast kõnelda, eriti kuna see on ERR arhiivi kaudu üldsusele kättesaadav. Järgne­ nud arutelu, milles peegeldus rõõmustavalt elav vastukaja, tohiks enam huvi pakkuda. ­ Küsimused esitati kirjalikult, millele mainekas teadlane Califoniast Skype’i vahendusel vastas. Püüame sellest anda kokkuvõtliku ülevaate.

Eesti suurimate väljakutsete kohta lähi- ja kaugemas tulevi­ kus peab Taagepera võimali­ kuks, et nutitelefonide kaudu võivad noored kaotada eesti keele. Sama võis märgata umbes 45 aastat tagasi Toron­ tos, kui lapsed oma vanemate eestikeelseile küsimustele vasta­ sid inglise keeles. Vanemad pa­

Austria tunnustas Ain Angerit Kammersängeri tiitliga Austria riik tunnustas bass Ain Angerit esimese eestlase­ na Kammersängeri tiitliga, mis on ooperilaulja kõrgeim tunnustus Austrias ja Sak­ samaal.

Foto: K. Kiilaspea

midagi kripeldama Eesti poliiti­ kas, vastas ta, et toimunut ei maksa kunagi kahetseda. Kui midagi kahetseda, siis pigem tegemata jätmisi.

Küsimusele, kas Eesti kuulub põhiliselt põhjamaadesse või Baltikumi, esitas ta vastuküsi­ muse, miks peab tingimata olema üks või teine. Võime ­ kuuluda ja teatud määral kuu­ lumegi mõlemasse.

Foto: Lauri Kulpsoo, Vikipeedia

hatihti ei osanud selles märgata erilist ohtu. Väliseestluse roll nüüd ja tulevikus on sama, mis ennegi: tutvustada muulastele Eestit, soetada sidemeid. Praegu pole see aga enam nii akuutne, olukord on rahvuslikus mõttes rahulikum. Kodumaalt lahkunud tavaliselt hoiavad rahvust paar inimpõlve, pikapeale kaovad nii keel kui kultuur. Praegu on muidugi võimalik igaühel Eestisse naasta, kuid see pole nii kerge ega lihtne. Juured kasvavad igal pool alla, ilma et ise seda märkaks.

Praeguses päevapoliitikas on pidevalt huviorbiidis EKRE kui kõige omanäolisem partei mis­ tahes tähenduses. Tunti huvi, kas nad võiksid võimul püsida valitsusaja lõpuni. Taagepera ­arvates on kindlasti parem näha neid valitsuses kui opositsioo­ nis. Nüüd peavad nad iga oma sõna ja teo eest vastutama.

Keskmine valitsuse iga on kaks ja pool aastat. Praeguses seisus pole sugugi võimatu, et nad järgmiste valimisteni vastu pea­ vad.

Et Eesti poliitikas on nii vähe naisi, johtub Taagepera ­arvates sellest, et neid hoitakse tagasi. Ja kes siiski poliitikasse ilmub, seda hinnatakse ta riietuse ja soengu järgi. Küsi­ ­ musele, kas tal endal on jäänud

Auhinna üleandmine pidi toi­ muma märtsis ,,Reini kulla“ etenduse järel publiku ees, kuid üleilmse eriolukorra tõttu lük­ kus tseremoonia edasi ning pee­ ti möödunud reedel Viini Riigiooperi Gustav Mahleri saa­ lis väiksemas seltskonnas.

Külaliste ja õnnitlejate hulgas olid paljud sõbrad, kolleegid Viini Riigiooperist, pereliikmed ja Eesti Suursaadik Viinis Toomas Kukk abikaasaga.

Tänukõnes rõhutas Ain Anger austust Viini Riigiooperi vastu, selle maja erilisust võr­ reldes teiste maailma lavadega ning professionaalset tipptaset.

Ta hindab kõrgelt sügavat ja südamlikku toetust, mida talle nii laval kui ka ooperimajas ­pakutud on. (ERR/EE)

Rail Balticu küsimus on keeruline. See viiks meid palju kindlamini Euroopasse, aitaks telge tugevdada. Vaidlused selle ümber on olnud tulised, kuid enamik vaidlejaist näib olevat kõigepealt otsuse ära teinud ja otsivad ainult sellele kinnitust.

Kotkajärve metsaülikoolist on Taageperal parimad mäles­ tused päevist, mil ta seal viibis koos kadunud abikaasa Mare ja lastega. Mare oli see, kes viis metsaülikooli ka Eestisse, nad alustasid koos, kuid tõeline eestvedaja oli Mare, ta ise pi­ gem maskott ja käsitööline, ­karjatas juhatuse liikmete lapsi.

Käärikul oli siiski rohkem spordibaas kui metsaülikool.

Veel oli juttu Eesti suhetest Soome ja Põhja-Ameerika, eriti USA-ga. Loomulikult kerkis üles ka Venemaa küsimus, kus pärast Nõukogude Liidu lagu­ nemist impeerium kui selline ikkagi püsima jäi. Impeeriumi elutsükli kohta on ta hetkel kirjutamas raamatut teemal ­ „rohkem inimesi, vähem riike“.

Suure naaberimpeeriumi lagu­ nemist praegu veel ette näha ei ole. Ülevaadet lõpetades tuleb veel korraks pöörduda tagasi filmi enda juurde, kust jäi ­meelde julge ja võimukas väide, mida Taagepera ise nimetab lausa häbematuks: olen parem rahvuslane kui sina. Mida sina said kätte loomulikus korras, see on minult nõudnud palju pingutust (kui õigesti mäletan, ütles Taagepera „kuradi palju“).

Olen jäänud eestlaseks igal maal ja mandril, mu lapsed rää­ givad eesti keelt, lapselapsed pole enam minu mure. Olen eestluse etalon.

Siitpeale lubab reporter en­ dale muutuda isiklikuks. Ma ei usu, et kooli- ja skaudivend Rein neid sõnu lausudes minu otsa vaatas, küllap lähetas need kellelegi kodumaisele põlis­ eestlasele. Kuid kui need ka on minule määratud, tunnistan ma need õigeks. Need kuus aastat, mida saatus minul võimaldas Reinust kauem sõjaeelses Eesti Vabariigis elada, on kindlasti mul eestlaseks jäämise lihtsa­ maks teinud. Tema pingutused on aga tõhusamat vilja kandnud ja on eestluse näkku jätnud nähtavama ja püsivama jälje.

Sõber Profka (kasutan seda kooliaegset hüüdnime hellitus­ nimena), jõudu ja edu sulle!

EERIK PURJE

Bibliograafia Klubi lõpetas oma tavapäraselt alanud ja erakordselt lõppenud hooaja kohtumisega ZOOMis. Loodame väga, et sügisel saame jälle päriselt kokku tulla.

Foto: P. Noorhani

Helena Tulve uusteos kantakse ette New Yorgis New Yorgis resideeriva tuntud nüüdismuusika ühenduse Bang on a Can traditsiooni­­li­ sel maratonkontserdil on kavas mitu esiettekannnet, teiste hulgas ka Eesti helilooja Helena Tulve uusteos tšellole.

Aasta ülevaate tähenduses uudisteostega maratonkontserte korraldab Bang on a Can juba alates 1987. aastast. Olude sunnil toimub selleaastane ­ muusikasündmus kuuetunnise veebikontserdina ja hoopis uue kavaga, mille kümme uusteost tellis Bang on a Can alles ­koroonaviiruse aegu.

Korraldajad viisid heliloojad kokku interpreetidega, kellele juba konkreetselt helilooja oma uue pala kirjutas. Kogu loomin­ guline suhtlemine ja koostöö ­toimus ainult virtuaalruumis.

Kontserdi päriskava avateo­ seks on Helena Tulve uusloo­ ming ,,Without love atoms would stop spinning“ soolot­ šellole, mille kannab ette New Yorgis elav Kanada tšellist Arlen Hlusko. Tšelloteos on omas žanris esmakordne Tulve loo­mingus, esmakordne koostöö tšellistiga ning samas ka üldse debüüt kuulsa Band on a Can’i tiiva all. (ERR/EE)

Eesti filmi tunnustati Los Angeleseses kahe preemiaga Eelmisel nädalal Los Ange­ leses toimunud Fine Arts Film Festivalil sai Marek Sadama lühifilm ,,Snowflake“ auhinna kahes kategoorias.

Filmi tunnustati parima filmi­muusika (Ivo Lille) ja pari­ ma kinematograafia (Rauno Vahtre) eest. Filmi koreograaf, tantsija ja näitleja on Ülle Toming.

Filmi autor Marek Sadam ütles Õhtulehele filmi kommen­ teerides: ,,Mõtlesin lihtsalt loo välja, sest sattusin Arkna mõisa.

Polnud kahtlustki, keda kutsuda tantsima. Ainult lummav Ülle Toming. Laulust sündinud fil­ mimuusika oli suurepärase Ivo Lille poolt juba artisti jaoks loodud. Rauno Vahtret märkasin ühel Brad Jürjensi videovõttel ning klappis kohe.“

Kärdlas esitleti Hiiumaa laste mängude ja salmide raamatut Möödunud nädalal esitleti Hiiumaal Kärdla Vabriku­ väljakul ,,Hiiu laste raaman­ dut“, mis räägib sellest, kui­ das on Hiiumaa lapsed aegade jooksul oma päevi sisustanud ja milliseid mänge mänginud.

Teosest leiab hiiukeelseid laule, salme ja muid tekste.

Teos on mõtteliseks järjeks mittetulundusühingu Hiiu Öko kirjastatud ,,Hiiu keele raaman­ dule“, mis oli mõeldud täiskas­ vanutele. Autorid soovitavad uut lasteraamatut lugeda vanematel ja lastel koos ning proovida mõnd raamatus kirjeldatud mängu ka uuesti läbi proovida ja taaselustada.

Hiidlased on mänginud ae­ gade jooksul näiteks tagaaja­ mise- ja peitusemänge, aga ka kivimänge ja talvel jääga seotud mänge.

Laste elu juurde on alati kuu­ lunud muidugi krutskid ja pa­ handused. ,,Minu jaoks oli kõige põne­ vam läbi töötada Suuremõisa kooli pahategude kausta, kuhu olid lapsed kirjutanud seletus­ kirju, miks nad nii või teisiti käitusid. Kolm päeva vist olime muuseumis ja lugesime neid ja valisime välja,“ kommenteeris üks raamatu autoritest Lili Käär. ,,Kui ikka terve lehekülje peale peab kirjutama ,,ma ei ­riputa enam tahvli peale hiiri“, siis võid ise arvata, millega see laps oli hakkama saanud,“ lisas teine autor Merike Heinsoo.

(ERR/EE)

Tänavu peeti festival vir­ tuaalselt 8. kuni 14. juunini.

Osa võttis 92 filmi 27 eri riigist.

Eestist oli esindatud veel Marko Raadi film Matusepäevikud.

(PM/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1007

I

S

T

1. Teeb lahti.

5. Öö______, lind.

9. Rahvusmeeskoor (lüh.).

12. Levinud krediitkaart.

13. Küla Šotimaal Orkneys.

14. K_______, madalik.

15. ,,Vürst _____“, A. Borodini ooper.

16. Sõjalaevade koondis.

18. Puisrohtla.

20. Aasialane.

21. Tuntud Eesti nais(jazzi)laulja, esinenud ka JK Jazzil.

23. Põllutöömasin.

26. Kahjurputukas.

29. Rohumaa.

30. Ühistranspordi­ vahend.

33. Naisenimi.

34. Avar.

35. Riigi ,,esilinn“.

37. Kripsti-______, kiirelt, ruttu.

40. Kristuse emakeel.

43. Ida-Virumaa end. vald.

47. Ime.

49. Arve, teatis; ka rahatäht (ingl.k.).

50. Mamma _____!

51. ______on, Eesti käekellabränd.

52. Ovaalne (ingl.k.).

53. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

54. Long Range Acoustic Device.

55. Ameerika kosmoseagentuur.

ALLA:

1. Autorendifirma.

2. Aps, eksimus.

3. A_____, sisemeri Euroopa ja Aasia piiril, on ühendatud Kertši väina kaudu Musta merega.

4. Kerge puumaja.

5. Vanem; eakas inimene.

6. Ontario Virtual School.

7. Jõukas, rahakas.

8. ______n, põhjus (ingl.k.).

9. Tee. 10. Piirkond, ala (ingl.k.).

11. Mürt (taim).

17. Mehenimi.

19. Ront, puutomp.

22. Karjakell; ka raadio, valjuhääldi.

23. Temal.

24. Masti rõhtpuu.

25. Ese. 26. Sadamaehitis.

27. Osmik, hurtsik.

28. Kõrts (ingl.k.).

31. Mesindustalud.

32. Une-_____.

36. Portugali pealinn (ingl.k.).

37. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

38. Brasiilia rahaühik.

39. T. Õnnepalu Kanada-teemaline raamat.

40. Palamuse alevikku läbiv jõgi.

41. Balti riigi pealinn.

42. Teat. alkohoolne jook.

44. ______ator, lennundustöötaja.

45. Eesti end. dirigent.

46. Eesti end. baleriin, näitleja ja laulja.

48. Sidesõna.

Filateelia. Uus postmark.

Aasta liblikas – teelehe – mosaiikliblikas Omnivalt (Eesti Post) ilmus 11. juunil uus Fauna ja floora sarja postmark ,,Aasta lib­ likas – teelehe – mosaiiklib­ likas“.

Riho Luuse kujundatud post­ mark on mõeldud Eesti-siseseks kasutamiseks.

Postmargid on trükitud trüki­ kojas AS Vaba Maa. Eesti Lepidopteroloogide Selts valis aasta liblikaks teele­ he –mosaiikliblika Euphydryas aurinia, kelle on kirjeldanud 1775. a saksa entomoloog Siegmund Adrian von Rottem­ burg.

Liblika valmiku aktiivne te­ gevusaeg on mai lõpust juuni lõpuni. Tegemist on Euroopas ja ka Eestis looduskaitse aluse lii­ giga. Teelehe-mosaiikliblikas on väga aktiivse ja vilka lennuga, mis teeb tema jälgimise loodu­ ses keerukaks ja pakub seda võimalust ainult neil lühikestel hetkedel, kui ta maandub õiele nektarit imema. Kohata võib teda niisketel avamaastikel, peamiselt seal, kus kasvab tema rööviku toiduks vajalik peetri­ leht Succisa pratensis.

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 1006 LAHENDUS

Ükskord me võitsime

Paremale: 1. NAK, 4. Sent, 8. Papa,

12. Iga, 13. Tree, 14. Iris, 15. Ma­­ laaria, 17. Tare, 18. Agaa, 19. Aster, 20. Bemar, 22. Aria, 24. Aser, 25.

Plan­­ taaž, 29. Use, 30. Saama, 31. SSE, 32. Musitama, 34. Ase­ s(õna), 35. Seto, 36. Sport, 37.

Vanem, 40. Etno, 41. (P)eren, 42.

Kitarrid, 46. Erre, 47. Emir, 48. Iga, 49. Noos, 50. Sekt, 51. DEM. Alla: 1. Nim(i), 2. Aga, 3. Kalamees, 4. Staar, 5. Erra, 6. Nei, 7. TEA, 8.

Pitsat, 9. (Ar)arat, 10. Pire, 11. Aser, 16. Agar, 19. Aina, 20. Baum, 21.

Essu, 22. Alamo, 23. Rama, 25. Paat, 26. Assoorid, 27. Aser, 28. Žest, 30.

Stem, 33. (P)isenes, 34. APNR, 36.

Start, 37. Veen, 38. Arro, 39. Nero, 40. Etik, 42. Kes, 43. Ime, 44. Ise, 45.

Dam.

Nädala retsept

PAREMALE:

7

Two-Tone Mimosas Paul Lillakas Hands on time: 1 minute Total Time: 1 minute Makes: 2 servings Ingredients: Sparkling wine Orange Juice Pomegranate juice Orange slices (optional) In champagne flutes, com­ bine equal parts sparkling wine and orange juice. Gently pour a tbsp of pomegranate juice over the back of a spoon into each flute to create a layer of colour on top. Garnish with orange slice (if using).

Moskva lähistel avati Vene relvajõudude peakirik

Kalender näitab jälle nisukest kuupäeva, mis minusuguste jaoks muudab ära ühe kuulsa kuntsleri kuulsa ütlemise.

Mitte praalides, et ükskord me võidame niikuinii, vaid uh­ kelt, et võitsimegi. Ja et landesveerlased, kes meilt Võnnu all selle koslepi said, pidagu meeles ja võtku sulega kübar peast, kui Eestimaal kerikukellad elisema akkavad.

Peipsitagustel oli oma jagu juba käes, need lakkusid oma aavu ja toppisid särki püksi.

Näetsa, kuda ajad muutuvad ja inimesed ühes nendega.

Sadakond aastat ja üks pealekauba on sellest nüid möödas, kui meie veikse rahva vaprad pojad kaks kurnatud koljatit põlvili surusid. Ega vabaduse sõda sellega veel peris läbi ei saand, aga Eesti pind oli igat värvi vaenlastest puhas. Nüid on nende järeltulijad koos ülejäänd maailmaga luku taha pantud, istuvad toas, lõdistavad pükse ja tesinhvitseerivad ukselinki, et kui viirus seda lõgistama tuleb, saab kihvtituse ja kooleb maha. Nii kehvaks on jäänd inimeste sugu.

Minul pole sest tegelikult suurt miskit. Vedelen nurgas nigu vana kolmejalgne järi ja lasen koidel end uuristada.

Kata ikke käib veel väljas võitlemas, tatilapp näo ees ja tollipulk pihus, arvab, et on relvastatud. Ma ei julge küsida kah, kuna ta oma kuulipritsidega Võnnu alla välja jõuab, äkki vihastab ja sihib minu poole. Ole siis mees ja võta rünnak vasta.

Mina elan veel selle vana aupaiste sees, mille minu ja Kusta õntsad isad Eestimaa kohale tõid. See annab mu va­ nadele kontidele nii palju sooja küll, et eluisu alles püsib.

Paljuke selleks enam vaja on.

Aga elus püsida tahan ikke küll, pole mul koolmisega kuskile kiiret. Tead ju küll, et sind enam kellelgi vaja ei lähe, aga ätikese uudisimu on suur. Kange ise on kõrvalt kaeda, kuhu nad ilma sinu abita välja jõuavad. Ja naerda pih­ku, kui nad kusagile ei jõuagi ja sind selles süüdistada ei saa. Kolikambril on omad võlud. Seal ei jää sa kellelegi jal­ gu ja keski ei mõista aimatagi, et sa neid ja nende tegemisi prao vahelt piilud.

Mis Võnnu all juhtus, on väärt mäletada ja meeles pida­ da. Neid Võnnusid on ilmas rohkem kui üks ja kunagi ei või teada, millal mõni neist jälle lahingupaigaks muutub.

Siis on ea, kui selle vana vaimustuse seemnest ivake uut vilja võrsub.

KARGU KARLA

Sõnaleid – juuni D

M

K

L

E

I

N

A

P

Ä

E

V

K

I

P

Ö

Ö

R

I

P

Ä

E

V

Q

J

Q

J

A

A

N

I

P

Ä

E

V

P

A

M

N

A

R

J

A

O

S

L

G

D

A

D

I

U

U

K

E

V

U

S

A

U

N

A

E

K

A

Õ

I

S

S

S

O

U

I

T

H

E

L

E

B

I

I

P

K

R

T

I

R

Ü

L

J

A

I

L

R

A

R

U

K

E

S

P

J

V

N

M

S

U

E

L

I

L

I

L

U

T

I

N

A

A

J

I

B

L

U

S

Õ

D

S

V

T

E

D

Ü

Ö

E

J

U

U

N

I

G

H

K

B

K

Ö

C

X

Z

E

W

L

Õ

K

E

Q

Naljanurk

G

L

A

J

A

N

Õ

S

Ä

V

C

M

Arst patsiendile pärast läbivaatust: ,,Selle südamega võite elada kaheksakümneaasta­ seks.“ ,,Aga ma olengi kahek­ sakümmend.“ ,,No näete – ma räägin alati tõtt.“

A

K

U

L

L

E

R

K

U

P

P

D

Eelmisel nädalavahetusel avati Moskva lähedal Kubinkas Venemaa relvajõudude pea­ kirik, mille esialgseks avami­s­ ajaks oli planeeritud 9. mai.

Peakirikusse olid algselt plaanitud president Vladimir Putinit, Jossif Stalinit ja Krim­ mi annekteerimist kujutavad mosaiigid. Avaliku pahameele tõttu jäeti need sinna paiguta­ mata.

Peakiriku juurde avatakse ka sõjaväevaimulike ja halastaja­ õdede kool.

95 meetri kõrgune ning 6000 inimest mahutav peakirik on üks suuremaid õigeusukirikuid maailmas. (ERR/EE)

Leia tähesegadikust sõnad: ELLERHEIN, ISAD, JAANIPÄEV, JAANITULI (2X), JUUNI, KULLERKUPP, LEINAPÄEV, LÕKE, PIIBELEHT, PÄÄSUSILM, PÖÖRIPÄEV, SUVEKUU, SUVI, SÕNA­ JALG, VÕIDUPÜHA, ÖÖBIK (lahendus lk. 23)

8

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nädala portree

Martin Kiik: isadepäev kulgeb toredas pereringis Eeloleval pühapäeval on isadepäev. Sel puhul on Eesti Elul suur rõõm intervjueerida üht tublit Kanada eestlasest isa: Martin Kiik (56), kes koos abikaasa Liisaga kasva­ tavad Kitcheneris (Ont.) nelja toredat last, on sõitnud palju aastaid mitu korda igal näda­ lal Torontosse ja tagasi, et osaleda eesti lasteaia ja kooli tegevuses. Martin ja Liisa on mõlemad pärit tugevalt eesti­ meelsetest peredest Torontos ja sedasama annavad nad edasi ka oma lastele.

Martin sündis Torontos.

Tema vanemad Erika ja Joosep olid põgenenud noorena Eestist, nad kohtusid Torontos ja abiel­ lusid. Martinil on temast seitse aastat vanem õde Tiina. Nad elasid selle aja kohta maal – Steeles Ave., mis nüüd kuulub Toronto alla. Neil oli krunt, kuhu isa ehitas maja ja elu oli tõesti nagu maal, suur linn oli sel ajal kaugel. Lähedasi neil

Kanadas palju polnud: isa­ poolne pere jäi põgenemise ajal Eestisse, Torontos olid ema õde Valve ja tema abikaasa Kaarel Tali, kellega nad olid väga ­lähedased.

Martin tegi läbi Eesti täien­ dusalgkooli ja keskkooli, osales natuke aega hundude ja skau­ tide tegevuses. Oma keskkoolis osales ta muusikaprogammis ja õppis palju aastaid klaverit.

Keskkoolile järgnes Toronto Ülikool, kus Martin saavutas oma kraadid – tal on dok­ torikraad füüsika alal. 1994. a. pakuti talle erialast inseneritööd Kitchener-Waterloo piirkonnas, kuhu ta kolis ning on jäänud sinna siiamaani. Martin on olnud Kitcheneri Eesti Seltsi esimees ning Seedrioru juhatuses. Ta on laulnud ka kohalikus kooris.

Akadeemiliselt kuulub Martin Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Oma tulevast abikaasat Liisa Norheimi teadis Martin juba lapsepõlvest, kuna nende õed

Liisa ja Martin oma pulmapäeval 2002. a. koos õp. Udo Petersooga Vana-Andrese kirikus.

Foto perekonnaarhiivist

Joosep, Marja-Leena, Martin, Kustav ja Johanna. Ees bokser-koer Boswell. Pilt võetud 14. juunil. Martin märgib, et tema habe tunnistab koroonaviiruse karantiini aega, nagu paljudel meestel praeguses olukorras.

Foto: Liisa Norheim-Kiik

tundsid üksteist. Uuesti koh­ tusid nad Lembit Avessoni koo­ ris Vana-Andrese kirikus, nad abiellusid 2002. aastal. Peres on neli last: Marja-Leena (17), Johanna (15), Joosep (13) ja Kustav (9). Kõik on väga tublid nii koolitöös kui vabaaja tege­ vustes. Ka praegustes distant­ s­ õppe tingimustes suudavad nad iseseisvalt oma kooliasju korral­ dada ja häid tulemusi saavuta­ da. Tüdrukud õpivad keskkoolis International Baccalaureate programmis, töötades juba nagu ülikooli tasemel, plaanides võtta ka suviseid õppekursusi lisa­kre­diitide saamiseks. Kõik lap­ sed õpivad klaverit ja on tegelenud aastaid ujumisega.

Marja-Leena sai juba kätte oma vetelpäästja lifeguard litsentsi, plaanides ­ s uvel Seedrioru laagris vetelpäästjana tööle asu­ da, kuid p­ araku ei toimu tänavu

Väga olulisel kohal on Kiikede pere jaoks olnud Eesti lasteaed ja kool – 12 aastat sõit­ sid nad igal nädalal mitu korda Kitcheneri ja Toronto vahet, laupäevahommikuti lasteaeda ja teisipäevaõhtuti kooli. See oli tagantjärele mõeldes ikka väga suur pingutus, eriti arvestades liikluse olukorda: kui Kitche­ nerist Mississaugani liikus tee­ kond enam-vähem hästi, siis võis just viimane osa teest Eesti Majja võtta ettearvamatult kaua aega. Aga nad tegid seda vapralt ja pühendunult. Olles Torontos, oli Martinil samal ajal võimalus külastada ka oma ema ja tädi, kes kahjuks mõlemad paar aas­ tat tagasi siitilmast lahkusid.

Martini isa ja tädimees olid juba varem lahkunud.

Kui Johanna lõpetas Eesti ­algkooli, otsustati, et nad enam regulaarselt Toronto vahet sõit­ ma ei hakka – põhjuseks just üha kasvav liiklus ja laste suu­ renenud koolikohustused. Sel­ leks ajaks oli alustanud tööd ka Hamiltoni eesti kool, kus pere kolm nooremat last käima hak­ kasid. Nüüd on nad aga taas eesti lasteaias tagasi ja lau­ päeva­hommikused sõidud jätku­ mas: Johanna käis seal kesk­ kooli jaoks vabatahtlikke ühis­ kondlikke tunde tegemas, kuni pandeemia puhkemiseni.

Martin on palju aastaid olnud ka kohusetruuks Eesti Elu kor­ respondendiks, kirjutades eesti lasteaia, kooli ja Seedrioru laagri tegevusest koos rohke ­fotomaterjaliga.

Hetkel on nende pere, nagu paljud teisedki, kodune. Liisa töötab kohalikus raamatukogus, mis on pandeemia tõttu kinni.

Martin töötab praegu valitsusa­ sutuses ja tal on võimalus töö­ ülesandeid täita kodust. Talvel õpetas ta ka Hamiltonis Mc­ Masteri Ülikoolis üht tehniliste alade kursust, mis just enne COVID-19 puhkemist läbi sai.

Tänavu augustis oli neil plaanis terve perega Eestit külastada, mis aga kahjuks ära jääb. Martin käis viimati Eestis 2000. aastal, Liisa on vahepeal käinud paar korda regilaulu­ ansambliga „Jaaniku“, kus ta koos õdede ja sõpradega laulab.

Perereis on olnud kaua planeeri­ misel, aga nad ei tahtnud seda teha enne, kui lapsed juba suuremad, et neil jääks sellest ka rohkem mälestusi. Reis ei tulnud kõne alla ka siis, kui oli vaja Martini ema ja tädi eest hoolt kanda. Nüüd aga tõmbas reisile kriipsu peale pandeemia puhkemine, kuid eks ükskord saab see kindlasti teoks.

KAIRE TENSUDA

Eesti Õppetöö Keskuse aastakoosolek Eesti Õppetöö Keskus/Esto­ nian Studies Centre (ESC) pidas 11. juunil 2020 oma ­aastakoosoleku pandeemia tõttu virtuaalselt, Zoomis.

ESC asutati aastal 2009 ja see koondab erinevaid Tartu College’is tegutsevaid prog­ ramme: VEMU kogude ja kultuuriprogramm, Biblio­ graafia Klubi, laenuraamatu­ kogu, elulookirjutajate rüh­ mad, raamatuklubid ja TEAS „Ööbik“. Iga programm valis koosolekule oma vabataht­ likud esindajad, kokku 19 inimest, kellest suurem osa võttis ka koosolekust osa.

Aastakoosolekut juhatas ESC nõukogu esimees Jaan Meri.

Perekonna foto aastast 1982. Ees Erika Kiik, Tiina Kiik, taga Joosep Kiik, Martin Kiik. Joosep suri 1991. a. ja Erika 2018. a. Foto: Kaarel Tali

pandeemia tõttu suvelaagreid.

Seedrioru laager on olnud alati nende pere suviste tegevuste hulgas ja laagrisuve ärajäämine on laste jaoks väga kurb.

Nr. 24

Koosolekul kiideti heaks 2019. aasta finantsaruanne ja valiti revident (firma MNP).

Põgusalt arutati eesseisvaid te­ gevusi. Sel aastal peaks toimu­ ma Eesti Kunstide Keskuse kunstikogu ületoomine Tartu College’isse ja paigutamine VEMU kunstikogusse. Kogu ülevaatus ja kirjeldamine on juba alanud. Tänavu on kavas alustada ka suuremat kampaa­

niat VEMU uue hoone ehita­ miseks vajalike rahaliste toe­ tuste leidmiseks.

Liikmetele pakkus huvi pan­ deemia mõju Tartu College’ile.

Lõplikku mõju on hetkel veel raske hinnata, aga suvel on tubade väljaüürimine kordades väiksem kui varasematel aasta­ tel. Samas on sügiseks kõik ruumid broneeritud. TC juhatus on suutnud saada maja käigus hoidmiseks valitsuselt toetusi, mis aitavad raskest perioodist üle saada. Selleks, et raha kokku hoida, jäävad ära suveks planeeritud remonditööd. Veel pole teada, millal ja kuidas saab tähistada Tartu College’i 50. a juubelit, mis oli planeeritud ­oktoobri algusesse või milliseks kujuneb ESC programmide ­tegevus sügishooajal.

Aastakoosolek pidi valima ka kaks uut nõukogu liiget – ühe ESC programmide esindaja ja teise väljastpoolt. Valituks osu­ tusid Bibliograafia Klubi liige Reet Marley ja EELK PõhjaAmeerika praost ja Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe.

JOHANNA HELIN Estonian Studies Centre/VEMU

Reet Marley

Mart Salumäe

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

9

Mõttekilde isast ja vanaisast Loodan, et enamik meist leiab midagi head mäletada oma isast sellel isadepäeval. Mui­ dugi keegi polnud ingel.

Paljud meist pidid sõja tõttu ilma isata üles kasvama või kui oli isa, sõda võis jätta jäljed ta iseloomu. Täna ­ mõtlen oma isa ja vanaisa peale. Mõlemate iseloomus näeme mõjusid ümbritsevatest oludest.

Mu isa suri 1999. a. kui oli 96 aastat vana. Mida ta küll mõtleks sellest, mis praegu meie maailmas toimub? Mis nõu oskaks ta mulle anda? Kuid ta polnud niisugune isa, kes tundis, et pidi mind juhatama.

Aga ta oli mulle eeskujuks. Ta oli tasane ja tagasihoidlik.

Temale oli ta pere kõige tähtsam ja kõik ta otsused oli seotud, et säilitada me pere sõja ajal ja pärast sõda. Ja selle eest olen talle tänulik.

Elasime Connecticutis peale Ameerikasse saabumist 1949.

Kui lõpetasin keskkooli, läksin ülikooli. Abiellusin varakult.

Varsti olingi kahe poisi isa. Töö viis mind Seattle’isse, siis Huntsville’i (Alabamas) ja sealt edasi Houstonisse. Isa jäi Connecticutti. Külastasin teda paar korda aastas, jäädes ta juurde nädalaks.

Mu viimased mälestused isast on sellest, kui kokkuhoid­ likult ta elas. Pärast mu ema surma raske haiguse järel abiel­ lus ta uuesti. Mu kasuema sai vähi ja teda viidi hooldeko­ dusse. Selle tõttu ma ei saanud neid oma juurde tuua.

Mu isa viimased paar aastat kulgesid sellega, et igal näda­ lapäeval ta ootas, kuni post saa­ bus keskpäeval. Selle järel tegi ta mustast leivast võileiva toma­ tiviiluga ja sõitis naabruskonna hirmuks hooldekodusse, mis oli vaid paar kilomeetrit eemal.

Seal ta luges saabunud kirjad kasuemale ette, kuigi ma pole kindel, et see neid kuulis. Siis sõitis isa koju ja leotas või ­sorteeris postmarke.

Kuigi tal oli viimastel aasta­ tel tšekiraamat, tegeles ta kõigi­ ga isiklikult. Kui ta pensioni ja sotsiaalkindlustuse tšekid saa­ busid, sõitis ta panka, rahastas need ja läks kontoritesse, kus maksis sularahaga oma tele­ foni-, elektri- ja veearved.

Prügiveo teenust ta ei pal­ ganud. Selle asemel sõitis ta linna serva, kus koguti jäät­ meid: paberit ja plekktopse.

Toidujäätmed muidugi läksid kompostihunnikusse ta maja taha, kus ta kasvatas aedvilja.

Mis veel üle jäi, pani ta paberkotti ja kui läks telefoni­ kontori parklas mööda prü­ gikastist, viskas ta koti kasti, silmitsedes kelmilt, lootes et keegi seda ei näinud.

Kui ta kodus vahetasin elekt­ ripirne, et tal oleks rohkem val­ gust nägemiseks, siis kui järg­ mine kord teda külastasin, olid jälle vanad 60- vatised pirnid ta laualambis.

Vastandina mu isale kirjutan nüüd oma vanaisast. Ma ei ole kunagi teda kohanud, kuid tun­ nen teda onude ja tädide mäles­ tuste järgi. Nad kõik vihkasid teda nende oma sõnade järgi, välja arvatud mu isa, kes ei soovinud sellest rääkida.

Mu vanaisa sündis Puur­ mannis talupojana. Sealt läks ta eelviimase sajandi lõpul kusa­ gile mõisavalitsejaks. Kui ta lahkus sealt, tuli ta Tartusse, ja seda sendita taskus. Siis aga abiellus ta naisega, kes oli te­ ­ mast 17 aastat noorem. Noore naisega tuli kaasa ka naise ema rahadega, mis oli teenitud kõrt­ sipidamisest Rõuges. Selle ra­ haga ostis vanaisa saapaäri Vene Turul (kaubamajas) Emajõe

Korp! Filiae Patriae virtuaalne õestuspidu

list sõprust ja kinnitada, et oleme üksteisele olulised.

Tartus oli hiljaaegu ja küllap on veel praegugi tänavatel plakatid meenutamaks ini­ mestevahelist kahe meetri vahe hoidmist sõnumiga „Ar­­ mastan sind kaugelt“. Oleme pikkade vahemaadega ja eral­ datusega mingil määral juba harjunud. Eheda kokku­ saa­ mise põua tõttu oligi rõõm sedavõrd suurem, et nii pal­ jude sõpradega sai turvaliselt ühineda kaugelt ent vanas vaimus. Heledalt rõivastatud ja korporatsiooni värvides õed tulid eri paikadest virtuaalselt kokku, et tähistada omavahe­

Vil! Kristina Agur laulis Viinist Torontosse.

Arvuti- või telefoni kaame­ rasilm tõi õdederingi paaril juhul kõrvuti istuva ema ja tütre paari (uues kõnepruugis „ühes mullis“ viibivad filiaed), ka va­ naema, kes suvilas lapselast hoidis ja vast kõige erakordse­ mana, esimehe vil! Koidula Aedna, kes viibis olude sunnil antud hetkel oma autos, ühes kesk-Ontario kaubanduskeskuse parklas. Siin on paslik väljend: Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. (Kui sul on võrgu­ ühendus.)

Põhjaliku ja paeluva rebas­ referaadi koos pildimaterjaliga pidas rebane Katrin Roop. Ta tutvustas mormoonide Brigham Young’i Ülikooli Utah osariigis oma kogemusest lähtudes; mis teda sinna kooli viis ja millised olid tema isiklikud ja akadee­ milised kogemused sellest ajast.

Seejärel toimus õestuspeo tsere­ moonia, mida kaunistas lauluga vil! Kristina Agur Viinist.

Torontos sirgunud ja hariduse saanud metsosopran Kristina Agur laulab sel hooajal maail­ ma ühe mainekama ooperiteatri Viini Riigiooperi (Wiener Staat­

kaldal. Äri oli edukas, kuna ta oskas talurahvaga tegeleda, aga sellega käis ka napsitamine. Ta astus tuletõrjujaks ja mul on temast foto uhkes mundris. ­ Kuid ükski ta lastest ei mäleta, et ta kunagi oleks tule tõrjumi­ ses osalenud.

Ta pere kasvas kiiresti, tuli üks laps teise järgi ja neist seitse kasvasid üles. Sõja ajal ­ oli viina omamine keelatud. Ta naine, s.t. tähendab mu vana­ ema, kaebas seda võimudele, ­tehes seda oma ema ässitamise survel. Vanaisa pandi vangi lühikeseks ajaks. Kui ta sealt välja sai, siis ta koju enam ei läinud, ta sõbrad oleksid ta üle ju naernud; ja tuli lahutus. Et vältida vajadust maksta raha naisele laste ülespidamiseks, korjas ta lapsed peaaegu vägisi oma juurde. Ta võttis suure kor­ teri Kastani tänavale ja lapsed jäidki hea meelega sinna. Olid ju üksteisega koos ja toit oli laual.

meest? Eks ta valis igale lapsele töökoha. Kuid kõik tundsid, et olid kodust välja visatud ja nad vihkasid teda ja vältisid kokku­ puutumist peale seda, kui nad olid surutud kodust lahkuma.

Palju hiljem, pärast sõda, suri ta ühes Põltsamaa hooldekodus.

Kuulsin, et oli jäänud vene ­sõjaväe veoauto alla.

Kodus oli kõva kord. Õhtu­ söögi ajal ei tohtinud keegi juttu ajada, kuni isa ütles: „Mahlzeit“ saksa keeles. (Isa pani saksa keele käibele kodus, arvates et see aitab lapsi tulevikus. See kestis kuni üks poistest tuletas talle meelde ühel õhtusöögil, et oleme vabas Eestis ja miks me ei räägi siis eesti keelt ja isa

a­ ndis järele. Sellest peale räägiti vaid eesti keelt.)

Peale lahutust mu vanaisa abiellus uuesti. Uus naine oli vaevalt vanem kui ta noorim tütar. Uus naine püüdis lastest lahti saada. Juba varem suunas vanaisa oma vanemat poega Riiga saabaste tootmist õppima. Ühe tütre saatis Pärnusse ars­ tirohtudega tegelema. Üks tütar abiellus kõrge Eesti sõjaväe ohvitseriga (kes oli mõni aeg kindral Reegi abi ja hiljem mu ristiisa). Pulmad peeti Kastani tänava korteris. Siis vanaisa ole­ vat olnud uhke küll, et väimees nii ja naa. Ühe poja saatis ta rätsepaselliks. Minu isa pani ta aednikuks õppima. Viimaks oli kodus vaid noorim tütar. Tema pani ta vankrile enne, kui sai oma viimast kooliaastat lõpe­ tada ja viis teda juuksuriks Elvasse.

Kuidas hinnata niisugust

s­oper) laval ooperikoori liikme­ na. Laulud olid siiski eelnevalt salvestatud, kuna ta kartis, et naabrid tema laulude esitlustest kell üks öösel eriti lugu ei pea.

Kuigi ühislaulmine on oluline ühendav osa õestumise kombes­ tikust, oldi väga tänulikud solisti

eest, sest Zoomi keskkonnas kaunilt kõlavat ühislaulmist on kuuldavasti raske, kui mitte ­võimatu, saavutada.

Südantsoojendav oli kinnita­ da ja veenduda, et oleme üks õdede pere, suur ja toetav sõprade ring, kes lähedal ka siis

kui kaugel. Virgutavat tunnet, et olime vanaviisi õhtupooliku seltskondlikult koduväliselt veetnud, ei saa ka alahinnata!

Suur tänu tublidele idee algata­ jatele ja ajaloolise koosviibi­ mise läbiviijatele.

Mida võis nüüd minu isa tunda isadepäeval? Siiski – ega elus kõik pole must ja valge.

Mu isa läks tööle ühte Tartu aiaärisse, kus kohtas mu ema ja nad abiellusid. Nad hakkasid lilleäri pidama Tallinnas Narva maanteel, mille hoovi majas ma sündisin. Seal elasime kuni 1944. Võrreldes paljudega mul vedas. Kuid vahel, kui vaatan peeglisse, siis mulle vaatab ­vastu mu isa.

Head isadepäeva.

ARVED PLAKS, Texases

Vil! RIINA KINDLAM

11. jaanikuul sai 34 Korporatsioon Filiae Patriae Toronto koondise liiget esmakordselt kokku virtuaalselt – igal oma väike otse-eetris ruuduke suurel arvutiekraanil. Näha on vaid 24 pale, kõik ei mahtunud korraga ühisele vaateväljale ja järgmisel ekraanivaatel oli osavõtjaid veel. Sellise Zoom videokõne vahendusel on pandeemia olukorras koondunud teisigi Eesti üliõpilasorganisatsioone, isegi volbriõhtut eraldatuses tähistama. Korp! Filiae Patriae Toronto õed pidasid selles ebatraditsioonilises keskkonnas ka traditsioonilise kevadise õestuspeo. Kuvatõmmis: vil! Annike Andre-Barrett

10

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Tallinna rohealasid aitavad TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! korras hoida linnalehmad

Võidupühaga tähistame eesti rahva kõiki võite.

Eestimeelsust soovides Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Kanadas

Niitjatele ja haljastajatele on suveks maalt Tallinnasse appi tulnud neljajalgsed „haljasta­ jad“ – üha rohkem kasuta­ takse suurte rohealade korras hoidmiseks linnalehmade abi.

Paljassaare poolsaare kaitse­ alal näksib rohtu kümme šoti mägiveist. Karvased ja sarvili­ sed mägiveised on armsa väli­ musega, aga lisaks sellele ka väga ilmastikukindlad – ei heiduta neid tuuled, tormid ega vihm. Lauta Šoti mägiveised ei vaja. Linnarahvas käib lehmake­ si hoolega imetlemas, aga kuna nende territoorium on üsna suur ja lisaks aiale kaitseb ala veel elektrikarjus, siis lähedale neile minna ei saa. Nii võibki juhtu­ da, et veiseid vaatama-pildista­ ma tulnutel tuleb uuesti tulla, sest lehmakesed olid hetkel neist liiga kaugel.

Eestisse lendab linde suveks pesitsema väga kaugelt – Aafrikast ja Lõuna-Euroopast.

Näiteks meie rahvuslind suit­ supääsuke veedab Eestis kõigest viis kuud aastas. Ränne on sageli tuhandeid kilomeetreid pikk ja väga ohtlik. Eesti lin­ dudest on umbes 90% rändlin­ nud. Eestisse tulles loodavad nad siin rahulikult pesitseda – pesa ehitada, muneda ja pojad sügise saabumiseni lennuvõime­ liseks kasvatada.

Paljassaare poolsaar on Natura 2000 kaitseala. Seal pesitseb kogu Euroopa konteks­

tis väga oluline vee- ja ranniku­ lindude kogukond. Liigirikkus muutub siin aga järjest väikse­ maks, sest rannik kasvab pil­ liroogu täis. Üha rohkem võib siin ka jalutamas näha linnaini­ mesi, kes loodust naudivad ja linnulaulu kuulavad. Nad liigu­ vad sageli pesitsusaladel, aga lindudele see ei meeldi. Mägi­ veiste kasutamisest on abi ranna­-ala puhastamisel ja ini­ meste eemalhoidmisel. Linnud veiseid ei karda. Veised peaksid rannaniidud „korda tegema“ umbes viie aastaga.

Piritale Kõrkja saarele jõudis hiljuti kuus looma. Linna saat­ miseks olla valitud pisut kerge­ mad loomad, et nad karjamaad väga poriseks ei sõtkuks. Pirital Kõrkja saarel on ka ajalooliselt, juba sajandeid asunud karja­ maad. Kohalikud elanikud rõõ­ mustavad veel ühel põhjusel – elektrikarjusega tara hoiab ee­ male ka need seltskonnad, kes autode ja mootorratastega saa­ rele pidutsema ja kalastama sõitsid, siinset rahu rikkudes ning endast hulgaliselt prügi ja tühje pudeleid maha vedelema jättes.

Nii Paljassare kui Pirita loomad on toodud pealinna „su­ vitama“ Harjumaalt. Linnaleh­ masid võib suvel näha ka teistes Eesti linnades – Pärnus, Kures­ saares ja mujalgi.

Tekst ja fotod: LEA KREININ

Estonian Ecumenical Relief Organization Eesti Ökumeeniline Abistamise Organisatsioon Kanada eestlaste poolt kodueestlasi toetav heategevusorganisatsioon

Tervitusi Võidupühaks ja Jaanipäevaks!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA

Elektrikarjus hoiab eemale ka inimesed.

Nr. 24

Kes siis valvab (Algus lk. 4)

saabastega sammudes, nui ja muidugi püstol raskelt rihmal rippumas. Kõik olid vaiksed.

Kuid mitte hirmul. Kuulati, õpi­ ti, avaldati tänu. Ent järgmisel päeval küsis uudishimulik naab­ rimutt, et mis ulakusega poisid nüüd on hakkama saanud!

Mõni aasta hiljem, seitsme­ kümnendate lõpus toimus Trenti Ülikoolis Eesti Liit Kanadas juhendamisel seminar, kus loen­ gute, vestlusgruppide kaudu loodeti noorematele Kanadas sündinutele anda juhtnööre, kui­ das meie ühiskonnas vastutus­ rikkamaid rolle täita, juba siis aru saades, et vanemad peavad ka noortele usaldama võimalusi kõigi huvides.

Juhtus nii, et neist kaks ja­ gasid üht hotellituba sama kord­ nikuga. Kes pärast loenguid, esi­ tusi õhtul viskas nendega viskit, pakkudes Henningerit loputuseks peale. Ning rääkis selliseid lugusid, mis raama­ tutesse kunagi ei jõudnud. Ka seda, miks ta politseiniku elu­ kutse valis. Mitte ainult oma huvide tõttu, vaid ka olude tõttu – ei sallinud ta korralagedust.

Ning ta ei olnud omasuguste, mitte-eestlaste hulgas sugugi ­erand.

Et väita, et nad üle rea­ gee­ rivad, kui nad oma elu mängu panevad, on absurd. Kes tahaks narkomaani usaldada pimedas tupiktänavas? Selleks meil sel­ lised mehed ja naised on, et me ei peaks kartma neid, kellele seadus ei tähenda miskitki. ­ Kommunismiajastul sai õpitud sõna retsividist – neid võis ju ka olemas olla enne okupat­ siooni, aga kui palju neid oli?

Kui põhjendatult tarvitatakse vastandpsühholoogilisi mõisteid selliselt nagu nii mõnigi idea­ list, kes pole kunagi pidanud vabas maailmas oma elu eest kartma, siis küsiks uuesti Juvenalist meenutades. Seda moodsamas, mitte toonase kor­ rumpeerunud ajastu kontekstis – kes kaitseb meid kaitsjate vas­ taste eest?

TÕNU NAELAPEA

Venemaa saadab välja kaks Tšehhi diplomaati Venemaa välisministeerium kutsus esmaspäeval välja Tšehhi suursaadiku ja teatas, et kaks diplomaati peavad kolmapäeva õhtuks riigist lah­ kuma. See on vastuseks nädal varasemale Tšehhi otsusele saata riigist välja kaks Vene saatkonna töötajat.

Informatsiooniks: Skm. Enno Agur, 52 Glengrove Ave. W. Toronto, ON M4R 1N7 Tel. 416-485-9889 Annetused ja pärandused tulumaksuvabad

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas hiljem, et Moskva vastab sellistele ebasõbralikele sammudele alati samaväärselt.

Samas ta rõhutas, et Venemaa on jätkuvalt huvitatud headest suhetest kõigi riikidega.

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4 Šoti mägiveis on sõbralik ja rahulik loom, kellele meeldib olla vabas looduses.

Konflikt kahe riigi vahel sai alguse sellest, kui Tšehhi pea­ linna Praha võimud otsustasid maha võtta NSV Liidu marssali Ivan Konevi mälestusmärgi.

(ERR/EE)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Mälestuste pildisild

11

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

Aeg kaelustamisest hoiduda Koguja 3,5 Kaunil juunikuisel hommikul ütles praost Mart Salumäe Mount Pleasanti kalmistul surnuiapüha mälestusteenis­ tuse alustuseks järgmised sõnad: „Armas kogudus, sel aastal me ei saa koguneda üheskoos pühitsema sur­ nuaiapüha, sest paraku on tervisele nii kasulikum.“ On elutarga Koguja sõnutsi kaelustamisest hoidumise aeg.

Linna- ja provintsivalitsused pole jumalateenistusi esmavaja­ like teenuste nimistusse määra­ nud ja seni on teadmata aeg, mil võime pühakodadesse ja surnuaedadesse hulgakesi taas koguneda. Kanada Luteriusu Kiriku Ida-sinodi piiskop Michael Pryse’i karjasekirja manitsuse järgi enne septembri­ kuud küll mitte. Nii peame jät­ kuvalt leppima sellega, et pildi­ line tegelikkus peab korvama tõsielulise. Tänu Loojale, matu­ semajade koostööle koguduste esindajatega ning surnuaiapüha pildi ja heli jäädvustajatele said mälestuspalved lahkunuile loe­ tud ja surnuaiapüha pildile jääd­ vustatud.

Tõepoolest surm on elu, aga mitte armastuse piirikivi, nagu teispool ääretut ilmamerd ühele külakalmistu väravale on armas­ tava käega kirjutatud. Leina­ pühapäeva-eelsel teisipäeva­ hommikul avas kalmistuvalvur kokkulepitud ajal kaameramees Tauno Mölderile, helimees Margus Jukkumile ning õpeta­ jatele Mount Pleasanti majes­ teetlikult kõrguvad surnuaia raudväravad.

Surnuaed oli suiselt erkrohe­ line, muru korrektselt niidetud ja hauad korrastatud. Lahkunute kalmude kohal üllitses rahu.

Ainult kardinalid, need ilusad kanada linnukesed, laulsid eesti­ maiste ööbikute sarnaselt lah­ kunud kaasmaalastele tervitus­ laulu saabuvast hommikust. „ Ja otse nõnda, nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka tae­ vast kuju,“ (I Korintose 15.45) kõlasid pühakirja aegumatud sõnad Vana-Andrese koguduse õpetajalt Kalle Kadakalt Mount Pleasanti kalmuderiigi keskele.

Ka Yorki surnuaed, kuhu sealne kalmistuvaht pühalisi paarikaupa justkui Lunastaja us­ tavaid j­üngreid läbi aia taga­ väravate siseneda lubas, tervitas sisenejaid oma suvehommikuse kütkestava kaunidusega. To­ron­ to linna jaanipäevaeelsed sur­ nuaiad on hingelummavad. Ar­ mastava südame külge kasva­ nud surmatunnini.

Eestlastest ja lätlastest saa­ tusekaaslastele olulisemas pai­ gas, Kivialtari juures, ütles õpetaja Kalle Kadakas mäles­ tuspühajutlust „Oma surma sur­ rakse, aga teiste surmaga tuleb edasi elada. Lahkunu surmaga elab see, kes tänus temale mõt­ leb, kes tema heategusid jätkata püüab,“ tõdes vaimulik. Õpetaja möönis, et kaasaegne ühiskond on sel valitseval ilmaliku – reli­

Toronto Vana-Andrese ja EELK Toronto Peetri koguduste õpetajad Kalle Kadakas ja Mart Salumäe surnuaiapüha teenistust läbi viimas Mt. Pleasanti kalmistul....

... ja York kalmistul Kivialtari juures.

giooni ajastul surelikkuse ja iga­ vikulise inimteadvusest püüd­ nud välja tõrjuda. Usulistest ­rituaalidest sunnitud ilmajäetuse ajal tunneme me seda eriti ere­ dalt. Aegumatud rituaalid tröös­ tivad, lepitavad, aitavad mõista ja luua sidet meie silmile seni nähtamatu, kuid usus aimatava tegelikkusega.“ „Ärgem laskem end lah­ kunuist ja igavestest väärtustest irrutada,“ kõlas õpetaja sõna Tauno Möldri kaamerasilmale.

Usu läbi Igavesele muudetakse ajalikkus igaveseks, kord ime­ liseks taaskohtumiseks igavikus, lõpetas mälestaja oma mõtted lootusrikkalt.

Mälestuspalves ülendas praost Mart Salumäe koguduste süda­ med palvele, paludes rahu omastele, kes siinsetel surnuae­ dadel viimse puhkepaiga leid­ nud, palvetades ka nende eest, kes oma viimse soovi kohaselt leidnud igatsetud rahupaiga ­kodumaamullas. Pühapäevasele leinapäevale mälestuspalveiks mõtteid koondades palus praost punavõimu ohvrite eest, nende Eesti, Leedu ja Läti inimeste eest, kes Siberi mullas oma viimse muldse aseme on leid­ nud. Mälestuspalve järel luges

praost Meie Isa Palve ja õnnis­ tas.

Kõik oli nagu elus. Ometigi on pildil nii nagu pildil ja elus on nii nagu elus. Mälestuspüha pildisilla loojad loodavad elava pildi läbi luua vaatajas ja luge­ jas kindlusetunde, et ka kõige raskematel aegadel pole keegi lõpuni üksi ja läbi üksteise mõistmise saab inimestes alal hoitud olulisim. Nii nagu dr Roman Toi orelimuusika Ene Salumäe kütkestavas orelimän­ gus, saab alal hoitud elavana ka lahkunute mälestus, mälestussil­ lana nüüd juba valminud lühi­ film.

Embustest hoidumise aja mä­ lestushetke jäädvustasid paost Mart Salumäe idee järgi Tauno Mölder ja Margus Juk­kum. Ka kaelustamisest hoidu­ mise ajal on ometigi võimalik kogu­ konnana vastastikku kae­lustada.

Mälestuspüha jõudis vaatajani leinapäevaks, 14. juu­niks ja on vaadatav „Eesti Elu“ veebilehel, EELK Peetri koguduse näoraa­ matu leheküljel ja on saadetud Vana-Andrese kogu­duse liik­ mete e–kirja postkastidesse.

KALLE KADAKAS Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Fotod: TAUNO MÖLDER

Tervitusi Võidupühaks ja jaanipäevaks!

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

Tervitusi võidupühaks ja jaanipäevaks!

Toronto Eesti Selts Toronto Estonian Society Toronto Eesti Noorte Selts EV 103. aastapäeva tähistamine pühapäeval, 21. veebruaril 2021 Toronto Eesti Majas Toetage TES täienduskooli ja lasteaeda!

Värskas püstitati ajalooline Vabadussõja skulptuur Peagi Värskas avatava Vaba­ dussõja monumendi tippu tõsteti nädalavahetusel skulp­ tuur, mille on loonud Roman Haavamäe. Ausamba pidulik avamine on 20. juulil.

Ausammast on varem proo­ vitud püstitada kahel korra: 1940. ja 1944. aastal, kuid

mõlemal korral nurjas plaani Nõukogude okupatsiooni võim.

Skulptori lapselaps Margus Haavamägi selgitas uudiste­ saatele ,,Aktuaalne kaamera“, et tema vanaisa võitis omal ajal Vabadussõja monumendi kon­ kursi ja alustas selle kuju kallal tööd. ,,Kuju raiuti graniiti juba Tartu Pallase õues ja oli valmis, mingi aja ta säilis, aga 1944. aastal see kadus,“ ütles ta ja kinnitas, et võimalik et kuju ­peideti või hävitati. (ERR/EE)

Tervitusi Võidupühaks ja jaanipäevaks! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

12

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

LASTEAIA PIDU PARKIMISPLATSIL

Fotod: Kai ja Paul Kiilaspea (rohkem fotosid www.eestielu.ca)

Milleks on vaja parkimisplatsi? Et autot parkida – on ju loo­ giline vastus. Ja õige ka, aga ainult osaliselt. Sest vastamata on teine ja olulisem pool – miks üldsegi on vaja autot parkida?

Autot on vaja parkida, et T.E.S. Lasteaia selleaastast lõpupidu pidada, on täie­lik vastus.

Täpselt selleks sobis Eesti üle andmiseks valmis kinkeko­ Maja parkimisplats ülihästi, sest tid tunnistuse ning väikeste kin­ kus mujal olekski saanud läbi gitustega. Sel aastal pidi ju kõik viia lasteaia lõpupeo, nii et toimuma teistmoodi – lasteaia mitte minna vastuollu ikka veel lõpetajad-lapsed ei saanud astu­ koroonaviiruse tõttu nõutavate da läbi traditsioonilise lillerõnga reeglitega. terve lasteaiapere ees. Selle ase­ Möödunud laupäeva, 13. juu­ mel oli igale lõpetajale asetatud ni kaunil päikeselisel hommikul tema pere auto juurde oma askeldasid Eesti Maja parklas ,,rõngas“, kuhu ta oma nime lasteaia juhataja Ingrid Laar, kutsumisel sisse sai astuda, kaela lauluõpetaja Katrin Sõmermaa panna lillepärg ja pähe nurklik ning vanematekogust Tiiu ,,lõpumüts“ ning ta ema või isa Bradley ja Mai-Liis Tamme­ sai üle anda juba varem valmis mägi, kellega peatselt liitus Kati pandud lõputunnistuse ja kingi­ Kiilaspea, kes koos Katariina koti. Päris-kallid õpetajatelt said Jaenesega oli lasteaia lõpuklassi asendatud õhukallidega – küllap tuleb ka tõeline kalli-aeg. õpetaja.

Vahvad värvilised õhupalli­ Eesti lippe lehvitades lauldi pundid kinnitati aia külge ja piduliku sündmuse alustuseks kindlatele kohtadele parklas, et meie armsat riigihümni, mille nii märkida selgelt, kuhu lõpu­ järel tervitas Ingrid Laar osa­ klassi laste pered said kohale võtjaid lasteaia poolt ja andis jõudes oma autod paigutada ja edasi tervitussõnumid lasteaia end valmis seada pidulikuks lõpe­ tajatele Northern Credit lõputseremooniaks. Samuti seati Unioni ja Eesti Sihtkapitali

Kanadas poolt.

Seejärel soovis lastele palju õnne lasteaia lõpetamise puhul õpetaja Kati Kiilaspea, kes tule­ tas ka meelde, et toredad ajad oma sõprade seltsis saavad jätkuda sügisel eesti koolis. ­ Samuti tutvustas ta selleaasta­ seid lasteaia lõpetajaid: Olivia Dibiase, Kaius Fernandes, Roland Franzoi, Heikki Edward Hess, Mia-Liina Hess, Johann Kink, Hendrik Knowles, AilaMari Melrose, Maali Mortson, Olin Qaqish, Markus Ranniste,

Julia Sehr, Jaak Toome, Lukas Zifkin.

Palju õnne lastele ja vane­ matele – üks suur ja tähtis osa on koos läbi tehtud!

Katrin Sõmermaa kutsus lapsed laulma ,,Põdra maja“ – selle lauluga käivad ju koos toredad liigutused ning kui kõik sõnad ja tegevused kohe meelde ei tulnud, meenusid need kiires­ ti tegevuse ja laulmise käigus.

Lasteaia esinaine Tiiu Bradley tänas kõiki osalejaid ja peo ettevalmistajaid. Aga eriti

Kooliaasta ,,lõpuaktusel“ osalenud selleaastased lasteaia lõpetajad.

Ingrid Laari, kes pärast paljusid aastaid lasteaia juhataja kohalt nüüd lahkub.

Ametliku osa lõppedes saigi minna lahti tõeline ,,tailgate­party“ – lastele olid juba saa­ budes jagatud välja väikesed kotikesed snäki ja mahlajoogiga ning kui hoogne muusika ka valjemaks keerati, sai parklas ka tantsu lüüa.

Tänu tegijatele-korraldajatele ja palju õnne lasteaia lõpeta­ jatele. (EE)

Foto: EE

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

13

T.E.S. Täiendusgümnaa­siumi lõpetajad 2020

Häli Helena Puust Thomas Osso Olen viieteistaastane ja õpin kümnendas klassis Dr. G. W. Williams Secondary School’is Auroras IB programmis.

Mina mängin klaverit ja kooli orkestris trompetit.

Mulle meeldib sporti teha.

Olen kooli kergejõustiku ja murdmaasuusatamise võistkon­ dades.

Olen käinud Toronto Eesti lasteaias, alg- ja keskkoolis ja nüüd lõpetan gümnaasiumi.

Keskkooli lõpetades tahan minna edasi õppima arhitektiks või linna-kujundajaks.

Elan Hamiltonis ja õpin West­ dale’i keskkoolis. Osalen kooli tantsurühmas, Hamiltoni Eesti Seltsi Segakooris ja Põhjarada gaidides. Mulle väga meeldib maalida, lugeda, tantsida ja rulaga sõita (skateboarding).

Mul on kodus kaks kassi, kaks nooremat venda ja noorem õde.

Praegu töötan McDonaldsis, aga pärast ülikooli soovin õppida advokaadiks.

Ma olen kuusteist aastat vana ja ma õpin St. Joan of Arc katoli­ ku gümnaasiumis. Mulle meel­ dib väga muusika ja näitlemine ja ma tahan õppida neid alasid Laurentian ülikoolis, kui olen keskkooli lõpetanud.

Olen 16-aastane ja parajasti õpin 11. klassis Ecole Ele­men­ taire Toronto Ouest’is. Mulle meeldib jalgpalli ja korvpalli mängida ja vaadata.

Hakkasin viieaastaselt käima Jõekääru Suvekodus ja olen mitu korda osalenud Kotkajärve hundu- ja skaudilaagrites. Ikka olen Põhjakotka skaut, kuid et nüüd koonduseid pole, töötan Covid-19 ajal Ehatares vahete­ vahel nädalalõppudel.

Loodan tagasi kooli minna sügisel viimaseks keskkooliaas­ taks ja siis otsustan, mida ma edaspidi õpin ülikoolis.

T.E.S. Täiendusgümnaasiumi esto-programmi lõpetaja Maarika Kiiri Neges Olen kolmas laps Negese pe­rest, kes lõpetab Toronto eesti kooli. Mulle meeldib fotograa­ fia ja suusatamine. Mul on esi­ mese astme suusainstruktori tunnistus ja talvel olen igal nädalavahetusel suusaradadel Horseshoe Ski Resort’is (või Esto suusapäevadel). Naudin väga pere ja sõpradega koos­ olemist ning kõikide nende lemmikloomadega – Prince, Meredith, Jackson, Ricco ja Shaggy – ka!

Äsja tõmmati joon alla 2019./20. kooliaastale T.E.S. Täienduskoolis. See oli suurte juubelite aasta – algkool märkis 70., keskkool 55. ja meie lasteaed samuti 55. tege­ vusaastat ning n.ö. katusor­ ganisatsioon Toronto Eesti Selts, kelle tiiva all koolid

Tagasivaade noorte virtuaalpäevadele

Marc-André Perron

Alexander Gonneau

Täienduskoolide juubeliaasta lõppes ebatavaliselt tegutsevad, sai 75 aastaseks.

Suured tähtpäevad said no­ vembrikuu alguses 2019 Eesti Majas märgitud toreda ja rahvarohke sünnipäevapeoga ,,Juubelisadu“, millega ühines ka samas majas tegutsev poole sajandi juubelit tähista­ nud Toronto Eesti Püssi- ja

Püstoliklubi ning kus oli külaliseks ka esindaja Eestist haridusministeeriumist – Andero Adamson.

Kooliaasta jätkus pärast suurpidustusi tavalises vormis – emakeele-, ajaloo-, rahvatantsu(Järgneb lk. 20)

luua akadeemilist, kuid ka pro­ vormi ning muuta see noorte­ fessionaalset miljööd. Innus­ ta­ pärasemaks ja uuenduslikumaks. tud osalejad jagasid agaralt Osalejad olid üksmeelel, et huvitavaid mõtteid ja ette­ Eesti riik on nendele kallis, et ­ Karl Herbert Grabbi panekuid, mis saavad sisendiks noortel on lõpmatu potentsiaal Kuidas on tänapäeval võima­ üleilmse eestluse programmi. luua helgemat ja koostöist tule­ lik efektiivselt kokku tuua Eesti keele ja kultuuri säilivus vikku ja üheskoos nad on mõju­ ees­ ti noori Brasiiliast, Root­ välismaal koos hariduse ja töö kamad kui üksinda. Võib öelda, sist, Kanadast, Ameerika võimalustega Eestis olid kaks et nagu Euroopa Liidus on ka Ühendriikidest, Argentiinast, kõige populaarsemat teemat, globaalsete eesti noorte juhtiv Itaaliast ja isegi Iisraelist? mille üle arutleti. Lisaks arut­ printsiip in varietate concordia Ülemaailmne Eesti Noorte­ lesid noored ettevõtluse, kul­ (ühinenud mitmekesisuses). võrgustik (edaspidi ÜENV või tuuriseltside koostöö, Eestisse Edaspidi liikudes, ÜENV vi­ ‘Võrgustik’) on uus paljulu­ kolimise, rahvusvaheliste suhete sioon on luua globaalne plat­ bav organisatsioon, kes leidis ja usulise teenimise teemadel. Üritusel ilmnes, et noorte vorm, mis kajastab noorte hääli, ühe tõhusa lahenduse eespool mainitud küsimusele. ÜENV ülemaailmsete eesti kogukon­ pakub võimalusi noortel kokku on MTÜ (ingl.k.: NGO) mis dade liikmete kogemused ning saada (virtuaalselt praegusel loodi 2019. a oktoobris eesti mõttemaailmad lähtusid erine­ hetkel) ja koos töötada Eesti rii­ noorte poolt, kes olid ak­ ­ vatest kodumaa kultuuridest ja giga programmide arendamisel, tiivsed osalejad ja korralda­ ühiskondadest. Selle tõttu osale­ mis aitaksid välismaal elavaid jad eelmisel suvel toimunud jad ei nõustunud üksteisega igal eesti noori. Virtuaalpäevade ESTO2019 ülemaailmsete kul­ teemal, kuid sellest hoolimata edukas toimimine on vaid üks tuuripäevade noorteprogram­ tekkis sõbralik arutelu, mis näi­ näide sellest, mida kirglikud tas tervislikku demokraatlikku eesti-meelsed aktiivsed noored mis. ÜENV peaeesmärkideks on protsessi ja koostööd. Aga siiski saavad korraldada rahvusvahe­ esindada ja kaitsta välismaal nendel oli ühiseid kavatsusi, lises ulatuses. Võib julgelt elava eesti noorsoo õigusi ja mis motiveerisid nende osale­ ­öelda, et eesti noored on võtnud huve, toetada ja võimaldada mist: anda oma siiras arvamus südamesse Lennart Meri õilsa noorte sideme hoidmist Eesti ja ettepanekud, et parandada proklamatsiooni: ,,oma riigi riigiga, suurendada noorte osa­ välismaal elavate eesti juurtega eest vastutame kõik koos ja ­ lust eestluse edendamises ning noorte ja täiskasvanute plat­ ­igaüks eraldi.“ aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule.

Noortevõrgustik korraldas hiljuti esimest korda läbi Zoomi keskkonna noorte virtuaalpäevi, kus osales üle 75 eesti noore kõikjalt maailmast. Virtuaal­ päevade eesmärk oli kokku tuua eesti juurtega noori, et omava­ hel tutvuda, jagada mõtteid ja kogemusi eestluse arendamisel – eriti seoses teemadega, mille­ ga tegeleb Eesti Vabariigi juhi­ tud ülemaailmse eestluse koos­ töökomisjon (edaspidi ÜEKK).

Arutelude teemad olid laia­ haardelised ja noorte arukad kommentaarid ulatusid filosoo­ filistest küsimustest praktiliste soovitusteni. Sisukas, tähendus­ Noorte virtuaalpäevadel osales ka rahvastikuminister Riina Solman. rikas ja sõbralik debatt aitas Foto: kuvatõmmis

14

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! EELK Põhja-Ameerika Praostkond tervitab VÕIDUPÜHA puhul Pühakirja sõnaga: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Ps 33:12

EELK Peetri Kogudus Torontos

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

Esimene E. Ev. Lut. Hamiltoni Kogudus

EL-i lennundusreeglid nõuavad kaitsemaski kandmist Euroopa Liidu Lennuohutuse Agentuuri (EASA) ja Euroo­ pa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) hiljutise ühisdokumendi koha­ selt peavad lennufirmad tege­ ma kõik selleks, et haiged inimesed lennujaama ega ­lennukisse ei tuleks.

Reisijail tuleb täita tervise­ deklaratsioon, milles kinnitavad, et neil ei ole viimase kahe nädala jooksul diagnoositud COVID-19 ega avaldunud sel­ lele haigusele omaseid sümp­ tome ja nad ei ole olnud kon­ taktis haige inimesega.

Alates lennujaama tulemisest kuni sihtkoha lennujaamast väl­ jumiseni tuleb kõikjal võimalu­ sel tagada inimeste vahel vähe­ malt 1,5-meetrine vahemaa.

Lennukis tuleb nii palju kui võimalik püüda distantsi hoida, pannes kokku istuma pered ja teised koos reisijad ja püüdes hoida vahet võõraste reisijate vahel.

Eesti Etnograafia Ring Kanadas

Eelistatud on võimalikult kontaktivaba teekond alates elektroonilisest check-inist kuni minimaalse pardateeninduseni.

Reisijad peavad terve reisi aja - lennujaama tulemisest kuni sihtkoha lennujaamast välju­ miseni – pidevalt kandma näo­ maski. Nõuet ei pea täitma alla 6aastased lapsed ja tervislikel põhjustel. Näomaske tuleb iga nelja tunni tagant vahetada, reisijal peab olema kaasas vaja­ lik varu maske. Vajadusel pea­ vad lennufirmad olema valmis neid müüma.

Eesti sai Euroopa liiklusohutuse auhinna Eesti sai Euroopa liiklus­ ohutuse auhinna, mis tunnus­ tab riiki viimasel kümnel aastal tehtud pingutuste eest ­ liikluses hukkunute arvu vähendamisel.

Akadeemilised Kanada Eesti Naised

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Lennufirmadele soovitatakse võimaldada haigestunud ini­ mestele arstitõendi esitamisel tasuta lend ümber broneerida või piletiraha tagasi saada.

Immuunsuspasse hetkel ei soovitata, sest need ei ole veel teaduslikult tagatud kindlusega.

Kehatemperatuuri mõõtmine lennujaamas sõltub konkreetse riigi soovist. (ERR/RR)

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Auhinna välja andnud Euroopa Transpordiohutuse Nõukogu hinnangul paistis Eesti silma taristuohutuse suu­ rendamise ja teaduspõhise liik­ lusohutuse planeerimise poolest.

Olulise panuse tulemuste saa­ vutamisele on andnud liiklu­ s­ ohutusprogramm, mille tegevus­ kavas on ainuüksi järgmi­ seks neljaks aastaks üle 150 te­ ge­ ­ vuse. (ERR/EE)

Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Tervitusi Võidupühaks ja Jaanipäevaks saadavad Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

TERVITAME VÕIDUPÜHAL JA JAANIPÄEVAL

Jõekääru Kohtumiseni suvekodus ja JK-Kalev võrkpallilaagris järgmisel suvel! www.joekaaru.com

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Kihelkonna kellamees Tänaseni raske uskuda. Aasta oli 1989. Okupeeritud Eestis puhumas perestroika ja glasnosti (esimene uutmine, ­ üm­ berehitamine, teine läbi­ paistvus, avalikkus) ametliku poliitika värskendavad, loo­ tustandvad tuuled. Kuid siiski oli nö turistil raske liikuda.

Tuli mitte ainult kaugel elades Nõukogude võimu käest viisa varuda, närvesööv elamus.

Tallinna sadamas punasõdu­ ritega tegeleda. Vaid tänu selle aasta suvel toimunud ülemaailmsetele eesti noorte päevadele oli võimalik Kää­ riku spordibaasis toimuvast Metsaülikoolist osa võtta.

Mis oli teretulnud, kuna ühe paguluses sündinu isapoolsed juured olid seal lähistel, ju Otepää kandis spordeldi. Sai isegi ühel hilisõhtul matkatud ­ Tsoorule, kus sugulaste talu.

Teisel Truutale, kus asus va­ naisa talu (antud talle asuniku­ taluna Vabadussõjas osalemise eest. Mille isa tagasi sai pärast pikemat juriidilist jumpsvalle­ raad). Erakordne elamus.

Kuid olla Virtsu sadamas praami oodates, et Saaremaale sõita? Mustas Volgas tagaistmel istuda? Teades, et mannermaalt ei pääse isegi toonasel vabamal ajal nii naljalt sinna. Ja olles esi­ mest korda isamaal? Enne­ kuulmatu, pidin ennast näpista­ ma.

Nagu okupatsioonajal oli iga­ päevane, võimalus erakord­ seks külaskäiguks avanes vaid tutvuste, sidemete kaudu. Volga roolis oli Ajakirjanike Liidu autojuht Uudo Viilukas, ha­ ­ ruldane Hiiumaa mees. Tema

15

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS! Head võidupüha ja jaanipäeva kõigile!

Loodame teid näha järgmisel aastal!

Esiplaanil Kihelkonna kiriku kellatorn (1638, viimati restaureeritud 2009), taamal kirik ise. See on ainus kirikust eemalasuv kellatorn Eestis, mis on tänaseni säilinud.

Foto: EE

kõrval Noorte Hääle peatoi­ me­ taja Margus Mets. Nüüd saate aru, kuidas oli võimalik pagu­ laskirjatsural Muhule pääseda, pidage meeles et tollal oli ju piirivalve agar, kontrollisid pa­ bereid. Must Volga ja parteiliige, peatoimetaja ees, kes küsibki, kes taga istub. Teine oli nime­ kaim, Tõnu Vare, Noorte Hääle toimetaja. Nimekaim lahkus kahjuks meie hulgast tänavu jaanuaris. Hea südamega ja sõbralik, õppisin temalt palju.

Ka Uudo on 2002. aastast saa­ dik Manala mees, temaga kestis kontakt surmani, ka ta perega.

Uudoga sai hiljem Läänemaal, Pusku viigi äärsel maatükil aja­ kirjanike maatükil, vaid paarsa­ da meetrit merest eemal, juba taasvabas Eestis üheksakümnen­ datel ühe suvila korstnajalga va­ latud ning kaminat, korstnat laotud. Olgu kodumaa muld neile kerge.

Muhule jõudmine oli nagu teise maailma sattumine. Vanad talud, kivimüürid, rookatused – see on Eesti! Kuressaarde

Kihelkonna Miikaeli kiriku kellatornis 1989. aasta leeripäeva kuulutamas. Vasembal koguduse vöörmünder, öigel kaugelt tulnud LibaLible. Arhiivifoto

saabumine oli samuti kuidagi irreaalne. Kindlus-linnuse, rah­ ­ vasuus lossi külastamine, teades selle pikka ajalugu, saades aga kohal olles tänu giidi seletuseks palju enamat teada. Linna rae­ platsil oli näitus, mida vaid mõni aasta varem poleks või­ mud lubanud. Muistsest vaba­ dusvõitlusest tänaseni. Torontos elavat saarlast Robert Kreemi seal esile toodud paguluses teh­ tud Eesti huvides töö eest. Palju uut ja huvitavat, pea keerles. Ja Saaremaa pealinnas kohtasin kohvikus Mart Laari. Kellega olin tutvust teinud, vestelnud poolteist aastat varem Torontos.

Nüüd aga oli nii tähtis mees, et ei vaevunud mind mäletadagi, mühatas isegi. Ning polnud veel peaministergi.

Muidugi sai suitsusauna, Saare koduõlut rüübata kada­ kasest kapast – see läheb pähe küll! Oli ju suvi, valged ööd, Raimond Valgre viisid kumasid kõrvades. Teistel meestel lühi­ puhkus, minul seiklus! Kujutage ette, sai Tehumardi lahinguväl­ jal olla, kus eestlane võitles eestlase vastu veriselt, paljusid ohvreid nõudes. Kaali kraatri sügavustesse vaadata. Sõrve säärel näha sõja- ja okupatsioo­ niaegseid kahurite ja valgustite betoonjalaseid. Tuuleveskid, lambad, kadakad. Panga pank.

Milline idüll.

Meeldejäävaim elamus palju­ dest, raske valik, oli pühapäeva hommikul Kihelkonna ja selle Miikaeli kiriku külastamine.

Meile teadmata oli leeripäev.

Sõbralikul kirikuteenril oli aga enne pärastlõunast teenistust aega pühamut ja selle ajalugu tutvustada. Paraku pole meelde jäänud ta nimi.

Kihelkonna Miikaeli kirik kuulub Eesti vanimate kirikute hulka. Kohe nii, et rahvasuu järgi „Suure Töllu poeg ehitas ­ Kihelkonna kiriku, vana Töll aga Kaarma kiriku“. Õ tähte ju saarlased ei oska hääldada.

Kiriku ehitamist alustatati 13. sajandi keskpaiku ning lõpetati tõenäoliselt 1270-ndatel. Ku­ rioosiumiks on kellatorn, mis asub kirikust 200 meetrit loo­ des, eemal ja ehitati 1638. aas­ tal. Arhitektuuriliselt huvitav, ajalooliselt viimane selline Eestis. Kellad paiknesid selles eraldiasuvas hoones kuni püha­ koja läänetorni ehitamiseni ­aastail 1897–1899.

Kuhu muhe ja mõnus, nagu kõik saarlased paistavad olevat,

www.seedrioru.com

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Elle Rosenberg, BA, EPC, CFP Certified Financial Planner

OLYMPIAN FINANCIAL INC / LIFETIME PLANNING Rahanduslik nõuandmine Aeg kokkuleppel Tel. 905-669-5930 • Mobile 416-970-5930 elle.rosenberg@sympatico.ca “Committed to providing sound, professional financial planning advice and solutions from cradle to grave.”

Tervitusi võidupühaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

Telefon 416-461-0764

mees mind kutsus. Kirikuteenri ameti juurde kuulus ka kella löömine. Saades teada, et ma Kanadast lubati mul ka kella­ köit käsu ja rütmi peale tirida.

Vapustav kogemus, kuulutada noortele olulist päeva. Ei see päev kunagi meelest läe. See Saaremaa, on nagu laulusõnad ütlevad, üks väikene moa. Ja „siiski saarlane laulab koa, ei tede poisid mede poiste vastu ei soa, ei tedel pole niukseid laule koa“. Õhtul lõkke ääres sai seda uljalt, tänu talupruulile kinni­ tatud. Oli alles silmiavav, südant soojendav ja liigutav lühikülaskäik. Teadsin, et esi­ mesel võimalusel olen jälle heade saarlaste keskel, mis järg­ misel aastal jaanipäeval sün­ diski. Ning nädalaks!

TÕNU NAELAPEA

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B.

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

16

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The generals’ last battles Is there a close parallel between the removal of monu­ ments to Confederate Presi­ dent Jefferson Davis and General Robert E. Lee and others from public spaces in the US South, and the banish­ ment of Jossif Stalin and Vladimir Lenin statues, with others of similar ilk, from well-attended locations in Estonia?

Not entirely. Since 2015, well over one hundred Con­ federate symbols have been moved into storage away from public visibility in the US southern states. In Estonia simi­ lar monuments have been either taken down, stored away and/or destroyed. Or as an alternative in some instances, relocated from places of prominence to open air parks and left for pub­ lic display.

Estonia in 2018 at its Museum of History, located in Maarjamäe Palace, opened a collection of 16 statues and monuments that can be viewed on its outside location or vir­ tually via internet. They mainly represent Estonian Communist vanguard from the time of the 1917 Revolution to the postWWII Soviet occupation era.

From the Central Committee elite to secret police command­ ers to Red Army Generals, like in the US South, they all indi­ vidually represent the repres­ sion and inhumanity that domi­ nated those periods of history.

The display was assigned a distinct objective: to use the ex­ hibit in an educational context that helps to focus on totali­ tarianism and understand the underpinnings of its societal ideology. These were the politi­ cal proxies and violent hench­ men of Lenin and Stalin that were honoured and memorial­ ized in public for their success in oppression. These acolytes of communist dictatorship were ­reviled by the vast majority of Estonians.

It’s been said that those who disagree with the removal of statues depicting slave era Southern military commanders see it as an indignity to the memory of the forefathers.

Others argue that it’s a denial of the actual historical record.

Russia sees these removals as an insult of its “glorious” past. This past April a monu­ ment dedicated to Soviet

Marshal Ivan Konev was taken from its site in Prague, Czechoslovakia. Konev was a WWII Red Army commander, prominent in the fight against the Nazis in Czechoslovakia, but also the Russian military leader who suppressed the Hungarian revolution in 1956 and the strategist who prepared the assault against the “Prague Spring” in 1968.

Even though Konev was key in battling German forces in WWII, he was also a despised enemy to all anti-Soviet Hungarians and Czechoslova­ kians. Moscow has taken the statue’s removal as an affront and initiated criminal proceed­ ings against the perpetrators, not withstanding that the “crime” occurred in a foreign country. To Russia he was a war hero, to non-Russians a vicious conqueror.

One is reminded of the mas­ sive Russian 2007 cyber attack against Estonia’s digital infra­ structure, the first such totally crippling assault in cyber war­ fare history. It was prompted by Estonia relocating a monument to the Soviet Red Army, the very same military that helped to continue a repressive occupa­ tion of Estonia after the defeat of the Nazis. The justification for the relocation was indisput­ able and it was moved with due solemnity to a military ceme­ tery where it stands to this day.

Yet Moscow saw it as an un­ acceptable affront. Ironically, the Kremlin’s knee-jerk reaction helped to make IT-astute Esto­ nia into a world-recognized centre for research and develop­ ment of cyber warfare defense.

In 1947 Lithuanian anti-So­ viet partisan Jonas Noreika was killed. In 2019 a plaque dedi­ cated to him in the Academy of Science was removed. To some he was a Lithuanian hero and patriot, to others a Nazi colla­ borator. These arguments have been associated with memorials to Leopold II in Belgium, Winston Churchill and Mahat­ma Gandhi in the UK, John A. MacDonald and Egerton Ryer­ son and others in Canada etc.

Should monuments sym­ bolizing or representing an ­inhuman, repressive past be re­ moved or placed in an exhibit accompanied by a non-ideologi­ cal historical narrative (if that’s possible, ed.)? Before opening

Commemorating the June 14, 1941 Soviet mass deportations in Estonia at a memorial located at the Polva railway station, from where cattle cars filled with innocent people left for Siberia.

Eha Naylor awarded 2020 CSLA President’s Award and Chris Phillips awarded 2020 CSLA Lifetime Achievement Award Ottawa – June 17, 2020 – The Canadian Society of Land­ scape Architects (CSLA) is pleased to announce that Eha Naylor will receive the CSLA President’s Award and Chris Phillips will receive the CSLA’s Lifetime Achievement Award.

The CSLA Recognition Awards honour the work and commitment of Canadians to the profession of landscape ar­ chitecture. The awards will be given at the CSLA Gala to be held during the 2021 CSLA Congress in Ottawa, Ontario.

The Lifetime Achievement Award is awarded annually to a member of the CSLA whose lifetime achievements and con­ tributions to the profession have had a unique and lasting impact on the welfare of the public and on the environment.

Eha Naylor (Eha Kuutan) OALA, FCSLA. MBA. is an honours graduate from the University of Toronto School of Architecture, Landscape and Design. She is a partner and Practice Lead with Dillon Consulting that has offices across Canada. In her 40 year career she has established her­ self as one of Canadas finest

and most highly respected prac­ titioners. In addition to her re­ markable professional skills, Eha has been a tireless advocate for the Ontario Association of Landscape Architects (OALA) and the Canadian Landscape Architecture Foundation where she sits on the Board of Directors. She is also the Chair of a key OALA steering com­ mittee that is tasked with achieving Practice Act status for Landscape Architecture in Ontario. Glenn O’connor, Pre­ sident of the Canadian Society of Landscape Architects, is ­honoured to recognise Eha with this important award.

“Eha Naylor, who is both a landscape architect and a plan­ ner, is enjoying a remarkable career with significant contribu­ tions to the profession that bridge planning and ecological design fields. Her skills include the integration of sustainable design measures and climate change adaptation as compo­ nents of large infrastructure projects. In addition to her ­impressive career path, Eha has distinguished herself as an ardent advocate for the pro­ ­ fession, chairing the OALA Practice Legislation Committee,

the relocated statue display, the Estonian Museum of History had simply placed them in an open field on the Museum’s grounds. They suffered exposure to the weather, were covered in weeds and deteriorated in ap­ pearance. The place became an abandoned graveyard. The ­statues were not recognized for sufficient historical significance to be properly displayed but had enough cultural heft not to be destroyed.

Can the relocated statues, if prudently and thoughtfully “re-branded”, actually heal old wounds? On the other hand some argue that re-erecting them for display elsewhere is offensive to those who suffered under totalitarianism or intoler­

ance.

In the US South, the removal of Confederate monuments is meant to be a process of vacat­ ing painful relics of a racist past in a search for social common­ ality. In Eastern Europe it’s in­ tended to negate the power these statues once wielded and to deflate any ambitions, domes­tic or foreign, for a return to the past.

As long as the current Russian leadership holds power, a search for a common Esto­ nian-Russian language in statute removal will be impossible. But in the US, its indifference to the stand-off or vacuous commen­ tary from the White House that makes healing old wounds unat­ tainable.

LAAS LEIVAT

Eha Naylor

among others. She is truly a remarkable professional and a ­ shining example of how land­ scape architects impact our communities in a profound way.” – Glenn A. O’Connor, OALA, FCSLA, ASLA The Canadian Society of Landscape Architects (CSLA) is a professional organization with landscape architect members, associate (or intern) members, and student of landscape archi­ tecture members. As the voice of the profession in Canada, the CSLA is an advocate for its members on issues such as urban design, urban renewal, ­ sustainable development, climate change, and cultural heritage.

Eha Naylor earned her land­ scape architecture degree in 1980 from the University of Toronto and completed an MBA in 1989 from York University’s Schulich School of Business.

She was the President of Envision the Hough Group until 2009 and became a leader in Dillon Consulting Limited’s national landscape architecture ­ and community planning prac­ tice for the last 10 years of her 40-year career.

She has earned numerous awards recognizing her exper­ tise in environmental and site design for both public and pri­ vate sectors. In 2015, she was selected for the OALA Pinnacle Award for lifetime professional excellence. She’s known for finding solutions to complex, multidisciplinary planning and design assignments. Her skills include the integration of sus­ tainable design measures and climate change adaptation as components of large infrastruc­ ture projects. She has practiced sustainable design and has expertise in climate change ­ ­vulnerability assessment includ­ (Continued on page 18)

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Terror, Pain And Impunity: The Legacy Of Nazi And Soviet Occupation Of The Baltic States An interview with The Jews in Latvia Museum Director, Ilja Lenskis Marcus Kolga, UpNorth, June 2020 Eighty years ago this month, as the world’s attention was focused on Nazi German troops that were marching down the Champs-Élysées in Paris, The Soviet Union invaded Estonia, Latvia and Lithuania, leading to the eventual occupation and i­­ l­ legal annexation of the Baltic States in August 1940.

Europe was split into two spheres of control: A Western sphere, occupied by Adolf Hitler, and an Eastern one, ­controlled by Josef Stalin. The arrangement was the outcome of a secret pact signed by Hitler and Stalin on August 23, 1939, known as the Molotov-Ribben­ trop Pact.

In the year that followed the Soviet 1940 invasion of the Baltic States, mass arrests be­ came the norm, culminating in the mass June deportations of 1941.

While some people opted to cooperate with Soviet authori­ ties, and some ideologically supported them, resistance groups also appeared. Their aim was to restore the independence of their countries and disrupt and stop Soviet terror against their countrymen.

Between 1940–1944, the Baltic States were invaded and occupied three different times – the last of which did not end until the early 1990’s when the last Soviet troops exited from the Baltic States on August 31, 1994.

Jewish-Latvian historian and director of the “Jews In Latvia Museum”, Ilja Lenskis, ex­ plained to me earlier this year in Ottawa, that in 1940, “the Soviets presented themselves as liberators, telling Latvians they would restore the Parliament,” which Latvia’s then nationalist authoritarian Prime Minister Karlis Ulmanis had shut down in 1934. Ulmanis told Latvians not to resist the Soviet invasion, telling them that, “I will remain in my place and you remain in yours”.

After imposing ultimatums on all three Baltic States, 500,000 Soviet forces invaded Lithuania, Latvia and Estonia

on June 15–16 1940, occupying them in a matter of days; and just one week before Stalin’s German allies conquered France.

Shortly after the Soviet inva­ sion, the mass repression and arrests of the Baltic populations began. “We see that Jews were also arrested, despite what later Nazi propaganda would claim” explains Lenskis. By August 1940 “absolutely all Jewish public organizations and most of the Jewish schools were ­liquidated, as well as the Jewish periodicals.”

Widespread arrests of politi­ cians, civil society leaders, professionals and business ­ people through the following ­ year, culminated in the mass deportations of June 14, 1941.

According to Lenskis “the Jews were a visible part of the ­deportees – about 12%, while being only 5% of the general population. Some 2% of Lat­ vian Jews was deported on the nights of June 14 and 15.”

The narrative that Jews were “avid supporters of the Soviet regime is simply false, but was a narrative extensively spread

by Nazi propaganda,” says Lenskis.

Just as Hitler was turning his guns towards the Soviet Union in June 1941, Soviet authorities ordered mass deportations in all three Baltic States. According to historian and Yale University professor, Timothy Snyder, Soviet authorities deported over 40,000 people from Estonia, Latvia and Lithuania in June 1941.

The terror caused by the Soviet mass deportations caused many in the Baltic States to mistakenly greet the invading German army as liberators.

Far from freeing the people of the Baltic States, the Nazi occupying forces set up their own administration. And as the Nazis did in Poland and the Nether­lands, they set out to an­ nihilate the local Jewish popula­ tion and other minorities, with the assistance of local collabo­ rators.

Propaganda, crafted by the occupying Nazi authorities, am­ plified fear and outrage within the already traumatized local population, using antisemitic narratives to falsely assign blame for political repression organized and carried out by Soviet authorities, on the Jewish community.

Klooga Nazi concentration camp in Estonia.

Photo: Estonian World

17

Among the narratives that the Kremlin has promoted since the Cold War, is that anyone who opposes the Soviet occupa­ tion, or questions Stalin’s ­fatherly benevolence, is a fascist.

Lenskis juxtaposes the Krem­ lin’s rhetoric with the Soviet kind during the Cold War, where “Soviets claimed that all Latvians were Soviet patriots, while today propagan­ da outlets would claim “all Latvians are “fascists”, that they’re all antisemites… and constantly mixing things that Soviet deportation of Latvians, 1941. happened in Lithuania, in Latvia, in Estonia in order to The Germans highlighted in Latvia there are more than 230 build the stereotype of a ‘Baltic their propaganda, “that the mass graves, so next to almost Fascist’.” Soviet propaganda Minister of State Security, every Latvian town you have was strongly aimed against Simon Shustin was Jewish,” one or more mass graves. And Central and Eastern European who according to Lenskis, was everyone knew about what émigré communities, portraying just a Moscow appointed ­happened to their Jewish neigh­ them not as the refugees from hench­man without any Latvian- bours. That’s why in Latvia, terror and repressions, which Jewish background at all. you basically don’t find Holo­ most of them were, but as unre­ “Of course the Nazis, who caust deniers. Everyone knows pentant Nazi collaborators, who occupied Latvia a bit more than what happened.” were hiding in the West. This a week after the June Depor­ The leader of the Auxilliary trope is still used today.” tations, exploited this trauma police, “Viktors Arājs lived The Kremlin’s historical because Latvians wanted to un­ freely until he was arrested [in ­propaganda, preys on the gener­ derstand who was responsible 1975] and put on trial in al lack of historical awareness for what happened.” says Hamburg. So it’s still a question of the Baltic Sea region in the Lenskis. “Most of the Soviet as to how much Western Allies Western world, and exploits it leadership escaped Latvia, so and the émigré community were to de-legitimize Baltic, Ukrai­ the Nazis offered the very interested in dealing with these nian and Georgian claims of simple explanation that the issues.” ­ ­independence.

Jews are guilty: the entire re­ Lenskis says that the way Lenskis told me that, “those pressive system was presented Latvians are approaching their who write about the Baltic ex­ as being Jewish.” history and the Nazi occupation perience in WWII, in the West, “Parallel to that, synagogues today, is significantly different frequently rely on quick Google were burned: the burning of the from how it was approached 25 searches, which often return Great Synagogue of Riga, with years ago, when many Latvians links to content produced by people inside, was filmed for were reluctant to discuss col­ Kremlin propagandists who German propaganda newsreel, laboration with the occupying ­ often intentionally misinterpret ‘Deutsche Wochenschau’ with a Nazis. facts in order to present a comment that said Latvians “In 1989, people started ­distorted version of history.” were taking revenge for the ­ installing monuments to the Ultimately, the fact that crimes committed by the Holocaust victims. And not people from different social ­ ‘Jewish Bolsheviks’ during the only the Jews did that, also strata in the Baltic States col­ year of Soviet terror,” said ­local historians and local public laborated with the Nazis must Lenskis. “In reality, this was figures. In 1989, we started never be denied. When possible, not a spontaneous outburst of ­ restoring the truth, in addition the perpetrators of those crimes revenge, but a deliberately orga­ to restoring Latvia’s indepen­ must continue to be brought to nized action, guided by the dence: speaking truth about the justice, as should those who Nazi repressive structures.”

Holocaust and our Jewish committed crimes on behalf of “It is important to note that neighbours who were murdered, the Soviet Union and The Red while the synagogue was burn­ as well as for the first time Army – regardless of age or ing on July 4th, the leading speaking truth about Soviet where they live. newspaper, published by the ­terror.”

“When people ask me, ‘can Nazis, printed an appeal calling While Latvians started to we do more?’ I tell them that on all “nationally thinking publicly address this history we don’t have a ruler to Latvians who wanted to partici­ ­after the collapse of the Soviet m ­ easure this process,” says pate in the cleansing of our land Union, Lenskis says that, “in Lenskis.

“But I feel pretty from harmful elements, to join the 1990’s, Latvia could have p ­ ositive, about how this is the auxiliary police”, which done more to deal with these d ­ eveloping in Latvia. And in re­ would later be known as the ­issues because some of the per­ cent years, we have made huge Arājs Kommando”. petrators were still alive. When progress – very much because “These were the main colla­ people say that Latvia was not of the generational change, and borator units, if we define col­ active in bringing these people Latvian society is now recon­ laboration in the Holocaust as to justice, that’s true. But we sidering the issue of collabora­ transporting people, guarding have to remember, that Latvian tion and its relationship with people or killing sites, and society was focused on its the victims.” shooting people. The core was physical survival – which is Only through ongoing aware­ either based in ultra right-wing ­important – and with discover­ ness and education will Western organizations or some of the ing what happened under Soviet nations protect themselves student fraternities, which also occupation, which was then against the Kremlin’s ongoing had very strong right-wing ­totally taboo.” efforts to manipulate and distort views. Through their networks While the Baltics move historical facts in order to ad­ people initially would be re­ ­ towards addressing these his­ vance its own foreign and do­ cruited, but later people would torical issues, Russian President mestic political agenda.

All vic­ just start joining.”

Vladimir Putin has been ex­ During the course of the first ploiting them, distorting and tims of the Holocaust and six months of the Nazi occupa­ manipulating facts, to rehabili­ Soviet terror deserve justice and commemoration; tion, Lenskis says that “the ab­ tate Stalin’s legacy as that of a respectful while those who glorify their solute majority of those [Jews] savior, rather than a brutal­ terror and repression, warrant who were trapped in Nazi occu­ ­ totalitarian dictator who is re­ unqualified condemnation. pied Latvia were murdered.” sponsible for the deaths of 30 According to Lenskis, the million Russians, Ukrainians, (Marcus Kolga is a Canadian Eastern European Holocaust Poles, Latvians, Lithuanians, foreign disinformation expert, was very different from Western Jews, Finns, Estonians, Geor­ journalist, documentary film­ Europe, in that the killing “hap­ gians, Armenians among count­ maker and human rights acti­ pened where people live. In less other groups. vist.)

18

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Excelling in the Midst of Adversity (part two): Interview with Kia Puhm A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life Following on from last week’s article about coping as a strate­ gy for success in life, we were able to speak with Kia Puhm.

Kia is the founder and CEO of DesiredPath, a company that has facilitated Customer Success in the IT sector for 25 years. She is the inventor of the Intelligent Framework™ model, and this discussion was a chance to hear about the practi­ cal application of concepts mentioned last week.

How do you define yourself as a professional and commu­ nity leader?

I’d say I’m a pragmatist. My engineering background lends itself to being a problem solver.

I’m a thought leader in the space of Customer Success and Customer Experience, having held chief customer positions since the birth of the industry.

As part of the executive team at Day Software (Adobe) and Eloqua (Oracle), I led those companies through successful IPOs and subsequent acquisi­ tions. Today I help companies grow revenue and scale in a smarter, faster way, predomi­ nantly in the Software-As-AService (SaaS) or “cloud” envi­ ronment.

For readers who aren’t familiar with Customer Success as a concept, what’s the most succinct way to describe the field?

Migratory birds and their travels through Estonia

The most succinct way is to talk about it in the context of “how do you ensure enterprise customers successfully leverage technology to achieve their ­desired business outcomes? And how do vendors scale their businesses accordingly to suc­ cessfully support the growing customer base?” In a busi­ ness-to-business (B2B) environ­ ment, when customers achieve their results, software vendors retain and grow the revenue of those customers. So how do vendors drive enterprises to be successful with software so that they keep using it? And how do the software companies scale operations to protect and grow customer revenue? These are the challenges the field of Customer Success grapples with.

How can businesses cope with losing customers and benefit in the long run?

In subscription-based busi­ nesses, customer churn (the loss of customers) is a regular and problematic course of business.

If customers do not realize value and see a return on in­ ­ vestment, they will leave. The practice of Customer Success was created to address this very problem.

My answer to this question is therefore based on my cumula­ tive experience over a 25-year career. When I was at Eloqua.

The company was doubling revenue year over year but at ­ $60 million in recurring revenue, churn was becoming an issue.

What had worked in previous

trees and discrete natural areas with shallow water nearby. It’s thought that this difference in activity has contributed to the black storks’ lack of mates, and therefore, decreased population in recent decades. Estonia is Vincent Teetsov one the most northern regions Summer is a potent time for where mustad-toonekured (black avian wildlife in Northern storks) migrate, and there is an Europe. Birds have flown effort being made to not disturb thousands of kilometres their nests and increase their north, some coming from as population. far away as South Africa, to Their search for food is aided mate and nurture their by the wetland environment of clutches of offspring. From Estonia. Storks will march care­ late March and April on­ ­ fully through water, surveying wards, you’ll see these birds under the surface with their making themselves comfort­ bills. They use sight and sensi­ able wherever they can. Even tivity to changes in movement on utility poles, as you may to identify their prey and quickly have seen a valge-toonekurg swallow before it can get away. (white stork) do on the side of Ornithologists have tagged the road in Estonia. and observed several white White storks love high up storks and noticed them making nests and are not so afraid of the Baltic region a recurring people. Black storks, on the summer destination. One parti­ other hand, prefer to nest in cular old bird, who hatched in 1988 in Varbevere (not far from Peipsi järv – Lake Peipus), was discovered again in 2015 in Matsalu Nature Reserve in Läänemaa, in western Estonia.

The tag they applied to this bird in the late 80s was how they were able to identify the stork later on. In fact, over the years, this stork has also been identi­ fied travelling through the Photo: Santiago Lacarta Middle East, on one of the two

years was no longer sustainable or scalable. I was hired to run the Customer Experience orga­ nization, expand customer re­ venue by $25 million the following year and lead the ­ company through a transforma­ tion to become a customer-­ centric organization. On paper, the change was planned out like an MBA textbook success story.

But when we launched, customer retention was not increasing and we had disastrous product re­ leases making matters worse.

We had predicated our business model on what we thought product adoption should look like, not what the actual, holis­ tic, customer journey ex­ perience was. I realized that using the customer journey as ­ the proxy for the success path of customers, and aligning the business model accordingly, is by far the most impressive way to retain customers, grow reve­ nue and evolve as customers do.

So I created the Intelligent Framework™, which borrows on the principle of human centric design to help compa­ ­ nies become customer-centric so they can keep more customers and grow revenue faster. In ar­ chitecture there’s a term called a “desire path” which refers to a path created as a consequence of human footfall traffic. In business, the desired path is the successful customer journey. In other words, companies cope with losing customers by con­ tinuously improving and adapt­ ing to minimize future losses.

How do you balance

major bird migration routes to Europe. The other one being over the Strait of Gibraltar ­between Morocco and Spain.

The association that storks have with babies comes partly from ancient Egyptian and ancient Greek mythology. In ­ one story, Hera, Queen of the Greek gods, was jealous of another queen, Gerana. In re­ ­ taliation, Gerana attempted to steal Hera’s son. Also of in­ fluence is the understanding that storks mate with one part­ ner for life. Storks will find dif­ ferent locations to nest in the summer, but hover around the same general area, even when they are beyond the oldest breeding age of seven years.

Barn swallows are another species that migrate long dis­ tances. Like storks, they have become a notable fixture in written history due to nesting close to humans. The tops of their bodies are a rich blue, and their back feathers diverge in a “forked” shape, projecting back­ wards from a white stomach.

While their colours make for a natural choice of Estonia’s ­national bird, their consumption of mosquitoes has made them an easy friend with people.

But it’s the sentiment of long journeys, of finding a safe home, and their connection to the coming of warm weather

Photo used with permission from Kia Puhm

moments of order and chaos?

Prior to my work career, I was an international competitive swimmer, on the national team.

And then I’m an engineer. I don’t believe that I can solve every problem, but I never go in with a mindset that a problem cannot be solved or an alterna­ tive can’t be found. I rely on my swimming days of per­ sistence, hard work, and train­ ing. Then I rely on my engi­ neering skills and education of problem solving.

Do you feel that being a woman gives you a unique perspective on coping as a leadership strategy?

I think my aggregate life experiences and being me – a ­ female, former elite athlete, an engineer, a senior executive and living and working abroad – gives me a unique perspective.

Things have opened up so much more now for women in the last few years than it has for the majority of my career. In swimming, I was training with guys in the faster lanes. I was in engineering, a male dominated educational program. Then I was in software, a male domi­ nated industry. I’ve had very frustrating moments. I have felt at times that it was exhausting

Eha Naylor…

(Continued from page 16)

ing work for the Parliamentary Precinct Branch on the federal lands in Ottawa and for climate change action plans in several municipalities.

Her skills include public en­ gagement and facilitation to find consensus around complex environmental issues. She has taught and lectured on environ­ mentally-based planning and sustainable community design at a number of universities. She is a full member of several professional associations in­ ­ cluding the Canadian Institute of Planners, Ontario Pro­ fes­

and sun that resonate most deeply with us. Migratory birds return to the same places again and again, exchanging conti­ nents as the weather changes.

This allows them to survive in the most favourable conditions for their species. We have swal­ lows and other migratory birds here in Canada, too. Just as the Estonian Ornithological Society has recommended households with barn swallow nests to be mindful of their nesting areas, let’s be mindful of all of these creatures we share space with.

Nr. 24

to be a woman in a man’s world, so to speak, because I wasn’t thinking, behaving, and acting like a man.

What’s nicer now is that that has changed a lot. That may also be because I’m running my own company. But I do think that women tend to, perhaps, be more empathetic. I do think that they may have a more inclusive perspective. It’s often said that women are better at multitask­ ing and wearing multiple hats. I think that seeing a broader per­ spective is also really helpful. I don’t want to stereotype in the opposite direction either. I’m not saying that men don’t do all of those things as well. They certainly do. There should just be a balanced perspective. It shouldn’t be so much that it’s all a male perspective or that it’s all a female perspective. I think everyone brings in differ­ ent perspectives. That’s what I do with customers when I bring them all together.

Before we conclude, is there anything in particular that you’re working on right now that you’d like to pro­ mote?

Yeah! My website is www. thedesiredpath.com. I predomi­ nantly deal with B2B (busi­ ness-to-business) enterprises. If there are people out in the com­ munity that run or are working at companies that need help in driving their revenue growth or dealing with retaining custom­ ers in this environment, I’d love for them to check that out and contact me. I’m also on LinkedIn (www.linkedin.com/ in/kiapuhm).

This interview has been edited and condensed.

sional Planners, the American Society of Landscape Archi­ tects, Lambda Alpha and the Urban Land Institute.

Eha has served on many pro­ fessional committees and has also appeared as an environ­ mental planning expert witness at hearings. Since 2004 has been a member of the Uni­ versity of Toronto Faculty Council for the Faculty of Architecture, Landscape and Design. Eha served for eleven years on the federal govern­ ment’s National Capital Com­ mission Advisory Committee for Planning, Design and Realty, including three as the Chair. As the Chair of the OALA Practice Legislation Committee, she continues to ad­ vocate for landscape architects at all levels of government.

I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt.

If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

19

The Governance Structure at Tartu College 2020 Starting in 2013, Tartu Col­ lege and its two sister organi­ zations – the Estonian Studies Centre (ESC) and the Chair of Estonian Studies Foun­ dation (CESF) – underwent a major change in their gover­ nance structures. The reasons for this undertaking were important: the need for improving governance of these existing three legal entities; to have a proactive approach in becoming legally compliant with proposed ­ legislation for Ontario’s Not-for-Profit Cor­ porations (by updating the Corporation’s By-laws); mod­ ernizing their Letters Patent Objects (a Corporation’s legal reasons for existing); and rethinking how the 3 organi­ zations ­ operate and coordi­ nate their activities.

The challenge was not only to ensure that Tartu College, ESC and CESF were legally compliant with the new pro­ posed rules, but that they would also be aligned with their own strategic objectives. Since Tartu College provides funds to the ESC and the CESF, this align­ ment was of critical importance.

To lead this effort, two special Committees were established, Reorg I (in 2013 to restructure Tartu College) and Reorg II (in 2014 to restructure the ESC and CESF). The legal firm of Miller Thomson, with a specialty in Not-for-Profit Corporations, was hired to provide legal assistance to these Reorg Com­mittees, and the Board of Directors who had to agree to the final changes brought forward. The final step in the ­process was in receiving ­approval of these changes by its Members at each organization’s Annual Meeting, since only the Members have the legal stand­ ing to approve any changes to their By-laws. Tartu College ­received final approval in 2014 with the ESC and the CESF­ receiving their final approval in 2015.

There were some fundamental principles and common practic­ es that pertained to all 3 ­organizations: • all Directors that sit on their respective Boards are volun­ teers, with no one being reim­ bursed for their service; this rule prevents any potential conflict of interest with the ­ Directors; Management may attend Board meetings but they have no voting privileges • each Director is elected for a term of 3 years, and can only serve for three consecutive terms; after 9 years they must retire from the Board for a ­minimum of 1 year • only the Members can approve the Auditor of the Corporation, elect the Directors to the Board and approve changes to the Corporation’s By-laws (as per legislation); [An example for Tartu College. An important distinc­ tion to note is between mem­ bers (all of the members be­ longing to a Korporatsioon or Selts) and the legal term Members (a Korporatsioon or

Selts appoints 1 or 2 Members to represent them at the Annual Meeting of the Members)] • a similar legal framework was adopted for each of the three organizations Tartu College (a Not-for-Profit Corporation of Ontario, without share capital; established in 1968) Tartu College’s Letters Patent Objects were written and had not been changed since 1968. Its By-laws were written at the same time and numerous By-law amendments had been made over the years, and were deemed by our lawyers not to be compliant with current prac­ tices. Tartu College’s key man­ date had been to promote, pre­ serve and increase the know­ ledge of the Estonian experi­ ence in Canada. Its longevity can be attributed to its success­ ful model of running a student residence, with its cash flow surpluses ­ permitting not only investments in the building but also to ­advance Estonian studies in support of its Estonian fo­ cused mandate.

Tartu College’s main objec­ tive is the prudent management of its key asset – the Tartu College building and any poten­ tial building development. It has retained its objective of pro­ moting Estonian programs and studies by outsourcing these ­activities to the ESC and CESF with financial support.

The ownership structure for Tartu College was clarified by having only the academic orga­ nizations (Korporatsioonid and Seltsid) allowed to vote at the Annual Meeting and sit on the Board of Directors. The Kor­ porat­sioonid and Seltsid are referred to as the Participating ­ Organizations in the By-laws and are the legal owners of Tartu College (albeit without any economic equity). As a Not­For-Profit Corporation with­ out share capital, no one has any economic interest in Tartu College. Should Tartu College ever be sold, the net proceeds from the sale of the building would go to other Not-ForProfit Corporations in Ontario.

The responsibility of the Participating Organizations is to nominate the 26 Members that elect 9 Directors to the Board and the By-law requires that all of these 9 Directors be Mem­ bers. The Participating Orga­ nizations are defined as two types, ones with more than 25 members (who are allowed to nominate 2 Members) and the others with less than 25 mem­ bers (nominate 1 Member). The ESC nominates 2 Directors to the Tartu Board to arrive at the full complement of 11 Direc­ tors. (The intent of having 2 Directors from the ESC sit on the Tartu Board is to ensure that there is effective communica­ tion between Tartu and the ESC on matters of mutual interest; these 2 Directors also become Members of Tartu College for a total of 28 Members.)

It should be noted that the

newspaper Eesti Elu remains as a part of Tartu College.

The Estonian Studies Centre (a Registered Charity of Ontario; established in 2008) A Registered Charity in the Province of Ontario is required to operate for the “public good” and the need to have “a chari­ table purpose”. Registered Charities have recently attracted increasing Canada Revenue Agency and legal scrutiny re­ sulting in more attention being paid to this sector. Since the Board of Directors has the ultimate responsibility for its ­ operations, proper governance ­ and especially accountability of its funding processes are man­ datory to the proper functioning of any Registered Charity.

The ESC is currently made up of 9 Operating Programs that compose the ESC. Each ESC Operating Program nomi­ nates or elects 2 Members to its own Operating Committee, and all 9 of the ESC’s Operating Committees have the responsi­ bility to elect Directors to the ESC Board of Directors at their Annual Meeting. As a Re­ gistered Charity, legal require­ ments only allow for a single organization without any sub­organizations. Therefore all ­entities working under the ESC umbrella are referred to as Operating Programs (e.g. Öö­ bik) which are managed by their own Operating Committee.

The ultimate responsibility for all activities at the ESC reside with the ESC’s Board of Directors.

The ESC’s Board consists of 9 Directors. Five Directors must be appointed by the Members of its Operating Committees (and must be Members), two Directors are appointed from Tartu College and two are out­ side independent Directors who must also be elected by the Members. The Operating Com­ mittee Members attend the ESC’s Annual Meeting to per­ form these duties.

Each Operating Program at the ESC is required to i) have their bookkeeping audited on an annual basis by the ESC audi­ tor, ii) have an annual opera­ tional review with the ESC Board, and iii) provide their ­input to the ESC annual budget process should they require funding. The approval and oversight of funding for the ­ Operating Programs and for external programs are an im­ ­ portant management issue for the ESC’s Board.

The benefits accruing to ESC Operating Programs are signifi­ cant. Operating Programs will be legally incorporated, funds that would be donated to that organization would be tax de­ ductible (the funds would be payable to the ESC, with a specific designation to the ­ Operating Program), funding

On the occasion of the Estonian Lutheran Church ‘Remembrance Day at Cemeteries’, services were held both at the York and Mt. Pleasant cemeteries. Presiding at the services were Dean Mart Salumae (at site with cross) of St. Peter’s and Rev. Kalle Kadakas of St. Andrew’s congregations. Due to restrictions on large ga­therings, the services were videotaped and available virtually or sent to the congregations’ membership via e-mail.

Photos: Tauno Molder

will have a formal, legal basis and the Operating Committees will have greater input into the overall direction of the ESC. In summary then, the ESC will have its Members chosen from the Operating Programs (via their Operating Com­ mit­ tees), who in turn have the responsibility of electing the ­ Directors to the Board, approv­ ing the ESC’s Auditor and having sole approval of any ­ ­By-law changes. The Board of Directors will have the ultimate responsibility for all of the ac­ tivities of the ESC’s Operating Programs, including its funding support.

The Chair of Estonian Studies Foundation (A Registered Charity and Trust of Ontario; established in 1982) The CESF was instrumental in establishing the Elmar Tampõld Chair of Estonian Studies at the University of Toronto. The Foundation and Tartu College were key drivers in raising the money to estab­ lish this Chair in perpetuity at the University. Its mandate is to act and support other academic institutions and scholars to pro­ mote Estonian knowledge and research.

The CESF Reorg II Com­ mittee had the least amount of work of the three committees. It reviewed the Foundation’s Letters Patent Objects, the tem­ plate By-law of Tartu College

and other workings and made minimal changes. The existing Directors are the Members of the CESF Corporation and they decide who they will elect to the Board of Directors. In choosing candidates, the Board will consider the need for repre­ sentation from Tartu College, the ESC, academia and the ­general community at large. At the Board’s discretion, the number of Directors can vary ­ from 5 to 11.

Summary The reorganization at Tartu College, along with its two sister organizations, the Esto­ ­ nian Studies Centre and the Chair of Estonian Studies, was completed in 2014 and 2015.

The challenge ahead with its new governance structure and responsibilities, is to continue the legacy, 50 years in the making, of maintaining the ­ financial viability of Estonian ­ studies in the Canadian context, providing a home for the Estonian Korporatsioonid and Seltsid and advancing the Estonian narative in Canada.

Further information regarding this article is available on the Eesti Elu website. See Appen­ dices.

JAAN MERI, who is the current Chair, Board of Directors of Tartu College; Chair, Board of Directors of the Estonian Studies Centre; and a Director of the Chair of Estonian Studies Foundation

20

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Hundid murdsid Raplamaal poolsada lammast

Foto: Ivar Leidus, vikipeedia

Pärnumaal loendati suurim õitsevate kuldkingade hulk Eelmisel nädalal loendati Pärnumaal Lääneranna vallas asuvas Euroopas haruldase loodusliku orhidee kuldkinga elupaigas 9500 õitsevat võsu, mis on ühe elupaiga arvestu­ ses nende orhideede puhul Eesti rekord, vahendas uudis­ tesaade Aktuaalne Kaamera.

Täpset asukoha ei avaldata, sest tegemist on kaitsealuse tai­ mega, mida ei tohi korjata.

MTÜ Käoraamat liikme Rainar Kurbeli sõnul on see teadaolevalt suurim kuldkingade kasvukoht Eestis. Taimede hul­ gast tuli välja ka nii ebatavalise värviga õisi kui ka üks suur ha­ ruldus – kolmeõieline käoking.

Eriliseks teeb selle võsu just õite arv, sest tavaliselt on kuld­ kinga võsul üks või kaks õit.

(ERR/EE)

Täienduskoolide…

(Algus lk. 13)

ja laulutunnid teisipäevaõhtuti Eesti Maja allkorruse klassiruu­ mides, vahepeale jõuluesine­ mine Ehatares ja Eesti Vabariigi aastapäeva märkimine koolis.

Kõik üsna tavalist rada mööda kuni märtsivaheajani…. … pärast mida enam miski polnud endine. Ei eesti koolis ega ka maailmas. Põhjuseks kiiresti ja laialdaselt leviv koroonaviirus, mille tõttu on suletud olnud nii lasteaiad, koolid, avalikud ko­ gunemiskohad, aga ka praktili­ selt terved riigid.

T.E.S. Täienduskoolide juha­ tus otsustas siiski koolitöö ja tundidega jätkata, sedapuhku distantsõppel. Õpetajad ja õpi­ lased kohtusid tavaliste kooli­ tundide ajal arvutite kaudu, ka­ sutades kõikvõimsa ja kõiki ühendava Interneti abi. Vir­tuaal­ ses klassiruumis kirjutasid lõpu­ klasside õpilased mai viimasel teisipäeval ka oma lõputestid.

Tänaseks on peetud ka õp­ penõukogu koosolek ning otsus­ tatud kiituskirjade, tunnustuste ja preemiate saajad.

Kiitusega lõpetasid algkooli estoklassi Liia Holmberg, Maia Fleming, Rosemarie Kütt ning täiendusgümnaasiumi Thomas Osso. Eesti Sihtkapitali Kana­ das hallatavast Heljo Luide fondist tunnustati kõige püüd­ likuma eesti keele rääkija preemiaga Liia Holmbergi ja Silje Leppikut. Aina ja Ervin Kivi fondi preemiad said Liisa Osso (kk I kl) ja gümn. lõpetaja Alexander Gonneau, parimaks Eesti keele rääkijaks on gümn. lõpetaja Thomas Osso. Aili

Eelmisel nädalavahetusel murdsid hundid Raplamaal Kehtna vallas Valtu-Nurme külas kahes farmis poolsada lammast. Kohalike sõnul on ei pelga hundid enam asulaid ja tulevad valges majade ümber luusima.

Loomakasvataja Rain Raud­ sepa karjamaal murdsid hundid 39 lammast. Raplast seitsme ki­ lomeetri kaugusel asuvas talus on lambaid peetud kümmekond aastat, kuid nii ulatuslikku hävi­ tustööd pole varem juhtunud.

Raplast nelja kilomeetri kau­ gusel asuvas teises farmis murti 11 lammast ja kaks jäid kadu­ nuks. ,,Meil on korralikud aiad, need on hooldatud, voolud on sees – kvalifitseeruvad kiskja­ tõrjeaedadeks. Ometi on selline murdmine nüüd aset leidnud,“ ütles Raudsepa Farmi omanik Rain Raudsepp.

Kohaliku jahimehe Viktor Reino sõnul lumeta talved raskendavad hundijahti, seega on kiskjaid liiga palju ja nad ei pelga inimest. ,,On olnud niisuguseid juhu­ seid isegi, kus hunt ründab lam­ bakarja maja lähedal päise päe­ va ajal,“ ütles Reino. (ERR/EE)

Lestali fondist vääristati kõige rohkem edasijõudnud õpilast Annely Kütti (kk I kl.). Toronto Eesti Selts tunnustas omalt poolt preemiaga kõiki neid õpi­ lasi, kes aasta jooksul tundidest kordagi ei puudunud. Laura Nipernado sai Tarvo Hessi preemia kui õpilaste endi poolt valitud kõige sõbralikum, selt­ sivam ja toredam kaaslane.

Laura saab ka gümnaa­siumisse astudes E. Krantsi kirjan­ duspreemia. Jätkuvalt tunnustab pank omapoolse rahalise preemiaga kõiki lõpetajaid.

Gümnaasiumi lõpetajaid on ­ootamas Eesti vapiga sõrmused (R. Tavasti ateljeest Eestist), ­keskkooli lõpetajatele on kingi­ tuseks T.E.S.T.K. lõpusõrmus Anvil Jewellery juveeliärist ja algkooli lõpetajatele suur Eesti maakaart. Samuti on keskkooli ja gümnaasiumi lõpuklassi õpi­ lastele mää­ ratud rahaline tun­ nustus pree­miafondist.

T.E.S. Täienduskoolid täna­ vad kõiki koole toetanud eraisi­ kuid ja organisatsioone – teie kõikide panus on hindamatu ja aitab koolil majanduslikult toime tulla.

Sel aastal on tavalisest erinev see, et õpilaste klassitunnistused saadatakse välja posti teel, lõputunnistused, preemiad ja auhinnad saab loodetavasti õpi­ lastele üle anda ­pidulikus õhk­ konnas, kui viiruseolukord on paranenud.

Sel aastal lõpetavad T.E.S. Täiendusalgkooli 68. lennu Silje Mia Leppik ja Markus McFarlane, kokku on lõpeta­ nuid 1702 last; algkooli esto­kursuse 13. lennu Maia Flem­ ing, Liia Holmberg, Rosemarie

Nr. 24

TERVITUSI VÕIDUPÜHAKS JA JAANIPÄEVAKS!

Soovime teile kõigile head Võidupüha ja sõbralikku, toredat Jaanipäeva!

Tervitusi võidupühaks ja jaanipäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas Head Võidupüha ja jaanipäeva tähistamist!

Elagu, õitsegu Eesti ja eestlaste sugu!

Eesti Liit Kanadas Johanna Kütt ja Matti Timusk (kokku lõpetanuid 34), täien­ duskeskkooli 54. lennu Laura Nipernado, Sophie Oder-Evelyn, Sten Puust ja Felix Tamm (kok­ ku 758), täiendusgümnaasiumi 38. lennu Alexander Johannes Gonneau, Thomas Osso, MarcAndre Sebastien Perron ja Häli

Puust (kokku 286) ning täien­ dusgümnaasiumi esto-program­ mi 6. lennu Maarika Neges (kokku 10 lõpetanut).

Palju õnne T. E. S. Täien­ duskoolide tänavustele lõpeta­ jatele! Kooliaasta on lõppenud küll ebatraditsiooniliselt, kuid kool kestab! (EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

21

Oleviste kiriku torni tabas välgulöök AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS rahaline kahju suur. Viga said pisiasjad, kuid et neid oli hul­ galiselt, siis läheb taastamisega aega.

Oleviste kirik.

Foto: EE

Oleviste kiriku torn on äike­ sele ette jäänud ajaloo jooksul rohkem kui korra. Ööl vastu neljapäeva möllas Eestis mit­ mel pool tugev äike ja vara­ hommikul tabas Oleviste kiri­ ku torni piksenool. ,,See oli varahommikul peale kella kuut. Olin just õues tiiru teinud ja viibisin kirikus sees kui järsku käis vägev kärgatus.

Hetk hiljem olid tuled kustus ja internet maas,“ vahendas uu­ disteportaal Delfi kiriku valvuri Madise sõnu.

Edasi seadis Madis kohe sammud raadiostuudiosse – Pereraadio ülekannet polnud, kostus ainult kahin. Ka heliplaat ei mänginud. ,,Sain aru, et välk on teinud pahandust,“ lisas ta.

Pikselöök lõi välja valve­kaa­ merad, üks raadiovõimendi oli ära küpsenud ja arvuti ruuter oli saanud sellise tabamuse, et ­kõrbehaisu oli kõik täis.

Madis lisas veel: ,,Kui äike järgi jäi, julgesin üles torni ronida. Leidsin maast tuletõrje­ signalisatsiooni ja seinakontak­ tide tükid, raadiosaatjad tornis küll töötasid, kuid signaal ei tulnud sisse.“ Õnneks pole koguduse sõnul

Plastik asfaltkattesse Eestis katsetati sel nädalal esmakordselt uudset teekatet.

Verston Ehitus OÜ paigaldas Mäeküla–Suurpalu testlõigule plastikjäätmete graanuleid sisal­ davat asfalti. Samuti ehitatakse sõidutee kõrvale sama lisandit kasutades ligi kaks kilomeetrit kõnniteed. „Maanteeamet toetab inno­ vaatilist mõtlemist ning püüame võimalusel alati uusi toimivaid

Ka kakssada aastat tagasi juu­ nis sai kirik tugeva välgu­ löögi, mille tulemusena toimus Eesti ajaloo suurim kiriku­ põleng ja tules hävis Oleviste kiriku torn. Ööl vastu 16. juunit 1820. a süütas pikselöök ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele, käsu­ tasid kõik ümbruskonna maju evakueerima.

Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põle­ mine kestis neli tundi.

Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses puru­ nesid hauakivid, isegi kivist pii­ larid (kandesambad) said kan­ natada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel.

Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võl­ vistikus käärkambri all.

Taastatud kirik avati jumala­ teenistuseks 16. juunil 1840. a.

1931. a. 27. juulil süütas p­ ikne taas peatorni. Tuli kustu­ tati ning torn taastati endise plaani järgi. Kullatud rist ja ­munad olid aegade jooksul suit­ sunud. Need puhastati, kuid uuesti ei kullatud. Muna läbi­ mõõt on 114 cm. Torni kõrgus maast on 123,7 m ja see on praegu Baltimaade kõrgeim kirik. Kiriku tornis 60 meetri kõrgusel on aprillist novembrini külastajatele avatud vaateplat­ vorm. (D/EE)

lahendusi kasutusse võtta,“ kin­ nitas Maanteeameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi. „Šoti ettevõtte MacRebur Ltd pakutavaid tooteid on katsetatud juba üle maailma ja erinevates tingimustes. Huvitav on jälgida sellise asfaltkatte vastupidavust Eesti kliimale ja liiklusele.“ Palmi lisas, et esimesi jä­ reldusi saab teha järgmisel kevadel, kui on näha, kuidas ­ kate talvistele tingimustele ja liiklusele on vastu pidanud.

(Allikas: maanteeamet)

Muirhead’id ja O’Sullivan’id Tekst ja foto Kati Kiilaspea Julgen arvata, et suurem osa Torontos elavates Eesti Elu lugejatest on külastanud suurt Fairview ostukeskust North York’i piirkonnas, mille ümb­ ruses on palju uusi elamuid ehitatud viimase mõne aasta jooksul. Aga kui ületada 404 kiirtee Fairview juurest Sheppardi peal ida poole lii­ kudes, jõuad Victoria Parki ristmikuni. Just Sheppardi ja Victoria Parki ristmiku loo­ denurgas on elamurajoon, mis praeguselt paistab igav, 60ndatel aastatel ehitatud maju täis, aga tegelikult on seal peidus palju nüüd nähta­ matut ajalugu. Nimelt on see piirkond ajalooliselt tuntud kui O’Sullivan’s ja ka Muir­ head’s Corners, kahe endise piirkonnas elanud pere järgi nimetatud.

1853. a asus Muirheadi pere­ kond värskelt omandatud saja­aakrisele maalapile tolleaegses York Townshipis, Concession 4. ääres, nüüdse Old Sheppardi tänava lõunapoolses küljes.

Pereisa Alex Muirhead ehitas vägeva ja soliidse talumaja perele siis populaarses Ontario Vernacular stiilis, mis lihtsas keeles tähendab, et maja on ehi­ tatud vajaduste kohaselt ja ka kliimast olenevalt. Sarnases stii­ lis maju ehitati palju sellel ajal, pered võtsid inspiratsiooni teiste käest. Muirheadi perekond oli piirkonnas prominentne, kuna nad olid ühe suurema maatüki omanikud ja selle tõttu hakatigi ristmikku, mis asus nende maa loodenurgas, kutsuma Muir­ head’s Corners. Ristmik oleks olnud hilisema aja Woodbine’i ja Old Sheppardi tänavate ris­ tumispaik, aga kui 404 ehitati, kadus Woodbine seal vahemi­ kus ära, nii et praegu on seal ainult kiirtee.

Kohe lõuna poole Muirheadi maad oli O’Sullivani perekonna maatükk, aga see ei ulatanud terve tee praeguse Victoria Parkini nagu Muirheadi oma, vahepeal oli väike maalapike, mida omas Ann O’Reilly.

Patrick O’Sullivan soovis avada

Eesti projektid võitsid Euroopa Kaitsefondist enam kui 10 miljonit eurot Nelja Eesti kaitsetööstus­ ettevõtte – Milrem Robotics, Cybernetica, GT Cyber Tech­ nologies, DefSecIntel Solu­ tions – projektid said esma­ kordselt Euroopa Liidult kait­ sealase teadus- ja arenduste­ gevuseks toetust, tõstes seeläbi Eesti kaitsetööstuse konku­ rentsivõimet ning Euroopa kaitsevõimet.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul tõstab enam kui 10 mil­

Muirheadi perekonna vana talumaja Old Sheppard Avenue’l.

hotelli ja kuna O’Reillyl oli suur teeäärne maa ja tal endal oli raha, siis tegid nad äritehin­ gu ja nii avatigi koos 1860. aas­ tal O’Sullivan hotell praeguse Victoria Parki läänepoolsel kül­ jel. Sellest ajast peale hakkas piirkond tõesti kasvama ja 1873. a ehitati ühetoaline kooli­ maja O’Reilly maa peale, kus käisid lapsed koos nüüdse Lawrence’i ja Finchi tänavate vahelisest piirkonnast. 1893. aastal avati postkontor kui osa O’Sullivani hotellist, mis tähen­ das, et piirkond oli küllatki suureks ja tähtsaks kasvanud.

Niisiis hakati kaasaegse Shep­ pardi ja Victoria Parki nurka hüüdma O’Sullivan’s Corners.

20. sajandi algusega tuli suur muutus mitte ainult Toronto lin­ nale, aga ka terve maailmale, nimelt uus liiklusvahend auto.

Selletõttu asuti teid ümber tege­ ma, et oleks kergem autodega liigelda, perekonnad said pike­ maid retki ette võtta ja nii sai O’Sullivani hotell veelgi roh­ kem populaarsemaks, mitmed peatasid seal korralikuks ja heaks pühapäevaseks lõuna­söö­ giks. Üks suurem ida-lääne tee sellel ajal, Lansing Side Road ehk Sheppard East, läks ka mööda hotellist ja kuna teed ­tehti kogu aeg paremaks, sõitis sealt ka rohkem ja rohkem autosid läbi. 401 ja 404 kiir­ ­ teede ehitamistega 20. sajandi teises pooles hakkas järjest vähem liiklejaid läbima Muir­ headi ja O’Sullivani nurkasid ja nii hakkasid piirkonnad ära ­kaduma järk järgult.

Muirhead’s Corner’s kadus otsekoheselt, kuna uus kiirtee tekitas Woodbine’i tänava kat­ kemise Steelesi ja O’Connori

vahel ning Old Sheppard pidi ka ära lõppema maantee 404 ääres. Täpselt ei saa öelda, kunas O’Sullivan’s Cornersit enam polnud, aga 1954. a suleti hotell pärast peaaegu sada aas­ tat tegevust, nähtavasti vähene­ nud läbikäijate tõttu.

Mis siis sai? Muirheadide maa-ala jagati väiksemateks tükkideks ja sinna hakati 1960. aastatel ehitama uut elamura­ jooni ja 1970. aastatel ehitati veel rohkem maju lähemal Victoria Parki ja Sheppardi ­nurgale. 1972. aastal avati vana O’Sullivan hotelli koha peal Victoria Park Square, mis on ikka praegu tähtis ostukeskus piirkonna elanikele ja suure ristmiku kagunurgas on aasta­ ­ kümneid kestnud burgeriresto­ ran Johnny’s, mida nimetatakse üheks parimaks omasuguseks Toronto linnas.

Aga O’Sullivan’s ja Muir­ head’s Corners’itest on veel järele jäänud Old Sheppardi lõunapoolses küljes kohe Vic­ toria Parki juures Alex Muir­ headi perekonna vana talumaja aadressil 179 Old Sheppard Avenue. Muirhead Park, mis on Old Sheppardi tänava lõpus, on ka vähemalt nimeline mälestus perekonnast ja ka O’Sullivani hotelli jaoks on 2019. a valmi­ nud ajalooline plakat, millelt saab lugeda endise asutuse kohta lühidalt. Just põhjapoole Old Sheppardit on piirkond vana hobustekasvatuse järgi kut­ sutud Bridlewood Acres, kus kasvas üles tuntud näitleja ja koomik Mike Myers.

Järgmisel korral, kui on aega pärast Fairview Malli päevast osturetke, minge uurige rohkem unustatud piirkonna ajalugu.

joni eurone rahastus Eesti kaitse­tööstuse ettevõtete projek­ tidele kodumaise kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja võimalusi arendusteks ning tugevdab nii Eesti kui Euroopa kaitsevõimet tervikuna.

Euroopa kaitsetööstuse arenda­ mise programmi (European Defence Industrial Development Programme, EDIDP) kaudu 500 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot antakse neljale Eesti ettevõttele. (KMPT/EE)

„Euroopa Liidu ühisest ee­ larvest ei ole kunagi varem kait­ sealast teadus- ja arendustege­ vust rahastatud. Muudatus aitab vähendada Euroopa killustatust relvasüsteemide osas ja soo­ dustab seega Euroopa riikide relvajõudude koostoimevõime suurenemist,“ märkis Luik.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD.

Euroopa Liit investeerib kait­ sealasesse teadus- ja arenduste­ gevusse aastatel 2019-2020

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

22

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

Armast eluaegset sõpra

MÄLESTAME KURBUSES ARMAST EMA

Johanna Lepik’ut

Viiva’t

sündinud 6. oktoobril 1913 Saaremaal, Eestis surnud 22. mail 2020 Surrey’s, B.C., Kanada

mälestab kurbuses AIMI

Sügavas leinas poeg JAN ja tütar ELIZABETH poeg PETER ja ANNE perega

Igaviku teedele lahkunud hea ja armas meie perekonna kauaaegne sõber

Laine Aasa

MÄLESTAME ARMAST

Johanna Lepik’ut

Südamlik kaastunne HEIKKILE, PIRETILE ja pastor HANNESELE Sügavas leinas HILDA ja HEINO OLAV ja PETER perekondadega

Südamlik kaastunne poeg JANILE ja ELIZABETHILE ning poeg PETERILE ja ANNELE perega Sügavas leinas ERLI ja poeg PAUL perega SUGULASED Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Eestis

PUHKA RAHUS, KALLIS EMA JA VANAEMA

Ene Sutt neiuna REBANE * 29. detsember 1950 † 13. mai 2020 Armastusega jäävad mäletama

MICHAEL ja HEIDI WILLIAM, COLE, GRADY ja MAX JÜRI SUTT

Lilli Birk neiuna RANNU * 22. mai 1927 lisaku, Eesti † 16. juuni 2020 Mississauga Puhka rahus, armas ema, ämm, vanaema Mälestavad leinas ,,üks roosike on tõusnud…“

Suri kirjanik Erik Tohvri Kirjanik Erik Tohvri, kodani­ kunimega Hans-Erik Laan­ salu lahkus 87-aastasena (22.03.1933-12.06.2020).

Erik Tohvri õppis Rakvere 3.

tütar VIVIAN, NICK, KAYLA, TEIA, SALLY ja JOE tütar INGRID, GARY, ALEK, ERIKA ja DAVID tütar SILVIA, ANDRES, LIA ja PEETER

Algkoolis, Jägala-Joa koolis ja Kodasoo koolis Harjumaal. Ta lõpetas Tallinna Elektrome­ haanika Tehnikumi elektrotehni­ ka erialal ning töötas ETKVL-is energeetikuna, Tallinna Elektri­ võrgus valvedispetšerina, firmas Harju Elekter juhtiva konstruk­ torina ja firmas ABB HE tegev­ direktorina.

Erik Tohvri on kirjutanud raadiokuuldemänge, novelle, humoreske, filmistsenaariumi (,,Pihlakaväravad“). Pärast pen­ sionile jäämist kirjutas põhili­ selt romaane. Alates 2000. aas­ tate algusest on ta avaldanud kümneid raamatuid, mis luge­

jate seas väga hinnatud – seda kinnitavad raamatukogude lae­ nutustabelid. Erik Tohvri de­ büütromaaniks oli 2001.a ilmu­ nud ,,Majad jõe ääres“ ja viimaseks jäi eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Elupõle­ tajad“. Kokku avaldas ta Erik Tohvri pseudonüümi all 33 romaani, ühe jutukogu ja ühe ­ elulooraamatu.

2006. aastal tunnustati Erik Tohvrit teose ,,Kaldaliiva“ eest A. H. Tammsaare nimelise ­kirjanduspreemiaga.

Erik Tohvri ärasaatmine toi­ mus 17. juunil Keila kirikust.

Pastor Edgar Heinsoo mälestuseks Ehatare vanadekodus tööl olles, Toronto äärelinnas, kohtusin kõrval Eesti Kodus elava luteri kirikuõpetaja Edgar Heinsooga (1913-2006), kes meil tihti söömas käis.

Tema rääkis oma elust im­elu­ gusid, kuidas Jumal teda aitas. Kui ma pidasin elani­ kele kesknädalal Piiblitunde, ma kutsusin teda mõnikord kaasa aitama.

Sõjaväes olles töötas Edgar velskrina ja kommude ajal viidi ta koos teiste mobiliseeritutega Venemaale. Eestlased viidi töö­ laagrisse Põhja-Venemaale, kus nad kannatasid nälga ja paljud surid. Ta tegi tõotuse, et kui ta sellest põrgust pääseb, siis ta hakkab Jumalariigi heaks tööle.

Hiljem tehti eestlastest Korpus ja anti väljaõpe ning saadeti rin­ dele. Velikije Luki all ta jooksis üle ja tervise tõttu saadeti Eestisse paranema.

Kui Eesti vallutati kommude poolt, ta sõitis Saksamaale, kus hiljem, sõja lõppedes, oli ta Prantsuse tsoonis. Ta valdas head prantsuse ja saksa keelt, mida oli õppinud juba koolis ja teda võeti tsooni kuberneri juurde tõlgiks. Seal ta sai teada, et läheduses asuv eestlaste laager antakse venelastele välja.

Edgar läks kohe eestlaste laa­g­ risse nõu pidama, kuidas saada kiiresti kolida Ameerika tsooni.

Eesti kahekroonisest mündist tehti tempel tema prantsus­keel­ sele kirjale, varustatud allkirja­ dega, mis ütles, et see eestlaste killavoor lubatakse Ameerika tsooni.

Piirivalvuriteks olid poolakad ja Edgar andis neile kirja, tõen­ dades et tema on kuberneri

Edgar Heinsoo

kantseleist. Siis poolakad luba­ sid eestlased üle piiri. Järgmisel päeval saabus rong eestlasi Venemaale viima, aga laager leiti tühjana. Asja uuriti ja Heinsoo arreteeriti. Ta viidi kuberneri ooteruumi, kus ta ­ muretses, mis oli tulemas.

Väljast sisenes ruumi üks noor daam, kes teda nähes küsis Edgarilt, mis rahvusest ta on.

Kuuldes, et eestlane, hakkas siis puhtas eesti keeles kõnelema ja kuulis terve loo eestlaste põge­ nemisest. Noor naine sisenes koputamata kuberneri kantse­ leisse ja varsti võeti Edgarilt käerauad ja ta saadeti koju ku­ berneri eraautos. See noor daam oli arvatavasti kuberneri hea sõbranna ja juhtus tulema õigel ajal, et olla õiges kohas.

Jumal toimetab vahel imeli­ kul kombel.

OLEV TRALLA

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Tere tulemast tagasi oma reaal­ sesse kirikusse! Kõik valitsuse poolt kehtestatud ohutusnõu­ ded on täidetud! Täida sinagi oma osa!

Pühapäeval, 21. juunil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Duett.

Pühapäeval, 28. juunil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Jumalateenistusele järgneb KOGUDUSE AASTA PEA­KOOS­ OLEK. Koguduse koduleheküljel www. tebk.ca jooksev info ja 71. aastapäeva virtuaalteenistus 14. juunist 2020.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Corona viirus) pandeemia poolt põhjustatud eriolukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

USA õhujõudude hävitaja kukkus Põhjamerre Esmaspäeval kukkus tree­ ninglendu teinud USA õhu­ jõudude hävitaja Põhjamerre, teatas Ühendriikide lennu­ vägi. ,,USA õhujõudude hävitaja F-15C Eagle kukkus esmas­ päeval umbes kell 09.40 kohali­

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Seoses sellega, et Ontario valitsus leevendas Covid 19 pandeemiaga seotud piiranguid, on meil võimalik taas alustada jumalateenistuste pidamist kirikus.

Kuna peame viiruse leviku suhtes endiselt olema ettevaatlikud, siis kirikusse kogunedes peame järgima järgmisi reegleid: 1. Kirikusse tuleme ainult siis, kui oleme kindlad, et meil ei esine Covid 19 haigusega kaasnevaid sümptomeid.

2. Hoiame kirikusse tulles ja kirikus olles üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (välja arvatud ühe pere liikmed).

3. Me ei kätle ega kallista.

4. Kirikus ei jagata armulauda kuni praeguste piirangute leevendamiseni.

5. Jumalateenistuse ajal on piisknakkuse leviku võimaluse vähendamiseks õhujahutus välja lülitatud.

6. Kirikus tohib korraga viibida inimesi kuni 30% ulatuses istekohtade arvust (meie kiriku puhul kuni 60 inimest).

Soovi korral võib iga kirikuline kanda maski ja kummikindaid, aga need palume ise kaasa tuua.

Selleks, et meie kirikulised ja meie kirikut kasutava Pääste­ armee kirikulised omavahel kokku ei puutuks, on jumalateenistuse alguse aega muudetud kella 11.30-lt kella 12.00-le. Siis jõuame kahe jumalateenistuse vahel läbi viia hädavajaliku desinfitseerimise.

Esimene eriolukorra järgne jumalateenistus toimub püha­ päeval, 28. juunil algusega kell 12.00.

EELK Toronto Peetri kiriku kantselei on avatud suvisel ajal E 9–2, K 12–5, N 9–2.

ku aja järgi Põhjamerre,“ ütles õhujõudude kapten Miranda T Simmons. BBC andmeil kukkus Lakenheathi baasist startinud lennuk ilmselt alla 74 meremiili (137 kilomeetri) kaugusel Yorkshire’i rannikust.

Esialgu ei ole õnnetuse põh­ jus teada. Briti rannavalve alus­ tas USA hävituslennuki F-15 ja piloodi leidmiseks otsingu- ja päästemissiooni. (PM/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

23

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Kutse Jumala riiki Vanad keskaegsed kirikud on suur varandus ja õnnelikud on rahvad, kes saavad koguneda sajanditevanustesse pühakoda­ desse, mis on täis sõnadeta jut­ lust Jumala riigist. Neis palve­ kodades olles tajume turvalist eraldatust välisest maailmast.

Kitsad ja kõrged aknad, paksud müürid ning võlvitud lagi moo­ dustavad imelise terviku. Kogu ümbritsev elu ja melu jääb väl­ japoole. Sajandite vanuste võl­ vide all kulgeb aeg hoopis teises rütmis. Eks selle argielust eraldumise paremaks võimal­ damiseks pandi ka Toronto Peetri kirikule kunagi ilusad vitraažaknad, et kirikulised saaks viibida rahus ning vähem häirituna elava liiklusega täna­ vast.

Inimene on ajast aega va­ janud Jumalaga kõnelemiseks eraldumist argipäevast. Vajame hetki, mil koorem maha panna, selga sirutada ja hinge tõmmata.

Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Mt 11:28 Kas taipame, et kutsutud oleme just meie? Elame küll – isegi praegusel pandeemiaohust

Mais sündis Eestis 1050 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti mais Eesti pe­rekonnaseisuasutustes kok­ ku 1050 sündi, neist 500 tütarlast ja 550 poisslast.

praost MART SALUMÄE

kaasakistud ajal – mugavamalt, kui iial enne meid on elatud.

Kuid mida rohkem võimalusi, seda rohkemat meilt ka nõu­ takse. Kas oskame ja julgeme tunnistada, et oleme koormatud ja vaevatud, et meie hing vajab hingamist? Õnnelik on inimene, kes oskab elus leida aega, et teha rahu endaga, kaasinimes­ tega ja Jumalaga.

Kas oskame seda kutset järgida kirikuna? Auline on küll käia lippude lehvides arvamus­ liidrite paraadi eesotsas ja püha­ liku autoriteediga kuulutada, mis õige, mis vale.

Kuid Kristuse kirikuna oleme

kutsutud ja seatud osaduseks, kust koormatu ja vaevatu, kelle pidupäev on hallim kui auliste argipäev, julgeb tulla otsima mõistmist, hoolimist, julgustust ning juhatust.

Kutsuja on Kristus ise ja meid pole ta mitte uksele väl­ javiskajaks palganud, vaid jul­ gustavateks teenijateks valinud.

Issand Jeesus Kristus. Sina ei pööranud selga patustele, vaid halastasid ja kutsusid neid enda juurde. Sa kutsud meidki. Tee meid usus nii tugevaks, et jul­ geme kutsuda Sinu juurest hin­ gamist leidma neidki, keda kõik teised põlgavad. Aamen.

Sõnaleid lahendus D

M

K

L

E

I

N

A

P

Ä

E

V

K

I

P

Ö

Ö

R

I

P

Ä

E

V

Q

J

Q

J

A

A

N

I

P

Ä

E

V

P

A

M

N

A

R

J

A

O

S

L

G

D

A

D

I

U

U

K

E

V

U

S

A

U

N

A

E

K

A

Õ

I

S

S

S

O

U

I

T

H

E

L

E

B

I

I

P

K

R

T

I

R

Ü

L

J

A

I

L

R

A

R

U

K

E

S

P

J

V

N

M

S

U

E

L

I

L

I

L

U

T

I

N

A

A

J

I

B

L

U

S

Õ

D

S

V

T

E

D

Ü

Ö

E

J

U

U

N

I

G

H

K

B

K

Ö

C

X

Z

E

W

L

Õ

K

E

Q

G

L

A

J

A

N

Õ

S

Ä

V

C

M

A

K

U

L

L

E

R

K

U

P

P

D

Kaksikuid registreeriti 21 paari (üheksa paari poisse, seit­ se paari tüdrukuid ja viis sega­ paari) ning ühed kolmikpoisid.

Tallinnas registreeriti mais 396 sündi, Harjumaal 145, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 64, Jõgevamaal 20, Järvamaal 28, Läänemaal 23, Lääne-Virumaal 32, Põlvamaal 17, Pärnumaal 71, Raplamaal 23, Saaremaal 20, Tartumaal 130, Valgamaal 19, Viljandimaal 41 ja Võru­ maal 17 lapse sünd.

Tüdrukute nimedest olid maikuus populaarseimad Marta, Sofia, Emily, Melissa ja Mia. Poiste nimedena olid eelistatud Oliver, Sebastian, Artjom ja Rasmus.

Abielusid sõlmiti maikuus 277, neist 50 notarite ja 17 vaimulike poolt. Lahutati 115 abielu, neist 48 notarite poolt.

Mais registreeriti 1293 surma.

(SiMPT/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

EESTI ELU reedel, 19. juunil 2020 — Friday, June 19, 2020

Nr. 24

Tellige EESTI ELU! Seaduse täiendamine võimaldab riigireeturilt kodakondsuse võtta

Foto: Inimõiguste Instituut

Küüditamisohvrite mälestuseks toodi Vabaduse väljakule ,,Pisarate vagun“ Eesti Inimõiguste Instituudi ideena valminud ,,Pisarate vagun“ mälestas 1941. aasta küüditamise ohvreid. Vaba­ duse väljakule üles pandud ekraanilt sai näha enam kui 12 000-st nimest, keda 79 aas­ tat tagasi toimunu puudutas. Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküü­

Erapiloodid mälestasid ühislennuga juuniküüditamise ohvreid Leinapäeval, 14. juunil star­ tisid Tallinna Lennart Meri lennujaamast erapiloodid tra­ ditsioonilisele grupilennule Tallinna kohale, et mälestada 1941. aasta 14. juunil Sibe­ risse küüditatuid ja Eesti eest oma elu jätnuid.

Grupilend kulges üle Kaku­ mäe, Tabasalu, Pääsküla, Nõm­ me, Tallinna kesklinna, Pirita, Viimsi, Muuga ja Las­namäe.

Grupilennu korraldaja, Eesti Erapilootide Liidu liige Hendrik Agur kutsus üles meenutama neid, keda enam ei ole. ,,Seis­ kem vaba Eesti eest, et midagi taolist, mille elasid läbi meie vanemad-vanavanemad, ei peaks

di­ tamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivor­ ganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest, sealhulgas väi­ kelapsi ja voodihaigeid vanu­ reid. Hukkus või tapeti ligi 6000 Eesti last, naist ja meest. ,,Pisarate vagun“ oli paigu­ tatud suunaga itta ja sümbo­ liseeris küüditatute pisaraid.

Ekraanile kuvatud nimede seas olid lisaks küüditatutele esin­ datud ka Siberis sündinud ja kasvanud lapsed ning end var­ janud ja põgenenud kodanikud.

(PM/EE)

Eesti hümni sünnipäeva tähistatakse kellamänguga Sel aastal täitub 151 aastat päevast, mil Tartus Maarja kirikus kõlas esmakordselt ­ Friedrich Paciuse viisile ja Johann Voldemar Jannseni sõnadele kirjutatud koorilaul ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, millest sai hiljem Eesti riigi­ hümn. Selle tähtpäeva puhul kõlab hümn selle lehe ilmumise päeval Tartu raekoja tornist ­kellamänguna.

Tartu raekoja kellamängul kõlava hümni on seadud ja sisse mänginud kariljonist Merle Kollom. (TPM/EE)

keegi iialgi Eestis enam koge­ ma.“ (D/EE)

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

EESTI HETKED

Põdrasuplus Peipsis

Neljapäeval kiitis valitsus heaks kodakondsuse seaduse täiendamise, mis võimaldab Eesti kodakondsust ära võtta riigivastase kuriteo toime pannud isikult.

Seadusemuudatuse jõustumi­ sel on valitsusel võimalik Eesti kodakondsus ära võtta ini­ meselt, kes on mõistetud süüdi raskete riigivastaste kuritegude toimepanemise, terroristlikku ühendusse kuulumise, terroriku­ riteo või selle ettevalmistamise, terrorikuriteole üleskutsumise või selle rahastamise ja toeta­ mise või terroristlikul eesmärgil reisimise eest.

Muudatus puudutab naturali­ satsiooni korras Eesti koda­ kondsuse saanud isikuid, sünni­ järgsetelt Eesti kodanikelt koda­ kondsust ära võtta ei saa.

(SiMPT/EE)

KANADA UUDISED

Kanada ei saanud ÜRO Julgeoleku­­nõu­kogusse ÜRO Peaassamblee valis kol­ mapäeval Julgeolekunõu­ko­ gusse 2021. ja 2022. aastaks neli uut ajutist liikmesriiki, Kanada, kes oli üks kandi­ daatidest, ei saanud hääleta­ misel küllalt toetust ja liik­ meks ei pääsenud. Aafrika riigi koha selgitab teine vali­ misvoor.

Ajutiste liikmesriikidena kin­ nitati India, Mehhiko, Norra ja Iirimaa.

Kanada kandideeris ka 2010. aastal, kuid samuti edutult. Sel korral eelistati hääletamisel Lääneriikide esindajatena Iiri­ maad (128 häält) ja Norrat (130 häält).

Aasia ja Vaikse ookeani re­ gioonis kandideeris ainsana India, mis sai 192 hääletanud ­riigi seas 184 toetushäält.

Omas regioonis ainsana kan­ dideerinud Mehhiko sai 187 toetushäält.

Julgeolekunõukogusse kuu­ lub 15 liikmesriiki, lisaks alalistele riikidele Suurbritan­ ­ niale, Hiinale, Prantsusmaale, Venemaale ja USA-le on ajuti­ sed liikmesriigid Belgia, Dominikaani Vabariik, Eesti, Saksamaa, Indoneesia, Niger, St. Vincent ja Grenadiinid, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tunee­ sia ja Vietnam.

Elades Peipsi veerel ei ole põtrade ega teiste mets­ loomade: rebaste, kitsede ja jäneste, harvem ka metssi­ gade nägemine haruldane, kuid tavaliselt on siis loo­ dusvaatleja pale pööratud vastassuunda, metsa poole, mis antud paigast asub umbes 800 meetri kaugusel.

15. jaanikuu hommikul sai Kasepääl elava Ege Metsandi „puhkus vägeva avapaugu“, kuna pere maja taga avanes juuresolev vaatepilt: kaks põdramullikat, tulevast põdrapulli, nagu väikestest sarvenukkidest näha, värskendamas endid, traavides läbi rannalainete ja siis sügavas vees lausa ujudes.

Taimetoitlastest põtrade elukeskkonnaks on niisked met­ sad, sood, rabad ja jõe- ning järvekaldad. Suur ja avar mere­ mõõtu Peipsi on siiski veidi teise meeleoluga paik, kuid äkki see vaheldusrikkus meelitaski põtru palavaga randa. (Eesti palav, mitte Põhja-Ameerika mõistes palav.) Antud hetk kuu­ lub rubriiki „erakordsed vaatepildid“ inimsilmale, kuid see ei tähenda, et see päris haruldus oleks. Loomade „salajane“ elu tundub meile vaid nii. On nähtud kitse- ja põdrajälgi ka Eesti põhjarannikul merre suundumas ja muidugi hobuse kabjajäl­ gi. Piltidel olevad põdrad meenutavadki tausta tõttu rohkem hobuseid.

Eelmisel õhtul oli pere näinud 2-3 km kaugusel asuvast metsast tulles karu auto eest üle tee jooksmas ja tavaliselt on maja taga vees sulistamas pardid, luiged, haigrud ja muud veelinnud, kirjeldab pereema. Alles mai lõpus käis Kanada uudistest läbi lõik, kus põder ujus ühes Ottawa tagaaias ­asuvas basseinis. Ja mitte juhuslikult ja õnnetult, vaid sihi­ kindlalt ujus.

Virgutavat, värskendavat suvehakku!

Fotod: EGE METSANDI, KASEPÄÄ.

Tekst: RIINA KINDLAM, Toronto

Täname Eesti Abistamis­komiteed Kanadas (EAK) ja Ehataret, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teienei värvitrükis.

Kolmapäeval, 1. juulil – Kana­da päeval on Eesti Elu kontor SULETUD.