Eesti Elu / Estonian Life No. 2 | January 15, 2021

This newspaper was mailed on Friday, January 15, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 2, 2021

Reedel, 15. jaanuaril — Friday, January 15

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Peaminister Ratas astus tagasi President määras peaministri kandidaadiks Kaja Kallase Keskerakonna esimees pea­ minister Jüri Ratas teatas sel nädalal oma ametist tagasias­ tumisest. ,,Poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha ka väga raskeid valikuid.

Selleks peab poliitik valmis ole­ ma. Tegin täna erakonnakaas­ lastega 14-15 tundi konsul­ teerides otsuse astuda kuju­ nenud olukorras Eesti Vabariigi peaministri kohalt tagasi,“ ütles Ratas oma avalduses. ,,See otsus, nagu ma ütlesin, sündis nõupidamistes Eesti ­Kes­kerakonna juhatusega, frakt­ sioonikaaslastega, lähimate ame­­­ tikaaslastega. Võimalikke lahen­ dusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks,“ lausus Ratas. ,,Eile avalikuks saanud riigi­ prokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele väga tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda taga­ siastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja ka selgusele jõuda poliitilise ja ühiskondliku rahu, tasakaalu tingimustes. Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaal­ selt, teevad seda erapooletult ning selgitavad ka selles juh­ tumis välja tõe,“ avaldas Ratas lootust. ,,Poliitilise vastutuse võtmi­ sest hoolimata saan täie süda­ merahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pa­ hatahtlikku ega teadlikku va­ leotsust. Olen suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valit­ suse langetatud otsuseid ebasea­ duslikkuse suunas mõjutada.

Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekutele ning antud laenu tingimused olid igati võrrelda­ vad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsustega,“ kinnitas Ratas. ,,Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kin­ nitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiit­ nud õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda

vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse,“ sõnas Ratas.

Ratas tänas võimaluse eest olla neli aastat peaminister, teenida Eestit, aidata kaasa Eesti elujärje paranemisele ja Eesti rahvusvahelise kuvandi ­tugevdamisele.

Pressiteate vahendusel ütles peaminister Ratas: „Tänan sü­ damest nii Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, Isamaa erakon­ da kui ka Eesti Keskerakonda koostöö ja panuse eest, mida oleme valitsuse ametisse astu­ misest saati teinud. Samuti olen siiralt tänulik kõigile Eestimaa inimestele nende toetuse ning ka vajaliku tagasiside eest, mis on igale valitsusele oluline.“ Ratas lisas: „Oleme praeguse valitsuse ametiaja jooksul näi­ danud mitmeid märgilisi saavu­ tusi ja teinud olulisi samme Eesti elu edasiviimisel. Nendeks on näiteks kaks erakorralist pensionitõusu, teadus- ja aren­ dustegevuse rahastuse tõstmine ühe protsendini meie sisemajan­ duse kogutoodangust ning loomulikult ka edukad Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ja taaskäivituskava läbirääki­ mised. Samuti nõudis meilt kõigilt suurt panust ja pühen­ dunud tööd koroonaviiruse levi­ kust tingitud iseseisvuse taasta­ nud Eesti suurim tsiviilkriis ning kevadel kehtinud esimene eriolukord.

Järgnevad kuud ja aastad sea­ vad uue valitsuse ette kaalukad väljakutsed jätkuva tervise- ja majanduskriisi lahendamisel ning kõigi inimeste ja terve riigi elu arendamisel. Me kõik peame igas Eestimaa nurgas iga päev tundma, et meie elu läheb kas või pisut paremaks,“ lisas Ratas.

Tagasi astunud valitsus jät­ kab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. ­ Vältimatu vajaduseta hoidub tagasi astunud valitsus põhi­ ­ mõtteliste või riigi eelarve­ kulusid suurendavate otsuste tegemisest.

Peaminister teavitas tagasias­ tumise otsusest president Kersti Kaljulaidi ja riigikogu.

Põhiseaduse kohaselt on presidendil aega kuni kaks nädalat määrata peaministri kandidaat ning anda talle üles­ anne uue valitsuse moodusta­ miseks. Peaministrikandidaadil on omakorda aega 14 päeva,

Jüri Ratas

Kaja Kallas

mille jooksul tuleb riigikogule esitada ettekanne tulevase valit­ suse moodustamise alustest.

Seejärel peab riigikogu otsusta­ ma peaministrikandidaadile va­ litsuse moodustamiseks volitus­ te andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat peab seits­ me päeva jooksul esitama valit­ suse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Valitsus astub ametisse ame­ tivande andmisega riigikogu ees.

Peaminister Jüri Ratase teisel ametiajal juhitud Eesti Keskera­ konna, EKRE ja Isamaa koalit­ sioonivalitsus asus tööle 29. aprillil 2019. Jüri Ratas juhtis peaministrina ka sellele eel­

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu avalik avaldus Eesti Vabariigi Riigikogu erakondadele Ülemaailmne Eesti Kesk­ nõu­ kogu – ÜEKN – ühendab koostööks väljaspool Eestit elavate eestlaste keskorganisatsi­ oone kümnes riigis: Ka­­ nadas, Ameerika Ühendrii­ kides, Rootsis, Inglismaal, Saksamaal, Austraalias, Lätis, Leedus, Venemaal ja Ukrai­ nas. Teatavasti elab ligi 20 % kõikidest eestlastest väljaspool Eestit.

Seoses Eesti uue valitsuse moodustamisega tahame esile tõsta ÜEKN head ja viljakat koostööd rahvastikuminister Riina Solmaniga ja valitsuse koostöökomisjoniga Üleilmse eestluse programmi väljatöötamisel.

Viimaste aastate kogemuste põhjal peame ülitähtsaks, et rahvastikuminister ka edaspidi kuulub Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisu ja et valitsus kiidab heaks ja rakendab kohe valmiva Üleilmse eestluse programmi. Eesti Vabariik ei tohiks loobuda võimalusest jätkata tihedat koostööd väljas­ pool Eestit ela­vate rahvuskaaslastega.

Kinnitame, et Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, esindades enamikku organiseeritud eest­las­test välismaal, soovib jätkata koostööd Eesti Vabariigi valitsuse ja poliitiliste erakondadega ja oleme ka tulevikus valmis võimete kohaselt panustama Eesti riigi ja rahva sidususe ja edu heaks, vaatamata meie eri­ nevatele elukohtadele.

Mölndalis, Rootsis 2021-01-13 AHO REBAS ÜEKN juhatuse esimees ahorebas@yahoo.se www.uekn.ee

nenud valitsuskoalitsiooni, kuhu lisaks Keskerakonnale kuulusid Sotsiaaldemokraatlik Era­kond ning Isamaa (23.11.16-29.4.19).

Neljapäeval andis president Kersti Kaljulaid Kadriorus voli­ tused uue valitsuse kokkupane­ miseks Reformierakonna esime­ hele Kaja Kallasele. Nelja­ päe­ val alustasid koalitsiooni­ kõne­ lusi Reformierakond ja Kes­ kerakond.

Reformierakonna delegat­ siooni kuuluvad erakonna riigi­ kogu fraktsiooni esimees ja erakonna juht Kaja Kallas, ­ fraktsiooni aseesimehed Keit Pentus-Rosimannus ja Mart Võrklaev ning fraktsiooni nõu­ nik Gerrit Mäesalu.

Keskerakonna poolt on läbi­ rääkimiste delegatsiooni juhti­ deks Keskerakonna aseesime­ hed Mailis Reps ja Tanel Kiik.

Reformierakonna poolt läbi­ rääkimisi juhtiv peaministri­ kandidaat Kaja Kallas ütles neljapäeval, et esimesel läbi­ ­ rääkimiste päeval lepiti kokku üldistes põhimõtetes ning et koa­ litsioonileping tulebki üld­ sõnaline, et valitsus saaks võimalikult kiiresti ametisse astuda ning jätkuva tervise- ja ­ majanduskriisi tingimustes saaks kiiresti muudatustele reageerida.

Keskerakonna poolt läbirää­ kimisi juhtiv Mailis Reps nime­ tas loodavat koalitsiooni kon­ sensuskoalitsiooniks. ,,Otsime

selgelt lahendusi, kus mõlemad tunnevad end mugavalt ja lugu­ peetult. Meie valijarühmad on suhteliselt erinevad, erineva regionaalse ja majandusliku ­ taustaga. Need erinevused pole konfliktsed, peame leidma võimaluse, kus tunneksid erine­ vad ühiskonna liikmed ja piirkonnad end turvaliselt,“ ­lausus Reps.

Nii Kallase kui Repsi sõnul hakatakse ministriportfellide jaotust arutama ühena viimas­ test teemadest.

Reformierakond ja Keskera­ kond ütlesid neljapäeva õhtul tehtud ühisavalduses, et püüa­ vad luua laiema poliitilise usalduse ja kõigi inimeste ­ koostöötahte Eesti edasi viimi­ seks.

Reformierakond ja Keskerakond tõid välja põhimõtted, millest koalitsioonikõneluste alustami­ sel lähtuvad: • Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväär­ selt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhisea­ duse vaimule.

• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panus­ tada Eesti arengusse.

• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest.

(Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Nr. 2

Keskerakond, Korb, Kracht ja Teder said kahtlustuse kriminaalkuriteos 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Positiivsuse poole ,,Metses piab ikki kõveri puid olema, kust muidu ära tunned, meuksed need sirged on.“ See Häädemeste vanasõna tuletab meelde, et maailmas on ka halbu inimesi. Kas see just õige ütelus praegusel keerulisel ajal, aga tunne on küll, et igaühel on omad head ja vead. Hääde hulka loeks neid, kes teevad kõike, mida palutakse eri riikide valitud liidrite poolt. Andestage väljendust, aga poliitikud vist kusagilgi ei oska otsustele jõuda, mida ja kuidas teha, et sellistest olukordadest pääseda.

Keegi ei soovi vist asuda vestlema ega kaaluma, kaua selline olukord kestab. Ega missuguste tulemustega. Vanurite olukord on eriti murettekitav. Kuid koolilapselegi. Ning veel vist kauaks.

Ontarios on taas pandeemia tõttu – ja oht on, et asjada lähevad hullemaks enne kui paremaks, kuulutatud välja, nagu kohalik ajaleht rasvases trükis tõi ära – lockdown 2.0. Seda mõistet pole vaja tõlkida. (Arvutiprogrammeerijate leiutis – et 2.0 on parem kui Beta, ei pea siin paika). Läheb hästi, kui meil on elukaaslane või järeltulija, kes muretseb, et teeksime isiklikult nii nagu peab.

Häädemeeste tarkusega peame arvestama, et kõik ei ole samast puust voolitud.

Pöide rahva suust on ütlus ,,ingli tiiva sihes olla ju koa musti sulgusi mõned“. Neid vanasõnu tuuakse siin esile, kuna nad on õpetlikud, kasulikud. Ja et keegi valesti ei arvaks, et ehk on ühel hea mälu, siis olgu teada, et on riiulil Vanasõnaraamat, ilm. aastal 1984, kui olime nooremad, vallatumad. Aga vististi targemad kui need inimesed, kes üldsust ega teisi ei hinda, kellele oma huvid on esmatähtsad ning kes teevad just nii, nagu soovivad.

Poliitikasse taas vaadates – on alles valitud neid, kes peaksid olema rahvaesindajad. Usume, vahel pimesi, et valikut ei ole. Aga ju USAs, Kanadas – mujalgi – ei tohiks olla sellised. Kus muud ei ole, ei kaugnäitajas või hommikuses ajalehes, mis ei juhiks tähelepanu taas eksisammudele.

Meist paljud ei oska muud loota, et oleks pärgel selja taga.

Astume selleks ise samme, teiste ning enese huvides. Saame lohutust vajadusel telefoni teel, teisiti kui otsese kontaktiga. Kuid praegused määrused, mida Ontario peaminister Doug Ford sel nädalal esitas, ei luba kuidagi seda vajalikku tunnet, et hallist näärikuust pääseksime heledasse, päikesekiirtega soojendatud küünlakuuse. Hellitame lootust. Et ka see supp saab söödud.

Kuna Nissi rahva tarkuse järgi – ,,puhta vee sees on ka putukaid“.

TÕNU NAELAPEA

Sel nädalal esitas riigiproku­ ratuur kriminaalasjas kaht­ lustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Viie inimese seas on Keskerakonna pea­ sekretär Mihhail Korb, ra­ ­ handusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Kahtlustus on seotud Tallinna kesklinna ehitatava Porto Franco äri- ja kauban­ duskeskuse projektiga.

Keskerakonda kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises, ütles riigiprokurör Taavi Pern teisipäevasel pressikonverentsil.

Esimese astme kuriteos kaht­ lustatakse altkäemaksu andmi­ ses ja mõjuvõimuga kauplemi­ ses vastavalt Hillar Tederit ja Kersti Krachti. Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi kahtlustatakse teise astme kuri­ teos. Ülejäänud kahe kahtlusta­ tava nime kaitsepolitsei esialgu ei avaldanud.

Esimene kahtlustus seisneb selles, et Teder ja Korb leppisid möödunud aastal kokku, et Teder annetab aasta jooksul Keskerakonnale miljon eurot ning Porto Franco saab Tal­ linnalt sobiva hinnaga või­ maluse juurdepääsuteede raja­ miseks.

Riigiprokuröri sõnul leppisid Teder ja Kracht kokku, et Kracht kasutab rahandusminis­ teeriumis oma mõjuvõimu, et Porto Franco laenutaotlus saaks positiivse otsuse. Kahtlustuse kohaselt lubas Kracht rääkida laenu odavamaks.

Riigiprokurör Pern ütles teisipäeval ETV otsesaates ­ ,,Ringvaade“, et Kracht küsis Tederilt mitmesaja tuhande euroni ulatuvat altkäemaksu ­ ning seda isiklikes huvides.

Altkäemaksu andmine jäi aga ära, kuna kaitsepolitsei pidas

osapooled kinni.

Pern märkis, et tegemist on esialgsete kahtlustustega ja süüdistust pole ühelegi osa­ poolele esitatud.

Võimaliku süüdimõistmise korral võib Tederit ja Krachti oodata kuni 10 aasta pikkune vanglakaristus. Keskerakonda võidakse teoreetilise süüdi­ mõist­mise korral karistada raha­ lise karistusega. Kuna Kes­ke­ra­ konnal on juba kehtiv karistus, pööratakse ka see täitmisele ning erakond peab lisaks tasu­ ma 250 000 euro suuruse karis­ tuse.

Pern märkis, et altkäemaksu kokkuleppeid sõlmitakse ja täi­ detakse enamasti pika aja jook­ sul. ,,See konkreetne kriminaal­ menetlus alustati eelmise aasta alguses,“ ütles Pern.

Hillar Teder annetas mullu kolmandas kvartalis Keskera­ konnale 60 000 eurot, annetust seostatakse tema poja juhitavale Porto Franco arendusele tugi­ laenu andmisega. Tederi sõnul on ta erinevatele erakondadele annetanud kaheksa aastat ning Keskerakonda otsustas ta toe­ tada valitsuse julgete otsuste tõttu.

Porto Franco taotles suvel 40 miljonit eurot laenu riigilt. Riigi poolt antav laenulimiit on luba­ tud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus on vähemalt viis miljonit ja maksi­ maalne suurus 15 miljonit eurot.

Laen peab olema tagatud teise järjekoha hüpoteegiga kinnis­ tutele, mis asuvad Tallinna kesklinnas aadressil Laeva T6, ­ Laeva 1, Kuunari 1 ja Kai 4.

KredEx on 2001. aastal ma­ jandus- ja kommunikatsiooni­ ministeeriumi loodud sihtasutus, mille eesmärk on pakkuda ­finantslahendusi. (ERR/EE)

Rahvahääletust abieluküsimuses ei tule

Norstat Eesti rahvahääletusel osalemise kohta, et kui järgmi­ sel pühapäeval toimuks rahva­ hääletus küsimuses ,,kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?“, siis kas vastaja osaleks sellel.

Rahvahääletusel osaleks 72 prot­senti vastajatest, 21 protsen­ ti ei osaleks ning kuus protsenti ei osanud oma seisukohta öelda.

Neist, kes osaleks rahvahääletu­ sel vastaks 64 protsenti küsi­ musele ,,jah“ ning 36 protsenti vastaks ,,ei“. (ERR/EE)

Kolmapäeval toimunud riigi­ kogu istungil otsustas põhisea­ duskomisjoni esimees Anti Poo­ lamets (EKRE) abielu­ hääle­tuse eelnõu parlamendile ette kanda. Vajalikke toetus­ hääli see parlamendis ei kogunud ning rahvahääletust ei tule. Eelnõu poolt oli 26 ja vastu 49 rahvasaadikut. Seega jääb aprillis rahvaküsitlus ära.

Keskerakonna fraktsioon hääletusel ei osalenud. Erandina andis eelnõule vastuhääle par­ teitu keskfraktsiooni saadik Imre Sooäär.

Eelnõu nägi ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimus: ,,Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“. Ühiskonnauuringute instituu­ di tellimusel 29. detsembrist kuni 4. jaanuarini korraldatud küsitlusel küsis uuringufirma

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Uurimuse kohaselt muretseb umbes 2/5 Kanada töötajatest oma töökaaslaste mentaalse tervise pärast keset COVID-19 pandeemiat. Küsit­ lusest tuli ka välja, et 35% üle­ mustest on mures oma töötajate mentaalse tervise pärast ning 27% märkis, et nende töötajate produktiivsus on väiksem, kui see oli enne pandeemiat.

(Lüh. CTVNews)

Rahvastikuminister Riina Solman: tänusõnad hea koostöö eest Head sõbrad üle ilma!

Olete kõik juba kindlasti kur­ sis, et Jüri Ratase valitsus astus tagasi, põhjuseks teisipäeval, 12. jaanuaril, Eestis avali­ kustatud Porto Franco korrupt­ sioonijuhtum, mis puudutas minu praegusi koalitsioonipart­ nereid Vabariigi Valitsuses: Keskerakonda otseselt ja EKRE-t kaudsemalt.

Valitsuse tagasiastumine on demokraatlik protsess, mis jär­ gib põhiseadusega kehtestatud protseduuri. Uue valitsuse moo­ dustamiseni jätkab senine valit­ sus oma ülesannete täitmist, kuid hea tava järgi ei langetata enam riigielu oluliselt muutvaid otsuseid.

Tuleb tunnustada Jüri Ratase riigimehelikku käitumist prae­ guses olukorras hukkamõisteta­ va kaasuse ilmsiks tulekul, kes võttis koheselt poliitilise vastu­ tuse ning tekkinud olukorras ­astus tagasi.

President Kaljulaid andis uue valitsuse moodustamise üles­ ande Reformerakonna esinai­sele Kaja Kallasele. Tänaseks ongi teada antud uue valitsuse moo­ dustamise soovist Eesti Re­ formierakonna ja Keskera­konna vahel.

Kinnitan, et praegune olu­ kord ega ka tulevik Eesti riigi suhtlust ja koostööd üleilma­ eestlaste ja teiste sõpradega kuidagi muuda, jätkame samal toredal viisil kõiki meie ühiseid tegevusi. Kasutan võimalust teid kõiki tänada – olete olnud suureks toeks, abiks ja suure­ pärasteks koostööpartneriteks!

Teie toetus Eestile, patriotism ja armastus on meile, kodu­ eest­ lastele eeskujuks ja inspirat­ siooniks.

Omalt poolt töötan selle nimel, et teiega koostöös tehtud head algatused saaksid jätkuma, et saame kinnitatud üleilmse eestluse programmi, mille koostamisega oleme üheskoos vaeva näinud juba nüüdseks üle aasta. Üleilmse eestluse aktiivne edendamine ja ühendamine peab jätkuma mistahes koalit­ sioonis – see on riigi prioriteet.

Elagu Eesti! Elagu üleilmne eestlus!

Teid kõiki tänades RIINA SOLMAN rahvastikuminister

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Olukord ei ole sugugi hea: vii­ rusjuhtude arv pole kontrolli all, kasvavad hospitaliseeri­ mised ning seega märkimis­ väärselt ka haiglate koormus.

Vaktsineerimised riigis käi­ vad: käesoleval nädalal, kui esimestest vaktsineerimistest möödus 29 päeva, teatati, et vaktsiini on saanud umbes 1% elanikkonnast. Poliitikud ja rahvatervise juhid on luba­ nud protsessi kiirendada.

Siiski läheb ekspertide sõnul aega, kuni vaktsineerimise mõjud kajastuvad igapäevas­ tes viirusarvudes.

Kanada peaminister Justin Trudeau on öelnud, et tema eesmärk on, et iga kanadalane, kes seda soovib, oleks saanud vaktsineeritud septembriks ning et juuni lõpuks oleks vaktsi­ neeritud 40-50% elanikkonnast.

Ontarios kasvas uute viirus­ juhtude arv vahepeal hüppeli­ selt: kui 6. jaanuaril oli see 3266 ja päev hiljem rekordiline 3519, siis reedel, 8. jaan. juba uus rekord – 4249 (kuigi umbes 450 oli raporteeritud varasemate andmete hilinemise tõttu), neist 1382 Torontos. Ka eelmise nädala lõpu ja uue alguse arvud pole toonud midagi rõõmus­ tavat: laupäeval (9. jaan.) 3443, pühapäeval 3945, esmaspäeval 3338, teisipäeval siiski juba vähem – 2903, kolmapäeval 2961 (selle päeva üle-provint­ siline positiivsusnäitaja oli 6%, esmaspäeval aga ligi 8%).

Aktiivseid viirusjuhte oli provintsis teisipäevase seisuga enam kui 30.000 ja surmade arv ületas 5000 piiri. Hooldekodude teema on endiselt teravalt päe­ vakorral ning viiruspuhangutega seisab silmitsi umbes 40%

Peaminister…

(Algus lk. 1)

Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotses­ sid on võimalikult läbipaistvad.

• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.

• Seisame kõigi Eestimaa ini­ meste, kaasa arvatud vähe­ muste, õiguste eest ning aus­ tame eraelu puutumatust.

• Eesti välis- ja julgeolekupolii­ tika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmeli­ sus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahe­ poolses suhtluses.

• Jätkame aktiivset rolli Euroo­ pa Liidu kliimaeesmärkide täit­ misel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid ka­ sutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.

(Allikad – pressiteated ja Eesti ajakirjandus)

provintsi hooldekodudest.

Ontario Health ütles eelmisel nädalal, et haiglad olgu valmis võtma vastu patsiente üle pro­ vintsi, teistest haiglatest ja väl­ jaspoolt oma regioone, kuna juhtude arv kasvab ning ruum mõnes intensiivraviosakonnas on jõudmas täituvuse piirile.

Viirusega seotud hospitaliseeri­ miste arv oli kolmapäeval 1674 (neist intensiivravis 365), nädal varem oli see olnud 1463.

Teisipäeval esitati uued mu­ del-prognoosid, mis andsid üsna pessimistliku ja murettekitava vaate võimalikule olukorrale Ontarios lähiajal, näiteks viirus­ juhtude suur tõus ja haiglate ülekoormus. Andmetest ilmnes ka, et provintsis eeldatakse pandeemia teise laine ajal ko­ ­ roonaviiruse surmade suurene­ mist võrreldes esimese lainega, kui ei toimu märkimisväärset kontaktide vähenemist.

Teisipäeva, 12. jaanuari pärastlõunal kuulutas Ontario peaminister Doug Ford pro­ vintsis välja kohe kehtima hak­ kava eriolukorra, samuti alates neljapäevast, 14. jaanuarist kor­ ralduse püsida kodus (stay-athome order), mis kehtib vähe­ malt 28 päeva. Kodust lahkuda tohib vaid esmavajalikel ees­ märkidel (toidupoodi, apteeki, tervishoiuga seonduvatele käi­ kudele, hädavajalikule tööle, treenima jm). Kellel võimalik, peavad töötama kodust. Lisa­ meet­ meid ja -piiranguid keh­ testati veelgi, ka mitmetele äridele, reguleerides nende lah­ tiole­kuaegu. Koolid Torontos, Peeli regioonis, WindsorEssexis, Yorkis ja Hamiltonis jäävad suletuks kuni 10. veeb­ ruarini, jätkub distantsõpe.

Curfew’d nagu see on Quebecis, Ontarios siiski välja ei kuulutatud.

Quebecis kehtib alates lau­ päeva õhtust õhtune/öine liiku­ miskeeld (curfew), kus kl 8-st õhtul kuni kl 5-ni hommikul peavad kõik olema kodus (väheste eranditega); juba esi­ mese nädalavahetusega andis politsei üle provintsi välja 750 trahvipiletit.

Provintsi haiglate voodikoh­ tade osas on lähenemas kriiti­line piir. Kolmapäeval registree­ riti Quebecis 2071 uut viirusjuhtu, haiglaravil oli üle 1500 inimese, neist 229 intensiivravis. Plaa­ni­ lisi operatsioone on tulnud juba edasi lükata.

Briti Kolumbias teatati es­ maspäeval 1475 viirusjuhust viimase kolme päeva jooksul, provintsis oli sel päeval 5220 aktiivset juhtu.

Albertas lisandus kolma­ päe­ val 875 uut juhtu, viies aktiiv­ sete viirusjuhtude arvu pro­ vintsis 12.838-le; haiglaravil oli 820 patsienti, neist 137 inten­ siivravis. Esmaspäeval naasid Alberta kooliõpilased taas kooli.

Nova Scotias registreeriti kolmapäeval 8 uut viirusjuhtu, neist kolm ülikooli õpilaste seas. Provintsis on aktiivsete viirusjuhtude arv 30. New Brunswickis raporteeriti kolma­ päeval 19 uut juhtu, neist aktiiv­ seid sel päeval 230. Üle Kanada oli 12. jaanuari seisuga registreeritud 674.473 COVID-19 juhtu, aktiivsete juh­ tude arv oli selleks päevaks 80.793.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Möödus 30 aastat Vilniuse veresaunast Kolmapäeval möödus 30 aas­ tat Leedus, Vilniuses toimu­ nud veresaunast. 13. jaanuaril 1991 üritasid nõukogude sõjaväed hõivata Vilniuse tele­ torni, mille kaitsmisel hukkus 14 leedulast.

Tol päeval olid Leedus koha­ peal ajakirjanikud Toomas Sildam ja Üllar Born, kes mee­ nutasid kolmapäeval eetris ol­ nud ETV saates ,,Täna 30 aastat tagasi“, et 12. jaanuar oli Leedus küllaltki rahulik. Kuna mässust polnud tol hetkel aimu­ gi, läksid nad Vilniuse kesklin­ nas asuvasse hotelli muretult magama. Öösel hakkasid aga sündmused hargnema. ,,Mina, kellel puudub nõu­ kogude armee taust, oleks edasi maganud, aga armeekoolitusega Üllar Born ajas mu üles ja ütles, et tankid tulistavad,“ mee­ nutas Sildam saates. ,,Siis juba tänavatel inimesed jooksid, karjusid. Nii palju me saime leedu keelest juba aru, et suund on teletorn,“ lisas Born.

Hotellist välja saanud, haa­

rasid tänaval lahti rulluvad sündmused nad endasse. ,,Me olime kümme meetrit dessantväelaste ahelikust eemal.

Mul oli tavaline fotoaparaat ja ma mõtlesin, et kas ma tõstan fotoaparaadi ja teen pildi, kus on dessantväelased ja taga tele­ torn. Siis mõtlesin, et kui ma teen pilti, siis tuleb välk ja siis ma võin kumminuiaga saada – ei aitäh,“ rääkis Sildam.

Hirm oli ka minnes Vilniuse parlamendihoonesse, mis oli ümbritsetud betoontõkete ja kaitserajatistega. ,,1991. aasta alguses ikkagi paljud ei uskunud, et asi võib minna tulistamiseni, tankideni tänaval, ajakirjandusmajade ja parlamendi ründamiseni. Pigem ikkagi oodati, et see asi kuidagi laheneb teistmoodi,“ sõnas Born.

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

USA esindajatekoda toetas Trumpi tagandamise protsessi USA esindajatekoja demok­ raadid alustasid esmaspäeval protsessi president Donald Trumpi tagandamiseks. Ehkki asepresident Mike Pence ja teised on Trumpi eelmise nädala käitumise pärast pahased, peavad vabariiklased õigemaks lasta Trumpil 20. jaanuarini ametis olla.

USA kongressi esindajateko­ da toetas kolmapäeval president Donald Trumpile esitatud süüdistust ,,mässule õhutamise eest“ seoses tema rolliga eelmi­ sel kolmapäeval aset leidnud meeleavaldajate tungimisega

kongressihoonesse, mille käigus hukkus viis inimest. Süüdistust toetas 232 saadikut, vastu oli 197 ning neli jättis hääletamata.

Demokraatidega liitus kümme vabariiklast.

Rally Estonia allkirjastas kaheaastase lepingu

val aastal saame seda veel teha,“ ütles Ratas.

Kolmapäeval toimunud Rally Estonia pressikon­ve­rent­s il tehti teatavaks, et WRC etapp toimub Eestis nii 2021. kui ka 2022. aastal.

Uue kaheaastase lepingu kuulutas pressikonverentsil esi­ mesena välja ametist lahkuv Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. ,,See, mida me täna hetkel teeme, on midagi ­ suurepärast. 2020. aasta ralli oli Urmo Aava juhitava meeskonna poolt suur õnnestumine. Näita­ sime möödunud aastal, kui ­uuenduslikke lahendusi me suu­ dame rallimaailmale pakkuda.

On au teatada, et kahel järgne­

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Trumpi tagandamiseks on vaja ka senati toetust, kuid kuna Trumpi ametist lahkumiseni on jäänud vaid nädal, siis tagan­ damist ei toimu. Lisaks on senat kuni 19. jaanuarini vaheajal.

Ameerika Ühendriikide 46. presidendi Joe Bideni ametisse­ vannutamise tseremoonia toi­ mub 20. jaanuaril.

Pressikonverentsil osalesid veel Rally Estonia peakorralda­ jad Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütt, Eesti Autospordi­ liidu president Ari Vatanen ja Janis Kaal ning ka Rahvus­ vahelise Autoliidu (FIA) rallidi­ rektor Yves Matton ja WRC promootor tegevjuht Jona Siebel. Valitsusest oli kohal ka kultuuriminister Tõnis Lukas.

Leping allkirjastati digitaal­ selt ning Ratas kuulutas, et kin­ gib Vatanenile, Siebelile ja Mattonile ka Eesti E-resident­ suse paketid. Rally Estonia, FIA, WRC, Eesti riigi ja auto­ spordiliidu osalusel sõlmiti ka viiepoolne koostöömemoran­ dum.

Tänavune Rally Estonia toi­ mub Tartus ja Lõuna-Eestis 15.18. juulini. (D/EE)

4

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Nr. 2

50-aastane Tartu College – VEMU kodu Piret Noorhani Tartu College on globaalse eestluse kontekstis unikaalne nähtus mitmes mõttes. See on arhitektuuri maamärk välis­ eestluse pealinnas Torontos, akadeemiliste eestlaste pea­ korter, kultuurikeskus, aga ka ajutine kodu mitte ainult Toronto Ülikooli tudengitele, vaid ka paljudele maailmas ringi rändavatele eestlastele.

TC on paljudele eestlastele olnud tööandjaks: neid kohti, kus emakeelses keskkonnas töötada saab, väljaspool Eestit väga palju polegi. Aga mis eriti oluline, TC on kindel ja perspektiivikas hoiukoht eest­ laste arhiividele, raamatu- ja esemekogudele ning muule vaimuvarale ja sellisena eel­ dus ja tagatis, et Väliseesti Muuseumist, VEMUst võiks saada püsiv monument välis­ eestlusele.

Elmar Tampõld 2006.a välisbalti arhiivide konverentsil Tartus VEMU ideed tutvustamas.

Foto: Alar Madisson

Dr Endel Aruja.

Väliseestlased on olnud tub­ lid oma pärandit koguma kogu­ konnaarhiividesse, mis on ena­ masti asunud Eesti Majades.

Need, tavaliselt aktsiaseltsidena tegutsevad majad, kipuvad kogukonna kahanedes sattuma majanduslikesse raskustesse.

Mis saab arhiividest, kui maja enam pole? Elmar Tampõllu ­visionäärimõttest sündinud TC on eduka ettevõttena pakkunud arhiividele võimaluse mitte üksnes kestma jääda, vaid ka ­ areneda.

Raamatute saadetis Eestisse on valmis – 2012.a.

Mis muudab VEMU võimalikuks?

VEMU idee ei tekkinud tüh­ ja koha peale. Tartu College’i ruumide üürist saadav sissetulek on see vundament, mis kannab ja lubab suurelt unistada. Ja muidugi on siin aastakümnete jooksul toimunud erinevaid tege­vusi, mis on ladunud muu­ seumile ideelise põhja.

Kui TC 1970 sügisel piduli­ kult avati, oli Toronto Eesti Majas üks arhiiv juba olemas – Eesti Keskarhiiv Kanadas. Miks tekkis teine veel, Tartu Insti­ tuudi Arhiiv ja Raamatukogu?

Võime korrata vana nalja, et kus kaks eestlast koos, seal tekib kolm parteid. Uue arhiivi tekkimise peamiseks põhjuseks oli siiski asjaolu, et TC ehi­ tuseks saadi riigilt soodsat laenu eeldusel, et lisaks üliõpilaste majutamisele hakatakse siin ­pakkuma ka erinevaid kultuuri­ programme.

Füüsikadikadoktor Endel Aruja tundis juba Inglismaal elades eesti ainese talletamise vastu elavat huvi, koostades esi­ mese Teise maailmasõja järel välismaal ilmunud eestikeelsete trükiste nimekirja, mis ilmus 1951. aastal (täiendatult 1952).

Saades 1971 Tartu Instituudi sekretäriks, asus dr. Aruja jõuli­ selt looma raamatu- ja arhiivi­ kogusid, mis aastast 1997 kand­ sid oma asutaja nime: Dr. Endel Aruja nimeline Tartu Instituudi Arhiiv ja Raa­ ma­ tukogu. Dr. E. Aruja juhtimisel

Tarvo Kärberg Rahvusarhiivist laenuraamatukogu vabatahtlikke koolitamas.

Foto: Piret Noorhani

Bibliograafia Klubi 1986.a.

kasvas TI jõudsalt ja on täna­ seks VEMU koosseisus saanud suurimateks eesti-aine­listeks kogudeks väljaspool ­ko­dumaad.

Küllap tulenes dr. E. Aruja personaalsest bibliograafiahu­ vist ka 1985. aastal riikliku New Horizon programmi toel asutatud ja arhiivi-vabatahtlikke koondanud Bibliograafia Klubi nimetus. Dr. E. Aruja pühendas kakskümmend aastat oma elust klubitöö juhtimisele. Tema tööd on jätkanud dr. Jüri Daniel (2005-2014), dr. Roland Weiler (2014-2020) ja 2020. aastast Asta Lokk. Nii TI kui BK on lisaks arhiivi- ja raamatuko­ ­ gutööle korraldanud erinevaid üritusi, sh rea näitusi. Üks Dr. Aruja suurprojekte oli raamatute saatmine kodu­ maale. Esimesed katsed tehti juba 1986. 2006. aastaks oli Eesti raamatukogudele saadetud 7800 kuupjalga raamatuid. See on traditsioon, mida VEMU on jätkanud. Aastatel 2011, 2012, 2013, 2014, 2016 ja 2018 oleme saatnud Tallinnasse Hoiuraamatukokku 2106 kasti peamiselt väliseesti trükiseid.

Järgmine saadetis asub teele 2021. aasta kevadel.

Dr. Tiina Kirsi initsiatiivil ­rajati 2003.a TC juurde teinegi, väiksem ja peamiselt kaasaegset eesti ilu- ja ajalooalast kirjan­ dust koguv raamatukogu – Estonian Studies Library ehk laenuraamatukogu. Selles tä­ na­seni tegutsevas raamatukogus

teevad tööd samuti vabatahtli­ kud, keda juhendavad professio­ naalsed raamatukoguhoidjad Alliki Arro ja Vaike Rannu.

1981.a asutatud ja aastast 2001 TCga liitunud Eesti Kultuuripärandi Selts jääd­ vustas videosse sadu eluloolisi intervjuusid ja eestlaste korral­ datud üritusi. Nüüdseks tege­ vuse lõpetanud seltsi 1200 lindistuseni küündiv kogu on üle antud VEMUsse ja leiab siin elavat rakendust nii VEMU enda kui uurijate poolt.

TC juures on tegutsenud ka kaks elulugude kirjutajate rühma. Esimese, eestikeelse, kutsus 2000. aastal kokku dr. T. Kirss. Nendelt on ilmunud viis kogumikku „Mälutunglaid“ ja üks ingliskeelne tõlkeraamat.

2013-2018 tegutses TCs Kaja Telmeti eetvõttel ingliskeelne elulugude rühm.

2013-2015 läbi viidud TC struktuurireformi käigus liikusid kõik nimetatud organisatsioonid Estonian Studies Centre’i alla, kuhu kuulutakse üheskoos VEMU kogude ja kultuuri­ pro­grammiga, segakooriga Ööbik ning eesti- ja inglis­ keelse raamatuklubiga.

VEMU idee sünd ja teostumine Minu tutvus väliseesti ar­ hiividega ulatub 1990. aastate algusesse, mil ma Eesti Kir­ jandusmuuseumi arhivaari ja ­teadurina selle kauge, kuid põ­

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

neva maailmaga kokku puu­ tusin, esmalt Eestisse saadetud väliseestlaste arhiive korrasta­ des ja seejärel juba väliseesti arhiive külastama asudes.

Esimesena õnnestus mul 1993. aastal käia Lakewoodis asuvas Eesti Arhiivis Ühendriikides.

1995 augustis saabusin aga Torontosse, et siin Karl Auna stipendiumiga TI arhiivis seitse kuud tööd teha. Järgnes rida ­visiite 2000. aastate alguses.

Nende aastakümnete jooksul on palju muutunud nii maail­ mas kui arhiivinduses. Kasva­ nud on suhtlusvõrgustikud, oleme üksteist paremini tundma ja usaldama õppinud – diaspo­ raa ja kodumaa pärandihoidjad töötavad täna koos. Liiguvad nii info kui inimesed, teinekord ka kogud. Mittetulundusühing Bal­ tic Heritage Network jt organi­ satsioonid, mis kodu- ja vä­ liseestlasi kokku toovad, on mänginud tähtsat rolli selles protsessis. Neid tegemisi on toetanud Eesti riik rahvuskaas­ laste programmi kaudu.

Väliseesti Muuseumi, VEMU idee tekkis ajal, mil globaalne koostöö kodumaa ja diasporaa vahel oli hoogu kogumas.

Elmar Tampõld ja professor Jüri Kivimäe tulid 2006. a ­suvel Tartusse esimesele suure­ male välisbalti arhiivide kon­ verentsile VEMU sõnumit edas­ tama. Tampõllu sõnutsi pidi VEMUst saama püsiv kodu (Järgneb lk. 15)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Pöördelised hetked Ameerika Ühendriikides – ülestõus ja hiljutine dramaatiline süüdistus Andres Raudsepp Elame pöördelisel ajavahemi­ kul USA, võiks öelda ka maail­ ma, ajaloos. Jälgisime põnevaid hetki, kui maailma riigi ja rahva vabaduse ees­ kuju tabas kolmapäeval, 6. jaa­ nuaril häbistav juhtum.

Ameerika Ühendriikide Ka­­pi­ tooliumile inimohvreid nõu­ dev möllav rünnak, olles riigipea poolt õhutatud, oli ­ seadnud sihiks katkestada seaduslikult valitud uue riigi­ vanema tunnistamist.

Päevapealt nädal aega hiljem esitas Kongressi Esinduskoda, kus valitseb demokraatide enamus, dramaatilise süüdistuse veel ametis olevale presidendile ülestõusu üles kihutamises. See oli kiirusega saavutatud. Süü­ distuse poolt hääletas ka küm­ mekond vabariiklaste esindajat.

Siinjuures teatas aga kohut­ mõistva ülemkoja (senat) vaba­ riiklaste esindaja, et loomulikus korras sealne järelistung ei saa toimuda enne, kui pärast uue presidendi ametisse seadmise päeva. Vastav istung ähvardab ka kesta mitu nädalapäeva.

Kinnitatud süüdistus võib siis vähemalt keelata endisel presi­ dendil tulevikus uuesti kandi­ deerimise.

Kui me peame seda, mis toi­ mus 6. jaanuaril USA pealinnas, hetkelise ajavahemiku kõige

Ma ei saa aru …

Harri Kivilo Küsimus kas Eesti on võib peab olema „võrdväärselt avatud ja tulevikku vaatav“ on mõjutanud mitmedki aru­ kad isikud ägedalt kinnitama, et „ma ei saa aru, kuidas samasooliste vahelise armas­ tuse abieluks määratlemine võib „Sinu, enamuse hulka kuuluja, elu mingil määral mõjutada“. Tõepoolest, nii võivad arvata isikud, kes pole tahtnud tajuda, et inimene on loodud elama imelise, üle aegade kestma jääva loodus­ seaduse kohaselt. Osa vähe­ muses olijaid on jõuliselt propageerinud elu edasikand­ mise tõkestamist – mõistmata, et kõik looduse isendid planeedil Maa on sündinud mees- ja naissoolistena ning elu edasikandmise instinktiga.

Kuigi inimeste enamus on kuuletunud hinge kutsele abiel­ luda vastassoo isendiga, on osa sünnijärgse abiellumise tungi hüljanuid eelistanud elada koos omasoolise isendiga ning nõuda riigivõimul see kooselamine abieluks määrata. Samasooliste ­ kooselu propageerijad ilmselt

pöördelisemaks sündmuseks, kas tohiksime küsida, kas see võib viia üldisemat olukorda Ühendriikides ka lahenduste suunas? Olen palunud juhtivail ­ USAs elunevail kaaseestlastel pakkuda oma tõlgendused.

Marju Rink-Abel on Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) esinaine, kes pidevalt tegutseb eestlaste huvides vaa­ tamata pandeemia olukorrale.

Temale paistab, et nüüd on enam aktsepteeritud mitme poolt, kes varem president Trumpi seisukohti toetasid, et Biden on Ameerika rahva poolt õiglaselt valitud järgmiseks presidendiks. ,,Saame ainult loota,“ sõnas ERKÜ esinaine, ,,et avalikus­ tamine, uurimine ja diskussioon, mida see kõik on põhjustanud, aitab vähendada neid tõsiseid lõhesid, mis on Ameerika ühis­ konnas tekkinud.“ Oleme näinud kuis Ameerika erakonnad on äkki sunnitud, vastupidiselt eelnevale käitu­ misele, koostöös ühinema, kas või osaliselt. Vähemalt ühe ak­ tuaalse ja olulise küsimuse juures. Kas meie ei tahaks järe­ likult möönda, et möödunud nädala kolmapäevane märatse­ mine oli tuleviku suhtes hädava­ jalik? See siis tänu ühele veidi pimedale, enesekesksele rahva­ juhile, kes võib-olla ise, hilisel moel, hakkab ka aru saama,

tahaksid, et neid oleks palju tähtsa ühiskonna osa moodusta­ miseks – taipamata, et kui energilise propageerimise tule­ ­ musena suureneks samasooliste kooselavate isikute arv näiteks 15 protsendile täiskasvanute üldarvust, siis ei ole kõigil planeedi Maa rahvustel võima­ lik kestma jääda.

Eestlaste üldises keelepruu­ gis on sajandite kestel peetud loodusseaduste kohast, elu edasikandvat abielu, mehe ja naise ühiseks ainuõiguseks ja kohustuseks. Eestluse oma­ näone edasikestmine nõuab ilm­ selgelt meie esivanemate päran­ di edasiandmist oma järglastele.

Kuna Maa elanikud on ammus­ test aegadest alates erinevaid keeli kõnelnud, siis on meilgi vaja tagada eesti keele üle ae­ gade kestmine. Kogemuste põh­ jal teame, et emakeele kestmise kõige kindlamaks tagajaks saab olla mehe ja naise abielul põhinev perekond. See tõdemus ei vähenda vähemuste õigusi, mis on kaitstud põhiseaduses diskrimineerimise keeluna.

On ilminguid, et algselt aval­ datud Inimõiguste Ülddeklarat­ sioonis määratud mehe ja naise vahelise abielu ainuõiguse võib

mida ta on saavutanud, nii halba kui head. Jääme siiski kartma paralleelseid juhtumeid mujal Ühendriikide keskustes, eriti osariikide pealinnades, mille juures tuleb mõelda võimalikele inimkaotustele. Meeleavaldused võivad toimuda 20. jaanuaril, uue presidendi ametisse sead­ mise päeval.

Seda, mis toimus 6. jaanua­ ril, võimaldas suurel määral lo­ hakas kaitse Kapitooliumi üm­ ber. Ehitise seesmine üksus pidi pingutama, et marulised ei pääseks füüsiliselt rahvasaadi­ kute lähedale. Ühele turvaük­ suse liikmele tekitasid märat­ sejad selliseid põrutusi, et ta peatselt suri. Samas tulistati turvameeste poolt ühele aknast sisse pürgijale, kes ka kaotas oma elu.

Püüame hetkeks mõista, et praegune olukord kajastab ja ise­loomustab Ühendriikides mi­ tut eelnevat ning põhilist asja­ olu. Nende hulgas võiksime loetleda lõhestatud kogukondi, valgenahaliste eelistatud seisust, pimedalt fanaatilist mõtlemist ja viimaks füüsilist vägivalda.

Vägivaldne käitumine on osa USA ajaloost ja iseloomust.

Vägivald sai alguse, kui hakkas valitsema allasurumine põlisrah­ va ja orjade vastu. Sõjategevu­ ses vägivallaga asutati ka see riik, olgugi et siinjuures võis olla suurem süüdlane Inglismaa.

Vägivallateod, suured ja väik­ sed, on iseloomustanud USA’d kolme sajandi vältel. Vägivalda on ka hoogsalt pakutud ameeri­ ka meelelahutuslikes filmides, mida hakati juba möödunud ­sajandi alguses väntama.

Samas aga peaksime meeles pidama vaimset energiat, mis samal maal ja samal ajal, on vastupidiselt igatsenud ja ot­ sinud ka õiglust. Koos presiden­ di ja kongressiga (ülemkoda ehk senat ja esindajatekoda), on oluline kolmas tasakaalustav võim USA valitsemise juures ülemkohus (Supreme Court), mis kehastab ka ühte ideaali USA enesearvamises. Sellel alusel on USA püüdnud astuda samme õigluse suunas. Pole maailmas ühtegi riiki, mis nii suurte inimkaotustega on orja­ dele määranud inimvabaduse, see siis vabadus 150 aastat ta­ gasi verise kodusõja alusel (küll 40 aastat hiljem, kui eestlased olid rahulikult orjaikkest lahti saanud).

USAst on paari sajandi jook­ sul kujunenud unistuste maa, milles inimene saab vabamalt hingata ning tegutseda, maa, mille ideaal on demokraatia.

See on maa, kuhu maailma rahvas on tahtnud elama tulla. ­ Samas aga vaatame veidi nukralt pealt, kui aga alles nüüdsel ajal hakkab päike paist­ ma USA põlisrahva elus, paral­ leelselt sellele, mis on samal ajal hakanud ka Kanadas toimu­ ma.

Kordame, et eelneva nädala kolmapäevase möllu tõttu on siis­ ki tekkinud vaimsus, mis aina kiiremini kipub lahenduste suunas. Praeguse olukorra juu­ res näeme, et otsuseid langeta­ takse küllaltki olulise kiirusega.

Kuna esialgne süüdistus presidendi tagandamise suunas on juba toimunud, soovib esin­ dajatekoda, et järgmine samm

oleks astutud enne uue riigipea lõplikku kinnitamist 20. jaa­ nuaril. Sellega ei nõustu mitte ainult vabariiklaste esindaja ülemkogus, vaid ka ase-presi­ dent, väites, et praegu on aeg ühendada maad ja rahvast ajal, kui asub riik uue riigivanema ametisse seadmisele.

Itaalias algas suurim maffiaprotsess Itaalias algas sel nädalal aas­ takümnete suurim maffiaprot­ sess Calabria organisatsiooni ’Ndrangheta ühe klanni üle.

Pärast pikka juurdlust on süüdistus esitatud 355 inime­ sele, kelle hulgas on arvatavad mafioosod ja korrumpeerunud ametnikud, vahendab BBC News. Ütlusi peaks andma üle 900 tunnistaja ning süüdistuste hulgas on mõrvad, narkootiku­ mide smugeldamine, väljapres­ simine ja rahapesu.

Oodatakse, et kohtuprotsess kestab üle kahe aasta.

Sellises ulatuses maffiaprot­ sesse pole Itaalias toimunud

alates 1980. aastatest.

Erinevalt kohtuprotsessist, mis toimus aastatel 1986-1992 ja mis puudutas suurt hulka ­organiseeritud kuritegevusega seotud perekondi Sitsiilias, on nüüdne protsess suunatud vaid ühe grupi, Mancuso perekonna vastu, mis moodustab ’Ndrang­ heta mõjuka osa.

Hiljutisel eelistungil kulus ainuüksi süüaluste nimede ette­ lugemiseks üle kolme tunni, teatas AFP. Nende hulgas on poliitikuid, politseinikke, amet­ nikke ning maffia liikmeid ja kaasosalisi.

Kõrgeima taseme süüalune on väidetav klanni ehk ‘ndrina boss, 66-aastane Luigi Man­ cuso, hüüdnimega „U Signu­ ri­ nu“. (D/EE)

Lüganuse vallas hukkus pansionaadipõlengus kolm inimest

Euroopa Liit, mitte „tulevikku vaatava“ teona, tühistada juba enne, kui Euroopa Ühendriigi keskvalitsus hakkab kõigi eu­ rooplaste elu ühenäoliseks kor­ raldama.

Iseseisvuse osalise ennista­ mise algusest alates on valit­ sused jätnud kõrgeima riigi­ võimu kandjalt küsimata mõndagi, mida oleks olnud vaja teada, et riigi valitsemisel oleks

saadud jätkata põhimõtteid, mis olid kehtinud enne Eesti oku­ peerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt – ja ka sajan­ dite vältel enne oma riigi loo­ mist. Ja nii on abielu mõiste tähtsus jäänud põhiseaduses üheselt mõistetavalt määratle­ mata. Selle puuduse kõrvalda­ miseks on nüüd Eesti Vabariigi valitsus pidanud vajalikuks ­abielu referendum täide viia.

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

On huvitav teha väikese ajalooga seoses tähelepanek.

Meedias on nüüd hakatud ­kordama, et president Trump on esimene riigivanem, keda on tabanud kaks esialgset süüdis­ ­ tust. Esimene toimus pärast seda, kui ta oli reetnud Ukraina aasta 2019 lõpus, tühistades sellele USA valitsuse poolt ­ määratud majandusliku toetuse võitluses Venemaa vastu. See süüdistus aga ei leidnud järgmi­ sel aastal lõplikku poolehoidu.

Ajaks, kui käesolev artikkel näeb trükivalgust, on võimalik, et vahepeal toimub veel midagi põimivat, mis hetkel ettenäge­ matu. Vahepeal on meile kõigile põnev jälgida sündmuste kulgu, mis on nagu film kaasakiskuva tegelaskonnaga. Hetkel on juba avalikustatud suur mitmetu­ handeline kaardiväelaste hulk, keda on kogutud Kapitooliumi ette ja sisemusse. See tundub veidi ülepakutud, võrreldes puuduliku kaitsega 6. jaanuaril ja arvestades, et uus kriitiline kuupäev on alles 20. jaanuar.

Oleme tõepoolest kaasa elanud põnevalt kirjeldet tormit­ semisele ning mässamisele, mis on aga kindlasti äratanud tundeid ja kartusi maailma võimsama riigi tuleviku suhtes.

Teisipäeva hilisõhtul läks põlema Ida-Virumaal Lüga­ nuse vallas Aa külas asuv Männiku pansionaat, mille 45 hoolealusest kolm hukkusid tules ja üks viidi haiglasse.

Neljanda ehk kõrgeima astme tulekahju likvideerimise tegid päästjatele keeruliseks täistuisanud ligipääsutee, tugev tuul ja veenappus.

Lisaks eri vanuses ja erineva liikumisvõimega elanikke maju­ tanud Männiku pansionaadile ohustas tulekahju ka paari­ kümne meetri kaugusel asuvat Merekalda pansionaati, kuid see jäi tulest puutumata.

Pansionaadi omaniku Indrek Saluvee kinnitusel jagatakse kilendid nende ettevõtte kahe Virumaal asuva hooldekodu va­ hel ning püsiva peavarjuta ja hoolduseta keegi ei jää.

Maja põlengu täpne tekke­ põhjus on selgitamisel. (ERR/EE)

6

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Nr. 2

200 aastat Emil Moritz Metzleri (29.09.1820–7.07.1902) sünnist See nimi ja juubel ütlevad vähestele midagi. Kui sirvida Pärnu-Jaagupi kirikuõpeta­ jate nimekirja, siis satub see nimi meile ette. Samad sõnad Jaagupi üliõpilasseltsi „Jako­ bia“ ajalooraamatu personaa­ lia lisa kohta, kus numbri 219 järel on tema nimi. Rohkemgi veel. Lugeda on, et on tegu Saarde kihelkonnas sündinud Jaagupi kirikuõpetajaga, kes õppinud Tartu Ülikoolis matriklinumbriga 4090. Tema eluloosse süvenedes saame teada, et ta pidas oma ametit Jaagupis aastatel 1850–1895, seega peaaegu pool sajandit.

See oli meie rahva ajaloos muutusterohke aeg.

Kohaliku usuelu ilmestami­ seks niipalju, et 1841. aastal kandideerisid Jaagupi kiriku köstri ametikohale Jacob Friedrich Johannson Vigalast ja Johann Voldemar Jannsen Vändrast. Läks nii, et edu saatis Vigala köstri Tallinna kreiskooli haridusega poega. Ta oli pool sajandit Metzleri truu usuteener.

Iga kolme nädala järel sõidutas kirikumõisa kutsar Metzleri jumalateenistust paarikümne versta taha Kergu abikirikusse J. Köhleri altarimaali ette pida­ ma.

Enne Metzlerit oli Jaagupi kirikuõpetajaks 1811. aastal sellesse ametisse valitud Ernst ­ August Kornrumpf. Ta vaevles aga viinakuradi küüsis ja alles pärast pikka kangutamist õnnes­ tus teda 1848. aastal erru saata.

Issanda viinamäel jätkas uue kirikuõpetajana Metzler. Aeg oli keeruline – just sel ajal alustas tsaarivõim sibulkuplitega uute kirikute hoogsa ehitamisega Liivimaa kubermangus Riia vaimuliku koolis ja seminaris ettevalmistuse saanud õpetajate ning preestritega venestuslainet.

Selle tööriistaks oli õigeusk.

Rahvast meelitati riigiusku astu­ ma, kusjuures katteta lubadusena ringles lootus saada maad. Tõsi, seda mõnel pool kroonumaade arvelt ka saadi, aga selle maht oli kaugel vajadusest. Maai­san­ daks oli ja jäi endiselt balti­ saksa aadel, aga selle usulise tööriista, luteriusu mõju püüti vähendada ja vähendatigi. Jaa­ gupi luteriusu kogudus kahanes Kergu ja Uduvere õigeusu koguduse moodustamisega nel­ jandiku võrra.

Usuvahetuslikku aega ja Jannseni 1842. aastal alanud Vändra köstripõlve on meister­ likult kajastanud sama kihel­ konna Kadaka külakoolist oma hariduslikku tähelendu alusta­ nud Ernst Peterson-Särgava. see on kirjas tema 1968. aastal avaldatud suurepärases kahe­ köitelises kultuuriloolises ro­ maanis „Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama...“. Sel­ le­ aegset olustikku suudab täien­

dada ka Metzleri poolt peetud ja rahvusarhiivis säilitatav ki­ helkonna kroonikaraamat.

Metzleri ametiaega (1850– 1895) jäi kaks kogudust majan­ duslikult kurnanud suurt tuleõn­ netust, 1853. aastal kirikumõisa ja 1885. aastal pikselöögist kiri­ ku haritorni ja katuse põleng.

Rootsiaegse taustaga kihelkon­ nakooli, mis oli 1841. aastal seisma jäänud, panid uus köster Jacob Johannson ja tema tütar Olga 1849. aastal taas käima.

Kahjuks aga 1880. aastal seis­ kus see taas ja sedakorda ka­ heks kümnendiks. Kindlasti oli siin oma osa riigi poolt 1878. aastal valmis ehitatud teise hari­ dusastmena Kergu ning Udu­ vere õigeusu kihelkonnakooli tegevus. Kuigi valdadele oli koormav usutunnistuse järgi paarikaupa töötanud esimese haridusastme koolide ülalpida­ mine, suudeti tema eestseisjaks olles kihelkonna kõigi luteriusu koolidele (Are – 1879, Enge – 1877, Halinga – 1880, Kaelase – 1890, Kaisma – 1892, Parasmaa – 1880, Pööravere – 1875, Roodi – 1870, Suigu – 1878 ja Vee – 1850) siiski uued majad ehitada. Rootsi ajal ala­ nud täielikule kirjaoskusele üleminek jõudis Jaagupi kihel­ konnas lõpule just neis koolides õpetust andes ja saades. Seda haridustööd tegid aga omaenda kihelkonnakoolis ettevalmistuse saanud õpetajad. Ärkamisajal esindas Metzler saksameelsust ja kihutas 1879. aastal hiljuti Enge kooliõpeta­ jaks tulnud Eesti Aleksandri­ kooli aadet kandnud Peeter Markuse minema. Sellesuuna­ lise töö võtsid üle Uduvere ­õigeusu kihelkonnakooli õpetaja Aleksei Kipper jt. ning abi­ komitee tegevus seisma ei jäänud.

Erandlik oli see, et Metzler pidas pool sajandit ametit ühes koguduses ega lennanud juma­ lakodade õielt õiele, nagu see paremate elu- ja töötingimuste otsingul selleaegsetele kiriku­ õpetajatele kombeks oli. Ta lasi end matta Jaagupi kalmistule, aga tema avatud piibli kujutise­ ga, küllap marmorist, kunstilise hauatähise röövisid 1993. aasta paiku vandaalid, nagu nad tegid seda kohapeal veel teistegi hinnalisest materjalist kalmu­ ­ tähistega. Metzleri hauakivi kadumisloo ümber liiguvad rah­ va hulgas sahinad. Tema haud paiknes Jaagupi surnuaia kesk­ mise tee parempoolsel küljel Vabadussamba naabruses Ha­ linga mõisnike sepisraudaiaga ümbritsetud rahula kõrval, kuhu 1903. aastal maeti Venemaa sot­ ­ sioloogia rajaja Paul Lilien­ feld-Toali ema, poolatar Kons­ tanze. Õige koha oskab kätte näidata teisele sajandile lähenev Jaagupi kodu-uurija number üks

Eesti Kontsert alustas ERM andis välja 80. sünnipäevaunikaalse fotoalbumi hooaega uurali rahvastest Eesti Kontsert avas kolma­ päeval Pärnu kontserdimajas oma 80. sünnipäeva-hooaja löökpilliduo Tanel Eiko Novi­ kovi ja Heigo Rosina kontser­ diga.

Noored löökpillivirtuoosid Heigo Rosin ja Tanel Eiko Novikov esitasid hooaja ava­ kontserdil osa Bachi 15 invent­ sioonist kõrvuti Nathan Daughtrey 15 eriilmelise lühi­ palaga. Estonia kontserdisaalis loodetakse publikuni tuua löök­ pilliduo kontsert ,,Songs of the Human Spirit“ 28. veebruaril.

Eesti Kontsert tähistab sel aastal oma 80 tegutsemisaastat.

Ehkki Riikliku Filharmoonia, hilisema ENSV Riikliku Fil­ harmoonia asutamisdokument allkirjastati 4. veebruaril 1941. aastal, jõuti esimese kontserdini Estonia kontserdisaalis 4. april­ lil 1941. aastal, mil Estonia teat­ ri ja Ringhäälingu ühen­ datud orkestreid juhatasid fil­ harmoonia asutajadirektor Paul Karp ja Olav Roots.

Eesti Kontserdi sünnipäeva­ kontserdid on plaanitud keva­ desse – 27. mail Tartus Vane­ muise kontserdimajas ja 28. mail Estonia kontserdisaalis, kui laval on Eesti rahvusmeeskoor, Hortus Musicus ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. (ERR/EE) Elmu Rukki ja see on leitav ka tema 1999. aastal koostatud kal­ mistu plaanilt.

ALDO KALS

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kirjastamisel on ilmunud fotoalbum „Rahvas – see tähendab inimesi. Soo­me­ ugrilased ja samojeedid vana­ del etnograafilistel fotodel“ täis unikaalseid ja enamasti avaldamata pilte. Raamat on heaks sissejuhatuseks veeb­ ruaris ERMis avatavale näi­ tusele ning sel aastal Eestis toimuvale soome-ugri maail­ makongressile.

Pildid pärinevad 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esi­ mestest kümnenditest. See oli aeg, mil õpetatud mehed ilmu­ tasid elavat huvi talurahva vastu ning rahvastik süstematiseeriti nende keele- ja kultuurieri­ päradest lähtudes rahvasteks.

Rahvad koosnevad muidugi inimestest, kuid üksikisik oli tollaste etnograafide jaoks pi­ gem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui ­iseseisev uurimisobjekt.

Fotoalbumi koostaja Indrek Jääts: „Tubli raamatu mõõtu teos tähendas tublit tükki tööd.

Raamat sündis koostöös Vene­ maa Etnograa­fiamuuseumiga.

Lõviosa fotosid ei ole varem Eestis avaldatud. Lisaks Vene­ maa Etnograafiamuuseumi ko­ gudes olevatele fotodele sai lisa­ pilte otsitud ka Ungarist, Soomest ja meie oma Eesti Rahva Muuseumist.“ Raamatusse valitud fotoseeri­ ad on mõeldud väikeste eks­ kurssidena ühelt poolt etnograa­

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

fia ning teisalt pildistatud rah­ vaste ajalukku. Vanimad pildid, sh Charles Borchardti seeria eestlastest, pärinevad 1867. aas­ ta etnograafianäituselt Moskvas.

Peale fotode leiab raamatust näiteid omaaegsetest etnograa­ filistest kaartidest.

26. veebruaril 2021 avatakse ERMis samal materjalil põhinev näitus „Rahvas – see tähendab inimesi“. Koos näituse avamise­ ga toimub ka raamatu ametlik esitlus.

Raamat on eesti-, inglise- ja venekeelne.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1036 1

2

3

4

12

13

15

16

18

5

22

24

34 39 42

55

Nädala retsept

10

11

25

26

27

36 40

43

44 51

9

32 35

38

41

50

23 31

33

Näp(p), 12. Agia, 13. Mees, 14. Asu, 15. Aara, 16. Amet, 17. Ban, 18. Tar­ tu, 20. Revanš, 22. Leiger, 25. Pala­ gan, 29. Kanal, 33. Akel, 34. KGT, 36.

Kone, 37. Aster, 39. Eeskoda, 41. Vil­ lem, 43. Kaleva, 46. Sadam, 51. Era-, 52. Aare, 55. Erna, 56. LAV, 57. Amor, 58. Rank, 59. LKA, 60. Lame, 61.

Oaas.

Alla: 1. Taat, 2. Agaa, 3. Mirr, 4.

Maat, 5. KMA, 6. AEM, 7. Veerg, 8.

Asteek, 9. Naba, 10. Äsan, 11. Punš, 19. Ulg, 21. Vrakk, 23. EAK, 24. Ingel, 25. Paa, 26. (K)aks, 27. Let, 28.

Aleve, 30. Noo, 31. And, 32. Lea, 35.

Tee, 38. Rivaal, 40. SMS, 42. Laama, 43. Kell, 44. Arak, 45. Lava, 47. Aero, 48. Draa, 49. Anna, 50. Maks, 53.

ROM, 54. Ere.

20

30

37

8

45

52

46 53

54

47

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

1. Poiss, noormees (ingl.k.).

4. Teat. pärilike tunnustega sarnaste inimeste rühm.

8. Kandur, tugi.

12. Estonian ______ (end. lennufirma).

13. Naisenimi.

14. Vilets, ääre- või eeslinn.

15. Korea auto.

16. Ühe inimese poolt esitatav laul.

18. Pisuhänd, vara­ vedaja.

20. American Sign Language.

21. Kaelasoojendaja.

24. Maitsetaim.

28. Valmislõigatud aknaklaas.

32. USA kosmose­ agentuur.

33. ____r, maa keset vett.

34. Kahl, tort, nuust.

36. ____li, teat. autode võidusõit.

37. Vilja peksmisel eralduv puru.

39. Palavvööde.

41. Punasena paistev, punetav.

43. Edmonton Okinawan Karate School.

44. Nii ja _____.

46. Spargel.

50. 23. juuni.

55. Varahommik, koidu­eelne hämarus.

56. ______s, alustus, lähtepunkt.

57. V_____, vahend heina niitmiseks.

58. Kängurupoeg A. Milne’i ,,Karupoeg Puhhis“.

59. Väärismetall.

60. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

61. Korter (lüh.).

ALLA:

1. Hobuse juuksed.

2. Pealinn Baltikumis (tagurpidi).

3. Jõgi Aafrikas.

4. Taasalustamine (ingl.k.).

5. ______Mattiisen, Eesti helilooja (1961-1996).

6. _____gan, loosung, deviis, reklaamlause (ingl.k.).

7. Nuhk.

8. ______n, pealinn Baltikumis.

9. Sidesõna.

10. Kont.

11. Peal ja _____ .

17. Eostaim, konnakuusk.

19. Transportation Security

Võimalik esitada kandidaate Jaan Poska medalile Tartu rahu 101. aastapäeval annab välisminister Jaan Poska medali isikule või isikutele, kel­ lel on silmapaistvad teened Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas.

Medali kandidaate võivad esi­ tada kõik üksikisikud ja or­ ganisatsioonid, sealhulgas vaba­ ühendused, riigi või kohaliku omavalitsuse asutused ja ette­ võtted. Ettepanekus tuleb märki­da kandidaadi nimi, tege­ vusala ja põhjendus Jaan Poska

48

49

Administration.

22. Luud, kondid (soome k.).

23. Luuramine.

25. India naise rõivastusese.

26. Mõtteline osa tervikvarast.

27. Tükk; lühike muusika-, kirjandus- vms teos.

28. Nii ruttu kui võimalik (ingl.k.).

29. Ilmakaar.

30. India leib.

31. _____n, piirkond, ala.

35. Teat. helitöö.

38. Lõuna-Ameerika jaanalinnutaolised linnud.

40. Personal Services Settings.

42. Paabulind.

45. Samoa pealinn.

47. Korrastatud puhke­ala.

48. Skauditegelane Torontos.

49. Võrdsete külge­ dega nelinurk.

50. _____s, teat. pikkusmõõt.

51. Vähese alkoholi­ sisaldusega jook.

52. _____u, eskimo lumeonn.

53. Arv. 54. Röövkala.

medali annetamiseks. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor­ mis ettepanek kandidaadi esita­ miseks tuleb saata välisminis­ teeriumi e-posti aadressile asosek@mfa.ee hiljemalt 24. ­ jaanuariks.

Jaan Poska medal anti esi­ mest korda üle Tartu rahu 100. aastapäeval 2. veebruaril 2020.

Esimesed medalid said vaba­ dusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. a alla Balti Apellile, milles nõuti Balti riikide annekteerimise lõ­ petamist ning tuletati meelde 1920. a sõlmitud Tartu rahu­ lepingut. (VMPT/EE)

Volli veste

T

Paremale: 1. Tamm, 5. Kava, 9.

17

19

29

7

S

Ristsõna nr. 1035 LAHENDUS

14

21 28

6

I

7

Minevikku hävitades Eestlane on teadagi selline, kes ei viska kirbunahkagi ära. Iga asjaga on nii, et hoitakse alles, mine tea, ehk läheb vaja. Ei tea, ku mitmel korral olen koduseid parandustöid tehes vaja­ nud mingit mutrit, vidinat, spetsiivilist kruvi. Sorides oma ehitustoas, kuhu teiste silme eest on kik mu tööriistad ja kodi­nad kodu leidnud (Kertu nimetab seda mu teiseks koli­ kambriks – esimene olevat kõrvade vahel), on nii, et pia alati leidub mida vaja. Põlegi tarvis neid väheseid penne, mis tas­ kus kõlisevad, rauapoes letile laduda. Ku sinna minna saakski.

Ent vaat paberile pantuga on asjad teisiti. Vahel mõtlen sellele, et kaua me siin majas oleme olnu. Mõni ime, et kuna panipaike küllaga, on aastaid peegeldades näiteks iidsed maksupaberid või isegi palgalehed, pangaga suhtlemisest hunnikud riiulitel ja kastides tolmu kogumas. Kunagi riputan ikke lusika varna, panen kõrvad pea alla – kesse siis minu vanade papritega tegeleb? Mis tähtis, seda vähe. Testament on ahvokaadi juures, muu on ühe õhukese klade vahel. Seda muud aga – oh sa mu meie!

Nii tark ma olen, et nood EK (enne Kertut) armastuskirjad olen osanud tulehakatisena hävitada. Kuid kirjavahetus teiste­ ga, tõsisemat laadi, on alles. Kellele tõesti tarvis on sellist ar­ hiivi, noid ülalmainitud, kunagi olulisi, nüüd tähtsusetuid pap­ reid? Kuid niisama ei julge riisaiklemisele neid toime­ tada.

Kurtsin Etsile, kuna ta on ainus, kes mind kuulda võtab.

Et kas viin suvel, ku piaks nii kaua elama, metsa, maa­ kodusse, teeks vägeva tuleriida? Noorsand aga arvas, et ei saa tagada, et iga paberileht ära põleb, mõni tõuseb tuulega lendu. Ning keskkonnale kahjulik takka.

Nii oligi, et uue aasta saabudes, nii nigu meil kombeks, tuli Ets esimesel hõõgveini nautima. Kaenlas suur pappkast.

Veerisin, et olevat shredder. Mes tuu om, pärisin. Olla paberi­ hunt. No sellisest loomast põlnd ma varem kuulnud. Seletus anti. Hunt, kuna teravate terashammastega närib paberilehed tillukesteks tükkideks. Et olevat kõige turvalisem ja kindlam viis hävitada dokumente. Siis saata ümbertöötlemisele, kuna just paberi tegemine olevat üks keskkonda reostavamaid tege­ vusi. Vanadest maksulehtedest saab kemmergupaber. Kui so­ biv, arvasin.

Hakklihavorm riivitud porgandi ja sibulaga Kaire Tensuda Ained: 1,5 naela rasvavaba hakkliha 1 väike sibul, hakitud 1 porgand, riivitud 1 muna (kui väiksemad, siis 2) 2 viilu mitmevilja-saia 2-3 spl BBQ-kastet maitsestamiseks pisut soola, pipart, 1 tl kurkumipulbrit ja 2 spl kuivatatud peterselli-helbeid Valmistusviis: Leotada saiatükid väheses vees. Lisada hakitud sibul, riivi­ tud porgand, muna, BBQ-kaste ja maitseained, segada massiks.

Segada suures kausis ühtlaselt kokku hakklihaga ning suruda taigen ristküliku-kujulisse ahju­ vormi (selleks on mugav ka­ sutada näiteks fooliumist ühe­ kordset vormi).

Küpsetada eelsoojendatud ahjus 375 F kraadi juures umbes 1 tund ja 10 minutit. Kui vormiroog hakkab pealt liiga pruuniks tõmbuma, alandada kuumust 350 F peale.

Sobib serveerida magus­ kartulist valmistatud pudruga (retsept teinekord).

Mida kõike tänapäeva maailmas ei leiutata. Ainult aega nõuab see tegevus. Tuleb ju üle lugeda kõike. Et ehk ikke vaja. Ahastan nigu Ahasveerus, istudes kelleris, paberihunt kural käel, ilmatu hunnik kaste mineviku olulisega hääl. Aga nigu Kertu ütleb – mes sa vanamiis ikke talvel kartsas teed.

Aias ei saa olla, ole vähemalt kasulik. Ehk kevadeks pääsen tolle soe lõugade vahelt.

VABARNA VOLLI

Vändra vaibavabriku toodang on jõudnud laia maailma ERRi saates Ringvaade oli lõik Vändras asuvast Valley töökojast, mis kasutab Euroo­ pas haruldast ja Eestis ainu­ laadset tehnoloogiat – käsi­ taftingut ning mille toodang on jõudnud maailma kuulsus­ te elamisi kaunistama.

Kaugemad kohad, kuhu Valley vaibad lähevad, on Kanada ja Jaapan. Kokku telli­ takse eestlastelt eksklusiivseid käsitöövaipu 21 riiki. ,,Vii­ ma­ sed kolm aastat on Prantsusmaa meil nr 1, teine Saksamaa, kol­ mas Itaalia,“ rääkis ,,Ring­ vaa­ tele“ Valley vaibavabriku juha­ taja Aadu Juhkental.

Sel aastal saab veerand sa­ jandit selle töö algusest. ,,See oli aasta 1996, kui ma ühel Hannoveri messil külastajana nägin neid kudumispüstoleid.

Järgmiseks päevaks oli mul kin­ nistunud mõte, et me võiks seda proovida,“ meenutas ta.

Juhkental rääkis, et alusta­

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

mine polnud lihtne ja alles kol­ mandal aastal hakkasid vaibad kunsti moodi välja nägema.

Valley vaibad ehivad kunin­ gakodade, luksushotellide ja saat­ kondade põrandaid. Eest­ laste tööd on üleval Miami uue kunsti muuseumis, Göteborgi ooperimajas ja Belgia printsi magamistoas. ,,Meie kliendid on peamiselt disainistuudiod, disainerid, kes tihti ka meile ei ütle, kuhu see vaip läheb. Tina Turner on huvi­ tav inimene, kes täna resideerub Šveitsis, ja ka temal on meie vaip maas,“ märkis Juhkental.

(ERR/EE)

Naljanurk Mees sõbrale: ,,Kui oma karjääri alus­ tasin, siis polnud mul mida­ gi peale oma mõistuse.“ ,,Siis oli sul tõesti väga väike algkapital,“ vastab teine.

8

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

The Eastern Partnership Conundrum Toomas Lukk, Ambassador of Estonia English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Who violated whose rights?

Mr. Trump’s suspension or permanent ban from social media such as Twitter, Face­ book, Instagram, YouTube, and others has erupted into a vigorous debate about censor­ ship and freedom of speech.

Obviously Mr. Trump and his supporters have called foul.

Even an internationally recog­ nized champion of human rights and democratic freedoms such as Alexey Navalnoi, who has been on the Kremlin’s hit list, has said that Trump’s Twitter ban was an “unacceptable act of censorship”, based on emotions and “personal political pre­ ferences”.

In 2014, after its invasion and annexation of Crimea, Russia banned the websites of Navalnoi and other opposition groups who were openly critical of the Kremlin’s. The sites were banned for “making calls for unlawful activity and participa­ tion in mass events”.

Sounds similar to Twitter’s reason? No. Navalnoi didn’t call for insurrection and vio­ lence. Twitter is not the govern­ ment that can convict and mete out penalties. In fact social me­ dia bans and suspensions have been equated with the rights of independent publishers/editors who can, at will, accept, reject or change (sometimes by agree­ ment only) any author’s submis­ sions. And this right has never been argued.

Similarly, a publisher/editor’s right to place disclaimers along­ side articles is standard prac­ tice. It’s somewhat equivalent to warnings placed by platform owners to caution people about the veracity of the information in any one social media posting.

Mr. Trump was livid when some platforms flagged his messages of dubious truthful­ ness.

The US Constitution’s First Amendment protects citizens from government censorship. It does not guarantee freedom when this is restricted by pri­ vate entities. Twitter, Facebook and others are private entities and the First Amendment has no bearing at all, contrary to what Trump’s supporters claim.

(Ironically, the ultra-conser­ vative supporters of Mr. Trump have traditionally never been staunch supporters of freedom of expression. Their outrage this time could well be a matter of

convenience rather than prin­ ciple.)

Are supporters of Twitter and other social media, in their cen­ sure of Trump, using a double standard in justifying the ban­ ning by US digital platforms and at the same time labeling the blockade of Navalnoi a sup­ pression of free speech? No. Simply put, Navalnoi and other Russian dissenters were banned for CRITICIZING the govern­ ment’s illegal behaviour, namely Crimea’s annexation and attack against Ukraine. Trump was banned for INCITING illegal behaviour.

Mr. Trump’s detractors say wait a minute, this should have been done long ago. Not only for the past two months, Mr. Trump has encouraged strongarm behaviour and emboldened violence-prone groups for years.

He certainly enabled, even urged the storming of the Capitol this time.

Critics of social media help­ ing to spread misinformation have for several years warned that Mr. Trump’s reckless use of words could eventually lead to hate and violence. In fact, some even go so far as to say that certain social media could be held complicit in the attack against the US Congress.

There is no doubt that Twitter, especially, allowed Trump, through his thousands of postings, to ratchet up his at­ tacks on his rivals and oppo­ nents, put his presidential weight behind widely debunked conspiracy theories and foment unrest ­internationally. Twitter enabled Mr. Trump, giving him a convenient megaphone. This allowed millions of Americans to be pulled into an enraged un­ reality.

It seems dangerous to limit legitimate debate and intellec­ tual diversity by banning certain selected sources of controversy.

However there is no doubt that the owners of social media plat­ forms have the legal right to control content. The USA is in a democratic crisis and Trump is feeding the flames of vio­ lence.

Surely there is an acknowl­ edged red line between un­ fettered public dialogue and public safety? The question still remains whether the platform owners are the right adjudica­ tors of who is allowed to ad­

As one of the world’s most ethnically diverse and multi­ cultural nations, it is in Canada’s DNA to support those who want to follow the path of democracy, rule of law and human rights. The European Union’s Eastern Partnership initiative must remain an inclusive effort of strategic importance in build­ ing a common space of sta­ bility, economic growth and well-being. Canada’s engage­ ment with Eastern Partner­ ship countries complements the efforts of the European Union and its Member States.

Last year marked the 10th anniversary of the European Union’s (EU) Eastern Partner­ ship (EaP) initiative designed to strengthen cooperation between the EU and its partner countries (Continued on page 9)

vance their message? But who, then, would have the power of enforcement? Certainly not the federal government, the leader of which was instrumental in causing the crisis.

Are there acceptable guide­ lines for limiting free speech?

This writer has been a firm ­advocate of the freedom of ex­ pression be the content radical, extreme, bizarre, reckless, of­ fensive, even vile. But freedom of speech is not absolute to the point that many think it is.

In a liberal democracy, it has been generally agreed that the government cannot restrict or penalize speech because of its content or viewpoint. It has to remain outside the forum of ideas. But some forms of speech are absolutely illegal in the same liberal society, and justifiably so: child pornography, fraudulent advertising, employ­ ment ads discriminating by race, incitement to violence, promoting criminal transaction, infringement of copyright, data used to make atomic weapons, etc. These are regulated or cen­ sored by government due to a compelling interest, public con­ cern or they threaten national security.

One question still remains.

Should media be held account­ able for knowingly helping to spread lies? For years, Twitter in essence allowed Trump to vulgarly attack his rivals, spread conspiracy theories, provoke other nations. Twitter has in fact been complicit in Trump’s tyranny. In a democracy, free­ ­ dom of speech and Twitter’s freedom to help disseminate the most reprehensible messages is protected by law. One may then legitimately ask, should people also have the right to be protected against relentless ­ ­lying by those in power?

LAAS LEIVAT

Nr. 2

Government of the Republic of Estonia

The government led by Jüri Ratas has resigned but will continue its activities until a new government assumes office STENBOCK HOUSE, 14 JANUARY 2021 – Today, Prime

Minister Jüri Ratas officially announced his decision to resign on his own initiative, which will lead to the resig­ nation of the entire government.

“I sincerely thank the Conservative People’s Party of Estonia, Isamaa, and Estonian Centre Party for their coopera­ tion and contributions since the government took office. I am also sincerely grateful to the people of Estonia for their sup­ port and feedback, which is important for every government,” said Prime Minister Jüri Ratas. “During its term, the current government has accomplished significant goals and made re­ markable progress in improving life in Estonia. These in­ clude, for example, the two extraordinary pension increases, raising research and development funding to 1 per cent of our GDP, and the successful negotiations on the EU’s next long-term budget and the recovery plan for Europe. The big­ gest civil crisis in reindependent Estonia, the coronavirus ­crisis, and the first emergency situation in the spring also de­ manded a great contribution and dedicated work from all of us,” said Prime Minister Jüri Ratas. “The coming months and years will pose significant challenges for the new govern­ ment in resolving the ongoing health and economic crisis and improving the lives of our people and the country as a whole.

People in all corners of Estonia must feel that our lives are getting better each day.”

The resigned government will continue its activities until a new government assumes office. The resigned government will avoid making any decisions of principle or decisions increas­ ing the expenditure of the state budget, unless it is strictly necessary.

Yesterday, the prime minister notified President Kersti Kaljulaid and the Riigikogu of his resignation on his own ini­ tiative.

Pursuant to the Constitution of the Republic of Estonia, the president has two weeks to appoint a candidate for prime minister and give them the task of forming a new govern­ ment. Within fourteen days after receiving the task, the can­ didate for prime minister presents the principles of forming a new government to the Riigikogu, after which the Riigikogu decides whether to authorise the candidate for prime minister to form the government or not. Having received the authority, the candidate for prime minister has seven days to present the membership of the government to the president, who then appoints the government to office within three days.

The Government assumes office by taking an oath before the Riigikogu.

The coalition government of the Estonian Centre Party, the Conservative People’s Party of Estonia, and Isamaa, led by Prime Minister Jüri Ratas during his second term as prime minister, assumed office on 29 April 2019. Jüri Ratas also led the previous government coalition as the prime minister, which in addition to the Centre Party also included the Social Democratic Party and Isamaa (23 November 16 – 29 April 2019).

Additional Information: Government Communication Office press@riik.ee valitsus.ee

P.M. Jüri Ratas with P.M. Justin Trudeau in Ottawa in 2018.

Photo: Ülle Baum

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Global Estonian Insights: Liisa Orav of Little Miss Squirrel Vincent Teetsov In the pursuit of learning Estonian as an Englishspeaker, it’s possible that you’ll come across a series of videos on YouTube, from the channel “Little Miss Squir­ rel,” created by Liisa Orav, whose last name means “squirrel” in Estonian. She’s made a series of introductory videos on YouTube covering language fundamentals from the alphabet all the way to conjugating the verb olema (“to be”). Since their first appearance in 2012, the ­v­ideos have become something of a fixture on YouTube.

Behind the videos is an avid teacher and student of lan­ guages, many hours of video production, and a journey to South Korea. How did she end up there, and what might it mean for relations between the people of South Korea and Estonia in the years to come?

It all started when Orav graduated high school and de­ cided to move to England.

Arriving with just a few pounds in her pocket, she immediately began looking for work. With new employment at a coffee shop, she ended up meeting people from around the world and hearing different languages.

This prompted an interest in how the meaning of words changed across languages. “One of the girls I met was from

The Eastern…

(Continued from page 8)

– Armenia, Azerbaijan, Belarus, Georgia, Moldova and Ukraine.

Although Russia sees these countries as belonging to the so-called post-Soviet space and its sphere of influence, an orien­ tation toward Europe has been a central part of these countries’ political agenda. This year, the Covid-19 pandemic, the national awakening move­ ment in Belarus, and hostilities in Nagorno-Karabakh have crea­ ted new pressures that are testing the resilience of the EaP initiative. These events raise ­important questions of what the future holds for the EaP. Since the collapse of the Soviet Union, Russia has of­ fered the above listed six coun­ tries nothing but political and economic pressure. Russia has projected its assertive power, which reflects its poor demo­ cratic record. The Economist Intelligence Unit’s report on the State of Democracy 2019 lists Russia as an authoritarian re­ gime.

Russia’s unfortunate list of accomplishments in recent years involves the incursion into Georgia, where the Rose Revo­ lution set the country on the path of democracy and away from Russia’s sphere. In 2008, Georgia paid a high price for this when Russia launched its

9

Korea... She said ‘learn Korean, it’s so easy!’ She took out a receipt and wrote the Korean ­ alphabet on it. That was the ­ first kick... I was in a place where probably anyone could have told me ‘learn this lan­ guage’, and if I had decided that it sounded good enough, I could have done it.”

Prior to this interaction, she declares that she didn’t know anything about Korea. The two friends enjoyed each other’s company, which opened up a new community for Orav.

“When I was learning Korean, she said ‘let me introduce you to people from a local Korean church I know about, because you go to church.’ I really clicked with them. I really tried hard to learn Korean from that point on. That’s when I realized that if I was going to learn Korean, I wasn’t just going to learn a language and do nothing with it. I decided that I was ­going to go to university.”

Seeing the potential of work­ ing at an Estonian consulate in Korea, she asked a friend who was a professor what the best course would be to study. This friend recommended interna­ tional relations. Orav moved back to Estonia for a year, and based on her already established interest in making YouTube videos for music, this was the ­ time when she began making her “Let’s Learn Estonian” videos. “I was heavily in­ ­

fluenced by my first attempts to learn Korean, to make videos like that. I wanted to help ­people learn Estonian like these amazing people had helped me with Korean.”

Editing videos, achieving the best lighting and audio capture possible, preparing content for lessons – these are all time-con­ suming tasks, especially when there is no compensation for small-scale YouTubers. How­ ever, she had noticed there was a lack of approachable video explanations of basic Estonian language concepts. She took joy in teaching to a vast online audience, who would send her ­ messages of encouragement, about how they would share the videos with their children.

When 2013 rolled around, she began to study for a double major in Asia Pacific Studies and International Relations at the University of Leeds, with an exchange year in Korea that made her even more enthusias­ tic about the possibilities.

Through the Korean Govern­ ment Scholarship Program, she started a Master’s degree at Seoul National University, in Korean Language and Literature in 2018.

Above all, seeing a gap in available educational resources was a strong motivation. “I wanted to write a level one Korean textbook in Estonian, because at the time, the cheap­ est and most common option for Estonians to learn Korean was through English.” Orav contends that the topics of emphasis for learning Korean ­

are different for an Estonianspeaker, compared to an Eng­ lish-speaker. For example, ex­ plaining how to pronounce the “õ” sound could be replaced with topics that are unfamiliar to Estonian-speakers.

Since landing in Seoul, it be­ came clear to her, however, that her interests were more attuned to education rather than linguis­ tics specifically. Periods of isolation during the pandemic ­ have allowed her to explore other applications of her in­ terests.

Working with the local tour­ ism industry was one of these possibilities. “In Korea, most people say I’m the first Esto­ nian they have ever met. So for these people I was a kind of ambassador, and I hope I repre­ sented Estonia well.”

This position was advanta­ geous for working in the world

of Instagram promotion. Seeing an opening in the supporter pro­ gram of X Crew, a sports and outdoor recreation company in Seoul, Orav became an in­ fluencer, to help them generate interest with tourists, including for stand-up paddleboarding ­activities. Chances to go out on the water and take photographs were in between some of the worst typhoons in many years, where the Han River that runs through the city was wild and turbulent.

She has also been working frequently with Visit Seoul as a “Global Seoul Mate”, which has made many fellow Esto­ nians interested in coming to Korea, and vice-versa. “I actually had a friend whose ­ husband’s cousin wanted to go to Estonia to study, so I met up with him and had a great time discussing life and opportunities in Estonia. He reminded me of myself because he has this pas­ sion for the Estonian language and languages in general.”

The desire to make videos hasn’t gone away, though. Ideas are brewing, and the steady ­increase in the number of views for even the oldest videos proves that there is a demand.

To some, learning languages may seem like an ordinary intellectual hobby, but truly, ­ languages are like streams that lead to a wide ocean of under­ standing about our fellow global citizens.

You can find Liisa’s latest videos here (www.youtube.com/ channel/UC8-ydlbHltSgj4Vi9­ HTop1A).

first war in 21st century Europe against it.

The Euromaidan protest, which supported Ukraine’s ­closer cooperation with the EU, led to the Ukrainian Revolution.

In response, Russia annexed Crimea in 2014 and initiated war in the Donbass. This led to a protracted conflict in Eastern Ukraine in which Russia vehe­ mently denies its participation.

Pro-democracy protests in Belarus called for authoritarian President Lukashenka’s dis­ missal. Belarussian people want democratic changes, honest elections, and a working eco­ nomy. Instead, they face police brutality that has become the symbol of the dictatorship’s ruthlessness and turned the country into a massive prison.

People in Moldova want changes too, as they elected the reform-minded Maia Sandu to become their next President.

Though the narrow vote signals deep political divisions, it expresses peoples’ choice for ­ democracy and justice, a country free from corruption ­ and ­ poverty. The situation in Moldova’s secessionist province of Transdniestria, however, remains frozen but far from ­ ­stable.

Anti-government protests in Armenia, known as the Velvet Revolution, led to a change of government in 2018. The hos­ tilities in Nagorno-Karabakh

have revived the protracted ­anger between neighboring Ar­ menia and Azerbaijan. Russia’s military superiority supports its brokering ability, but empha­ sizes its malign influence in the region.

Russia’s power politics re­ duce its relationship with these countries to a zero-sum game.

The democratic successes of others mean a loss to Russia.

The Russian political scientist Gleb Pavlovski contends that Russia has wrecked its interna­ tional relations base with both close allies and distant countries alike.

Ten years of EU cooperation have featured its different facets. Some EaP countries ­ have chosen to take a less ac­ tive stand in their relationships with the EU. Yet overall, the EaP has been a positive effort.

The EU has become a lead­ ing trade partner of the Eastern partners, signed visa-free and comprehensive free trade agree­ ments with three of them, and offered education, research and youth exchange programs. The initiative has triggered state­building measures and reform processes, including ones con­ cerning public administration, the rule of law and digital ­markets.

At the heart of the European project is the economy and its single market strategy helping maximize the potential of the

economies of the partner coun­ tries. For example, Belarus pro­ duces 7.5 times less than Austria, a country similar in population. The Georgian and Ukrainian economies’ output is 3 and 4 times less than those of Croatia and Poland.

Europe’s long-term policy objectives aim to strengthen ­resilience and improve the abi­ lity to counter internal compli­ cations, external pressures and interference.

As one of the world’s most ethnically diverse and multi­ cultural nation, it is in Canada’s DNA to support those who want to follow the path of democracy, rule of law, and ­ human rights. Canada’s efforts ­ complement those of the EU and its Member States.

A good example of this commitment was the Ukraine ­ Reform Conference hosted by the Canadian government last year in Toronto, in support of Ukraine’s European and EuroAtlantic future where reforms and growth benefit all its ­people.

The OSCE Group of Friends of Georgia, among others Estonia and Canada, reaffirmed its continued support to the ter­ ritorial integrity of Georgia and expressed growing concern over the situation in occupied ter­ ri­ tories, Russian military exer­ cises, and arbitrary detentions.

Despite the repressions,

Belarusians stand tirelessly for their rights. Maintaining an in­ ternational focus on what is happening in Belarus sends a message of support to people of Belarus. The European Par­ liament has recognized this struggle by awarding its top hu­ man rights award, the Sakharov Prize, to the Belarussian oppo­ sition movement. Lately, the EU agreed to set up a global human rights sanctions regime, its Magnitsky Act that enables to impose sanctions on officials and organizations responsible for human rights violations worldwide.

Sanctions imposed on Bela­ rusian officials by both the EU and Canada to change the be­ haviour of the regime, also have to be applied to the companies that support the regime.

The welcomed cessation of hostilities in Nagorno-Karabakh must lead to the efforts to es­ tablish negotiated, comprehen­ sive and sustainable settlement of the conflict.

Meeting these challenges re­ quires international cooperation and consolidation of democra­ cies to do better, not just dif­ ferently. As a strategic priority, the Eastern Partnership must ­remain an inclusive initiative, a reliable source of motivation able to keep up with change.

Working together the EU, Canada and other like-minded countries can be this source.

Photo used with permission from Liisa Orav

10

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Nr. 2

Hunnius, Gerry Carl (Gerry) (Part II) July 10, 1926 – October 23, 2020

One of many fundraising kalendrid published by animal shelters (loomade turva/kodud) in Eesti. This one features whiskered kaane/ tüdruk (cover girl) Maali. She is a triibik – with triibud (stripes), having the tabby stripe pattern coat type.

Photo: www.kassideturvakodu.ee

Hurm for the holidays (and beyond) Head uut aastat, lovers of kit­ ties aka kiisud! If you’ve yet to visit the websites of animal shelters in Estonia, I suggest you do. (Web addresses listed at the end.) The stories, names and descriptions of the cats (much more numerous than dogs), waiting to find new homes, penned by dedi­ cated vaba/tahtlikud (volun­ teers) are very heartwarming, not to mention engaging and admirable. It’s not uncommon to become hooked, visiting the võrgu/lehed (webpages) regu­ larly, more than news sites, or Netflix series, rooting for your favourites to be adopted.

Sometimes it seems they must have full-time writers on staff.

But to deconstruct the calen­ der cover: Kasside turva/kodu is a cat shelter, literally “safe home”. Many such shelters are specifically for kassid, such as the one in the Kadriorg neigh­ bourhood of Tallinn, which has printed this kolmas (third) an­ nual kalender. There are also laste/turva/kodud (children’s shelters) and naiste/turva/kodud (women’s shelters). Another name for all of these is varju/ paik, e.g. kodutute (homeless peoples’) varju/paik, literally “shelter place”, while eakad inimesed (elderly people) may live in a hoolde/kodu, nursing home, literally “care home”.

The turva- prefix of turva­ kodu comes from turvaline = safe. Other examples of this are (lapse auto) turva/tool = car seat; turva/mees, -naine = se­ curity guard; turvama = to safe­ guard, secure, protect; turvis = armour, (aka raud/rüü); ehvi (autokummi) turvis = tire tread.

A hea/tegevuslik (charitable, not-for-profit) calender means, in a sentence: “Kogu teenitud tulu läheb 100% meie hoole­ aluste raviarvete katmiseks” (All profits earned go 100% to­ ward covering the medical bills of those in our care). The full name of the organization is pre­ ceded by the akronüüm MTÜ after all – mitte/tulundus/ühing (nonprofit organization).

And now for the best subtitle ever: NURRUVAD HUR­MU­ RID. Nurruma is to purr. The sound cats make while purring (to the Estonian ear) is “nurrrrrr”.

That’s why a lot of kassid in Eesti are named Nurr, Nurri, Nurrik or even Nurmur – an

­abbreviation of nurruv hurmur!

(I initially mistook the shelter’s kalendri staar Maali for Nurmur. Silly me! Nurmur, the isane (male) triibik has green eyes, while Maali’s are hazel (metsa/pähkli/karva!).

A hurmur should not be con­ fused with a Hummer. An SUV (sports utility vehicle) is a maastur in Estonian. Different topic altogether. Hurm is charm, allure, appeal, magical attrac­ tion, spell, intoxication. You get it. The last line of the 3rd verse of “Saaremaa valss”: “...ja kirg­ liku suudluse esmane hurm.”

The first spell of a passionate kiss. (Lyrics Debora Vaarandi, music Raimond Valgre.) Hur­ mama = to charm, hurmatud = charmed, and a HURMUR does the hurmamine – casts a spell.

Not to be confused with the ­orange-skinned Asian fruit hurmaa = persimmon. Go figure.

Hurm in sisterly Finnish is “hurma” (nominative singular) and they may both be related to urm = an old form of the word for blood, bloody wound. (Eesti etümoloogia/sõna/raamat.) Vere/ URMA/rohi – greater celandine in the poppy family. When in­ jured, the plant exudes a yellow to orange “relatively poisonous” latex, or sap, long used by “old” Estonians to help treat Babesiosis, transmitted by puu­ gid (ticks) to farm animals, which turned their urine red.

But I digress. (Jäin põllule eks­ lema.)

The compound word pet name hurmur/kiisu (charmer kitty) could also be described as a nurruline vurruline – a purr­ ing whisker bearer. It’s simply endless! But hopefully troves of homeless, feral, hüljatud (aban­ doned) cats are not.

Many of you have no doubt read about Žorik, the famous stray dog from the Kalamaja neighbourhood of Tallinn, who now lives on a secure rural property and had a statue erect­ ed in his honour in PõhjaTallinn on October 8, 2020, World Animal Day. His story made it into the Washington Post, the Independent and many papers worldwide.

Websites to pet: www.kassi­ deturvakodu.ee, www.kassiabi. ee, www.pesaleidja.ee, www. varjupaik.ee. The latter, Varju­ paikade MTÜ, is a larger net­ work with seven shelters across

ence to a police officer involved amount of public land protected in officer training whose objec­ rose from 6% to 12% of crown tive was to influence his superi­ land in Ontario.

Gerry was involved with Prior to returning to Canada ors to modernize the curriculum in 1968, he worked as an and delivery of training to new many organizations in Hali­bur­ ton, helping to found Environ­ international ambassador for officers.

In later years Gerry and his ment Haliburton!, and becom­ the Company of Young Canadians, an organization wife, Valerie, bought a cottage ing co-chair of the Citizens’ rising from the youth rebel­ on Paudash Lake, near Ban­ Liaison Committee of the MNR lion of the sixties in Canada, croft, Ontario and this brought to guide sustainable forestry whose young members were him back to the land, the love ­activity in the Bancroft Minden committed to improvements of which he had never lost in forest area. He was frequently in living conditions in im­ ­ his early years in Estonia. outnumbered by land owners poverished communities and Being an activist by nature, it with stakes in wood lots or even who modelled themselves on was no time before Gerry was larger enterprises, but his nego­ the Peace Corps in the United the chair of the Environment tiation skills, his research, his Committee of the Federation of ability to listen and to make States.

After a study year in Ontario Cottagers Association, necessary compromises to reach Washington, where he co-edited representing 500 cottager asso­ agreement, achieved protections his book “Workers’ Control”, ciations across Ontario. And which otherwise would not locally, he joined the Paudash even have been considered.

Gerry returned to Toronto to ­ For the last 20 years, Gerry help establish Praxis, a non-ivory Lake Conservation Association and Valerie have lived in their tower research institute which as a Board member.

Within a few years, he be­ home on Paudash Lake which was mandated to promote com­ munity education and action as came president and took on an they renovated in the year 2000. a component of its research into active role in having the local They also purchased a villa as issues of poverty, housing, abandoned and active uranium part of a condominium on the labour rights and democratic mines in the area decommis­ Pacific Coast in Costa Rica. ­ rights. Praxis was viewed with sioned. The issue was a football Every year, when possible, they discomfort and disdain by es­ regularly tossed back and forth spent between 8 and 12 weeks tablishment figures, and with between the Ontario govern­ of the winter months at Villas the help of the right-wing press, ment and the federal govern­ del Sol in Playa Hermosa and Gerry’s file with the RCMP was ment, with the result that action took trips into the interior to again activated. The renewed was nearly impossible to marvel at the diversity of the action around the rights of poor achieve. But achieve this objec­ rain forests, the false orcas fol­ people prompted rearguard re­ tive he did. After several years lowing their boat, the students action among right-wing groups of difficult negotiations (with studying the sustainable features and spurred young militants the both levels of government of the rain forest, the fauna and such as the Western Guard to playing hide and seek), the flora, in particular the huge Atomic Energy Control Board number of exquisite tropical action.

In 1971, the Praxis office of Canada (now the Canadian birds. It has been a good and was burgled, files stolen and the Nuclear Safety Commission) satisfying life. A life well spent.

His wife of 57 years, Valerie, building set on fire, destroying agreed to supervise the decom­ the premises. The stolen files missioning of the mines, as whom he met at the University were delivered to a prominent long as the owners of the aban­ of Toronto in 1961, his two sons, Jevon and Martin and his local journalist and ended up in doned mines paid the cost.

Other achievements included wife Aury, and his granddaugh­ the possession of the RCMP. Years later, the RCMP admitted the successful identification of a ter Isabella will hold his memo­ culpability for receiving the complex of provincially signifi­ ry in our hearts for the rest of CONTRIBUTOR files but not for arranging for cant wetlands on the lake, a our lives. their dispatch. The out of court shoreland restoration project, settlement, years after the suc­ and ultimately a Paudash Lake cessful demolition of Praxis, Plan to guide any future de­ was not regarded by the RCMP velopment on the lake and encourage builders and owners ­ as an admission of guilt.

Following that disastrous to use their properties in such a year, Gerry was invited to be­ way that shorelands, fish and come a member of the Faculty animal habitats, and high-­ of the Social Science Depart­ quality water are sustained.

After retiring from teaching ment at Atkinson College, York University where in addition to at York University, Gerry became actively involved as ERR, December 2020 undertaking unique pedagogical ­ approaches with his students, he Associate Director of the Centre The Estonian e-Governance became actively involved with for Research on Work and Academy and Japanese think the York University Faculty Society at York University. The tank Mitsubishi UFJ Re­ ­ Association. Atkinson is an eve­ CRWS brought together aca­ search and Consulting Co., ning college for students who demics, labour unions and Ltd (MURC) have established activists and sponsored many a joint venture to provide are involved in the workforce ­ during the day. He encouraged conferences and long-term re­ ­digital transformation services all of his students to study the search projects of significance for governments in Japan and social relations within their own to the labour movement, parti­ the Asian region. The name of workplaces, to determine the cularly young workers. the new enterprise is Digital means by which they can exert A highlight of his retirement Governance Academy Asiainfluence to increase the rights years was his participation in Pacific or D-GAP. of employees and other social Lands for Life, an actual posi­ The D-GAP will use the objectives: a very direct exer­ tive endeavour of the Mike knowledge accumulated in cise in critical thinking and ac­ Harris government with the Estonia to provide high-quality tion. They were encouraged to ­ objective on increasing signifi­ training, survey and consulting use their own work places as cantly the protected public services to meet the diverse reference material in thematic spaces on crown land in needs related to the digital essays based on course content. Ontario. It was a three-year un­ g ­ overnment in Japan and over­ I remember in particular refer­ dertaking involving community seas. engagement all across the pro­ The knowledge transfer will vince, and in the end, new parks and reserves were created be focused on supporting the country. It provides an with much more restrictive Japanese and Asian govern­ invaluable service, but is less rules of uses (for example, re­ ments in the implementation of ­ personal with its online intro­ strictions on hunting). This took the one-stop shop and once-­ significant negotiation with only approaches in public ductions.

RIINA KINDLAM, Tallinn stake­holders but in the end, the (Continued on page 11)

eGA co-founds digital governance academy for AsiaPacific region

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

11

South Caucasus region, where Turkish backing allowed Azerbaijan to wage a victorious Three decades since the col­ six-week war against Kremlin lapse of the Soviet Union, the ally Armenia. Putin was even­ process is still far from over. tually able to broker a peace Officially, of course, the USSR agreement which allowed ceased to exist in 1991. In Russia to deploy a peacekeep­ reality, Moscow has never ing mission in the war zone, but come to terms with the loss of this face-saving gesture could empire and has spent the past not disguise the fact that thirty years fighting to reverse Moscow had been forced to ac­ the verdict of history. This cept the presence of a rival struggle between Russian re­ ­ power in a region where Russia vanchism and the nation­- had previously reigned supreme building efforts of the former for over a century. Turkey’s in­ Soviet republics has shaped volvement in the Azerbaijanithe political landscape of the Armenian War was a watershed post-Soviet world for a ge­ ­ moment in post-Soviet history neration, but there are signs that transformed the balance of that the tide may now be power in the South Caucasus turning decisively against the and shattered illusions regard­ ing Russia’s ability to dictate Kremlin. military outcomes within the 2020 proved disastrous for boundaries of the former USSR. Vladimir Putin and his dreams If events in Azerbaijan came of informal empire. It was sup­ as a shock to Russia, develop­ posed to be a year of trium­ ments in neighboring Belarus phant posturing dominated by struck even closer to home. The events marking the seventy-fifth protest movement that has anniversary of the Soviet victory emerged over the past four over Nazi Germany. Instead, months following Belarus’s Putin spent much of his time hidden away from the public as flawed August 9 presidential Russia struggled with one of election may not be overtly the world’s most severe corona­ geopolitical in nature, but the virus outbreaks. There was also pro-democracy demands of the little to cheer in the wider protesters are nevertheless neighborhood as Russian in­ anathema to Moscow, which re­ terests in the post-Soviet space mains haunted by the Soviet experienced a series of setbacks. collapse and views people power movements as a direct threat to In Central Asia, unrest in the Kremlin’s own authori­tarian Kyrgyzstan led to the collapse model. of a pro-Russian government.

Opposition leaders in Bela­ This sparked fears of a further rus have bent over backwards in decline in Kremlin influence in their attempts to convince a region where Moscow already Russia it has nothing to fear, finds itself competing against but there is little doubt in the growing presence of China.

Moscow that a democratic In Moldova, the pro-Russian Belarus would inevitably turn incumbent was handily defeated towards the West if not physi­ by a pro-Western candidate in cally prevented from doing so. the country’s presidential elec­ Putin has therefore reluctantly tion. Moldova’s new presi­ intervened to prop up Belarus dent-elect Maia Sandu is exactly dictator Alyaksandr Lukashen­ the kind of politician Moscow ka, providing financial lifelines fears. An English-speaking, and teams of advisers while Harvard-educated economist, also publicly promising to de­ she seeks to pursue membership ploy Russian security forces if of the European Union and has necessary. called on Russia to withdraw its There is a sense of sad inevi­ occupation forces from the tability surrounding Putin’s sup­ Kremlin-backed breakaway Mol­ port for Lukashenka. Kremlin dovan region of Transnist­ria. policymakers appreciate that by

Peter Dickinson. Atlantic Council January 2021

The most stunning blow to Russian interests came in the

backing the deeply unpopular and increasingly violent Luka­

eGA co-founds…

transfer to Japan and Asia. eGA is keen to share 25 years of Estonian experience in develop­ ing digital societies and lessons learnt, to make digital transfor­ mation happen in Japan and Asia, “ said Hannes Astok.

(Continued from page 10)

a­dministration. The D-GAP is registered as a Japanese cor­ poration with a 60 percent stake owned by MURC and a 40 ­percent stake owned by eGA. Executive Director of the e-Governance Academy Hannes Astok said it is a great honour for the e-Governance Academy to start digital governance pro­ motion activities in Japan and the Asian region jointly with the local partner MURC. “The collaboration with our Japanese partner will result in the most efficient knowledge

President of Mitsubishi UFJ Research and Consulting Co Satoshi Murabayashi said: “The importance of promoting digital government in Japan has been widely reaffirmed. This joint ven­ t ure company named D-GAP will make sincere ­efforts to promote digital trans­ formation in a wide range of societies in the Asian region.

The D-GAP will share the

shenka regime in Minsk, they are turning millions of pre­ viously sympathetic Belarusians against Russia. However, in the civilizational contest for hearts and minds that is playing out across the post-Soviet world, Moscow simply has no answer to the infinitely more appealing prospect of European-style de­ mocracy. This leaves the Krem­ lin with few viable options ­other than the use of force.

Russia’s inability to sell it­ self as an attractive alternative to the West has been most im­ mediately apparent in Ukraine.

During the 2013 debate over Ukraine’s proposed EU Asso­ ciation Agreement, Moscow made almost no attempt to pro­ mote the relative advantages of closer ties with Russia. Instead, the Kremlin embarked on a uni­ lateral trade war and blustered about dire consequences, while at the same time backing an inept anti-EU campaign that ­ included playground homopho­ ­ bia and scaremongering over same-sex unions. As Ukrainians prepared to make the most meaningful geopolitical deci­ sion of the entire post-Soviet era, Russia had nothing to offer except anti-Western nonsense and thinly veiled threats.

The poverty of Russia’s pre­ sent position is no secret to Putin. Unable to offer a co­ herent vision for the future, he has responded by fighting over the past. However, while rose-tinted Soviet nostalgia and WWII mythology play well ­inside Russia itself, they are no match for the everyday aspira­ tions found elsewhere in the USSR among populations where relatively few share modern Russia’s sense of ­ wounded imperial pride.

The foreign policy defeats that have beset Moscow over the past year fit into a far broader pattern of Russian retreat dating back to 1991. ­ Landmarks along the way in­ clude EU and NATO member­ ship for the Baltic nations, and Ukraine’s two post-Soviet revo­ lutions. The recent AzerbaijaniArmenian War and Belarus’s ongoing national awakening may also deserve places on the list.

Estonian philosophy and ex­ perience on how digital trans­ formation can benefit a whole society and economy, not only by improving the efficiency of administration.”

The e-Governance Academy (eGA) is a non-profit consulting organisation founded in 2002 as a joint initiative of the United Nations Development Pro­ gramme (UNDP), the Open Society Institute, and the Govern­ ment of Estonia to cre­ ate and transfer knowledge and best practices in the area of public sector digital transforma­ tion. eGA has worked with over 130 countries.

Photo: miapupe.com

Russia in retreat as the Soviet collapse continues

Kid’s Corner: Estonian toys and puzzles for cold or rainy days Vincent Teetsov For young kids today, video games, tablets, computers, and TVs are more accessible than they have been for any generation before. For all the fun and learning they provide as tools, playing with some­ thing physical, moving around, and using your own imagina­ tion are all tried and true parts of the kid experience.

However, this kind of play is challenging at times of the year when the sun sets early, or if it’s too cold or rainy. It’s even more disappointing for kids if nice weather has slipped by during a school day. Unless there’s something exciting wait­ ing for them after their home­ work is over! Remember how many hours you once spent ­creating characters, their worlds, and putting on theatrical perfor­ mances? Or fitting together a huge puzzle as the rain pattered on the window?

Maybe you’ve felt nostalgic about your own games and toys growing up and want to share that euphoria with your own children, grandchildren, or nieces and nephews. Here are ­ some companies from Estonia that have made toys and puzzles for kids with an emphasis on high quality manufacturing and design.

Pehme mänguasjad made by MiaPuPe (soft fabric toys – available from https://miapupe. com/pages/lapse-joonistuse-jar­ gi-valmistatud-manguasi ) MiaPuPe is a family busi­ ness, started in 2012 by Mariel Tammik, who is from Hiiumaa.

Tammik has a professional background in clothing design and production, which has taken shape in a large collection of mystical beasts, fabric creatures for babies, rattle toys, and bags with detailed images sewn on.

She has brought her creations on the road and appeared at outdoor markets in and around Tallinn and has been selling online since 2015. Each item ­ has an unabashed playfulness that stands out from other ­similar toys.

Even more spectacular are the commission-based stuffed animals she makes. The concept is that she uses the drawings of characters sent to her by cus­ tomers, usually done by their children, and makes as close of a representation of that drawing as possible. This is done, no matter how fantastical the draw­ ings are. Past projects include the mascot of a children’s ­museum and the replacement of a child’s favourite beagle

stuffed animal that had been lost. Textiles and sewing can save the day!

Puidust mänguasjad from E. Strauss (wooden toys – avail­ able from https://www.strauss.ee/ index.php?sisu=tootekataloog­ &mid=1&kat=36&lang=est ) The town of Avinurme, in Jõgevamaa, has been document­ ed in writing for its woodwork­ ing tradition since the 1800s, according to the E. Strauss company. This line of work is still common in the area. The company started in 1994, and in 2010, the Avinurme Puiduait (referring to the large barn in town that the shop is located in) was opened, selling the wares of approximately 30 crafts­ people. Some of these are home items, like baskets, utensils, bowls, and sauna kibud (wood­ en pails, also known as “pig­ gins” in English, with a handle that extends from the main structure of the pail). In their stock, they also have handmade wooden vehicles of all kinds for children to play with. The ve­ hicles have space for small ­figures that you might get in a model making kit, and extra components like wheels and propellers move freely, allowing for dynamic playing.

If you’re ever in the area, you can also stop by for one of their õpitoad (“workshops”) in baking, woodworking, wood painting, or basket weaving.

Lotte ja kuukivi saladus pusle (Lotte and the Moonstone Mystery jigsaw puzzle – available from https://www. ­ lotteshop.eu/puzzles/pusle-lotteja-kuukivi-saladus-3x49-tk ) In 2020, puzzle purchases were sky high, more than the usual holiday season levels according to The New York ­ Times. Legendary German firm Ravensburger is in on the ac­ tion, and have teamed up with one of Estonia’s most famous children’s brands. To this day, each puzzle cut design is mapped out by hand.

The character of Lotte, her sister Roosi, and her friends Albert and Bruno in Leiutaja­te­ küla (“Gadgetville”) aren’t just in books, animations, or Lottemaa (“Lotte Land”) theme park – they are scrambled and waiting to be put together in puzzle form. The three 49 piece puzzles included are based on the second feature-length Lotte animated film.

See how these match up with your child’s current toys, to find the best fit for their interests.

Perhaps these will become toys that they in turn will look back on with fond memories!

12

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Nr. 2

Pille Lill – naine nagu orkester Pille Lillega vestles Mailis Sütiste-Gnannt

teadjamees Gunnar Aarma.

Mitte niivõrd muusika alal, vaid Kohtusin Pille Lillega esimest last. Kuidas Su lapsepõlv ja hingealal. Kohtusin temaga, kui korda oktoobris 2018, kui vanemad on mõjutanud Sinu olin 13-14-aastane ja ta oli väga tütar Greta oli kutsutud esita­ edasist muusikuteed? Sa õp­ ­ oluline persoon minu elus kuni ta surmani (G. Aarma suri ma oma loodud laulu „Armas pisid Pärnu Muusikakoolis.

Eestimaa“ Kultuuri Tegu Jah, juba Metsapoolelt hak­ 2001, toim.). Olin tema kõrval 2018 auhinnagalal, kus nomi­ kasin käima kaks korda nädalas, 24 aastat kõikide oma prob­ nentideks olid sellised nime­ poolteist tundi, Pärnusse Muusi­ leemidega. Ta aitas spirituaalselt kad tegijad nagu Üllar Saa­ kakooli klaverit õppima tänu mu mõtte- ja hingemaailma avardada ning leidis lahendusi. remäe esimene Ühisluulepidu, emale, kes soovis, et saaksin ka ­ Teda loen oma suurimaks Tõnu Kaljuste Üheslaulmine, muusikalise hariduse.

Michel Sittowi näituse kuraa­ Lauluõpinguid alustasin alles õpetajaks. tor Greta Koppel KUMUs, 26-aastaselt, kuigi mu emale­Kui professionaalselt mõelda, Paavo Järvi Festivaliorkester isale oli oluline märgis juba siis kõik õppejõud on olnud ja Kunstiakadeemia noorte kolmeaastaselt Georg Otsaga mulle olulised. Tegelikult esi­ arhitektide meeskond, kes Estonia Kontserdisaali laval, mene lauluõpetaja oli koorijuh­ tegid projekti Kunstiakadee­ sest pääsesin lastelauluvõistluse timist õppides Aino Külvand, mia uuele hoonele, mis saigi finaali. See oli üks vabariiklik kes oli oma aja suur staar. Kord tookord laureaadiks. lastelauluvõistlus enne Entel- nädalas tema juures käies andis ta esimese arusaama vokaalteh­ Juba seal jäi Pille meelde Tentelit. väga sõbraliku ja sooja inimese­ Sa olid ühe aasta (1980-81) nikast. Alustades ooperilauluga, na. Ta on ooperilaulja ja nime­ solist tolleaegses popansamb­ oli Tallinna Konservatooriumis kas kultuuritegelane, aga temas lis „Laine“. Kuidas sa sellesse esimeseks lauluõpetajaks Ros­ tislav Gurjev. Edasi tulevad ei olnud mingit staaritsemist. ansamblisse sattusid?

Pille kutsus Greta pärast auhin­ Tallinnasse tulles olin kõik mu Soome õppejõud ja dade jagamist endaga koos torti 18-aastane. Toimus konkurss õpetajad Inglismaalt ning üle lahti lõikama, mis jättis lapsele ansambli „Laine“ solisti kohale. maailma – kõik, kelle juures unustamatu mulje. Teist korda Nii see läks. Sõitsin terve aasta olen end täiendamas käinud. kohtusime juunis 2019 ESTO ansambliga kontsertreisdel möö­ Mul oli kogu aeg väga suur uudishimu laulmisoskuse ja avapeol laeval Silja Europa, kus da Nõukogude Liitu ringi. Kuna ­ Pille kutsus Greta endaga koos astusin samal aastal konserva­ kogu ooperi valdkonna vastu. lavale „Kungla rahvast“ laulma. tooriumi, siis Artur Vahter ütles, See tundus mulle kõige hinge­ 22.11.2020 oli Gretal võima­ et pean valima. Kõrghariduse lähedasem.

Oled Estonia laval teinud lus osaleda Annetekoda 2021 omandamine tundus tähtsam. meistrikursustel Alexela Kont­ Mu vanematel oli siin ka oma ligi 30 ooperirolli, nende seas Krahvinna (W. A. Mozart serdimajas, mille Pille on roll. omanimelise muusikute fondi Oled õppinud mitmel maal: „Figaro pulm“), Donna Anna (PLMF) ja Eesti Kultuuri Eesti Muusika- ja Teatriaka­ („Don Giovanni“), Pamina Kojaga koostöös 2019. a ellu deemias (EMTA), Sibeliuse („Võluflööt“), Mimi (G. kutsunud. Pärast pikka ja mulje­ Akadeemias, Londoni Guild­ Puccini „Boheem“), Cio-cioterohket töist pühapäeva saime hall School of Music and san („Madama Butterfly“), temaga juttu ajada Solarise Drama, Karlsruhe Muusika­ Tosca („Tosca“), Elisabeth (G. Keskuse Komeedi koh­ vikus, kõrgkoolis end täiendanud. Verdi „Don Carlos“ jpt). kust avaneb suurepärane vaade Milline kool neist Sulle kõige Milline neist sulle endale kõige südamelähedasem on Estonia teatrimajale. südamelähedasem on?

Naine nagu orkester – so­biks Professionaalselt kindlasti olnud?

Võib-olla üks olulisemaid ja teda hästi iseloomustama, sest Londoni Guildhall School of olles kontserdikorraldaja, kul­ Music and Drama, sest see on hingelähedasemaid oli Butterfly. tuu­r itegelane, ooperilaulja, maailma tippkool, kus kõik õp­ Selle väikese tüdruku lugu va­ PLMFi looja ja loominguline pejõud on väga kõrgel tasemel. pustas mind. Kuidas inimene juht, poliitik ning seda jada Mitte et teistes koolides oleks jõuab enesetapuni nii noorena. võiks veel lõpmatuseni jätkata, madal tase, aga Londoni Kuidas lapsed saavad juba nii pakatab ta energiast, pajatades Guildhall muusika- ja draama­ noorena tunnetada maailma ja kõikidest oma tegevustest rõõm­ kooli saavad tööle tõesti vaid suhteid. salt naerulsui.

Kõik ooperid on olnud mulle oma eriala kõige väljapaistva­ oma hingesügavuses väga olu­ Sa oled Karl August Her­ mad tipud. manni lapselapselaps. Kas see Mäletan nii selgelt, kui läk­ liste asjade lahendusteks. Nägin on mõjutanud Sinu elukäiku sin Eestist Soome, siis seal oli nende õppimisel, näiteks „Bo­ ja elukutsevalikut? tase võib-olla veidi kõrgem kui heemi“ Mimi juures, kes suri Ma olin 21-aastane, kui sain Eestis. Soomes olid mõned haigusesse, surmaeelset valmi­ teada, et mu vanavanaisa oli ­ õppeained, mis laulu eriala dust. Kõikide rollide armas­ Karl August Hermann. Ema ja rohkem toetasid. Soomest edasi tuselood näitasid, kui sügav ja isa kartsid nõukogude ajal seda Londonisse minnes tundus, et ilus on armastus. Kui palju see avalikustada. Ju nad pelgasid sealne tase oli vähemalt kümme võib samas kaasa tuua kurbust. tagakiusamist või muud sellist. korda kõrgem. Ja muidugi see Kõik inimese hingeprobleemid, Kui asusin esimest korda atmosfäär, mis Londonis muusi­ mida ooperid kajastavad ja õppima Muusika- ja Teatriaka­ ka- ja kunstimaailma ümbritseb. mida tegelaskujud läbi elavad, ­ deemiasse (tollal Tallinna Kon­ Tippkunstnike näitused, tipp­ see on väga võimas. See süga­ servatoorium, M. S.-G.), oli mu tasemel orkestrid, solistid, see vuti minek on nii erakordne. dirigeerimise õppejõuks profes­ juba iseenesest arendab noort Läbi kunsti kõike tunnetada ja sor Artur Vahter, kes uuris Karl väga palju. Covent Garden, mis läbi elada on äärmiselt huvitav August Hermanni. Rääkisin on kahtlemata ooperiteatrite ti­ ja rikastav. Seepärast väärtustan vanematele, et mul on õppe­ pus, sealsed etendused jätsid ma kunstnikke väga kõrgelt.

Elasid mitmed aastad võõr­ jõud, kes uurib K.A. Hermanni unustamatu mulje. Londonis kohta ja nii sain vanematelt elades sattusin maailmakunsti sil Eestist eemal. Kuidas oma juurtest teada. Pärast seda metropoli. Juba iseenesest hak­ tagasi tulles Eestis uuesti hakkas see mind mõjutama. See kad seal laulma teistmoodi, sest kohanesid? Kas see läks valu­ oli nii umbes 30 aastat tagasi sealne kunstitunnetus on era­ tult?

Elasin alguses kaks aastat hingedepäeval Kaarli kirikus, kordselt kõrge. kui tundsin sidet K.A. Kes õpetajatest-õppejõu­ Soomes, siis viis aastat Lon­ Hermanniga, tajusin, et olen dudest on Sind kõige rohkem donis, ühe aasta täiendasin end nagu tema elutöö jätkaja. mõjutanud? Kelle arvamuse­ Karlsruhes ja hiljem taas kaks aastat Soomes.

Oleme pärit oma lapse­ ga kõige rohkem arvestad?

Arvan, et kõige rohkem põlvest. Sina oled pärit Eestisse tagasitulek läks sel­ Pärnumaalt Metsapoole kü­ ­ üldse elus on mind mõjutanud les mõttes valutult, et teadsin,

Pille Lill koos Greta Gnanntiga.

mis mind ees ootab. Vahe oli muidugi selles, et läksin välis­ maale õppima 1990. aastal ja tagasi tulles oli Eesti juba kümme aastat olnud taas isesei­ sev.

Loomulikult olin ka mujal elades Eestiga ühenduses, sest käisin siin pidevalt laulmas ja olin Estonia teatris järjepidevalt pearollides nii Soome kui ka Londoni ajal. Viie Londoni aasta jooksul valmistasin alati ­ ette uusi rolle Eestis ja elasin vaheldumisi ka siin. Pendel­ dasin kahe maa vahet, pere oli Londonis. Aga olles tipptasemel kunstnik, sa ei näegi eriti, mis su ümber mujal toimub, selleks pole lihtsalt aega, sest õpid kogu aeg uusi rolle ja pead end pidevalt täiendama. Lugesin muidugi ikka Eesti kohta ja olin eluga siin kursis.

Londonist tagasi tulles asusid tööle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (EMTA) lauluosakonda õppejõuna, kus töötasid 1997-2013.

See oli üks väga tugev ta­ gasitulemise aspekt. Ma ei usu, et oleksin nii ruttu muidu Eestisse naasnud. Lisaks ka tütar Leelo, kes õppis Londonis ja oli tol ajal 12-aastane, ei tahtnud seal enam olla. Ta tahtis tulla koju, talle väga meeldisid suved vanaema juures.

Kuidas tütrel tagasitulek läks, kas oli kohanemisraskusi Eestis?

Tütar alustas kooliteed Soo­ mes ja jätkas Londonis. Eestis läks ta 6. klassi, eriti raske oli talle eesti keel ning vene keel oli olematu. Teatud õppeainetes oli vaja seetõttu võtta juhenda­ jad. Mu ema aitas palju.

Sa oled abielus 1984. aas­ tast ja sul on kaks tütart, kelle sündimise vahele jäi pikk vaheaeg. Samuti on Sul kaks lapselast. Kas oli erine­ vusi esimese ja teise lapse

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

­kasvatamisel?

Pikk vahe jäi laste vahele, sest ma õppisin ja töötasin.

Muidugi olid erinevused tütarde kasvatamisel, meil abikaasaga mõlemal olid. Kui esimest last kasvatasime, olime ise nii noo­ red, pidutsesime, lõbutsesime ja laps oli ka seal kuskil. Teise lapse puhul, 16 aastat hiljem, olin ma sünnitades 38-aastane.

See oli täiesti teine asi. Nüüd olime nagu „täiskasvanud“. Ma lihtsalt olin oma hinges täiesti lapse jaoks. Abikaasa on öelnud, et tänu teise lapse, Maria sün­ nile sai ta taas lõbustusparki­ desse, karussellidele, et toimus nagu uus ring, sai teha ja kogeda seda kõike uuesti. See ­ on olnud erakordne kogemus, et minu vanema tütre, Leelo lapsed mängisid koos oma tädi­ ga, kuna on eakaaslased. Maria on nüüd 20, vanema tütre lapsed on 15 ja 13. (Järgneb)

S P ORT

Tänak ja Järveoja valiti parima etteaste teinud rallipaariks Ott Tänak ja Martin Järveoja valiti WRC-sarja kodulehe­ küljel toimunud küsitluse tulemusel 2020. aasta hooajal võimsaima etteaste teinud ral­ lipaariks.

Tänak-Järveoja konkureerisid selles kategoorias, sest tegid 2020. aasta hooaja avarallil Monte Carlos ränga avarii, kuid suutsid juba kolm nädalat hil­ jem Rootsi rallil saavutada teise koha.

Eestlased said küsitlusel 45% häältest. Neile järgnesid Elfyn Evans (Türgi ralli võit), Craig Breen (Rally Estonia teine koht) ja Sebastien Ogier (suurepärane algus Toyota meeskonnas).

(D/EE)

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Lõppenud aasta parimad pürivad edasi: Eesti valis 2020. aasta särava­ maid spordiinimesi paljude aas­ tate tavasid muutes. Põhjuseks muidugi koroonaviiruse pan­ deemia, mille süül jäid ära pal­ jud tiitlivõistlused ning sportla­ sed ei saanud oma treenitud füüsist ja vaimu saavutusteks realiseerida. Iseasi, kui palju seda märtsist aasta lõpuni iso­ latsioonis treenimistki täistõ­ siseks pidada annab.

Niisiis valiti tavakohaste Videoprojekti tiimi esindajad Tartu College’i katusel. Vasakult: Taavi parimate naiste, meeste, võist­ Tamtik, Sean Hooper ja Tarmo Remmel. kondade ja treenerite asemel IEC ehitamine jäädvustatakse time-lapse videol Eesti esisportlasi (seekord?) vaid ühes kategoorias. Eesti Pildina saame ajalugu vaid ühe korra koostöö Tartu College’i ja IEC vahel. Olümpiakomitee otsus paljudele salvestada. Ja nõnda on kolm kohaliku See annab huvitava võimaluse keskuse ei meeldinud, sest üle poole sa­ Eesti kogukonna ettevõtlikku esindajat ehitust kogu maailmaga jagada,“ ütles jandi kestnud traditsioon katkes võtnud eesmärgiks mitte ainsatki hetke Taavi. ,,Kuna tehnoloogia saab uue kaotada uue International Estonian ­ keskuse oluliseks osaks, on käesolev ja parim on ju ikka parim, olgu olukord meie ümber milline Centre (IEC) kerkimisest. projekt väga sobiv seda kinnitama.“ tahes. Ühe ebaõnn võib olla Selleks et asi käima panna, uuriti ­ Tarmo Remmel, Sean Hooper ja Taavi Tamtik panid oma kujutlusvõime põhjalikult Tartu College’i katust, mis teise õnn, niisugune on sport. ja tehnilised oskused tööle ning tulid jääb uue keskuse poole. Tervelt 4,5 Eesti 2020 parimateks tun­ välja nutika plaaniga, kuidas salvesta- tundi võttis aega, et kaamera üles sea- nis­tati autoralli WRC-klassi da time-lapse fototehnika abil Toronto da. See jääb paigale kogu ehituse MM-pronksid ja Hyundai tiimi­ kesklinna rajatava keskuse ehituskäik. ajaks, mis peaks algama 2021. aasta ga meeskondlikud maailma­ Kõik kolm annavad projekti elluvii- alguses. meistrid Ott Tänak ning ta ,,Tartu College’i kõrgelt katuselt miseks oma aega ja varustust. kaardilugeja Martin Järveoja. ,,Keskus on mõeldud eestlastele üle avaneb väga hea otsevaade alla, Teise koha hõivas X-mängude kogu maailma. Mis tähendab, et see lubades probleemideta jäädvustada ja noorteolümpia freestyle-suu­ väike kõrvalprojekt annab võimaluse ­tervet ehitusplatsi,“ ütles Tarmo.

Kaamera töötab ööpäevaringselt ja satamise pargisõidu võitnud kõigil, kellel on juurdepääs Internetile, hoida silma peal toimuval. IEC saab saadab pilte arvutitesse, mida mees­ Kelly Sildaru ja kolmanda nõnda tõeliselt rahvusvahelise haarde,“ kond saab eemalt jälgida. Kaamera on ­tennise ühel Grand Slami väga vastupidav ning sel on olemas ka turniiril kaheksa parema sekka ütles projektijuht Tarmo. ,,Me salvestame ja kanname otse soojendus, mis tähendab, et probleeme edenenud Anett Kontaveit. üle kogu protsessi HD-formaadis ning ei teki Toronto ilma muutlikkusega, kus Kõik nad on praegugi, aasta seejärel paneme kokku igal nädalal külm ja soe võivad kiirelt vahetuda. esimestel päevadel, aktiivsed ja ,,See on meie kogukonna ajaloos tegusad. Tänak ja Järveoja kokku intervallvideod, mis võimaldavad lühikestes videoklippides jälgida, kui väga põnev aeg,“ ütles Tarmo. ,,Minu valmistuvad autoralli MM-sarja kaugele on ehitusega jõutud. Plaanis tütar Kalli on praegu viieaastane ja kui avaetapiks, mis algab 24. jaa­ on luua ka kogu ehitusprotsessi time- ta kunagi täiskasvanuna neid pilte vaatab, võib ta tunda uhkust oma nuaril Monte Carlos. Mullu lapse video,“ selgitas ta.

Tarmo on Yorki ülikooli keskkonna- juurte üle. Kõik see toimub meie tule­ ­tegid Ott ja Martin seal hirmsa ja linnamuutuste teaduskonna dotsent. vaste põlvede heaks ja põhineb era- avarii, milles õnn nad siiski terveks jättis, tänavu on Monte Ta ütleb enda kohta veel, et on täielik kordsel ettenägelikkusel, mis pani meie ­ ,,tehnofiil“. Üsna tihti võib teda näha vanavanemaid eesti vaimu elus hoid- rallit seoses Prantsusmaa ko­ suusamäel kiivriga, mille külge on kin- ma.“ roonapiirangutega nii distantsilt Külastage meie kodulehte, et jälgi- kui ajaliselt lühendatud. Iga­ nitatud väike kaamera, ikka selleks, et da ehitustegevust niipea, kui see pihta tahes on Hyundail jätkavad Ott mäest allalaskumist filmida. ,,Mulle meeldib tehnika kallal nokit- hakkab: www.estoniancentre.ca. ja Martin valmis tunamullust seda,“ tunnistab ta.

MM-kulda taas Eestile võitle­ Siit leiab teavet projekti kohta Projekti idee sai hoo sisse, kui ma.

Tarmo ja Sean hakkasid kord arutama, • Külasta meie veebilehte – seda Kelly Sildaru osales hiljuti kas poleks suurepärane, kui keskuse uuendatakse regulaarselt: www.estoAustrias Big Air hüpete MKehitamise oleks võimalik kuidagi aja- niancentre.ca lukku kinnistada. Sean omab audiovi- • Kui sa pole seda veel teinud, siis etapil ja sai seal kolmanda koha. Need hüpped pole päris suaalteenuste äri ning on produtsee­ palun registreeru uudiskirja saajaks Jälgi meid Facebookis: @ tema ala, Kelly oli sestap rinud suuri kunsti- ja muusikalavastusi • selliste ürituste jaoks nagu näiteks EestiKeskus pronksi üle õnnelik. Hea uudis Toronto Luminato festival. Nüüd annab on, et mullu pandeemia süül ta kasutamiseks spetsiaalse kaamera, Pekingis ära jäänud freemis paigaldatakse Tartu College’i kaKANADA UUDISED style-suusatamise MM võib toi­ tusele ja mille abil jäädvustatakse muda veebruari lõpus ja märtsi ­ehitustegevus. alguses Kanadas Calgarys ja nii Sean ja tema naine Taimi on aksaab Sildaru kaitsta oma ren­ tiivsed eesti kogukonna liikmed. Taimi nisõidu MM-kulda ning üritada on juba mitu aastat olnud seotud parimat ka oma peaalal pargi­ Kungla rahvatantsugrupiga, olles nii KANADA. 2019.a. saabus sõidus, kus ta karjääri jooksul selle juhatuse liige kui ka tantsuõpetaKana­dasse 341.000 uut immig­ veel kordagi kaotanud pole. ja.

Kontaveit (WTA 23.) mängis ,,Mul on hea meel, et saan selles ranti ning tase püsis kõrgena ka projektis osaleda ning jagada oma eelmise aasta algul, ent pan­ Abu Dhabis, kus kaotas ebaso­ ­ biva mängustiiliga venelanna teadmisi ja tehnikat selle elluvii- deemia tegi kõrvalekaldeid im­ miseks,“ ütles Sean. ,,Ootame juba migratsioonialaste eesmärkide Veronika Kudermetovale (WTA põnevusega hetke, mil saame salves- saavutamisel. Näiteks oktoobris 46.) ja valmistub nüüd koos tatut kõigiga jagada.“ 2020 saabus uusi immigrante Kaia Kanepiga aasta esimeseks Taavi töötab Tartu College’is ning riiki ainult umbes 15.000, ligi Grand Slami turniiriks Austra­ vastutab muuhulgas ka Eesti Elu poole vähem kui oktoobris (Toronto Eesti ajalehe) ja VEMU 2019. Kanada on seadnud lian Open’iks.

Eesti aasta kolmeks pare­ (Kanada eestlaste muuseumi ja arhiivi) eesmärgi käesoleval aastal võtta maks treeneriks valiti iluuisu­ tehnilise toe eest. Temast saab võtmeisik, kes kaameral kohapeal silma vastu 401.000 uut alalist elanik­ treener Anna Levandi, võrk­ ku (permanent resident). pallitreener Avo Keel ja laske­ peal hoiab.

(Lüh. CTVNews) suusatreener Indrek Tobreluts. ,,Projekti aluseks on sõbralik

Aga tunnustusi jagati ja tuli veelgi.

Eestimaa spordihinge tiitel anti Tondi ratsakeskuse tegev­ juhile Sirje Argusele, kes muide oli omal ajal kultusfilmis „Viimne reliikvia“ naispeaosa­ lise Agnese ratsadublant. Aasta sporditäheks valis Õhtuleht suurepärase Rally Estonia kor­ raldanud Urmo Aava ja tema meeskonna. Aava ja tiim sai teisegi kõrge tunnustuse – kogu ralliteemat haldav WRC kontor tunnistas Rally Estonia maail­ ma parimaks ralliteoks anno 2020!

Talisportlased võistlevad „mullides“ Sporti üritatakse küll elus hoida, aga ikka sellest pahast pandeemiast tingitult käib kõik nii-öelda sordiini all. Publikut enamikule võistlustele ka raja veerde seisma ei lubata, sport­ lasi hoitakse muu maailma kon­ taktidest võimalikult eemal.

Suuri nakkuskoldeid spordielii­ di seas on küll suudetud vältida, kas aga sportlased hõiskavate tribüünide toetuse puudumisega harjuda suudavad, on iseküsi­ mus. Aga eks medal ja auhin­ naraha kompenseeri, ja teler ju ikka näitab. Aga mõni ei harju ka. Näiteks viimase taliolümpia neljas kiiruisutaja ja Eesti 2018. aasta parim naissportlane Saskia Alusalu polnud nõus poolteist kuud Hollandis eraldatud kesk­ konnas ehk „mullis“ elama ja võistlema ning pidavat üldse kaaluma, kas spordiga jätkab.

Maailma laskesuusatajate ka­ ravan kogunes talve hakul kõi­ gepealt MK-etappidele Soome Kontiolahtisse, edasi rännati ­kaheks nädalavahetuseks Aus­t­ riasse Hochfilzenisse ja nüüd on kogu see seltskond isekeskis paremusi selgitamas Saksamaal Oberhofis.

Eestlastest on sel tugitooli- ja telerisportlasele atraktiivsel alal tänavu kõige paremini läinud Tuuli Tomingal, kes oli ühel sprindidistantsil seitsmes ja tei­ sel korral 16. Ka Johanna Tali­ härm on maailma eliidi seas mõne koha 30 parema seas saanud, aga teised eestlased tänavu konkurentidega võrdselt sõita ei jaksa, ja kui ka märgid alla laskmata jäävad, tulevad kohad tabeli lõpus.

Eesti ainus suusahüppaja Artti Aigro osales vana aasta viimastel ja uue aasta esimestel päevadel traditsioonilisel nelja hüppemäe turneel. Tavakohaselt tegi ta esimese hüppe hästi, teine jäi lühemaks ja nii oli Aigro turnee kokkuvõttes maail­ ma 43. suusalendur. Indu annab, et nii mõnigi kõva äss käis noort eestlast õlale patsutamas – hästi hüppad, pane aga edasi! Üks eestlane osaleb tänavu ka mäesuusatamise MK-sarjas.

Debüüdi tegi Tormis Laine, kelle parimaks on seni 42. koht Zagrebi võistluselt.

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

13

Rail Balticu nõukogu esimeheks sai Sandor Liive Rail Balticu rajamiseks loodud ühisettevõtte RB Rail AS-i roteeruvaks nõukogu esi­ meheks sai aastaks Eesti Energia endine juht Sandor Liive.

Sandor Liive on seotud mit­ mete majandusharudega. Nende hulka kuuluvad näiteks energee­ tika, side, ehitus, teadus ning fi­ nants- ja sotsiaalteenused. Liive töötas üheksa aastat Eesti Energia tegevjuhina ja enne seda finantsjuhina. Samuti on ta täitnud Tallinna Sadama finants­ juhi kohustusi.

RB Rail AS nõukogu koos­ neb kuuest liikmest, kes nime­ tatakse aktsionäride poolt ja valitakse kolmeks aastaks.

Nõukogu ülesanne on valida ettevõtte juhtkond, anda sellele strateegilisi suuniseid ja luua ettevõtte juhtimiskeskkond.

RB Rail AS nõukogusse kuuluvad Eesti majandus- ja ­ kommunikatsiooniministeeriumi trans­pordi asekantsler Ahti Kuningas, Sandor Liive Läti transpordiministeeriumi ase­ kantsler Ligita Austrupe, Anrī Leimanis, AB LTG INFRA te­ gevjuht Karolis Sankovski ja AB LTG juhatuse esimees Romas Švedas.

RB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Balticu projekti elluviimist – taristu ehitamist kiirraudteelii­ nile Tallinnast Leedu-Poola pii­ rini. RB Rail AS on Rail Balticu projekti keskne koordi­ naator. Ettevõtte tegevusvald­ konnad on raudteeliini projek­ teerimine, ehitamine ja turus­ tamine. (ERR/EE) Vutikoondisel on uus peatreener Eesti jalgpallimeeskonna või­ duta seeria kestab juba 16 män­ gu, esitus ei rahulda ei publikut ega jalgpallijuhte, seepärast palgati koondisele uueks pea­ ­ treeneriks šveitslane Thomas Häberle. Eesti noortekoondist varem aidanud Häberlelt ooda­ takse saksa jalgpallikultuuri too­ mist Eestisse ja mees ise võttis uut väljakutset nii tõsi­ selt, et kolis koos perega Ees­ tisse.

Eesti käsipallikoondis pidas kaks EM-valikmängu Bosnia ja Hertsegoviinaga. Balkani riigid on teatavasti spordis kõvad, eriti pallimängudes, seepärast tuleb eestlaste kodusaalis teenitud 24:21 võitu ja lõvikoopas saa­ dud 19:21 kaotust (kohtade ja­ gamise puhul varuks +1!) väga tunnustavalt hinnata.

Eestis on pallimängud selles mõttes lahti, et professionaalsed meistriliigad võivad publikutüh­ jas saalis kohtumisi pidada.

Noored lubati neil päevil väik­ semate gruppidena saalidesse treenima, võistlused veel rohe­ list tuld pole saanud.

Head jätkuvat (ka spordi)aas­ tat!

ENN HALLIK

14

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Suri etnograaf ja folklorist Igor Tõnurist Lahkunud on rahvamuusi­ ka­ uurija ja folklorist Igor Tõnu­ rist (11.02.1947-08.01.2021).

Marju Kõivupuu kirjutatud järelehüüdes on öeldud järgne­ vat.

Pikk ja kurnav haigus viis õi­ geusu jõulude ajal meie hulgast mehe, kelle elutööks oli esma­ joones Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja populariseeri­ mine. Ta oli üks hinnatumaid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konsultante rahvarõivaste valmistamise ja kandmise alal; nõustas laulupeolisi, milliseid rahvarõivaid valida ja kuidas neid õigesti kanda; kureeris rah­ varõivanäitusi; lõi kaasa Rah­ varõivaste tuulutamise üritustel ning koolitas rahvarõivaste val­ mistajaid.

Rahvamuusikuna ja rahva­ muusika uurijana olid tema teadmised entsüklopeediliselt põhjatud ning seetõttu usal­ dusväärsed. Torupilli ja kannelt mängis ta virtuoosselt, olles sealjuures üks väheseid, kes valdas ka päkarauaga kandle­ mängu kunsti. Eesti Folkloori­ nõukogus oli ta rahvakandle töörühma nõustaja, samuti aitas Igor korraldada Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil 2018. aastal Brüsselis toimunud eesti rah­ vapillide näitust. Igor Tõnuristi südameasjaks oli rahvalaul ning mentorina juhendas ta nii eesti kui teiste rahvaste folkloorirüh­ mi.

Oli ta ju lõpetanud 1969. aastal Moskva ülikooli ajaloo­ lase ja etnograafina, sest valdas

Niguliste kirik valmistub torni avamiseks

Nr. 2

LAHKUS IGAVESELE UNELE KALLIS TÄDI

Vally Järve sündinud 15. novembril 1927 Vändras surnud 13. jaanuaril 2021 Jõgevamaal oma päritolust tulenevalt võrd­ selt nii eesti kui vene keelt ning mõistis vähemal määral ka val­ gevene, läti ja leedu keelt. Vene keele oskus oli abiks ka eesti vanausuliste pärandi eesti keel­ de vahendamisel, kuid mitte ainult – ta tõlkis meie rahva­ luule- ja muusikateadlaste töid vene keelde ja vastupidi. Igori kirjutatud artiklite loend on muljetavaldavalt pikk ning aval­ datu ajatu väärtusega. Samuti jätkus tal jaksu populariseerida rahvamuusikat ja rahvalaulu ar­ vukates tele- ja raadiosaadetes.

Igor Tõnuristi võib austusega nimetada Eesti folklooriliiku­ mise toekaks alustalaks, sest tema panust ,,Leegajuse“ kuns­ tilise juhi ja seto folkloorirühma ,,Sõsarõ“ ühe eestvedajana, mis ,,Leegajusest“ esimese Tallinna seto koorina välja kasvas, on võimatu ülehinnata. Samuti oli ta üks Eesti Folkloorinõukogu ning paljude teistegi erialaühen­ duste asutajaliikmetest ja kuulus mitmete erialaajakirjade toime­ tuskolleegiumidesse.

Igor Tõnurist pälvis 2003. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2007. aastal Pärandihoidja tiitli, 2009. aastal tunnustati teda Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga.

ülemöödunud aastani oli päeva­ korras visioon, mille kohaselt tulnuks minna mööda treppi torni esimesele vahekorrusele, ­ kust edasi pääseks liftiga.

Niguliste kirik valmistub KOKO arhitektide projekt pak­ külastajatele avama torni­ kus uudse lahendusena võima­ luuke, kust avaneb vaade luse tuua lift juba muuseumi Tallinna linnale. 105 meetri ­esimesele ehk saali tasandile. kõrguse torni vaateplatvormi­ ,,Kogu see idee on väga eri­ ni hakkab tõusma lift, mille line. Kuna lift algab siitsamast arhitektuurse ideelahenduse pinnast, saavad seda kasutada konkursi võitsid KOKO ar­ ­ ka puuetega inimesed, on hitektid. võimalik sõita ratastoolis sisse, ERR kirjutas oma kultuuri­ liftiga üles ja nautida seda vaa­ portaalis, et idee avada det ka inimestel, kes omal jalal Niguliste kiriku torn publikule sinna kõmpida ei suuda,“ ütles on pärit 1970. aastatest. Kuni uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“ Eesti Kunstimuu­ seumi peadirektor Sirje Helme.

KOKO Arhitektid OÜ arhi­ tekt Raivo Kotov märkis, et kuna tegemist on ajaloolise hoonega, kus on paari meetri paksused müürid ja seinad, tek­ kis küsimus, kuidas luua sinna midagi uut, mis samal ajal ei segaks ega varjaks olemasole­ vat. ,,Meie kontseptsioon oli see, et see uus peab olema võimali­ kult kerge ja läbipaistev, võima­ likult nähtamatu et need aja­ loolised väärtused, nagu see vitraaž, oleksid nähtaval. See­ ­ tõttu on kasutatud klaasi, terast ja õhku,“ ütles Kotov. (ERR/EE)

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet TÕNULE, JÜRILE ja ÜLLELE perekondadega ning omastele ENNO ja ANNE AGUR perega ARNO ja TIIU AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega

,,Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu.“

LAHKUS MEIE ARMAS TÄDIPOEG

Jaak Jürison 6.05.1931 Tallinnas – 7.01.2021 New Yorgis Sügavas leinas ANDRES RAUDSEPP perekonnaga MARIKE RAUDSEPP-KUKLA perekonnaga EDA PUKSOV Eestis

Eestis on koroonasse nakatumiste arv kõrge Neljapäevaks registreeriti ööpäevas Eestis 5884 koroona­ viiruse testist esmaseid posi­ tiivseid 632 ehk 10,7% testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale 280.

Uutest Harjumaa haigusjuhtu­ dest oli 232 Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 131, Pärnumaale 40, Tartumaale 56, Valgamaale 23, Võrumaale 7, Hiiumaale 3, Lääne-Virumaale 13, Järvamaale 7 ning Lääne­ maale 4 uut positiivset testi ­tulemust. Jõgevamaale 14, Rap­ la­ maale lisandus 9, Viljandi­ maale 18, Põlvamaale 3 ning Saaremaale 9 uut nakkusjuhtu­ mit. 15 posi­tiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregis­ tris märgitud elukoht.

14. jaanuari hommikuse sei­ suga viibis haiglas 386 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil 45 patsienti, kellest omakorda juhitaval hin­ gamisel oli 27 inimest. Ööpäeva jooksul suri kümme koroonaviirusega nakatunut.

Kokku on Eestis surnud ko­ roonaviiruse tõttu 311 inimest.

14. jaanuari seisuga on ter­ venenud 25 032 inimest.

COVID-19 vastu on vaktsi­ neeritud 14 879 inimest.

On lahkunud lähisugulane

Jaak Jürison mälestab ristipoeg LAURI RAUDSEPP

Armast kaasvenda ja kolleegi, USA koondise viimast esimeest

dr. Jaak

Jürisoni

mälestavad leinas, kaastundes SIRETILE OLEV TRÄSS ja ELVI KORP! FRAT! LIVIENSISE KANADA KOONDIS

Meie kallis onu ja ristiisa

(Allikas: Terviseamet)

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Air Canada teatas, et kärbib 1700 töökohta, kuna pandeemiaga seoses on tulnud vähendada oma võimsust ja lende. Lennukompanii sõnul on nende 2021.a. esimese kvartali võimsus eeldatavalt umbes 20% sellest, mis see oli 2019. a. esi­ meses kvartalis. (Lüh. CBC)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Paul Laanvere Puhka rahus Kaastunne RICKILE ja perele

JAAN, ALLISON, LAUREN ristipoeg REIN, TOM, SAM, JOANNE MARIAN

Nr. 2

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Seoses Covid19 nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud rangemate reeglitega ei toimu EELK Toronto Peetri kirikus jumalateenistusi kuni 11. veebruarini 2021.

Samuti pole eelmainitud kuupäevani ka koguduse kantseleis vastuvõttu.

Kantseleisse saab teateid jätta emaili aadressil: stpeterstoronto@ rogers.com või telefonil 416 483 5847.

Koguduse õpetajaga saab ühendust emaili aadressil: mart.salumae@eelk.ee ja telefonil 647 273 5858.

Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Kuni pühapäev, 24. jaanuar 2021. Pastori mõtisklusseeria 21 kohtumist Jeesusega, mida võib leida igal hommikul TEBK.ca veebileheküljel ja TEBK Facebooki grupi postituses.

Pühapäeval, 17. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 24. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus ja muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 31. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

50-aastane…

(Algus lk. 4)

Kanada eestlaste arhiividele ja monument tervele väliseestlu­ sele. Kolm aastat pärast ni­ me­ tatud konverentsi leidsin ennast Torontost sellesama VEMU heaks töötamast.

Milleks teha arhiivist muu­ seum? Milline on muuseumi roll tänases infost küllastunud maailmas? Arhiivid ja muuseu­ mid on läbi aegade täitnud sar­ nast funktsiooni – talletanud ja kättesaadavaks muutnud aja­loo­ allikaid. Kui arhiivid on nüüd­ seks samuti suurema avatuse ja laiema kasutajaskonna suunas liikunud, siis muuseumid on avalikkuse, erineva tausta ja huvidega publiku teenistuses ­ olnud juba pikka aega. Kaa­ ­ s­ aegsed muuseumid pole ainult vanade asjade imetlemise ja (kultuuri)ajaloo tundmaõppmise kohad, vaid neis luuakse ka uut kultuuri.

VEMU kogud Nagu öeldud, VEMU kogud on tänaseks suurimad eesti­ainelised kogud väljaspool ko­ dumaad. Meie kogud kasvavad kärmelt: aasta jooksul saame üle saja suurema ja väiksema materjaliannetuse, meieni jõuab nii isiku- kui organisatsioonide arhiive. Ootame oma kogu­ desse esemeid, mis aitavad jutustada eestlaste lugusid, ­ dokumente, kirjavahetusi, mälestusi, fotosid, filmi- ja he­ lilinte, kunsti. Oleme tänulikud kõigile, kes oma annetustega meie kogusid on juba täienda­ nud.

Spetsiifilise ainese saamiseks oleme korraldanud erinevatele teemadele pühendatud kogu­ misvõistlusi ja -kampaaniaid: 1944. aasta suurpõgenemine,

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Armurikas tõde Keegi on ütelnud tabavalt: ,,Elu on ettearvamatu. Iial ei tea, mil­ lal midagi head võib juhtuda.“ Soovin teile, armsad, ettearva­ matult head aastat.

Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusün­ dinu kirkust, täis armu ja tõde. Jeesus ilmutab oma jumalikku väge – Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Jh 1:14,17 Evangelist Johannes kirjutab oma kaasmaalastele põnevuse ja erutatusega sellest, et universu­ mi looja ja valitseja on saanud lihaks. Ta on tulnud elama meie keskele. Jumal on saanud lihaks.

Johannes sai Teda käega katsu­ da, ta sai Teda kuulda, temalt küsimusi küsida, Temaga koos lõkke ääres istuda ja ühiselt süüa. Jeesus tuli ja ta ilmutas Jumala kirkust. Tema kaudu me nägime armu ja tõde.

Vahel öeldakse, et eluteel on kaks kraavi ja enamasti oleme me teel ühest kraavist teise.

Loodetavasti ei ole asi nii hull, aga oma tõde selles on. Kui vaatame kirikuid ja kristlasi, siis on neid, kes on kuulutamas vankumatult seadust ja reegleid.

Tõde. Ükskõik mis hinnaga, üks­ kõik, kuidas see inimestele mõjub. Oma peamiseks mis­ siooniks peetakse tõe kuuluta­ mist. Vahel nimetame selliseid kristlasi kurjadeks ja dogmaati­ listeks. Teised kuulutavad lõpu­ tut armu. Kuna Jeesus ütles, et peamine sõnum on armastus,

eestlaste toidukultuur, muusikaja spordiharrastused. Hetkel on käimas COVID-19 ja kooli­ pärimuse teemalised kogumis­ võistlused (vt vemu.ca).

Eestlaste Kesknõukogu Ka­ nadas (EKN) on teinud otsuse Eesti Keskarhiivi Kanadas kogud VEMUsse üle anda.

Sealsed arhiivikogud on kirjel­ datud ja kolimiseks valmis.

Möödunud aastal andis Eesti Kunstide Keskus Kanadas üle oma kunstikogu ja varad (kogu­ summas ca 150 000 dollarit).

Teenindame uurijaid ja luge­ jaid nii kaugelt kui lähedalt.

VEMU kogude kohta leiab infot koostöös Eesti Rahvusarhiiviga valminud andmebaasidest (http://www.ra.ee/apps/valisees­ ti/), aga ka Rahvusarhiivi enese andmebaasidest (https://www. eha.ee/fa/public/, https://ais. ra.ee/). Märkimisväärne osa VEMU foto- ja heliarhiivist on digiteeritud, kuid seda tööd ­jagub veel aastateks.

siis võime unustada kõik sea­ dused ja õpetused, tähtis on teha lihtsalt kõike armastusega.

Tõde on relatiivne. Tähtis on, et me ennast hästi tunneksime. Nii on sündinud erinevad kum­ malised kristlikud õpetused ja praktikad. Ja siis kusagil look­ leb tee nende kahe pingevälja vahel.

Tõde ilma armuta täidab meid eneseõiguse ja legalismi­ ga. See mürgitab kirikut ja tõr­ jub maailma Kristuse juurest eemale. Tõeta arm tekitab moraalset ükskõiksust ja hoiab inimesi nägemast vajadust Kristuse järele. Kui me ,,peh­ mendame“ tõde, et muuta evan­ geelium inimestele vastuvõeta­ vamaks, kaotame me elumuutva väe. Kui püüame kaitsta nö ,,puhast“ evangeeliumi, tõstes kiriku lävepaku võimalikult kõrgele ja seades armu õpetuses tahaplaanile, hoiame me sellega inimesed Jeesust eemal.

Jeesus ilmutas meile armu, tõde ja jumalikku väge. Arm ja tõde ei ole vastandid. Jeesus ei keeranud mingil hetkel tõde oma elus välja ja siis järgmisel hetkel keeras armu kinni ning avas tõe kraani. Kõik, mida Ta

tegi või rääkis, oli kandmas armu ja tõde. Kõige ilmekamalt väljendab ta seda siis, kui ta juurde toodi abielurikkumiselt tabatud naine, keda oleks pida­ nud juudi seaduse järgi kividega surnuks viskama. Kui Jeesus oleks selle heaks kiitnud, siis ei oleks ta millegi poolest erine­ nud Vana Testamendi seaduse järgijatest. Kui Ta poleks naise patule reageerinud, oleks ta ­olnud patu ja hooruse õigustaja.

Jeesuse lahendus väljendab imeliselt armu ja tõe koostoi­ mimist. Ta ütles juutdele, et kes on patuta, visaku esimene kivi, mille peale pudenesid kõigil kivid käest. Naisele ütles ta aga: ,,Ega minagi sind hukka mõista.

Mine ja ära tee enam pattu!“ Tõde määratles naise teo – see oli patt. Arm jättis naise karistamata ja jumalik vägi suunas teda elule, kus ta loo­ ­ buks patust. Kui me kohtume Jeesuses Jumala kirkusega, siis see toob valguse kätte meie puudulikkuse, katab selle oma armuga ja annab igatsust ja väge loobuda oma pattudest ning elada oma Looja auks.

Armurikast tões käimist!

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

Loe Eesti Elu internetis —

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 15. jaanuaril 2021 — Friday, January 15, 2021

Nr. 2

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Muudatused Kanada föderaalses valitsuskabinetis OTTAWA. Teisipäeval tegi peaminister Justin Trudeau muudatusi valitsuskabinetis, mis sai alguse sellest, et oma lah­ kumisest valitsusest teatas innovatsiooni-, teadus- ja töös­ ­ tus­ minister Navdeep Bains. Ta ütles, et ei kandideeri ka järgne­ vatel föderaalvalimistel, soo­ vi­ des veeta rohkem aega koos perega. Bains jätkab parla­ mendiliikmena kuni järgmiste valimisteni. Tema asemele innovatsiooni-, teadus- ja töös­ ­ tusministri positsioonile nimetati senine välisminister Fran­­coisPhilippe Champagne ja välis­ ministri ülesannetesse asub Marc Carneau, kes oli senini transpordiministri positsioonil, millisele asub li­ beraalist parla­ mendiliige Omar Alghabra.

Valitsuskabinetti naa­seb ka Jim Carr, preeria eriesindaja ameti­ kohale.

VEMU tõlkevõistlus Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Teabe­ kes­ kusega kuulutavad välja tõlke­ konkursi, leidmaks uusi ilukir­ janduse tõlkijaid eesti keelest inglise keelde. Osaleda võivad igas vanuses inimesed, kellel pole varem ilmunud ühtegi tõl­ keraamatut. Võistlusega soo­ vime innustada keelehuvilisi väliseestlasi süvendatult tegele­ ma oma emakeelega ning kasutama head inglise keele tundmist. Osalema on oodatud ka eesti keelt valdavad mitte­eestlased, kes on huvitatud eesti kirjanduse vahendamisest ing­ lise keelde. Võistlus võiks aida­ ta leida uusi talente, kes saaksid tulevikus kaasa aidata eesti kir­ janduse levitamisele maailmas.

Tõlkida tuleb mõlemad ette­ antud proosatekstid: Jürgen

Rooste „Astrid Lindgreni surm“, Mehis Heinsaar „Rändaja õnn“.

Tekstid leiate VEMU veebile­ helt: vemu.ca Võistlustööde esitamise täh­ taeg on 31. märts 2021.

Tööd palume saata: piret. noorhani@vemu.ca või postiga aadressil: Väliseesti Muuseum, 310 Bloor St. W., Toronto ON M5S 1W4.

Võistlustöö palume varustada märgusõnaga. Autori nime jm isikuandmeid palume tõlkele mitte lisada. Tõlkija nime, e-aadressi, koduse aadressi ja telefoninumbri palume saata eraldi e-kirjas.

Kolmeliikmeline žürii kuulu­ tab võitjad välja aprilli lõpuks.

Võitjatele avaldamisvõimalus ajakirjas „Estonian Literary Magazin“ ja reisistipendium osalemaks juuni keskel Eestis toimuval tõlkijate seminaril.

Kaitseminister rõhutas ÜRO julgeolekunõukogus rahvusvahelise õiguse rolli terrorismivastases võitluses Kaitseminister Jüri Luik rõ­ hutas teisipäeval toimunud ÜRO julgeolekunõukogu mi­ ­ nistrite virtuaalsel kohtumisel rahvusvahelise õiguse rolli terrorismivastases võitluses.

Ta märkis, et terrorismivasta­ ses võitluses tuleb lähtuda eeskätt rahvusvahelisest õigu­ sest ja inimõigustest, mille eiramine võib suurendada radikaliseerumise ja vägivalla ohtu. Lisaks on oluline ter­ roristide kohtu ette toomine ja nende karistamatuse tunde vähendamine.

Kohtumisel arutati seniseid edusamme terrorismivastases võitluses ning edasisi tegevusi ja tunnustati julgeolekunõukogu

resolutsiooni 1373 vastu võt­ mise ja terrorismivastase komi­ tee loomise 20. aastapäeva peale USA-s toimunud 11. sep­ tembri terrorirünnakuid.

Pärast 11. septembri terrori­ rünnakuid 2001. a New Yorgis ja Washingtonis käivtati esimest korda NATO kollektiivkaitse ar­ tikkel 5, mille järel osutasid NATO liitlasriigid ja kandidaat­ riigid abi USA-le, seal hulgas ka Eesti. Nende rünnakute järel võeti vastu ÜRO resolutsioon 1373, mis sätestas ühised ÜRO liikmesriikide tegevused ter­ rorismivastaseks võitluseks ning loodi terrorismivastane komitee, mis vastutab resolutsiooni täit­ mise eest. (KMPT/EE)

Ametissevannutamise tsere­ moonia toimus virtuaalselt.

(Lüh. CTVNews)

KANADA UUDISED

ONTARIO. Neljapäeval, kui hakkas kehtima stay-at-home korraldus, pani provints elanike väljatõstmise täidesaatmisele pausi. Valitsuse sõnul võtab Landlord and Tenant Board jät­ kuvalt vastu vastavaid taotlusi ja väljastab korraldusi, kuid täide­ saatmine on peatatud, kuni kehtib eriolukord. Munitsipaa­ lasjade ja majutuse ala minister Steve Clark soovitas üürileand­ jatel ja üürilistel teha koostööd, nagu on tehtud kõik need vii­ mased kuud. (Lüh. Globalnews) OTTAWA. Kanada Statistika­ a­ meti andmetel kaotas majandus detsembrikuus 63.000 töökohta, mis on esimene kuuline langus alates aprillist. Töötuse näitaja oli detsembris 8,6%, novembris 8,5%. (Lüh. CP24)

Pühaderõõmu Covid’i ajal Eesti Maja Sõprade päkapikud küpsetasid jõulupi­ parkooke, suhkrukooke, banaanileiba ja mitmesugu­ seid plaadikooke, et viia neid kogukonna vanematele inimestele. Mõnedele viidi ka maitsvat sooja kodutehtud kana- ja aedviljasuppi. Pakuti ka nende­ le, kes vajasid ,,PPE’d“ (kaitsevahendid, näiteks maskid ja plast­ kindad) edaspidi kasutamiseks. Tahame kindlad olla, et vanem gene­ ratsioon on kaitstud. Hoiame kõik ühendust meie vanema põlvkonnaga. Nad on meie eestlaskonna süda.

Sündmuste kalender • Neljap., 21. jaan. kl 4 pl (EST) GABRIEL DOHERTY (University College Cork) LOENG ,,Escape by Victory: Ireland and refugees, 1949-51.

Toronto Ülikooli ja VEMU koostöös, Zoom’is; ID 841 0519 2201; Passcode 296737.

• Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

Loodus elab oma elu omas rütmis, olgu maailm millistes tõmbetuultes tahes. Ka Ontario järve jäävabadel aladel saavad loodusehuvilised veelindude toimetustele kaasa elada. Kellel pole võimalik järve äärde kohale minna, aga käeulatuses on arvuti, saab kauneid Peeter Põldre looduspilte nautida Eesti Elu veebilehel www.eestielu.ca