Eesti Elu / Estonian Life No. 26 | July 2, 2021

This newspaper was mailed on Friday, July 2, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 26, 2021

Reedel, 2. juulil — Friday, July 2

www.eestielu.ca

Ehatares jaanikuul Suvi on käes! Palavad ilmad jälle siin!

Ehatares võtsime suve ilusas­ ti vastu neljapäeval, 24. juunil kui pühitsesime koos Võidu­ püha ja jaanipäeva. Kutsusime omale mõned külalised, laul­ sime, sõime ja jõime.

Jaanipäeva hommikul said Ehatare elanikud jaanipäeva otseülekannet vaadata Eestist.

Pärastlõunal olime jälle otse­ ülekande vahendusel Võrumaal Kadri Laube korraldatud, Kõrvipalu jaanipäeva üritusel. Õhtul kell viis kogunesid elani­ kud puhkekodust ja mõned hooldekodust telkide alla Eha­ tare parkimisplatsile. Olime pikema aja jooksul juba harju­ nud sööma vaid kaks elanikku lauas, aga nüüd võis rohkem inimesi lauas koos istuda ja süüa. Küll oli lõbus!

Tegevusdirektor Janne Laa­ ne­maa avas õhtu, tänades küla­ lisi osa võtmast ja kutsus au­ peakonsul Laas Leivati rahva ette kõiki tervitama. Seejärel andis A.K.E.N. (Akadeemilised Eesti Naised) esinaine Ellen Leivat Ehatarele üle SUURE tšeki summaga $30,000 mis oli Ragne Toomingu pärandus ja see summa aitab kaasa, et Ehatare saab omale uuendatud juuksurisalongi. Esialgsed joo­ nised on juba tehtud ja varsti ­algab ehitamine, et meie elani­ kud saaksid omas salongis käia juuksuri juures!

Vahepalaks laulis Toronto Eesti Baptistikoguduse pastor Timo Lige laulis koosolijatega ,,Meil merevood on vabad“, mille järel pidas baptistikogu­ (Järgneb lk. 11)

Võidupüha ja jaanipäeva tähiseks heisati Ehatare ees Eesti lipp.

Postal Agreement No 40013472

1. juuli – Kanada päev

Sada viiskümmend neli aastat tagasi – 1. juulil 1867 – vastu võetud Briti Põhja-Ameerika akti päeva, mis ühendas kolm Briti kolooniat (New Brunswick, Nova Scotia ja Kanada provintsi, kuhu kuulusid Ontario ja Quebeci alad) osaliselt iseseisvaks ühenduseks – domini­ ooniks, on kokkuleppeliselt hakatud pidama Kanada riigi alguseks ning sel kuupäeval tähistame selle riigi sünnipäeva. Esimese pea­ ministrina astus 1867.a ametisse John A. MacDonald. Esimeste ühinenutega on tänaseks liitunuid kokku 13 provintsi ja territooriumi.

Viimasel paaril aastal on suurest rõõmupäevast, mida pühitseti rõõmu ja uhkusega kõikjal Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, saanud vähem pidulik sündmus. Kui eelmisel aastal vajutas Kanada päeva märki­ misele tõsise pitseri kogu maailma vallutanud koroona-pandeemia, siis tänavu oli lisaks pandeemiast põhjustatud muredele lisandunud veel Kanada põlisrahvastele tehtud ülekohtuga seotud mured. Eriti raskelt on mõjunud sadade nimetute põlisrahvaste laste hauaplatside leidmine endiste internaatkoolide aladelt, kuhu lapsi perede juurest väevõimuga viidi. Seetõttu loobusid nii mõnedki linnad Kanadas 1. juuli traditsioonilistest pidustustest. Torontos jäid ära mõned varem välja kuulutatud Kanada päeva sündmused. Pealinnas Ottawas pakuti sarnaselt eelmise aastaga virtuaalset Kanada-päeva programmi.

ÜRO peasekretär nimetas president Kaljulaidi üleilmseks naiste ja laste õiguste eestkõnelejaks

A.K.E.N.i toetustšeki annab EAK ja Ehatare esindajale Piret Komile üle Ellen Leivat.

Laudkond rõõmsaid pidulisi.

Üksiknumbri hind: $4.00

Esmaspäeval kohtusid New Yorgis Vabariigi President ja ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Kohtumise järel nimetas Guterres Kersti Kal­ julaidi järgmiseks kaheks aas­ taks ÜRO peasekretäri naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemade eestkõnele­ jaks. „Naiste, laste ja noorukite heaolu ja ligipääs tervishoiu­ teenustele on kliimakatastroofi vastu võitlemise kõrval kahe suurima väljakutse seas, mida maailma riigid üheskoos järg­ mistel kümnenditel lahendama peavad.

Kusjuures me enamasti oleme teadlikud nii problee­ midest ja nende põhjustest kui ka lahendustest, kuid eda­ siminek on vaevaline. Erine­ va­ tes kriisides, ka praeguses kroo­ nviiruskriisis, saavad kõige valusamalt pihta just need, kes kõige haavatavamad – lapsed, naised ja noorukid. Ükski inimene ega organisatsioon üksi siin maailma paremaks ei muu­ da, aga meil kõigil – riikidel,

rahvusvahelistel organisatsioo­ nidel, vabakonnal, igaühel – on võimalus kasvõi mõnes kitsa­ mas lõigus muutust algatada või sellele hoogu anda. See on võimalus, mida üleilmse eestkõneleja roll annab,“ selgi­ tas president Kaljulaid.

Antonio Guterres tõstis kohtumise eel esile, et president Kaljulaid kehastab oma tege­ vusega Every Woman Every Child liikumise eesmärke ja näeb tehnoloogiat võimaluste võrdsustajana, et jõuda ka mahajääjateni ja sildu ehitades ­ leida lahendusi naiste, laste ja noorukite kõige pakilisematele muredele. ÜRO peasekretär Guterres selgitas, et naiste, laste ja teis­ (Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Nr. 26

USA erivägede ülem kohtus kaitseminister Laanetiga

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

omakorda teeb Euroopa turva­ lisemaks,“ ütles Clarke. Ta lisas, et Eesti on piirkonnas USA võtmepartner ja mängib olulist ­ rolli nii väljaõppe toetamises, NATO õhuturbe missiooni teostamisel kui ka küberkaitse ­ vallas.

Kohtumisel arutati ka Vene­ maa tegevustest tulenevaid sõ­ jalisi ohte.

Kindral Clarke’i saatis visii­

dil USA erivägede Euroopa vägede ülem kindralmajor David Tabor. USA kindralid kohtusid lisaks ka Kaitseminis­ teeriumi kantsleri Kusti Salmiga, Kaitseväe juhataja kind­ ralleitnant Martin Here­ miga, Kaitseliidu ülema brigaa­ dikindral Riho Ühtegiga ja Erioperat­sioonide väejuhatuse ülema kolonelleitnant Margus Kuuliga. (KMPT/EE)

Balti riikide õhuruumis peeti NATO õhuväe õppust

Euroopa Liit jätkab Venemaaga senist poliitikakurssi

Sel nädalal peeti Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevast NATO ja partnerriikide õhuväe õppust Ramstein Alloy, mille peamine eesmärk oli harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist. Õppuse kandev roll oli Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil ning õppusega tähistati NATO õhuturbe 60. aastapäeva.

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid möö­ dunud neljapäeval ülemkogul ELi ja Venemaa suhteid ning jätkavad peaminister Kaja Kallase sõnul tippkohtumiste puhul senist kokkulepitud poliitikat.

Euroopa Kosmoseagentuuri astronautide konkursil osales 57 eestlast

Foto: kaitseministeeerium

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Kaitseminister Kalle Laanet kohtus sel nädalal USA eri­ operatsioonide väejuhatuse ülem kindral Richard D. Clarke’iga. Minister tänas kindral Clarke’i suurepärase koostöö eest USA ja Eesti erivägede vahel ning arutati edasisi tegevusi heidutus- ja kaitsetegevuste parandami­ seks Eestis, mis on eriti olu­ lised läheneva Vene Föderat­ siooni õppuse Zapad valguses.

Kindral Clarke tunnustas ­väljaõppevõimalusi Eestis.

Eesti-USA erioperatsioonide vägede koostöö on aastate jook­ sul suurenenud – märk kahe­ poolse koostöö tugevusest on Eesti valimine USA erioperat­ sioonide väejuhatuse staabiele­ mendi asukohariigiks. „Meie suhe Eestiga on äärmiselt väärtuslik. Eesti on tugev USA ja NATO liitlane ning meie koostöö panustab koostegevusvõime kasvu, mis

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Hävitada, mitte ehitada Need kolm sõna võtavad väga hästi paljude protesteerijate seisukohti. Ning tegusid. Selmet olla positiivne, reageeritakse minevikule negatiivsete tegudega. Algas juba mõne aasta ees USAs ausammaste eemaldamistega, mis ka nüüd Kanadasse jõudnud.

Mullused mässud lõuna pool piiri nägid eraomandite vandaliseerimist, põletamist, linnapildi rüvetamist. Nüüd on seegi Vahtralehmaale jõudnud. Kuid mitte sellise agaruse ja vandalismiga, kui rahulolematud ameeriklased rakendasid. Seda küll värskete sündmuste tõttu.

Siin maal aga tahetakse minevikku nii muuta. Ilmekas näide oli laupäeval pärismaalaste maa-alal, reservaat pole enam polii­ tiliselt korrektne sõna, tuleb ütelda kogukonnavara, Briti Kolumbia siseosas kahe kiriku põletamine. Nädal varem Okanagani lähistel sama. Teate, see pole ,,Viimne reliikvia“ film.

Vihased kuritegelikud, kes punase kuke pühamute harja panid, reageerivad, tuleb arvata, katoliku kiriku mineviku pattudele. Ent nii võttes palvela tänapäeva usklikelt, kes juba saja aasta eest toimunu eest ei saa sugugi vastutada.

Ajalooline katoliku kirik on palju paha teinud. Ent praegune paavst, kelle sammud on olnud positiivsemad kui eelkäijatel, samuti ei soovi möödaniku eest vabandada. Umbes nagu Vladimir Putin ei tunnista Stalini õudusi, terrorit, patte, öeldes, et tema pole ajalooga seotud.

Kiriku põletamistest tuleks mainida ka enne pandeemiat toimunud sama tegu – Cowessessi pühamu põles maani maha.

Kahe ja poole aasta eest. Tänaseni pole süütajat (-aid) leitud.

Cowessess on paik, kus hiljuti leiti 751 ristideta hauda väljaspool surnuaeda, kooli juures, kuhu aborigeenseid lapsi oli sunniviisil toimetatud. Kuid teadmata on surmade põhjused – miks, millesse surdi. Vaevalt, et neid surnuks peksti. Ning kodus surid ka paljud, ehk oleks need lapsedki. Paljud võttis tiisikus, mida valge mees tõi. Ka valged surid toona sellesse. Polnud vaktsiini. Kui fakte ei ole, siis ei tohiks vägivaldselt seadust oma kätte võtta.

Paljud esimeste rahvaste liikmed jälgivad tänaseni katoliku usku. Käivad kirikus. Ning mõnigi nende juhtkujudest on avaldanud kahetsust, et nii tehti. Nagu Toronto tänavatel toimunud hilisprotestidel oli märgata, on vägagi võimalik, et kuriteod on väljaspool seda kogukonda elavate poolt sooritatud.

Kolonialistid olid pea kõik Euroopa mere äärsed riigid. Nõuda vabandamist praegu, mineviku pattude eest, on imelik. Seda ei saa ju muuta. Kuid bensiin ja tikk ei lahenda, pigem suurendab jubagi lõhkiminevas riigis pingeid. Tarvis on hea tuleviku poole vaadata, mitte kurjas minevikus haiglaselt elada. TÕNU NAELAPEA

Lisaks Ämaris ja Šiauliais paiknevatele Itaalia ja Hispaania õhuturbe hävitajatele osalesid õppusel Soome, Saksamaa, Poola, Hispaania ja Türgi õhu­ väelased ning kokku üle 20 len­ nuvahendi. Balti õhuruumis viibis õppuse ajal ka NATO eel­ hoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3, mis tegi ülelennu Tallinnast. (KVPST/EE)

„Sellise kõrgetasemelise suhtluse taastamiseks ei ole õige aeg, kuna Venemaa ei ole teinud omalt poolt mingeid samme Minski lepete täitmiseks ja jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist. Ilma positiivsete muutusteta Venemaa senises agressiivses käitumises annaks suhtluse alustamine kõrgel poliitilisel tasemel meie ühis­ konnale ja idapartnerlusriikidele vale signaali,“ sõnas Kallas ja rõhutas, et ELi ühtsus on jätku­ valt võtmetähtsusega suhetes Venemaaga.

Võrumaal peeti kinni ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased

ELi liidrid ei toetanud Venemaaga tippkohtumiste taas­ tamist 27+1 formaadis. Ülem­ kogu arutab tulevikus valikulise koostöö tingimusi ja formaati.

Möödunud reedel pidasid piirivalvurid Võrumaal Seto­ maa vallas piiriäärsel alal kinni inimeste grupi, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus piiriületuses.

Kinni peeti kaks meest, naine ja väike laps, kes esialg­ setel andmetel on pärit Iraagist.

Piirivalveametnike sõnul võib tulenevalt rändesurvest Leedu piiril ja ka Venemaal toimuva­ test jalgpalli Euroopa meistri­ võistlustest suureneda ebasea­ duslik piiriületus ka Eesti piiril ning seetõttu ollakse valmis ebaseadusliku piiriületuse korral viima läbi täiendavaid kontrolle

Peaminister rõhutas, et ELi ja Venemaa suhete aluseks on jätkuvalt viis põhimõtet, milles EL leppis kokku pärast Venemaa-poolset Krimmi eba­ seaduslikku annekteerimist. Ta rõhutas, et ELiga suhetes on üks võtmetingimus see, et Vene­ maa peab täitma Minski lep­ peid.

ja piirile suunama rohkem jõu­ dusid.

2020. aastal avastati Eestis viis ebaseadusliku rände juhtu­ mit. (ERR/EE)

18. juunil lõppes kandideeri­ mine Euroopa Kosmoseagen­ tuuri (ESA) astronaudiks.

Esialgsete andmete kohaselt esitasid avalduse rohkem kui 22 000 inimest. Eestist kan­ dideeris 57 soovijat, 35 meest ja 22 naist.

ESA peadirektor Josef Aschbacher ütles, et agentuur püüdis värbamiskampaania kau­ du ligi meelitada suurt hulka taotlejaid ning konkurents oli märkimisväärne. Nüüd ootab Euroopa Kosmoseagentuuri ees väljakutse valida välja kõige sobivamad kandidaadid, kes ­ kuulutatakse välja 2022. aasta lõpus.

Plaanis on valida kuus kar­ jääriastronauti, kes võetakse ESAsse tööle ja 20 projekti­ astronauti, kes moodustavad re­ servi. Suurem astronautide vaja­ dus on põhjendatud nii ESA kui NASA plaanidega uuteks mehi­ tatud kosmosemissioonideks.

2021. aasta astronautide vali­ mine on esimene kord, kui ESA on välja kuulutanud koha ka füüsilise puudega astronaudile.

Värbamisvooru kaudu esitas oma kandidatuuri füüsilise puu­ dega astronaudi kohale üle 200 inimese.

EASi Eesti kosmosebüroo on Eesti kosmosevaldkonna ette­ võtluse arendaja ning rahvusva­ helise koostöö edendaja. (D/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Eelmise nädala lõpus esitas föderaalvalitsus COVID-19 mudelprognoosid, mis näita­ sid jätkuvat langust viiruse leviku osas üle riigi. Pea­ minister Justin Trudeau märkis, et viimased 15 kuud ei ole need mudelid toonud alati häid uudiseid, kuid nüüd, kui rohkem inimesi saab vaktsineeritud ja järgi­ takse rahvatervise alaseid ­reegleid, on olukord üsna jul­ gustav.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam märkis eelmisel reedel, et viirustren­ dide tugev langus on kestnud mitu nädalat ja keskmine uute nakatumiste arv on langenud 90% võrra alates kolmanda laine kõrgpunktist aprilli keskelt ning igapäevaselt on juba seitsme päeva jooksul üle riigi olnud päevaseid uusi juhte umbes 750. Langenud on ka hospitaliseerimiste, intensiivravi vajavate patsientide ning sur­ made arv. Siiski on murettekitav Delta variandi risk ning vajali­ kud on jätkuvad viirusekontrolli pingutused, vältimaks sügisest või talvist taasteket.

Prognooside kohaselt saab võimalikult neljandat lainet vältida, kui Kanada jõuab umbes 80%-lise elanikkonna täieliku vaktsineerimiseni; dr.

Tam märkis, et kuni selle mass­ vaktsineerimise tasemele jõud­ miseni on isikukaitsevahendite kasutamine oluline.

Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 24. juu­ nil 296, reedel 256, laupäeval 346, pühapäeval 287, esmas­ päeval 210, teisipäeval 299 (kuid terviseametnike sõnul si­ saldab see arv andmepuhastuse tõttu ka 90 juhtu eelmisest aas­ tast), kolmapäeval 184 (mada­ laim alates 10. septembrist).

Seitsme päeva keskmine oli tei­ sipäeval 283 (nädal varem 334), testide positiivsusnäitaja 1,6%, intensiivravil 276 pat­ sienti (nädal varem 314) ning aktiiv­ seid juhte arv provintsis 2409 (nädal varem 3248). Provintsis oli selleks päevaks manustatud 14,472,741 CO­VID-19 vakt­ siinidoosi, sh 265,231, mis teh­ tud esmas­ päe­ val. Umbes 30% üle 12 aasta vanusest elanikkon­

nast on vaktsineeritud kahe doosiga.

Kolmapäeval astus provints taasavamise teise järku: avati juuksurid jt. iluteenused, vee­ pargid jm., suurendati maksi­ maalset lubatud inimeste arvu välikogunemistel, samuti reli­ gioossetel tseremooniatel, pul­ mades jm., suletuks jäid veel spordiklubid ning einestamine restoranide siseruumides; väli­ terrassidel tohib istuda lauas kuni kuus inimest (erandiks suuremad perekonnad).

Prince Edward Islandi pea­ minister Dennis King teatas teisipäeval, et saareprovints ­ avatakse 18. juulist väljaspoolt ­ Atlandi-äärsetest provintsidest kanadalaste jaoks, kes on vakt­ sineeritud ja kellel on PEI Pass (mida on võimalik taotleda); need inimesed ei pea provintsi sisenedes eneseisolatsiooni jää­ ma. Pühapäeval taasavati provints Atlandi-äärse vaktsi­ neeritud Kanada elanike jaoks, kes samuti vajavad PEI Passi (samuti saareelanikud, kes soovivad reisida väljaspoole ja tulla tagasi ilma eneseisolat­ sioonita).

PEI-l registreeriti teisipäeval üks uus nakatumine, mis oli selle päeva seisuga ainus ak­ tiivne registreeritud juht saare­ provintsis. Ka Nova Scotias oli sel päeval uute juhtude arvuks üks, New Brunswickis kolm.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval 76 uut nakatumist. Terve provints on nüüd madalaimal tasemel värvikoodi süsteemis, mis lubab rohkem piirangute leevendusi kogunemistel, gru­ pispordis jm.

Manitobas oli esmaspäeval registreeritud uute juhtude ar­ vuks 61, Saskatchewanis 17, Albertas 31, Briti Kolumbias 38.

Yukonis teatati esmaspäeval 24 uuest viirusjuhust, nädalava­ hetuse jooksul oli neid 44, enamus Whitehorse’is. Esmas­ päevase seisuga oli territooriu­ mil 136 aktiivset juhtu (pandee­ mia algusest alates on olnud juhte kokku 308); on kehtes­ tatud meetmeid viiruse leviku piiramiseks.

Kanadas põles lühikese aja jooksul neli katoliku kirikut

Viimaste nädalate jooksul on avastatud Kanadas kunagiste in­ ternaatkoolide territooriumidelt sadade laste tähistamata hauad.

19. ja 20. sajandil pidas valitsus kohustuslikke koole, mida juhti­ sid usuühendused ning mille eesmärk oli sulandada põlisrah­ vaste lapsed ja noored ühis­ konda.

Umbes nädala jooksul põles Kanadas põlisrahvaste maa­ del asunud neli katoliku kiri­ ku hoonet.

Kanada põlisrahvaste päeval, 21. juunil, põles Briti Kolum­ bias maha kaks katoliku kirikut, vahendasid kohalikud meedia­ kanalid.

Möödunud laupäeva hommi­ kul põlesid provintsis maha veel kaks kirikut, tulekahjud puh­ kesid umbes tunnise vahega.

Ametivõimude teatel peetakse tulekahjusid kahtlaseks.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Aastatel 1863 -1998 viidi üle 150 000 põhisrahvaste lapse oma perede juurest neisse koolidesse üle kogu riigi.

Hilisem uurimine on leidnud, et see oli kultuurigenotsiid.

Kanada valitsus on kunagise süsteemi eest ametlikult andes­ tust palunud.

3

Ontarios vahetub kõrgeim terviseametnik ONTARIO. Eelmisel nädalal lahkus ametist seoses pensio­ nile siirdumisega Ontario ­kõrgeim terviseametnik (Chief Medical Officer of Health) dr.

David Williams, kes oli sellel ametikohal viis aastat.

Dr. Williamsi viimasel tööpäeval 25. juunil andsid provintsi peaminister Doud Ford ja terviseminister Christine Elliott välja ühisavalduse, kus tõstsid esile dr. Williamsi väsi­ matut tööd provintsi pandee­ miast välja juhtimise nimel.

Nad märkisid tema juhtivat rolli vaktsineerimise käivitamisel, mille tulemusena on 75% elani­ kest saanud vähemalt esimese doosi. Samuti nimetati avaldu­ ses, et dr. Williamsi juhtimise all sai Ontario riigi liidriks testi­ mise ning juhtude ja kon­ taktide jälgimise osas.

Järgmiseks Ontario kõrgei­ maks terviseametnikuks nime­ tati dr. Kieran Moore, kes varem töötas Kingstoni terviseametni­ kuna. (Lüh. CP24)

Kihelkonna kirik Saaremaal sai tagasi ajaloolise tornikuke Möödunud reedel sai Saare­ maa kõrgeima hoone, Kihel­ konna kirikutorni tipp tagasi oma ajaloolise kaunistuse.

Renoveeritud tornikuul ja -kukk asuvad 60 meetri kõr­ gusel.

Tornikuuli sisse paigutati tulevastele põlvkondadele ka ­ kapsel tänapäevaste ürikutega.

Kuke restaureerimisel selgus, et tegemist pole esialgselt arva­ tud Kihelkonna kiriku 120-aas­ tase ehk esimese kukega.

Uuendatud kuldne tornikukk on nüüdsest ka tuulelipuks.

(ERR/EE)

ÜRO peasekretär…

(Algus lk. 1)

meliste tervis ja heaolu on kesksel kohal ÜRO säästliku ­ arengu tegevuskavas aastaks 2030. „Naised ja lapsed kanna­ vad COVID-19 kriisis ränka koormat ning on ebavõrdeliselt mõjutatud kliimamuutustest põhjustatud konfliktidest ja kas­ vavavast sotsiaalsest eba­ võrd­ susest. Peame panema kõige haavatavamad meie tegevuskava etteotsa, kui soovime ehitada rahulikke, jätkusuutlikke ja kaasavaid ühiskondi, mida luba­ sime saavutada säästliku arengu eesmärkidega,“ lausus Guterres.

Nende eesmärkide täitmiseks on ÜRO peasekretär Guterres loonud uue rolli – naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemade eestkõneleja (Global Advocate on Every Woman Every Child) – ning järgmisel kahel aastal täidab seda rolli president Kaljulaid.

Naiste ja laste heaolu eest seisva liikumise Every Woman Every Child algatas eelmine ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon 2010. aastal. (Allikas: VPK)

KANADA UUDISEID

Saskatchewanis leiti üle 700 tähistamata haua Eelmisel nädalal vahendasid Kana­ da erinevad meedia­ kanalid teadet uuest avas­ tatud massihauast põlisrah­ vaste internaatkooli aladel.

Seekordne masendav leid tuli päevavalgele Saskatchewanis, kus endise Marievali katoliku internaatkooli alalt tuli välja üle 750 tähistamata haua vähem kui kuu aega pärast seda, kui Briti Kolumbias Kamloopsi internaatkooli ter­ ritooriumilt leiti hauad 215 lapse säilmetega.

Saskatchewani provintsis asuv Cowessessi kogukond tea­ tas, et tegi ,,kohutava ja šokeeri­ va avastuse, leides sadu tähista­ mata haudu“ endise Marievali internaatkooli aladel toimunud väljakaevamistel. Kool asub provintsi pealinnast Reginast umbes 150 kilomeetrit idas.

Kogukonna juht Cadmus Delorme ütles ajakirjanikele, et tegu ei ole massihaua, vaid tähistamata haudadega. Tema sõnul võisid hauad olla kunagi tähistatud, kuid katoliku kiriku esindajad eemaldasid hauatähi­ sed ning see on Kanadas kuri­ tegu.

Sõltumatute põlisrahvaste föderatsiooni (FSIN) esimees Bobby Cameron nimetas leidu ,,inimsusevastaseks kuriteoks“.

Kanada põlisrahvaste lapsi viidi alates 19. sajandist kuni 1970. aastateni riigi rahastatud kristlikku haridust pakkuvatesse koolidesse, et assimileerida ­lapsi Kanada ühiskonda. Lapsed eraldati peredest, neid sunniti ristiusku pöörduma ning neil ei

Purunesid Kanada kuumarekordid Eelmise nädala lõpust alates on Kanada äganud kuuma­ laine all. Mitmel pool on purunenud kuumarekordid, kui soojakraadid on ületanud 40° piiri. Nii on mõõdetud Kanada kõigi aegade seni kõr­ geimad õhtemperatuurid kol­ mel päeval järjest Lyttonis (BC), kus termomeetri näit tõusis teisipäeval 47.9° pluss­ kraadini, oli esmaspäeval 47.9° ja pühapäeval 46.6°, mis mõlemad olid ka juba uued Kanada kuumarekordid. Kuni selleaastaseni, oli üle-Kana­ daline kõrgeim temperatuur – 45° – mõõdetud 1937. a Saskatchewanis.

Kanada ilmateenistuse and­ metel mõõdeti tervelt 59 vaat­ lusjaamas esmaspäeval uued ­rekordtemperatuurid. Näiteks Agassizes on uus rekordkõrge temperatuur 41.4°, eelmine re­ kord 33.3° pärines tervelt enam kui sajanditagusest ajast – 1895. aastast! Suurem osa seniseid ­rekordeid, mis praeguse kuuma­ laine ajal ületatud, pärinevad märksa hiljisemast ajast, 2015. aastast.

Palavus toob kaasa ka mit­ mete terviseprobleemide ägene­ mise ning Briti Kolumbias on teatatud juba mitmest kuumuse­ ga seotud surmajuhtumist.

(CTV/EE) lubatud rääkida omaenda kee­ les.

Kokku on juttu enam kui 150 000 lapsest, kes käisid 139 ­koolis.

Marievali internaatkoolis Saskatchewani idaosas õppisid põliselanike lapsed aastatel 1899-1997. Pärast seda kool lammutati ja sinna ehitati tava­ kool.

4

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Eestlane on suveusku Marju Kõivupuu, folklooriteadlane ja kultuuriloolane Eestlane on kindlasti suveus­ ku. Kuidas teisti seda seletada, et juba väheke pärast jõule ja aastavahetust hakkavad ilmu­ ma ajalehtedes pikad ja põh­ jalikud prognoosid, mis püüa­ vad ennustada saabuva suve ilmu – enam-vähem nii nagu sajandeid tagasi, kui talu­ peremees härmatise, hangede kõrguse või parte vahele visa­ tud kõrte arvu järgi püüdis ennustada tuleva suve vilja­ saaki. Meedias saavad sõna ilmatargad Eesti erinevatest nurkadest, kellest igaüks teeb lühemaid või pikemaid ilma­ prognoose vastavalt oma aasta­tepikkustele meetoditele, tähelepanekutele ja kogemus­ tele tuginedes.

Nende indu taskaalustavad omakorda koolitatud meteo­ roloogid, väites, et väga pikad ilmaprognoosid üldjuhul paika ei pea. On sellega kuidas on, aga meie mäletame ju ikka, et lapsepõlves olid lumehanged kõrgemad ja päikselised suve­ päevad pikemad.

Naljaga pooleks võib tõdeda, et eestlaste aastringis ongi ilma­ ga seonduvalt üks ja ainus põle­ tav küsimus: kas tuleb või ei tule? No ikka vastavalt olukor­ rale – kas valged jõulud või kuivad jaanid. Uuema fokloori kohaselt on jõulud ja jaanipäev Eestis ilma poolest üsna ühe­ sugused – mõlemal päeval on umbes +5 kraadi sooja ja sajab vihma. Lopskast suveilmafolk­ loorist on pärit seegi lugu, kus Eestit väisanud välismaa inimene olla küsinud, et kas teil siin Eestis suve ka kunagi on ja saanud ­ kohalikult vastuseks, et eks ikka. Üks päev oli, aga ma olin siis kahjuks tööl.

Eesti lühikese, aga see-eest kultuurisündmuste poolest üliti­ heda suve tippsündmuseks on kindlasti jaanipäev. Õnneks tähistatakse meil populaarseid rahva- ja kirikukalendri pühi nii vana kui uue kalendri järgi, ­sestap on võimalus tõelisel jaa­ nipäevafriigil sõita jaanikutulele nii Saare- kui Setumaale ehk lubada endale soovi korral ko­ guni kahed romantilised valged ööd. Vana kalendri järgi peeta­ vad pühad on ju ivake põli­ se­ madki, sest alles see uus kalen­ der kasutusele võeti – aasta oli siis 1918, kui inimesd läksid magama 31. jaanuaril ja ärkasid üles 14. veebruaril. Muhus – ja nüüdisajal eriti maausuliste hul­ gas – on jaanipäev tuntud ka leedopäevana.

Jaanipäeva juhatab sisse jaanilaupäev, mis 1934. aastast on Eestis riigipüha. Sel päeval tähistatakse võidupüha – eest­ laste võitu Võnnu ehk Cēsise all lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Kindralmajor Ernst Põdder andis toona oma päeva­ käsuga korralduse, et sel päeval „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõja­ väeparaadid toime pandud“.

Sealtmaalt on võidupüha tähis­ tamine tseremoniaalselt seotud ka jaanipäeva tähistamisega: heisatakse riigilipud, toimub võidupüha paraad, maakonda­ desse saadetakse laiali võidu­ tuled. Nõukogude aeg muidugi välja arvatud. Jaanipäeva peeti ikka, ensestmõistevalt ajastule omases ideoloogilises kastmes.

Lisaks toimusid jaanilaadad, kus töötavale rahvale paisati müüki kõikvõimalikku defitsiit­ set kraami. Nii suurte pühade kommertspale ei ole mitte ainult tarbijaühsikonnale tunnuslik.

Talukultuuris on jaanipäeva eelõhtu ehk jaanilaupäeva prak­ tiliste toimingute hulka kuu­ lunud tarede suurpuhastus ning lillede ja noorte kaskede ehk jaanikaskede tuppa toomine.

Lahutamatult on kuulunud jaa­ nilaupäeva juurde saun, kus enne jaanitulele minekut hariti ihu ja hingegi. Jaanilaupäevane saunaskäimine kuulub tänini Lõuna-Eesti traditsiooni – seda enam, et suitsusauna-kombestik on vanal Võromaal äratatud uuele elule ja kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuri­ pärandi esindusnimekirja.

Tõsi on see, et jaanipäev on meie tähtpäevade aastaringis kindlasti teine tähtsaim ja mee­ leolukam, kuid ka traditsiooni­ deküllasem rahvakalendri püha jõulude kõrval. Kui jõulud on aastaajast tulenevalt tubased pühad, siis jaanipäev toob inimesed õue – tahetakse sõita loodussesse, kuhugi kaunisse paika jaanitule ümber, et saada osa valgete ööde ja elusa tule müstikast, olla koos sõprade ja sugulastega, lasta pika talve jooksul kogundud „aur“ välja.

Jaanipäevane inimtühi linn mee­ nutab natukene Hamelini, kust maagilise vilepillimehe kutsu­ vate helide järel on lahkunud kõik, kel vähegi jalad kannavad.

Põhjamaine karm loodus lok­ kab kõigis oma värvides, putuk otsib putukat ehk – nagu tavat­ ses öelda minu kadunud vanae­ ma – jaaniajal otsib purukübe­ mekene ka teist purukest. Maal on lilled, heinamaa, esimesed imeliselt lõhnavad metsmaasi­ kad ning paiguti ikka neetult niru internetiühedus, nii et jaa­ nikupiltide operatiivne üleslaa­ dimine sotsiaalmeediasse on raskendatud. Kui talupoja jaoks oli jaanipäev väike hingetõmbe­aeg pärast kevadkülvi ning enne heinategu ja viljalõikust, siis moodsa aja inimesed panevad Eestis jaanipäevast alates (kodu) kontorite uksed lukku ega keera neid lahti enne augusti kesk­ paika. Suvi on puhkamiseks, rannavormis olmiseks, küll sügisel-talvel jõuab jälle ennast­ unustavalt tööd rabada ja suve­ muljeid jagada – kes püsitas re­ kordi suvelavastuste vaatamises, kes marju-seeni korjates. Vana eestlane rabas suvel, higipull otsa ees põllu- ja heinatööd teha, uue aja eestlane puhkab seevastu täie tõsiduse ning vas­ tutustundega, endale hetkeksi armu andmata.

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on jaanipäevast, 24. juunist siiski mõni päev va­ rem – 20. või 21. juunil. Meil

siin põhjapoolkeral on siis piki­ mad päevad ja lühemad ööd ehk Fahelmanni kauni muistendi ­kohaselt Koidu ja Hämariku ro­ mantilise kohtumise aeg. 2017. aastal peetud noorte tantsupidu sai sellest muistendist inspirat­ siooni – Koidu ja Hämariku lugu on lugu igikestva armas­ tuse lugu, kuid see on lugu ka vastutusest ja põliste väärtuste põlvest põlve edasikandmisest.

Oma välisüliõpilaste esseid luge­ des koorub sealt aastast­aastasse järjekindlalt välja terane tähelepanek, et Eesti suurimad turismiatraktsioonid peaksid olema hoopis valged ööd ning imelised päikeseloojangud. Kes on kasvõi Lõuna-Euroopas rei­ sinud teab, et pimedus saabub seal äkki, nagu tõmmataks eten­ duse lõppedes paks must lava­ kardin ette ning saalis kustu­ tatakse tuled.

Jaanilaupäeva lahutamatu kaaslane on jaanituli – süüdatud igiammustel aegadel päikese ülistuseks ja inimese rõõmuks, maagiliseks puhastuseks. Päri­ muslikus maailmapildis on päike valguse ja aja mõõdupuu, tema vastandiks öö ja pimedus. Päike käib mööda taevakaart, õhtul läheb looja (juurde) või Juma­ lihe – jumalate juurde, et hom­ mikul taas oma igapäevast käiku alustada. Talvel lühemalt, hoides sulase poole; suvel pike­ malt, hoides peremehe poole, et kõik tarvilikud tööd saaks vii­ sipäraselt tehtud ning saak talveks salve. Päikest on peetud pühaks – tema poole ei tohi ­isegi mitte näpuga näidata.

Kodust jaanituld iseenda ja oma pere maagiliseks kaitseks tegid mäletatavasti meie esiva­ nemad, kes alles pärast koduse tule juures istumist läksid küla suurele jaanitulele. Koduse tule ümber aeti ringi teinekord ka kariloomad, sest usuti jaanitule puhastavasse toimesse. Samal põhjusel arvati, et kes jaanitule ääres oma selga soojendab, selle selg seisab kuni järgmise jaanini terve.

Maagiline jaaniöö on rah­ vauskumuste kohaselt täis ime­ sid ja salapära, lootust ja ootust.

Kindlasti ei olnud jaaniöö ma­ gamiseks. Usuti, et jaaniööl on liikvel nii head kui ka kurjad jõud, seetõttu on olnud jaaniöö seotud arvukate maagiliste toi­ mingutega, millest enamik on rahvusvahelise sisuga – tulevase ennustamine, sõnajalaõie otsi­

Nr. 26

mine, looduse kõikide saladuste teadasaamine. Põrgu pärispere­ mees aga tuleb inimeste jaani­ lõkete valgusse oma raha kuiva­ tama ning kergeusklikke oma võrku püüdma.

Ehk tuletab keegi meist veel teisigi esiemade kombeid meel­ de – peseb jaaniöise kastega oma nägu, et aasta otsa ilus ja noor välja näha, otsib siilpopi­ rohtu, mis avab kõik maailma lukud või võtab jaanilõkkest sütt kaasa ja poetab seda oma peenramaale, et söödikud ei sigiks ja kapsad looks kopsakad pead. Metsa all helendavad salapärased tulukesed – jaanius­ sid. Muistendi kohaselt on need salapärased putukad vaeslapse kristalliseerunud pisarad, mida ta poetas jaaniööl oma kadunud vanemaid leinates. Jaaniussi­ kese leidmine tõi õnne või en­ nustas peatset meheleminekut.

Tegelikult on nad emased jaa­ nimardikad, kes meenutavad tõuku ja kellel pole tiibu. Isased jaanimardikad ei helenda ning neil on ka tiivad. Jaaniuss he­ lendub looduses levinud biolu­ minestsentsi tõttu ning see on tema viis isaseid ligi meelitada.

Paraku on jaaniussid Euroopas muutunud üsna haruldaseks, sest nende looduslikke elupaiku hävitab põlluharimine, maa­ parandus, asulate kunstvalgus, saaste ning kliimamuutused.

Kuigi oleme koolis õppinud, et sõnajalad ei õitse, tuleb seda rahvauskumuste kohaselt siiski kord aastas ette – jaaniööl.

Sõnajalaõie otsimine ei kuulu

ainult eesti rahvatraditsiooni, vaid on levinud erinevate rah­ vaste juures. Selle imelise õie õnnelik leidja oli hoobilt rikas, valdas erilisi oskusi, mõistis kõigi lindude, loomade ja inimeste keeli ning temast sai teadja kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida metsas üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega heituda ka kõige koledamatest olendi­ test, kes otsijale lähedale kippu­ sid. Samuti ei olnud mõistlik kellegi hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata.

Leitud õis tuli kohe endaga kaasa viia, siis ei toonud selle ­ leidmine kaasa mingeid lepin­ guid pahatahtlike mütoloogiliste olevustega Mitmel pool peetakse jaani­ päeval ka kalmistupäeva, milline komme sai alguse 19. sajandi II poolel. Esimene suvine kal­ mistupüha peeti teadaolevalt Kambjas. Ka minu jaoks on jaanipäev seotud esmajoones ­ kodukandi kalmistu surnuaia­ pühaga, kuhu minek oli lapsena väga oodatud sündmus, nii kummaline kui see tänapäeval ka ei tundu. Minu lapsepõlves müüdi surnuaiapühal kauplus­ autost kommi ja limonaadi, ikka selliseid sorte, mida argipäeval poest ei saanud. Kui laps sur­ nuaiapühal ei jaksanud ennast „inimese moodi“ üleval pidada, tuli tal järgmisel aastal jaanitule juurest varem magama minna, mis ei olnud sugugi mitte tore.

(Järgneb lk. 5)

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Aleksander Mell Aleksander Mell on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Alek­ sander õpib teist aastat teadusbakalaure­ use kraadi raames Guelphi Ülikoolis metsloomade bioloogiat ja kaitset.

Isegi eemal, ülikoolis olles, jätkab Aleksander eesti kogukonnas vabataht­ likku tegevust skaudijuhina, korraldades vir­ tuaalseid skautide kohtumisi. Ta on osalenud skautluses juba 14 aastat ja käinud ka Kotkajärve laagris. Alek­ sander käis ka eesti lasteaias, Jõekääru suve- ja võrkpallilaagris.

Eestlaseks olemise kohta: Kanadas eestlane olla tähendab seda, et mul on juurdepääs ­erinevatele kultuuri, spordi ja pärandiga seotud üritustele. Ma tean, millist mõju avaldab tuhandete inimeste kooslaul­mine laulupeol ning millist tähendust omab kogukond. Olen osa kogukonnast, kes tunneb uhkust oma ajaloo ja kultuuri üle.

Olen saanud teada, kuidas minu esivanemad elasid ja olen saanud osaleda traditsioonilistel eesti üritustel. Tänu kogu­ konnas osalemisele on mul aastaringselt ühendus loodusega, nagu seda oli ka minu esivanematel. Mit­ mete Kotkajärve skaudilaagris veedetud suvede jooksul olen saanud tunda hiiel olemise rahu.

Ma tean, et kogukonda kuulumine on jagatud vastutus ja ma tunnen end eestlaste seltsis olles alati osa kogukonnast ja aktsepteeritud. Eestlane olla on osa minu identiteedist. See on pakkunud mulle võimalust säi­ litada oma pärand ja luua ­kontakte, mida mul mujal ei oleks võimalik.

ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) annab rahalist tuge Eesti kogu­ konnale Kanadas. ESK keskendub meie kogukonna elujõulisuse taga­misele. Sihtkapital toetab organisatsioone ja ük­­sikisikuid. Olles keskseks punktiks annetustele, lihtsustab ESK ka Kanada Eesti kogukonna toetuseks annetuste tegemist. ESK hoiab meie kogukon­ da rahastatud ning pakub meile võimalust kokku tulla ja tähis­tada eestlaseks olemist.

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Kas midagi pole püha?

Kujutage eestlasena ette, et tänapäeval keegi nõuaks, et Eesti Wabariigi välja kuuluta­ mise kuupäeva ei tohi mär­ kida. Avalikult. Põhjuseks antakse näiteks, et riigi loomi­ sel oluline, isegi võtmekuju, president Päts vangistas vapse, kes olevat Eestis valit­ sevale korrale ohuks. Või vaiksele ajastule vihjates.

Päevikupidaja kuulas Toronto Ülikoolis professor Michael Blissi – haruldane ajaloolane, muide – loenguid. Bliss käsitles põhjalikult Kanada kui iseseis­ va, vabameelse riigi sündi, üle kivide ja kändude nagu see läks. Ning õppeaasta viimasel loengul lausus, et olge tänu­ likud, et elate just Kanadas, kus kõik on võimalik ja tulevik helge. See optimism on elus ­vajalik, ent mitmeti hääbumas.

Samuti sai kuulatud profes­ sor Lynn Viola loenguid Nõu­ kogude Liidu ajaloost. Viola oli, kui mitte otse marksist, aga revisjonist, nagu kõrgkoolides ­ tollal ja isegi praegu, oli popu­ laarne olla. Nii mõneltki loen­ gult tahtsin lahkuda. Nii mõnigi kommentaar. mida ta kirjatöid, esseesid hinnates kirjutas, oli ka vastuoksa. Ent leppida tuli, et inimesi ja arvamusi on siin

maailmas rohkem kui ehk soo­ viks.

Esimeses lõigus ära toodud, teadagi fantaasia vallast ja ehk üle pakutult, pisut lihtsustatult, olukord aga on siin, Kanadas täitsa olemas. Neljapäeval oli Kanada päev, 1. juulil aastal 1867 jõuti Prince Edward Islandi pealinnas Charlotte­ townis kokkuleppele, mis lõi riigi Atlandi ookeanist kuni ­ Ontarioni, toona Upper Canada.

Ning pingutati edasi, et Vaikse ookeanini jõuda, kõiki neid endiseid Inglismaa kolooniaid ­ riigiga ühendades. Paras saavu­ tus. Ja kuigi toonased lähene­ mised ei olnud alati kiita, siis sugugi mitte pahatahtlikud.

Bliss rõhutas seda, isegi kui kritiseeris näiteks hiina immi­ ­ grantidele lõivu asetamist. Või kuidas ukrainlastega suheldi preerias. Isegi siinsete ridade kirjutaja elu jooksul on olnud kogemusi, mis pole olnud eriti meeldivad. Kuid täna? Olek­ sime ometi tänulikud, elada suhteliselt turvalises linnas ja ­riigis, kogedes seda, et enamus meist on viisakad ja respek­ teerivad teiste õiguseid. Ning töötaksime käsikäes hea, mitte halva poole.

Mitte nagu need revisjonis­ tid, kes tahavad Canada Day tähistamist lõpetada. Olevat ko­ lonialistlik. Kuigi kuninganna Elizabeth on nime järgi riigipea, astusid siinsed poliitikud sam­ mu, mis demokraatlikult viis rippumatuse, enesmääramiseni.

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Rallikaravan rändab Lõuna-Eestisse Autoralli maailmameistrivõist­ lused on poole peal ja järg­ misena kogunevad maailma kiireimad autojuhid koos oma kaardilugejate ja teenindava seltskonnaga Eestisse. Ralli MM-sarja kuuluv Rally Esto­ nia peetakse 15.-18. juulil Võru-, Tartu- ja Valgamaa tee­ del. Koroonapiirangud on leeve­ nenud, eestlaste rallihullust ja tunamulluse maailmameistri Ott Tänaku fännamist arvestades tuleb sellest üks suur laulupidu.

Aga Tänakul ei ole tänavu seni hästi läinud. Kolmest viimasest MM-rallist pidi ta Portugalis ja Sardiinias Hyundai auto tagavedrustuse lagunemise süül katkestama ja noppis vaid power stage’i nappe punkte.

Viimati Keenias Safari rallil Tänak küll tuli ühes tükis lõpuni, aga sellest piisas vaid kolmandaks kohaks. Ekstreem­ seks loteriiks kujunenud Keenia rallil oli paljudel rivaalidel te­ mast rohkem muresid, aga ka Tänak sõitis ühe kiiruskatse lõpuni, rehviräbalad velje küljes ja kaotas kaks minutit naljakal põhjusel – esiakna puhur ei töötanud ning Ott udusest ak­ nast enam teed ei näinud.

Enne Rally Estoniat juhib MM-sarja seitsmekordne maail­

mameister Sebastien Ogier (Toyota), kel koos 133 punkti.

Tänak on 69 punktiga neljas.

Esikoht liigub niimoodi Täna­ kust järjest kaugemale, aga kuus etappi on veel ees ja ehk taastab Fortuna talle oma soosingu.

Eesti olümpiakoondis muutub iga päevaga Tokyo mängudeni jääb vaid veidi üle kolme nädala ja see tähendab kõigile viimaseid ette­ valmistusi. Eesti viimased uudised on, et loobujate arvelt eraldati Tokyo pilet vibulaskja Reena Pärnatile, kellele see on teine olümpia 2012 Londoni (sai seal 33. koha) järel. Ja teine värske uudis on, et jaanuaris positiivse dopinguproovi and­ nud, ajutise võistlemiskeelu saanud, selle vaidlustanud ja ajutiselt keelust vabastatud ka­ hekordne maadluse maailma­ meister Heikki Nabi sai ikkagi Eesti Antidopinguagentuurilt dopingureeglite rikkumise eest kaheaastase võistluskeelu. Nabi võib sellegi vaidlustada (ei teadnud kust aine organismi sai, paha aine kogus oli imeväike jne), aga rahvusvahelise spordi­ kohtu ükskõik milline otsus kindlasti enne Tokyo olümpiat ei lange.

Olümpiast loobusid 35-aas­ tane tennisist Kaia Kanepi,

Mis sellest, et meil on kunin­ ganna ametlik esindaja Ottawas.

Tema roll, nagu monarhil, on tseremoniaalne, mitte valitsev, määrav. Anakronism, teisi sõnu.

Ent kujutage ette, mitte ainult vähemus, nö radikaalsed protesteerijad, pärismaalased nõuavad päeva tühistamist.

Poliitikute hulgas on neid, ülla­ tavalt. Just nagu jahmatas uudis, et Gatineau’s, teisel pool pealin­ na Ottawa jõe kaldal asuv riigi ajaloo muuseum, Canadian Museum of History otsustas mitte läbi viia kavatsetud Kanada päeva märkivaid üritusi.

Isegi muuseum, mis allub otse­ selt valitsusele, sissepääsumak­ sudele lisaks maksumaksja käest korjatud rahadest toetust saav, parlamendile vastutav, on revisjonist, ei tunnista fakte, mida ju muuta ei saa. Põhjuseks anti, et on aeg sisevaatluseks, kaastunnet avaldada neile vaestele lastele, kes märkimata haudadesse on maetud. (Vt ka juhtkirja tänases lehes lk 2) Mitte rõõmus tänase ja homse huvides olla tänulikud, et meil on tolerantne riik.

Et sellist päeva moonutada, jätta märkimata, on enam kui kummaline. Kui riik märkis 150-ndat aastapäeva nelja aasta eest, osales päevikupidaja vara­ hommikusel (kell viis) päike­ setõusu-tseremoonial. Seda ju­ hendas anishinaabe vanem trummimängu, puhastava suitsu ja muude pärismaalaste komme­ tega. Sellest sai siis päevik kir­

jutatud. Rõhutades, et osalesid peamiselt eurooplaste välimus­ tega inimesed. Nüüd, nelja aas­ taga oleme aga taas kolonia­ listid, on olemas süsteemne ­rassism? Palun väga.

Iroonia selles, et seda üritust korraldas indigeenide murede lahendamise eest hoolitsev ­minister Carolyn Bennett. Enne poliitikasse astumist oli ta arst.

Kes temaga on suhelnud, teab, et ta hoolib ligimesest, on hea südamega inimene. Ja teda sunniti mõne päeva eest tagasi ­ astuma üheainsa sõna tõttu. Dr Bennett oskab päris mitut neist anishinaabe keeles ning suudab vestlustasandil suhelda. Olen kuulnud oma kõrvaga seda, ­nelja aasta eest.

Kuna ta arvas, et esimene Kanada indigeenist päritoluga minister Jody Wilson-Raybould, kes astus Justin Trudeau kabi­ netist ja parteist välja, kuna peaminister ei täitnud oma luba­ dusi naiste huvides, osaleb poliitikas vaid pensioni tõttu.

Olenevalt järgmiste valimiste väljakuulutamise ajast võib par­ lamendiliikmete pension kenasti tõusta. Wilson-Raybould rea­ gee­ ris, et endiselt kolleegilt saabus talle ühesõnaline tekst ­ küsimärgiga (Pension?), et see ­ on rassistlik (kuidas?) ja nais­ terahva poolt isegi misogüüni­ line arvamus. Ei saa aru, kuidas.

Ning aateline ja hea südamega, tõesti pärisrahvaste huvidest motiveeritud naissoost minister sattus turmtule ohvriks. Kuidas

see olukorda riigis parandab, ei saa aru. Hellad ja haprad, ei ­julge ütelda lumehelbekesed, on paraku paljud tänapäeval.

Wlson-Raybould kinnitas seda.

Solvudes, arvates et Bennett ­vihjab stereotüübile – et päris­ maalased on laisad ja ainult ra­ hast huvitatud. Ning avalikustas valjult seda arvamust. Mis on ju ekslik.

k­ ellele ei meeldi mängida Tokyos Covid-19 viirusest tingi­ tult tühjade tribüünide ees, ja odaviskaja Magnus Kirt. Tema sai oma katkise õla küll korda, aga tegi häda jalale. Kahju, üle 90 meetri visanud Kirt oleks üks väheseid, kes odamaailma praegusele valitsejale sakslasele Johannes Vetterile hirmuhigi tekitaks.

Eesti kergejõustikumeistri­ võistlustel Tallinnas Kadriorus tegi kõvima tulemuse oma kõr­ valalal 400 m jooksus Eesti re­ kordi 45,45 püstitanud Rasmus Mägi. 2016. aastal Rio de Janeiro olümpial oli Mägi 400 m tõkkejooksu finaalis ja jook­ sis Eesti rekordi 48,40 sekundit.

Tänavu on ta saanud parimal juhul ajaks 48,49 ja vahepeal­ sete mõõna-aastate järel taas olümpial tippkonkurentsis.

Värskeid nii-öelda viimase hetke olümplasi on õige mitu – wild card’iga reitingu alusel parima Eesti naiskergejõus­ tiklasena Tokyo pileti saanud kaugushüppaja Ksenija Balta, triatleet Kaidi Kivioja, judoka Grigori Minaškin ja esimese Eesti ratsutajana olümpial võistlev koolisõitja Dina Eller­ mann (ratsu Donna Anna).

Eesti olümpiadelegatsiooni suurus läheneb 40 võistlejale, igatahes on, kellele kaasa elada.

Kellelt medalit oodata? Võibolla sõudenelikult, maadleja Epp Mäelt, kümnevõistleja Maicel Uibolt, aga enne kui võistlus pole alanud ega lõppe­ nud, on veel kõigil võimalused.

Nii jalg- kui võrkpallurid tegid oma riigile au

Eestlane on…

Eesti võrkpallimeeskond män­ gis taas hästi Euroopa Kuldliigas, mis oli heaks ette­ valmistuseks septembris Tallin­ nas peetavateks Euroopa meist­ rivõistlusteks. Alagrupiturniiril võideti kaks korda nii Hispaa­ niat, Lätit kui Euroopa reitingu kolmandat võrkpalliriiki Bel­giat.

Finaalnelikus kohtuti poolfinaa­ lis Türgiga ja see mäng pakkus eestlastele ainsa mõru pilli.

Kaks esimest geimi võideti muretult, siis aga hakkas türk­ laste diagonaalründaja sõna otseses mõttes lammutama ja ­ lõhkuski eestlaste mängu ära.

Eesti rohtu ei leidnud ja sai valusa 2:3 kaotuse. Pronksi­ matšis purustati siiski kolman­ dat korda Belgia, ja seda veel nende kodupubliku silme all.

Eesti jalgpallimeeskond suu­ tis uue peatreeneri šveitslase Thomas Häberle taktikepi all pikast võidupõuast välja ronida.

Kõigepealt võideti 1:0 EM fi­ naalturniiri eel viimast kontroll­ mängu pidanud Soome. Seejärel alistati Balti karikaturniiril 1:0 Leedu ja 2:1 Läti. Tuleb mär­ kida, et viimati võitis Eesti Balti karika 1938. aastal, ja üldse polnud vutikoondis juba vähemalt 83 aastat ühtki turniiri võitnud.

Kontaveit ja Kanepi mängivad Wimbledonis Sel nädalal alanud tennise Grand Slam’i sarja turniiril

Veel sümboolikast. Meenub nii mõnelegi meist, kui Vietnami sõda protesteerivad, selle lõpetamist nõudvad noored – ja seda olid mässajad ena­ masti – põletasid USA riigi­ lippu. Mäletan, kui jahmatav oli fotosid sellest näha. Ei suutnud uskuda, et riigi sümboolikaga – on ju lipp see, mille all ühiselt kogunetakse, väärtusi kaitstes, vahel vajadusel relvaga, nagu Teises ilmasõjas – nii võis keegi ümber käia.

Jubagi on inklusiivsuse hu­ vides riigi hümni sõnu muude­ tud. Et kedagi ei solvaks. Ei tea ühtegi analoogset juhust mujal.

Aga et riigi ametlikku loomist mitte tähistada, ametlikult, isegi pidulikult märkida, valige oma sõna, mingite mineviku pattude tõttu, mille fakte tõesti ei tea hetkel keegi, näitab, kuivõrd mõned kanadalased on päris­e­lust, tõest irdunud. Riigi amet­ likku sündi tuleb märkida just homse nimel, eilsele olles tänu­ lik. Vahepealne pole enam meie teha. Ega muuta.

TÕNU NAELAPEA

(Algus lk. 4)

Jõule, aastavahetust ja jaa­ nipäeva ühendab peale kehva suusailma veel üks tunnus – pühade tähistamisest on saanud linnades ja suuremates maa­ ­ kohtades enamjaolt kommertslik massiüritus, kuhu publikut meelitatakse popstaaride kõla­ vate nimede ja üksteist üle trumbata püüdvate meelelahu­ tusprogrammidega. Sellegi­poo­ lest paneb jaanipäeva ootus suurema osa eestlaste hinges helisema samad noodid mis jõu­ luajal – saaks ometi kord pärast väsitavat töö-poolaastat linnast ära, esivanemate koju, maale, juurte juurde. Või siis vähemalt kuhugi linna taha metsa alla.

Veri ajab rähnipoja puu otsa ning õige eestlase jaanikule.

Londoni äärelinna Wimbledoni murul mängivad ka WTA 27. reket Anett Kontaveit ja 75. number Kaia Kanepi. Kontaveit testis enda valmisolekut East­ bourne’i muruturniiril, kus alis­ tas teiste seas maailma 7. reketi kanadalanna Bianca Andreescu ja pääses finaali. Seal oli esi­ mene WTA baltlaste heitlus, kus Kontaveit pidi 3:6, 3:6 vanduma alla lätlanna Jelena ­ Ostapenkole. Nüd on Anett mänginud seitsmes WTA finaa­ lis ja ühe neist ka võitnud.

6

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Meie mees. Ameerikas.

Kontrabassiga.

Marju Kõivupuu Alo Põldmäe. Kalevipoeg kontrabassiga. Ludvig juht ja tema elutee. Toim.

Aare Tool. SA Eesti Ajaloomuuseum.

Tallinn 2020, 266 lk.

Eesti kontrabassimängijad ja muusika(aja)loo huvilised või­ vad kogu südamest rõõmustada – helilooja ja muusikateadlase Alo Põldmäe kauaoodatud põh­ jalik, rikkalikult illustreeritud ja ülevaatlike lisadega ning regist­ ritega varustatud monograafia Ludvig Juhtist (1894-1957) on saanud kaante vahele. Raamatu pidulik esitlus toimus koroo­na­aja kiuste väikeses huviliste ringis teatri- ja muusikamuu­ seumis 18. veebruaril 2021. ­aastal.

Alo Põldmäe huvi Ludvig Juhti elukäigu ja erialase tege­ vuse vastu on olnud pikaaegne ning see on leidnud väljundi ka tema varasemates publikatsioo­ nides. 2014. aastal ilmus tema toimetamisel Ludvig Juhti ja Eduard Tubina (1905–1982) kirjavahetus1, mis toob lugejate ette Eduard Tubina kontrabas­ sikontserdi sünniloo. Kontserdi kontrabassile kirjutas Tubin 1947-1948. aastail, saades sel­ leks asjatundlikke erialaseid näpunäiteid ja moraalselt toetust toetust Juhtilt. Ka on Põldmäe koostanud 2003. aastal reper­ tuaarivalimiku „Ludvig Juht ja tema kontrabass. Helitöid ja

Raamatu koostaja Alo Põldmäe.

repertuaari kontrabassile.“ Ludvig Juht on meie muu­ sikaajaloos olnud eestlasliku edasipüüdlikkuse ning tahtejõu (et mitte öelda – jonni!) võrd­ kuju – lihtsast, kuid siiski s ilmapaistvast haridus- ja ­ muusikalembelisest perest pärit külapoisist maailmakuulsuseks, Bostoni sümfooniorkestri solis­ tiks ja seda sisuliselt autodidak­ tina, ilma süsteemse eriharidu­ seta, pelgalt töökuse, visaduse ning ka isiklike kontaktide toel.

Sellest piisab, et järeltulevatel põlvedel, seda iseäranis juhul, kui tegemist on rahvaga, kelle silmapaistvus suurtel maailma­ lavadel on pigem erandlik kui norm, oleks jätkuv huvi rahvus­ kangelase staatusesse tõsunud isiksuse ja interpreedi elu ja loomingu vastu, kes on endale nime teinud „plebeilikult koh­ maka onukese“ ja „paksu Margareeta“2 abil. See kõik kokku annab Põldmäel põhjuse võrrelda Juhti edu- ja elulugu nii ülekantud kui ka otseses tähenduses meie rahvuseepose kangelase Kalevipojaga3, kuigi tõele au andes näikse Ludvig Juht olevat pikkuse poolest pi­ gem küll lüheldast kasvu, kuigi tõepoolest tähelepanuväärselt laiaõlgne ja jässakas mees.

Juhti erialane edulugu, mis sugugi ei kulgenud tõusjoones, ilma tagasilöökideta, pole üks­ nes kitsalt tema elu-, vaid ka meie, eestlaste, aja- ja kultuuri­ lugu. Rahvuskaaslaste tunnustus tuli Juhtile alles pärast seda, kui ta oli rahvusvaheliselt läbi löönud. Paraku ei leia Juhti nime kahjuks rahvusvahelisest mainekatest muusikaentsük­ lopeediatest, põhjuseks suure tõenäosusega nimelt akadee­ milise muusikahariduse puudu­ mine.

Põldmäe koostatud raamat Ludvig Juhtist on rikkalikult fotode ja kontserdikuulutustega ­ illustreeritud ning ajastuhõngu, omaaegseid hoiakuid ja vaim­ sust lisavad pikad tsitaadid ja/ või väljavõtted ajalehtedest,

Kolme Eesti filmi toetatakse Euroopa Komisjoni filmifondist Euroopa Komisjoni filmifond Eurimages andis eelmisel nädalal toetused kolmele Eesti filmile. Režissöör Rainer Sarneti „Nähtamatu võitlus“ sai 360 000 eurot, Triin Ruumeti „Tume paradiis“ 150 000 eurot ning Leedu-EestiBulgaaria koostöös sündiv dokumentaalfilm „Irena“ 112 000 eurot.

Kolm toetust on seda tähelepanuväärsem, et tegemist oli Eurimages’i ajaloo kõige pingelisema vooruga, kus toe­ tust taotles tavapärase 60 filmi

asemel 92 Euroopa linateost.

Eurimages’i hindamisgrupi liikmed tõstsid kõikide toetatud filmi puhul esile lugude origi­ naalsust ja ajakohasust ning ­julget ja omanäolist režiid.

1989. aastal loodud Euri­ mages’i kuulub 40 liikmesriiki, Eesti astus fondi liikmeks 2004. a. Fondi nõukogu koguneb kolm korda aastas ning selle aastaeelarve on 27 miljonit eurot. Eesti aastamaks sellesse ­ fondi on 128 000 eurot. Asuta­ mise algusest on Eurimages toetanud 2200 Euroopa koos­

Nr. 26

Usutlused spordikuulsustega

Kogutud väljalõikeid Ludvig Juhtist.

­arvustustest, kirjavahetustest, Juhtiga kokkupuutunud rohkem või vähem lähedaste inimeste mälestustest jne, mis peegelda­ vad nii Juhti suhteid talle olu­ liste inimestega kui ka inter­ preedi argielu häid ja mitte nii häid külgi. Nii mõnegi puhul juhib Põldmäe ka ise põhjenda­ tult tähelepanu, et kõike, mis kunagi on ajalelehtedes kirju­ tatud, ei maksa siiski tõe pähe võtta, vaid ilmunusse tuleb suh­ tuda allika- ja ajastukriitiliselt, nagu seda näiteks on Nõu­ kogude Eestis Juhti surma ka­ jastav materjal, mille kohaselt Juhti surnukeha olla heidetud laevalt merre, sest tema surm saabunud laeval teel Soomest Ameerikasse (lk. 239).

Eeltoodust lähtuvalt vajaks ehk tulevikus detailsemat uuri­ mist ka Juhti tegevus kontrabas­ siõppejõuna Riias (1932-1933) ning enesetäiendamine Berliinis veidi varem, aastatel 19211928, kus on seni veel nii mõnedki valged laigud. Eesti toonased lehed4 kirjutavad Juhti arvukatest õpilastest Riia rahva­ konservatooriumis5, kelle hul­ gast ei puudu ka NB! üks naisüliõpilane, neist ühtegi nimeliselt mainimata. Oleks ju huvitav teada saada, kes nad olid ja mis neist sai.

Juht elas suhteliselt lühi­ kese6, kuid intensiivse elu mitte ainult muusiku, vaid ka innukalt „Eesti asja“ ajava ühiskonnate­ gelasena Ameerikas, pälvides selle eest tunnustust ja tähelepa­ nu juba oma eluajal. Tunnustust väärib ka Alo Põldmäe, kes on hoolega kokku kogunud Juhti

kohta käiva elu- ja muusikaloo­ lise materjali ning selle köitvaks tervikuks sidunud.

1. Alo Põldmäe (koost.). Armas sõber Eduard! Eduard Tubina kontrabassikontserdi sünnilugu läbi Ludvig Juhti ja Edurad Tubina kirjade. Tallinn: Eesti Teatri- ja muusikamuuseum, 2014.

2. Mõned paljudest kontrabassi „hellitusnimedest“, pärist Juhti enda suust ja arvustuste teks­ tidest. Alo Põldmäe, Op. Cit, lk, 258.

3. Vt raamatu tutvustus kul­ tuur­ portaalis: https://kultuur.posti­ mees.ee/7180295/ilmunud­-on-alopoldmae-raamat-kontrabassi­ mangija-ludvig-juhtist: Sõnapaar ,,Kalevipoeg kontrabassiga“ sobib igati iseloomustama jõulist ja hiiglasliku füüsisega Ludvig Juhti, kes kehastas veenvalt eestlaste teotahet, sihikindlust ning püüdlust vabaduse poole ja sobis hästi kokku kontrabassi mõõtmetega.

4. Postimees nr 34, 10. veebruar 1933 – „Ludwig Juhti kutsutakse Ameerikasse“. Vt ka: https://dea. d i g a r. e e / c g i - b i n / dea?a=d&d=postimee­ sew19330210.2.33 5. Jāzeps Mediņši nimeline kõr­ gem muusikakool/konservatoori­ um asutati septembris 1927 kui nn ,,Läti rahvakonservatoorium“.

1929. aastal jagati see omakorda mitmeks piirkondlikuks rahvakon­ servatooriumiks ja nn ,,Riia rahvakonservatoo­rium“ jäi Riiga.

– MK. 6 Juht lahkus elavate hulgast 63 aastasena, olles 34 aastat oma elust elanud Eestist eemal. – MK.

tööfilmi 630 miljoni euro ula­ tuses.

Eesti filmidest on viimastel aastatel toetuse saanud „Vii­ma­ sed“, „November“, „Skandinaa­ via vaikus“, „Teesklejad“ ja „Supilinna salaselts“, lisaks mitmed filmid, milles Eesti tootjad on vähemuspartnerid.

Viimaste hulgas on ka tänavuse Cannes’i filmifestivali võistlus­ programmi valitud Soome män­ gufilm „Kupee nr. 6“, mille režissöör on Juho Kuosmanen ning stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman.

(D/EE)

EL tahab vähendada Suurbritannia telesarjade ja filmide edastamist Euroopa Liit soovib vähenda­ da Suurbritannias toodetud telesarjade ja filmide edasta­ mist mandril. EL-i hinnangul näitavad Euroopa telejaamad pärast Brexitit ebaproportsio­ naalselt palju Suurbritannias toodetud meelelahutust.

ELi sisedokument kirjeldab Suurbritannias toodetud meele­ lahutust ohuna Euroopa kultuu­ rilisele mitmekesisusele, teatas The Guardian.

Vastavalt EL-i meediatee­

Värskelt jõudis raamatupoo­ didesse Eestis kirjastuse ,,Hea Lugu“ välja antuna Tiit Karuksi raamat „Seitse vaprat“. 28. juunil oma 75. sünnipäeva tähistanud kaua­ aegse tunnustatud spor­ diajakirjaniku vastilmunud raamatus pole kangelasteks muusikud nagu kunagises telesaa­tes, vaid spordihee­ro­ sed. Tiit Karuks valis välja seitse talle olulist usutlust aas­ taist 1975-2020. Kaks neist – Jaak Uudmäe ja Boriss Spass­ kiga –pole nõukogude võimu sekkumise tõttu kunagi eet­ risse pääsenud.

Jaak Uudmäe rääkis 1980. aasta lõpus minut minuti haaval lahti kaks suvist võistluspäeva Moskvas, mis päädisid olüm­ piakullaga. Male eksmaailma­ meistrit Boriss Spasskit usutles Tiit Karuks 1975. aastal Tallinna rahvusvahelise male­ turniiri päevil. Mitmekordse olümpiavõitja Carl Lewise fenomeni püüdis Karuks tabada 1986. aastal Moskvas Hea Tahte mängude ajal. Hokilegend Ken Drydenit intervjueeris Karuks Moskvas ja Torontos. Kanadas usutles ta ka Eesti 1930. aastate üht paremat kaugus- ja kol­ mikhüppajat, hilisemat metsa­ töösturit Nikolai Küttist.

Raamatu kaks viimast kangelast on kunagine kuulus kümne­ võistleja ja nõelraviarst Heino Tiik ning kahekordne olüm­ piapronks Jüri Tamm.

nuste direktiivile peavad Euroo­ pa telekanalid andma suurema osa eetriajast Euroopas toodetud sisule. Voogedastuse platvor­ midel nagu Amazon ja Netflix on see nõue 30 prot­ senti.

Prantsusmaal isegi 60 protsenti.

Suurbritannias toodetud tele­ sarjade ja filmide piiramine Euroopas oleks riigi meelela­ hutussektorile tõsiseks hoobiks.

Rahvusvaheliste sarjade ja filmide müük Euroopa kana­ litele tõi Suurbritannia teletöös­ tusele eelmisel aastal sisse 570 miljonit naela. Euroopa oli Suurbritannia jaoks suuruselt teine turg. Esimesel kohal oli USA. (ERR/EE)

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1060 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 24

25

32

40

11

30

43

44

45

39

41

42

46

47

50

51

52

53

54

55

1. Metallraha.

5. _____s, tüse, kogukas.

8. A_____, keele­ teadlane, toonud hulgaliselt uusi sõnu eesti keelde.

12. Kaukaaslane.

13. Sidesõna.

14. Gruusia raha.

15. G_____, riik Aafrikas.

16. ______maan, peente toitude harrastaja.

17. Teat. raskusmõõtühik (ingl.k.).

18. ______n, killavoor pikk sõidukirodu.

20. ______liin, vere­ rõhku tõstev ja vere suhkrusisaldust suurendav hormoon.

22. Galaktika, mis Maale paistab heleda valgusjoana.

24. Eesti maiustusbränd.

27. Välja, väljas (ingl.k.).

28. Eesti maletaja ja maletreener (snd 1931).

31. Viljatu, sigimatu.

32. Eesti rahvuslik liikumine.

29

36

38

PAREMALE:

28 33

35

48

49

33. Küsisõna.

34. Uih ja ____!

35. Legendaarne poksi­ täht (1942-2016).

36. Metallitreipingi osa.

37. Soome eepos.

40. Kaitse-, põrkeraud autol.

42. Lihasuretaja.

46. Vorm sõnast ,,aam“.

47. Bensiin, autokütus (ingl.k.).

49. Täiendus olemas­ olevale.

50. Venemaa halduspiirkond.

51. Ühesugused vokaalid.

52. Ehk (van.).

53. Koduloom.

54. Vorm sõnast ,,arg“.

55. Tihti kasutatav koeranimi.

ALLA:

1. Maitse (kõnek.).

2. Üpris.

3. Siseelund.

4. Teat. kalapüügilaev.

5. Mitteristiusuline.

6. Varahommik.

7. Vahtkond.

8. V_____, helilooja ja pillimees (1913-1949).

9. Väike täidisega keedupirukas (eriti slaavi rahvastel).

Botswanas leiti maailma suuruselt kolmas teemant Kaevandusettevõte Debswana avastas juuni alguses 1098­­ka­raadise teemandi.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

T

Paremale: 1. Tara, 5. Pea, 8. Best,

21

27

31

37

10

S

Ristsõna nr. 1059 LAHENDUS

23

26

34

9

I

10. Varasem Pärsia (ingl.k.).

11. _____lane, karvane maamesilane.

19. ____a, ,,elagu“ (hisp., it. k.).

21. Digital terrestrial television.

23. Sõnadega torkiv, nokkiv, pilkav.

24. _____r, osa ringjoonest.

25. Küttekeha.

26. Halvasti lõhnamas, haisemas.

29. Eesti Keele Instituut.

30. International Space Station.

32. Kurvatooniline vokaal- v instrumentaalpala.

33. Vahendaja, majandustehinguis osalejate vahetalitaja.

35. Algus, hakatus.

36. Restless legs syndrome.

38. Maitseaine- ja ravimtaim.

39. Maailmajagu.

40. Kott, kotike (kõnek.).

41. Aed. 43. Päev tagasi.

44. Eeskoda.

45. Lühijalgne urukoer.

48. _____ Mail.

Ettevõtte teatel avastati ­ aailma suuruselt kolmas tee­ m mant, mis on 1098 karaadi suurune, Aafrika lõunaosas Botswanas, vahendas The Guardian.

See on ka ettevõtte ajaloo suurim avastatud vääriskivi.

Debswana on Botswana valit­ suse ja ülemaailmse teemandi­ hiiglase De Beersi ühisettevõte.

Botswana on Aafrika juhtiv ­teemanditootja.

Maailma suurim teemant oli 3106-karaadine Cullinan, mis leiti Lõuna-Aafrikast 1905. ­aastal.

Teine suurim oli 2015. aastal Botswana kirdeosas Karowest avastatud 1109-karaadine Lese­ di La Rona. (PM/EE)

12. (W)eber, 13. Lir, 14. Uraa(n), 15.

Eestlane, 17. Lina, 18. Set, 19. Üte, 20. Agent, 21. Tüs(e), 22. TSA, 23. Paras, 26. Samaara, 30. Omon, 31. Tik (-tak), 32. Raas, 33. Pasteet, 35. Vinuk(loom), 36. SEK, 37. KIA, 38.

Karis, 41. Kii, 42. Mer(i), 43. (N)agad, 46. Eesti Elu, 48. Mahe, 49. ELA, 50.

Lelu, 51. Maas, 52. Eks, 53. Usin.

Alla: 1. Tees, 2. Abee, 3. Rest, 4. Art, 5. Plats, 6. Eine, 7. Are, 8. Bulgaaria, 9. Erie, 10. Sann, 11. Taat, 16. Lüüs, 20. Asm, 21. Tantsides, 22. (Tik-)tak, 23. Pop(-muusika), 24. (K)ama, 25.

ROS, 26. Sit, 27. (S)aan, 28. Rau(n), 29. Ask, 31. TEK, 34. Ees, 35. Viit, 37.

Kisas, 38. Kamm, 39. Agaa, 40. Raha, 41. Kelk, 42. Mees, 43. Elli, 44. Ruun, 46. Eee, 47. Ilu.

Nädala retsept

7

Volli veste

Sõber skunk Need punased okupandid oskasid meie keelest võtta ilusa inimese kirjelduse, mida nigu ei taha tarvitada. Seltsimees tähendas ju muud, enne kommusid. Aga noh, tarvitan ikke, kirjeldades oma neljajalgseid, mitte kahega, sõpru.

Mul on eesrõdul jube mugav tool. Selleks valitud.

Seljapadjaga, vahel isegi tukun seal, nii mõnus iste. Ku päike ei kõrveta, niiskust vähe, meeldib mul seal istuda, nii vara­ hommikul kui hiljem, kohvikruusiga. Ja õhtuti eriti, vaadates päikese loojumist. Meil hekk naabri krundist eraldamaks, ine­mesed tänaval on kaugel, olen oma pisikeses paradiisis.

Ning tervitan külalisi. Tänavu on jälle jänesterohke aasta.

Hüppavad mu lähedale, äkki saavad aru, et lähedal on raid­ kuju jälgimas. Haavikuemandad tarduvad, liigutavad vaid sõõrmeid, kuni leiavad, et tollest vaatlejast põle ohtu. Pikkkõrv siis punub minema.

Siis muidugu mu sulelised semud, kardinale tirriteerin nende lauluga, punarind-rästad on alati teretulnud. Ilusad lin­ nud, kollane nokk aga paneb mõtlema, kas just nende järgi saime sõna kollanokk, mis just eriti kena kirjeldus ei ole. Eks me keel ole huvitav.

Kuid kõige rohkem pakuvad mõnu ühe musta, valge trii­ buga looma visiidid. Ühel ilusal varahommikul panin murule piserdi käima, kahjuks pritsib see oma sõõris ka autoteele. Ja ennäe, naabri krundilt, suure puu alt tuli välja vinakärp ehk siinmaal skunk. Eestis ma küll ühtegi põle näinud.

No muidugi tardusin, oli teine päris ligidal. Ehk laseb oma haisupommi valla. Ta põrnitses mind, sai aga kudagi aru, et põle ma sugugi talle mingiks ohuks. Ta on selline loom, kes kõnnib nigu meremees, taarub kuival maal. Ja kujutage ette – läks piserdi alla, ju tal oli hommikust absolutsiooni tarvis.

Raputas siis saba ja läks asfaldile, kust rüüpas oma hommi­ kuvett. Ning siis tatsas oma päevakäike läbi viima.

Mida kõike saab arbuusist...

Kaire Tensuda Arbuus on paljude jaoks, eriti suvel, lausa asendamatuks toi­ duaineks: kustutab janu, sisal­ dab vähe kaloreid, palju vett ning samal ajal rohkelt muid kasulikke komponente – erine­ vaid vitamiine, kaltsiumi, mag­ neesiumi, rauda jm., olles abiks ka mõnede terviseprobleemide ennetamisel. Lisaks kõigele ka maitseb hästi! Seda on tore süüa nii kodus, rannas kui piknikul, nii viiludena kui tükeldatult ja samuti lisada ka mitmetesse retseptidesse.

Arbuus sobib kenasti koostis­ ainena näiteks suvistesse salatitesse. Siinkohal võib ra­ ­ ken­dada tõelist fantaasiat ja se­ gada kokku kõike, mis meeldib – nii traditsioonilisi salati-aineid na­ gu salatilehed, värske kurk, murulauk, till, hakitud pipar, sibul ning ka maasikad jm. mar­ jad, arbuus... Kindlasti tuleks see salat segada kokku vahetult enne serveerimist, maitsesta­ miseks sobivad näiteks oliiviõli, sidrunimahl ja sidrunipipar, ­erinevad ürdid, kuid miks mitte ka soovikohased salatikastmed, olgu siis poest ostetud või ise valmistatud. Mis peamine: mait­ sev ja tervislik, sobib nii omaette roana kui ka näiteks BBQ-liha kõrvale.

Huvitava ideena võib arbuu­ sist valmistada ka tordi- või pizzakujulise roa: kasutades ­ põhjana ümmargust arbuusilõi­ ku, lisada sellele erinevaid ­magusaid või soolaseid täidiseid ja lõigata sektoriteks, mida süüa kas käest või noa-kahvli abil.

Fantaasia on piiritu ja suvi on ees!

Ka õhtuti käib ta külas. Päeval teda mudu ei näe. Oleme leppinud üksteise olemasoluga, ta lubab majesteetlikult mul oma toolil rahus istuda. Kui paremini ei teaks, irvitab ta isegi mu üle, et ma ta territooriumil olen.

Kuna tal ju oma tuumarelv, olen aupaklikult teda tunnista­ nud ku võrdset. Enamgi. Kuna tõhk-tõbras valitseb, just nigu nood omaaegsed tovarishid, siis mõtlesin talle anda nime.

Püha Denisi järgi Tõniseks. Kes oli märter, Pariisi esimene pühak ja marutõbe kannatavate kaitsja. Nii et kui haisuelajas ilmub mu vaatevälja, teretan vaikselt, et tere Tõnn! Et ta ei hammustaks, annaks hüdrofoobiat edasi. Ei ta minust välja tee, olen harjunud sellise suhtumisega. Kuid kellel teisel on päeva tipp-punktiks kohtumine skunksiga? Minu võit!

VABARNA VOLLI

S P ORT

Eesti rühmvõimlejad võitsid MK-etapil hõbeda Eelmisel nädalavahetusel lõp­ penud rühmvõimlemise maail­­makarikaetapil Bulgaa­ ria pealinnas Sofias saavuta­ sid Tartu võimlemisklubi VK Rütmika rühm Siidisabad juunioriklassis hõbemedali.

Kõrgeid kohti saavutasid ka teised Eesti rühmvõimlejad. VK Janika Grisete meistriklassis saavutas 4. koha.

Samuti sai VK Janika Violett juunioriklassis 4. koha.

Naljanurk Spordivõistlustel on staa­ dionil algamas kuulitõuge. Üks sportlane on silm­ nähtavalt närvis. Treener näeb seda ja küsib sportla­ selt: ,,Mis on juhtunud?“ ,,Mul on naine ja ämm tribüünidel…“ ,,Ära sellepärast muret tunne, ega sa ju nii kaugelt küll neile pihta ei suuda saada…“ GC Piruett Senior Team saavutas meistriklassis 8. koha.

(TPM/EE)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Nr. 26

Jõekääru returns virtually for 2021, with a wider reach than ever

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonian spy bought for pocket money He came cheap. It cost the Chinese only 17,000 euros in total to buy the secrets of Tarmo Kõuts (not to be con­ fused with the admiral of the same name), vice-chair of a scientific committee at NATO’s Undersea Research Centre.

The first Estonian citizen to be caught spying for the Chinese, Kõuts received three years imprisonment and confis­ cation of the 17,000 euros in a sentence handed down this March. He had been arrested in September 2020.

It must be noted that the prosecution had reached a plea bargain agreement with Kõuts.

It would appear that the seem­ ingly light sentence would partially reflect the substantial ­ value of information Kõuts was able to supply in return. In this respect, it’s also relevant that during the six month pretrial investigative period, Kõuts did ­ not have a lawyer.

In addition, although Kõuts had a security clearance on high level military secrets, both NATO and Estonian, the prose­ cution did not charge him with betraying classified information.

On the basis of legislation passed in 2019, supporting or co-operating with foreign in­ telligence activities targeting Estonia became a criminal violation. Kõuts is the second ­ individual to be thus convicted.

Kõuts, as a civilian scientist, is the first non-government, non-military individual to be caught and convicted of a crime against the state. From 2006 to 2014 Kõuts was a civilian

member of the Scientific Coun­ cil of the Defense Ministry, and till 2016 the Estonian expert on NATO’s maritime scientific and technological commission.

Tarmo Soomere, President of the Academy of Sciences (me­ dia speculation has him as a serious contender in the next ­ presidential elections) com­ mented that the strength of a state is only as strong as the trustworthiness of its leadership and scientists. If a scholar is willing to sell his valuable knowledge to a third party, this would have wide, harmful ­implications.

Kõuts had been supplying the military intelligence head­ quarters of the Chinese People’s Liberation Army with informa­ tion, not disclosed in the court proceedings, over three years, for 5666 euros per year.

The Estonian Security Police (KAPO) indicated that Russia is not the only adversary that keeps Estonia alert. The Chinese are equally eager to weaken the national security of Estonia. ­ KAPO has warned of this possibility and now the court ­ decision confirms the problem.

With respect to the compen­ sation that Kõuts received from the Chinese, KAPO indicated that it was the only motivating factor that influenced his ac­ tions. Money is a “traditional human weakness.” A forensic audit of Kõuts’ finances and spending showed what a mea­ ger amount it would take for a man to recklessly jeopardize his future. (to be continued) LAAS LEIVAT

Ehatare Retirement and Nursing Home has an opening for a part-time cook, experienced in cooking for a large amount of people.

A recognized diploma in food services is required.

Shift work in involved, including some weekends.

Knowledge of Estonian food is preferred.

Please contact Liisa Lambur-Neges if interested.

Please reply by July 8th, 2021.

Llambur-Neges@ehatare.ca

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Photo: Jõekääru

Vincent Teetsov For 69 years, volunteers and community leaders have brought Estonian culture to kids at Jõekääru Estonian Children’s Camp. Only the most serious of circumstances could have brought things to a standstill, such as when last summer’s programme was cancelled.

And despite the Government of Ontario allowing summer camps to re-open, it was deter­ mined that the usual flying-in of counsellors and campers from Estonia could pose a risk to everyone’s health.

Still, as I found out when speaking with Elli Kipper, Juhataja (Camp Director) of Jõekääru, and Monika RooseKolga, programming manager of Jõekääru and also the Principal of Toronto Eesti Kool, going through another year without some kind of Jõekääru camp experience was out of the question. Indeed, each visit to the camp is a vital part of Estonian-Canadian children growing up with their culture and making friends.

The camp’s leadership want­ ed to make the best of what was possible, and so they decided to host a virtual camp this sum­ mer, announced on June 25th.

Replicating the camp ex­ perience virtually will be a challenge. Elli expressed that the most difficult part is allow­ ing for natural conversations and friendships that kids would have in a classroom or camp setting. She notices this in her work as an Eesti Kool teacher, too. Monika echoes this senti­ ment, saying “It’s not the same as living, breathing, and being with each other for 24 hours a day for two weeks, four weeks, or five weeks. But this is what we’ve got and we’ll make the best of it.”

Looking at what’s in store for this summer, Jõekääru are truly maximizing the learning opportunities and interpersonal connections between the camp and the global Estonian com­ munity.

Elli explains how, in her Eesti Kool teaching, “This year,

I had students from Vancouver and California, who would never be able to come to ­ Toronto... And in that same thread, the California kids were saying, ‘We want to do virtual laager!’” The kids are enthu­ siastic about this, to have fun and meet other kids. Logisti­ cally speaking, a virtual pro­ gramme makes it possible for camp attendees to take part as their schedules allow, for as little as just one hour, or throughout the three week programme.

Beyond this summer, in­ creasing opportunities for kids to get together and see each other outside of Udora will be made possible by the addition of fiber-optic internet in camp buildings. This was looked into starting last year, so that kids from all over will always be able to log in and be a part of Jõekääru. And so, if there were to be an overarching theme for Jõekääru this year, it would be the sense of being together and apart at the same time.

There’s a huge range of ­talents within the Estonian com­ munity that camp organizers knew could be shared by com­ munity members for program­ ming. However, more individuals volunteered than anticipated, so it was a pleasant surprise to see the virtual camp grow from an initial two weeks to three weeks.

Elli says that the sessions on offer also cover the hands-on ­ skills that people have de­ veloped throughout lockdowns.

Over the course of three weeks, from Monday July 5th until Friday July 23rd, two vir­ tual sessions will happen each day, from Monday to Saturday.

Session topics on the schedule sent out by Jõekääru include drama games and yoga with Kariina Järve, graphic design with Rasmus Rattas, and hip hop dancing with Elis Jaansoo.

There will be cooking, art, and singing, and also activities to get your heart rate up. Things like folk dancing, or family fit­ ness and training with Markus Rosenberg, who has been help­ ing people improve their fitness through his company Fit Culture since 2015. Younger children can learn some Esto­

nian words with the help of some friendly puppets, or relax and listen to bedtime stories.

Monika is hopeful that once the momentum is going, people will want to keep attending ses­ sions. Elli says “I’m looking forward to seeing all the kids that come in and log on, seeing how excited they are...and just being a part of it, too, with them.” She sees the virtual camp as bringing positivity into the community.

When asked whether prior knowledge was needed to take part in sessions, such as singing or folk dancing, Elli made it clear that “All of the instructors right now are making events that everybody can join. Even if kids have done folk dancing for a few years, they’ll still enjoy themselves, and also if they’re just learning folk dancing for the first time.” The camp want­ ed activities to be open to every­body, not intimidating, and engaging for parents as well.

With regard to the Estonian language, the camp will con­ tinue to target the language abilities of youngsters. Estonian phrases and vocabulary will be brought practically into the ses­ sions, making it easier to learn, through context and visuals.

So how can you access these activities?

If you aren’t already receiving communications from Jõekääru, send an email to jkvirtual2021@ gmail.com to receive the single Zoom link that will work for all sessions. Sessions are complete­ ly free of charge. Daily email reminders will also go out, about each day’s instructors and their sessions.

Whether it’s making art at the Osvald Timmas Kunsti Tare, exploring the natural setting around Jõekääru, or taking part in talgud (work days), the hope is that, by the end of July and getting into August, it will be possible for Jõekääru to involve families at the camp on a faceto-face basis.

Still, the extra momentum created by rallying together virtually will positively affect ­ Jõekääru in the coming years, too.

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

9

Estonian author watches vaccination numbers, borders

Mary Gales Askren, Staff Reporter, Madison Daily Leader, Jun 25, 2021 The hint was subtle. More Asian passengers were wear­ ing masks on a return flight from a work meeting in January 2020, but Sirje Kiin wasn’t alarmed. Wearing masks is part of the culture in many Asian countries.

Shortly after she returned to Madison, though, the pattern of her life changed.

“After I came home, the pan­ demic broke out and the ­borders closed,” she said.

Kiin, the wife of Dakota State University professor Jack Walters, is an Estonian author who serves on several boards in her home country and often speaks at conferences. For her, travel is an integral part of life.

Suddenly, conferences she was planning to attend were canceled. The Estonian lan­ guage and culture class she had been teaching through the Toronto Summer University for 10 years was canceled.

With her life disrupted, she found herself unable to work on her memoirs, which is the book she currently has in progress.

“I was not able to concen­ trate,” she said. “Everything changed in my life.”

Accustomed to releasing books and going on tour, she found herself at home, coping with the pandemic. She began to focus on strengthening her immune system by swimming and walking. She and Walters also started golfing.

“Gardening has been helping me during the pandemic,” Kiin noted as she looked around the lush garden she has cultivated in their back yard. “I’ve been reading a lot, but not much writing.”

She has also not seen her son or her grandson.

“They can’t visit here and I can’t go there,” she said. They keep in touch through social media, email and videocalls.

“That’s how he introduced his girlfriend to me,” Kiin commented, referring to her ­ 22-year-old grandson Martin.

This spring, as COVID vac­ cines have changed the impact of the coronavirus and seem to be stemming the tide of the pandemic, she is watching both numbers and borders. She knows that she will not be able to return to Estonia until the borders are open between the

two countries.

“With my U.S. passport, I could not fly there,” Kiin stated.

She admits that wearing a mask for the trans-Atlantic flight would be a hardship since she has asthma.

But, at this point, that is a secondary consideration. Al­ though she has been fully vacci­ nated, she cannot go to Estonia because only about 40% of the 1.3 million people who live there have been vaccinated.

Part of the problem there, as in the United States, is vaccine resistance. A CBS News poll earlier this month showed that 18% of Americans aged 18 and older will not get vaccinated.

The poll showed that overall, Republicans are less likely to be vaccinated than Democrats.

While 77% of Democrats report being fully vaccinated, ­ only 52% of Republicans have been fully vaccinated. Similarly, 29% of Republicans report they will not be vaccinated while only 5% of Democrats hold the same position.

In Estonia, where one-third of the population is Russian, the problem is Russian propaganda, according to Kiin.

“Russia has developed its own vaccine. The European Union does not recognize it as a safe vaccine,” she said. How­ ever, Russian media reports other vaccines are not safe, ­ ­influencing the decisions being made by Russians living in Estonia.

“Even medical workers re­ fuse to take vaccines, only the Russian vaccines they can’t get,” Kiin reported. With that resistance, she doesn’t know how enough people will be ­vaccinated in the country for its borders to open.

That was only part of the problem. Prior to May, there was a shortage of vaccines.

However, in May, they became more readily available. Cur­ rently, there’s a nationwide registration system which al­ ­ lows individuals to make an appointment anywhere in the ­ country to get a shot.

“You can see where it is free and book it,” Kiin said. Since a motorist can travel from border to border in about three hours, booking an appointment in a community other than the one in which an individual lives does not pose a hardship.

As recently as last week, the European Union recommended member countries lift restric­ tions on visitors from the United States. However, each country has the authority to make its own decisions and could require testing or vaccina­ tion records.

Kiin doesn’t know if she will ever fully resume her previous lifestyle because she doesn’t know whether organizations of which she is part will resume holding conferences and other activities as they did in the past.

They have learned that Zoom conferences are far less costly,

The “Tere, KESKUS” campaign raised over $2.8m for KESKUS! Pictured are board chairs Liisa Käärid and Heili Toome with their families, and KESKUS supporter Dr. Jüri Daniel.

Over $2.8 Million Raised in Tere, KESKUS campaign!

Aitäh and thank you to every­ one who contributed in the 3-day Tere, KESKUS cam­ paign to help build KESKUS International Estonian Centre in Toronto. The response from the global Estonian communi­ ty was truly overwhelming.

Support came in from the United States, Switzerland, Sweden, Austria, New Zea­ land, Italy, Germany, Estonia and across Canada, from Vancouver to New Brunswick.

The final amount raised was over $2.8 million, greatly exceeding the initial $1 mil­ lion campaign goal!

Over 370 gifts were made during the campaign and each and every donor is truly appre­ ciated. From the young children who donated loonies from their piggy banks, to the young fami­ lies, grandparents and groups who donated tens of thousands of dollars: each and every dona­ tion made a difference. The KESKUS hard hat became a symbol of the international Estonian community coming to­ gether to build a current home.

Special thanks goes to the Torokvei family who provided matching funds, generating a 4X impact for each donation.

The campaign goal was in­ creased from $1m to $2.5m on Day 1 of the campaign due to overwhelming contributions and thanks to an Anonymous donor provided an additional $1­mil­ lion in matching funds. All this helped the campaign surpass all expectations!

Tõnu Kaljuste, Erki Nool, Anett Kontaveit, President Toomas Hendrik Ilves & More The Tere, KESKUS three-day virtual event featured perfor­ mances and special appearances from celebrities, dignitaries and

especially when international travel is involved.

As she waits to see what kind of new norm will develop, and waits to return to Estonia, she is philosophical.

“There must be some lesson for humankind. We must learn something from it,” Kiin said about the pandemic and paused to look around her garden. “We learned from it how important are the friendships and family we have.”

community members. Olympic Gold Medal Winner Erki Nool, Ambassador Toomas Lukk, Toronto City Councillor Mike Layton, Grammy-winning con­ ductor Tõnu Kaljuste, Chef Paul Lillakas, tennis pro Anett Kontaveit, Former President Toomas Hendrik Ilves, blue­ grass band Curly Strings, singers Kadri Voorand and Rita Ray and many more made appear­ ances in support of KESKUS. Missed some of the events?

You can stream each day’s pro­ graming via the www.estonian­ centre.ca website.

Get Involved and Help Build for the Future The “Tere, KESKUS” cam­ paign may be over and match­ ing funds used up, but the Capital Campaign for KESKUS continues. Please join the grow­ ing list of KESKUS donors!

The KESKUS International

Estonian Centre’s donor cate­ gories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (in­ cluding naming rights for spe­ cific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. To make a donation at the Kalevipoja Laud or Viru Vanemad level, or to donate ­securities or make a pledge to pay over time, please contact donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian, Estonian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s Keep in Touch!

• Visit the KESKUS website at www.estoniancentre.ca for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Instagram @keskus.iec, Twitter @keskus TA R T U C O L L E G E STUDENT RESIDENCE

Tartu College is looking for a

Customer service oriented Administrator Administrator main duties include but are not limited to: • Answering phone calls and walk-in inquiries from current and new residents or potential clients looking for general accommodation and rental information, including cost and availability of residential rooms, hall event space, meeting rooms and parking. Provide appropriate applications on request. Do building and room tours, as required.

• Direct in-coming calls to appropriate staff members and direct complaints to Management.

• Process applications for correct school term; conduct searches, as required, to determine whether accommodations are available.

• Conduct status checks and provide updates to students who have registered but have not received formal acceptance as a resident.

• Carry out the day to day functions of the daily accounts receivable receipt control, reconcile receipts and income.

• Help maintain Tartu College’s website and social accounts.

• Activate Tartu Cash Cards and FOB accessibility, as needed.

• Assist the Estonian Studies Centre with administrative duties, helping out with events and their fundraising program.

Expectations for this position: • Experience working in an office environment.

• Education in bookkeeping and customer service.

• Knowledge of standard office procedures and bookkeeping.

• Ability to communicate effectively and professionally with the general public, students and staff.

• Good interpersonal and computer skills.

• Ability to demonstrate flexibility and be a team player.

• Ability to communicate in Estonian is an asset.

10

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Nr. 26

Korp! Vironia Funding Contribution to Estonia’s Kaitseliidu [Defence League] Toompea Malevkond, June 20, 2021 Toomas Eichenbaum

article in which the history and importance of Kaitseliit in Estonia was described. Kaitse­ liit is a volunteer force within the structure of the Estonian Defence Forces. Kaitseliit is also recognized by the Estonian government as an additional military force currently number­ ing over 35,000 individuals, and is an integral part of the Estonian Defence Forces, par­ ticularly in case of a general mobilization situation. Since Kaitseliit consists of everyday people with civilian jobs and who live in the community, it has the additional responsibility of being hands-on in the de­ fense of Estonian communities and institutions.

The Toompea Malevkond has a particularly special role in that, historically, on December 4, 1924, it was formed with a team of volunteers led by re­ tired Captain Otto Tief with a mandate to defend Toompea

and Riigikogu (parliament) from the attempted government coup by Soviet insurgents, which failed. Many of its initial members were members of Riigikogu as they are today. KL Toompea Malevkond is always ready to defend our democracy in times of crisis. However, Kaitseliit in its supportive role has limited funding towards the equipping of its members, par­ ticularly for highly specialized equipment that is critical for tactical defense capabilities.

In early 2020, a fundraising opportunity for Kaitseliidu Toompea Malevkond was set up at the Northern Birch Credit Union to provide an avenue for Toronto area Estonians to con­ tribute to special financing needs for the Toompea Malev­ kond. Over the past year, Korp!

Vironia (Toronto Koondis) has reached out to the leaders of Toompea Malevkond to discuss how it could contribute

to this cause.

Pursuant to these discussions, Korp! Vironia has initiated fund­ raising with its several chapters and their members that would be directed towards the Toompea Malevkond’s acquisi­ tion of much needed tactical equipment, such as night vision goggles. This fundraising initia­ tive generated much interest among Vironia members, and as of June 20, Korp! Vironia is pleased to announce that it will be contributing over $8,000 to the KL Toompea Malevkond.

Hopefully this fundraising initiative launched by Vironia Toronto Koondis, which brought various Estonian groups to­ gether, will serve as an example

Estonian Life publishes commentary that is of interest to our com­ munity and which may or may not coincide with the the paper’s editorial position.

reviewed or copied at 817 Mt Pleasant Road, Toronto ON M4P 2L1. These by-laws are subject to the Registrar, Funeral, Burial, and Cremation Services Act, 2002.

This notice has also been posted on the office doors of the church. Shades of Martin Luther.

Immediately questions arose.

Some cannot be answered until information has been received, paperwork viewed. The first though, is why publish in The Mirror. How many Estonians, never mind members of the congregation of St. Peters’, some of whom may certainly have the remains of a loved one entombed in the columbarium – which is a consecrated place, just like a cemetery is – receive or much less read an essentially “recycle today throw-away ­paper”?

Secondly the timing. It is summer; people may not be in the city. In fact, the minister of St. Peter’s is in Estonia.

Certainly likely, that other members of the congregation as well are enjoying summer there.

No services have been scheduled for the summer due ­ to COVID-19 requirements and generally low attendance. What are the odds that a congregation member would take the journey to the church, especially con­ sidering that the neighbourhood is not the safest and most pleasant these days, due to a ­ nearby shelter for the homeless?

One hopes to receive more information in person. But the final and most important ques­ tion of all is why did this Public Notice not appear in our community newspaper as well?

It does have an English section.

Surely, the best way to inform

As we approach the 30th anniversary of Estonia’s regaining of its independence from the former Soviet Union, we of Estonian descent here in Canada are mindful of how special our cultural, linguistic, and traditional relationships are with Estonia. Estonians living abroad are also aware of how this precious freedom needs steady vigilance in the defense against adversaries who may seek to undermine and threaten the Baltic nations.

In keeping with this impor­ tant notion, Korp! Vironia (as led by the Toronto Koondis) has forged a supportive role with Kaitseliidu (KL), Tallinna Toompea Malevkond (Divi­ sion). In the December 6, 2019 edition of Eesti Elu, Kapten Ilmar Raag, head of the KL Toompea Malevkond wrote an

St. Peter’s columbarium publishes public notice The North York Mirror is a weekly freebie newspaper, part of the Metroland Media Group, which in turn is wholly owned by Torstar ­ Corporation. As with most print media actual content has dwindled, The Mirror these days serves mostly as the outer package for grocery store fliers as well as those of Canadian Tire, others focus­ ing on home improvement.

Hence the actual paper is rarely read, even the appear­ ance of the Sudoku puzzle is sporadic. For there really is nothing to read.

The latest issue was pub­ lished Thursday, June 24, 2021.

Delivered to our household, as it has for decades. Without us asking for it. Ironically, consid­ ering what follows, on our St. John’s Day, or jaanipäev. A day meant to frolic and have fun, celebrate summer. It took a sharper pair of eyes to notice, after all the real estate ads (there are a lot!) were ignored, in the dedicated, usually small print classified pages on the Notice Board the following Public Notice. Here is the text: Notice: St Peter’s Estonian Evangelical Church of Toronto Columbarium St. Peter’s Estonian Evan­ gelical Church of Toronto has submitted by-laws to the Registrar of the Funeral, Burial and Cremation Services Act, 2002. Any interested parties may contact the Administrator at Tel: (416) 483-5847 for ­information, or to make copies.

By-laws or amendments may be

Notice: St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto Columbarium St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto has submitted by-laws to the Registrar of the Funeral, Burial, and Cremation Services Act, 2002. Any interested parties may contact the Administrator at Tel: (416) 483-5847 for information, or to make copies. By-laws or amendments may be reviewed or copied at 817 Mt Pleasant Road, Toronto, ON M4P 2L1.

These by-laws are subject to the approval of the Registrar, Funeral, Burial, and Cremation Services Act, 2002.

and an inspiration to other Estonians living abroad in un­ dertaking similar collaborations that can assist in sustaining Estonia’s freedom.

those concerned about the future of the church. Or who ­ might wish to view in person the proposed changes.

Presumably it is a legal re­ quirement to have such a state­ ment published as a Public Notice. But then why not in the parent company’s paper, the Toronto Star, with the largest circulation in Canada. Many Estonians post the obituaries of their loved ones there. Hence read the paper. Understood is the fact that it must be in English. But in The Mirror?

Does that really qualify, con­ sidering what it has devolved into? Perhaps answers will be received in due time. Yet open­ ness is not there when such an approach is taken to give infor­ mation about an important part of St. Peter’s and the future.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Ehatares…

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU

(Algus lk. 1)

duse emeriitpastor Jüri Puusaag jaanipäevakõne ja söögipalve.

Ehatare puhke- ja põetusko­ du töölised viisid toidu elani­ kele lauda ning oli valida šašlö­ ki, vorsti või hamburgeri vahel.

Paljud valisid hamburgeri, see paistis olevat meie elanike hulgas populaarne toit väljas ­ söömiseks. Magustoiduks olid praeguse aastaaja hitt – värsked maasikad.

Mõnuleti natukene aega ja siis läks laul lahti! Janne ja Timo olid laulusõnad ehata­ relaste jaoks välja kirjutanud ja Timo kitarrimängu saatel ja ees­ laulmisel sai ühiselt tuntud ja armastatud laule laulda. Janne käis mikrofoniga ringi ja mõned elanikud said soolosid laulda meile.

Kõik osalejad jäid õhtuga ­rahule – sai laulda, koos istuda, 50/50 loterii pileteid osta ja ­isegi jaanituli oli kesk-platsi. Ei juhtunud nägema, kas keegi ­üritanuks sellest ka üle hüpata.

Sel nädalal vahetasime Eesti lipud Kanada omade vastu, et pühitseda Kanada sünnipaeva 1. juulil, kuigi natukene väikse­ malt. Pidupäeva–menüü näitab, et lõunaks on ,,külmlaud“ ja meie toitlustusjuht Hans lubas head magustoitu pakkuda. Ka meie rajooni parlamendiliige lu­ bas läbi astuda ja tervitada.

Ehatare pere jääb ootama järgmist aiapidu – ,,Õhtu­ laulu­ pidu“, mis praeguste plaanide järgi toimub juba 29. juulil.

Tervisi kõigile Ehatarest!

Eesti korraldas ÜRO Julgeolekunõukogu ajaloos esimese ametliku küberjulgeoleku istungi Eesti korraldas 29. juunil ÜRO Julgeolekunõukogu aja­ loo esimese küberjulgeolekule pühendatud ametliku kohtu­ mise. Kõrgetasemelist virtu­ aal­ istungit juhtis peaminister Kaja Kallas Võru riigimajast.

Istungil andis küberjulge­ olekust ülevaate ÜRO ase­ peasekretär ja kõrge esindaja desarmeerimisküsimustes Izumi Nakamitsu. Kohtumine andis võimaluse tõsta teadlikkust ole­ masolevatest riikidevahelistest kokkulepetest ja näidata, et jul­ geolekunõukogu võtab küber­ ruumis toimuvat tõsiselt.

Peaminister Kallase sõnul on üheks Eesti eesmärgiks kinnis­ tada teadmist, et rahvusvaheline õigus ja riikide vastustundliku käitumise normid kehtivad ka küberruumis. Need elemendid, üheskoos usaldusmeetmete ja suutlikkuse arendamisega on osa ÜRO-s kokku lepitud glo­ baalsest küberstabiilsuse raa­ mistikust, mille üks looja on ­olnud ka Eesti.

Peaminister rõhutas, et riigid ei saa küberohte vähendada üksi. „Küberohtudega tegele­ miseks on vaja koostööd erasektori, kodanikuühiskonna

11

Marika Blossfeldt

Suvel on salatite hiilgeaeg

Laas Leivat

Timo Lige

Leiti aastate eest varastatud Picasso maal Ateenast leiti üheksa aastat tagasi Kreeka rahvuslikust galeriist varastatud maalid, teiste hulgas oli ka Pablo Picasso maal ,,Naise pea“.

Koos Picasso maaliga leidis politsei Piet Mondriani 1905. a maali tuuleveskist. Lisaks leiti ka kolmas maal, mis koos eel­ nimetatutega 2012. a Ateena rahvuslikust galeriist varastati.

Maali naisest kinkis Picasso Ateena rahvuslikule galeriile 1949. a, tunnustades Kreeka vastupanu Natsi-Saksamaale.

(ERR/EE)

ja akadeemiliste ringkondadega. Üleilmsete tegevustega peavad kaasnema piirkondlikud pingu­ tused ning suutlikkuse suuren­ damine küberohtudega tegele­ misel. Eesti seab esiplaanile ka digitaalse lõhe vähendamise, mis peab käima käsikäes inimõiguste kaitsmisega küber­ ruumis,“ ütles Kallas.

Küberjulgeolek on üks Eesti julgeolekunõukogu liikmesuse prioriteete. Kohtumine aitas tu­ levikuks maha jätta ajaloolise märgi. Esimese sammu tegi Eesti juba eelmisel aastal, kui korraldas küberjulgeoleku tee­ mal mitteametliku kohtumise, kus võttis sõna 60 riiki ja orga­ nisatsiooni. (VKB/EE)

Jüri Puusaag

Kogu üritust koordineeris Ehatare tegevusdirektor Janne Laanemaa.

Kaitseväe orkester läheb sõjamuuseumi alla Kaitseväe orkester viiakse sõjamuuseumi alla, kuid polit­ sei ja piirivalveameti (PPA) orkestri tulevik pole selge, välistatud pole selle liikumine ka Tallinna linna alla.

Maikuu keskel tegi Keskera­ konda kuuluv siseminister Kristian Jaani ettepaneku kait­ seväe ja PPA orkestrite liit­ miseks.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond) tegi mais ettepaneku tuua üheks liidetud orkester Tallinna kultuuriasu­ tuste alla.

Siseminister Kristian Jaani sõnul on praegu kaalumisel­ ­erinevad ettepanekud. ,,Eesmärk on leida lahendus, mis võimaldaks politsei- ja piirivalveorkestril jätkata. Prae­ gu otsuseid veel tehtud ei ole.

Otsustest saab rääkida hiljemalt sügisel,“ sõnas Jaani.

Tulenevalt riigi üldisest hoiakust vähendada tegevusku­ lusid ja järgida riigieelarve stra­ teegias seatud tegevuskulude kokkuhoiu eesmärki, teatasid nii kaitsevägi kui ka PPA mai kes­ kel oma orkestrite koondami­ sest. See tekitas suure poleemika, mille järel on otsitud võimalusi mõlema orkestri tegevuse jätka­ miseks. (ERR/EE)

Loodust jälgides võime ker­ gesti märgata, et elu on tsükliline ja pidevas liikumi­ ses. Ehk peaksime ka oma käitumismustreid vastavalt aastaajale muutma? Iidse ajur­ veeda tarkuse kohaselt, mis arvestab nii aastaaegade, kehatüübi kui päevarütmide­ ga, peitub õnneliku elu võti looduse tsüklitega harmoonias elamises.

Igas päevas peituvad samuti kõik aastaajad. Suveaeg on kella 10st kella 14ni. Sel ajal on see­ detuli kõige ägedam ja aineva­ hetus kiireim. Liikudes täpselt sünkroonis päikesega, on see parim aeg tugevaimaks toidu­ korraks. Kell 22–2 on uuesti suveaeg, maks teeb aktiivset ­ puhastustööd ning keha hoolit­ ­ seb taastumise ja uute kudede loomise eest – see on parim aeg puhkamiseks.

Kui ilmad on kuumad, kasuta jahutavaid hooajalisi puuvilju, marju, salateid ja köögivilju.

Söö rohkesti toorest toitu. Suvi on salatite hiilgeaeg. Söö liitsü­ sivesikuterikast toitu, et suve pikkadeks päevadeks energiat talletada. Liitsüsivesikuid leidub teraviljades, kaunviljades ja ­kõikides köögiviljades.

Köögiviljade alla kuuluvad: • Sibulköögiviljad (sibul, talisi­ bul, murulauk, küüslauk, porru­ lauk) • Juurviljad (porgand, pasti­ naak, peet, redis, kaalikas, nae­ ris, juurseller) • Viliköögiviljad (tomat, kurk, suvikõrvits, kõrvits, paprika, baklažaan, avokaado)

• Lehtköögiviljad (lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, roos­ kapsas, spinat, lehtpeet) • Varsköögiviljad (rabarber, nuikapsas, varsseller, apteegitill, spargel) • Salatitaimed (erinevad lehtsa­ la­tid, rukola, salatkress) • Mugulköögiviljad (kartul, maguskartul, maapirn) • Õisikköögiviljad (lillkapsas, brokoli, artišok, itaalia lillnae­ ris) Pea kõiki köögivilju saab ka toorelt süüa. Lase oma fantaa­ sial vabalt lennata ning katseta eri köögiviljade kombinatsioo­ nidega.

Teade: Suvel söö puhast! 15-päevane juhendatud online programm Kutsun Sind liituma vahva toitumisprogrammiga ja maits­ ma hõrke, ennast tõestanud retsepte Polli talu köögist. Pro­g­ rammi retsepte oleme katseta­ nud terviktoidu kokalaagrites ja serveerinud tervi­ se- ja jooga­ laagrite osalejatele. Nüüd on Sul võimalik luua oma gurmee SPA omaenda kodus!

Proovi järele, kui suure­ pä­ rane tunne on poputada oma keha SÖÖ PUHAST kogemuse­ ga, mis lisaks tervislikkusele, toitainete rikkusele ja tasakaalu­ kusele pakub rõõmu ja rahul­ dust nii kehale kui hingele.

Suveprogrammiga alustame 10. juulil. Liitudes hiljemalt 2. juulil kehtib soodushind.

Vaata täpsemalt siit: https:// marikab.com/cleanses-etc/eatclean-summer-challenge/

Värvirikas salat greibikastmega Marika Blossfeldt Salati jaoks kasuta erinevaid lehtsalati sorte, kindlasti ka ruko­ lat, mis annab mõnusalt vürtsi.

Maitsev lisand on fenkol (aptee­ gitill), mida võiks lõigata pikuti neljaks sektoriks ja siis risti riba­ deks.

Silmarõõmu valmistavad gra­­ naatõuna-seemned ja roosa greip. Koori greip ja eralda ­sektorid. Hoides sektorit mõne kausi kohal, eemalda nahk ja lõika see 2 cm suurusteks tük­ kideks. Püüa kinni kõik mahl, mis greibist lõikamise ajal tilkuda võib ja lisa see salatikastmele.

Salatikaste: 60 ml sidrunimahla ¼ tl riivitud sidrunikoort 120 ml oliiviõli 2 tl hakitud punast sibulat 4 sl vahtrasiirupit Pane kõik kastme koostisosad ja greibimahl klaaspurki, sulge see kaanega ning loksuta segi.

Aseta salati koostisosad suurde kaussi, lisa granaatõu­ na-seemned ja greibitükid ning vala kastemega üle. Sega kõik läbi.

Garneeringuks: Kui sul on oma aed ja kasvatad murulauku, siis on nende õisikud toredaks kaunistuseks salatile.

12

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Roman Toi – 105 (III) Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Ivar-Jaak Salumäe (Ilmunud väljaandes Eesti Kirik, siin ära toodud autori ja Eesti Kiriku lahkel nõusolekul.)

Algus EE # 24, 18.06.2021 Materjale vahetades 1987. ja 1988. aastal muutub vastastikune materjalide vahe­ tamine üha vilkamaks ning töö Torontos saab uut hoogu Eestist saabuva laulu- ja viisivara abiga. Roman Toi on jätkuvalt ­ tänulik ja ootab aina lisa. Neil on tõsine soov saada oma laulu­ raamat trükivalmiks 1988. aasta jooksul.

Sellest, kui tänulikult Roman Toi vastu võttis Eestist saa­ bunud uusi laule, annab pildi mõni lõik tema kirjast 2. oktoob­rist 1987: Kas oleks mõeldav, et ka Don Mills’i aadress oleks nende hulgas, kuhu kõike ilmuvat laulu- ja noodivara saadetakse? „Uusi koori- ja koguduselaule“ sarjas on mul juba nr. 2. Nüüd sain nr.

6. Ehk saame kõik ilmunud numbrid?

Muide „Püha Vaim, puuduta mindki“ on nüüd siinkandis üks populaarsemaid värske materja­ li hulgas. Kui laulsin seda esim­ est korda koguduse kooriga, siis orkestreerisin nõnda: - - Kõneldes ülesannetest kiriku­ muusika pinnalt, otsin mina abi ja nõu kodu-eesti-kiriku tradit­ sioonide hulgast. Tulen vahest neis asjus teinekord tagasi.

Iga laululeht on kui pala ­koduleiba.

9. detsembril 1987. a olen saatnud Roman Toile „Uusi koori- ja koguduselaule“ nr 3, 4, 5, 7, 8, rea 1987. a trükitud laululehti ning peapiiskop Kuno Pajula ametisse seadmise laulu­ lehe. Südamlik tänu saabub juba 3. jaanuari 1988. a kirjaga.

Selles on ka väike lõik sealse töö edenemise kohta: Lauluraamatu komisjon pu­ sib hoolega edasi. Arvan, et selle aasta lõpuks saame mater­ jalid trükivalmis. Mina olen omadega „a jour’is“ ja nüüd läheme vana lauluraamatu juurde, et mida sealt võtta.

Kogu ise ulatab lõpuks üle 400.

Palve, kui oleks veel midagi, mida saaks rakendada. Nüüd on see aeg. Ja tänu siitpoolt ei ­lõpekski.

Ta saab valmis!

Uue aasta tervitus 25. detsembrist 1988. a, mis kirju­ tatud reisilt Austraaliasse, ei ole enam nii reibas. Roman Toi kir­ jutab kaardi sisekülje täis oma suure korrapärase käekirjaga.

Lisaks headele soovidele on seal kirjas ka nii: Oleme oodanud vastust võimalikuks külaskäiguks To­ rontosse. Kulude kate siit poolt.

Saame oma raamatu valmis järgmise kolme-nelja kuu jook­ sul. Mind see tulemus rahuldab vähe. Liiga palju usu-teoreeti­ list targutamist või siis paksult emotsiooni, – keelekunsti asja­ likkust vähe. Komisjon läks tööle ilma põhilise sisu ja väli­ muse plaanita. Inglise keeles on sõna „too many chiefs, not enough indians“. Praktilist töötegijat on vähe. Aga ta saab valmis, see raamat.

Jah, sai valmis küll, aga hoopiski mitte see raamat, mille kallal Roman Toi oli palju vaeva näinud ja mis teda tol korral murelikuks tegi. Sellest aga, mis valmis sai ja millal see toimus, olen kirjutanud pike­ malt Toronto Peetri koguduse 2016. a väljaandes „Elu“ peal­ kirja all „Kiriku laulu- ja palveraamat 25aastane“ (leitav ka ajalehes Eesti Kirik 30.11.2016).

Selle mõtiskluse siin tahan aga lõpetada Roman Toi kirja­ ga, mille ta teele saatis paar päeva pärast minu lahkumist Torontost. Selle kirja stiil on väga eriline – rõhutatult arhai­ line ja samas sügavmõtteline ning tähendusrikas ühtlasi. Toon ta ära ilma kärbeteta ja ka ilma kommentaarideta.

Selsamal juulikuu 15. päeval, 1989 Kulla Jaak Salumäe!

Nüüd, kus Sa rahulikult oled juba oma kodu ära näinud ja leidnud kõik sellesama korra ja kombe sees olevat, mida üks perekonna isa kaugelt reisilt ­tagasi tulles ees arvab ootamas, tahame meie Vaikiga veelkord selle tuulispasa eest Sind täna­ da, mida Sinu külaskäik meie linna Lauluraamatu komisjonile lasi osaks saada.

Ja kui Issanda abiga see meie Lauluraamatu sündimisele mitte poleks kaasa aidanud, siis oleks ju Sinu vaev ja valu küll päris ilma asjata olnud. Aga ta ei olnud ju ometi seda mitte.

Mida meie südame põhjast kindlasti loodame on, et Sinu

Artikli autor koos Roman ja Vaiki Toiga.

armas pere Sind sealt Georg Otsa pealt ikka rõõmsa jutu ja moega juba ära tervitanud on, kasvõi selle tänutäheks, et me siiski Sinu ühes tükis ja terve nahaga sinna lendava masina peale tagasi saime.

Aga see peab ikka, puuduliku moega asjade ümbertõlkimist mitte arvestama hakates ning vaevalisele kreeka ja heebrea keele tundmisele vaatamata – kuskil kiitust ja tänu nõudva selgusega kirja pandud olema, et Sina meile siin kaugel võõra­ maa maal mitte sugugi ei tulnud ette kui üks võhivõõras, vaid et meie kõik juba nagu õige põh­ jalikult ja äraarvamata pika aja üksteise seltsi hinnanud ja ­austanud oleksime.

Ja kui miski muu kiri seda mitte ei tee, siis saame meie sü­ damekindlusega Lauluraamatu peale vaatama, kui kalli kingi­ tuse peale, mille läbi niisugused imeasjad teoks tulla võivad, ja mille üle meie surelikud lõpuks kõik peaksime äraütlemata ­õnnelikud olema.

Ja see on tõesti tõsi!

Aitäh Sinu perele, kellel oli närvi Sind teele saata ja kes Sulle selle „linnaloa“ kaasa andis ilmse õnnistusega.

Parimate tervitustega teile kõigile Vaiki ja Roman Toi.

Lugejakiri

Veel muudatuste kultuuurist Meie kodu lähistel Dart­ mouthis, Nova Scotias, oli üks väikene hoone, mille välisukse kõrval asus silt. Sildil seisis, et siin oli 1749. a julmalt tape­ tud ja osaliselt skalpeeritud neli lähedal asuva saeveski töölist MicMac indiaanlaste poolt. Hoone on nüüd läinud, asemel parkimisplats.

Mõne aasta eest eemaldati ühest Halifaxi pargist kuberner Sir Edward Cornwallise kuju.

Selle juures oli protesteerimas üks väikene, arvatavasti päris­ maalastest noorukite salk.

Kuidas need järsku sellele mõttele tulid, ei tea. Vaevalt, et nad olid suured ajaloo huvilised või tundjad. Kuju eemaldati, et vältida selle hävitamist. Corn­ wallise nime kannavad veel ka üks Halifaxi algkool ja tänav.

Nende nime muutmine olnuks vast liiga tülikas.

Cornwallise vägesid süüdis­ tati pärismaalaste tapmises ja ka skalpeerimises. Küsisin endalt – kust nad seda õppisid?

Euroopas ju nii ei toimitud.

250 aastat tagasi oli väga tundlik aeg. Uustulnukad Euroo­ past võtsid endale päris­ maalastele kuulunud maad ja vähe oli sõbralikku läbikäimist.

Tekkisid rahutused ja lahingud.

Aga see on nüüd minevikus ja minevikku me tõepoolest muuta ei saa. Võime sellest aga õppida. Pole ka mõtet ainult üht asjaosalist süüdistada, kui ei tunta põhjalikult ajalugu ja va­ bandamine ammu-ammu möö­ dunud sündmuste pärast on mõttetu.

AET SANDSTRÖM

Nr. 26

TA R T U C O L L E G E STUDENT RESIDENCE

Tartu College otsib administraatorit!

Ootame oma meeskonda suurepärasele klienditeenindusele orienteeritud administraatorit, kes on professionaalne ja kiire ning leiab iga Tartu College’i tudengi soovidele ja muredele lahendused.

Administraatori tööülesanneteks on muuhulgas: • Klientide ja tudengitega suhtlemine telefoni ja meili teel • Üürimistaotluste käsitlemine ja üliõpilaselamu tuuride läbiviimine (virtuaalselt või isikuliselt) • Üliõpilaselamu ja kontori kommunikatsiooni juhtimine, päringute ja kaebuste käsitlemine • Otsinguportaalide ja majutuskohtade inventuuri haldamine • Igapäevaste rahaliste kohustuste läbiviimine (laekumiste kviitungi kontroll, hoiuste ja üüri vastuvõtmine, tulude ja kviitungite kooskõlastamine jms) • Tartu College’i sotsiaalmeedia kontode haldamine ja veebi­ lehe uuendamine • Finantsjuhi ja Eesti Õppetöö Keskuse assisteerimine administratiivsete kohustuste, ürituste korraldamise ja annetuste haldamisel Kohale kandideerimisel eeldame: • Väga head kontaktiloomise ja klienditeeninduse oskust • Eelnevat kontoritöö kogemust • Haridust raamatupidamises • Teadmisi üldistest kontori ja raamatupidamise protseduuri­ dest • Oskust hoolivalt ja efektiivselt suhelda klientide, tudengite ja kaastöölistega • Head kommunikatsioonivõimet ja arvuti kasutamise oskust • Tahet ja oskust saavutada häid töötulemusi • Paindlikku suhtumist ja orienteeritust meeskonnatööle • Eesti keele oskust Kandideerimiseks palume saata oma elulookirjeldus (resume) 6. juuliks k.a. aadressile: careers@tartucollege.ca Täname kõiki kandidaate ja ühendust võtame ainult väljavalitutega!

Uued leiud Vasknarva linnuses Vasknarva ordulinnusesse peoplatsi rajamise käigus tuli välja keldri- või soklikorrus. ,,Alutaguse vald hakkas ehi­ tama linnusesse peoplatsi, kuid me ei saanud lasta sinna otse maapinnale põrandat peale ehi­ tada. Kaevamistööde käigus tuli välja palju huvitavat,“ sõnas Muinsuskaitseameti Ida-Viru­ maa nõunik Kalle Merilai.

Välja on tulnud müürikäigu treppe ning küllaltki haruldane, aukudega kerishüpokaustahju plaat.

Samuti kaevati jõeni surfid, mis tõid esile kaldakindlus­ tused. ,,Kui varem nägid linnuse varemeid uudistamas käinud vähemteadlikud huvilised vaid kolme seina, siis nüüd hakkab seal saama pilti ette kogu lin­ nuse suurusest. Sest säilinud seinad on tegelikult vaid sise­ mise hoone seinad, mida ümbritses omakorda välismüür.

Välitööde käigus sai kinnitust välismüüri olemasolu. Tulid välja ka müüri kolm torni, nel­ jas on veel leidmata,“ rääkis Merilai.

Vasknarva ordulinnus rajati 1349. a, kuid hävitati samal aastal pihkvalaste sõjakäigu ajal. Ajavahemikus 1427-1442 ehitas Liivi ordu linnuse endi­ sele kohale üles. Linnus purus­ tati arvatavasti 16. sajandi ­lõpus. (ERR/EE)

Euroopa Liit kehtestas Valgevenele uue sanktsioonide paketi Eelmisel nädlal kehtestas Euroo­pa Liit uue sanktsiooni­ de paketi Valgevenele.

Meetmed piiravad kaalium­ väetiste, kütuse ja tubakatoo­ dete kaubandust ning Minski ­ligipääsu Euroopa Liidu kapita­ li­ turgudele. Samuti keelatakse kindlustuse pakkumist valitsus­ asutustele, selgitas EL aval­ duses.

Lisaks keelatakse Valge­ve­ nele sellise tehnoloogia müük, mida võib kasutada telefoni- ja internetiühenduste pealtkuula­ miseks ja jälgimiseks, ning ,,ka­ heotstarbelise“ sõjalise varus­ tuse müük, mida võib kasutada meeleavalduste mahasurumi­seks.

EL lisas sanktsioneeritute nimekirja veel 86 inimest ja ük­ sust. Praeguseks on sanktsioo­ nid kehtestatud 166 inimesele, sealhulgas Lukašen­ kole, tema kahele pojale ja m ­ i­niale. Nende varad on kül­mu­tatud ja kehtes­ tatud viisakeeld.

USA, Suurbritannia ja Kana­ da ühinesid samuti koordineeri­ tud sanktsioonide kehtestamise­ ga Valgevene režii­mile.

(ERR/EE)

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

13

Nädala portree

Sada aastapikkust sammu. Lille Neemre Mõninga hilinemisega saabus siinkirjutaja postkasti teade, et Sudbury linnas on vapper eesti naine nimega Lille Neemre täpselt nii pika tee maha käinud ja sammub vapralt edasi. Alljärgnevalt edastame olulise osa tele­ fonivestlusest selle erksate meeltega reipa daamiga. „Ah kuidas ma ennast tun­ nen?“ kihistab juubilar kuulde­ torru. „Olen ikka veel väsinud sellest juubeldamisest. Repor­ terid, fotograafid, sõbrad ja tut­ tavad...“ Seda võib arvata. Üritagem aga tema käekõrval maha kõmpida seda rännuteed, mis teatud aastatel oli kohati üsnagi konarline.

8. juunil 1921 nägi Põltsamaal ilmavalgust pisike tüdruk nimega Lille Alari.

Suuremaks sirgudes viis kooli­ tee tütarlapse Tartusse, kus ta õppis ülikoolis kehalist kasva­ tust. Oma kaastudengitest mee­ nutab ta omaealist Toronto eesti kogukonnas hästi tuntud Helene Tiidust. Lillel jäi üks eksam stuudiumi lõpetamisest puudu, tuli kodumaa maha jätta.

Vanemad soovitasid tal lahkuda, ise jäid nad rindelt koju ootama Lille neli aastat nooremat ­venda, kes oli Saksa sõjaväes.

Lahkumine toimus 9. sep­ tembril 1944. RO laev jõudis äpardusteta Danzigi, teel pom­ mitamisi ei olnud. Keegi tuttav muretses talle töökoha haig­ lasse, kuhu oli sattunud palju teisigi eestlasi. Üks kolmest

sõbratarist oli Erika Kääramees, kes masseeris, Lillte õpetati tegema plaastreid ja invaliidide kunstjalgadele pükse. Erika suu­ tis end ainsana sõja lõppedes läände sokutada, teised kaks jäid idatsooni. Sellest on Lillel meeles elu võikaim kogemus.

Poolakaist kaastöölised näitasid talle kohta, kus natsid olid inimestest seepi keetnud. Vede­ likus hulpisid kõikvõimalikud kehaosad, mitmel olid poola­ pärased tätoveeringud ihul. Ühel õhtul koju tulles leidis Lille sõbratari õhtukleidis diivanil lamamas. Ta oli end süstiga mürgitanud. Kaheksa päeva pärast heitis ta hinge, ars­ tid ei suutnud teda päästa. Kui sõbratar puulaudadest kokku klopsitud kirstus hauda lasti, keeldusid kohalikud saksa pas­ torid teda kiriklikult matmast.

Vaimuliku talituse pidas Lille.

Haiglas viibinud Saksa sõdu­ rid loopisid kõik oma kasutuks muutunud raha põrandale, seda hakati luuaga kokku pühkima. Üks Lille sõbrataridest arvas ettenägelikult, et sellest võib ­ ehk veel kasu olla, korjas kokku ja pistis kohvrisse. Oligi nii. Üks poola arst kolis Stettini ja võttis eesti neiud kaasa. Seal võttis ta kõik raha enda kätte ja vahetas uue valuuta vastu.

Tüdrukud olid äkki päris jõukad.

Stettinis sai Lillest sugu­ haigete haiglas patsientide vas­ tuvõtja. Õppis ära kõik vajali­ kud poolakeelsed laused (palun oodake jne). Need on tal tänase­

Eesti Lipu Selts kinkis olümpia­ koondisele komplekti Eesti lippe Teisipäeval andis Eesti Lipu Selts Eesti Olümpiakomiteele üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadele­ gatsioonile.

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olüm­ piadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline tradit­

Foto: Peeter Hütt / Tippfoto

sioon, millega Eesti olümpia­ koondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. „Olümpiamängud on globaalne spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Saadame need lipud hea meelega Tokyo poole teele. Jõudu ja tuult tiibadesse!“ ütles Trei.

ni meeles.

Tuttav arst ostis eesti tüdru­ kutelt saadud rahaga endale koera, kellega Lille pidi vahel ­ jalutamas käima. Korra, kui peni ei tahtnud sõna kuulata, lasi Lille paar eestikeelset sar­ vilist lendu. Otsemaid astus ta juurde Punaarmee vormis kapten ja hüüdis rõõmsalt: „Oh, siin on ka eestlasi!“ Poola arst kuulis seda kõrvalt ja kutsus ohvitseri enda juurde lõunale, et kuulda, kuidas Eestis olukord on. Venelased aga ei usaldanud teda, andsid saatja kaasa.

Tüdrukud pidid arsti hoiatama, et see liiga julgelt suud ei pruugiks. Aastaid hiljem, kui Lille oli juba Kanadas ja abi­ elus, selgus, et mainitud ohvit­ ser oli ta abikaasa sugulane.

Poola arstil oli õnnestunud üks oma tuttavaist LääneBerliini saata. Vahendajaks olid saksa sõjavangidest veokijuhid, kes vedasid igasugu tehnikat Berliini Venemaale toimeta­ miseks. Sama moodust üritasid kasutada eesti tüdrukud, mis Lillel ja ta sõbrataril ka õnnes­ tus. Ülesõidu hinnaks oli sada Poola zlotti ja nael võid.

Sakslane oli ehitanud taha auto­ kasti puuklotside alla peidiku, kus tütarlapsed pidid hirmust värisedes kükitama. Sakslasel olid Stettini ja Berliini vahel sugulased, keda ta soovis ­ külastada, sõitis seetõttu kolon­ nist lahus. Teel peatas ta vene vahipost, kelles sõiduk äratas kahtlust. Pääses õnnelikult läbi,

Eesti Olümpiakomitee pea­ sekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest: „Oleme juba eelmisest sajandist neid lippe saanud ning tänu Eesti Lipu Seltsile neid alati olümpiamängudele viinud. Ei ole midagi väärikamat, kui min­ na oma riigi eest välja oma riigi lipuga,“ ütles Sukles.

XXXII suveolümpiamängud toimuvad Tokyos 23. juulist 8. augustini.

sugulaste juures tehti peatus, kõigile pakuti kooki, „jänesed“ kaasa arvatud.

Inglise sektorisse jõudnud, oli kõigepealt vaja end välja puhata. Esimese öö veetsid ­ tüdrukud aknaruutudeta võõras­ temajas, magasid talvemantlites.

Poola arst oli neile kaasa and­ nud musta leiba ja suitsutatud seapekki. Lillel oli taskunuga, selle abil võeti kehakinnitust.

Hommikul tänavale astudes – imede ime – kohtas Lille sama poolakat, kelle arst oli varem välja saatnud. See juhatas nad kellegi sakslanna juurde, kes üüris kortereid. Toas keetsid nad mõnikord keeluvastaselt keeduplaadil toitu. Korra juhtus, et sõbratar tuli, keedetud kartu­ lid kleidisabas, kui perenaine koputas uksele. Kuumad kartu­ lid lennutati voodi alla, korjati pärast perenaise lahkumist naer­ des üles ja pisteti nahka.

Lillele tekkis kohalik austaja, sakslasest kommunist. See kut­ sus teda Bierstube’sse lõbutse­ ma. Meelelahutuskoht paiknes aga Vene sektoris ja Lille kõhk­ les. Sõbratar õhutas tagant, arva­tes, et ehk on sellest tutvu­ sest abi, ja Lille käiski väriseva südamega teispool piiri ära.

Lõpuks otsustasid nad meest usaldada ja avaldasid talle tõe endi päritolu kohta. See muret­ seski neile tõendi, et nad on rii­ gisakslased, mis võimaldas neil vabamalt reisida. Kunagi 1946. aasta kevadel sõitsid tüdrukud lahtises loomavagunis Lüübeki laagrisse. Pidid nädal aega oota­ ma, kuni neid kontrolliti ja laagrisse vastu võeti. Veel samal sügisel viis „valgete luikede“ programm Lille Lüübekist Ing­ lismaale.

Inglismaal kehtis immigran­ tidel kaheaastane töökohustus.

Lille veetis selle sanatooriumis, kus töötas palju eestlasi. Ener­ giline proua Adele Unt organi­ seeris seal naiskoori, millega nad käisid Londoni Eesti saat­ konnas esinemas. Saadik Torma võttis neid lahkelt vastu.

Lepinguaja möödudes saigi Lille Londoni haiglasse tööle.

Kihk oli aga pääseda Ameeri­ ka mandrile. Tädi elas Ühendriikides ja ootas Lillet sinna, ta oli aga välja rännates kaotanud dp-staatuse. Kanada meelitas. Ontario provintsis Brantfordis töötas keegi ülikoo­ likaaslane YMCA juures, see muretses talle töökoha söögi­ saali. Kunagi 1950. aastate algupoole jättiski Lille Inglis­ ­

maaga hüvasti ja purjetas üle ookeani. Et tal oli haiglakoge­ mused, pakuti talle abiõe kohta, mille ta ka vastu võttis. Enne, kui saanuks tööle asuda, saabus aga uus veel ahvatlevam pakku­ mine: õppida radioloogiks, sa­ mal ajal väikese tasu ja prii korteri eest töötades. Pärast ­ kaheaastast kursust suunati ta ­ Sudburysse, kus just oli avatud uus sanatoorium.

Sudburyst sai pikkadeks aas­ tateks Lille kodulinn. Seltsiva inimesena leidis ta palju sõpru, kes teda vajaduse korral aitasid.

Ta laulis soome laulukooris.

Sudburys abiellus ta Gunnar Neemrega, kes oli elukutselt elektrik ja kellega koos rajas endale järve kaldale ilusa kodu.

Selle idülli katkestas abikaasa surm 2005. aastal. Lille müüs armastatud kodu ja asus korte­ risse, kus ta on elanud viimased kuusteist aastat.

1967. aastal sooritas Lille reisi kodumaale. Ta mõlemad vanemad olid veel elus, samuti vend, kuigi väga haige. Vennal õnnestus pärast sõda snd esialgu sugulaste juures varjata, hiljem isegi kõrgharidus omandada.

Vennanaine ja tütar on ka Lillet Kanadas külastanud. Venna kahe lapsega on ta tänaseni ühenduses.

75 aasta vanuses oli Lille t­ervis tõsiselt ohus. Vasakus küljes tekkis aneurüsm, kümme päeva püsis ta kriitilises seisun­ dis elu ja surma piiril. Elutahe jäi võitjaks.

Kui reporteri uudishimu s­unnib Lillelt küsima, kuidas ta sellises kõrges eas on suutnud nii vitaalsena ja nooruslikuna püsida, saab ta tõrjuva vastuse: „Oh, mis mina! Erika Käära­ mees on nooruslik, tema läks selles vanuses veel kodumaale tagasi. Mina pean käimisel ­raami kasutama, kui teiselt kor­ ruselt alla postkasti kontrollima lähen.“ Lille vaimne tervis on aga imetlusväärne. Ta jalad võivad raami vajada, aju aga töötab vähimagi välisabita nagu leeri­ tüdrukul. Lõpetab vestluse meel­detuletusega, et oleme um­ bes poolesaja aasta eest isegi silmast silma kohtunud. Mäle­ tab eredalt Segakoor Leelo kontserti Sudburys, mida ta külastas ja väga nautis. Aitäh, Lille! Selliste eelajalooliste sündmuste mäletajaid ei ole ­palju.

EERIK PURJE

14

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Nr. 26

Lahkus meie kauaaegne kallis perekonnasõver

Urve Kori Südamlik kaastunne tütrele PIALE ja pojale URMASELE peredega

Puhka rahus!

Leerilapsed ja õpetajad.

Foto: A. Suiste Rundin

Ajalooline leeripäev Stockholmis Pühapäeval, 27. juunil said eestikeelse leeriõnnistuse Stockholmi Jakobi kirikus 13 noort. Konfirmatsiooni läbi­ viimiseks tuli Eestist kohale EELK diasporaa piiskop Tiit Salumäe. Teenistusel osales Rootsi praost Ingo-Tiit Jaagu, juhtliturg oli õpetaja Tiit Pädam ja kaasa teenis EELK vikaarõpetaja Kristel Eng­man.

Orelil mängis organist Henry Turu. Jumalateenistusele järg­ nes koosviibimine leerinoorte ja nende vanemate-vanavane­ mate ning leeri korraldajate­ ga Stockholmi Eesti Majas.

Leeripäevale eelnes 9-päe­ vane eestikeelne leerilaager Stockholmist 400 km kaugusel asuvas eestlaste traditsioonilises skaudilaagris Metsakodus.

Laag­ ris osales kokku 15 noort ja 15 õpetajat ning lektorit Rootsist, Eestist ja Kanadast.

Lisaks aitas laagri toimumisele kaasa 5-liikmeline tehniline meeskond. ,,Ajalukku läheb nii meie leerilaager kui leeripäev. Esi­ mest korda toimus leeriõpe osaliselt virtuaalselt ja esimest ­ korda toimus Metsakodu leeri­ laste õnnistamine Stockholmis.

Varasemal 26 korral on see toimunud Metsakodu ligidal, ­ kas Utvängstorpi või Sandhemi kirikus. Lisaks ei ole kunagi varem konfirmatsiooni Rootsis ­ läbi viinud piiskop Eestist,“ räägib uhkusega laagrijuhataja Sirle Sööt.

Leeriõpetust koordineeris ja viis laagris läbi EELK vikaa­ rõpetaja Kristel Engman, kelle sõnul võiks Metsakodu 27. lee­ rilaagrist kujuneda õnnestumise korral mudel edaspidisteks lee­ rilaagriteks võrgustunud üleilmse eestlaskonna hulgas. ,,Kui hüb­ riidses leeriõppes leida mõistlik tasakaal veebi- ja kontaktõppe ning sellega kaasnevate tege­ vuste vahel, on lootust, et leeri­ laagreid saab sellisel kujul ­korraldada ka edaspidi,“ arutleb vikaarõpetaja Engman.

Piiskop Tiit Salumäe oli lii­ gutatud leerinoorte esseedest teemal ,,Mida tähendab olla kristlane 21. sajandil“ ja esitas mõned tsitaadid ka oma jutlu­ ses.

• 21. sajandil kristlane olla tähendab, et olen üks osa ühest suuremast perest. Olla kristlane tähendab, et sa ei ole mitte ­kunagi üksi.

• Kristlaseks olemine annab ka põhjuse proovida olla nii hea inimene kui võimalik.

• Ristiusu kõige tähtsam roll on, et panna inimesi mõtlema ja argipäevast samme tagasi astu­ ma ja mõtisklema meid ümbrit­ seva üle. See õpetab olema alandlik.

• Ühiskonnas on praegu, krii­ siajal, tugev tarvidus kiriku järele. Kristlus ja vaimsus paku­ vad turvatunnet, rahu ja kõlblust ning aitab inimesel toime tulla rasketes olukordades. Samas avab see mõtteid ja jutlustab

Eesti Afganistani tõlkidele asüüli ei paku

Jäämurdja Botnica alustas teekonda Kanada Arktikasse

Afganistani missiooni lõpeta­ nud Eesti ei paku seal lääne­ riikide üksusi abistanud tõlki­ dele varjupaika, kuna Eestil puudub Afganistani valitsuse­ ga sellekohane leping.

Kaitseministeeriumi pressi­ esindaja Susan Lilleväli ütles ERR-ile, et Eesti üksustel ei ol­ nud Afganistanis eraldi enda palgatud tõlke. ,,Eesti kaitse­ väelastega koostööd teinud tõlgid olid integreeritud baasi ­ tõlkide grupi koosseisu ning said palka NATO-lt,“ sõnas Lilleväli.

Tema sõnul panustas Eesti aastatel 2014-2018 rahaliselt Ühendkuningriigi loodud Afga­ nistanist kohapealt palgatud

Eelmisel nädalavahetusel alus­ tas jäämurdja Botnica teekon­ da Kanada Arktikasse, et töötada seal neljandat suvepe­ rioodi järjest Milne Inleti sadama lähistel rauamaaki ­ t­ sivilistide, sealhulgas ka tõlkide, toetusprogrammi kokku 324 000 eurot, mis võimaldas liitlasvägedega koostööd teinud afgaanidele ümberõpet ja Afganistani piires ümberkoli­ mist.

Eesti kaitseväe üksused on Afganistani missioonil osalenud alates 2003. aastast, viimased kaitseväelased naasid Afganis­ tanist 23. juunil. (ERR/EE)

headusest ja leplikkusest.

• Kristlus on minu jaoks veel midagi uut, millega ma pean harjuma. Kristlus on minu jaoks huvitav ja ma olen õnnelik, et ma usu enda jaoks leidsin.

Enamus leerinoortest on kuna­gised koolikaaslased Stock­ holmi Eesti Koolist ja mitmed neist on aktiivsed organisatsioo­ nis Eesti Noored Rootsis.

Mitmed neist aitavad noorjuh­ tidena kaasa lastelaagris Suve­ kodu Metsakodus ja Stockholmi Eesti Huvikoolis. ,,Leerilaager ja -õnnistus tu­ gevdas meie omavahelist sidet veelgi. Need olid tõeliselt tore­ dad ja arendavad suvepäevad, mida me jääme igavesti sooja tundega mäletama,“ jagab oma tundeid 18-aastane Nora Sööt. ,,Eestikeelse leerilaagri tra­ ditsioon on Rootsi eestlaskon­ nas nüüd taastatud. Järgmine, 28. leerilaager Metsakodus võiks toimuda kahe aasta pärast, kui leidub huvilisi ja abilisi,“ annab lootust Sirle Sööt.

Leerilaagri korraldamisele panid õla alla Johan Kõppu nimeline fond, Rootsi Eestlaste Liidu kultuurfond, Eesti Evan­ geelne Luterlik Kirik, EELK Misjoniselts, Sirle Sööt, Tiina Laantee, Jüri ja Piret Lepisk, Tiit Pädam, Ülo Kool, Urve Toots, Kadri Annagret Petersen, Härma Jensen Savioja, Talvi Eellend, Eija Liisa Koolmeister, Leili Carlsson von Wirén ja Mirtja von Wirén.

kaevandava ettevõtte heaks.

TS Shipping juhatuse liikme Ülo Eero sõnul on Botnica põhitöö suurte panamax tüüpi laevade abistamine jääs ning jääseire Milne Inleti sadama juurde viivates kitsustes ja väinades. ,,Botnica 3200 meremiili pikkune teekond 17 liikmega pardal viib esmalt St. Johnsi sadamasse, kust võetakse peale veel üheksa Kanadast pärit meeskonnaliiget ning läbitakse põhjalik Kanada-poolne laeva­ inspektsioon. Edasi jätkub sõit juba Arktikasse Baffini saare põhjaossa, kust jää pole veel kuhugi kadunud ning tempera­ tuur on nullilähedane,“ selgitas Eero.

Botnica peaks tagasi Tallin­ nas olema novembri keskel.

(ERR/EE)

VELLO ja MILVI SILM VIIVI VAHTRA ERICH NURM MAIE LEES RITA GONNEAU perega

Pulmad ja vaktsineerimisstaatus KANADA. Nagu teada, on pandeemia toonud kaasa palju muudatusi inimeste igapäevaellu, samuti olulis­ tesse perekondlikesse sünd­ mustesse, näiteks abiellumine.

Nüüd, kus COVID-19 pii­ rangute leevenedes saab taas hakata pidama suuremaid pul­ mi, on pulmaplaneerijate sõnul üheks diskussioonipunktiks osalejate vaktsineerimis-staatus.

On neid, kes soovivad, et küla­ lised oleksid kindlasti kas täieli­ kult või osaliselt vaktsineeritud; või palutakse vaktsineerimata inimestel eelnevat testimist.

Võimalik, et pulmades on vajalik näiteks kiirtestimine, maskid ja desinfitseerimisva­ hendid.

Leidub abiellujaid, kes möö­ dunud 15 kuu jooksul on pida­ nud oma pulmi juba mitu korda edasi lükkama, ollakse mures võimaliku viiruse leviku pärast ning võetakse kõike väga tõsi­ selt, kuigi on ka neid, kes veel ei julgegi pulmadeks kindlat kuupäeva määrata. (Lüh. CP24)

Leedu piirivalve tabas ebaseaduslikud sisserändajad Kolmapäeval teatas Leedu piirivalve, et Valgevene piiril tabati kolm ebaseaduslike sis­ serändajate rühma, kokku 36 inimest.

Teisipäeva hommikul oli võetud Šalcininkai lähistel kinni 12 Valgevenest tulnud doku­ mentideta inimest – üks türk­ lane, ülejäänud iraaklased.

Kinnipeetud palusid Leedust varjupaika.

Kolmapäeva hommikul saadi Varena kandis kätte kümme äsja piiri ületanud sisserändajat.

Veel 12 Valgevenest tulnud dokumentideta inimest saadi kätte kolmapäeval Lazdijai ra­ joonis. Esialgsetel andmetel oli

Suri vabadusvõitleja Tiit Madisson 21. juunil lahkus Tallinnas 71 aastaselt vabadusvõitleja, kir­ janik, poliitik ja patrioot Tiit Madisson.

Aastatel 1980–1986 oli Madisson Nõukogude Liidu poliitvang, kes viibis neli aastat Permi oblastis poliitilise vangi­ na vangilaagrites VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumi­ sel Ida-Jakuutias (Kolõmal).

Vabanemise järgselt asutas Madisson 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG, mis kor­ raldas Hirvepargi miitingu.

1987. aasta septembris saadeti Madisson Nõukogude Liidust välja. Aastatel 1987–1990 elas Madisson Rootsis.

1996. aastal mõisteti Madisson Eesti Vabariigi poolt süüdi riigipöördeks tingimuste loomises ja selleks võimaluste otsimises ehk kuriteos, mida ta ise on eitanud. Karistuseks määrati Madissonile kaks aastat vabadusekaotust, ent 1997. aas­ tal vabanes ta riigikogu poolt vastu võetud amnestiaseaduse alusel enneaegselt.

23. augustil 2020 anti Madissonile Hirvepargis üle Eesti Rahva Tänumedal.

tegu tadžikkide ja tšetšeenidega.

Sel aastal on üritanud Leetu pääseda 636 rändlast. See on kaheksa korda rohkem, kui terve 2020. aasta jooksul.

(ERR/EE)

Nr. 26

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval 4. juulil kell 1.30 p.l., 5. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMA­ LA­­TEE­NISTUS. Leeriõnnistuse võ­­tab vastu: Christopher William Tensuda.

Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua.

Pühapäeval, 11. juulil kell 1.30 p.l., 6. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMA­ LATEE­NISTUS. Leeriõnnistuse võtavad vastu: Maarika Kiiri Neges Kalev Amadeus Neges.

Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua.

Pühapäeval, 18. juulil kell 1.30 p.l. 7. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Covid-19 piirangute leevenemisel esimene avalik Jumala­ teenistus pärast 21. novembrit 2020 kehtinud provintsi-ülest suletust. Osavõtjate hulk kuni 35 kirikulist.

Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kuni 5. septembrini 2021 toi­ muvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30.

Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel.

Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 4. juulil jääb virtuaal-jumalateenistus ära.

Pühapäeval, 11. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime – alguse ime’’.

Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 18. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime-armastuse ime.’’

Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 25. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA-

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Jumal suhtleb meiega ,,Seda ma olen kirjutanud teile, kes te usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu. Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema taht­ mist mööda palume, siis tema kuuleb meid.

Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me palu­ sime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.“ ,,I have written this to you who believe in the Son of God so that you may know you have eternal life. And we are sure of this, that he will listen to us whenever we ask him for any­ thing in line with his will. And if we really know he is ­listening when we talk to him and make our requests, then we can be sure that he will answer us.“ 1.Jh.5;13-15 Ingliskeelne tekst on võetud minu lemmiktõlkest Life Application Bible.

Iga usuga tegelev inimene esitab endale kaks lihtsat ja loogilist kusimust: Kas Jumal ­ ­kuuleb mu palveid ja kuidas ta vastab? Tänane valitud tekst on vastus inimesele, kes usub isik­ likult Jumala Pojasse ja sellega kaasnevasse igavesse ellu koos Jumala Pojaga. Lihtsamalt: see on julgustuseks usklikule krist­ lasele. Kasutan nimelt terminit usklik kristlane, sest olen oma pikas pastoripraktikas kohanud ka paljusid uskmatuid kristlasi.

Usklikule kristlasele peaks ole­ ma loomulik paluda Isa tahtmist mööda või inglise keeles ,,whenever we ask him for ­anything in line with his will“.

Usklik ei palu kunagi ilma palvesoovile lisamata…. ,,aga mitte minu, vaid sinu tahtmine sündigu! Ma ei tea, kas Eede­

nist pagendatud Eeva ja Aadam oskasid oma meeltesegaduses paluda tagasisaamist Eedenisse.

Vähe on paluda ainult va­ nade heade tingimuste taasta­ mist. Apostel Paulus nimetab Jumala Poega Jeesust Kristust teiseks Aadamaks, kes aja ,,täis saades“ ilmus Jumala positiivse vastusena. (1.Kr,15;45) Kristus rõhutas oma maapealses tege­ vuses inimesena pidevalt Isa autoriteeti. Loeme seda tema ­ poolt õpetatud Meie Isa palves, kõrbekiusatuses või viimases vangistuseeelses palves ,,minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust!

Ometi ärgu sündigu, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!“ Mt. 26;39.

Usklikku kristlast nimeta­ takse ka jumalalapseks. Lapse arengu üheks tunnuseks on tema uuenev arusaam vanemate autoriteedist. Ja juba paludes arvestab nende seisukohti. Isa küsib väikeselt tütrelt: ,,Mida soovid sünnipäevaks?“ Liigutav on kuulda vastusena: ,,Isa, sina tead paremini, mida vajan.“ Kui hästi see kajastab “… siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud“ või selgemalt ,,then we can be

sure that he will answer us.“ Usuelus kulub selliseks arusaa­ maks sageli palju aega. Jumal kuuleb ja vastab omal ajal omal viisil!

Tegelikult palvetavad kõik spirituaalsed inimesed tund­ matute jumalatega suheldes.

Moodne mediteerimine kuulub nende palveluste hulka. Mee­nu­ tab kompuutril kellelegi aadres­ sita ekirja saaatmist. Teatavasti tuletatakse meile siis meelde: Lisa aadress!

Aadressi olemasolul Jumal kuuleb ja ka vastab kõigile palveile. Iseasi, kas meie omalt poolt saabunud vastust tabame.

Ohtlik on, kui Jumal lubab täi­ tuda ka meie valedel soovidel!

Kõige kindlam on alati paluda Jeesuse õpetatud Meie Isa palvet, millega on kaetud kõik ­ meie vajadused. Parim suhtle­ misvorm on dialoog. Suhelgem selliselt ka Jumalaga!

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Koguduse ime – andide ime”. Muusika Elli ja Alexandra.

EELTEADE: KOGUDUSE AAS­TA-PEAKOOSOLEK toimub TEBK kiriku pühamus, vastavalt COVID’i distantsi-piirangutele, kolmapäeval, 14. juulil kell 7 õhtul.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021

Nr. 26

Tellige EESTI ELU!

EELK Toronto Peetri koguduse pressiteade EELK Toronto Peetri kogu­ dus on alates 24. juunist 2021 vastu võetud Evangelical Lutheran Church in Canada (edaspidi ELCIC) koosseisu.

Kui meie kogudus 1948. a. asutati, polnud asutajatel kui­ givõrd ülevaadet siinse suure maa kirikliku korralduse eri­ päradest. Nii sattuski meie ko­ gudus poolkogemata Lutheran Church Canada koosseisu, mis teistest luterlastest end väga rangelt eraldi hoiab. LCC-sse kuulumine pole olnud kunagi meie koguduse õpetuslikel kaalutlustel tehtud valik.

Liitumine ELCIC-ga on olnud meie koguduse ajaloos ­ mitmel korral jutuks. Reaal­ sete sammudeni jõudsime 3. märtsil 2019, kui meie kogu­ duse täiskogu vastava otsuse tegi. 27. septembril 2020 keh­ testas meie koguduse täiskogu koguduse uue põhikirja, mis oli kooskõlla viidud ELCIC põhi­ kirjaga. See põhikiri saadeti ELCIC Ida piirkonna piiskopile meie koguduse vastuvõtmise aluseks. 17. mail 2021 sooritas koguduse õpetaja ELCIC vai­ mu­­ like registrisse vastu võtmi­ seks vajaliku eksami.

24. juunil saabuski kauaoo­

Sündmuste kalender • Esmasp., 23.-reede, 27. aug.

VIRTUAALNE KOT­K AJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Reedeti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLI­PÄRI­MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

datud teade, et EELK Toronto Peetri kogudus on ELCIC osadusse vastu võetud ning pastor Mart Salumäe on ELCIC vaimulike registrisse kantud.

25. ja 26. juunil olid juba meie koguduse õpetaja ja üks juhatuse esindaja kutsutud osalema ELCIC Idapiirkonna ­ aasta­konvendile hääleõiguslike esindajatena. Sellel, umbes 300 osalejaga virtuaalkoosolekul ter­ vitas piiskop Pryse meie kogu­ dust ELCIC uue täisõigusliku liikmena. Lisaks meie kogu­ dusele tervitati uute liikmetena veel kahte kogudust, mis olid meiega umbes samal ajal (seega siis umbes 2 aastat tagasi) asu­ nud läbi tegema samasugust ühest sinodist teise üle tuleku protsessi.

ELCIC-ga liitumine on olu­ line samm, mis omab suurt tähendust meie koguduse tule­ viku kujundamisel. Esiteks see­ tõttu, et nüüd kuuluvad kõik Kanadas veel alles olevad ja te­ gutsevad eestikeelsed luterlikud kogudused samasse kohalikku kirikusse. See teeb juriidiliselt ja õpetuslikult võimalikuks nende koguduste tihedama koostöö või ühinemise. Näiteks on meie koguduse juhatuse al­ gatusele ja Vana-Andrese kogu­ duse juhatuse poolt saadud ­vastusele toetudes lootus alusta­ da eeloleval sügisel ühinemise teemal läbirääkimisi. Samuti on meile avatud uued koostöö võimalused teiste samasse sino­ disse kuuluvate kogudustega.

24. oktoobril 2021 toimub EELK Toronto Peetri kirikus pidulik jumalateenistus, mille­ ga tähistame meie koguduse lii­ tumist ELCIC osadusega.

Jumala­t eenistusel osalevad ELCIC Idapiirkonna piiskop Michael John Pryse ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Pressiteate koostas EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe mart.salumae@eelk.ee

Kanada sünnipäeval 1. juulil oli traditsiooniliselt kõigile vaba sissepääs Gatineau linnas Québeci provintsis asuvasse Kanada ajaloomuuseumi, mis oli projekteeritud ühe maailmakuulsa arhitekti Douglas Cardinali poolt, kes on oma töödega Vahtralehemaa põlisrahva uhkuseks. Sel rahvuspühal oli võimalus külastada muuseumi, õppida midagi uut ja otsida vastuseid paljudele küsimustele. Hiljuti on avalikuks tulnud Briti Kolumbias Kamloopsi lähedal ja Saskatchewani provintsis Marieval Indian internaatkooli juures leitud ligi tuhat laste märgistamata hauda. Lapsed olid omal ajal tahtevastaselt nendesse internaatkoolidesse viidud. Need traagilised sündmused on paljude inimeste hinge toonud valu ja sügavat kurbust. Sellega seoses on Kanada parlamendimäel igavese tule ümber oma kaastunnet tulnud avaldama sajad ja sajad inimesed ning paigutanud sinna mälestusesemeid. Oma kaastunnet tulid ka reedel, 25. juunil avaldama sinna Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums koos abikaasa Inaraga, et asetada jaanikuu lilledest pärg ja laulda seal tuntud Läti unelaul, mida Läti emad laulsid, kui neid sunniviisiliselt juuniküüditamise ajal ära viidi 80 aastat tagasi oma kodust Siberisse ... Nende ajalooliste raskete hetkede mälestused ühendavad südameid ja laulud leevendavad ning tervendavad oma siirusega hinge, et edasi elada.

Foto ja tekst: Ülle Baum

Kalev-Estienne kutsub suvelaagrisse Eestlaste asutatud võimle­ misklubi Kalev-Estienne on üks olulisi Eesti ,,maamärke“ Kanadas, kes on esindanud ja hoidnud Eesti nime ülal nii mitmelgi suurel üle-Kanadali­ sel sündmusel. Kõige hilise­ maks tunnustuseks oli kutse esineda – osa võtta Kanada päevaga seotud mitmekultuu­ rilise riigi üritusteprogram­ mist Torontos.

Nimelt on pandeemia tõttu jätkuvalt häiritud pidustused ja sellega seoses suurkogunemi­ sed, kuid Toronto kesklinnas Yonge-Dundase väljakul pakuti

suurtelt ekraanidelt virtuaalpro­ grammi, milles esinemiseks sai austava kutse ka KalevEstienne. Klubi kauaaegne väsi­ matu ja särav eestvedaja Evelyn Koop ütles Eesti Elule, et nende pakutud kava võeti väga hästi vastu ja korraldajad loodavad

neid jälle suurematel üritustel esinemas näha.

Selleks, et võimlemine aga ikka elus püsiks kutsub Kalev Estienne kõiki lapsi ja noori, sõltumata kehalistest eeldustest ja eelnevatest kogemustest osa võtma klubi SUVEPROG­ RAM­­MIST juulis ja augustis Toronto erinevates piirkon­ dades. Suve­laager algab juba 5. juulil.

Kõik on oodatud ja teretul­ nud! Hoiame elus Eesti võim­ lemistraditsioone Kanadas!

Info ja registreerimine: kaleves­ tienne.com Lisainfo: tel.: 905-889-7889 või info@ kalev.net või Kalevi FB-lehel.

Jõekääru laager sel aastal virtuaalselt!

Eesti keeles…

Eesti meeles!

Sel suvel pakub Jõekääru põnevusega esimest korda vir­ tuaalset programmi, kus saab tegeleda erinevatel aladel ­ala­tes hiphopi-tantsust kuni ­kokkamiseni.

Kõik tegevused on tasuta ja toimuvad nii inglise kui ka eesti keeles.

Kõik on teretulnud, liituge terve perega!

Looge ühendust oma Jõe­ kääru kogukonnaga ja sõprade­ ga virtuaalselt!

Ette nähtud ajal kliki Zoom linki https://us02web.zoom.us/ j/7842440095?­pwd=eU83­YXJa­ RHpjbmxOSkVxZURIc­ Dd6QT09 Tegevus algab avamisega es­ maspäeval, 5. juulil kell 10h.

Tegevused on plaanitud päeviti kolm tundi: kl 10 -11 h, 3-4 p.l ja 6 - 7 õ. Kavas on erinevaid huvitavaid tegevusi, mis variee­ ruvad päeviti ja nädalate lõikes.

Pühapäeviti tegevust ei ole.

Jõekääru virtuaallaagri juhataja ELLI KIPPER jkvirtual2021@gmail.com

Vaata lähemalt kava Eesti Elu veebil: eestielu.ca

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca