Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 22, 2022

Page 5

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

19. juuli 2022 Laulasmaal

Jaan Sudak: Kotkajärve Metsaülikool on nagu killuke kodumaad Kanada põliste laante keskel Palun tutvusta end mõne sõ­­na­ga PõhjaAmeerika eestlas­tele, kust oled pärit, kus oled õppinud ja millega tegeled? Põhiliselt tegelen eesti keele ja pärimuskultuuri uurimise ning õpetamisega. 2015. aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis ma­ gist­ riõpingud folkloristika eri­ alal. Sidusin end juba õpingute ajal erialase tööga ning tegele­ sin peamiselt Kihnu saare ­pärimuskultuuri uurimisega. Magistritöö põhjal anti välja raamat „Luupainajad Kihnu rahvausundis“ (2017), kus tut­ vustan luupainajast (rahvusva­ heliselt psühholoogias tuntud kui sleep paralyssi) kõnelevate rahvajuttude põhjal, milline mõju on uskumustel, nende läbi tõlgendatud kogemustel ja laie­ malt pärimuslikul taustal inimese elu mõtestamisele. Samal aastal ilmus kaasautor­ luse korras koostatud mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud ­lugudest – „Sinimustvalged lood“ –, kus käsitlen laiaula­ tuslike mahukate intervjuude põhjal eestlaste lugusid ja mälestusi sinimustvalgest lipust. Valiku nendest lugudest pani Eesti Rahva Muuseum kuula­ miseks üles portaali Sound­ cloud. Ülevaatlikult olengi alates Tartu Ülikooli lõpetami­ sest tegelenud pärimuslike ja elulooliste projektidega kas vabakutselisena või Eesti Kir­ ­ jandusmuuseumi ja Eesti Mälu Instituudi alt. Sellel aastal lõpe­ tasin Tallinna Ülikoolis teise magistrantuuri eesti keele ja kirjanduse õpetajana, et jagada ­ koolmeistrina edasi armastust ja huvi eesti keele, rahva ja kul­ tuuri vastu. Mulle meeldib oma juurte kohta öelda, et olen rannarahva soost. Minu isapoolne vanaisa kasvas Peipsi vanausuliste peres, enne kui Teine maail­ masõda viis ta läbi tuulte taller­ maa Tallinna. Hiljem teenis leiba kohtunikuna. Isapoolse vanaema lapsepõlv ja noorusaastad möö­ dusid ülikoolilinnas Tartus, kust sõjaaegsed keerulised aastad viisid temagi ära Tallinna. ­ Emapoolne vanaisa oli suure talu pärija ajaloolises ranna­ külas Paatsalus Lääne-Eestis. Seal kaunis maakodus möö­ dusid minu lapsepõlvesuved. Emapoolse vanaema isa-ema olid põlised muhulased. Sõda viis nemadki kodusaarelt ee­ male. Nimelt sai minu vanaema isa tasuks suurtükiväelasena Vabadussõjas osalemise eest asunikutalu Lääne-Eestisse Massu külla ja viis oma pere sinna. Sealt polnud enam palju maad väikelinna Lihulasse, kuhu rajasid omale kodu minu ema vanemad. Selles linnakeses sirgusin isegi, kuni tuli aeg astuda gümnaasiumisse ning ­ veelgi hiljem seada sammud ­

Tartusse suurkooli. Oled ju ka varem käinud Kotkajärvel, tõsi küll, osaleja­ na, mitte lektorina, millised olid Sinu muljed ja mäles­ tused? Nimetan kolm kaunist sõna, nagu on kombeks Eesti Üliõpilaste Seltsis: rahvuslus, akadeemilisus, ühtehoidmine. Kotkajärve Metsaülikool on nagu killuke kodumaad Kanada põliste laante keskel. Põhjaliku­ malt võtsin oma muljed ja mälestused kokku avalikus kir­ jas Tõnu Õnnepalule, mis pärjati Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming aastapreemiaga (2021). Kiri oli mõeldud tema teose „Aaker“ kirjandusliku kriiti­ kana, sest minu meelest ei ole MÜ vabaõhuetendus ega -muu­ seum nagu selles teoses kirjas. Kirjutasin toona, et Kotkajärve on lapsepõlvesuvede maa, lõkkeja lauluõhtute maa, esimeste armumiste ja süütu nooruse ­ maa, vabaduse maa ja elujanu maa, sinise taeva ja rohelise metsa maa, puhkuse ja rahu maa. Arvan seda praegugi. Millest plaanid rääkida tänavu augustis Metsaülikooli kuulajatele? Võtan loengus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoen­ ded. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgenda­ takse. Loeng põhineb minu viimasel raamatul „Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses“. Teose tuu­ maks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikka­ like tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja alates 2013. aastast kogutud folk­ loorne materjal Kihnu saarelt. Unenäod on väga oluline osa eesti rahvapärimusest, millele juhtis tähelepanu juba Jakob Hurt. Seni polnud ilmunud aga ühtegi terviklikku käsitlust ­unefolkloori kohta. Lisaks palus Kotkajärve Met­ saülikooli juhtkond juhendada eesti keele ringi. Võtsin pakku­ mise värskelt diplomeeritud eesti keele õpetajana rõõmuga vastu. Kavatsen ringi juhendada eesti rahvajuttude põhjal. Vaa­ tame muinasjuttude ja muisten­ dite keelt, analüüsime nende sisu ning laiemaid seoseid päri­ muskultuuriga. Minu meelest avaldub paljuski rahva mentali­ teet ja iseeneseks olemise tun­ netus tema suulisel pärandil. Folkloor kõneleb palju selle loojate ning kandjate kohta. Peale selle on muinasjuttude ja muistendite keel väga huvitav ning sealt leiab palju põnevaid keelendeid. Seepärast kesken­ dungi eesti keele ringis see­kord just muinasjuttudele ja

muistenditele. Mida ütleksid Kanada või USA eestlasele, kes kaalub tänavu, kas tulla Kotkajärvele või mitte? Eks igaüks teeb selle valiku enda jaoks ise. Isiklikult olen oodanud võimalust tulla Kotka­ järvele tagasi alates 2019. aas­ tast, millal seal viimati käisin. Pandeemia tõttu polnud see varem võimalik, aga nüüd ma ­ seda võimalust käest ei lase. Kotkajärve Metsaülikoolis on midagi nõiduslikult kaunist, mis toob inimesi sinna ikka ja jälle kokku. Maaliliselt kaunis loo­ dus ja rahvuslikult laetud üht­ sustunne puudutasid eelmisel korral mind tugevalt. Ühe ere­ dama elamuse sain viimasel päeval. Nimelt oli ühel naisel võimalik Kotkajärvele kohale tulla vaid hetk enne lõpupeo ­algust. Ta ei kahelnud, vaid tuli kohale ja esitas laulu „Eesti muld ja eesti süda“. See oli tõ­ siselt liigutav! Elus tulekski teha asju, mis hinge toidavad. Minu jaoks on Kotkajärve Met­ saülikoolis käimine üks nende seast. Kas ja milleks on Kotka­ järve Metsaülikooli vaja? Kogu lugupidamise juures tuleks see küsimus suunata näiteks Olev Trässile või kelle­ legi teisele, kes on algusaasta­ test peale Metsaülikoolis käinud. Selle intervjuu maht ega minu isiklik piiratus ei luba ammendavalt vastata. Viimases metsaülikooli albumis on ta sõnastanud MÜ loomise alg­ põhjused ning nentinud, et need kehtivad ikka veel. Kokku­ võtteks on ta sõnastanud MÜ sihiks ja ülesandeks aidata kaasa eesti keele ja rahvusliku ­ identsuse püsimisele. Laenan samast albumist mõtteid veel Heino Jõelt. Ta kirjutab, et Kotkajärvele on vaja entusiast­ likke inimesi, ühiskondliku ra­ kenduse huvilisi ehk estohoolikuid, kes on etnilisel pinnal ühiskondlikult aktiivsed. Olen temaga nõus ja soovin sel aastal anda oma panuse, et Kotkajärve kestaks, kasvaks ja õitseks iga­ vesti. Küsis: SIRJE KIIN

5

Kommentaarid ja arvamused

Nõukogude Liidu langenute sõjahauad ja ausambad Harri Kivilo Et ajavahemikus 1992 – 1996 ei tahetud ennistada Eesti riigielu olukorda, mis oli ­ kehtinud augustis 1939, on ebameeldiv saladus, mida pole senini avaldatud. Otse vastu­ pidiselt on Eestit järjekindlalt juhitud 30 aastat kaherah­ vuselise riigina, justkui tead­ mata, et suurearvulise teise rahvuse oli tekitanud NSVL oma kodanike annekteeritud Eestisse elama saatmisega ning Eesti üheks NSV Liidu haldusüksuseks muutmisega. Eesti Vabariik oli enne Teise maailmasõja algust olnud teiste riikide poolt tunnus­ ta­ tud demokraatlik rahvusriik, kes jäi sõjas erapooletuks. Detsembris 1945 loodud Ühi­ nenud Rahvaste Organisat­ sioon (ÜRO) oleks pidanud oma põhikirja kohaselt nõudma ENSV Liidul lõpetada Eesti ­annekteerimine aastal 1950: sest Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti kohaselt oli NSVL kohus­ tunud oma sõjaväe üksused hil­ jemalt tollel aastal Eestist välja viima. Seda kohustust NSVL ei täitnud ning Punaarmee võitles Eesti maa-alal natsi-Saksamaa vägedega ajavahemikus 1941 – 1944 Eesti erapooletuks jäämist

Kuumalaine LääneEuroopas Sel nädalal on Lääne-Euroo­ pat muserdanud kuumalaine, mis on purustanud rekordeid ja toonud tuletõrjujatele palju tööd maastikupõlengute kus­ tutamisega. Nii tõusis Suurbritannias temperatuur esimest korda arve­ pidamise ajaloos üle 40 kraadi, vahendab BBC News. Kõigi aegade kuumarekordid mõõdeti ­ Lõuna-Inglismaal Surrey krahv­ konnas Charlwoodis – 39,1 kraadi ja siis Heathrow’ lennu­ väljal 40,2 kraadi, teatas sealne ilmateenistus Met Office. Suurbritannia senine kuu­ marekord oli 38,7 kraadi, mis mõõdeti Cambridge’is 2019. aastal, vahendab BBC News. Teatati ka, et kuumuse tõttu sulas asfalt lennuväljal, mille tõttu polnud võimalik lennukitel õhku tõusta ega maanduda ning häiritud oli rongiliiklus. Ka Saksamaal oli tänavuse aasta kuumim päev ja Portu­ galis kasvas kuumuse arvele kirjutatavate surmajuhtumite arv vähemalt tuhandeni, samuti suri kuuma tõttu vähemalt 500 ini­ mest Hispaanias. Suurbritannias teatas pääste­ teenistus lisaks rekordkuumu­ sele mitmetest suurtest tulekah­ judest. Prantsusmaal registreeriti ­esmaspäeval rekordtemperatuu­ rid 64 erinevas piirkonnas. Kuigi kõigi aegade rekordit

rikkudes ning Eestile inim- ja varakaotusi tekitades. NSVL jäi Eestit annekteerima aastani 1992 ning võis kõik Eesti maa-alal langenud sõdurid viia ­ kodumaa haudadesse, kuid seda ei tehtud – ilmselt kinnitamaks, et Eesti on vabatahtlikult soo­ vinud olla osa NSV Liidust. Nüüd on Eestis hakatud aru­ tama, kas 75 aastat tagasi siia­sinna Eesti mulda maetud NSV Liidu sõdurite säilmed tuleks Kaitseväe kalmistule ümber matta. NSV Liidu poolt eesti rahvale ja riigile tehtud räigete kuritegude alusel ei saa Eesti olla kohustatud NSV Liidu langenud sõdurid või nende ­ säilmed ümber matma: eestlasi lausa mõistusevastaselt solvates Eesti kaitseväe kalmistule. Eesti võib oma naabril lubada säilmed välja kaevata ja kasutu­ sel olnud maa-ala ümbrusega ühtivaks seada, kuid ei midagi rohkemat. Natsi-Saksamaa ja NSVL olid Teise maailmasõja käigus kavandanud Eesti oma alluvusse hõivata. NSVL saigi selle kuri­ tegeliku soovi täita ning sada­ kond end ülistavat ausammast püstitada. Miks neid sambaid ei hakatud aastal 1992 eemal­ dama, on taas küsimus, millele pole vastust avaldatud. Iseseisva riigina on Eestil õigus NSV Liidu poolt püstitatud ausambad eemaldada – ainult mõne võiks alles jätta, kui ajaloo mõist­ miseks nende olemist selgitav plaat samba kõrvale pannakse.

Prantsusmaa põhiterritooriumil ei ole löödud, möllavad riigi edelaosas suurimad maasti­ kupõlengud viimase 30 aasta jooksul. Alates 12. juulist on ­tuleroaks läinud 19 300 hektarit maad Gironde’i viinamarjakas­ vatuspiirkonnas. Kodudest on evakueeritud umbes 34 000 inimest. Belgias pääses tuli lahti düünides De Haani kuurordis, süttisid mitmed autod, teatas ajaleht Le Soir. Saksamaal mõõdeti tänavuse aasta kuumimal päeval riigi lää­ neosas Duisburgis tempera­ tuuriks 39,3 kraadi sooja. Hollandis Maastrichtis näitas kraadiklaas 39,5 kraadi. Itaalias hoiatati inimesi 40-42-kraadise kuumuse eest. Eestiski oli sel nädalal soe, ilmateenistuse andmeil ulatusid mõnel pool soojakraadid 30 juurde. (D/EE)

USA esindajatekoda kiitis heaks Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise USA kongressi esindajatekoda kiitis sel nädalal heaks Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise. Poolt oli 394 saadikut, vastu 18 vabariiklast. Kaks demokraati ja 17 vabariiklast ei hääletanud. (D/EE)


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.