This newspaper was mailed on Friday, July 2, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 26, 2021
Reedel, 2. juulil — Friday, July 2
www.eestielu.ca
Ehatares jaanikuul Suvi on käes! Palavad ilmad jälle siin! Ehatares võtsime suve ilusas ti vastu neljapäeval, 24. juunil kui pühitsesime koos Võidu püha ja jaanipäeva. Kutsusime omale mõned külalised, laul sime, sõime ja jõime. Jaanipäeva hommikul said Ehatare elanikud jaanipäeva otseülekannet vaadata Eestist. Pärastlõunal olime jälle otse ülekande vahendusel Võrumaal Kadri Laube korraldatud, Kõrvipalu jaanipäeva üritusel. Õhtul kell viis kogunesid elani kud puhkekodust ja mõned hooldekodust telkide alla Eha tare parkimisplatsile. Olime pikema aja jooksul juba harju nud sööma vaid kaks elanikku lauas, aga nüüd võis rohkem inimesi lauas koos istuda ja süüa. Küll oli lõbus! Tegevusdirektor Janne Laa nemaa avas õhtu, tänades küla lisi osa võtmast ja kutsus au peakonsul Laas Leivati rahva ette kõiki tervitama. Seejärel andis A.K.E.N. (Akadeemilised Eesti Naised) esinaine Ellen Leivat Ehatarele üle SUURE tšeki summaga $30,000 mis oli Ragne Toomingu pärandus ja see summa aitab kaasa, et Ehatare saab omale uuendatud juuksurisalongi. Esialgsed joo nised on juba tehtud ja varsti algab ehitamine, et meie elani kud saaksid omas salongis käia juuksuri juures! Vahepalaks laulis Toronto Eesti Baptistikoguduse pastor Timo Lige laulis koosolijatega ,,Meil merevood on vabad“, mille järel pidas baptistikogu (Järgneb lk. 11)
Võidupüha ja jaanipäeva tähiseks heisati Ehatare ees Eesti lipp.
Postal Agreement No 40013472
1. juuli – Kanada päev
Sada viiskümmend neli aastat tagasi – 1. juulil 1867 – vastu võetud Briti Põhja-Ameerika akti päeva, mis ühendas kolm Briti kolooniat (New Brunswick, Nova Scotia ja Kanada provintsi, kuhu kuulusid Ontario ja Quebeci alad) osaliselt iseseisvaks ühenduseks – domini ooniks, on kokkuleppeliselt hakatud pidama Kanada riigi alguseks ning sel kuupäeval tähistame selle riigi sünnipäeva. Esimese pea ministrina astus 1867.a ametisse John A. MacDonald. Esimeste ühinenutega on tänaseks liitunuid kokku 13 provintsi ja territooriumi. Viimasel paaril aastal on suurest rõõmupäevast, mida pühitseti rõõmu ja uhkusega kõikjal Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, saanud vähem pidulik sündmus. Kui eelmisel aastal vajutas Kanada päeva märki misele tõsise pitseri kogu maailma vallutanud koroona-pandeemia, siis tänavu oli lisaks pandeemiast põhjustatud muredele lisandunud veel Kanada põlisrahvastele tehtud ülekohtuga seotud mured. Eriti raskelt on mõjunud sadade nimetute põlisrahvaste laste hauaplatside leidmine endiste internaatkoolide aladelt, kuhu lapsi perede juurest väevõimuga viidi. Seetõttu loobusid nii mõnedki linnad Kanadas 1. juuli traditsioonilistest pidustustest. Torontos jäid ära mõned varem välja kuulutatud Kanada päeva sündmused. Pealinnas Ottawas pakuti sarnaselt eelmise aastaga virtuaalset Kanada-päeva programmi.
ÜRO peasekretär nimetas president Kaljulaidi üleilmseks naiste ja laste õiguste eestkõnelejaks
A.K.E.N.i toetustšeki annab EAK ja Ehatare esindajale Piret Komile üle Ellen Leivat.
Laudkond rõõmsaid pidulisi.
Üksiknumbri hind: $4.00
Esmaspäeval kohtusid New Yorgis Vabariigi President ja ÜRO peasekretär Antonio Guterres. Kohtumise järel nimetas Guterres Kersti Kal julaidi järgmiseks kaheks aas taks ÜRO peasekretäri naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemade eestkõnele jaks. „Naiste, laste ja noorukite heaolu ja ligipääs tervishoiu teenustele on kliimakatastroofi vastu võitlemise kõrval kahe suurima väljakutse seas, mida maailma riigid üheskoos järg mistel kümnenditel lahendama peavad. Kusjuures me enamasti oleme teadlikud nii problee midest ja nende põhjustest kui ka lahendustest, kuid eda siminek on vaevaline. Erine va tes kriisides, ka praeguses kroo nviiruskriisis, saavad kõige valusamalt pihta just need, kes kõige haavatavamad – lapsed, naised ja noorukid. Ükski inimene ega organisatsioon üksi siin maailma paremaks ei muu da, aga meil kõigil – riikidel,
rahvusvahelistel organisatsioo nidel, vabakonnal, igaühel – on võimalus kasvõi mõnes kitsa mas lõigus muutust algatada või sellele hoogu anda. See on võimalus, mida üleilmse eestkõneleja roll annab,“ selgi tas president Kaljulaid. Antonio Guterres tõstis kohtumise eel esile, et president Kaljulaid kehastab oma tege vusega Every Woman Every Child liikumise eesmärke ja näeb tehnoloogiat võimaluste võrdsustajana, et jõuda ka mahajääjateni ja sildu ehitades leida lahendusi naiste, laste ja noorukite kõige pakilisematele muredele. ÜRO peasekretär Guterres selgitas, et naiste, laste ja teis (Järgneb lk. 3)
