6
EESTI ELU reedel, 2. juulil 2021 — Friday, July 2, 2021
Meie mees. Ameerikas. Kontrabassiga. Marju Kõivupuu Alo Põldmäe. Kalevipoeg kontrabassiga. Ludvig juht ja tema elutee. Toim. Aare Tool. SA Eesti Ajaloomuuseum. Tallinn 2020, 266 lk.
Eesti kontrabassimängijad ja muusika(aja)loo huvilised või vad kogu südamest rõõmustada – helilooja ja muusikateadlase Alo Põldmäe kauaoodatud põh jalik, rikkalikult illustreeritud ja ülevaatlike lisadega ning regist ritega varustatud monograafia Ludvig Juhtist (1894-1957) on saanud kaante vahele. Raamatu pidulik esitlus toimus koroonaaja kiuste väikeses huviliste ringis teatri- ja muusikamuu seumis 18. veebruaril 2021. aastal. Alo Põldmäe huvi Ludvig Juhti elukäigu ja erialase tege vuse vastu on olnud pikaaegne ning see on leidnud väljundi ka tema varasemates publikatsioo nides. 2014. aastal ilmus tema toimetamisel Ludvig Juhti ja Eduard Tubina (1905–1982) kirjavahetus1, mis toob lugejate ette Eduard Tubina kontrabas sikontserdi sünniloo. Kontserdi kontrabassile kirjutas Tubin 1947-1948. aastail, saades sel leks asjatundlikke erialaseid näpunäiteid ja moraalselt toetust toetust Juhtilt. Ka on Põldmäe koostanud 2003. aastal reper tuaarivalimiku „Ludvig Juht ja tema kontrabass. Helitöid ja
Raamatu koostaja Alo Põldmäe.
repertuaari kontrabassile.“ Ludvig Juht on meie muu sikaajaloos olnud eestlasliku edasipüüdlikkuse ning tahtejõu (et mitte öelda – jonni!) võrd kuju – lihtsast, kuid siiski s ilmapaistvast haridus- ja muusikalembelisest perest pärit külapoisist maailmakuulsuseks, Bostoni sümfooniorkestri solis tiks ja seda sisuliselt autodidak tina, ilma süsteemse eriharidu seta, pelgalt töökuse, visaduse ning ka isiklike kontaktide toel. Sellest piisab, et järeltulevatel põlvedel, seda iseäranis juhul, kui tegemist on rahvaga, kelle silmapaistvus suurtel maailma lavadel on pigem erandlik kui norm, oleks jätkuv huvi rahvus kangelase staatusesse tõsunud isiksuse ja interpreedi elu ja loomingu vastu, kes on endale nime teinud „plebeilikult koh maka onukese“ ja „paksu Margareeta“2 abil. See kõik kokku annab Põldmäel põhjuse võrrelda Juhti edu- ja elulugu nii ülekantud kui ka otseses tähenduses meie rahvuseepose kangelase Kalevipojaga3, kuigi tõele au andes näikse Ludvig Juht olevat pikkuse poolest pi gem küll lüheldast kasvu, kuigi tõepoolest tähelepanuväärselt laiaõlgne ja jässakas mees. Juhti erialane edulugu, mis sugugi ei kulgenud tõusjoones, ilma tagasilöökideta, pole üks nes kitsalt tema elu-, vaid ka meie, eestlaste, aja- ja kultuuri lugu. Rahvuskaaslaste tunnustus tuli Juhtile alles pärast seda, kui ta oli rahvusvaheliselt läbi löönud. Paraku ei leia Juhti nime kahjuks rahvusvahelisest mainekatest muusikaentsük lopeediatest, põhjuseks suure tõenäosusega nimelt akadee milise muusikahariduse puudu mine. Põldmäe koostatud raamat Ludvig Juhtist on rikkalikult fotode ja kontserdikuulutustega illustreeritud ning ajastuhõngu, omaaegseid hoiakuid ja vaim sust lisavad pikad tsitaadid ja/ või väljavõtted ajalehtedest,
Kolme Eesti filmi toetatakse Euroopa Komisjoni filmifondist Euroopa Komisjoni filmifond Eurimages andis eelmisel nädalal toetused kolmele Eesti filmile. Režissöör Rainer Sarneti „Nähtamatu võitlus“ sai 360 000 eurot, Triin Ruumeti „Tume paradiis“ 150 000 eurot ning Leedu-EestiBulgaaria koostöös sündiv dokumentaalfilm „Irena“ 112 000 eurot. Kolm toetust on seda tähelepanuväärsem, et tegemist oli Eurimages’i ajaloo kõige pingelisema vooruga, kus toe tust taotles tavapärase 60 filmi
asemel 92 Euroopa linateost. Eurimages’i hindamisgrupi liikmed tõstsid kõikide toetatud filmi puhul esile lugude origi naalsust ja ajakohasust ning julget ja omanäolist režiid. 1989. aastal loodud Euri mages’i kuulub 40 liikmesriiki, Eesti astus fondi liikmeks 2004. a. Fondi nõukogu koguneb kolm korda aastas ning selle aastaeelarve on 27 miljonit eurot. Eesti aastamaks sellesse fondi on 128 000 eurot. Asuta mise algusest on Eurimages toetanud 2200 Euroopa koos
Nr. 26
Usutlused spordikuulsustega
Kogutud väljalõikeid Ludvig Juhtist.
arvustustest, kirjavahetustest, Juhtiga kokkupuutunud rohkem või vähem lähedaste inimeste mälestustest jne, mis peegelda vad nii Juhti suhteid talle olu liste inimestega kui ka inter preedi argielu häid ja mitte nii häid külgi. Nii mõnegi puhul juhib Põldmäe ka ise põhjenda tult tähelepanu, et kõike, mis kunagi on ajalelehtedes kirju tatud, ei maksa siiski tõe pähe võtta, vaid ilmunusse tuleb suh tuda allika- ja ajastukriitiliselt, nagu seda näiteks on Nõu kogude Eestis Juhti surma ka jastav materjal, mille kohaselt Juhti surnukeha olla heidetud laevalt merre, sest tema surm saabunud laeval teel Soomest Ameerikasse (lk. 239). Eeltoodust lähtuvalt vajaks ehk tulevikus detailsemat uuri mist ka Juhti tegevus kontrabas siõppejõuna Riias (1932-1933) ning enesetäiendamine Berliinis veidi varem, aastatel 19211928, kus on seni veel nii mõnedki valged laigud. Eesti toonased lehed4 kirjutavad Juhti arvukatest õpilastest Riia rahva konservatooriumis5, kelle hul gast ei puudu ka NB! üks naisüliõpilane, neist ühtegi nimeliselt mainimata. Oleks ju huvitav teada saada, kes nad olid ja mis neist sai. Juht elas suhteliselt lühi kese6, kuid intensiivse elu mitte ainult muusiku, vaid ka innukalt „Eesti asja“ ajava ühiskonnate gelasena Ameerikas, pälvides selle eest tunnustust ja tähelepa nu juba oma eluajal. Tunnustust väärib ka Alo Põldmäe, kes on hoolega kokku kogunud Juhti
kohta käiva elu- ja muusikaloo lise materjali ning selle köitvaks tervikuks sidunud. 1. Alo Põldmäe (koost.). Armas sõber Eduard! Eduard Tubina kontrabassikontserdi sünnilugu läbi Ludvig Juhti ja Edurad Tubina kirjade. Tallinn: Eesti Teatri- ja muusikamuuseum, 2014. 2. Mõned paljudest kontrabassi „hellitusnimedest“, pärist Juhti enda suust ja arvustuste teks tidest. Alo Põldmäe, Op. Cit, lk, 258. 3. Vt raamatu tutvustus kul tuur portaalis: https://kultuur.posti mees.ee/7180295/ilmunud-on-alopoldmae-raamat-kontrabassi mangija-ludvig-juhtist: Sõnapaar ,,Kalevipoeg kontrabassiga“ sobib igati iseloomustama jõulist ja hiiglasliku füüsisega Ludvig Juhti, kes kehastas veenvalt eestlaste teotahet, sihikindlust ning püüdlust vabaduse poole ja sobis hästi kokku kontrabassi mõõtmetega. 4. Postimees nr 34, 10. veebruar 1933 – „Ludwig Juhti kutsutakse Ameerikasse“. Vt ka: https://dea. d i g a r. e e / c g i - b i n / dea?a=d&d=postimee sew19330210.2.33 5. Jāzeps Mediņši nimeline kõr gem muusikakool/konservatoori um asutati septembris 1927 kui nn ,,Läti rahvakonservatoorium“. 1929. aastal jagati see omakorda mitmeks piirkondlikuks rahvakon servatooriumiks ja nn ,,Riia rahvakonservatoorium“ jäi Riiga. – MK. 6 Juht lahkus elavate hulgast 63 aastasena, olles 34 aastat oma elust elanud Eestist eemal. – MK.
tööfilmi 630 miljoni euro ula tuses. Eesti filmidest on viimastel aastatel toetuse saanud „Viima sed“, „November“, „Skandinaa via vaikus“, „Teesklejad“ ja „Supilinna salaselts“, lisaks mitmed filmid, milles Eesti tootjad on vähemuspartnerid. Viimaste hulgas on ka tänavuse Cannes’i filmifestivali võistlus programmi valitud Soome män gufilm „Kupee nr. 6“, mille režissöör on Juho Kuosmanen ning stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman. (D/EE)
EL tahab vähendada Suurbritannia telesarjade ja filmide edastamist Euroopa Liit soovib vähenda da Suurbritannias toodetud telesarjade ja filmide edasta mist mandril. EL-i hinnangul näitavad Euroopa telejaamad pärast Brexitit ebaproportsio naalselt palju Suurbritannias toodetud meelelahutust. ELi sisedokument kirjeldab Suurbritannias toodetud meele lahutust ohuna Euroopa kultuu rilisele mitmekesisusele, teatas The Guardian. Vastavalt EL-i meediatee
Värskelt jõudis raamatupoo didesse Eestis kirjastuse ,,Hea Lugu“ välja antuna Tiit Karuksi raamat „Seitse vaprat“. 28. juunil oma 75. sünnipäeva tähistanud kaua aegse tunnustatud spor diajakirjaniku vastilmunud raamatus pole kangelasteks muusikud nagu kunagises telesaates, vaid spordiheero sed. Tiit Karuks valis välja seitse talle olulist usutlust aas taist 1975-2020. Kaks neist – Jaak Uudmäe ja Boriss Spass kiga –pole nõukogude võimu sekkumise tõttu kunagi eet risse pääsenud. Jaak Uudmäe rääkis 1980. aasta lõpus minut minuti haaval lahti kaks suvist võistluspäeva Moskvas, mis päädisid olüm piakullaga. Male eksmaailma meistrit Boriss Spasskit usutles Tiit Karuks 1975. aastal Tallinna rahvusvahelise male turniiri päevil. Mitmekordse olümpiavõitja Carl Lewise fenomeni püüdis Karuks tabada 1986. aastal Moskvas Hea Tahte mängude ajal. Hokilegend Ken Drydenit intervjueeris Karuks Moskvas ja Torontos. Kanadas usutles ta ka Eesti 1930. aastate üht paremat kaugus- ja kol mikhüppajat, hilisemat metsa töösturit Nikolai Küttist. Raamatu kaks viimast kangelast on kunagine kuulus kümne võistleja ja nõelraviarst Heino Tiik ning kahekordne olüm piapronks Jüri Tamm.
nuste direktiivile peavad Euroo pa telekanalid andma suurema osa eetriajast Euroopas toodetud sisule. Voogedastuse platvor midel nagu Amazon ja Netflix on see nõue 30 prot senti. Prantsusmaal isegi 60 protsenti. Suurbritannias toodetud tele sarjade ja filmide piiramine Euroopas oleks riigi meelela hutussektorile tõsiseks hoobiks. Rahvusvaheliste sarjade ja filmide müük Euroopa kana litele tõi Suurbritannia teletöös tusele eelmisel aastal sisse 570 miljonit naela. Euroopa oli Suurbritannia jaoks suuruselt teine turg. Esimesel kohal oli USA. (ERR/EE)
