6
EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021
Nr. 28
Mustjala muusikafestival ehk külaplatsi tantsuringis „jalg valgeks“ ja siis Kärlasse Kanada„laulvat tuletõrjujat“ kuulama Pikkade traditsioonidega – juba alates 1995. aastast toimuv Mustjala muusikafestival ootas ka sel suvel muusikasõpru Saaremaale. Festivalil kõlas klassikaline ja nüüdismuusika, folk ja džäss. Helilooja 100. sünniaastapäeva puhul kõlas rohkesti Astor Piazzolla muusikat. Lisaks Eesti välja paistvamatele esinejatele astusid üles artistid Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Rootsist, Soo mest ja Ungarist. Tasuta lõpp kontserdil Kihelkonna kirikus esines globaalse ooperipubliku suur lemmik, maailmakuulus bass Ain Anger, kes ka ise Saaremaalt Kihelkonnast pärit. Naudi muusikat aeglases tempos Festivali tempo on mõnusalt aeglane – 25. juunist kuni 11. juulini oli keskmiselt vaid üks kontsert päevas. See aitab muusikasse paremini sisse elada ning Tallinnast tulnutel ümber häälestuda Saaremaa rahulikule rütmile. Allakirjutanul õnnestus käia seekord vaid kahel sündmusel, aga järgmisel aastal tuleb kindlasti taas platsis olla – põhjuseks on festivali erakordselt hea atmosfäär ja tippesinejad. Kontserte võib kuulata ju ka suurlinnade uhketes saalides, aga väikesel Saaremaal on seda teha hoopis erilisem tunne. Polegi siis imestada, et kuulus Ain Anger eelistas maailma tipplavadele hoopis Kihelkonna kirikus oma küla rahvale tasuta esinemist.
Mustjala festivali peakorraldaja Aare Tammesalu on tunnustatud tšellist, kes ka mitmel korral Kanadas publikut rõõmustanud. Foto: Lea Kreinin
Kanada ,,Laulev tuletõrjuja“ Luc Robert pärast festivali teel pere juurde Tallinnasse. Foto: Lea Kreinin
Bordoopunane draakon Saaremaa kadakate vahel Bordó Sárkány (e.k. bordoopunane draakon) on Ungari tuntud pärimus- ja vanamuusikaansambel, kes külastas Eestit neljandat korda, kuid Saaremaale tuli bänd esmakordselt. Nende kontserdil kõlas nii instrumentaalpalu kui laulu popurriisid, autoriloominguga vaheldumisi ungari ja teiste maade rahvalaule. Kontserdi lõpuks aga panid temperamentsed muusikud kuulajad kepsutama – 30kraadises palavuses kõlava muusika (ja ehk ka pakutud Ungari veini?) mõjul tekkis tunne, nagu oleksime paariks tunniks otse madjaritemaale sattunud. Kanada tuletõrjuja süütas saarlaste südames leegi 7. juuli oli festivalil ooperi muusika päralt. Kaasaegselt elegantses ja superhea akusti kaga Kärla Rahvamajas astusid lavale ooperisolistid Silja Aalto (Soome) ja Luc Robert ning pianist Tarmo Eespere. Kontsert läks väga menukalt, selle lõpus tõusis rahvas püsti ja aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Võimsa häälega lüüriline tenor Luc Robert on pärit Kana dast, Quebeci provintsist. Ta töötas üle kümne aasta tule tõrjujana kodulinnas RouynNorandas, aga siis kaotati tema töökoht, kuna kohalik tuletõrje korraldati ümber vabatahtlikkuse printsiibil. „Laulval tule tõrjujal“, nagu teda kutsuti, soovitati minna ooperilaulu õppima. Juba üle kolmeküm nene noormees, kes ei osanud noodist lauldagi, tegi sisse astumiseksamid kolme konservatooriumisse ja sai oma üllatuseks igale poole ka sisse! Ta õppis Gabrielle Lavigne’i juures Montrealis, hiljem laulis Canadian Opera Company’s Torontos, kus kohtus elus esi mest korda ka eestlastega, kes töötasid ooperiteatris tehnilise poole peal. Torontole järgnes uskumatu tähelend maailma suurtele ooperilavadele, kuid Luc Robert valis oma koduks Tallinna. Ta võttis naiseks eestlannast viiul daja ja neil on 4-aastane tütreke, kes räägib soravalt eesti, prantsuse ja inglise keelt ning laulab nagu ööbik. Laulja arvates on Tallinn just paraja suurusega linn, kus on mõnus elada. Ta õpib eesti keelt ja mängib vabal ajal jäähokit. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Luc Robertile eelkõige Verdi ja Bizet’ loomingu esitamine. Algselt lüüriline tenor tunneb
Ungarlaste bänd Bordó Sárkány pani publikugi tantsima.
Foto: Aare Tammesalu
aga üha enam, et ta hääl on muutumas dramaatilisemaks. Tema suur unistus on laulda Wagnerit. Ka Othello roll oleks tore, arvab laulja, kellele tema enese hinnangul on veel jäänud 12-15 aastat karjääri suurtel lavadel. Põnevad esinemiskohad üle Saaremaa Festivali ülejäänud kontserdid toimusid üle saare erinevates kirikutes, maalilises Tagaranna kalurikülas, Loona mõisas, Triigi sadamas ja Kuressaare kultuurikeskuses. Festivalipub liku lemmikuks on läbi aastate olnud 1939. aastal nõukogude sõjaväelaste rajatud Ninase rannakaitsepatarei, mille oma pärases õhkkonnas on aastate jooksul kõlanud mitmed maailma muusikakultuuri tippteosed. Siin on muide üllatavalt hea akustika. Käisime seda esine miskohta ungarlastega ka vaatamas. Sel aastal esines siin kirjanik Maimu Berg oma auhinnatud novelliga „Hitler Saaremaal“, lisaks kõlas Tõnis Kaumanni muusika saksofonile ja keelpillikvartetile.
Ninase rannakaitsepatarei on festivalil erilisim esinemiskoht. Foto: Lea Kreinin
Kohalikule elanikule soodushinnaga pilet Tippartistid esitavad festivali kontsertidel maailma muusika pärle ja kohalikud elanikud ei pea kõrgkultuuri nautimiseks kaugetesse tõmbekeskustesse sõitma. Eriline kompliment festivali korraldajale selle eest, et (lisaks õpilastele ja pensionäri dele) pakutakse soodushinnaga piletit ka Saaremaa elanikele. See on korraldajatelt väga ilus žest ja hea võimalus nautida kõrgkultuuri omaenda külas või naaberasulas. Kindlasti on kohalik elanik pealinlasest ka hinnatundlikum. Rõõm oli sellest, et inimesed kasutasid seda head võimalust rohkesti.
Kärla rahvamajas antud kontserdil esinesid Tarmo Eespere, Silja Aalto ja Luc Robert. Foto: Aare Tammesalu
Võimsa väega mees Mustjala muusikafestivali kunstiliseks juhiks on Aare Tammesalu. Ta on korraldanud festivali juba 27 suve järge mööda. Mees nagu Saaremaa muistne vägilane Tõll – veab üksi rasket festivalivankrit ja samaaegselt esineb ka kontser tidel tšellomänguga. Aga miks just Saaremaa? Ses imekauni ja puutumatu loodusega paigas, mis on kui loodud puhkamiseks ja kunsti nautimiseks, aitavad vaikus ja rahu
Musitserib Siim Aimla.
eemalduda töistest muredest, lõõgastuda, pühenduda iseendale ja festivalil kõlavale kau nile muusikale. Aare Tammesalu toonitab kauni looduse kõrval veel saarlaste kadestamisväärset naljasoont. Siinkandis olla kombeks kuulajale surmtõsise
Foto: Aare Tammesalu
näoga (aga heatahtlikult) „hambasse puhuda“. Mandrilt tulija ei oska tavaliselt soliidses eas saarlast sellises asjas kahtlustada. Nii et kõike kuuldut ei tasuvat siin puhta kullana võtta. Küll aga on puhas kuld festivali kontsertidel kõlanud muusika!
